Qutlyq qaǵan bitiktasynyń tabylýyn dúnıejúzilik ǵylymdaǵy mańyzdy oqıǵaǵa balady

3693

Halyqaralyq Túrki akademııasyna M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýtynan Mońǵolııanyń Nomǵon alqabynda ashqan aıryqsha jańalyǵymen arnaıy quttyqtaǵan hat kelip tústi.

Hatta Qutlyq qaǵan eskertkishiniń tabylýy “dúnıejúzilik ǵylymdaǵy mańyzdy oqıǵa sanalatynyn” atap ótken. Sonymen qatar, mundaı mańyzdy jańalyqtyń túrkologııanyń damýyna aıryqsha serpin beretini aıtylǵan.

“Sizderdi jeke ózimniń jáne M.V. Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıtetiniń Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýty ujymy atynan Mońǵolııanyń Arhanǵaı aımaǵynda Túrki akademııasynyń arheolog-mamandary ashqan aıryqsha mańyzdy ǵylymı jańalyǵymen shyn júrekten quttyqtaımyn. Tarıhta “túrk” ataýy alǵash ret kezdesetin eń kóne jazba eskertkishiniń tabylýy dúnıejúzilik ǵylymda mańyzdy oqıǵa bolyp sanalady jáne bul túrkologııanyń ǵylymı sala retinde damýyna sony serpin beredi. Sizge jáne sizdiń ujymǵa budan ári qaraı da shyǵarmashylyq tabys tileımin. Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýty men Túrki akademııasy arasynda aldaǵy ýaqytta tabysty áriptestik ornaıtynyna senemin” delingen Akademııa prezıdenti Darhan Qydyráliniń atyna kelgen quttyqtaý hatta.

Aıta ketý kerek, bıyl Halyqaralyq Túrki akademııasy Mońǵolııanyń Arheologııa ınstıtýtymen birlesip uıymdastyrǵan ǵylymı ekspedıııasy nátıjesinde Nomǵon alqabynan kóne túrki dáýirine jatatyn bitiktastyń joǵarǵy bóligi men ǵuryptyq keshenin tapqan bolatyn. Ekspedıııa jumysyna akademııanyń ǵylymı qyzmetkerleri, belgili túrkolog Nápil Bazylhan men Nurbolat Bógenbaev qatysty. Túrki akademııasynyń ǵalymdary eskertkishke qashalǵan jazýlardy oqyp, onyń Ekinshi Túrki qaǵandyǵyn qurǵan Qutlyq qaǵanǵa arnalǵanyn anyqtap otyr.

Pikirler
Redakııa tańdaýy