16 jeltoqsan – Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúnine oraı Qaraǵandyda «Qazaq halqynyń murasy» kitaptar serııasynyń Qazaq club bastamasymen «Táýelsizdik belgisiniń» tusaýkeseri ótedi, dep jazady “Adyrna” ulttyq portaly.
Bıyl kópshilikke usynylǵaly otyrǵan «Táýelsizdik belgisi» osyǵan deıin 2020 jyly jaryq kórgen «Táýelsizdik lentasynyń» negizinde jasaldy. Tósbelginiń ortasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń qazirgi jer aýmaǵyn beıneleıtin karta kórinis tapqan. Sonymen qatar Qazaqstan aýmaǵyn bizdiń jyl sanaýymyzǵa deıin 5-4 ǵasyrlarda meken etken saqtardyń Esik qorǵanynan tabylǵan Altyn adamy beınelengen. Bul qazaq tarıhynyń saqtar zamanymen baılanysty ekenin bildiredi. Budan keıin belgide Ǵundar memleketiniń negizin qalaǵan Móde qaǵan jáne ǵun memlekettiliginiń shańyraǵy kóterilgen b.z.d 209 jyl kórinis tapqan. «Táýelsizdik belgisindegi» kelesi aıtýly data 552 jyl, ıaǵnı Túrki qaǵanaty qurylǵan jyl jáne onyń sımvoly Bórili baıraq beınelengen.
Budan keıin Qazaq handyǵynyń shańyraǵy kóterilgen 1465 jyl men Kereı men Jánibek handar salynǵan. Táýelsizdik belgisindegi kelesi kórnekti tulǵa úsh júzdiń basyn qosqan handardyń hany uly Abylaı han men ol saılanǵan 1771 jyl, ultymyzdyń Táýelsizdigi úshin kúresip ótken jáne Qazaq handyǵyn qalpyna keltirgen Kenesary Qasymuly han atanǵan 1841 jyl jáne Alash kósemi Álıhan Bókeıhan bastaǵan Alashorda Úkimeti qurylǵan 1917 jyl beınelengen. «Táýelsizdik belgisiniń» joǵarǵy jaǵynda Qazaqstan Respýblıkasy Táýelsizdigi jarııalanǵan 1991 jyl kórinis tapqan.
Kóterilip kele jatqan kún qazaq halqy úshin jańa dáýirdiń kelgenin, al ashylyp turǵan kitap elimizdiń bolashaǵy ǵylym – bilimde jatqandyǵyna meńzeıdi. Táýelsizdik belgisiniń ón boıyndaǵy ulttyq oıý-órnek bizdiń ulttyq mádenıetimiz ben bolmysymyzdy árýaqytta kózdiń qarashyǵyndaı saqtaýǵa úndeıdi. El ıgiligine baǵyttalǵan bul jobany qarjylandyrǵan «Qazaq club». «Táýelsizdik belgisi» keýdeniń sol jaǵyna júrek tusyna taǵylady.
«Táýelsizdik belgisin» taǵyp júrý árbir azamat úshin úlken jaýapkershilik ekenin este saqtaý kerek. Belginiń ıegeri onda beınelengen uly tulǵalardyń jolyn jalǵastyrýǵa, saqtaýǵa, ony jas urpaqqa nasıhattaýǵa atsalysýǵa múmkindigi kelgenshe tyrysýy kerek.«Táýelsizdik belgisi» Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik merekeleri kúnderi, saltanatty sharalarda taǵýǵa arnalǵan. Sondaı-aq belgini el tarıhyna qurmet bildirý maqsatynda kúndelikti taǵýǵa da bolady – deıdi «Táýelsizdik belgisiniń» avtory N.Surshauly.
Táýelsizdik belgisinde qazaq tarıhyna esimderi altyn árippen jazylǵan 5 tarıhı tulǵa men 8 tarıhı data, QR jer aýmaǵyn beıneleıtin karta men Túrki qaǵanatynyń Bórili baıraǵy jáne ulttyq oıý-órnek kórinis tapqan.
“Adyrna” ulttyq portaly
