Almaty oblysynyń ákimi Sultanǵazıev Marat Eleýsizuly jyl basynda mınıstrdi oblys ekonomıkasynyń ósý qarqynymen tanystyrdy.
Oblystyń bólinýimen 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha turaqty oń dınamıkany kórsetetin oblystyń áleýmettik-ekonomıkalyq damý qarqynyn saqtaý birinshi kezektegi mindet.
Jalpy óńirlik ónimniń 3,5% - ǵa ósýin qamtamasyz ete otyryp, aǵymdaǵy jyly da turaqty ekonomıkalyq ósý úrdisin saqtaýdy josparlap otyrmyz.
Kez kelgen eldiń damýynda shaǵyn jáne orta bıznes mańyzdy ról atqarady. Olardyń sany qazirdiń ózinde 116 myńǵa jetti jáne bul eldegi 4 oryn. Tek 2022 jyldyń 9 aıynda olar 2 trln-nan astam ónim óndirip, qyzmet kórsetti. Al bıýdjetke 220,2 mlrd. teńge tústi. Ekonomıkadaǵy ShOB úlesi 36,7% - dan 45,5% - ǵa deıin ósti.
Halyqtyń 84% - y aýyldyq jerlerde turady. Sondyqtan aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrý men ómir súrý sapasyn jaqsartý mańyzdy jáne aýyldyq aýmaqtardy damytýdyń 2023 – 2027 jyldarǵa arnalǵan tujyrymdamasynyń jobasyn tolyq qoldaımyz.
Jańa oblys ortalyǵyn damytýǵa qatysty qalalyq ınfraqurylymnyń aýqymdy modeli tanystyryldy, oǵan sáıkes qazirgi zamanǵy sapa standarttaryna saı ǵımarattar, úıler, áleýmettik jáne mádenı-demalys obektileriniń qurylysy bastalady.
Memlekettik organdardy kóshirý kezinde ákimshilik jáne turǵyn úı ǵımarattary máselesi ózekti bolyp tabylady.
Ótken jyly Úkimet rezervi esebinen aýdany 16,3 myń sharshy metr (5,6 mlrd. teńge) eki ákimshilik ǵımarat satyp alyndy, tapshylyq 50 myń sharshy metr, ony satyp alýǵa 23,6 mlrd. teńge qajet.
Búgingi tańda normatıvke sáıkes aýdany 11,6 myń sharshy metr 3 ǵımarat anyqtaldy. Satyp alý somasy 4 mlrd. 977 mln. teńgeni quraıdy.
Sondaı aq Ulttyq ekonomıka mınıstri Qonaev qalasyndaǵy óndiristik nysandardy aralap shyqqan edi.
Sapar baǵdarlamasy aıasynda mınıstr óńirdiń jetekshi kásiporyndarynda bolyp, perspektıvaly damý jobalarymen tanysty. Sonymen qatar, Álibek Qýantyrov Almaty oblysynyń ónerkásip salasyn damytý týraly óz kózqarasyn aıtty.
Aldymen mınıstr "Mareven Fýd Tıan-shan" azyq-túlik óndirý zaýytynda boldy. Munda ol tez daıyndalatyn makaron ónimderin, alkogolsiz sýsyndardy óndirý proesimen tanysty. Ónimniń 60 paıyzy jaqyn jáne alys shetelderge eksporttalady.
"Bıznestiń jol kartasy – 2020" memlekettik baǵdarlamasy boıynsha zaýytty iske qosý úshin qajetti ınfraqurylym qurylysyna kómek kórsetildi. Memlekettik baǵdarlama boıynsha 593 mln.teńge tartyldy. Jalpy, kásiporynǵa salynǵan ınvestıııa kólemi 35 mlrd. teńgeni qurady. Zaýyttyń óndiristik qýaty jylyna 85 myń tonna daıyn ónimge jetedi.
"Mareven Fýd Tıan-Shan" basqarýshy dırektory Stanıslav Degtıarevtiń aıtýynsha, kásiporyndy tıimdi damytý úshin eksporttyq QQS qaıtarý máselesin sheshý qajet dep atap ótti. Kásiporyn 850 adamdy jumyspen qamtamasyz etedi. Qazirgi ýaqytta munda jylyna 85 myń tonna ónim óndiriledi. Zaýytty tolyqqandy iske qosý úshin tartylǵan ınvestıııalar kólemi 35 mlrd. onyń ishinde 593 mln.teńge "Bıznestiń jol kartasy-2020"memlekettik baǵdarlamasynda qarastyrylǵan.
"Mareven Fýd Tıan-Shan" basqarýshy dırektory Stanıslav Degtıarevtiń aıtýynsha, qosymsha óndiristik jelini ornatý úshin gaz, sý jáne elektr energııasy qajet. Esterińizge sala keteıik, zaýyt basshysy jaqyn arada logıstıkalyq qoljetimdilikti jaqsartý josparlanyp otyrǵanyn atap ótip, Mınıstr Álibek Sákenulyna osy maqsatta taǵy bir temirjol jelisin tartý qajettigin aıtty.
Vedomstvo basshysy qýattylyǵy jylyna 10 myń tonna teńiz balyǵyn óndirýge qabiletti balyq ónerkásibi kesheniniń qurylysymen tanysty. Jaqyn arada bul aýdanda "Barramýndı" balyǵyn ósirý josparlanǵan. Búginde balyqtarǵa arnalǵan arnaıy basseınder tolyǵymen ornatylǵan.
Mınıstr Álibek Sákenuly oblys damýyna jaqsy degen baǵa berdi.
