Almaty oblysynyń ákimi Marat Sultanǵazıevtiń tóraǵalyǵymen ótken oblys ákimdiginiń kezekti keńeıtilgen otyrysynda oblystyń birinshi toqsandaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damý qorytyndylary qaraldy.
1 toqsannyń qorytyndysy boıynsha oblys ekonomıkasynyń ósýi 107,5% -dy qurady. Ónerkásip óndirisiniń, aýyl sharýashylyǵynyń, saýdanyń kórsetkishteri, turǵyn úı, ınvestıııa kólemi ulǵaıdy. Biraq qurylys, kólik, zaýyt qyzmetteriniń kólemi azaıǵan. Aýyl sharýashylyǵynda sýarý jelilerin rekonstrýkııalaý jumystary jalǵasýda, nátıjesinde 40 myń gektarǵa jýyq sýarmaly jer qalpyna keltiriletin bolady. Naryqty jergilikti óndiristiń agroónimimen qanyqtyrý maqsatynda jańa jylyjaılar men kókónis qoımalaryn ashý, sondaı-aq aýyl turǵyndarynyń "Aýyl amanaty" baǵdarlamasyna belsendi qatysýy qajet. Osy baǵdarlamaǵa aǵymdaǵy jyly 8,3 mlrd teńge qarastyrylǵan. Budan basqa, "Aýyl – el besigi" baǵdarlamasy mańyzdy memlekettik qoldaý bolyp tabylady, onyń jelisi boıynsha aǵymdaǵy jyly 62 eldi mekendi qamtıtyn 21,6 mlrd teńgege 88 joba iske asyrylýda, onyń 9-y shekara mańyndaǵy aýmaqtar bolyp tabylady. 45,5% -y oblys ekonomıkasyndaǵy shaǵyn jáne orta bıznestiń úlesine tıesilń.
Oblys ákimi aýdandar men qala ákimderine Qonaevqa ınflıaııa jáne halyqtyń tabysyn arttyrý máselelerin turaqty baqylaýda ustaýdy tapsyrdy. Óńirde ınflıaııanyń eń joǵary deńgeıi tirkeldi (104,1%). Aǵymdaǵy jyldyń sáýir aıynyń basynan bastap 19 áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń 9 túrine baǵa aıtarlyqtaı ósti. Kooperatıvter qura otyryp, memlekettik qoldaýdyń barlyq áleýetin neǵurlym belsendi paıdalaný qajet. Oblys ákimi halyqtyń tabysyn 2029 jylǵa deıin ulǵaıtý jónindegi óńirlik jospardyń oryndalýyna qatań baqylaýdy qamtamasyz etý qajettigin atap ótti.
Oblys ekonomıkasynyń negizgi draıverleriniń biri agroónerkásiptik keshen bolyp tabylady, ony damytý úshin barlyq qajetti jaǵdaılardy jasaý qajet. Aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshysynyń mindetin atqarýshy Koıýmchan Omarovtyń aqparatyna sáıkes, "aýyl amanaty" jobasy boıynsha 6 aýdan, 102 aýyldyq okrýg jáne 134 eldi meken qatysýda. Ár aýdan boıynsha jumys komıssııalary, al aýyldyq okrýgterde — qaryz alýshylardyń ótinishterin bastapqy jınaý jáne óńdeý jónindegi jumys toptary quryldy.
Barlyq aýdandardan 5 baǵyt boıynsha 22,8 mlrd teńgege tórt myńǵa jýyq ótinim kelip tústi. Qazirgi ýaqytta 4,4 mlrd teńgege 891 qujat jınaldy. Aýyl turǵyndaryna aýyl sharýashylyǵy kooperatıvteriniń quramynda óz bıznesin damytý úshin jeńildikti kredıtter qarastyrylǵan. Osy baǵdarlama boıynsha 3 aýyl sharýashylyǵy kooperatıvi tirkelgen, qosymsha taǵy 19 kooperatıv qurý josparlanýda.
— Aǵymdaǵy jyly aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń aýdany 3,5 myń gektarǵa ulǵaıady jáne 465,8 myń gektardy quraıdy, bul agrarlyq sektordy turaqty qoldaýdy eskere otyryp, shaǵyn kórsetkish, — dep atap ótti otyrys barysynda oblys ákimi.
Kásipkerlikti damytý jáne ınvestıııalardy tartý týraly Kásipkerlik jáne ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý basqarmasynyń basshysy Qýanysh Baqytuly baıandady. Kásipkerlikti damytý jónindegi ulttyq joba aıasynda bıyl 214 jobany qoldaý josparlanýda. Qazirgi ýaqytta 127 joba qarjylandyryldy.
Keńes barysynda "Qonaev" ÁKK" AQ Basqarma tóraǵasy Baǵlan Qultaev korporaııanyń qyzmeti týraly habardar etip, áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik ónimderiniń baǵasyn turaqtandyrý tetikteri týraly aıtyp, turaqtandyrý qoryn qalyptastyrý úshin 958,3 mln teńgege 2096 tonna azyq-túlik taýarlary, onyń ishinde 1564 tonna qant, 136 tonna un, 156 tonna jarma, 230 tonna ósimdik maıy jáne 10 tonna tuz satyp alynǵanyn atap ótti.
Otyrysty qorytyndylaı kele, oblys ákimi basty mindetter ekonomıkanyń turaqty ósýin qamtamasyz etý jáne halyqtyń tabysyn arttyrý bolyp tabylatynyn atap ótti.
