Stýdenttik shaǵyn qımaı júrgen bilimgerlerge arnalǵan óleńder toptamasy

309

Oqýǵa túsip, qoldaryna dıplom alý — árbir jastyń alaýlaǵan armany, úkilegen úmiti. Qazirgi tańda  bitirýshi túlekter dál osyndaı shattyqqa kenelýde. Endeshe júrekteri dúrsúldep, stýdenttik shaǵyn qımaı júrgen bilimgerlerge arnap stýdentter týraly óleńder toptamasyn nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz. 

***

Aýyldan Almatyǵa keshe kelgen,

Izetti qyz ekensiń sheshe kórgen.

...Erkindiktiń esigin erte ashypsyń,

Súrinedi ekensiń neshe jerden?

Ańqyldaǵan kóńilińnen aınalaıyn,

Búlinedi ekensiń neshe jerden?

 

Keshir, qalqam, men emes sur mergeniń.

Ashýlanba, buldanba, syr bermegin.

Órmek toqyp otyrǵan mystan-qala

Baıaǵyda-aq sap qoıǵan súrleýlerin,

Daıyndap sýyq qoldy sur mergenin.

Sonda da jumaq bolsyn júrgen jeriń.

 

Áp-ádemi, aıaýly, arly kóziń

Jasyrmaı turady eken bar minezin.

Bul qalanyń tolqyny keıde, tipti,

Jarǵa ıtere salady nardyń ózin...

 

Almatyǵa aýyldan keshe kelgen,

Izetti qyz ekensiń sheshe kórgen.

Súrinbeımin deseń de neshe jerden,

Búlinbeımin deseń de neshe jerden,

Qala degen sondaı ǵoı, jetegine ap,

Jolmen emes, júrgizer kóshelermen.

 

Men bir júrgen aǵańmyn aq jol tiler

Al, qalǵanyn kórersiń pesheneńnen!..

Baqyt Bedelhan

***

Bastalmaǵan qalanyń dastany áli

Birinshi jyl dala dep jas tamady.

Birinshi jyl aýyly esten ketpeı,

Besinshi jyl qımaıdy astanany.

 

O jastyq-aı, almaıtyn ólmeı tynym,

Oıyn-toısyz, ómirge kónbeıtuǵyn.

Bıge barsa baratyn bir top bolyp,

Jalǵyz júrý degendi bilmeıtuǵyn.

 

Ǵashyq bolsań tún pana, terek pana,

Sulý demi – dem emes – sharaphana.

Qyzǵa barsań kıgeniń – ózgeniki,

Ózińdiki – jalǵyz-aq júrek qana!

 

Ómir! Ómir! – Dep jastyq urandaı ma,

Kekirekti kerneıdi bir án maıda.

Bir jigitke on qonaq meıram kúni,

On jigitke bir bılet tramvaıda.

 

Almatymyz jastyqtyń baǵy ispettes,

Qanshama gúl sol baqqa qonys tepti.

Bir jigittiń oıynda on armannan,

On jigitke jalǵyz-aq konspekti.

 

Taýyssa da aqyry nandyq puldy,

Tartpaı qoıǵan serilik, sándik kimdi!

Túnimenen dýyldap, Kelesi kún

Otyrǵany sabaqta qalǵyp-múlgip.

 

Keremet qoı, Qyzyq qoı sezim degen,

Kóktemde kim úıden bezinbegen!

On aı boıy masaırap oınaǵandar

Emtıhanda otyz kún kóz ilmegen.

 

Sodan keıin álgini aysynbaı,

Jutyp-jutyp jiberip tuy sýdaı,

Týǵan jerge uzatyp turǵandary

Birin-biri Bir eldiń basshysyndaı!

Qadyr Myrza Álı

***

Kirispe

Talapkermiz-abıtýrıent,

Alǵash kelgen aýyldan.

Túrimiz de,kıgen kıim,

Oqshaý edi qaýymnan.

 

Oqshaý edi júrisimiz,

Erekshe edi sózimiz.

Tesilemiz kitapqa biz,

Úreı toly kózimiz.

 

Erteń synaq degen kúni,

Ótpeı qoıdy túnimiz.

Test bolatyn sol bir sátke,

Jettik áreń, bilińiz.

 

Perishteniń qulaǵyna,

Ilinipti únimiz.

Búgin bizdiń eń baqytty –

Stýdent bolǵan kúnimiz.

 

I kýrs 

Korpýs ishi qandaı ǵajap,

Tańyrqaımyz,qaraımyz.

Jyly sóılep bireý kelse,

Jaqsyǵa ony balaımyz.

 

Árqaısymyz ár aýyldan,

Kelgen qazaq balasy.

Júzden júırik,myńnan tulpar,

Daralardyń darasy.

 

Bári qushtar úırenýge,

Sabaqtan bir qalmaıdy.

Lekııany jazýdan da,

Qolymyz esh talmaıdy.

 

Eshqaısymyz erinbeımiz,

D/sh-ǵa da baramyz.

Sabaqtan soń oqý zalda,

Kesh batqansha bolamyz.

 

II kýrs 

Qyrkúıekte kele salyp,

“Pervashtardy” synadyq.

Jeke-jeke shaqyryp ap,

Meken-jaıyn suradyq.

 

Byltyrǵyǵa qaraǵanda,

Biraz bizde “staj” bar.

Burynǵydaı emes-bári

–  Dos sııaqty ustazdar.

 

Ustazdarmen aralasyp,

Elden sarqyt ákeldik.

Jaqsy oqyp, kózge tústik,

Abyroı da jeterlik.

 

III kýrs 

Oıhoı, shirkin, stýdent shaq,

Netken, qyzyq, tamasha!

Bir kúnimnen bir kún qymbat,

Salystyryp qarasa.

 

Kúnde qyzyq, kúnde dýman,

Saýyq qýǵan boıdaqpyz.

Týǵan kúnder netken kóp ed,

Qur jibermeı toılappyz.

 

Qala shyqsań, dara shyqsań,

Qyz-jigitter mekeni.

Stýdent shaq, qandaı ásem,

Ár kún qyzyq ótedi.

 

IV kýrs 

Qadirleımiz bul mekenniń,

Árbir shóbin, tasyn da.

Aqyl aıtar “qarııamyz”,

Kishkentaılar qasynda.

 

Tipti, múldem qartaıyp ta,

Qalǵanbyz-aý shamasy.

Birge oqyǵan keıbireýdiń,

Jeteginde balasy.

 

Dýman qýyp biz júrgende,

Bas quraǵan bireýler.

Iá, endi bar qyzyqtyń,

Shegi jetti tireler.

 

Ómir degen qyzyq eken,

Ótken kúnder ardaqty-aq.

“Tórt jyl bizdiń ár kúnimiz,

Bosqa ótken be salpaqtap?”

 

-  Dep bireýler jar izdeıdi,

Sabaq biter kezinde.

Alasura ot jaǵady,

Júrek degen sezimge.

 

Synaq biter, aıaqtalar,

Dıplom da qolyńda.

Syńarlaryn tappaǵandar,

Qyzmet izdeý jolynda!

 

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler