QR Prezıdenti janyndaǵy ortalyq kommýnıkaııalar qyzmeti alańynda ótken brıfıngte Shymkent qalasynyń ákimi M.Áıtenov turǵyndardyń ınjenerlik ınfraqurylymmen qamtylý barysy jóninde tolyǵyraq málimdedi.
Spıkerdiń aıtýynsha, qalada 3 eldimeken aýyz sýdy kestemen qoldanady. Bıyl 8 nysannyń qurylysy júrgizilýde. Nátıjesinde qamtý deńgeıi 98%-dan 99%-ǵa artady. Jospar boıynsha 2023 jyly aýyz sý máselesi tolyǵymen sheshiledi.
Qalada 81 turǵyn alap pen shaǵyn aýdan bar. Onyń 62-si kárizben qamtylmaǵan. Qoldanystaǵy shaıyndy sý tazartý kesheniniń qýaty jetpeı jatyr. Osy jyly 7,3 mlrd.teńge 19 nysannyń qurylysy júrgizilýde. Nátıjesinde káriz júıesimen qamtý deńgeıi 54 paıyzdan 60 paıyzǵa jetedi. Damý jospary boıynsha 2025 jyly kárizben qamtý kórsetkishin 75 paıyzǵa jetpek.
Al, 8 eldimekende elektr energııasynyń sapasy tómen. Bıyl 16 nysannyń qurylysy júrgizilýde. Nátıjesinde qamtý deńgeıi 97 paıyzdan 99 paıyzǵa jetedi. Halyqty sapaly elektrmen qamtý máselesi 2025 jyly tolyǵymen sheshiledi.
Sondaı-aq, 31 eldimeken gaz qýattylyǵynyń jetkiliksizdigi sebebinen jartylaı qamtylsa, 8 eldimeken gazben múldem qamtylmaǵan. Aǵymdaǵy jyly gazben qamtý boıynsha 6 mlrd. teńgege 18 nysannyń qurylysy júrgizilip jatyr. Nátıjesinde qamtý deńgeıi 93%-dan 94,7%-ǵa artady. Tabıǵı gazben qamtý máselesi 2025 jyly tolyq sheshiledi.
747áleýmettik mańyzy bar kóshelerdiń 324-i jaryqtandyrylǵan. Osy jyly memlekettik-jekeshelik áriptestigi aıasynda 102 kóshege jaryq tartylady. Nátıjesinde jaryqtandyrý deńgeıi 43 paıyzdan 57 paıyzǵa jetedi. 2025 jyly 75 paıyzǵa jetkizý kózdelgen.
