Ómirden erte ketken, az jazsa da saz jazǵan talant - Saǵat Ábdýǵalıev. Otyz alty jasynda (1948-1984) myna fánıdi tárk etken aqyn, sońyna ólmes óleń qaldyrdy. Taǵdyry aýyr Saǵat aqynnyń bir top kórkem jyrlaryn nazarlaryńyzǵa usyndyq.
Kindik jurt – Qazaqstanym
Týdyryp pikir talasyn,
Jaıym joq eldi ekshemek,
Bólmeımin qazaq dalasyn:
Jetisý,
Jaıyq,
Kókshe – dep.
Dańqtan darqan dáýletim,
Shabyttyń shoǵyn shat ústep,
Bólmeımin baba áýletin:
Ońtústik,
Shyǵys,
Batys – dep.
Oıatyp túnde úsh ret,
Injýiń tapsyn izgi óleń.
Uly dep,
Orta,
Kishi – dep,
Bólmeımin jáne «júzge» men.
Shapaǵat shaǵym shashty ireń,
Kóńildi bılep qut kenen.
Jaýdan da beter qaskúnem
Jurtymdy,
Jerdi jiktegen.
Joıylsyn adam alasy,
Keppegen kúnshil urty ýdan.
Qarqara qazaq dalasy,
Teńizi,
Taýy bir týǵan!
Jańbyrly jazdyń jalty ıgi,
Shalǵynǵa túsip shyq-teńge.
Qazaqtyń jany ańqıdy:
Jýsannan,
Qardan,
Sútten de!
Arǵymaq shalyp qyrlarǵa,
Súıemin kúndi,
Aı tósin.
Rýhymdy kórip turǵanda,
Rýymdy surap qaıtesiń?!
Bólmeımin túrge túndikti esh,
Tuǵyrda turam tas túıin.
Qandary birge kindiktes:
Qart Aral,
Ertis,
Kaspııim.
Tóseýli kórpe, tóri keń,
Tabatyn týys,
Dos talaı.
Janymnyń birge kógimen:
Gýrev,
Shymkent,
Qostanaı...
Saryarqa jeri – som altyn,
Burymy bıdaı,
Sándi ıyq.
Mańǵystaý – donor,
Jomartym
Ǵasyrǵa jatqan qan quıyp.
Qarataý jeri – qazynam,
Tolaǵaı isten tapty yrys.
Sylyńǵyr Syrdyń jazynan,
Syrǵasyn qaqty aq kúrish.
Bulbulǵa toly kógaly,
Jetisý jeri – jyrshy álem.
Jaıyqtyń begeı borany,
Seriligiń úshin bir sálem!
...Saırattyń qumbyl qus tilde,
Janymnyń jaz aǵystaryn.
Tilegim seniń ústinde,
Kindik jurt – Qazaqstanym!
***
Shanaqtardy shaıqasa shapaǵat ún,
Shabyttyń sherbetinen tatady aqyn.
Shúlen shaqta jyr jazdym shamyrqanyp,
Shyrt uıqyda jatyrsyń, mahabbatym.
Áýezimdi áldılep aq tún-aǵys,
Qanatty qııandarǵa qaqtym alys.
Mýza – meniń muratym mártebeli,
Terbetip tur janymdy tátti vals.
Shańyraqqa shattyqpen kirseń kúlip,
Shabyt, seni qaıtemin qur sendirip.
Shartaraptyń shamdaryn qýaladym,
Shylymymdy bir jaǵyp, bir sóndirip.
Parasat pen peıildi teńge bólip,
Jaqsylyq joralǵysyn jón kórelik.
Alpys aqqý tórimdi tamyljytyp,
Darıǵa aspan barady dóńgelenip.
Turpatyna tutpastan túndi buıym,
Sábı aqyn oılardan syndy mıyń.
Jyr-anasy jebeıdi jalǵyz ǵana,
Peri bolǵan perzenttiń jyndy kúıin.
Balqaımaǵy baqyttyń betinde erip,
Otaýynda shabyt qus otyr delik.
Jyrǵa toly dápterim jatyr alda,
Paıǵambardyń jalǵyzy sekildenip...
Idıllııa
Qıyndyqta kúızelgen men be synyp,
Kóreıik kórpemizge jón kósilip.
Pirádar bop qaıtemin paqyrsyǵan,
Mende de bar, árıne, pendeshilik.
Kókirekte kisinep barsha qulyn,
Jalǵyzdyqta saqtadym jan sabyryn.
Qýartpady kún nury kóktemeniń,
Qar astynan qyltıǵan qarsha gúlin.
Qatelikten qyzaryp betim-besin,
Esiginde tirliktiń jetildi esim.
Seriliktiń syıqy da soqyr tıyn
Basyńnan baqa-shaıan sekirgesin.
Sheksizderge jatatyn sheti ulasyp,
Shapaǵatqa armannyń oty ǵashyq.
Krıstaldaı kirshiksiz degendi de,
Pendeliktiń júredi toty basyp.
Estelikter túsirip eske neni,
San alýan suraqtar ses beredi.
Taǵdyrdyń azdy-kópti taıaǵy ma...
Er jigit kektemeıdi eshteńeni.
Tirshilikke yntazar taban-súlik,
Torabymdy sapardan tabam shyǵyp.
Jamandyqtyń jaǵasy jyrtylmaıdy,
Alty alashqa aǵaıyn – adamshylyq!
Tepsinetin tabanda temirdi úzip,
Shyndyqty da moıyndar nebir buzyq.
Iri qylyp jaratyp áldekimdi,
Irilikti súımeıtin ómir qyzyq!
Qudaıshylar kútkende kókten shyraq,
Ómir degen – aǵyzyp ótken sur at.
Qasyq qany qazaqtyń bolsa mende
Shendilerden júrmespin shekpen surap.
Qasıetin tanytqan qaspaq bettiń,
Balalyqtan bastalar bastapqy ekpin.
Qýlyqtar men sumdyqqa kijingende,
Tirshilikti keledi tastap ketkim.
Tózimderdiń tozdyryp kók taǵasyn,
Jónsizdikten aıtamyz joqqa da syn.
Adam da bir májiǵun kóbelek qoı,
Ózi tyǵyp júredi otqa basyn!
Ashylý apogeıi
Ashıdy almaǵaıyp kóńil-aıran,
Tirshilik teketires – toly maıdan.
Joǵalǵan jaquttarym jeti kómbe,
Tabaıyn otyz beste ony qaıdan?!
Qaıtkende qylamyn dep halyqty eleń,
Jyrymmen júrekterge jaryq berem.
Bolmystyń bederlerin bile tústim,
Bitpeıtin Ómir degen álippeden.
Qaıbirde basyp júrip qıynǵa aıaq,
Syılastan bálsinbedim – syıymdy aıap.
Óleńnen altyn azap arqaladym,
Baqytty óter me eken buıyrmaı-aq?!
Tozbasyn azamattar tekke esirip,
Tıisti basqa qyraý, betke súlik.
Daýryqqan dastarqandas dostardyń da,
Keesi kele-kele ketti óshigip.
Jaryqqa kórinse de jáı kitabym,
Jasymnan meken ettim oı butaǵyn.
Jyr-anam jylaǵanda jubandyryp,
Qýanysh qamshylady qaıǵy tabyn.
Óleń bop órtegende boıymdy alaý,
Izdeıdi bolashaqtan toıym qalaý.
Táńir de keshirmeıtin tasyrlyq qoı,
Talantty tirisinde moıyndamaý!
Kóńildiń baıqalmasyn qosh kemdigi,
Saýlyqqa kótereıik tosty endigi.
Tiriniń sanatynda joq de meni,
Júrekten aqyndyǵym óshken kúni.
Janymnyń jalǵyz bulbuly
Jaıqalyp jonda qyr gúli,
Jaryqtan tabar toıat kim?
Janymnyń jalǵyz bulbuly
Jazıra tańda oıattyń.
Oıattyń meni názigim,
Júzińde júzip naýsha kún.
Jaıyqtyń jalpaq jazyǵyn,
Sıpady shashtan saýsaǵyń.
Kázıne qýyp keńdikten,
Julqyna tartty jaraý at.
Ózender menen kól bitken,
Tiledi tunyq salaýat.
Shanaqtan shattyq shertemin,
Jańbyrlar jandy jýady aq.
Jardan da buryn órtediń,
Qarshadaı kezden dýalap.
Mańdaıǵa qonǵan baq qusym,
Baýyryńa kókten bult ensin.
Úsh balamnan da táttisiń,
Úsh balamnan da úlkensiń!
Sanamda seksen sán ashyp,
Baýraǵan boıdy kúıpaz ún.
Kózimde turǵan qarashyq,
Júrekke bitken jıhazym.
Amandyq degen dástúrge,
Sertiniń aıtpas syrt ánin.
Jálelder jatqan tas túrme,
Syndyra almaǵan suńqarym!
Lebińnen erip ilezde,
Qurlyqtyń keter qar-muzy.
Anamdaı darqan minezge,
Aqıqat shaldyń jalǵyzy.
Kóńildiń quty – berik tin,
Tilegim seni tapty aıqyn.
Hor qyzynan da kóriktim,
Qyzyl altynǵa satpaımyn!
Jolyńda seniń júrgenge,
Tatymas túkke táj quny.
Baǵańdy bekzat bilgenge,
Mazasyz tirlik mazmuny.
Magellan tappas beketin,
Jumbaǵy jeti jas endik.
Jyndylyǵy da jetetin,
Faraon fánı-ásemdik!
Túńilisti de úmit qyp,
Tajaldan táýir tózim-ken.
Jetpisten taýyp jigittik,
Botasy sansyz boz ingen.
Tamashań týyp teristen,
Ezýleı almas esh yryń.
Qasymdy súıgen perishtem,
Abaıdan qalǵan jesirim.
Túspeıdi qolǵa tal ushy...
Tappadym teńeý – syı atyn.
Dalamnyń ushan daýysy,
Darynǵa bitken uıatym!
Baǵamdy bilip bir kúni,
Talqyǵa túser tól eńbek.
Janymnyń jalǵyz bulbuly –
Ólemin,
Sen dep –
Óleń dep!
Kalmykov mektebindegi oı
Armysyń,
Ata-mektep!
Ana-mektep!
Jatyr ma janaryńda dala kóktep?!
Eshkimniń enshisine en taqpaǵan,
Eshkimdi qarǵamaǵan qara bet dep.
Aqjoltaı armandardyń tasyn quıyp,
Sen bıik!
Zaman bıik!
Ǵasyr bıik!
Meshitine júgingen mázin qusap,
Keteıin báldenbeıtin basymdy ıip.
Muzarty muńdarymnyń kettiń be erip,
Eles te – zymyraǵan ekpindi elik?!
Esigi jabylmaıtyn erkeligim,
Turady saǵan jıi jetkim kelip.
Júrekke jasaǵasyn jyr estilik,
Tozbaıdy saltanattyń syny eskirip.
Jıyrma jyl buryn ushqan jumaǵyma,
Ulymdy keldim búgin ilestirip.
Bekerge bettemedik bósip tegin,
Bárinen qymbat eken besiktegi ún!
Kórmedim senikindeı jyly qabaq,
Jyly sóz senikindeı esitpedim.
Tabıǵat barshamyzǵa kekil berip,
Jetpegen jigittikke jetil dedik.
Arhıvy balalyqtyń qaldy sende,
Jartysy júregimniń sekildenip.
Bitkende balapanǵa berish qanat,
Áketti álemine jol ushqalaq.
Súıeıtin qoltyǵymnan seni oıladym,
Taǵdyrym túksıgende teris qarap.
Shabandoz shyqpasa da menen kerim,
Tanytty kókiregim óleńge ebin.
Joǵymdy jylatpaı-aq jetistirip,
Qatemdi keshiretin, kemeńgerim!
Júrgende kóńilimniń qoshy kóktep,
Qaı mundar qulynyńdy meshin etpek.
Jaratqan at jalynda bárimizdi,
Osy jer!
Osy halyq!
Osy mektep!
Ishkilikti qoıǵan jigittiń jyry
Byjyldasa bátshaǵar qatyn-mysyq,
Aıaz tili arqama batyrdy úsik.
Ala tańnan ashylmaı araq dúken,
Áserlendim úıdegi átirdi iship.
Aǵyp túse jazdasa mıyń synap,
Bas jazýdyń azaby qıyn, shyraq!
Joldastarym jalt berip jóneledi,
Qoımaǵasyn kúnbe-kún tıyn surap.
Mundarlyqtyń tazalap mys tegeshin,
Qyrsyq sýmen bastaldy kúshti egesim.
Aqyl aıtqan týysty sóktim bylaı:
«Ishmerezder kúndeıdi ishpegesin!».
Adamdyqtan azǵandy ez dep kemit,
(Tashkentte de qańǵydym ózbekke erip).
Jaqsy maman deıdi de bastyq bitken,
Ar jaǵyna qalady sóz keptelip.
Saltanattyń estilmeı sazy mashyq,
Joǵalady kóktemge jaz ulasyp.
Óle súıgen jarym da bir kezdegi,
Avtonomııa bop ketti ajyrasyp.
Toǵysharlyq kir qylyp jaǵamdy úıme,
Qarap júrip qadaldy tabanǵa ıne.
Otaýymnyń buıyrmaı bosaǵasy,
Qansha márte túnedim qarańǵy úıde?!
Aramyzda araqtyń jigi turyp,
Kúńirendi kóńildiń kúni tymyq.
Kim bolǵanyń kezinde másele emes,
Qandaı jaman qalǵanyń umytylyp!
Júregimdi tyrnaıdy muń-qaıǵy ulyp,
Osy eken ǵoı dúnıe, dyrdaı búlik.
Tirshilikte jalǵyz-aq beriletin,
Uıattan da jiberdi jurdaı qylyp.
Turmaǵasyn tuǵyrda bekip qanat,
Qaraketiń – tisi joq ketik taraq.
Talaılardyń tulparyn mertiktirip,
Talaılardyń túbine jetipti araq.
Ápende joq, árıne, kúnádan bos,
(Qurbaqalar qudyqqa qulaǵanǵa ósh).
Ishpegen de nusqasy iriliktiń,
Ishpegender jeńedi, jylaǵan dos!
Avtobýstaǵy aıqas nemese týǵan til
Avtobýs talaı joldyń belin keship,
Jappady ketkender men kelimge esik.
Qalyń jurt otyrǵanda qalǵyp-múlgip,
Qaldy shal bozbalamen kerildesip.
Júıtkigen mashınanyń júrisi uńǵyt,
Ketkendeı qoltyǵyna ury súńgip.
Qazaq tilin bilmegen qazaq úshin,
Buzyldy aqsaqaldyń túri sumdyq.
Kózinen shashyratyp otty kúreń,
Urýǵa uıaldy ma el kóptiginen.
Ár neni byldyrlaǵan beısharaǵa,
Bezildep saqaly da ketti, bilem!
«Aqymaqqa sanasań da aqyr meni,
Enshalla, taýsylǵan joq aqyl keni.
Murtyndaı Gıtlerdiń murtyń qursyn,
Obalyń ata-anańa, paqyr!» – dedi.
Qaldyrmas qasıet pen kóneńdi umyt,
Týǵan til – túsingenge tereń bilik.
Ne isteımin bozbalanyń kókiregin,
Jasaǵan jaratqasyn kereń qylyp.
Týǵan til – burqyraǵan bórte besik,
Uqpaǵan uıatyńdy kelte neshik?!
Súıemin saqalynan osy shaldy,
Otyrǵan óziń úshin jelkelesip.
Týǵan til – tektilerdiń mı eńbegi,
Týǵan til – ımanymnyń ıen kógi.
Sen arqyly bozbala ákem meniń,
Anamdy alǵash ret súıem dedi.
Týǵan til – aqyndarǵa dińgekti óleń,
(Janymdy jaryǵyńmen birlep kelem).
Qaı kósem de alýan tildi bilip,
Áýeli kindik tilin qurmettegen!
Dalamnan otarshyldyq mazaqty úrlep,
Ǵasyrym kórsetedi ǵajap qurmet.
Týǵan tilde aıtamyn men áýeli,
Ulan-ǵaıyr ultpyn dep,
Qazaqpyn dep!
Mahambetter toıtaryp tóre mesin,
Uly Abaı – aspandaǵy bólek esim.
Muhtar tilin umytsam,
Ultym meni
Kreske Hrıstostaı shegelesin!
Pendeliktiń párshalap bet perdesin,
Paryqsyzdy ar degen sot tergesin.
Qazaq emes dep kettim,
Qazaq emes!
Tilin jutqan «jetimdi» jek kórgesin...
Qaroıdaǵy tolǵanys
Aıaýly anań – aqıqat ta,
Atań – kek!
Tórelerdiń tátti qanyn tatam dep,
Bórilermen bórilershe beldesken,
Sen menen de baqyttysyń,
Mahambet!
Tós etińdi maıystyryp tas tirlik,
Qýanysh pa? –
Kójekteıin qashty yrǵyp.
Sadaqada sapyrylysqan jurtyńa,
Jaýgerlikte buıyrmaǵan bas birlik.
Zaman degen
Zaman emes – qarı tún,
Bytyradaı bólinipti jan uıqyń,
Basyń ketti,
Myna mylqaý dalanyń,
Adamdyqqa jetkizem dep «ár ıtin»...
O, Mahambet!
Tátti muń
Janymnan kórdim keshe tún,
Janaryń jáýmit, jan qurbym.
Jupary senen esetin,
Jaıyqta jaýǵan jańbyrdyń.
Jalǵanda jańǵaq tátti oı kóp,
Jazmyshtan júrdik syı kútip.
Jelbirep jelge aq kóılek,
Joǵaldyń qaıda quıǵytyp?!
Jaralǵan jansyń jyr úshin,
Jasyrmaı ony aıta alam.
Jıyrma bes – almas qylyshym,
Jadyma tústi-aý qaıtadan.
Júrekke syrnaı sazyn ber,
Jantalas uqpaı eshqashan.
Júgirdi betke ájimder,
Jabysty myna shashqa shań.
Jańǵyrsa keıde syr názik,
Jaýapty deısiń buǵan kim?
Joqtasam seni, jyr jazyp,
Jabyqqan sátte jubandym.
Jumbaǵy shalqar shaqpenen,
Jadaǵaı úmit tutattym.
Joǵaldyń qaıda, áttegen,
Jalǵasy bolmaı kitaptyń.
Janymdy jaýyp qum seli,
Jiktemen óshimdi eshkimnen.
Joǵaltyp alǵan bir seni,
Júrekti keshirmespin men!
