Urpaqtyń qara tanyp, saýatyn ashýyna úles qosyp júrgen jandardyń biri – Ánýar Qabdoldauly. Ol «Táýelsizdik álippesi» atty balalarǵa arnalǵan álipbıdi jańasha formatta jasap shyǵyp, qazirgi ýaqytta sony nasıhattaýmen aınalysyp júr. Aıtýynsha, bul nusqany jasaýǵa 8 jylyn saryp etipti. Onyń isin respýblıkadaǵy belgili pedagogtar qoldap, álipbıge oń kózqaras tanytqanyn aıtady.
Avtordyń «Táýelsizdik álippesin» shyǵarýdaǵy basty maqsaty mektepke deıingi búldirshinderdiń táýelsizdik qundylyqtarynan tálim alyp ósýine jol ashý. Sonmen qatar, olardyń tanym qabiletteriniń keńeıýine septigin tıgizedi degen senimde.
«Táýelsizdik álippesi» jalpy táýelsizdik qundylyqtardy bere otyryp, balalardyń shynaıy táýelsiz bilim alýyna alǵashqy ádiletti múmkindik berýge tyrysady. Sol úshin táýelsizdik álippesi dep atalady.
Sıpaty
Basynda kók týdyń kún sekildi kóterilip kele jatqanyn kórsetedi. Onymen qosa qazaq memleketiniń astanasy, ári «ÁLIPPE» ataýy kórsetiledi. Bul táýelsizdiktiń basty qundylyǵy men ereksheliginiń sıpaty.
Áriptermen sózdik mánder alty qatar, bes tizbeden túziledi. Jalpy qazaqtyń 29 tól dybystalýyn bir tutas jınaqy berip kórsetiledi. Áripterdiń tústeri arnaıy kók, aq, qyzyl, jasyl, qaramen berilip, negizgi túster qosa beriledi. Sonymen qatar árbir áripke sýrettik anyqtamalar birge berildi. Qosymsha kirme áripter kórsetilip, sandar, amaldar, pishinder berildi.
Mazmuny
Táýelsizdik qundylyqtary.
Ata-baba salt-dástúrleri.
Uly dala tabıǵaty.
Qala mádenıeti.
Naryq qoǵamy.
Ǵylymdaǵy jetistigimiz.
Otbasy qundylyqtary.
Adam jáne adamgershilik asyl qasıeti.
Táýelsizdik tárbıesi.
Dala demokratııasynyń tálimi.
Ádiletti bala tárbıesi.
Qosymsha bilimder men kirme áripter.
Maqsaty
«Balany bastan» degen danyshpan qazaq. Bala álemdi túr-túsimen ár sát, kezeńmen qabyldaıtyny túsinikti. «Táýelsizdik álippesi» balalarǵa árippen birge sýrettik negizde, sýrettiń tilimen táýelsizdik qundylyqtardy ashyq aıqyn bere otyryp, adam jáne adam quqyǵy negizinde balalardyń quqyǵyn qorǵap, balalardyń bilim alý tańdaýyna qol suǵatyn basqynshylyq ıdeıadaǵy álippeden arylyp, táýelsizdigimizdi nyǵaıtýǵa qyzmet kórsetedi. Iaǵnı balalardyń bilim alý tańdaýyna aralasýdan týyndap kele jatqan ádiletsiz qoǵam zardabyn azaıtýǵa tyrysady.
Máni
Kók tý, astana, eltańba, báıterek, Ata zań, Otan, máńgilik el sekildi memlekettik namys bolǵan, memlekettik naqyshtardy bere otyryp, balalardyń táýelsiz bilim jolyn bastaýyna múmkindik berý.
Tórt túlik, salt-dástúr, uly dala óneri men tabıǵaty, ǵylymdaǵy jetistikterdi, qala mádenıeti, naryq zamanyndaǵy ýaqyttyń mańyzdylyǵyn, otbasy qundylyǵy, ulttyq dám-tuz ereksheligin bere otyryp, uly dala tabıǵaty, ata-baba, salt-dástúrimen zamannyń ereksheligi óz-ara úılesim tapqandaı ómirlik úılesimniń máni de osylardan bastaý alatyny týraly bilim berip, ishki bilimin jetildirý.
Qosymsha kirme áripterdiń bar ekenin balalarǵa eskerte otyryp, tarıhı jaǵdaıdan qalyptasqan máseleniń sheshilmeı kele jatqanyn kórsetip, urpaqtar tańdaýyna aralaspaıtyn bizdiń dala demokrat, asyl qasıet, tálim-tárbıemizdi pash etý. Urpaqtardyń da dala demokrattary sekildi ósip, qalyptasýyna múmkindik berý.
Sandar men amaldardy, útir, núkte, lep, suraq belgiler jáne buryshtarmen tanystyra otyryp, balany erte bastan alǵashqy oqýlyq jalpy bilimderine daıyndyǵyn nyǵaıtý.
Ereksheligi
«Táýelsizdik álippesi» jalpy balalarǵa adamdyq, ulttyq, memlekettilik, táýelsizdik,otbasylyq, tálim -tárbıe jáne jalpy bilimnen bastama berip, balanyń ishki jáne syrtqy biliminiń ózara tepe- teńdikte ádiletti damýyn qamtamasyz etedi.
«Táýelsizdik álippesi» tómendegi 9 túrli negizde tálim-tárbıe jáne bilim beredi.
1. Táýelsizdik qundylyǵy.
2. Dybystalý.
3. Jazý erejesi.
4. Túrli -tús.
5. Pishinder.
6. Sandar men amaldar.
7. Ulttyq bolmys ata-baba dástúri.
8. Adam jáne adam quqyǵy men balanyń tańdaý quqyǵy.
9. Ádilettilik tálim tárbıesi.
