Elektrondy bılettendirý tabysty eseleı túspek

136

Óskemendegi qoǵamdyq kólikterde elektrondy bılettendirý júıesi bıyldan bastap engiziletin boldy. Búgingi kúni ekinshi márte konkýrs jarııalanyp, jobany júzege asyrýǵa nıetti kompanııalar anyqtalýda. 

Esterińizge sala keteıik, alǵashqy konkýrs byltyrǵy jeltoqsan aıyna belgilengen, alaıda ótinimderdiń joqtyǵynan ol ótpegen. Ekinshisi bıyl mamyrdyń sońynda jarııalandy. ShQO boıynsha memlekettik-jekemenshik áriptestik aımaqtyq ortalyǵynyń basqarma tóraǵasy Shákárim Buqtuǵutovtyń aıtýynsha, konkýrsqa otandyq kásiporyndardan bólek Reseı men Belarýstiń kompanııalary da qyzyǵýshylyq tanytqan. Memlekettik-jekemenshik seriktestik aıasynda iske asyrylatyn jobanyń jalpy quny 1 mlrd. teńgeniń ústinde. Bul shyǵynnyń 70 paıyzy ınvestorlardyń qarjysy esebinen, qalǵany oblys bıýdjetinen óteledi.

– Elektrondy bılettendirý júıesin engizý – tabystyń kózi.  Aıtalyq, Almatyda osy júıeniń kómegimen tasymaldaýshylardyń kirisi tórt esege ósken. Bizde de solaı bolýy tıis. Nátıjesinde qyzmet sapasy arta túsedi, ‒ dep túsindirdi Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi Danıal Ahmetov.

Mamandardyń aıtýynsha, bul júıe aldymen oblys ortalyǵyndaǵy 28 tramvaıǵa ornatylmaq, sodan keıin qala ishinde jolaýshylar tasymaldaıtyn 558 avtobýsta iske qosylady. Jolaýshylar jol aqysyn tólem kartasy arqyly tóleıdi. Óskemen qalasy úshin 100 myńnan astam tólem kartasyn shyǵarý kózdelip otyr.

Aıta keteıik, jańa júıeniń engizilýimen bılet baǵasy qymbattamaıdy jáne kondýktorlar jumyssyz qalmaıdy.

Qýan Seıit

 

 

 

 

Pikirler