Kóptiń kóńilinen shyǵyp, yqylasyna bólengen, qazirgi tańda halyq aýzynan bir eli túspeıtin «Kelinjan» serıalynyń jalǵasy túsirile me? 3 maýsym boıyna túsirilgen bul serıal týraly shyn máninde kórermenderdiń pikiri qandaı? Osy saýaldar aıasynda «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi biraz kórermenmen pikir almasyp, «Kelinjan» jelisin ashýǵa tyrysty.
«Atyń óshkir Aısara», «Aısara, bárine kináli Aısara»
«Aısara» atty keıipker bolmasa bul serıal qyzyq bolar ma edi? Rasymen, óziniń minezimen, sóıleý mádenıetimen erekshelengen keıipkerdiń jankúıerleri de óte kóp.
Alǵashqy pikir ıesi Qulsary qalasynyń týmasy, 4 balanyń anasy Nazıra hanym:
-«Kelinjandy» birinshi maýsymnan beri úzbeı kórip kelemin. Ár maýsym erekshe epızodqa toly. Ár keıipkerdiń taǵdyry kórermenge tańsyq emes. Óıtkeni kez-kelgen shańyraqta oryn alatyn qarapaıym kúndelikti ómirdi sıpattaı bildi. Shynaıylyqty shyńdaı alǵandary úshin rızamyn.
Maǵan qatty unaǵan keıipker – Aısara. Birinshi maýsymdy eske túsireıik. Enesiniń qolynda birge turatyn 3 kelin. Báriniń oıynda bólek shyǵý. Bizdiń tálim-tárbıe boıynsha úıdiń úlken uldary bólek ketip, kenje kelin shańyraqtyń tútinin tutatýshy edi.
Qazirgi qoǵamda da osy másele úshin kóp abysyn abyroıdan attap, enege degen qurmetti umytýda.
Aısara – shańyraqtyń úlken kelini. Enesiniń oń qoly desek te artyq emes.
Oıyndaǵyny aıta salatyn tikminezdilik, áńgimequmarlyq, bos sóıleý syndy qajet emes qasıet kelinderdiń 3/1-inde kezdesedi. Men de kelinmin. Aınalamdaǵynyń bári kelin statýsyn ıelengender.
Kúıeýine qarsy shyǵý, aıtqandaryna kelispeý, óz yǵyna kóndirý – ókinishke qaraı, áıel basshylyq etetin januıalar bar. Óte kóp. Erkekti ynjyq etip, aıdaǵanyna salyp, baýyrlarymen aralastyrmaı qoıatyndar da jeterlik.
Serıaldy otbasymmen birge tamashalaımyz. Kúıeýim Qylyshty kórgende tóbe shashy tik turady. «Jaı serıal ǵoı, nege jyndanasyń?» degenim de barlyq nárse ómirden alynady. Bar ǵoı mundaılarda... dep jaýap qatqan.
Kórdińiz be? Áıeline «qoı!» deı almaıtyn erkekter túbi onyń bar aıtqanyna kónip, kóshke ilesip ketedi.
Baýyrlardyń arasyna túsý, syza túsirý – «óz anamyz kúıeýge shyǵarda abysynmen bir asty bólip ishesiń. Ishken asqa, bólisken qasyqqa ý quıma. Beli bekem býylǵan baýyrlardyń arasyna ıne suqpa, áıel jaqsy bolsa baýyrlardyń ara-qatynasy ólelgenshe myǵym bolady» deýshi edi. Rasymen, bireýdiń shańyraǵyn buzýǵa esh haqymyz joq. Bala kezinen bir tósekte birge jatqan aǵaly-inil, apaly-qaryndastyń arasyn buzýǵa keshe ǵana shańyraqqa qosylǵan kelinniń qudyreti jetedi, biraq arany ajyratqannan kim baqytty bolady?
3 maýsymda Aısara Balqııaǵa úlken qastandyq jasady. Otbasynyń shyrqyn buzdy. Qatesin túsinip, moıyndady. Keshirim surady, Balqııa keshirimdi boldy. Aısaranyń sol jerde aıtqan sózi kóp áıeldiń basty problemasy edi. Ol kúıeýinen kórmegen jylýlyqty, ózgeden kórip qyzyqty, qyzǵandy. Oǵan ózin kinálady. «Nege men osyndaımyn?» degen suraq qoıyp jaqsy jaqqa ózgerýge tyrysty.
Baýyrjan Momyshuly aıtqandaı, eń batyl adam – kúıeýge shyqqan qyz deıdi. Shynymen, biz kúıeýge shyǵyp, basqa múlde tanymaıtyn otbasynyń kóńilin taýyp, birligin nyǵaıtyp, tastaı batyp, sýdaı sińemiz. Onyń bári kim úshin? Kúıeýimizdiń razylyǵy, sol kisi máz bolsa eken dep árekettenemiz. Al olardan keregi tek jylýlyq qana. Ol jetispespe, áıel toqyraıdy. Ózgeredi...
Aısara serıalda jaman kelin bolǵanymen, bul ról ár shańyraqtaǵy bir kelinnen taǵdyry. Múmkin «Aısarany» kórgen kelinder óz boıynan osy qasıetterdiń bar ekenin bilip, ózgerýge tyrysatyn bolar. Maǵan osy úshin qatty unaǵan keıipker – Aısara.
Erkek túzdiń adamy: Úsh baýyrdyń bótelkeles bolýy
«Erkek túzdiń adamy» degen maqaldy jıi estımiz. Túzdiń adamy degendi biri otbasyn asyraý úshin dala kezip jumys isteıtinderdi atasa, biri júrisi kóp, qýlyǵy kóp er azamattardy aıtady.
Qulsary qalasynyń týmasy, psıholog B. Aıgerim hanym:
-«Kelinjan» serıalyndaǵy Mádibektiń Balqııaǵa opasyzdyq jasaýy, tipti buryn ákesiniń basqa bireýden bir balasy bar ekendigi keıin belgili boldy.
Baıqap qarasaq, kelinderdiń ishindegi enesine jaqyny, sózin sóıler, qarsy shyqpaıtyn, áı-jáıin ym-jymsyz sheshetin aqyldy kelini osy Balqııa. Kúıeýine de kózqarasy keremet boldy. Biraq nege Mádibek opasyzdyq jasady? Qazir ınstagramda otbasylyq koýchtar kóbeıip ketti. Barlyǵynyń aıtatyny «áıel durys bolsa erkek eshqaıda ketpeıdi» deıdi. Áıel baıǵus osy sózdi estip alyp, bar kináni ózinen kóredi. «Durystalam, ádemi bolam,minezim jaman, sóılemeýim kerek edi» degen oılar ony jegideı jeıdi.
Jalpy «áıel qyryq shyraqty» degen maqaldy da erkektiń bar qatesin keshirý maqsatynda qoldanamyz. Osydan bastap túrli otbasylyq kıkiljińder paıda bolady. Bir ret basylǵan qısyq qadam túzeler aý. Kóńil qısaısa, ornyna keltirý qıynǵa túsedi.
Mádibektiń Valıany unatqany sekildi, kóp áıelder de opasyzdyqtyń otyn sezip otyr. Janǵa batsa da ony keshirip, otbasynyń oshaǵyn óshirmeımiz. Otbasy sonda áıelge ǵana qajet pe?
Psıholog maman retinde, 9 balasy bar bir áıelge konsýltaııa júrgizdim. Dál osy másele aıasynda. Kúıeýi 9 balasy bola tura, otbasyn tastap, basqa áıeldiń sońynan ketken. 5 aı basqa jaqta bop, keıin otbasyna oralǵan. Áıeldiń maǵan kelgendegi máselesi – «keshirim surap tur, biraq qatty jek kórip kettim, qalaı qaıtadan qabyldaımyn?»
50-den ketken taǵy bir áıel jolyqty. Áıel ári áje. Jubaıy nemereleri bola tura, basqa áıelge ketip qalǵan. Bul erkekte 5 aıdan soń qaıta kelgen. «Shańyraq kótergen 3 balam bar. 6 nemerem bar. Solar úshin keshtim. Biraq kúnde túnde jylaımyn. Janyma jolatqym kelmeıdi, satqyndyq degen júrekke qatty batady»,- dedi.
Aıta bersek, buǵan uqsas oqıǵalar óte kóp. Erkektiń áıel jaman bolǵannan emes, ózi solaı qalaǵandyqtan basqaǵa ketetinin uǵyný kerek. Keıin keletin ókinish kómektespeýi de múmkin. Otbasynyń jaǵdaıyn oılaǵan áıel óz janyn ezgige salyp, keshire salady.
Valıa men Balqııa jandaı qurby. Satqyndyq tek kúıeýden emes, qurbymen qatar kelse odan asqan qııanat joq. Biraq, Balqııa ony da keshirdi. Serıaldyń osy jeri meniń yzama tıdi. Kóp áıelder osylaı ózderin adam turǵysynan qurban etip jatyr. Múmkin serıal osyny kórsetkisi kelgen bolar, biraq áıel – tulǵa. Tulǵalyq keıpin joǵaltpaýy tıis.
Sońǵy bólimge jaqyndaǵan sátte úsh aǵaıyndynyń bótelkeles bolǵanyn kórsetedi. Negizi qazaqta baýyrlar araq túgili basqa sýsyndy da soǵystyryp ishpeıdi. Uıańdyq, syılastyq, qamqorlyq bar...
Bala berseń sana ber: Kúlimhandaı kempir barlyq shańyraqqa kerek
Kelesi pikir ıesi 74 jastaǵy Maıra ájeı:
-25 jasymda 2 balammen jesir qaldym. Joldasym joıqyn jol apatynan til tartpaı ketti. Shaǵalaqtaı balamen qalǵanymda, barymnan aıyrylǵandaı kúı keshtim.
Ózim jetim qyz edim, joldasym ketken soń kimge qol jaıyp bararymdy bilmeı ata-enemniń qolynda qaldym. Atam da enem de óte qatal kisiler edi. Balasynyń ólimine meni kinálady. Óıtkeni, perzenthanaǵa kele jatqan jerinen úlken júk kóligine soǵysyp, qaıtys bolǵan edi.
Tipti, enem meni uratyn. Eki balam úshin ómir súrem dep ózime ýáde ettim. Qaıta kúıeýge shyqpadym. Qazir kóp nemerelerim bar. Baqytty ájemin. Biraq mende Kúlimhan sııaqty, balalardyń qyzyǵyn da shyjyǵyn da qatar kórýdemin. Eki kelin birge turady. Keıde tatý keıde qısyq. Áıteýir solaı ómir ótip jatyr. Biri qalaǵa bólek shyǵamyn dese, ekinshisi de qalyspaıdy. Qısyq jerlerin túzetip, durys joldy kórsetip jiberetin Kúlimhandaı keıipker ár shańyraqqa kerek...
«Enemmen birge tura almaımyn» deıtinderdiń ýájinde qabyldaı alamyn. Óıtkeni ene de adam. Onyń da óz qateligi jeterlik, qalyptasyp ketken adamnyń qateligin túzemeı, kerisinshe solaı qabyldaý kerek.
Bárin aıtta birin aıt, «Kelinjan» naǵyz shyn ómirdi sýrettegen serıal.
Biri psıholog, biri ájeı, biri kelin. Biraq «kelinjan» týraly oılarynyń túp negizi bir-birine uqsas. Kúlimhan, Aısara, Mádibek. Úsh keıipkerdiń beınesi tutas bir qoǵamdy beınelep turǵandaı.
Týyndynyń bas prodıýsseri Gúlnur Mamasarıpova serıalǵa arqaý bolǵan oqıǵalardy ómirden alǵanyn basa aıtty. Tipti keıipkerlerdiń ózi meniń aınalamdaǵy adamdar deıdi.
«Qazirgi jastar otbasy bolýdy jasyldy-qyzyldy qyp elestetedi. Alaıda kúnde kóńildi jaǵdaılar bola bermeıdi. Daǵdyǵa úırený qajet. Kıkiljińsiz ómirge úırenip qalǵan qyzdar bir urys shyqsa «boldy, men kúıeýge sátsiz shyqtym» dep shyǵady. Ajyrasamyz deıdi, sebebi joq. Osyndaı qoǵamnyń dertine aınalǵan dúnıelerdi bir arnaǵa sıǵyzyp, kórermenge usyndyq. Bir qýanarlyǵy, «otbasymdy saqtap qalýǵa septigin tıgizdińizder» degen pikirler óte kóp keldi. Bizdiń maqsatymyz sol edi», - dedi Gúlnur Mamasarıpova Habar arnasyndaǵy «Búgin» telebaǵdarlamasyna bergen suhbatynda.
Kórermender arasynda qyzý talqyǵa túsken suraqtardyń biri «4 maýsym bola ma?»
« Adamnyń emes, Allanyń degeni bolady. Qazirgi tańda kelissózder júrgizilip jatyr. Qujatqa qol qoıylmaı turyp, birdeńe deý qıyn. Alaıda telearna tarapynan da, bizdiń taraptan da usynystar túsip, kelissóz júrgizýdemiz. Jalǵasyn tabýy ábden múmkin»,- dedi óz sózinde Mamasarıpova.
Sonymen, kelesi maýsym bolyp jatsa, qandaı qyzyqty oqıǵalarymen tańqaldyrady eken? Ony ýaqyttyń enshisine qaldyrdyq...
Injý ÓMIRZAQ,
"Adyrna" ulttyq portaly
