Májilis depýtaty Nartaı Aralbaıuly Premer-Mınıstr Álıhan Smaıylov pen Bas Prokýror Berik Asylovqa depýtattyq saýal joldady. Ol Májilistiń jalpy otyrysynda oqýshylar arasyndaǵy álimjettik máselesin kóterdi, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.
Aıtýynsha, sońǵy ýaqytta jasóspirimder arasynda álimjettik kóbeıip, olardyń sońy adam ólimimen aıaqtalyp jatyr. Depýtat qaıǵyly oqıǵalardyń birqataryn tizip ótti.
«Almaty oblysyndaǵy Saty aýylynda bolǵan qaıǵyly oqıǵa tóbe shashymyzdy tik turǵyzdy. Aldymen, 10-synyp oqýshysynyń kóz jumǵanyn estidik. Qaıǵyly oqıǵaǵa joǵary synyp oqýshysynyń qaıǵyly oqıǵasy sebep bolǵan. Sumdyǵy sol, marqum bolǵan 10-synyp oqýshysynyń jerleýinen keıin onyń dosy, synyptasy da óz ózine qol salyp, qaıtys boldy. Sáýir aıynyń basynda Túrkistan oblysy Tórtkúl aýylynda sý kanalynan 15 jastaǵy qyzdyń óli denesi tabyldy. 9 synypta oqyǵan jasóspirimdi óltirdi degen kúdikpen 2 adam ustaldy»,—dedi ol.
Nartaı Aralbaıuly bas prokýror Berik Asylovtan joǵaryda atalǵan isterdi qatań baqylaýǵa alýdy surady.
«Aıyptylardyń jazadan qutylyp ketpeýin suraımyz. Álimjettik faktilerin bile tursa jasyryp qalǵan qyzmettegi azamattardyń da jazaǵa tartylýy kerek. Oǵan qosa, balalardy qorlap jatqan kezde arasha túsýdiń ornyna sol áreketterdi beınetaspaǵa túsirip jarııalaǵan adamdardy da jazalaý qajet. Jáne aıypty oqýshylardyń ata-analary da tıisti jazasyn alýy kerek»,—dedi depýtat.
Budan bólek, ol Premer-mınıstrge de óz usynystaryn aıtty.
«Mektepte arnaıy ınspektor bolǵanda ǵana ishtegi tártiptiń jaqsaratynyn tájirıbe kórsetti. Sondyqtan mektep ınspektorlaryn qaıtarý kerek. Balalardy álimjettikke tózbeýge, eger qysym jasalsa arnaıy mamanǵa júginýge úıretý kerek. «Aryzdaýǵa bolmaıdy, taıaq jegenińdi aıtý uıat» degen syndy qylmystyq ótkeni bar túsinikterdi joıý kerek. Sondaı-aq oqý men tárbıeniń birtutastyǵyn qamtamasyz etetin júıe qalyptasýy tıis. Árbir pánniń tárbıelik fýnkııasy, árbir muǵalimniń tárbıelik jaýapkershiligi bolýy tıis. Qazirgi jaǵdaıda Úkimettiń «Azamattyq qyzmetshilerge, memlekettik bıýdjet qarajaty esebinen ustalatyn uıymdardyń qyzmetkerlerine, qazynalyq kásiporyndardyń qyzmetkerlerine eńbekaqy tóleý júıesi týraly» №1193 qaýlysynyń 4-qosymshasynyń negizinde synyp jetekshilerge 1-4 synyptar úshin 8800 teńge (bazalyq laýazymdyq jalaqynyń 50 paıyzy), 5-11 synyptar men kolledjder úshin 10600 teńge (bazalyq laýazymdyq jalaqynyń 60 paıyzy) kóleminde qosymsha aqy belgilengen. Muǵalimderdiń sabaqta jáne sabaqtan tys ýaqytta balalardyń tárbıesimen júıeli aınalysýy úshin keıbir mamandandyrylǵan mektepterdegideı arnaıy kýrator shtattyq birligin barlyq mektepke engizip, olardyń laıyqty aılyq jalaqysyn jáne statýsyn aıqyndaýyńyzdy suraımyz»,—dedi depýtat.
