Táý eter táýelsizdigimizdiń 30 jyldyǵy men Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik komıteti Shekara akademııasynyń 90 jyldyǵyna oraı shekarashylar sapynda aty ańyzǵa aınalǵan Keńes Odaǵynyń batyry general-leıtenant Merkýlov Matveı Kýzmıch týraly jazýdy jón kórdik. Maqalany jazý barysynda ańyz adam jaıly birneshe gazet-jýrnaldar men kitaptardy paraqtap shyqtym. Óz zamanynda batyrǵa aınalǵan qart shekarashy týraly memlekettik tilde materıaldar tappadym. Sondyqtan biraz málimetti orys tilinen aýdaryp berýge týra keldi.
Ótken kúnde belgi joq, aqıqat bar... Ótkenge oralmaı bolashaqty boljaı almaısyń. Kezinde sol kezdegi F.E.Dzerjınskıı atyndaǵy Almaty joǵary shekaralyq ýchılıesiniń 1-shi oqý dıvızıonyn bitirgen M.Merkýlov 1918 jyly 15 tamyzda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Jańa Shýlba aýlynda týǵan. Onyń eńbek jáne qyzmettik jaýyngerlik joly qatardaǵy qarapaıym oqytýshydan bastap mektep dırektory, F.E.Dzerjınskıı atyndaǵy NKVD shekara jáne ishki áskerleri Harykov áskerı ýchılıesiniń kýrsanty, búgingi óziniń esimimen atalatyn sol kezdegi «Esekartqan» shekara zastavasynyń bastyǵy bolsa, soǵys kezinde batalon komandırine deıin júrip ótti. Soǵystan keıingi jyldary Matveı Kýzmıch serjanttar quramy mektebiniń bastyǵy qyzmetin, sodan keıin áskerı ınıstıýtta oqydy. Keıinnen jedel barlaý toby bólimshesiniń bastyǵy bolyp taǵaıyndaldy. Sonymen qatar, Keńes Odaǵynyń Shekara áskerleri tobynda júrip ártúrli jaýapty laýazymdardy abyroıly atqara bildi. Tipti, Shyǵys shekara okrýgi áskerleriniń bastyǵy, 1976 jyldyń qańtarynda KSRO SM janyndaǵy F.E.Dzerjınskıı atyndaǵy memlekettik qaýipsizdik joǵary shekaralyq ýchılıesinde 10 jyl boıy óziniń baı jaýyngerlik jáne ómirlik tájirıbesin bólisip, elimizdiń shekarasy úshin jas ofıerlerdi patrıottyq tárbıeleýge jáne oqytýǵa arnady.
Jeke quramdy basqarý úrdisinde Matveı Kýzmıch jasaǵan is-áreket qol astyndaǵy baǵynyshtylardyń múmkindikterin, minez-qulyqtarynyń erekshelikterin, kúshti jáne álsiz jaqtaryn tereń bilýmen qatar olardyń bilimi men tájirıbesine únemi qoldaý kórsetip otyrdy. Joǵary talapty eńbekti obektıvti baǵalaýmen jáne adamdarǵa qurmetpen joldastyq qarym-qatynasty úılestirýmen sıpattaldy.
Dańqty batyr shekarashy sanaly ǵumyryn Otanymyzdyń shekarasyna adal qyzmet etýge jáne ony qorǵaýǵa, shekara ınfraqurylymyn salýǵa, damytýǵa elimizdiń shyǵys óńirindegi memlekettik shekarany kúzetýdi attyrýǵa jáne jetildirýge arnady.
M.Merkýlov ýchılıede bolǵan alǵashqy kúnnen bastap-aq shekaraǵa jańa formaııadaǵy ofıerlik kadrlardyń qajet ekenin túsindi. Kásibı quzyrettilikti jáne ıdeıalyq senimdilikti, shyǵarmashylyq oılaýdy jáne joǵary mádenıetti, qoǵamdyq jáne qyzmettik belsendilikti joǵary adamgershilik pen patrıotızmdi úılestiretin basqarýshylyq qyzmettiń berik daǵdylary bar ofıerlerdiń kerek ekenin anyqtady. Iaǵnı, dál osy ustanymymen ol óz qyzmetin qurdy.
Jaýyngerlik jáne ómirlik baı tájirıbesi bar batyr shekarashy ýchılıede júrgen alǵashqy kúnderinen bastap oqý baǵdarlamasynyń eń kúrdeli taqyryptaryn ázirleýde erekshe qabilettiligin kórsete otyryp, oqý-ádistemelik tárıbelik jáne ǵylymı jumystarǵa belsendi aralasty.
Shekarashylar is-qımyldarynyń jaýyngerlik tájirıbesin engizý maqsatynda Matveı Kýzmıch Merkýlov oqý josparyna jańa tártipte qujat úlgilerin ázirleýdi engizdi. Sondaı-aq taý-ken daıyndyǵy boıynsha 3 jáne 4 kýrs kýrsanttary bar rotalyq taktıkalyq jıyntyqty óristete otyryp, jaýyngerlik atyspen ile Alataýy taýlarynda taktıkalyq oqý-jattyǵý sabaqtaryn ótkizýdi josparlap júıeli túrde ótkizdi.
Óz kezeginde Matveı Kýzmıch ómiriniń sońyna deıin óziniń barlyq qyzmetinde tabandylyq, maqsattylyq, úlken eńbekqorlyq, keń áskerı ǵylymı kózqaras, tereń áskerı bilim, úlken praktıkalyq tájirıbe, erekshe uıymdastyrýshylyq qabiletter men joǵary adamı jaýapkershilik sııaqty qasıetterdi aıyqyn kórsete bildi.
Otan aldyndaǵy eńbegi jáne soǵys kezindegi jaýyngerlik tapsyrmalardy oryndaý kezindegi eleýli úlesi jáne beıbit ýaqytta memlekettik shekarany qorǵaýdy damytý jáne jetildirý úshin adal qyzmeti úshin Matveı Kýzmıch: Lenın jáne Oktıabr Revalıýııasy ordenimen, 3-shi Qyzyl Tý ordenimen, 3-shi dárejeli Sývorov, 3-shi dárejeli Kýtýzov, 3-shi dárejeli Bogdan Hmelıkıı, Aleksandr Nevskıı, 1-shi dárejeli Otan soǵysy, 2-shi Qyzyl Juldyz ordenderimen, KSRO Qarýly Kúshterinde «Otanǵa qyzmet etkeni úshin» 3-shi dárejeli ordenmen jáne basqa da kóptegen medaldarmen marapattalǵan eken.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2000 jylǵy 5 qyrkúıektegi Qaýlysymen Shonjy shekara otrıadynyń «Esekartqan» shekara zastavasyna Keńes Odaǵynyń Batyry general-leıtenant Merkýlovtyń esimi berildi. Sonymen qatar, Almaty qalasynda Zenkov kóshesinde Matveı Kýzmıch Merkýlov turǵan úıge memorııaldyq taqta ornatyldy. Al 2006 jyly Shekara akademııasynyń aýmaǵynda generaldyń bıýsti saltanatty túrde ashyldy.
Aıta ketý kerek, kezinde general-leıtenant M.Merkýlovtyń ózi qazirgi QR UQK Shekara akademııasynyń 1 oqý dıvızıonynyń 111 oqý zastavasynyń qurmetti kýrsanty atanǵan bolatyn.
Jylda Uly Jeńistiń ataýly kúnine oraı akademııa basshylyǵy onyń áskerı qyzmetke degen adaldyǵyna, erligine qurmet kórsete otyryp, birqatar shekarashy ardagerler jáne búgingi 1 oqý dıvızıonynyń kýrsanttary akademııa bastyǵy polkovnık Polıvanov Pavel Konstantınovıch bastaǵan bir tp shekarashylar jáne súıikti qyzy Valetnına Matveevna jáne shóberesi Artem batyr jatqan kesenege baryp, gúl shoqtaryn qoıýdy dástúrge aınaldyrǵan.
2000 jyly 2 sáýirde 82 jasynda ómirden ozǵan ómiri ónegege toly shekarashyny áriptesteri Almaty qalasyndaǵy Rysqulov jáne Brodskogo kóshesiniń qıylysyndaǵy keseneler ortalyǵyna jerlegen.
Iá, ótken kúnde belgi joq, aqıqat bar demekshi, shekarashylar batyrdyń júrip ótken dańqty jolyn, qaıtalanbas erligin, akademııanyń damýyna qosqan ózindik úlesin, ıaǵnı bir sózben aıtqanda aqıqatyn eshqashan umytpaq emes.
Janat Jabyrbekov,
QR UQK Shekara akademııasynyń
baspasóz hatshysy
