Syrt kóz
Qaraǵandyda qysta qazaqtyń kókórim jigiti jat qolynan óldi. Bılik: «Oqıǵaǵa ulttyq reńk bermeńder, ádetki tóbeles» dep, tolqyǵan jurtty sabyrǵa shaqyryp, áıteýir daýyldyń aldyn aldy. «Bolary boldy, boıaýy sińdi», erteń-aq bári umytylady dep oılaıdy, bálkim. Solaı oılaıtyndyqtan taǵy da Qazaq Elin mekendep otyrǵan júzdegen ulttyń «tonnyń ishki baýyndaı tatýlyǵyn» baıaǵysha bar pármenimen nasıhattap, jaýyrdy jaba toqýǵa kóshedi. Soǵan ılandyrǵysy keledi, ılanar edik, ómir ılandyrmaı tur!
Sáýirdiń ishi. Pavlodar qalasynda Naýryz toılanyp jatyr. Tús mezgili bolyp, Ekibastuz qalasy tikken kıiz úıde bir tabaq et jep, qazaqtyń arǵy-bergi tarıhyn, myqtylyǵyn aıtyp, ózara áńgime sapyryp otyrmyz. Bir ýaq jaǵasy kesteli aq kóılek kıgen orys shaly: «Da ný vas, bez rodıny, bez flaga» dedi, shamyrqanyp, sózin tóbeden jaı túsirgendeı etip. Tórt-bes qazaq bir-birimizge «Mynaý qaıtedi?» degendeı odyraıa qaradyq, ústel basyndaǵy ekinshi orys – eńgezerdeı shopyr jigit ojar shaldyń sózi óreskel shyqqanyn uǵyp, kújireıgen moınyn ishke tyǵyp, ıini salbyrap ketti.
- Eto, naverno, ý vas net Rodıny, net flaga. Ý kazahov byl ı býdet! Otan, mine, mynaý shańyraq,- dedim ashýdan burq-sarq etken qalpymda kıiz úıdiń túndigin kórsetip, sodan soń: «Tý, áne, jelbirep tur!» dedim ashyq esikten kósheniń qarsy betindegi ǵımarat ústindegi kók baıraqty saýsaǵymmen nusqap.
«Dostyq úıindegi» slavıan ortalyǵynyń ardagerler hory qatarynda konert qoıyp, «ulttar dostyǵyn jyrlaýǵa» kelgen álgi shal da, kıiz úı ishindegi basqa qonaqtar da jym-jyrt. Dál sol mezette esikten ımenshektene qazaq shaly bas suǵyp, «Naýryz qutty bolsyn! Ruqsat bolsa, bir-eki baýyrsaq ustatsańyzdar, dám tataıyq ta» dedi jasqanshaqtana. Aıtarymdy aıtyp, endi sabama túse bastaǵan edim, qazaq shalynyń sózi ashýymdy qaıta qozdyrdy.
- Aqsaqal, nesine qıpaqtap, nesine kúmiljip tursyz. Tór de, tamaq ta qazaqtiki! Buldaıtyndaı eshkim eshteńesin ózimen birge alyp kelgen joq. Qazaqtyń peıiline berilgen yryzdyǵy. Tamaǵymyzdy jep, tabaǵymyzdy teýip otyr ǵoı, mine, mynaý da,- dep orys shalyna taǵy bir alara qaradym da: «Tórge siz shyqpaǵanda, kim shyǵady?»,- dedim daýsymdy jumsartyp.
Áp sátte naızaǵaı oınap, kún kúrkiregendeı kúı keship, úrpıip qalǵan sheneýnik qazaq kelinshegi: «Iá, ıá, joǵarylatyńyz. Qyzdar, qonaqqa tabaq ákelińder» dep jik-japar boldy.
Biz, qazaqtar, minez kórsete bilmeımiz. «Jýas túıe júndeýge jaqsy» degen ata-babamyz. Jýasty kim qadirleıdi. Basynady, basyńa shyǵady. Muny kúndelikti ómirden kórip júrmiz, sol sebepti qazaqtyń júreginen qyjyl ketpeı tur.
Aıtpaqshy, eńgezerdeı shopyr jigit Volodıa - meniń kórshim. Anda-sanda dalan kózinde otyryp, birge syra ishkende, «Ný ı harakter ý tebıa, sosed» dep, keńk-keńk kúledi. Jasandy emes, rııasyz kúlki. Jasandy syılastyq emes, rııasyz syılastyq. Túısigi bar orys ta, basqasy da qazaqtyń janyn, nıetin uǵa biledi, bizge kólgirsigen qurǵaq sóz, saıasat «jasaǵan dostyq» emes, naǵyz shynaıy, tabıǵı dostyq qymbat!
. Al álgi orys shalynyń qazir qaıda ekenin bilmeımin, osy oqıǵadan soń kórmedim, bálkim óz týy, óz otanyn izdep ketti me eken?!
Jasserik Jáleluly
