Ana tili – qaınaǵan qannyń, qınalǵan jannyń, tolǵantqan kóńildiń, lúpildegen júrektiń syǵyndysy, onda dám de, mán de bolý kerek.
* * *
Mılletke bek zor úmit – shákirt halqy.
* * *
Baıqaımysyń, bizdiń qazaq án qumar halyq. Gazet oqyp, ne sharıǵat, ne nasıhat aıta bastasań, qulaǵyn salar-salmas shettep ketedi. Bireý qolyna dombyra ustap án sala bastasa, oıdaǵy-qyrdaǵysy jıylyp, segizdegi bala, seksendegi shalyna deıin qalmaı qamalap, aıtshy-aıtshylap janyn jaǵasyna keltiredi.
* * *
Moldalar! Jas balalardy án úırenýge qyzyqtyryńdar! Jańa shyqqan elderdiń júrek jandyratyndarynan úni jaqsy balalarǵa án salǵyzyp qoısańdar – aý! Shirkin, qandaı ótimdi! Óleń aıtýshy ánpaz adamdardy jurtqa esersoq dep kórsetpeı, esti dep, qadirli dep kórsetýge tyrysyńdar...
* * *
Evropa jurtynyń qazaq halindeı halinen – myńdap jyldardy ótkizip baryp jetken osy kúngi biz suqtanatyn haline – qazaqtyń jetýine myńdap, júzdep jyldar kerek emes, ondap, jıyrmalap, kóp bolsa otyzdap jyldar kerek. Evropa halqynyń kóp jylda jetken jerine biz az jylda jetemiz. Sebebi: olardyń daıarlap salyp qoıǵan jolymen baramyz.
* * *
20-30 jylda Eýropanyń bilgenin bilip, Evropa qataryna qosylyp kete alýymyzǵa tarıhtan ıapondar mysal bola alsa kerek. Munan 58 jyl buryn 1860 jyldaǵy ıapondar jaıy – osy kúngi bizdiń qazaqtyń jaıynan nemenesi artyq edi? Qaıta ol kezdegi ıapondardyń esýasy bolsa da, atadan balasyna mıras bolyp kóship otyrǵan – daımıos (Gýbernator) sho gýnderindeı (Namestnık) kesel bizdiń qazaqta az edi.
* * *
Adam balasynyń aýyr kún kóristen qutylyp, baqytty bolýyna sebep bolatyn Evropadaǵy ǵylymdy men eki jikke aıyryp uǵamyn, biri – dene azyǵy, biri – ar azyǵy.
* * *
Ar azyǵynsyz – qur ónerdiń ósýimen basqalardyń baqytty bola almaǵany sekildi keleshekte qazaq ta baqytty bola almaıdy. Ilgeri ketken jurttardyń tarıhynyń qatesin endi ilgerileıin dep turǵan jurttar istese, kóre bile – otqa túskendik bolady. Tarıh ǵylymynyń paıdasy da aldyńǵynyń qatesin keıinginiń istemeýinde.
* * *
Erdiń eńbegin el bilerlik zaman bizge de bolar ma eken? Bizdiń eńbekshilerimizge de sondaı kún týar-daǵy! Biraq qashan, qashan? Qaıda?
* * *
Bir tıynym qalǵansha oqımyn. Sonan soń, turmys qandaı júk salsa da kóteremin. Biraq kóńilim oqýda bolmaq.
