Asharshylyq jyldary týraly ákem ǵalym Ásilhan Ospanuly, anam Orazkúl Batyrbekqyzynan, jazýshy Berdibek Soqpaqbaevtan jáne basqalardan estigenmin. Bári de senýge qıyn, biraq naǵyz shyndyq. Aqyn Ilııas Jansúgirulynyń jan jary Fatıma Zaınýllaqyzy Ǵabıtovanyń 
«Órteńge ósken gúl» atty kitabyn qarap otyryp, ol kisiniń 1932 jyldyń 2 aqpanynda kúndeligine jazǵan tómendegi jantúrshigerlik sumdyq oqıǵany oqydym:
«Sońǵy kúnderde, osy kúnge sheıin, maǵan qarańǵy, ıá tumandy bolyp anyq kórinbegen zattardyń birte-birte bet perdesi ashylyp keledi. Qorqynysh, asa qorqynysh...
Ana – aıaýly ana, ardaqty ana. Óziniń kókirek sútimen tárbıelegen, kóziniń qarashyǵyndaı balalaryn qalanyń bazaryna salmaq.
– Qar ketip, kún jylynsa, eki qaraǵym «jigitshilik» qylyp,
Asyraıdy ǵoı, ústeri juqa bolyp qalaǵa ákele almaı otyrmyn... – dedi, ashanadan tarylǵan súıekti mujyp, aýzy-basy qara qojalaq bolǵan, ashyqqan áıel. Men ne derimdi, áıeldiń sózin nege jorýymdy bilmeı:
– Balalaryńyzdy qalaǵa jumysqa ákelmek pe edińiz? – dedim.
Áıel eshbir daýysyn ózgertpeı:
– Joq, qaraǵym, balalarym áıel bala. Ekeýi de er jetip qaldy.
«Jigitshilik...» etip asyraı ma degen úmitim bar. Kún jylynyp, jer kepse, myna ashtyqtan qutylarmyn, men de adam bolarmyn, – dedi. Ári sóılesýge dátim shydamaı, janynan kettim.
Sorly ana, sorly ana!!!
Bazarǵa salatyn bar múlki – eki balasynyń denesi...»
Fatıma Ǵabıtova jazyp ketken qazaq anasyna búgin eshkim synshy bola almas. Otyzynshy jyldarǵy zulmat zaman qıynshylyǵymen búgingi kúndi salystyrýǵa kelmeıdi. Arasy jermen kókteı. Biraq qyzdardyń tánin satýy búginde údep tur.
Qala kóshelerine shyǵyp jezókshelik jasap óz tánderin saýdaǵa salyp júrgen qazaq qyzdarynyń taǵdyry meni qatty alańdatady. Sondyqtan bul qubylystyń sebebi nede degen oı keledi.
Meniń paıymdaýymsha, bunyń birneshe sebebi bar. Birinshi sebep: tártip saqtaý orynarynyń óz mindetin tikeleı oryndaı almaýy. Ekinshi sebep: nápsiqumar erkekter jaǵynan suranys kóp bolǵandyqtan tánin satýshylardyń paıda bolýy. Úshinshi sebep: keıbir teledıdar, basylymdar men ǵalamtordaǵy jynystyq qatynastar taqyrybyndaǵy erkindiktiń kóptigi. Tórtinshi sebep: qoǵam músheleriniń bárin kórip turyp kórmegensýinde. Basqa da sebepteri bolýy múmkin.
Úlkender baıqamaǵansyp, kózin tómen salyp júre berer. Biraq áli kámeletke tolmaǵan jas balalar «nege bulaı?» degen suraqtaryna jaýapty kimnen almaq?! Al, olardyń bundaı saýal qoıary sózsiz. Sebebi adam balasy tek jaqsylyqty kórip, bilip, sezip ómir súrgisi kelip týylady. Biraq úlkender sııaqty beıimdelgish bolǵanǵa deıin olar qanshama jan kúızelisin shegedi. Sonda erteńgi kúni olar qandaı rýhanı ustanymdarmen ómir súrmek? El bolashaǵy qandaı bolmaq?
Bul indetke tosqaýyl bolar shara bar ma? Qarakóz qaryndastarynyń abyroıyn tógip júrgen erkekterge kim qoı deıdi? Taǵdyr talqysyna túsip adasyp júrgen boıjetkenderge kim ara túsedi? Elge belgili, ataqty azamattar, sózi jerde qalmaıtyn dýaly aýyz aqyn-jazýshylar, tanymal estrada juldyzdary qaıda? Túzý jolmen júrińder dep ýaǵyz aıtatyndar moldalar kóshede «klıentin» tosyp turǵan baqytsyz qaryndastarǵa baryp nege áńgimelespeıdi? Álde «Sen tımeseń men tımen badyraq kóz» degennen asa almaıtyn zaman keldi me? Erkekke elý úıden, qyzǵa qyryq úıden tyıym qashan bolmaq?!
Eń adal qus dep baǵalaǵan qazaqtar aqqýlardy atpaǵan, kıesi urady dep túsingen. Qyzdaryn aqqý qusqa teńegen. Al, endi búginderi boıjetken qazaq qyzdarynyń osyndaı jolǵa túsýine jol berý aqqýlardy atqanmen birdeı.
«Aqqýyn atqan el bolmas» degen babalar sózin umytpaý kerek.
Berdaly OSPAN,
"ADYRNA" ulttyq portaly.
