Tarıhı tulǵalardy terbetken analar

5515

Kez kelgen adamnyń aqyldylyǵy men ınabattylyǵy balaǵa aq sútin berip, aıalap, mápelep ósirgen anasynyń shynaıy jylýlyǵy men balasyna degen adal mahabbatynan taraıdy. Ana balasyna mahabbatyn tógip qana qoımaı, jaqsy, túzý joldy kórsetip, bolashaǵyna baǵyt-baǵdar beredi. Ana boıyndaǵy búkil asyl qasıetterdi sanamalaı otyryp: «Men ózińdi teńdesi joq qudiret dep túsinem» dep Tólegen Aıbergenov ananyń jer betindegi qanshalyqty qasterli uǵym ekenin aıtyp, tujyrymdaıdy. Kóptegen jaqsy qasıet, asqan talant ananyń boıynan balaǵa darıtynyn eskere otyryp, qazaq dalasyndaǵy aty ańyzǵa aınalǵan uly adamdardyń analary jaıly aqparat berýdi jón kórdim. Shaǵyn tizbekti oqı otyryp, ana men bala arasyndaǵy berik sabaqtastyqty ańǵarasyz.
Bul tizbekti bastaıtyn kóshpendi halyqtyń uly ǵalymy-Shoqan Ýálıhanov. Shoqan Ýálıhanovtyń qazaq tarıhyndaǵy tuńǵysh aǵartýshy-ǵalym, zertteýshi-saıahattaýshy ekeni barshaǵa málim. Ol sanaýly ǵana ǵumyrynda Ystyqkólge, Quljaǵa, Qashqarııaǵa sapar shegip, qundy dúnıeler jınaqtap, ár ólkeden jınaǵan málimetterin qaǵaz betine túsirip, kúndelik retinde qaldyrǵan. Onyń fılosofııa, tarıh, jaǵrafııa, aýyz ádebıeti, sýret salasynda qurastyrǵan eńbekteri-óte qymbat dúnıeler. Shoqandy osyndaı izdenimpazdyqqa, tapqyrlyqqa baýlyǵan adamdardyń biri ári biregeıi-ájesi Aıǵanym. Shoqannyń ájesi Aıǵanym-XIX ǵasyrdaǵy qazaq áıelderi arasynan shyqqan qoǵam qaıratkeri, Abylaı hannyń kelini. Aıǵanym hanym Shoqan úshin naǵyz «danalyqtyń kemel mektebi» boldy. Bala kezinen Shoqanǵa qazaq halqynyń ejelgi ańyz-áńgimelerin,ótken tarıhyn aıtyp, ony ónerge, bilimge jetelegen. Shoqan er jetken kezde ony bilimin tolyqtyrsyn degen maqsatpen Ombydaǵy kadet korpýsyna oqýǵa jiberedi. Sonymen qosa,ájesi Aıǵanym bala Shoqandy sýret salýǵa, músin jasaýǵa baýlyǵan. Bul derekke onyń dosy ári ǵalym G.N.Potanınniń Shoqan týraly bólisken estelikteri dálel: «Ol sondaı qabiletti edi jáne oqý ornyna túspeı turyp-aq sýret sala biletin». Osy derekterdi negizge ala otyryp «Aıǵanym hanym el isine aralasýmen qatar, bala tárbıesine de erekshe kóńil bólip, asqan zerek, daryndy qazaqtyń birtýar azamatyn tárbıelep ósirgen» degen tujyrymǵa toqtalamyz.
Qazaqtyń aqylgóı analary jaıly sóz qozǵaǵanda uly aqyn Abaıdyń ájesi Zere men anasy Uljan esimderin aıtpaı ketý múmkin emes. Ájesi Zere men anasy Uljan aýzynan estigen ertegi-ańyzdar-Abaı sýsyndaǵan halyq ádebıetiniń alǵashqy úlgileri. Jas Abaı jumsaq minezdi, meıirimdi anasynan, al kórkem sózdi, kóregendilik pen tapqyrlyqty ájesinen boıyna sińirip ósken. Uly aqyn jaıly jazylǵan dańqy álemge jaıylǵan «Abaı joly» romanynda Abaı oqýdan úıine oralǵan sátte analarynyń janynda uzaq ýaqyt bolyp, boıyndaǵy izgi qasıetterdi tolyqtyrǵan dep kórsetilgen. Anasy Abaıǵa: «Úlkenderdi kórgen jerde sálemińdi túzý ber»-dep únemi eskertip, úlkenderge qurmet, kishilerge izet kórsetýge baýlıdy. Abaıdyń boıyna tek jaqsy qasıetteri darytqan Zere men Uljan esimderi-tarıhta qalǵan analar arasynda árqashan shoqtyǵy bıik bolyp qala bermek.
HH ǵasyrdaǵy qazaq ádebıetiniń kórnekti ókilderiniń biri Beıimbet Maılın bala kúninde kópti kórgen, sózge sheshen analardyń qolynda tárbıelengen. Ákesinen jastaı jetim qalǵan Beıimbet sheshesi Gúlǵızar men ájesi Boıdastyń qolynda ósedi. Ájesi Boıdas sózge júırik, daryndy kisi bolǵandyǵyn Beıimbet óz esteliginde: «Úlken sheshem de óleńge óte ákes adam edi, eski qıssalardy tyńdap bolyp, birer kúrsinip alyp ózi óleń aıtatyn edi, keıde maǵan qarap kúlimsirep: «Qaraǵym-aý, sen joqta men óleń shyǵaryp qoıdym»-deıtin edi»,- dep jazǵan. Bul jazbalardan Beıimbetke aqyndyq ónerdiń ájesinen boıyna daryǵanyn anyq baıqaımyz. Osylaısha Beıimbet aqyndyq qabileti bar ájesiniń qolynda bolyp, ol kisiden sózge sheshendikti úırenedi.
Kelesi kezekte týyndylary álemdik ádebıet qoryna engen, qazaq halqynyń ataqty kósemsóz sheberi-Muhtar Áýezov. Abaıdy erekshe súıip oqyp, «Bir qys, bir jazda Abaıdy túgelge jýyq jattap alǵan» Muhtardyń sana-sezimin, aqyl-oıyn damytqan ájesi-Dinásil. Atasy Áýez ben ájesi Dinásil nemerelerine Abaı óleńderin qaıta-qaıta aıtqyzyp, tyńdap otyrǵan. Ájesi men atasynyń bul tárbıesi Muhtardyń oqýǵa degen qushtarlyǵyn oıatyp, zeıinin ashyp, bilimin arttyrǵan. Qazaq ádebıetinde Muhtar Áýezov pen Uly Abaı esimi birge aıtylýy osydan bolar.
Uly dala tóńireginde «Men qazaqpyn» dep ún qatqan aqıyq aqyn Juban Modaǵalıev óner nárin anasynyń boıynan sińirgen. Ákesinen jastaı jetim qalǵan aqyn óz anasy Zeripten alǵan tálim-tárbıe jaıynda: « Sirá, aqyndyq qabileti meniń qanyma ana sútimen sińse kerek. Anam jas kezinde qazaqtyi batyrlar jyrynyń nebir ádemilerin uzaqty tún jatqa aıtatyn, aqyndar aıtysynan qalmaıtyn» dep anasynyń darynyn ózine de berilgendigin aıta ketedi. Qazaqta tulǵańda qandaı da bir óneriń bolsa: «Kimnen darydy? Anańnan ba, ákeńnen be?» dep mindetti túrde suraıdy. Mine, patrıot aqynnyń esteligi osy qaǵıdaǵa negizdelgen sııaqty.

Atalǵan tarıhı tizbekten ǵalym da, aqyn da, alyp batyr da anadan týatynyn uǵynamyz. Qazaq ádebıetinde de, qazaq tarıhynda da taǵdyry ananyń aq sútimen órilgen ańyz adamdar jeterlik. Qazirgi tańda sol ananyń ystyq mahabbatymen qosa asyl ónerin de, ǵajap minezin de boıyna sińirip boı jetip, er jetip kele jatqan urpaq az emes. Sondyqtan da balalaryna rýhanı azyq , rýhanı qazyq bolyp, zaman aǵymynyń jyldamdyǵyna qaraı baǵyttap, sanaly urpaq tárbıelep otyrǵan analarymyzdyń esimi tarıhta altyn áriptermen jazylýy tıis.

Shalqarova Aıdana Erbolqyzy
Qyzylorda qalasyndaǵy №145 orta mekteptiń 11-synyp oqýshysy

Pikirler
Redakııa tańdaýy