AQSh astanasyndaǵy Djordj Vashıngton ýnıversıtetiniń zertteýshilerge arnalǵan kitaphanasyn aralap júrip, Qazaqstan týraly jazylǵan bir kitapqa kózim tústi. Ataýy aǵylshyn tilinde «Soviet Kazakhstan», qazaqshalasaq «Sovettik Qazaqstan» dep atalady.
1958 jyly Máskeýdegi shet tilderi baspasynan jaryq kórgen bul kitapty P.Alampıev atty orys ǵalymy jazypty. Ol negizinen ekonomıkalyq geografııanyń, Qazaqstannyń ekonomıkalyq geografııasynyń, halyqaralyq soıalıstik eńbek bólinisiniń jalpy máselelerine arnalǵan zertteýler jasaǵan sanaýly ǵalymdardyń biri ekenin de bildik. Bizdi qyzyqtyrǵany onyń Qazaqstanǵa qatysty kitaby boldy. On bes taraýdan turatyn bul eńbek tutasymen keńestik kezeńdegi Qazaqstannyń ekonomıkalyq, óndiristik, aımaqtyq bólinisine arnalypty. Tipti Alampıev patsha úkimetiniń kezinde qazaqtardy «qyrǵyzdar» dep jańsaq ataǵanyn da jasyrmaı alǵa tartady.
Atalǵan eńbektiń 111-betinde: «Franýz jýrnalısi Mıchel Debonne qazaqtarmen kezdesken soń, bular óte saýatty, mádenıetti, aqyldy, qonaqjaı, sypaıy halyq eken» dep áserlengenin tilge tıek etedi. Shoqan Ýálıhanov týraly aıta kele, 1955 jyly 1172 qazaq kúlli respýblıka boıynsha ǵylymnyń ár salasynda eńbek etip júrgenin jazady. Zertteý kitabynyń 137-betindegi bir sýret bizdi beıjaı qaldyrmady. Sýrette atqa mingen qazaq jigitine basynda úkili taqııasy bar, qos burymyn órgen, ústine qazaqy oıýly kóılek kıgen qazaq qyzy qymyz usynyp tur. Avtor bul sýrettiń túsindirmesinde: «Qazaq memlekettik án-bı ansambli «Qara jorǵa» bıinen kórinis qoıýda» dep jazypty.
1958 jyly Máskeýde jaryq kórgen kitapqa «Qara jorǵa» bıi týraly sýret jaıdan-jaı enbeıtini anyq. Ár jazbasyna lýpamen úńilip, eki ólshep, bir pishetin orys ǵalymy da bul derekti zertteý kitabyna tegin qospasa kerek. Endigi másele Petr Alampıevtiń bul kitabyndaǵy «Qara jorǵa» týraly sýretti jazbasyn osy bı haqyndaǵy taǵy bir mańyzdy tarıhı derek dep qabyldaý bolmaq.
