Marat Toqashbaev: Qazaqstanda «orys tiliniń mártebesi» degen joq

1677

Qazaq tiliniń máselesi kúni búgin kúıip turǵan taqyryp. Ásirese, mektep oqýshylary arasynda. Nazarbaev zııatkerlik mektebine oqýǵa túsýshiler qazaq tilinen bas tartýǵa kóshken. Osy taqyrypty kótergen bir top ata-ana derbes mekteptiń basqarma basshysy Kúlash Shámshıdınovaǵa barǵany jaıly aqpar tarady. Baǵamdap qarasaq, ortadaǵy másele ana tilimizdiń tóńireginde eken. Oqýǵa zeıindi qazaq tildi talapkerdiń sany edáýir kóp bolsa da, orys tilimen birdeı grant bólingen. «Qazaq tildi synypta básekelestik kóp. Endi qazaq balalary básekelestik az orys tilinde bilim alǵysy kep jatyr» degende jaı túskendeı boldy. Reseıdegi eń sońǵy qazaq mektebi áldeqashan jabylyp qalsa da, bizdiń eldegi jaǵdaı osy.

Til máselesine qatysty ótkir pikir aıtyp, janashyrlyq tanytyp júrgen jýrnalıst Marat Baıdildáulymen suhbattasyp, máseleniń túıinin tarqatqandaı boldyq.

– Marat aǵa, ana tilimizdiń mártebesine qatysty jelidegi daýly oqıǵadan habardar shyǵarsyz? Orys tili minberden bastap mektepke deıin qazaq tiliniń jolyn kes-kestep júr. Til saıasatyna qatysty pikirińiz qandaı?

– Eń áýeli keńestik zamannan bastap sanaǵa sińgen «orys synybyn bitirgen balalar áldeqaıda bilimdi bolady» degen túsinikti joıýymyz kerek. Bul týraly áleýmettik jelide, BAQ-ta, ásirese, orystildi buqaralyq aqparat quraldarynda jappaı aqparat taratqan jón. Onda qazaq synybyn bitirgen balalardyń jetken jetistigine asa mán berip, nasıhatyn arttyrýymyz shart. Tipti, «qazaq mektebin bitirgen balalardyń bilim deńgeıi orys mektebin bitirgendermen salystyrǵanda joǵary» degendi halyq sanasyna sińire alsaq quba-qup. Onsyz biz eldegi orys tiline degen suranysty azaıta almaımyz. Aldymen halyqtyń sanasyn memlekettik tildiń artyqshylyqtaryna buryp, qalǵan sharýany sosyn isteý kerek.

– Aralas mektepter jaıly pikirińiz qandaı? Baıqasańyz, memlekettik tilge basymdyq asa kóp berile bermeıdi eken. Ol da kún tártibinde turǵan másele sekildi.

Aralas mektepti is júzinde sonaý patshalyq zamanda qazaq halqyn hrıstıan dinine engizýdiń bastapqy sharty retinde qarastyrǵan. Bul Ilmınskııdiń ıdeıasymen júzege asyrylǵan dúnıe. «Balalar sabaqty qansha oryssha oqysa da, úzilis kezinde bir-birimen qazaqsha sóılesedi eken. Bulardy orys balalarymen aralastyryp oqytý kerek» degen bastama sol kezeńde júzege asyrylǵan. Nátıjesinen áli de aryla almaı kelemiz. Sondyqtan, otarshyldyq júıeden áli de ajyramaı kele jatqan tájirıbelerdiń bárin toqtatý kerek. Bul meniń jeke pikirim.

– Osy máselelerdiń sheshimi qandaı? Usynysyńyz bar ma?

Bilim salasynda, jalpy, Qazaqstannyń jaǵdaıynda «memleketshildik» degen uǵym bar. Memleketshil tulǵalardy kóbeıtýimiz qajet. Sol máselelerdi sheshetin minberde otyrǵan azamattar meıli qazaq bolsyn, meıli orys bolsyn memleketshil bolǵany durys. Ár sheneýnik ózi basqaratyn mekemede memlekettik tilge basymdyq berip, memlekettiń múddesine jumys isteýi kerek. Memleketshildik psıhologııasy qalyptaspaı biz alǵa basa almaımyz.

– Jurt memlekettik til dese qazaq tilimen qosa orys tilin tilge tıek etip júr ǵoı. Bul endi bilmestik pen adasýǵa saıady. Jalpy, «Qazaqstanda orys tilin qoldanýǵa bolady» degen uǵymdy zańmen bekitý qanshalyqty durys?

– Bul til tóńiregindegi eń ózekti másele. QR Konstıtýııasynyń 7 baby, 2-tarmaǵynda «Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» delingen. Osy jerde úlken quqyqtyq kiltıpan bar. Ol jerde jazylǵany memlekettik uıym, al, odan basqa memlekettik organ degen bar. Ol – mınıstrlikter. Kez kelgen mınıstrlik, ákimdik  memlekettik organǵa jatady. Al, memlekettik uıym degenimiz – memlekettik organǵa baǵynyshty, sodan tómen turǵan mekemeler. Máselen, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi organ bolsa, sonyń ishindegi komıtetter – memlekettik uıym. Memlekettik uıymdarda qajet bolǵan jaǵdaıda orys tili memlekettik tilmen teń paıdalanylady. Al, «organdarda» degen sóz Konstıtýııada joq. Memlekettik uıym men organ degenniń arasyna konstıtýııalyq keńes teńdik belgisin qoıyp jibergen. Al, is júzinde memlekettik organ memlekettik uıymnan joǵary. Osy qaǵıdany zań júzinde, quqyqtyq turǵyda dáleldep júzege asyratyn bolsa, barlyq mınıstrlik pen ákimdikter taza qazaq tilinde is júrgizer edi. Ekeýiniń statýsyn zań júzinde aıqyndaýymyz kerek. Sonda ǵana Konstıtýııalyq normalardyń júzege asýyna qol jetkizemiz.

– Nazarbaev zııatkerlik mektebine qatysty «talapkerlerdi bólgende 50/50 emes, qazaq tiliniń mártebesi basym bolýy kerek» degen jelide sóz bolyp jatyr. Osy jaıly aıtar oıyńyzben suhbatty túıindesek.

Men ondaı paıyzdardyń bárine qarsymyn. Konstıtýııaǵa qulaq asý kerek. Onyń esh jerinde 50/50 degen joq. Qazaqstanda «orys tiliniń mártebesi» degen statýs ne Konstıtýııada, ne Tilder týraly zańda joq. Tek, qoldaný týraly bar. Onyń ózin orysqul shovınster tyqpalap, qosyp jibergen. Biz tek Konstıtýııaǵa súıenemiz, Qazaqstanda qazaq tiliniń mártebesi bárinen bıik bolýy shart.

– Suhbatyńyzǵa rahmet!

Pikirler
Redakııa tańdaýy