Ámına Adaıhan 1984 jyly 24 aqpanda Altaı aımaǵynda týǵan. Jazýshylar odaǵynyń múshesi. Qazir Taldyqorǵan qalasynda jeke kásipker. Birneshe jyr múshaıralarynyń jeńimpazy. Maýsym aıynyń 21–juldyzynda "Qanatty hattar" atty jeke jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótedi. Soǵan oraı óleńder toptamasyn jarııalaýdy jón kórip otyrmyz.
***
Sizden keler hattar sırep ketkeli,
Bul ómirge qoıdym men de ókpeni.
Siz sııaqty erkeletip eshkim de,
Siz sııaqty meıirimin tókpedi...
Kútpeıtin de bolyp kettim saǵynyp,
Qyzǵanyshtan úmitterden arylyp.
Óleń kelse siz kelesiz oıyma,
Qalam sosyn jabyǵyp...
Kórgim kelse kózderime jas tunyp,
Juma qoıam kórsetpesten tas qylyp.
Júregimde typyrshyǵan sezimge,
Júrmin ishteı qas qylyp...
Aqtalasyz bas saýǵalap bárinen,
Kináli men, muńǵa batyp qalyp em!
«Qylmysymdy» aýyrlatyp tipti de,
Ózińizdi súıip júrmin áli men...
Aqymaqpyn...
***
Ómir – teńiz, sheti-shegi belgisiz,
Beti tymyq, asty – arpalys sengisiz.
Men balyqpyn aǵynymen oınaǵan,
Qarmaqshysyz qur qol qaıtqan endi siz.
Qyzyqtyryp jalyn shashqan ottar myń,
Álek salyp kóńilimde sotqar muń,
Mahabbattan jem qystyrǵan qarmaqqa
Ilinsem dep talaı ret oqtaldym.
Muń shaǵasyz tym jylaýyq kúzge essiz,
Erlik ketken menen uzap iz-túzsiz.
Búgin daýyl taǵy súırep ákeldi,
Qaıyǵyńyz jaǵada tur, siz joqsyz.
Kiná artyp ap taǵdyryma sor tunǵan,
Qyzǵandyryp qaırańdaǵy iz tolqynnan.
Kemesinen ózge baqtyń qol bulǵap,
Menen uzap bara jatty ór tulǵań
***
Bul beketke kelem sondaı asyǵyp,
«Seni kórem» dep ishimnen tasynyp.
Taǵy senen aıyratyn osy jer,
Qýanyshtyń qutyn múldem qashyryp.
Kólikter-aı, asyǵyssyń, tospaısyń,
Júgim aýyr, júregim de tastaı tym.
Kótergenim qoldarymdy ótirik,
Toqtamańdar, toqtamańdar eshqaısyń!
Sen qalasyń, men ketemin muńǵa erip,
«Qaıtam, – degem, – seni ánsheıin bir kórip».
Júrmeı qoıshy, avtobýstar, meni alyp,
«Dońǵalaǵym qaldy, – dersiń, – syr berip»...
Qara jolda júıtkıdi arman buralań,
Artta qalyp qoısa da asqaq munaram.
«Saǵan qaıtyp ap kelsin» dep bir kúni
Gúl, shópterdi kóz jasymmen sýaram.
Qımaı turmyn, saǵynam ǵoı jyraqta,
Jaýap bershi kózimdegi suraqqa.
Qol bulǵaısyń, kúlimdeısiń jaı ǵana,
«Qal» demeısiń biraq ta...
RUQSAT PA?
Seni kórip meniń esim aýysty,
Tátti qııal taǵatymdy taýysty.
Kerýeni keýdeme kep qonaqtap,
Kún men túnim aýysty...
Óz oıyna ózi júrgen masaıyp,
Aptyǵyńdy, júrek, qalaı basaıyq?
Júrek súıse súıinińder, adamdar,
Taqpańdarshy bos aıyp.
Suraq toly janarlardan jasqana,
Miskin halde dushpanǵa da, dosqa da.
Bastap ketip óziń jaıly áńgime,
Ózimdi áreń toqtatamyn, masqara.
«Súıe alady barlyq adam» desek te,
Shyn mahabbat túser synǵa, esepke.
Jetse saǵan baldaı tátti sezimim,
Aınalyp ap ósekke.
Onda maǵan odan ótken qorlyq joq,
Eńsemdi ezip uıat tóner «óldiń» dep.
Saǵynýǵa ruqsat pa eken ózińdi,
Taǵy tur ǵoı kórgim kep...
QAShAN?
Janymnan da jaqyn ári bótensiz,
Meni qashan saǵynady ekensiz?
«Saǵyndyrsań izdep baram» degensiz,
Kettik bizder nege únsiz?
Tún kelgende tuman búrkep etegin,
Siz týraly san túrli oıǵa ketemin.
Tepkileıdi júrek kóńil tórimdi,
Menen góri aı baqytty kórindi.
Ketetindeı janarymnan sizdi alyp,
Kórmeı qoıdym ony da ishteı qyzǵanyp.
Sizdi qaıdam, meni umytqan shyǵarsyz,
Meni mazaq etip aldy muń arsyz.
Sezimderdi tunshyqtyryp sabylǵan,
Janyńyzdan ketpeı turyp saǵynǵam.
Bıyl kelgen tym jylaýyq eken kúz,
Meni qashan saǵynady ekensiz?
ÁMINA ADAIHAN
"Adyrna" ulttyq portaly
