Kútpegen jerden usaq shynydan keskin jasalyp jatqanynyń kýási boldym. Aqshyl poshymnyń mańdaı tusyna qop-qońyr, dóńgelek áınekterdi qondyryp edi qarashyq paıda boldy... úshkirleý qyzyl shyny ezýge qondy... Kóz aldymda, tórt buryshty plastık taqtaıshanyń betinde adam portreti paıda bolyp jatyr. Tanaýy pysyldaǵan, jap-jas jigit bar–ónerin salýda. Qolańshash qyzdyń súp-súıkimdi beınesi aıqyndalyp qaldy. Kenet qoly taqtaıshanyń buryshyna tıip ketip edi áli jelimdelmegen shynylar qıqy-jıqy bolyp, sulý keskin joq boldy. Meniń kóz aldyma qazaqtyń bolmysy kele qaldy. Biz de osy kúni áınek ultpyz–aý... Saıasat atty taqtaıshanyń betinde bos jatqan túrli-tústi shynylardan keskindelýshi, ózimizdi ózimiz keskindeýge kúsh salyp júrgen halyqpyz. Qaı kúni qaı myqtynyń qoly tıip ketip, shashyp jiberer eken?
Bizdiń janymyz, júregimiz osy mozaıka salýshy jigit syndy, bolmysymyzdyń aıqyn bolǵanyn qalaıdy. Sodan baryp jantalas týady... óz ultymyzdy alýan jıyntyqtan jınaýǵa talpynyp júrmiz bárimiz jabylyp. Qyrǵyzdyń kástómin kıemiz, káristiń teledıdaryn kóremiz, japonnyń kóligin minemiz. Jáne sonyń bárinen ózimizdi izdeımiz. Ásirese júıitkigen kóliktegi qazaqylyǵymyz tipten qyzyq, japondyqtyń artyna rýymyzdy ádemi, temir áriptermen shaptap qoıamyz. NAIMAN, ARǴYN, ALBAN, ADAI t.b jazýlardy ózimizden basqa eshkim túsinbeıtinin de bilemiz. Biraq, janymyzdy jegen kemshiliktiń ornyn toltyrý úshin, jarym kóńildi aldaý úshin japsyra beremiz. Tipti, qalta telefonynyń ishinen qazaqty izdeıtin músápir kúıge tústik qazirde. «Nokıanyń» qytaılyq nusqasyn ustap alyp, ishine qazaq áýenin tyqpyshtaımyz. Kóshede bireýdiń telefonynda jat án oınap qalsa «halyq jaýyn» kórgendeı jaýyǵa qaraımyz, ultyn syılamaıtyn opasyzǵa sanaımyz. Jalǵan patrıotızm! Tutastardyń «sálemdemesine» anaý-mynaýymyzdy tyqpyshtap, óz utymyzdyń keskinin qurap almaqpyz.
Biz nege ótkenge oralǵyshpyz? Óıtkeni, sonaý baǵzy zamanda biz de TUTAS bolǵanbyz. Álemge úzeńgini, sharbolatty, aqyr aıaǵy jarǵaq shalbardy syılaǵan túrkilerdiń tuıaǵy, ellınder elin pálsapasymen tań qaldyrǵan Anaqarystaı qyrandardyń qııaǵy edik... Maqtanshaq orystyń Apanastary Úndige saıahat jasaǵanyn jartylaı túrkishe, jartylaı slavıansha shatpaqtap jazyp júrgende biz Shyǵysqa ál Farabı, Qoja Ahmet Iassaýı, Mahmud Qashqarı, Qadyrǵalı Jalaıyr, Muhamed Haıdar Dýlatı syndy kóptegen alyptardy tartý etip úlgergen Uly el edik. Jańalyqshyl halyq – jeńimpaz. Sonyń arqasynda Iranda handyq qurdyq, Baıazıtpen keskilesip júrdik, Babyrdyń at oınatýynyń arqasynda Úndi eliniń ǵajaıyptaryn bildik. Osynyń bárine qol jetkizýimizge qarýdyń san túrin oılap taba alatyn daralyǵymyz, mal men jerdiń jaıyn tez barlap, tez beıimdeletin danalyǵymyz sebepker boldy.
Bir mysal keltireıin. Aınalany qylyshpen ıiltip kelgen arab áskeri qazirgi qazaq jerine engende kóshpendiler júzdigimen kezigip qalypty. Eki shet bir-birine ses kórsetip, alystan jebe tartysady. Sonda arab qolbasshylarynyń aýzy ashylǵan eken. Bulardyń sadaqshysy bir oq atyp úlgergenshe, qıqýlaǵan dushpan bularǵa qaraı bes–alty jebe zýlatady eken. Keıinnen máseleniń bári olardyń qylshany men túrkilerdiń qoramsaǵynda ekeni anyqtalǵan. Qazaq jaýyngerleriniń qoramsaǵynda qaqpaq, aýyzbaý degen bolmaıdy, al arabtyń qanjyǵada salpaqtap júretin qylshanyn mindetti túrde jabý kerek. Arab sadaqshysy ashyp-jaýyp álek bolyp jatqanda kóshpendi jelkesinen sýyryp shyǵaryp zyryldata bergen. Osyny kórgen arabtar «Bul halyqty soǵyspen ala almaımyz» degen baılamǵa kelip, dostasýdyń amalyn izdeıdi. Atlaqtaǵy shúrshitke qarsy soǵysta kóshpendiler jaǵynda bolyp, ór eldiń kóńilin tabady. Osynyń arqasynda kúlli Dalaǵa Islamdy taratýǵa ruqsat alady. Sondyqtan «qazaqqa dinniń esh qantógissiz kirýine arabtardyń meıirbandyǵy men parasattylyǵy áser etti» deýshiler kózqarasyn qaıta qarasa bolar...
Biraq bul basqa áńgime. Aıtpaǵym, biz jańashyl, oılap tapqysh halyq edik. Al, qazir... tis shuqyǵyshty qytaıdan surap alatyn kúıdemiz. Ózimizdi ózgelerdiń usaq túıeginiń arasynan izdep júrgen, qolymyzǵa ilingeninen betbeınemizdi salyp alýdy armandaıtyn elmiz. On eki ata Baıuly men on eki ata Jalaıyrdy aınaldyra jazyp qoısańda joǵaryda aıtqan japon kóligi báribir japondyq bolyp qalady emes pe? Káristiki káriske, nemistiki nemiske qyzmet etedi. Al qazaq... baıaǵy qara dombyra! Baıǵusty súıretip barlyq jerge aparamyz. Biraq ol bizge kıe bolǵanymen ózgelerge jaı ǵana mýzykalyq aspap. Kúlli álemdi dombyrashy ete almaımyz. Al, japonnyń kóligin bári minedi. Olardyń zamanaýı tehnologııanyń pirine aınalǵany barshaǵa aıan. Demek bereri kóp. Ondaılarmen sanaspaý múmkin emes. Ondaılarǵa iri halyq esebinde qaraısyń amalsyzdan. Al, bizdiń kúnimiz «kúıimiz bolǵan edi, ánimiz bolǵan edi... bolǵan edilep» joqtaýmen, jylaýmen ótip jatyr. Maqtanarymyz teńizdeı munaıymyz edi, qytaıǵa, orysqa, amerıkandyqqa soraptatý arqyly onyń da túbi kórineıin depti. Qaltalylarymyz aqshasyn eń quryǵynda ishkıim shyǵarý óndirisin ashýǵa salsa, shirkin... Olar da bizdiń bir bólshek bolǵandyqtan ótkendegini tiriltýge ǵana tyrashtanady, « ándi, aıtysty qoldadym» dep ataǵyn shyǵarady. Ótkendi umytpaý kerek. Kelisemin. Biraq moıny keıinge burylǵan kúıi qasarysyp qalǵan adam alǵa qadam bassa ne súrinedi, ne birdeńege urynady. Eń quryǵanda qaptap ketken telefonnyń bir modelin ózimiz shyǵarsaqshy...Ol «Qazaq», «Arǵyn», «Qypshaq» atansyn... báribir... baǵasyna, sapasyna qaramaı satyp alar edim. Jáne ishine sheteldiń mýzykasyn salar edim. Ózgeler óz mýzykasyn qazaqtyń telefonynan tyńdasyn, «mynaý myqty ult eken!» dep tamsansyn, syrtyndaǵy oıý-órnegine súısinsin. Sondaı qadamdar arqyly dúnıejúzi atty taqtanyń betin jaýyp jatqan iri kesekterdiń birine aınalar edik. Bireý ádeıi syrǵytpaq bolyp, buryshynan krannmen julqysa da shashpaq túgili qozǵaı da almas edi.
Osydan baryp búgingi bıliktiń qazaqqa ne bergenin topshylaýǵa bolady. Qıqýy kóp, nátıjesi joq. Sózi kóp, jıǵany dúnıe-boq. El murasy men muratyn satyp, kóńili toq. Ultyn tutastyra alsa tórdeginiń empeńdep kelip sálem beretinin uqpaıdy. Taǵdyry tas tıgen shynydaı shashyrap ketkenderdiń barlyǵynan júz qyryq synyq jınap alyp, óz ultyna qudiretti jelimmen japsyryp, jańa halyq qalyptastyrmaq...
Jigit qaıta kirisipti. Alaqanymen sıpalap, qıýy ketken shynylardy qalpyna keltirip jatyr. Qyz beınesi qaıta qalpyna túse bastady. Biraq kóptegen syzyqtar ájimdeı kórinip, kórkine shirkeý bolyp tur. Túbinde onyń jıyntyq obrazy súıkimdi bolatynyna shúbá joq. Biraq eshkim tórine shyǵaryp ilmes.
