Elimizde sońǵy jyldary múmkindigi shekteýli balalardyń qatardaǵy balalarmen mektepte teń dárejede bilim alýy týraly standart engizý qarastyrylýda. Bul máselede bizge «Inklıýzıvtik oqytý» júıesi taptyrmas sheshim. Inklıýzıvtik bilim berý – barlyq balalardy jalpy bilim úderisine tolyq engizý jáne áleýmettik beıimdelýge, jasyna, jynysyna, shyǵý tegine, áleýmettik statýsyna qaramaı, balalardy alalaıtyn kedergilerdi joıýǵa; otbasylaryn belsendi qatystyrý, balanyń korrekııalyq-pedagogıkalyq jáne áleýmettik qajettilikterin arnaıy qoldaý, bilim alýshylardyń emes, ortanyń olardyń jeke ereksheligine jáne bilimdik qajettilikterine beıimdelýi, ıaǵnı, jalpy bilim berý sapasy saqtalǵan tıimdi oqytýǵa baǵyttalǵan memlekettik saıasat. Bul oqytý túri oqý josparyn jáne bilim berý júıesiniń ádisnamasyn ıkemdi bolýǵa, ár balanyń qajettiligin eskerýge baǵyttalady. Sondaı-aq, jyl saıyn jalpy dúnıejúzi boıynsha bul taqyryptyń ózektiligi artpasa, kemimeıdi. Oǵan dálel «Bilim barshaǵa» baǵdarlamasy.
Inklıýzıvti bilim berý nemese «bilim barshaǵa» baǵdarlamasy — barlyq balalarǵa mektepke deıingi oqý oryndarynda, mektepte jáne mektep ómirine belsene qatysýǵa múmkindik beredi. Bul baǵdarlama BUU-nyń Bas Assambleıasymen maquldanyp, BUU-nyń Konvenııasynda 2006 jyldyń 13 jeltoqsanynda engizilgen bolatyn. Inklıýzıvti bilim berý máselesi shet elderde 1970 jyldan bastaý alady, al 90 jylǵa qaraı AQSh pen Eýropa ózderiniń bilim berý saıasatyna osy baǵdarlamny tolyq engizdi. Al, bizdiń elimizde ınklıýzıvti bilim berý júıesiniń damýy resmı derekterde Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi damytýdyń 2011-2020 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynda kórsetildi. Inklıýzıvti bilim júıesin damytý: 2015 jylǵa qaraı múmkindigi shekteýli balalardy biriktirip oqytýdyń modýldik baǵdarlamalary; múmkindigi shekteýli balalardy jalpy bilim beretin ortada biriktirip oqytý erejesi ázirlenedi, túrli ereksheligi bar balalar úshin birigý nysandary anyqtalady; 2020 jyldan bastap mektepterde erekshe balalar úshin qótergish jabdyqtar, sanıtarlyq bólmelerde arnaıy quraldar ornatý, tutqalarmen arnaıy partalar, arnaıy ústelder jáne basqa da kompensatorlyq quraldarmen jaraqtandyrý arqyly «kedergisiz aımaqtar» qurylyp bastaldy. Búginde elimizdiń barlyq aımaǵynda erekshe balalarǵa bilim berýdi qoldaý negizinde jalpy bilim beretin mektepterde túzete-damyta oqytý synyptary ashylýda. Bul synyptyń maqsaty: ár synyptaǵy múmkindigi shekteýli oqýshylardy bir synypqa toptastyryp, ár oqýshyǵa jekelep synyby men oqý baǵdarlamasyna saı bilim berý. Inklıýzıvti bilim berýdiń maqsaty: damý múmkindigi shekteýli balalardyń qalypty balalarmen birge bilim alýyna jaǵdaı jasaý. Iaǵnı adamnyń jynysyna, dinine, shyǵý tegine qaramastan teń quqyly jeke tulǵa retinde bilim berý júıesi bolyp tabylady.
Naǵyz ınklıýzıvti bilim berýdiń alǵashqy satysynda 2 júıeni biriktirý, ıaǵnı jalpy jáne arnaýly júıelerdi bir-birine jaqyndastyrý kózdeledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń 11.07.2002 jylǵy «Múmkindigi shekteýli» balalarǵa áleýmettik-pedagogıkalyq-psıhologııalyq túzeý arqyly qoldaý týraly» № 343 zańy boıynsha TDO synyptary úıden oqytý, úıden áleýmettik kómek kórsetý, kómekshi baǵdarlama, arnaıy (PDT) baǵdarlama boıynsha kýálik berý erejelerin jáne múmkindigi shekteýli balalardy qorǵaý, qamqorlaý, dıagnozyn anyqtaý, emdeý, ońaltý, tárbıeleý, oqytý, qatarǵa qosý máseleleri boıynsha jańadan shyqqan zań, qaýly, ereje tártipterinde qaralǵan. Sondyqtan, jalpy bilim beretin mektepter, balalabaqashalar PMPK-nyń qorytyndysy boıynsha kórsetilgen balanyń deńgeıine qaraı jeńil baǵdarlamamen bilim berýge tárbıeshilermen muǵalimder ınklıýzıvti bilim berýge daıyn bolǵany jón. Inklıýzıvti oqytý negizinde balalardyń qandaı da bir dıskrımınaııasyn joqqa shyǵarý, barlyq adamdarǵa degen teńdik qatynasyn qamtamasyz etý, sonymen qatar oqytýdyń erekshe qajettiligi bar balalarǵa arnaıy jaǵdaı qalyptastyrýdyń ıdeologııasy jatyr. Tájirıbe kórsetkendeı qatań bilim berý júıesinen balalardyń bir bóligi shyǵyp qalyp jatady. Mundaı qalyptasqan júıe balanyń daralyq qajettiligin qanaǵatttandyra almaıdy. Inklıýzıvti baǵyt mundaı balalardy oqýda jetistikke jetýge yqpal etip, jaqsy ómir súrý múmknshiligin qalyptastyrý úshin qoldanylýy tıis.
Pedagogıkalyq bilimdi naqty qaıta qurý kóp jaǵdaıda gýmanıtarlyq úderister men Qazaqstan qoǵamynyń áleýmettik-gýmanıtarlyq kezeńderine baılanysty bolyp otyr. Jalpyadamdyq qundylyqtardy qoǵam túsiniginde bekitý, eń aldymen damýyna máselesi bar jastarǵa degen kózqaraspen, olardy áleýmettendirý, ıntegraııada nemese ınklıýzıvtik bilim berý suraqtaryn sheshýmen negizdeledi. Inklıýzıvtik oqytýdyń bazalyq quqyqtyq qujaty erekshe oqytýdy qajet etetin bilim alýshylarǵa nátıjeli kómek kórsetýde, olardy oqytý, tárbıeleý, eńbekke jáne mamandyqqa daıarlaýda «Múmkindigi shekteýli balalarmen áleýmettik jáne medıınalyq-pedagogıkalyq korrekııalyq súıemeldeý kórsetý boıynsha is-sharalar josparyn bekitý týraly», «Múmkindigi shekteýli balalarmen kiriktirilgen (ınklıýzıvti) bilim berýdi uıymdastyrý boıynsha nusqaýy», «Múmkindigi shekteýli balalarmen psıhologııalyq-pedagogıkalyq súıemeledeý» boıynsha ádistemelik nusqaýlar basshylyqqa alynǵany jón. Qazirgi tańdaǵy ǵylymı-teorııalyq zertteýlerde ınklıýzıvti bilim berýdiń 8 qaǵıdasy usynylýda:
- Adam qundylyǵy onyń qabileti men tabysyna táýeldi bolmaıdy;
- Árbir adam sezinýge jáne oılanýǵa qabiletti;
- Árbir adam tyńdalý úshin qarym-qatynasqa túsýge quqyǵy bar;
- Barlyq adam bir-birine muqtaj;
- Tupnusqaly bilim berý shynaıy ózara qarym-qatynas sheńberinde júzege asady;
- Barlyq adamdar qoldaýǵa jáne qurdastarymen dostyqqa zárý;
- Barlyq bilim alýshylar úshin ilgerileý oryndaı almaǵannan góri, jasaı
alýda bolýy múmkin;
- Jan-jaqtylyq adam ómiriniń damý aıasyn keńeıtedi.
Memlekettiń aldynda turǵan basty mindetterdiń biri eń aldymen ǵylymı-pedagogıkalyq qaýym arasynda aqparattyq-aǵartýshylyq jumystardy júrgizý bolyp tabylady. Bul úderis birashama jyldar kóleminde oryn alyp keledi. Ásirese, normatıvtik-quqyqtyq baza qurý, ıgeretin materıaldar men oqytýshy quramyn daıyndaý, ınklıýzıvti bilim berýdi engizý boıynsha alys-jaqyn sheteldiń tájirıbesine taldaý jasaý arqyly Qazaqstan Respýblıkasynda ınklıýzıvti bilim berý jumystaryn júıeli uıymdastyrý máselesi sheshimin tabýda. Qazirgi tańda ınklıýzıvti bilim berýdi damytýdy ǵylymı-ádistemelik jáne kadrlyq qamtamasyz etý kókeıtestiligin joǵaltqan joq. Inklıýzııaǵa áleýmettik suranys joǵary. Tájirıbeniń suranysy búgingi kúni «kimdi, qalaı, qaı jerde jáne nege úıretedi?» suraqtaryn alǵa tartady. Inklıýzıvti bilim berý sıstemasynyń ózi ınklıýzıvtik qoǵamnyń damýynyń tıimdi mehanızmi bolyp tabylady. «Barshaǵa ortaq» bilim berý sıstemasyn damyta otyryp, biz ınklıýzıvtik qoǵam, ıaǵnı árbir adam úshin qoǵamdy damytýǵa jol ashamyz. Inklıýzıvti bilim múmkindigi shekteýli balalarǵa balabaqsha, mektep, ınstıtýt, mektepke deıingi jáne mektep ómirine tolyq kólemde qatysýyna múmkindik beredi.
Sonymen qosa múmkindigi shekteýli azamattarymyzǵa kóbirek kóńil bólinýi kerek. Olar úshin Qazaqstan kedergisiz aımaqqa aınalýǵa tıis. Bul ózimizdiń jáne qoǵam aldyndaǵy paryzymyz. Bilim berý mekemesiniń ortasy densaýlyǵynyń múmkindigi shekteýli balalardyń qajettiligine beıimdelýi «kedergisiz» bolýy kerek. Osylaısha, qazirgi tańda barlyq álem jurtshylyǵynyń nazaryn aýdaryp otyrǵan balalardyń jeke suranystary men erekshelikterine ortanyń, otbasynyń qatysýymen bilim berý úrdisine tolyq qosýdy qarastyratyn sheshim – ınklıýzıvti bilim berý bolyp tabylady.
