AMANDASÝ
Qazaq salttarynyń ishindegi eń bastysy – amandasý. «Amandasý» degen sózdiń ózi aıtyp turǵandaı, adamnyń aman-esendigin, deniniń saýlyǵyn bilý ári tileý. Qazaqtyń ǵasyrlar boıy saıyn dalada erkin ómir súrýi amandasýǵa da áserin tıgizbeı qoıǵan joq. Baıyrǵy zamannan kele jatqan amandasý kóbinese
suraq-jaýap jáne tilek túrinde kórinis tabady.
BATA BERÝ
Qazaq – saltqa baı halyq. Sonyń biri «Bata berý». Qazaqtar batadan tek jaqsylyq kútedi. Jalpy qazaqturmysynyń qaı jaǵyn alsaq ta, batasyz bolmaıdy.
SÁLEM SALÝ
Qazaq halqynyń biregeı ult ekenin tanytatyn ejelden kele jatqan tárbıelik máni zor salttarynyń biri – «Sálem salý». Kelinder úlkendermen sálem salý arqyly amandasady. Eki qolyn tómen salyp qıystyryp, tizesin sál búge ıilip sálem jasaıdy. Kelinderge sálem saldyrý qoǵam múshelerine ózderiniń qoǵamdaǵy alatyn ornyn esinen shyǵarmasyn degen eseppen jasalynǵan.
BETAShAR
Jańa túsken kelinniń júzin betasharǵa deıin eshkimniń kórýge qaqysy bolmaǵan. Sebebi qazaqtar kelinniń beti kópshiliktiń aldynda ǵana ashylǵan kúnde bolashaǵy baqytty bolady dep sengen. Aqyndar kelinniń betin ashý barysynda sol aýyldyń, áýlettiń jaqsylyǵyn aıtyp, kemshiligi bolsa óleńmen ázil-shynyn aralastyryp meńzep, sol minderdiń túzelýine áser etip otyrǵan.
PIRLERGE SYIYNÝ
Ǵalym Rabıǵa Syzdyq «Qazaq ádebı tiliniń tarıhy» atty kitabynda «pir» sózi qazaq tiline Qoja Ahmet Iasaýı men Baqyrǵanıdiń hıkmetteriniń taralýymen engen dep jazady. Qazaqtar ejelden ár nárseniń óz piri bolady dep bilgen. Olardy keıde «ata», «ámirshi», «dos», «jaratýshy», «ıe», «patsha», «sáýegeı ata» dep ataǵan. Bul sózderdiń bári pir – jelep-jebeýshi tylsym kúsh ıeleri degendi bildirgen.
TERIS BATA
Qazaq halqynyń salttarynyń sırek túrleri bar. Solardyń biri «Teris bata berý», keıde «Qarǵys bata» dep te atalady. Teris batany adam qatty nazalanǵanda, kóńili qalǵanda nemese bireýden zábir kórgende eki qolynyń alaqanyn syrtqa jaıyp beretin bolǵan.
BESIK QUDALAR
Erjetken uldy úılendirý men boıjetken qyzdy turmysqa berý maqsatynda «Besik quda» bolý dástúri qalyptasqan. Mádenıetshi Járdem Keıkinniń aıtýynsha, besik – sábıdi jeldiń ótinen, jerdiń syzynan, salqynnyń qaharynan, aptap ystyqtyń jalynynan qorǵaıtyn kıeli uıa. Sondyqtan balalaryn tezirek «aıaqtandyryp», «qutty ornyna» qondyrý ata-ananyń eń birinshi paryzy sanalady.
TOIǴA ShAQYRMAÝ
Baıyrǵy kezde kez-kelgen qazaq alys jolǵa shyqqanda ózimen birge azyq alyp júrmeıtin bolǵan. Sebebi, jolaı kezdesken aýyldarda jolaýshyny qudaıy qonaq dep qarsy alyp kútý Uly dala ıeleriniń buljymas zańy.
URY JAZALAÝ
Qazaq halqy urlyqty eń úlken kúná dep biledi. Osydan baryp alaıaq sózine de basqasha kózqaras paıda bolǵan. Bundaı jaǵdaılarǵa baılanysty kóptegen yrymdar bolǵan. Arqandaýly attyń arqanyn urlaǵandarǵa «Arqan urlasań, arqandalyp qalasyń», júgen urlaǵandarǵa «Júgen urlasań, júgendelip qalasyń», tusaý urlaǵandarǵa «Tusaý urlasań, tusaýlanyp qalasyń» dep arnalyp shyǵarylǵan sózder basqalarǵa aldyn-ala eskertý retinde aıtylǵan.
ESTIRTÝ
«Ómir bar jerde ólim bar», «Týmaq bolǵan soń ólmek paryz» deıtin qazaq halqy mundaı aýyr habardy marqumnyń jaqyndaryna týrasynan aıtpaı, ózgeshe túrde estirtetin bolǵan. Estirtýge ádette dýaly aýyzdy, elge syıly, jasy úlken birneshe adam baratyn.
QALYŃMALSYZ QYZ BERÝ
Qazaqtar qyzdaryn qalyńmalsyz kúıeýge bermeıtini baıaǵydan belgili. KSRO bıligi kezinde qalyńmal týraly málimet úlken kemshilik túrinde nasıhattalǵandyqtan, qazaqtar qyzdaryn tek qalyńmal alyp baıý úshin ǵana kúıeýge beretin bolǵan degen kereǵar pikir qalyptasty.
BÁSIRE
Bala esi kirip, súndetke otyrǵyzylǵanda, mektepke barǵanda atasy nemese óz áke-sheshesi oǵan taı ataıdy. Ol «básire taı» atalady. Básire maǵynasy «Bas iri» degennen, alǵashqy ózińniń jeke menshikti malyń, bolashaqta jınaıtyn maldúnıeńniń basy degendi bildiretin meńzeýden shyqqan bolsa kerek.
ERKEKShORA
Qazaqta «Erkekshora» degen uǵym – ul balasha ósken qyz degendi bildiredi. «Erkek» jáne «shora» – úlken degen eki sózden quralǵan. Keıbir uly joq otaýda jalǵyz qyzdy nemese qyzdardyń bireýin erkin, ul balasha kıindirip ósirgen.
TÚS JORÝ
Kórgen tús tegin emes – ol adamǵa berilgen belgi. Sondyqtan kórgen tústi jorytý úshin baqsy-balger nemese úlken kisilerge, ataqty adamdarǵa, tipti handarǵa da ótinish bildirgen. Tús týraly «Tústiń sheshimi – jorýynda» degen burynnan kele jatqan sóz bar.
TOQTAÝ AITÝ
Adamnyń qazasyna baılanysty túrli salttar barshylyq. Qazaqtar ádette «Tas túsken jerine aýyr» dep aıtady. Degenmen qaıǵy jamylǵan januıanyń qaıǵy-qasiretin ózinikindeı jaqyn sezinetini de ras. Bundaıda barlyq týǵan-týysqan, tanystar men dostar sol úıdiń adamdaryn múmkinshiliginshe rýhanı qoldap demeýshilik kórsetedi.
QYZ JASAÝY
Ár qazaqtyń basty armany bala-shaǵany ósirip, el qatarly bolatyndaı januıaly etip qatarǵa qosý. Nemere, shóbere, nemene súıý qazaq úshin úlken baqyt. Qazaq odan keıingi urpaqty – týajat, júrejat, jekjat, juraǵatty kórýdi de armandaıdy. Bul ómirsúıgishtiktiń keremet belgisi.
QYZ TÁRBIESI
Qazaqtar qyzdarǵa tylsym kúshter áser etpeıdi jáne kóz ótpeıdi dep sengen.. Sondyqtan da «Qyzǵa qyryq úıden tyıý» degen sóz búginde de jıi aıtylady. Bul mátel ulttyń bolashaǵyn oılaǵandyqtan paıda bolǵan, sebebi balalardyń tárbıesimen kóbinese analary aınalysady.
ARYZDASÝ
Qazaqtyń «Ar isi» degen uǵymynan shyqqan salt. Qaıtys bolaryn sezgen adam bar kúsh-jigerin jınap týǵan-týysqandarymen, jaqyndarymen, jora-joldastarymen aqyrǵy ret sóılesedi. Bul saltty qazaqta «aryzdasý» dep ataıdy.
ÁÝLIE ARALAÝ
Qazaqtyń eń baıyrǵy salttarynyń biri «Áýlıe aralaý». Adamdar áýlıelerge túrli sebeptermen táý etýge barady: bireýler naýqasynan jazylǵysy keledi, endi bireýler januıasyndaǵy keleńsizdikti joıýǵa kómektesýdi suraıdy, úshinshileri týǵan-týysqandarynyń jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda t.b. baryp jalbarynady.
SYŃSÝ
Syńsý – qazaq ultynyń esten shyǵa bastaǵan salttarynyń biri. Burynǵy kezde turmysqa shyǵyp bara jatqan qyzdar án shyrqaǵan. Belgili «Balqadısha» áninde ketip bara jatqan qyzdyń jańdaıyn jetkize aıtylǵan mynadaı qımastyq sózder bar: Bulańdap asaý taıdaı júrgen basyń, Bolarsyń qandaı jarǵa, dúnıe-aı, jar Qadısha!
KINDIK KESÝ
Burynǵy ǵasyrlarda qazaq analary úıde bosanatyn bolǵan. Dúnıe esigin ashqan náresteniń kindigi óz úıinde kesiletin. Ádette kindik kesý úshin sábıdiń atasy men ájesi jaqyn týystardyń birin aldyn-ala tańdaıtyn bolǵan. Kindik kesken áıel osylaısha «kindik sheshe» nemese «kindik ana» atanatyn.
ET ASATÝ
Taǵamnyń qaısysyna bolsa da qazaqtar úlken qurmetpen qaraıdy. Buny dáleldeıtin: «Nannan úlken emessiń», «Nanǵa qolyń jetpese, qurannyń ústine turyp alýǵa bolady», «Qýys úıden qur shyqpa» deıtin maqal-mátelder de jetip artylady.
ENShI BERÝ
Enshi – ata-ananyń balalaryna bólip beretin murasynyń bólshegi. Enshi berý sheshimi balasynyń óz kúnin ózi kóre alatynyna senimdi bolǵan jaǵdaıda qabyldanady
AS BERÝ
Qazaq halqy adam kóz jumǵan soń 7, 40 jáne 100 kúnin atap ótedi. Grek tarıhshysy Gerodot qazaqtardyń babalary saqtar týraly tómendegideı jazba qaldyrǵan: «Eger bireýdiń ákesi qaıtys bolǵan jaǵdaıda barlyq týystary mal aıdap ákeledi, olardy soıyp etin bólshekteıdi… Uly ákesine baǵyshtap ellınderdiń eske alý merekelerindegideı qurbandyq shalady. Bul adamdar durys adamdar dep eseptelinedi jáne olardyń qyzkelinshekteri erlermen teń».
BALA BERÝ
Qazaq úshin eń aýyry balasyz bolý, urpaqsyz qalý. Halyq balasyz juptardy aıaıtyn bolǵan. Balaly úı bazar, Balasyz úı mazar. – degen maqaldyń shyǵý sebepteri osyny ańǵartady.
TOIBASTAR
Qazaq mádenıetinde úlkendi-kishili salttardyń biri – Toıbastar aıtý. Qoǵam qaıratkeri, dáriger ári tarıhshy Dosmuha- meduly Halel osy salt týraly bylaı dep jazǵan: «Toıbastarda qalyńdyq pen kúıeý jigit, olardyń ata-anasy men rýlastary madaqtalady jáne jańa úılengen jastarǵa baqyt men aq tileý tilenedi».
BESIK ALASTAÝ
Balanyń dúnıege kelýi qazaq úshin – eń úlken baqyt. Dúnıege muragerdiń kelgeni týraly balanyń ákesine habar jetkizgen adamǵa at mingiziletin. Qazaqtar besikti qasıetti sanaıdy. Zamanaýı medıına da besiktiń bala denesiniń qalyptasýyna ıgi áseri bar eken moıyndap, besikti alastap otyrǵan.
SYILYQ TARTÝ
Qazaqtar ejelden syılyq jasaýǵa qumar halyq. Qazaqta «Qansha salt bolsa, sonsha syılyq bar» degen sóz de bar. Sondyqtan qazaq aýyz ádebıetiniń bir jaǵymdy keıipkeri Atymtaı jomartty úlgi etedi. Sol Atymtaıdyń aty «jomart» degen sózsinsiz aýyzǵa alynbaıdy. Qazaqtar búginde de qoly ashyq adamdy «Atymtaıdaı jomart eken» dep maqtasa, úıine kelgen qonaqty jaqtyrmaıtyn, sarańdy «Shyqbermes Shyıǵaıbaıdaı eken!» dep jazǵyryp jatady.
KÓTERME
Qazaq mádenıetinde jylqy malynyń alatyn orny, ereksheligi sonshalyq, oǵan baılanysty salttar az emes. Osy qasıetti janýar qazaq ultymen birge ǵasyrlar boıy kóptegen qıyndyqtardy birge ótti.».
JESIR DAÝY
Qazaqta «jer daýy, jesir daýy» degen sóz tirkes bar. Keıbirde «kelin daýy» dep te atalady. Jesir daýy bolǵanda nemen tynar eken dep búkil aýyl-aımaq bolyp qulaq túretin, bundaı keleńsizdik búkil áýlet, aýyl men bir nemese birneshe rýdyń abyroıyna nuqsan keltirgen.
KÚI TARTYS
Qazaqtarda qonaq kútý kezderinde aman-saýlyq surasyp, tamaq iship bolǵan soń, asyqpaı áńgime-dúken quryp otyrǵan kezde dombyra tartylyp, án shyrqalatyn. Eger eki nemese birneshe sheber kúıshiniń basy qosyla qalǵan jaǵdaı bolsa, kúı tartys bolyp kópshilik qyzyqqa bólenetin. Biraq bundaı kúı tartys saıysyna túsýge barlyq dombyrashylardyń júregi daýalaı bermegen.
TOQYM QAǴAR
«Toqym qaǵar» ‒ úı ıesi alys jolǵa shyǵar aldynda jasalynatyn salt. Týystar men dostar, aýyl adamdary úı ıesiniń alys saparǵa shyqqaly jatqanyn estip keledi. Olar jolǵa shyǵatyn adamǵa «Aq jol», «Jol oń bolsyn» jáne basqa da jaqsy tilekterin aıtyp tileýlestigin bildiredi.
CÚIINShI SURAÝ
Súıinshi suraý adamnyń týǵan kezinen bastap ómir boıǵy serigi ispettes. Qazaq úshin jaqsy jańalyqtyń bári úlken-kishi demeı súıinshi suraýǵa laıyq. «Súıinshi – sábı dúnıege keldi!», «Súıinshi – bala alǵashqy qadamyn jasady!» «Súıinshi – balamyz alǵash ret atqa otyrdy.
ALTYBAQAN
Altybakan – eki jaqtan úsh baǵandy tóbesinen baılap bir birine arqanmen jalǵastyratyn átkenshek. Ádette qyz ben jigit terbeletin bolǵan. Altybaqan keshke taman qurylatyn, sebebi kúndiz aýyl túgelimen sharýashylyqpen aınalysady. Syrttan qaraǵan adamǵa altybaqan oıyn bolyp kóringenimen, bul jastardyń kóńil kóterý arqyly tanysyp, jaqyndasýyna arnalǵan ózindik salt.
AT TULDAÝ
Jylqy maly qazaqtardyń jaryq dúnıege kelgen ýaqytynan ómir boıy birge bolyp, sońǵy demi taýsylǵansha qasynda bolatyn janyna eń jaqyn janýar. Qazaq dalasynda bolǵan sheteldik tarıhshylardyń barlyǵy derlik qazaq halqynyń jylqyǵa degen aıryqsha kóńilin baıqap óz shyǵarmalarynda jazyp ketken.
TAMYR BOLÝ
Dostyq qazaqtar úshin eń asyl qundylyqtardyń biri bolyp tabylady. Dostyqtyń shyńy «Tamyr bolý» salty. Tamyr dostan da jaqyn, týǵan baýyrdaı deýge bolady. Bundaı jaqyn dostasýdyń «tamyr» atalýy da beker emes. Tamyr bolý dosyńdy bir ata men anadan týǵan baýyrdaı jaqyn kórý.
ÚLKENDI SYILAÝ
Qazaq halqy baıyrǵy zamannan adamdy syılaýdy qoǵam bolashaǵynyń dińgegi dep bilgen. Sondyqtan syılasýdy ana tilin bilýmen qatar qoıǵan. Mysaly, ata-anaǵa degen syılastyq – salttardyń eń bıigi sanalady. «Áke asqar taý», «Jumaq ananyń aıaǵynyń astynda» jáne basqa da sózder osyny bildiredi. Jáne bir mańyzdysy arýaqty syılaý bolyp tabylady.
BESIK JYRY
Eresekterdiń qaı-qaısysy bolsa da aýyl, rý jetkinshekteri úshin óz jaýapkershiligin jaqsy sezingen. Sondyqtan eger bala buzyqtyq jasap qoısa, oǵan eskertý jasap túzý jolǵa salatyn. Maqtaýǵa turatyn bolsa maqtap, kerek jerinde keńes berip, qamqorlyq ta kórsetetin. Ultty biriktiretin «Ár qazaq meniń jalǵyzym» degen osy bir altyn ereje búginde de óz jalǵastyǵyn taýyp keledi.
AT-TON AIYP
Qazaq eliniń baıyrǵy zamanda da óz zańy bolǵan. Ol «Jeti jarǵy» dep atalǵan. Osy «Jeti jarǵy» jaıly zańnamasyn túzýge qatysqandar «jarǵysh» dep atalǵan.
AÝYLDYŃ ALTYAÝYZY
Qazaqtar óte qonaqjaı halyq. Qonaqqa shaqyrǵan kezde aýyldyń altyaýyzy, sheńdi shesheni kelip, ortany tili men ásem sózimen basqaryp otyrǵan.
SYBAǴA BERÝ
Qazaqtar nannan bıik eshteńe joq dep túsinip, ony kúnge uqsas dóńgelek etip pisiredi. Al nandy bir qolmen syndyrý qazaq uǵymynda nandy syılamaý ári úlken ádepsizdik dep baǵalanady. Al áıelderge basyna oramal tartpaı nemese kımeshek kımeı tamaq jasaýǵa qatań tyıym salynǵan.
BAL AShÝ
Bolashaqty boljaıtyn bilgirler baıaǵy zamannan beri bar. Olar qazaqtardyń babalarynyń tasqa qashap jazylǵan sýretterine, baıyrǵy syna jazýlaryna jáne qoıdyń qabyrǵasyna qarap boljaýyn aıtatyn bolǵan.
QYZ KÓRÝ
Qyz kórý – jastar tanysatyn alǵashqy kezeń. Eger jastar birin-biri unatsa, quda túsý kezeńine oıysady da úshinshi kezeńde toı oınalady. Kámelet jasyna tolǵan jigitter turmysqa shyǵatyn qyzdarǵa kóz salatyn, qyzdar da óz kezeginde jaqyn arada ózderiniń «jat jurttyq» bolyp basqa áýlettiń tabaldyryǵyn attaýy kerek ekenin túsinetin.
JARYSQAZAN
Qazaq úshin balanyń dúnıege kelýi eń úlken baqyt. Sondyqtan aıaǵy aýyr áıelge erekshe kóńil bólinetin bolǵan. Kelininiń boıyna bala bitkenin sezgen enesi ony qamqorlyǵyna alyp, pále-jaladan, til-kózden saqtaý áreketin jasaı bastaıdy. Jasy úlken, kópti kórgen áıelder jas ananyń jaǵdaıyn jasaýǵa tyrysqan. Abysyn-ajyn, aýyl áıelderi jınalyp «Qursaq toıyn» ótkizedi.
JETI ATANY BILÝ
Ádette qazaqtar óz atalary týraly jeti atadan da ary biledi. Buǵan jaryq kórip jatqan kóptegen «Shejire» kitaptary dálel. Osy salttyń óte mańyzdy ekenin aıqyndaıtyn «Jeti atasyn bilgen ul – jeti jurttyń qamyn jer», «Jeti atasyn bilmegen – jetimdiktiń belgisi» syndy keńinen taraǵan maqal-mátelder qazaq arasynda búgingi tańda da jıi aıtylady.
QARALY KÓSh
Qazaqta «Qaraly kósh» salty bolǵan. Bul qaıtys bolǵan adamdy bir jyl boıy joqtap eske alyp júrýge arnalǵan salttardyń biri.
QUDA TARTAR
«Kúıeý júz jyldyq, quda myń jyldyq» deıdi qazaqtar. Eki jaq qalyń mal mólsheri, toı men jasaý-jabdyq jóninde kelisip bolǵan soń – «qudalyq» saltynyń kezegi keledi. Qazaq toılarynda búginde de shyrqalatyn ánderde mynadaı óleń joldary bar: Quda, quda degizgen, Quıryq-baýyr jegizgen Kele jatyr qudaǵı Tórge otyr degizgen.
SAÝYN AITÝ
Saltanatty jıyndar men astardy as-cýmen jetkilikti túrde qamtamasyz etý úshin jıyn ótkizýshi shańyraq kereginshe soıys mal men sýsyn jınaý úshin óz jaqyn týystarynan kómek suraıtyn. «Saýyn aıtý» salty osylaı paıda bolǵan.
URYN BARÝ
Quda túsý men toıdyń arasynda kúıeý jigit qalyńdyǵynyń aýylyna baratyn bolǵan. Buny qazaqta «Uryn barý» dep ataıdy. Osy salt týraly uly jazýshy Muhtar Áýezuly «Abaı joly» romanynda: «Abaıdyń bul kelisi uryn kelý dep, jyrtys sala kelý dep, keıde esik kóre kelý, qol ustaý dep te atalady. Ózge kelisterdeı emes, kúıeý bul joly, alǵashqy kúnderde talaı nársege kóndige bilý kerek. Sol ózgesheliktiń úlkeni – qalyńdyqty kórsetpeý».
NEKE QIIý
Osy salt týraly jazbas buryn, onyń óte mańyzdy bir bólshegi týraly toqtalyp ótkim keledi. Sebebi qazaq jastary qazirgi kezde de ózderiniń qosylýyn kýálerdiń kózinshe bir keseden sý ishýmen júzege asyrady. Salttyń osy bir quramdas bóliginiń tarıhy óte tereń. Baıyrǵy zamandaǵy túrkiler (túrik emes – B.O.) Táńirge sengen.
KENJE BALA ETIP ALÝ
Qazaq ádebi boıynsha balasyn emizgen ana kóz ótpesin dep bógde adamdar otyrǵanda anaryn kórsetpeı búrkemelep otyrýy tıis. Sábı dúnıege kelgen kúnnen bastap 40 kún boıy qoldy sýyq sýmen jýýǵa tyıym salynady. Olaı bolmaǵan kúnde bala qatygez bolyp ósýi múmkin degen senim bolǵan.
JEŃGETAILYQ
Qazaq qaýymynda qyz tárbıesi qashanda da ájesi men anasynyń, qala berdi búkil aýyl áıelderiniń mindeti bolǵany belgili. Qyz tárbıesine baılanysty búgingi kúnge jetken baıyrǵy kezdegi sózderdiń biri «Qyzǵa qyryq úıden tyıym» búginde de jıi aıtylady.
"Adyrna" ulttyq portaly
