***
Sirá, meniń, baýyry ezile qınalatyn aýrý adamnyń, eki táýlik boıy jańbyr men tuman keshe júrip, shoıyn jolmen Berlınge deıin jetip, ábden sharshap-shaldyǵa, sarǵaıa jetken boıda, uıqym da qanbastan qaraǵan sátimde, kenetten Berlınniń Peterbýrgke adam sengisizdeı uqsastyǵyn kórýimnen shyqsa kerek. Týra sondaǵydaı tizilgen kósheler, týra sol ıister, týra sol... (jarar, bárin tize berý shart emes qoı!). «Qudaı-aı, – dep oıladym men ishimnen, – ózim qashyp shyqqan dúnıeni qaz-qalpynda kórý úshin eki táýlik boıy vagonda ózimdi qınaýdyń ne qajeti bar edi?»
***
Men, Londonda paıdama jaratqan segiz kúndi eskermegende, tolyq bir aı boıy Parıjde ómir súrdim. Endeshe, men senderge Parıjge qatysty birdeńelerimdi jazaıyn, qalaı degenmen, qasıetti Pavel ǵıbadathanasyna ıakı drezdendik bıkeshterge qaraǵanda, men ony ájeptáýir tanı aldym ǵoı. Sonymen, bastaımyn.
***
«Franýzda aqyl bolmaıdy, al ondaıy bola qalsa, ol muny asa qasiretti baqytsyzdyqqa balar edi». Bul naqyldy ótken júzjyldyqta Fonvızın jazyp tastaǵan jáne, o, qudaıym-aý, bul sózderdi ol qanshalyqty shattana jazdy eken.
***
Óz ómirimde men Belınskıı sııaqty meılinshe qyzýqandy orys adamyn kórmeppin, árıne, oǵan deıin jalǵyz Chaadaev qana bizdiń tól nárselerimizdiń kópshiligine sonshalyqty batyl, keı tustarda aqkózdene zyǵyrdany qaınaıtyn, shamasy, ol orysqa tánniń bárin jekkórdi-aý deımin.
***
Óıtkeni bizdi jatqa aınalyp ketýden bala baǵýshylar men sheshetaılar saqtap qalǵan. Shyndap oılansaq, ári muńly, ári kúlkili kóriner, degenmen, Pýshkınniń kútýshisi Arına Rodıonovna bolmasa, onda, bálkim, bizde Pýshkın de bolmaıtyn shyǵar. Qısynsyz ba? Shynymen-aq, qısyny joq pa? Al eger, rasymen-aq, qısyndy bolsa she? Mine, endi kóptegen orys balalaryn Franııada tárbıeleýge áketip jatyr; al eger ol jaqqa áldebir Pýshkındi alyp ketse she, ol jaqta onyń Arına Rodıonovnasy da, besik terbetken orys tili de bolmaıdy ǵoı.
***
Oı-túsinigińdi tipti óziń úshin birden aıqyndap alýdyń ózi qandaı qıyn. Keıbir jany siri kúshti oılar úsh urpaq almassa da, aıqyndalmaı qoıatyny bar, sondyqtan keıde oı túıini óz bastaýyna múlde uqsamaı ketip jatady...
***
Ártúrli zamandarda Evropa bizdiń ómirimizde qandaı sıpatta kórinis tapty, ol bizge óziniń órkenıetimen udaıy óktemsı qonaq bop júrdi, al sodan biz qanshalyqty órkenıetti bola kettik jáne búginge deıin myna bizdiń nesheýimiz órkenıettenbeı qaldyq?
***
Máselen, bizben birge tynyshtalmaýǵa jáne bizdiń ǵajaıyp tulǵalarymyzǵa qanaǵattanbaýǵa batyly barǵany úshin jáne osylardy ózine ıdeal etýden bastartyp, bizden góri táýirirek birdeńelerdi izdegeni úshin Týrgenevti ózimizge ózimiz toqmeıil kúıdegi biz qalaı-qalaı shyqpyrtyp alamyz deseńizshi. Qudaıym-aý, bizden táýiri kim sonda!? Kún astynda bizden ásem, bizden minsiz ne bar? Tula boıy nıgılızmge toly Bazarov úshin, beımaza ári saryýaıymshyl (uly júrektiń nyshany) Bazarov úshin ózi de sybaǵasyn aldy. Biz ony tipti Kýkshın úshin de, orys ómiriniń shyndyǵynan Týrgenev bizge kórsetý úshin ádeıi súzip alyp shyqqan álgibir progressıvti bıt úshin de shyqpyrttyq, bul az bolsa, ol áıelder emanıpaııasyna qarsy keldi degendi de qostyq. Al munyń bári, qalaı degenmen, progress qoı!
***
Al Londonda kórýge bolatyn sonshama kóp buqarany da, olardyń qıly-qıly jaǵdaıyn da sender myna dúnıeniń esh túpkirinen keziktire almassyńdar.
***
Bári mas, biraq kóńilsiz, tunjyr, bárin zildeı salmaq janshyp jatqandaı, únsiz-tilsiz. (London týr.)
***
Mundaǵynyń bári tezirek esten tana ishýge asyǵady... (London týr.)
***
Endi siz eshqandaı halyqty emes, aqyl-oıdyń júıeli túrde, quldyq ura, yntalana joǵalýyn kóresiz. (London týr.)
***
Londonda bolǵandardyń qaı-qaısy da, tym bolmasa, bir ret Gaı-Marketke túnde barǵany haq. Bul – birneshe kóshesinde túni boıy myńdaǵan jezókshe aıaqqa oralyp júretin kvartal. Kósheleri bizdiń túsimizge de kirmeıtin gaz ottarymen jaryqtandyrylǵan. Aınalarmen jáne altynmen áshekeılengen ásem kofehanalardan aıaq alyp júrgisiz. Masqara da osynda, baspana da osynda.
***
Jalpy, barsha dúnıe júzinde aǵylshyn áıelderinen asar sulýlar tıpi joq.
***
Basqasha aıtsaq, soıalızmniń bolýy da múmkin shyǵar, biraq dál osy Franııada emes.
***
Itarshylyq býrjýanyń jaratylysyna tereńdep, tereńdep sińgen saıyn, ol soǵurlym kóbirek, kóbirek izgirek bop eseptele túsedi.
***
Franııada tyńshylyqtyń, jaı ǵana emes, kánigi tyńshylyqtyń, óner deńgeıine deıin kóterilgen jáne ózindik ǵylymı tásilderge ıe tyńshylyqtyń adam sengisiz deńgeıde damýy olardyń týmysynan ıtarshy bolýyna baılanysty.
***
Uıat sezimin joǵaltpaı-aq ta, ońbaǵan bolýǵa bolady; al munda óte adal adamdar óte kóp, biraq ar-uıatty sezinýdi múldem joǵaltyp alǵan, sondyqtan ne istep júrgenderin ózderi de sezinbesten, izgi nıetpen ońbaǵandyq jasaı salady.
***
Franýzdy, ıaǵnı parıjdikti (óıtkeni, shyndap kelsek, franýzdyń bári – parıjdik), búkil jer júzindegi eń birinshi adam emestigine esh ýaqytta sendire almaısyń.
***
Áıtkenmen, naǵyz franýzǵa tán qasıet – qyzyl sóz. Onyń qyzyl sózge qushtarlyǵyn tunshyqtyrý múmkin emes, tipti jyldan-jylǵa órshı túsedi. Qyzyl sózge osynsha qushtarlyqtyń Franııada dál qaı kezde bastalǵanyn bilýge men erekshe qyzyqtym. Sóıtsem, HIV Lıýdovıkten bastalypty. Bir qyzyǵy, Franııadaǵynyń bári HIV Lıýdovıkten bastalady, shyn aıtam. Bárinen de qyzyǵy, búkil Evropadaǵynyń bári HIV Lıýdovıkten bastalady. Bul korol nesimen baýraǵan, – esh túsine almaımyn! Óıtkeni onyń ózinen burynǵy korolderden asyp turǵan eshteńesi joq. Tek: «I’Etat c’est moi»1 (fran.) Memleket degen – men) degendi eń birinshi aıtqany bolmasa.
***
Býrjýa qyzyl sózden qyrman úıe alady.
***
Búginde búkil dúnıede óktemdep turǵan, uly ultqa máńgi elikteý sıpatynda kórinetin álgibir býrjýazııalyq qoǵamdyq qatynastardyń bastaýy men uryǵy osy jaqta jatyr.
***
Kóshede áıelge eshkim janaspaıdy. Eshkim ony jábirlemeıdi, bári oǵan jol beredi, qartaıa qoımaǵan áldebir áıel kóshege shyqsa boldy, edireńdegen ıakı elpeńdegen áldebireý shlıapasynyń astyna úńilip, tanysýǵa usynys jasap, eki adym da bastyrmaı qoıatyn bizdegi sııaqty emes.
***
Negizi, meniń birden baıqaǵanym – sheteldik adamdardyń bári derlik orystardan góri ańǵaldaý eken.
"Jazǵy áserler týraly qysqy jazbalardan" úzindi oılar,
F.M.Dostoevskıı (1862)
"Adyrna" ulttyq portaly
