Týǵan jer- árkimniń kindik qany tamǵan qasıetti meken. Naqty osy jer ony elimen, ótkenimen jáne bolashaqpen baılanystyrady. Ár adam úshin óziniń týǵan jeriniń kúni de, túni de, taý-tasy da, toqtamaı aqqan ózeni men jaıqalǵan gúlderi, erkeleı esken jeli , saıraǵan qustary ystyq ári qymbat ekeni sózsiz.
Meniń Otanym-egemendi Qazaqstan. Men-osynaý toǵyz áripten quralǵan alapat, baıtaq, táýelsiz eldiń perzentimin. Men-qanymmen, janymmen, arymmen, barymmen qazaqpyn. Men asqar taýlary kókpen talasqan, jasyl jelegi jaıqalǵan, tabıǵty ásem tańǵajaıyp ólkede týylǵanymdy erekshe bir sezimmen, sheksiz yqylaspen maqtan tutamyn. Onyń sebebi nede? Elimiz-beıbit, halqymyz-baqytty. Eń bastysy, biz- táýelsiz elmiz. Qasyq qandary qalǵansha jan berispeı kúresken babalarymyzdyń bizge alyp bergen ulan-baıtaq,táýelsiz jerin men nege súımeımin? Táýelsizdigimizdi toılap kele jatqanymyzǵa 26 jyldyń júzi bolypty. Elbasymyz N.Á.Nazarbaev táýelsizdik jaıynda: « Táýelsizdikti alǵannan góri, ony saqtap qalý áldeqaıda qıynyraq»-dedi. Táýelsizdiktiń ońaı jolmen bizge kelmegendigi haq,alaıda ony berik ustaý-úlken borysh. 100-den asa ózge ult ókilderin qanatynyń astyna alyp, birligi men yntymaǵy jarasqan halqyna pana bolǵan, árqashan óz qadirin,sóz qadirin túsinip dana bolǵan elimdi men jan-tánimmen jaqsy kóremin.
Týǵan jer degende, eń aldymen, júregim «Qazaqstan» dep lúpildeıdi, sodan keıin elimizdiń araılaǵan,asqaqtaǵan astanasy Astana kóz aldymyzǵa keledi. Qazaq halqynyń bıik shyńy, Alash jurtshylyǵynyń asqaq aıbary-arý Astanaǵa 20 jyl! Elbasymyz N.Á. Nazarbaev óziniń kezekti joldaýynda : « 2018 jyl- elordamyz Astananyń 20 jyldyǵyn atap ótetin mereıtoıly jyl. Bas qalamyzdyń qalyptasýy men Eýrazııanyń mańyzdy damý ortalyqtarynyń qataryna qosylýy-barshamyzdyń ortaq maqtanyshymyz»- dep osy jyldyń eleýli qýanyshyn atap ótken bolatyn.
20 jyl… Álem tarıhy sahnasyndaǵy 20 jyl! Qazaqstan halqy úshin qas-qaǵym sát. Alaıda, osy 20 jyl ishindegi bolǵan oqıǵalardyń barlyǵy biz úshin óte qymbat.Astana ushqyr ýaqyttyń jyldamdyǵyna kóz ilespes shapshańdyqpen órkendedi. Qazaq halqynyń eren eńbeginiń arqasynda Astanamyz álem astanalarymen talaı talasqa túsip, kórkimen, ásemdigimen álem halyqtarynyń nazaryn baýrap aldy.
Meniń týǵan ólkem- Qyzylorda. Syr eli, jyr eliniń Otany Qyzylordada týyp-óskenim úshin shyn máninde baqyttymyn. Syr óńiri -toǵyz joldyń torabyn túıistirgen, jaýgershilikte halqyna qorǵan bolǵan qasıetti,kıeli jer. Ekologııalyq qaýiptiń qursaýynda tursa da, sulýlanyp, nurlanyp keledi. Syr sulýy Qyzylordanyń shejiresi tolassyz jalǵasa bermek.
Almaty. Keıbiri úshin Ońtústik Qazaqstannyń astanasy bolar, al men úshin Almaty- búkil armandarym men maqsattarymdy bir arnaǵa toǵystyrǵan erekshe meken. Almaty meniń bolashaǵymnyń jarqyldaǵan altyn sáýlesi ispettes. Jarqyn bolashaǵymnyń barlyǵy osy Almaty shaharynyń tóńireginde kómkerilgendeı.Talaı taǵdyrdy bir ólkede ushtastyrǵan Almaty meniń bolashaǵyma aınalǵanyn qalaımyn.Aporttyń mekenine aınalǵan Almatynyń meniń de mekenime aınalatynyna senimdimin.
Táýelsiz memleket bolý-keshegi qazaqtyń armany..Elimizdiń kemel bolashaǵyn jasap bergen Elbasymyz N.Á.Nazarbaevtyń beıbit maqsat pen dostyq qarym-qatynasty dáripteıtin izgilikke toly saıasatynyń arqasynda ustaǵannyń qolynda, tistegenniń aýzynda ketpeıtindigimizge kóz jetkizgendeı kúı keshemin.
Meniń týǵan elim, meniń Qazaqstanym álem tarıhy sahnasynda máńgilik el bolyp qalatynyna kámil senemin.
Shalqarova Aıdana Erbolqyzy
Qyzylorda qalasyndaǵy №145 orta mekteptiń 11-synyp oqýshysy
