«Shırk jasaǵysh, ÝZI-ǵa túskish qyzdaryńdy qaıtaryp ala berińder, talaq, talaq»

4773

Bul áńgimeni maǵan bizdiń úıge jańadan kóship kelgen kórshi dáriger Samal apaı áńgimelep berdi: "Aıazdan qorǵanýǵa arnalǵan jyly aıaldamadanyń ishinde hıdjab kıgen bir jas kelinshekke eki áıel birdemelerdi túsindire almaı, bir-birimen ursysyp jatty. Hıdjab kıgen jas kelinshek bolsa ishin eki qolymen basyp, qatty aýyryp turǵan syńaıly. Áıelderdiń biri ústine hıdjab kıgen elý jas shamasyndaǵy, al ekinshisi sporttyq kúrteshe kıgen jasy 30-35 aralyǵyndaǵy jas kelinshek. Aıadaı aıaldamanyń ishin bastaryna kótere kerisip jatqan sózderinen, aýyryp turǵan aıaǵy aýyr jas kelinshektiń esiminiń Janargúl ekendigin bildim. Al áıelderdiń biri Janargúldiń enesi, al qyzyl sporttyq kúrte kıgeni týysqan ápkesi ekeni ańǵarylady.
-Qudaǵı, siz sonda Allaǵa senemin dep dáriger men ÝZI-ǵa senbeısiz be? balanyń ishte ólip qalǵanyna biraz kún ýaqyt bolǵandyǵyn eki qalanyń ÝZI apparaty birdeı kórsetip tur. Ápkemniń jalǵyz qyzyn kóz aldymda óltirip qoıatyn jaǵdaıym joq, joldan bylaı turyńyz,-dep kelinshektiń naǵashy ápkesi shyr-pyr etedi. Al úlken áıel bolsa ony tyńdaǵysy kelmeı, bastyrmalap sóılep jatyr:
- Astagfırýllah, Allahtyń ámirine qarsy shyǵatyn sen kim ediń? aǵýzýbıllah, seniń ÝZI-dárigeriń ne biledi, Allah bárin bilýshi, janyńdy alatyn da, qaıta tiriltetin de sol! ÝZI-ǵa túsýdiń ózi haram.. aǵýzǵbıllah... shırk jasap turǵanyńdy bilesiń be sen?! Ishi jaı aýyrsynyp turǵan shyǵar, ekiqabat kezinde áıeldiń bári aýyrady! Dem salyp, zámzam sýyn ishkizsek, erteń-aq saýyǵyp ketedi. Bolnıańa aparmaımyn, sýbhanallah, - dep jas úlken áıel de boı berer emes.
Aýrýy janyna qatty batyp ketti me, álde enesi men ápkesiniń arasyndaǵy teketiresten júıkesi syr berdi me, aýyryp otyrǵan Janargúl eńirep jylap jiberdi.
Jaǵdaıdyń mánisin birden túsingendikten, ózimniń dáriger ekenimdi aıtyp máselege tikeleı aralastym. Janargúldiń jaı-kúıin surap, áıelderge aýrýdyń qaýiptiligin túsindire bastadym. Biraq Janargúldiń enesi bizdiń sózimizdi tyńdaýdan bas tartyp, kelinin ózimen birge alyp ketýge árekettenip, taksıge qońyraý shalyp jatty. Ary qaraı bulaısha ýaqyt sozýdyń eshqandaı qajettiligi bolmaıtynyn uqtym da, jedel járdemge qońyraý shaldym. Jyldam kelip jetken dárigerler dindar eneniń aıqaıyna da, enesiniń yqpalynan shyǵa almaı turǵan Janargúldiń de qarsylyǵyna qaramastan, kólikke salyp aldy da aýrýhanaǵa alyp kete bardy...
Arada jarty jylǵa jýyq ýaqyt ótkende Janargúldiń ápkesi Janettamen ortaq tanysymyzdyń toıynda keziktim. Aıtýynsha sol kúni dárigerler Janargúlge ota jasap, janyn aman alyp qalypty. Biraq eń ókinishtisi Janargúl sol otadan keıin ana bolý baqytynan máńgi aırylǵan eken. Al osyny estigen sáláfıt kúıeýi sheshesiniń aıtýy boıynsha Janargúldi talaq tastap, basqa qyzǵa úılenipti. Adasqan aǵymdaǵy kúıeý bala ata-enesine kelip: «Shırk jasaǵysh, ÝZI-ǵa túskish qyzdaryńdy qaıtaryp ala berińder, talaq, talaq»,- dep aıqaılap ketipti. Olardyń oıynsha bolǵan jaǵdaıǵa qudaıǵa serik qosyp, ÝZI-ǵa túsken Janargúldiń ózi kináli eken.
Janargúl otbasynda ata-anasynyń jalǵyz tal gúli, erke qyzy bolyp ósipti. Mekteptegi barlyq is-sharalarǵa belsene qatysyp, ónerli bolyp boı jetken. «Aqkóńildigi men adamǵa tym sengish ańqaýlyǵynyń da kesiri»,- deıdi. Kolledjde oqyp júrgen alǵashqy jyly dinge degen qyzyǵýshylyǵy paıda bolyp, «VKONTAKTE» áleýmettik jelisindegi ártúrli dinı toptarǵa tirkelgen. Sol kezeńderden bastap minez-qulqynda ózgerister baıqalyp, ata-anasyna «qudaı», «o dúnıe», «jumaq pen tozaq» týraly taqyryptarda jıi áńgime qozǵap, dinı termınderdi sóz arasynda jıi qoldanatyn bolypty. Bir kúni anasyna namaz oqıtyn bir ımandy, jaqsy jigitpen tanysqanyn, turmys qurǵysy keletin nıeti bar ekenin aıtady. Ata-anasy Janargúldi oqýyn aıaqtaýdy ótinip, raıynan qaıtarǵysy kelgenimen, Janargúl ata-anasy rızashylyǵyn bermese, eshqashan kúıeýge tımeımin dep Allanyń atymen ant iship qorqytady. (Qyzdyń áke-sheshesin kóndirý maqsatynda solaı úıretip qoıǵandyǵy keıinnen belgili boldy) Aqyry ata-anasy qyzdarynyń tańdaýyna kónip, úıge qudalar keletin bolyp toı qamyna kirisedi.
Quda túsýge jigittiń sheshesi men bir týysqany ekeýi ǵana keledi. Ulynyń bıznes babymen ońtústikten shyǵysqa qonys aýdarǵanyn, bul jaqta basqa týystary joq ekendigin, qalada úlken dúkenderi bar ekenin aıtyp túsindiredi. Basyna aq oramalyn qazaqı úlgide qaıyryp baılaǵan, kamzol-beshpet kıip, aýzynan Allasy túspeı salıqaly sóz aıtyp otyrǵan áıel Jadyranyń bolashaq enesi eken. Barlyq saltty saqtap, qazaqı dastúrmen kıit-shashýyn ákelip quda túsip jatqan soń jáne kúıeý balanyń ımandy jaqsy jigit ekendigin estigen soń ata-ananyń kúdikteri seıilip, qudanaly bolýǵa batalasady.
Ata-anasy jalǵyz qyzdarynyń uzatylý toıyn dúrkiretip jasaıdy.
«Bıznesmen kúıeý bala dosymen zalǵa kirip kelgende toıǵa jınalǵan qonaqtar siltedeı tynyp, ekeýiniń beıbereket ósken saqaldaryna shoshyp qarap qaldy. Biraq balaǵy uzyn kostıým-shalbar kıip, keýdesine gúl, moınyna galstýk taqqan túrine qarap, eki oıly kúıde bolǵanymyz ras,-deıdi Jannetta,- Bunyń barlyǵy da salafıtterdiń tek qyzdy alyp alǵansha ǵana jasalǵan qýlyq-amal ekenin keıinen uqtyq qoı.
Erteńinde qyzdyń týystary jigittiń toıyna jınalǵanda ǵana olardyń naǵyz betperdesi ashyla bastaǵan. «Kúnde kórip júrgen qyzymyzdy hıdjab kıip, oranyp shyǵa kelgende áreń tanydyq,-deıdi. Eki jastyń nekesin qıǵan jergilikti meshit ımamy da jezdemizge «qyzyńyzdy nege bul jigitke berip jatyrsyz, bular adasqan aǵymdaǵylar ǵoı»,-dep aıtyp ketipti. Qazaqstandaǵy salafılerdiń keıbireýleri nekelerin meshittiń ımamyna qıdyrǵandy jón sanaıdy eken. Al dinnen esh habary joq baıǵus áke óziniń san soǵyp qalǵanyn sol jerde biraq biledi. Shaǵyn kafeniń ishinde dastarhandy birneshe bólmege bólip jasaǵan eken. Bir bólmede saqaldary beline túsken óńsheń erkekter, endi bir bólmede qara jamylǵan áıelder men úbir-shúbir balalar, al kelesi bólmege qudalarǵa arnap dastarhan jaıypty. Eń qyzyǵy qudalarynyń aldynan shashý shashýǵa jaramaǵan jigittiń sheshesiniń, quda túsken kezde kıip kelgen qazaqı kamzol-beshpetin araptyq úlgidegi hıdjapqa aýystyryp alǵan qylyǵyna tań qalysypty.
«Sáláfılerdiń ata-ananyń rızashylyǵyn alyp alǵansha ǵana teris dindi ustanatyndaryn jasyryp, túrli quıtyrqy áreketterge de baratynyn sol kezde ǵana uqtyq. Biraq qudaǵı toı sońyna deıin syr bermeı, barlyǵy da jaqsy bolady dep sendirip, shyǵaryp saldy»,- deıdi.
Keıinnen kúıeýi men enesi Janargúldi oqýdan shyǵaryp alyp, kúıeýiniń ruqsatynsyz kóshege shyǵýǵa, týys-týǵandarymen habarlasyp sóılesýge, merekelermen quttyqtaýǵa, teledıdar kórýge, tipti ózderiniń dinı kitaptarynan basqa gazet-jýrnaldarda oqýǵa da tyıym salǵan. Qyzynyń habarsyz ketkenine qoryqqan anasy óziniń sińilisi Jannettany jibergen eken. Jannetta aıaǵy aýyr Janargúldiń aýyryp turǵanynan seziktenip, dárigerdiń tekserýine barýǵa kóndirgen. Al ÝZI-nátıjesi balanyń ishte ólip qalǵanyn kórsetipti. Mine oqıǵanyń bas aıaǵy osylaı bolǵan.
«Qazirgi ýaqytta Janargúl áke-sheshesiniń janynda. Buryńǵy jasbalasha ańqyldaǵan aqjarqyn ashyq minezi solǵan gúldeı bolyp ózgergen. Tereń stress saldarynan namazyn da tastap ketip, tipti bir ret ózine qol jumsamaqshy da boldy. Qazirgi ýaqytta din máselesimen aınalysatyn mamandar tarapynan ártúrli dinı jáne psıhologııalyq keńester nátıjesinde depressııadan arylyp, namazyn qaıtadan jalǵastyryp oqyp júr»- deıdi Janetta.

"Aınalaıyn sińililerim! Ómir kórgen ápkeleriń retinde, dáriger retinde aıtarym bar: soqyr senimniń jetegine erip belgisiz em men kúmándi dárilerdi qabyldap, dárigerge qaralýdan qasaqana bas tartyp, baqsy-balgerdi jaǵalamańdar! Medıına men tehnıkanyń damyǵan zamanynda adam ómirin saqtap qalýdyń múmkindikteri óte zor. Óz ómirlerińdi ózderiń qaterge tikpeńder!" -deıdi dáriger Samal apaı.

Samal apaıdyń ótinishi boıynsha oqıǵa keıipkerleriniń aty-jóni ózgertildi.

Ermek Qurmanǵalıtegi

Pikirler
Redakııa tańdaýy