Qytaıdaǵy repressııadan qashyp kelip, biraq tarıhı otanynan pana tappaı odan ári otbasymen birge Shveııaǵa aýyp ketken Saıragúl Saýytbaı máselesi Qazaqstannyń álemdegi ımıdjine aıtarlyqtaı nuqsan keltiredi. Munyń alǵashqy belgisi de kórine bastady. Shveııaǵa jetip, ornalasyp, kóńilin bir demdep alǵan Saıragúl Saýytbaı «Azattyq» radıosyna bergen qysqa suhbatynda Qazaqstanǵa qatysty problemanyń shetin shyǵardy.
Saıragúl óziniń jáne otbasynyń sońǵy sátke deıin «Qazaqstannan úmit úzbegenin», amaly taýsylǵan soń ǵana Eýropa asyp, «Shveııa eliniń azamattyǵyn alýdy maqsat etip otyrǵanyn» aıta kele, munyń bárin «Qytaıdyń qaýpinen tolyq qutylý» úshin jasalǵan áreket retinde túıindedi. Basyna kún týǵan tórt qazaqqa (ózi, kúıeýi jáne eki balasy) pana bola almaǵan Qazaqstan men Shveııany salystyrýdy da umyt qaldyrǵan joq. «Shveııa memleketi bizdi óte jyly qabyldady. Bul jerde zań kemeldengen, jumystar jaqsy atqarylady eken. Bizdiń barlyq jaǵdaıymyzdy tolyǵymen jasap berdi, qujattardy rásimdeýge Shveııanyń memlekettik qyzmetkerleri kómektesip jatyr» dedi ol.
Saıragúldiń aýzynan shyqqan osy úsh-tórt sózdiń astynda ókinish te, ishti kernegen yza da bar. Ol tarıhı otanyna Qytaıdan qashyp kelgende, Qazaqstannan úı-jaı, materıaldyq basqa da kómek suraǵan emes. Onyń bar armany eki balasyn baǵyp, qazaqtyń ulan-ǵaıyr jeriniń bir buryshynda kúneltý edi. Sol úshin bosqyn mártebesin surady, azamattyq berýdi ótindi. Muny ol ózine qatysty ótken taǵdyrsheshti sottyń árbirinde málimdegen. Biraq Qazaqstan ókimeti qol qoıyp, mindetteme alǵan otbasyny aıyrmaý, ana men bala jáne kámelet jasyna tolmaǵan balalar quqy jónindegi halyqaralyq konvenııalardy aıaqasty etip, Saıragúl Saýytbaıǵa bosqyn mártebesin berýden bas tartty. Tipti Qazaqstan úkimeti shettegi etnıkalyq qazaqtardy Qazaqstanǵa qaıtarý jóninde arnaıy qabyldanǵan zańdy da qaperine almady. Muny Saıragúl de, Qazaqstan azamattyǵy bar onyń balary da, kúıeýi de eshqashan umytpaıdy, olardyń júreginiń bir buryshy sher bolyp qatyp qalǵan shyǵar. Ańsap jetken aspan tústes kók pasportty tárik etip, Shveııanyń azamattyǵyn alǵaly jatýy da beker emes.
Saıragúl Saýytbaıdyń otbasy Qazaqstannan eshqandaı jaqsylyq kórgen joq. Tirnektep jınap tergen dúnıe-múlkin Qytaıǵa tastaı qashqan otbasy Esik qalasynda úı jaldap turdy, jalǵyz sıyrdyń aıran-sútin iship kúneltti... Sol sıyrdy satyp jolkire qylyp alystaǵy Shveııadan pana izdep qańǵyp ketti.
Saıragúl men onyń otbasynyń basynan ótken oqıǵa jalǵyz emes. Jaǵdaıy osyǵan uqsas otbasylar kóp. Ákesi nemese sheshesi Qytaıdyń «saıası úırený lagerlerine» qamalyp, tiri jetim bolyp qalǵan balalardyń jan aıqaıy áli qazaq dalasynda jańǵyryp tur. Qytaı-qazaq shekarasynda bólinip qalǵan qanshama otbasy bar. Shetelden Qazaqstanǵa kóship kelip, kedeıshiliktiń qamytyn kıip, aýyr turmystan qajyǵan otbasylar da shash etekten. Ondaı problemany batyly jetkenderdiń aýzynan ǵana estımiz. Ondaı problemany Saıragúl sııaqty qaısar azamattardyń áreketinen ǵana kóremiz. Biz bilmeıtin, biz estimegen qanshama qıyn taǵdyr bar, qanshama qasiretti oqıǵa bar. Bul - «myń ólip, myń tirilgen qazaqtyń» basyna túsken taǵy bir náýbet jaǵdaı, ulttyń taǵdyrsheshti máselesi.
Táýelsizdik alǵannan beri 1 mıllıonnan astam qazaq kóship keldi, 3 mıllıonǵa jýyq qazaq Qytaıdyń solaqaı saıasatynyń zardabyn tartyp, shekaranyń arǵy betinde otyr. Olardyń bir bóligi amalyn taýyp kóship keler... Biraq olar da Saıragúl Saýytbaıdyń otbasy sekildi áleýmettik, quqyqtyq problemalarmen taǵy da bet-bet qalady. Osylaısha Qazaqstanda «Saıragúl sındromynyń» aýqymy arta túsedi.
Kez kelgen áleýmettik, ekonomıkalyq, tipti qarapaıym turmystyq problema saıasatqa baryp tireletini zańdylyq. Biraq oralmandar problemasy óziniń qoǵamdaǵy ótkir ózektiligine qaramaı taǵy da Qazaqstan saıası arenasyna shyqqan joq. «Ulttyń bolashaǵyn kúıttegen» Dos Kóshim basqaratyn «Ult taǵdyry» qozǵalysy burynǵy komsomol Ámirjan Qosanovty prezıdenttik saılaý dodasyna saldy. «Ultym degende Urymdy, halqym degende Qyrymdy» kúńirene qozǵaıtyn ultshyl-patrıottardyń bári oralmandardy umyt qaldyrdy, olardyń problemasyn saıasattyń kún tártibine alyp shyqqan joq. Qaıta Qytaıdyń qyspaǵynda qınalǵan qandastarymyzdyń máselesin qazaq ultynyń taǵdyrymen, adamzattyń taǵdyrymen tutas qamdaǵan «Atajurt eriktileriniń» lıderi Serikjan Biláshulynyń ústinen domalaq aryz jazyp, qamattyryp tastady. Bılik te, onyń saıası oıynyna jegilgen psevdo ultshyl-patrıottar da burq-sarq qaınaǵan qazannyń qaqpaǵyn basa túskisi keledi. Qazaq qoǵamyndaǵy ótkir problemany ópirimdikpen qymtap jaýyp qoımaqshy. Biraq shyndyqtan qashyp qutylý múmkin emes. Kelesi elektoraldy kezeńde qazaq máselesindegi mańyzdy baǵyttardyń biri bolyp dál osy oralmandar problemasy kún tártibine shyǵady. Qoǵamdaǵy ózekti úrdistiń tamyryn dál basyp otyrǵan Serikjan Biláshuly alyp kemeshe saıasat aıdynyna túsip, alapat tolqyn týdyrǵanda, Qosanov-Toqaev sııaqty jelqaıyqtar jaǵalaýǵa ysyrylyp qaırańdap qalady... Ol kún de alys emes.
P.S. Avtordyń pikiri redakııanyń kózqarasyn bildirmeıdi.
Turarbek Qusaıynov
"Demos" QB tóraǵasy
