Qazaq halqynyń ádet-ǵuryptarynyń sırek túrleri de bar. Solardyń biri «Teris bata berý», keıde «Qarǵys bata» dep te atalady. Teris batany adam qatty nazalanǵanda, kóńili qalǵanda, nemese bireýden zábir kórgende eki qolynyń alaqanyn syrtqa jaıyp beretin bolǵan. Tarıhta teris bata berý týraly birshama oqıǵalar urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp halyq aýzynda aıtylyp kelgeni belgili.
Osyndaı oqıǵanyń biri «Almas qylysh» kitabynda baıandalady. Halyq aýzynda saqtalynyp qalǵan bul oqıǵa bylaısha órbıdi. Birde Kenesary hannyń ataqty batyry Aǵybaı batyr, Jaıyq jaqta jylqysy kileń tulpar Bostan atty baıdyń baryn estip jolǵa shyǵady. Baıdyń aýylyna jaqyndaǵanda batyr qarapaıym adamnyń kıimin kıip, mańaıdy barlap kele jatyp on jetiler shamasyndaǵy jaqsy kıingen, bes qarýy saı jas jigitke jolyǵady. Jasy úlken kisimen aman-saýlyq surasqan jas jigit qasyndaǵy atqosshysyna: «Meımandy úıge apar. Men barǵansha ketpesin» dep tapsyrady. Biraq Aǵybaı kıiz úıden sýsyn ishedi de shyǵyp ketedi.
Jasaǵyna kelip, aýylda bizge qarsy shyǵar eshkim joq «Abylaılap» shabyńdar, deıdi. Tynysh jatqan aýylǵa qyrǵıdaı tıgen qyryq jigit kóp jylqyny qozykósh jerge aıdap barǵanda, sońdarynan bir adamnyń qýyp kele jatqanyn baıqaıdy. Bul baǵanaǵy jas jigit edi. Ol kele sala saıysta birneshe jigitti attan túsirip, Aǵybaıdyń ózin de shoqparmen uryp ótedi. Shoqpar batyrdyń qaıyń eriniń qasyn byt-shyt syndyrady. Aǵybaı batyr oılanyp jatpastan naızasyn silteıdi. Qulap túsken jigittiń seńseń tymaǵy qulap qolań shashy jaıylǵan qyz ekenin kóredi:
Ár adam qasiretin kózden uqty,
Bolǵanmen jan shydamas qansha myqty.
Naızany zorǵa tartyp alǵanymda,
Yshqynyp qyzdyń jany birge shyqty.
Buny kórgen Aǵybaı batyr esi aýyp qulap qala jazdaıdy. Bolary bolǵan soń, basqa amal joqtyqtan qyzdyń denesin alyp Bostan baıdyń aýylyna keledi:
Habarlap, Bostan baıǵa alyp júrdik,
Bul kezde shyǵyp qappyz jolǵa kúndik.
Qaraly qaıtqan kóshteı ubap-shubap,
Aýylǵa besin aýa kelip kirdik.
Jalǵyz perzentiniń qaza bolǵanyna qaıǵyrǵan qyzdyń ákesi sonda Aǵybaı batyrǵa teris bata beredi:
Bostan baı jas sorǵalap saqalynan,
Qan jutyp qaıǵymenen qapalanǵan.
Mán-jaıyn bilgennen soń jortýyldyń,
Qos qolyn teris jaıyp bata qylǵan:
– El syılap, qadirlegen, hanym Kene,
Osy ma bergendigiń elge ónege?
Búlik sap tynysh jatqan aýylyma,
Bar edi qandy kegiń qandaı mende?
Jazyqsyz jan boldy ma beldeskeniń,
Jaý bolyp shyqqany ma el deskenim.
Jiberseń sálem aıtyp at kerek dep,
Shetinen kózin tizip bermes pe edim?…
Ósirgen ul ornyna jalǵyz qyzym,
Shynymen taýsyldy ma dám men tuzyń?
Mal jıǵan zııany joq bir shal edim,
Sum taǵdyr, meni qaıdan kórdi kóziń?
Qazaqtyń jetpedi me en dalasy,
Bar edi qandaı qunyń mende alasy?
Kelgende jetpis tórtke qý bas shaldyń
Jazylar endi qaıtip jan jarasy?!
Aıtqam joq tórde otyryp elge bılik,
El-jurtym syılaýshy edi jetpis úılik.
Jazyǵym bir qudaı men Kenehanǵa,
Jylqymnyń bolǵany ma bári júırik?
Tún boldy endi, mine kórgen kúnim,
Qapamen qaıǵy jutyp, shyqpaıdy únim.
Tal qarmap tuńǵıyqqa tastaǵandaı,
Bar edi qandaı jazyq, qandaı minim?
Qol jetpes shynar edim ósken bıik,
Ishime jalyn-shoqty saldy kúıik.
Bul maldyń endi maǵan keregi ne,
Alyp bar Kenehanǵa bárin jıyp.
Qalyppyz jer shuqylap tómen qarap,
Aıtqandaı bizge qarǵys barlyq alap.
Teris batanyń naqty mátini joq. Sebebi qazaqtar bul ǵurypqa «teris batadan aýlaq» degen kózqaraspen qaraǵan.
Bundaıda qatty kúıinish keshken adam ne aıtatynyn ózi sheshetin bolǵan. Qazaq halqynyń zańǵar jazýshysy Muhtar Áýezulynyń «Abaı joly» roman-epopeıasynda teris batanyń bir mátini keltirilgen. Nemeresi Ámirdiń sal-serilik qurǵanyn jaratpaǵan Qunanbaı, ashýlanǵany sonshalyq ony qatty qylǵyndyrady. Arasyna Abaı túspegende ne bolary belgisiz edi: «Talyp jatqan kúıinen esin jańa jıyp, eki kózin alartyp ashyp atasyna jańa qaraǵan Ámirge, Qunanbaı qos qolyn sozyp, alaqanyn syrt qaratyp tur. Namazdaǵydaı minajat. Qımylyn, sýyq tilek qımylyn jasady. Ámir men Abaıǵa qatar sozdy. Bul – teris batanyń, qarǵys batanyń belgisi. Nurǵanym men Izǵutty ekeýi, eki jaqtan ulardaı shýlady.
– Ia, qudaı, qabyl etpe!,
– Jaratqan, eleń alma! Ne sumdyq! Qarǵys aıtqaly jatyr ǵoı, óz balalaryna! – dep úrkip ún saldy. Biraq, Qunanbaı endi olardy perýáıine de ilgen joq. Júginip alyp, kóldeneń jatqan nemeresiniń keýdesiniń ústine teris batanyń alaqanyn jaıyp tur.
– Qyzaryp atqan tańda, myna zaýal tańda… Aıttym atalyq qarǵysymdy. Menen týǵan aram qan, bádbáhit násilderim myna ekeýi. Jaratqan ıem, ıa kárim alla, meniń qolymnan óltirtpediń. Bendeń bolǵan bar tilegim. Aq tilegim so bolsyn. Al myna ekeýin! Jiber ózińniń aq buıryqty ajalyńdy. Ýyn, zárin ózgege jaımaı turǵanda, joı kózderin, joǵarǵyldardyń! – dep qolynyń syrtymen teris batasyn etip saldy. Esin endi jıǵan nemeresi men Abaıǵa: – Shyq! Joǵal, joıyl kózimnen! Urpaǵym ekeniń shyn bolsa, qurban ettim ekeýińdi. Sadaǵa ettim sen eki shirigen jumyrtqany, bar da ól! Tez ól! Jónel! – dedi».
Teris bata týraly belgili jazýshy Sábıt Muqanuly da óziniń ómirbaıandyq «Ómir mektebi» kitabynda jazǵan:
«Bólis kúni men Nurtazanyń as úıinen shyqpaı, shóke túsip jatyp qaldym. Endigi qoryqqanym – Mustafa úıi jaǵynan aıǵaı-shý edi. Men oılaǵan em, «ashýly minezdi Mustafa, ózgege emes, ústine tikken úıin jyǵyp bólerde shydamaı, janjaldasar, dep, «Sileýsin men Ultýǵan daýys kóterip jylar, meni qarǵar» dep.
Olardyń biri de óıtpegen. Úıdi jyǵarda jalǵyz aýrý Mustafa ǵana tóseginde jatyp qap, ózgeleri tysqa shyqqan da, bólshektegen qurym úıge, kóz jastaryn ǵana tógip únsiz qarap turǵan.
Úı jyǵylyp, ashyq aspannyń astynda qalǵanda Mustafa kóziniń jasy aqtarylǵan beınemen basyn kóterip, teris jaıǵan qolymen, meni emes, Nurtazany qarǵaǵan».
Ádette qazaq teris bataǵa amal joqtyqtan baratyn bolǵan. Týrasyn aıtqanda teris batany eshkim de bergisi kelmeıdi. Keıbirde sózge toqtamaǵan kezde, shekten shyqqan qylyqtar jasalynǵanda, nemese áke balaǵa aıtqanyn istetý úshin solaı etemin dep eskertetin kezder bolǵan. Ataqty teatr jáne kıno artısi Qanabek Baıseıituly jasyraq kezinde Taldyqorǵanǵa qydyryp baryp, dosymen bir aı oıyn-saýyq quryp ketedi. Sodan ákesi izdep kelip úıge qaıt deıdi:
« – Úıde qatyn-balasy bar adam syrtta júrip kóńil kótermeıdi, seniń buzylǵanyń anyq. Qaıt, qaıtpasań, teris batamdy berem!
– Kóke, ózim de erteń úıge baryp qaıtaıyn dep oılaǵam. Eldiń aıtqany ótirik, – dep ant-sý ishtim.
Ákem aýylǵa sol kúni ketip qaldy, ertesi men de shyqtym». Óz ómirinde bolǵan bul oqıǵany Q.Baıseıituly esteliginde baıandaǵan.
Rýhanı qundylyqtary mol, salıqaly salt-dástúr, ádet-ǵuryptarǵa baı qazaq halqynyń bolmysynyń sırek kezdesetin teris bata berýdiń qysqasha tarıhy osyndaı.
Berdaly OSPAN,
"Adyrna" ulttyq portaly
