Búgin Qazaq taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti, medıına ǵylymdarynyń doktory Tóregeldi Sharmanovtyń týǵan kúni, dep habarlaıdy «Adyrna» ulttyq portaly.
Tóregeldi Sharmanov - medıına ǵylymdarynyń doktory, professor, Reseı Medıına Ǵylym Akademııasynyń jáne Qazaqstan Ulttyq Ǵylym Akademııasynyń akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, Qazaq taǵamtaný akademııasynyń jáne Profılaktorııalyq medıına akademııasynyń negizin qalaýshysy jáne onyń prezıdenti, DDU taǵamtaný jónindegi ekspertter komıtetiniń múshesi.
Qaraǵandy oblysynyń Ulytaý aýdanynda týǵan. Qaraǵandy memlekettik medıına ınstıtýtyn jáne onyń aspırantýrasyn bitirgen. 1958-1962 jyldary - Qaraǵandy oblysy Ulytaý aýdanynda ortalyq aýrýhananyń bas dárigeri. 1962-1968 jyldary Qazaqstan Densaýlyq saqtaý mınıstriniń Ólkelik patologııa ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda bólim meńgerýshisi. 1968-1971 jyldary Aqtóbe medıına ınstıtýtynyń rektory. 1971-1982 jyldary - Qazaq KSR Densaýlyq saqtaý mınıstri. 1973-1984 jáne 1988 jyldan KSRO Medıına ǴA-nyń Taǵam ınstıtýty Qazaq bólimshesiniń dırektory (qazirgi Qazaq taǵamtaný akademııasynyń prezıdenti). 1985-1988 jyldary - Búkilodaqtyq «Taǵamtaný suraqtary» atty jýrnalynyń bas redaktory jáne Máskeý qalasyndaǵy Dárigerlerdiń biliktiligin jetildirý ınstıtýtynyń taǵamtaný kafedrasynyń meńgerýshisi qyzmetterin atqarǵan.
1995 jyldyń mamyr aıynan - Qazaqstannyń Profılaktorııalyq medıına akademııasynyń negizin qalaýshysy jáne onyń prezıdenti. 1997 jyldan bastap «Zdorove ı bolezn» jýrnalynyń bas redaktory. Negizgi ǵylymı eńbekteri tamaqtaný fızıologııasyna arnalǵan. Ol tamaqtaný tártibiniń buzylý sebepterin zerttep, adam denesinde aqýyz, dárýmen jetispeý jóninde tujyrym jasady; meshel aýrýynyń damý mehanızmin ashty. Onyń basshylyǵymen emshektegi balalarǵa arnalǵan «Bóbek», «Arýana», «Antıholesterın» taǵam qospalary shyǵaryldy. Onyń bastamasymen 1978 jyly Dúnıejúzilik densaýlyq uıymy (DDU) men IýNISEF-tiń Halyqaralyq Almaty konferenııasy ótip, onda medıına - sanatynyń alǵashqy járdemniń ulttyq júıesin uıymdastyrýdyń ustanymdary alǵash ret tujyrymdalǵan Almaty deklaraııasy qabyldandy. Onyń jetekshiligimen 60-qa jýyq doktorlyq jáne 170-ten astam kandıdatttyq dıssertaııalar qorǵaldy. «Qazan revolıýııasy», «Halyqtar dostyǵy», «Parasat» ordenderimen marapattalǵan.
DDU-nyń L.Bernard atyndaǵy syılyǵyn (2005) jáne «Qazaqstan Respýblıkasynda taǵam týraly ǵylymnyń irgeli de qoldanbaly aspektilerin daıyndaý» eńbekter toptamasy úshin Qazaqstan Memlekettik syılyǵynnyń ıegeri jáne «Ǵylym» nomınaııasyndaǵy «Platına Tarlany» táýelsiz syılyǵynyń ıegeri.
«Adyrna» ulttyq portaly
