Vıktor Frankl «Ómirden mán izdegen jan» kitabynda konlagerlerde bastan ótkergen oqıǵalardan túıgen oılaryn jazady. «Nege bir adamdar kúızeliske túsip, tez arada kóz jumady, al ekinshi bireýleri jantalasyp ómir súrýge talpynady?» degen suraqqa jaýap izdeıdi. Alǵash ret 1946 jyly jaryq kórgennen bastap, 1997 jyly avtor ómirden ozǵanǵa deıin, 10 mıllıonnan asa taralymmen satylyp, 24 tilge aýdarylǵan.
Tap bolǵan qıyndyqtan qýat alasyz ba,
úgilip-mújilesiz be – ony ózińiz sheshesiz
Tózimdilik turǵysynan alǵanda adamdar árqıly bolady. Bireýler sál qıyndyqqa shydamaıdy, al ekinshi bireýler basyna qansha aýyrtpalyq tússe de tózedi, eshteńege qaramastan kúrese beredi. Nege? Fashıstik konlagerlerdiń sumdyǵyn bastan ótkergen Vıktor Frankl (1905 – 1997) mine osy suraqqa jaýap bergen. Bul kitapta konlagerler tutqyndary kórgen aýyr azaptar men adam shoshyrlyq oqıǵalar jáne sonyń bárine shydaı bilgen psıhologtyń oı-pikirleri baıandalady.
«Ómirden mán izdegen jan» 1946 jyly, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys aıaqtalyp, avtor Vıktor Frankldyń naıstik konlagerden bosap shyqqanyna bir jyl ótkende tuńǵysh ret nemis tilinde jarııalandy. Árbir jandy ómirdiń mánin izdeýge úndeıtin, memýarlar men psıhologııalyq traktattardan quralǵan bul eńbek jıyrmasynshy ǵasyrdyń eń yqpaldy kitaptarynyń birine aınaldy.
Kitap úsh bólimnen turady. «Konlagerdegi ómir» atty birinshi bólimde tutqyndardyń boıyndaǵy psıhologııalyq reakııanyń úsh negizgi kezeńi jeke-jeke sıpattalady: lagerge kelý kezeńi, [1] lagerge moıynsyný kezeńi [2] jáne bosatylý kezeńi.[3]
«Logoterapııa degenimiz ne?» dep atalatyn ekinshi bólimde ómirdiń mánin izdeý men taldaýǵa negizdelgen terapııalyq praktıkanyń basty qaǵıdalary sıpattalady. Al «Tragedııalyq optımızm» atty epılogte «eshteńege qaramastan ómirge «ıá» deý» ıdeıasy taldanady.
«Adam balasy azaptan [4] qashyp qutyla almaıtyn jaǵdaıǵa tap bolsa, óz ómiriniń mánin tabý arqyly qıyndyqty jeńe alady» dep túıindeıdi avtor óziniń oıyn. Demek, ózińiz ózgerte almaıtyn jaǵdaıǵa tap bolsańyz, Frankl sııaqty túrmege tússeńiz, kemtar bolyp qalsańyz, jazylmaıtyn aýrýǵa dýshar bolsańyz, qandaı qıyndyq bolsa da, ómirden baz keshesiz be, sol taýqymettiń ózinen ómirdiń mánin tabasyz ba, ony ózińiz sheshesiz.
Osy turǵydan alǵanda Frankldyń teorııasy ómirdiń mánin jan raqatyn izdeý, [5] lázzat alý dep túsingen Freıdtyń, bılikke umtylý dep ósıet etken Alfred Adler ıdeıasymen onsha úılese qoımaıdy. «Óıtkeni ómirdiń maqsaty [6] adamdy janýardan erekshelep qana qoımaıdy, ol sonymen qatar, qıyn kezderde alǵa jeteleıdi. Ómirdiń maqsaty – jannyń raqatyn izdeý emes, súıikti isińizben aınalysý jáne mándi ǵumyr keshý», [7] – deıdi Frankl.
Shoshynǵan adam ólimnen qoryqpaıdy
Avtor birinshi kezeńge shoshyný [8] dep biraýyz sózben anyqtama bergen. Frankl qaıǵy-qasirettiń mekenine aınalǵan Osvenımge poıyzben qalaı jetkeni, janyndaǵy taǵdyrlastarynyń boıyn bılegen bastapqy shoshyný sezimi jaıly áserli áńgimeleıdi. Osvenım degen jazýdy kórgennen tula boılary sýyp qoıa beredi. Sebebi olardyń kóbi munda gaz kameralary bar ekeninen habardar.
Tutqyndardyń kókeıindegi «sońǵy sátte qutqarylamyz, munyń bári ýaqytsha» degen aldamshy senimdi avtor raqymshylyq jasalady degen úmitke [9] teńeıdi. Ózge tutqyndarmen birge SS ofıeriniń aldynda kezekte turǵan sátinde taǵdyrdyń tálkegine kónip, bárine de moıynsynǵanyn aıtady. Dene bitimi qara jumysqa jaramdy bolyp kóringenderdi oń jaqqa, álsiz bolyp kóringenderdi sol jaqqa bólip, birden gaz kameralaryna [10] jóneltip turǵan ofıerdiń janashyrlyqtan jurdaı qatygez beınesin sýretteıdi. Ádette Osvenımge kelgen adamdardyń 90 paıyzy tikeleı gaz kameralaryna jóneltilip otyrǵan.
Tutqyndardyń boıynan barlyq kıimderi men jeke buıymdaryn sypyryp alyp, sup-sýyq dýshqa aıdap ákelgen shaqty Frankl birinshi kezeńniń sharyqtaý shegi dep sıpattaıdy.
Syrt kıiminiń qaltasynda tyrnaqaldy týyndysynyń qoljazbasy bolady. Sony saqtap qalýǵa tyrysyp, qart tutqynǵa jalynyp kómek suraıdy. Buǵan myrs etip kúlgen tutqyn izinshe Franklǵa «bir býma qaǵaz úshin basyńdy báıgege tigip» dep dúrse qoıa beredi. Ol dál osy sátte óziniń burynǵy ómiriniń túgeldeı syzylyp qalǵanyn [11] túsinedi.
Shashtary qyrqylyp, jalańash ıt tirlikten [12] basqanyń bárinen aıyrylǵan tutqyndardy artynsha sharasyz kúlki bıleıdi. Olar mundaı azapqa qashanǵa deıin tóze alatyndaryn oılaıdy. Qorlyqqa shydamaǵan tutqyndardyń kóbi lagerdi qorshaǵan tikenek torǵa qarǵyp, toqqa túsip, óz-ózderine qol jumsaıdy.[13] Osyny kórgennen keıin Frankl óz-ózime eshqashan qol jumsamaımyn dep sóz berdi.
Lagerge bulardan birneshe apta buryn kelgen zamandasy oǵan kún saıyn qyrynyp, eńseni tik ustap, álsizdik tanytpaı [14] júrý kerek ekenin eskertedi. Sebebi jumys isteýge shamasy kelmeı, ábden qaljyraǵan jandar men naýqastar «músápirler» dep atalyp, dereý gaz kameralaryna jóneltilip otyrady eken. Mine úreıli gaz kameralaryna osylaısha boıy úırengen Osvenım tutqyndary alǵash shoshynǵannan keıin-aq ólimnen qorqý degendi umyta bastaǵan.
Qıyndyq sezimnen jurdaı etedi,
sezimsizdik apatııaǵa ulasady,
al apatııa qıyndyqtan qorǵaıdy
Birneshe kúnnen soń tutqyndar ekinshi kezeńge ótedi. Ol kezeń apatııamen, máńgirýmen jáne Frankl «emoııalyq ólim» [15] dep at qoıǵan sezimmen sıpattalady. Kúndelikti azap tutqyndardy jıirkenish, qorqynysh jáne aıanysh seziminen jurdaı etken. Bul jaǵdaı olar úshin qajetti qorǵanys mehanızmine [16] aınalǵan.
Frankl súzekten ólgen adamnyń máıitine quddy eshteńe bolmaǵandaı qaraǵanyn esine túsire otyryp, óziniń sezim ataýynan jurdaı bolǵanyn jazady. Eger emoııadan aıyrylǵany ony ǵalym retinde qyzyqtyrmaǵan bolsa, bul oqıǵany oıyna almaýy da múmkin ekenin eskertedi.
Kúzetshiler men brıgadırlerdiń uryp-soǵýynan kóz ashpaǵan tutqyndar ábden tozǵan aıaq kıimmen aq qar, kók muzda jumys istep júrip aýrýǵa shaldyǵady, shemennen zardap shegedi, súzek juqtyrady. Kúndelikti beriletin sýly kóje men birer tilim nanǵa toımaı, ózegi talǵan beısharalar ashtyqtyń azabyn tartady. Odan basqa keıde qolǵa tıetin «qosymsha azyq» [17] degen bolǵan. Oǵan jıyrma gramm margarın nemese ıistenip ketken shujyqtyń bir kesegi, ıa bolmasa kishkene ǵana irimshik, bir urttam jasandy bal nemese bir as qasyq suıyq jemis tosaby salynatyn. Juqa kıimmen únemi sýyqta júrip aýyr jumys isteıtin tutqyndar úshin kalorııasy joq mundaı mardymsyz aýqat múlde jetkiliksiz edi. Osynyń saldarynan olardyń kóbi ashtyqqa ushyrady.
«Lagerdegi aýyr jaǵdaı saldarynan tutqyndar turpaıy deńgeıge [18] qaıta oraldy. Al azyq tapshylyǵy olardyń jatsa-tursa oıynan ketpeıtin ańsar armanyna aınaldy, – dep jazady avtor. – Sóıtip ómirdiń bar máni jan saqtaýǵa [19] kelip tireldi».
Sondaı-aq, «kózge túspeý» de olar úshin tiri qalý amaldarynyń birine aınalǵan. Konlagerde bir sátke bolsa da qatygez jendetterdiń nazarynan tys qalý múmkin emes edi. Mundaıda kez kelgen adamnyń ońasha qalýdy ańsaıtyny [20] belgili. Birneshe mınýtqa sozylǵan osyndaı baqyt ara-tura Franklǵa da buıyrǵan eken. Birde múrdeler tastalǵan sý qubyry shahtasynyń qaqpaǵynda ońasha otyrady, keleside demalys lagerinde sál tynystaýdyń amalyn tapqan.
Frankldyń aıtýynsha, taýqymetke tap bolǵan qıynshylyqty umytý úshin tutqyndar ózderine ermek taýyp alyp júrgen. Aıtalyq, tutqyndar ara-tura kabare uıymdastyryp, onyń kórgen azapty ýaqytsha bolsa da esten shyǵarýǵa sebep bolǵany sonshalyq, tutqyndardyń keıbiri oǵan qatysamyz dep onsyz da mardymsyz azyqtan qaǵylatyn bolǵan.
Taýqymet tartqan adamnyń sezimi semip qalady,
qýanýdy qaıta úırenýge týra keledi
Frankldyń aıtýynsha, úshinshi kezeń tutqynnyń bostandyqqa shyqqannan keıingi psıhologııasymen baılanysty.
Avtor tutqyndardyń bostandyqqa shyǵa salysymen bas aınalar baqytty sezine almaǵanyn jazady. «Bostandyq sezimi olardyń sanasyn lezde oıata almaǵan. Tipti tabıǵattyń sulýlyǵy da sezimderin selt etkizbedi. Olar jyldar boıy japa shekkendikten raqatty seziný qasıetinen aıyrylyp qalǵan edi. Tipti qýana bilýdiń ózin qaıtadan úırenýge májbúr boldy, – deıdi avtor oıyn jalǵastyra otyryp. – Óıtkeni olar ózderiniń qandy qursaýdan azat bolar kúnin armandaǵan edi. Biraq sol kúnge jetkende oǵan ońaılyqpen ılana qoımady. Osyndaı sezimderden aryla bastaǵan boıda as ishý, erkin sóıleý jáne tabıǵat sulýlyǵyna súısiný sekildi lagerde umyt bolǵan emoııalardy qaıta ıgere bastady».
Konlager azabyn kórgen jandar ózderiniń burynǵy ómirine qaıta oralǵanda orasan qıyndyqtarmen betpe-bet kelgen. Aınaladaǵy jurttyń bostandyqqa shyqqan tutqyndarǵa qaýiptene qaraýy olardy qatygezdikke ıtermeledi. Oǵan qosa shynaıy ómir ózderiniń qııalyndaǵydaı emes, múlde ózgeshe ekenin jáne úıde eshkim kútip otyrmaǵanyn kórgende, odan beter túńile bastady.
Osyndaıda keıbir adamdar ózderin paıdasyz sezinedi eken. Ómirden mán kórmeıtini de sodan. Al aqıqatynda adam ómiri mándi. Oǵan eshqandaı shart kerek emes. Paıdaly bolý, eldiń aldy bolý, tabysty bolý degen sııaqty shart kerek emes. Sondaı-aq, adam ómiri qundy. Oǵan da eshqandaı shart kerek emes. Adam ómiriniń qundylyǵy onyń qoǵamǵa ákeletin paıdasymen ólshenbeıdi. Eger ózińizdi paıdasyz sezinseńiz, esh jabyrqamańyz. Adamnyń qadir-qasıeti men onyń qoǵamǵa tıgizer qaıyry eki bólek dúnıe.
Adam balasy qıyndyqqa túsken kezde rýhanı kómek [21] der kezinde kórsetilmese, jan tózgisiz qorlyqtan kenet qutylǵan adamnyń psıhıkasyna qaýip tónedi. Al týmysynan turpaıy adamdar mundaı erkindikti beıbastyqpen shatastyryp alady. Sóıtip qysym kórgenderden qysym kórsetýshilerge aınalady. Frankldyń jazýynsha, adam balasy qandaı jamandyq kórse de, eshkimge de jamandyq jasaýǵa qaqy joq.[22]
Adam balasyn súıispenshilik jáne
mahabbattyń qudireti qutqarady
«Óziniń ishki áleminen ómirdiń mánin taba alǵan adam lagerde tiri qalyp qana qoımaıdy, sonymen qatar, adam retinde saqtalyp ta qalady» dep jazady Frankl.
Avtor ómir mánin, ómir súrýge bolatyn sebepti tapqan. «Óte qıyn jaǵdaıda tiri qalýdyń birden-bir tásili – bul ne úshin ómir súrýge bolatynyn aıqyndap beretin áldebir sebeptiń bolýy», – deıdi Frankl. Avtordyń ózi úshin osyndaı sebep áıeliniń dıdaryn qaıta kórip, jumysyna oralyp, joǵaltyp alǵan qoljazbasyn qalpyna keltirý edi. Frankl lagerde músápir kúı keship, usaqtalyp ketpes úshin óziniń búkil jan-dúnıesin osy maqsatqa jumyldyrǵan Frankl, tipti súzekke shaldyqqan kezinde de, esinen adasyp qalmas úshin, oı-armandaryn shıyrshyqtalǵan qaǵaz qıyndylaryna túsirýmen bolǵan.
Ol úskirik aıazda toń bop qatqan jerdi oıyp aryq qazǵanda basqa túsken azapty umytý úshin áıelin oılaǵanyn, baqytty shaqtary esine túskende kádimgideı qýattanyp qalatynyn jan tebirente áńgimeleıdi. Jan jarynyń kez kelgen jaǵdaıda ózine yqylaspen qulaq asatynyn eske alyp, onymen oısha suhbattasady. Osyndaı sátterde «Mahabbat [23] – adam balasyn kez kelgen qıyndyqtan qutqaratyn qudireti bar túpkilikti bıik maqsat» degen qorytyndyǵa kelgen. Jumyr basty pende qandaı da bir qıyn jaǵdaıǵa tap bolyp, qandaı sharasyz kúıge túspesin, ómirdiń mánin mahabbattan taba alady. Adam balasy ómir mánin óz boıynan izdegen sátte mahabbat rýhanı deńgeıde kórinis tabady. Ondaıda adamnyń bul ómirde bar-joǵynyń ózi mańyzdy bolmaı qalady. Sebebi Frankl lagerde otyrǵanda jubaıynyń ne tiri, ne óli ekenin bilmegen. Osy senim Frankldyń logoterapııalyq teorııasynyń dińgegine aınaldy.
Súıgen jandardy oılaý, ótken ýaqytty eske alý, ázildesý jáne óner men tabıǵattyń ásemdigine bir sát bolsa da tamsaný lagerde tiri qalýdyń tásiline aınalǵan. Lagerdegi tirliktiń maǵynasyz [24] turpatynan, sharasyzdyq [25] sheńgelinen jáne rýhanı kedeılikten [26] qutqaratyn pana tárizdi bolǵan jáne beıshara tirshilikti az ýaqytqa bolsa da umytýǵa kómektesken.
Frankl lager ómiriniń osyndaı tuymsyz qýanyshtaryn «nıteris baqyt»[27] dep ataıdy. Al Shopengaýer muny «azaptan qutylý»[28] dep ataǵan eken. Avtor ózderi «murjalar» dep ataǵan krematorııge túspeı, jataq jaılaryna aman oralýdyń, uıyqtar aldynda bıt syǵýdyń nemese sary aıazdaǵy jan tózgisiz jumystan ólmeı qaıta kelýdiń, sondaı-aq fabrıka ǵımaratynda jumys isteý baqytyna ıe bolýdyń nemese naýqastardy oqshaýlaıtyn orynda otyryp sál tynys alýdyń qanshalyqty qýanysh syılaǵanyn áńgimeleıdi. Ondaı shynaıy raqat [29] óte az bolǵan.
Qıyndyqqa tap bolsań, taǵdyryńmen taıtalaspa
Frankl kitaptyń bir tusynda lagerdi bylaı sýretteıdi: «Uıqylary qanbaǵan, ashyǵýdan jáne nıkotın men kofeın jetispeýshiliginen qajyǵan, ózin-ózi kemtar sezinip, ómirden ábden túńilgen tutqyndardyń júıkeleri juqardy. Bári shetinen ashýshań bolyp aldy. Jaǵdaı nasharlady. Jigeri qum bolǵan kópshilik pen sál-pál qoldaýǵa ıe bolǵan azshylyqtyń arasynda qaqtyǵystar kóbeıdi. Serikteriniń ómirden kúder úzgenin kórip, ózderine de qaýip tónetinin bilgen tutqyndardyń ashý-yzaǵa erik berýi jıileı bastady».
Mundaı jaǵdaıda ómirińniń bıligi taǵdyryńnyń qolynda bolsa, óziń úshin sheshim qabyldaý azap eken dep jazady. «Lagerde ózińniń taǵdyrdyń yrqynda ekenińdi sát saıyn sezinesiń». Erkinen aıyrylǵanda Frankl taǵdyrdyń yrqyna kóngen,[30] onymen taıtalaspaǵan.
Máselen, birde «demalys lageri» dep atalatyn jerge barýǵa tıisti adamdardyń tizimine ilikti. Ol tizimnen sytylyp shyǵyp ketýge múmkindigi bolsa da, mańdaıǵa jazylǵanyn kóreıin dedi. Arasynan sytylyp shyqpady. Al janyndaǵy serikteri osy kezde ony gaz kamerasyna «joldama» aldy dep oılady. Biraq Frankl durys sheshim qabyldaǵan bolyp shyqty. Óıtkeni shyn máninde demalys lagerine aýystyryldy. Sodan biraz ýaqyt ótkende buryn ózi bolǵan lagerde ashtyq pen adam jegishtiktiń beleń alǵanyn estidi.
Frankl taǵy bir oqıǵany baıandaıdy. Soǵystyń sońyna qaraı Frankl dosymen birge lagerden qashýdy josparlaǵan. Alaıda ózi emdelip jatqan naýqastarǵa súıenish bolý úshin bul oıynan aınıdy. Ol odan da jamandyq kórmeıdi.
Taǵy birde serigimen birge qashýǵa talpynyp kóredi. Biraq kómekke Qyzyl Krest kelgendikten lagerde qalýdy jón kóredi. Al qalǵan tutqyndar lagerdiń qaqpasy ashylǵan boıdan bostandyqqa shyǵamyz dep júk kólikterine otyryp, lagerdi tastap shyǵyp ketken. Shyn mánisinde olar kórshi lagerdegi baraqtarǵa aparyp órtelgen bolyp shyǵady. Frankl bul tozaqtan da aman qalady.
Ómirden mán tabý – mazmundy ǵumyrdyń alǵysharty
Frankl ómirden múlde mán kóre almaǵan jáne sodan zardap shekken zamandastary týraly aıta otyryp, onyń sebepterin atap kórsetedi. Odan soń ózi «ekzıstenııalyq vakýým» dep ataǵan aqyl-oı kúıin sıpattaýǵa kóshedi. «Ekzıstenııalyq vakýýmnyń keń taralǵan kórinisi – zerigý.[31] Sonymen qatar, depressııa, agressııa jáne táýeldilik ispetti jaısyz sezimder de soǵan jatady. Keı adamdar ómirdiń mánin izdeý jolyndaǵy sátsizdikteriniń ornyn bılikke umtylý, ásirese aqshaǵa qunyǵý jáne tósek qatynasynan qanaǵat tabý sııaqty nápsiqumarlyǵymen toltyrýǵa tyrysýy múmkin. Logoterapevtiń maqsaty – jany kúızelgen adamdardyń jan dúnıesinde paıda bolǵan bos keńistikti ómirdiń shynaıy mánimen toltyrý», – deıdi ol.
Al «ómirdiń máni» degenimiz ne? Ony qalaı tabamyz? Frankldyń oıynsha, bul ómirde jalpyny túgel qamtıtyn ámbebap mán bolmaıdy. Qandaı jaǵdaıda da ómirdiń shynaıy mánin tabýǵa bolady. Ár adam ózine ǵana tán ózgeshe sıpaty, ózindik máni bolady. Frankl árqaısymyz óz ómirimizge jaýap beremiz, logoterapııanyń ózegi mine osy jaýapkershilikte dep sanaıdy. Rýhanı kúızeliske ushyraǵan jan óz ómiri úshin jaýapty ekendigin sezinýge tıis. Logoterapevt osyǵan kómektesedi.
Ómirdiń máni de adam balasy tap bolatyn túrli jaǵdaılarǵa qaraı ózgerip otyrýy múmkin. Frankl ómirdi bulyńǵyr ıdeıa [32] emes, adam óz boıynan tabýǵa tıis naqty shynaıylyq [33] dep sıpattaıdy. Sondyqtan árbir adam balasy óziniń dál qazirgi sáttegi shynaıy jaǵdaıynan jáne soǵan qatysty kózqarasynan mán tabýǵa tıis. «Ómirdiń máni nede?» degen suraqty ústi-ústine qoıa bergennen túk shyqpaıdy. Ómirdiń ózi saýal qoıatynyn, emtıhannan ótkizetinin jáne jaýapkershiligi mol adam ǵana sol suraqtarǵa jaýap bere alatynyn jazady.
Frankl ómirdiń mánin óz oıyńnan emes, syrttan izdeý kerektigin aıtady. Ol osy qaǵıdany «tirshilik sheginen shyǵý» [34] deı otyryp, basqa psıhologtar aıtyp júrgendeı «ózin-ózi jetildirý» [35] tek sol «óz sheginen shyǵýdyń» janama áseri retinde ǵana júzege asatynyn jazady.
Ómirdiń mánin tapsańyz, dertten arylasyz
Frankl logoterapııany lagerge túskenge deıin-aq zertteı bastaǵan bolatyn. Logos grekshe «mán» degendi bildiredi. Al Frankl ómirdiń mánin izdeý adamdy yntalandyrýdyń negizgi kilti dep sanaıdy. «Logoterapııada «mánge umtylý» Freıdtiń «rahatqa umtylýy» men Alfred Adlerdiń «bılikke umtylýyna» qarama-qarsy qoıylady. Eger ómirdiń mánin túsinbese, adam ekzıstenııalyq dertke[36] shaldyǵýy múmkin. Ol óz kezeginde noogendi nevrozǵa [37] ákelip soǵady. Latynsha noos – «aqyl» degen sóz» deıdi Frankl.
Budan ári ol noogendi nevrozdy psıhogendi nevrozdan [38] ajyratyp qarastyrady. Psıhogendi nevroz degenimiz kádimgi júıke aýrýy, al noogendi nevroz syrqat emes, ómirdiń mánin joǵaltyp alý. Sondyqtan ómirdiń mánin izdeý de, onyń joqtyǵyna nalý da psıhıkalyq syrqat belgisi emes, ekzıstenııalyq kúres.[39] Onyń densaýlyqqa zııandy bola bermeýi de múmkin. Al osyndaı kúrestiń zardaptaryn, ıaǵnı ekzıstenııalyq dertten týyndaıtyn jan azabyn patologııa retinde qarastyrmaıdy, kerisinshe jetistikke balaıdy.
«Adamnyń kim ekeni men kim bolýǵa tıisti ekendiginiń arasyndaǵy aıyrmashylyq [40] nátıjesinde paıda bolǵan psıhıkalyq qysymdy [41] jan saýlyǵynyń mańyzdy bóligine jatqyzýǵa bolady deıdi ol. – Ómirdiń mánin izdeý, maqsatqa jetý nemese mindetti oryndaý sııaqty adamnyń ishki kúresin «noo-dınamıka» [42] deıdi. Logoterapevtiń jumysy jany kúızelgen adamǵa járdem berý, ómirdiń mánin tabatyn baǵytty nusqaý ekendigin aıtady.
Sondaı-aq, Frankl adam basynda bar nevroz qoǵamǵa da tán deıdi. Jáne de ár dáýirdiń ujymdyq nevrozy bolatynyn aıtady. Ol ózi ómir súrgen qoǵam nevrozyn da «ekzıstenııalyq vakýým» dep sıpattaıdy. Frankl ekzıstenııalyq vakýýmdy halyqtyq fenomen, ujymdyq sındromǵa balaıdy. Jan dúnıeni jaılaǵan mundaı jutańdyq pen maǵynasyzdyq sezimi naýqastardy ǵana emes, jastar men úlken kisilerdi, jumyssyzdar men tipti tórt qubylasy teń tulǵalardy da mazalaıdy eken. Bul sezim soǵys tutqyndary men túrmede azap shekkenderdi de túgel sharpyǵan. Frankl óz zamanyndaǵy jas urpaqtyń jan-júregin jaralap, zerdesin zaqymdaǵan táýeldilik, agressııa jáne depressııa sezimderin nevrozdyń, ekzıstenııalyq vakýýmnyń sımptomy deıdi. Al ómirdiń mánin izdeýge talpyný ózine-ózi qol jumsaýdyń aldyn alatyn áreketterdiń biri deıdi avtor.
Ómirdiń mánin úsh nárseden tabýǵa bolady
Frankl ómirdiń mánin izdeýdiń úsh jolyn kórsetedi.
Birinshisi, ómirde iz qaldyrý, jetistikke jetý. Mundaıda ómirdiń mánin jumystan tabady. Máselen, ǵalymdar ómirdiń mánin tańdaǵan taqyrybyn zerttep, jańalyq ashýdan izdese, sportshylar ómirdiń mánin chempıon bolǵannan kóredi.
Ekinshisi, mándi qarym-qatynas. Súıgen adamnyń, jaqsy kóretin jandardyń bolýy da ómir mánin taýyp beredi.
Alaıda Frankl mahabbatty jynystyq qushtarlyqtyń balamasy emes, bastapqy shynaıy súıispenshiliktiń ǵajaıyp kórinisi dep túsindiredi. Súıispenshilik – basqa adamdy shyn máninde túsine bilýdiń birden-bir tásili. Súıikti adamyńmen uǵysý, túsinisý arqyly onyń sarqylmaǵan qaınar qýatyn, jumsalmaǵan jigerin tanýǵa jáne sony júzege asyrýyna, sarqa jumsaýyna járdemdesýge bolady.
Úshinshisi, jan qınalysy men azaptanýdy jeńiske, ıaǵnı tragedııany trıýmfqa aınaldyrý. Eger ishki ustanym, nıet durys bolsa, aýyrý men azaptyń ózin jetistikke aınaldyra alasyń. Sol sebepti avtor zardap shegýdi ómirden mán tabý múmkindigi retinde qarastyrady. «Mán tabýdyń ádettegi qarapaıym joldary jabyq bolsa da, adamdar ony báribir taýqymet tartyp júrip te taba alady. Olardyń mundaı umtylysyna batyldyq pen tabandylyq jáne moral kómektesedi. Áıtpese olar janýarlardan esh aıyrmasyz tirshilik kesher edi. Biz qansha qalamasaq ta adam balasy beınet pen ólimnen qutyla almaıdy. Óıtkeni onsyz tolyqqandy ómir joq» degen pikir aıtady.
«Azaptyń ózin durys qarsy alý úshin ómirdiń mánin tabý – sol beınetti jeńip shyǵýǵa kómektesetin jalǵyz amal. Tipti ǵumyrdyń sońyna deıin jalǵasatyn aýyrtpalyqtyń ózinen aqıqat izdeý ómir mániniń túpsiz tabıǵatyn, sheksizdigin aıǵaqtaıdy» deıdi Frankl.
Degenmen, Frankl tolyqqandy ómir súrý úshin zardap shegý shart emes ekenin aıtady. Eger de azapqa túspeý múmkin bolsa, túspeı-aq qoıǵan jón. Al eger odan qutyla almasań, laıyqty qarsy turýdyń ózinen ómirdiń mánin tabýǵa bolady.
«NE ÚShIN ómir súrýge bolatynyn biletin jan
QALAI degizer kez kelgen qıyndyqqa shydaı alady»
Naıstik konlagerlerde adamzat tarıhyndaǵy asa aýyr aıýandyq áreketterdiń oryn alǵany málim. Adamdar bala-shaǵasymen óz úılerinen qýylyp, poıyzdarǵa malsha tıelip, konlagerlerge jóneltildi. Tutqyndardy adam qurly kórmedi, jeke tulǵa dep qaramady. Búkil qujattarymen qosa buıymdaryn tartyp alyp, qoqysqa tastady. Barlyǵyna biregeı ýnıforma kıgizip, denelerine nómirli tańba basty. Olardyń adam ekenderi umytylyp, nómirlerge aınaldyryldy.
«Lagerdiń eń soraqy áseri – eshkim de óziniń ol jerde qansha bolatynyn bile almaı, tolyq belgisizdik [43] ornady. Sóıtip ondaǵy adamnyń ómiri shegi men sheti belgisiz jantalas tirlikke aınaldy. Tutqyndardyń kópshiligi maqsat-murattarynan aıyryldy, úmitin úzdi. Óıtkeni olar ózderiniń bostandyqqa shyǵatyn-shyqpaıtyndaryn bilmedi. Taǵdyrlary tap qylǵan jaǵdaıdy qabyldaı almaǵan, taýqymetten bolashaqtyń sáýlesin kóre almaǵan, ótken kúnderdiń elesimen tirshilik keshken tutqyndardyń bar ómiri mán-maǵynadan aıyryldy», – deıdi avtor.
Áıtpese erteńgi kúnge degen senimin joǵaltqan adamnyń kúni qarań. Óziniń rýhanı tabandylyǵynan [44] aıyrylǵan adam muń toly janaryn bir núktege qadaǵan kúıde sońǵy shylymyn shegedi de, ári qaraı ómir súrýden bas tartady. Odan soń beriledi, jeńiledi. Aqyry aýrýy meńdeıdi de, kóz jumady.
Osy tusta Frankl Nısheniń «NE ÚShIN ómir súrýge bolatynyn biletin jan QALAI degizer kez kelgen qıyndyqqa shydaı alady» [45] degen sózin keltirip, ómir súrýge sebebi bar adamdar kez kelgen qıyndyqty eńsere alatynyn meńzeıdi. Meıli súıgen janyn oılasyn, meıli alǵa qoıǵan maqsatyna aldansyn, áıteýir ómir súrýge degen sebep bolsa, adam balasy kez kelgen synaqty jeńip shyǵady.
Ómir sebepteriniń ishinde maqsatqa umtylý [46] – ómirdiń ajyramas bóligi. Osy umtylys arqyly biz ómirimizdiń shynaıy mánin tanımyz, tól maqsatymyzdy túsinemiz. Sondyqtan avtor «Adam balasynyń bárinde alǵa jeteleıtin maqsat bolýy [47] tıis» deıdi.
Bolashaqqa qarap ómir súretin mundaı aıryqsha adamdardy latynsha «sub specie aeternitatis», ıaǵnı «máńgilikke kóz tikken» dep sıpattaıdy.
Úmitin úzip alǵan adamnyń ózi de
kóp uzamaı ómir aǵashynan úzilip túsedi
Osyǵan mysal retinde Frankl bir tutqynnyń soǵys 1945 jylǵy 30 naýryzda aıaqtalady dep úmittengenin baıandaıdy. «Alaıda 29 naýryzda soǵys aıaqtalmady, sol kúni álgi tutqynnyń syrqaty meńdep, 30-y kúni esinen tanyp, 31 naýryzda qaıtys bolady. «Onyń ólimine asyǵa kútken azattyqtyń kelmegeni jáne ańǵal úmiti [48] aqtalmaı, kúızelgeni sebep boldy, – dep jazady ol. – Bul onyń súzekke qarsy ımmýnıtetin kúrt tómendetip jiberdi. Sonyń saldarynan onyń bolashaqqa degen senimi [49] men ómirge degen qushtarlyǵy álsirep, osy ýaqytqa deıin ony ala almaǵan aýrýdyń bir kúnde qurbany boldy».
Avtor adamnyń úmit-senimi men ımmýnıtet arasyndaǵy baılanysty kórsetetin taǵy bir mysal keltiredi. 1944 jylǵy Rojdestvo men 1945 jylǵy Jańa jyl arasynda lagerdegi ólim-jitim eshqashan bolyp kórmegen deńgeıge jetedi. Bul azyq jetispeýshiligi nemese jumys jaǵdaıynyń kúrt nasharlap ketýi, aýa-raıynyń ózgerýi álde indettiń taralýynan bolǵan oqıǵa emes edi. Oǵan sebep: tutqyndar Rojdestvoǵa deıin úıge oralamyz dep úmittengen. Rojdestvo jaqyndaǵanda kóńil sergiterlik eshbir habar kelmeı, sońǵy úmitten aıyrylǵan beısharalar ómirden baz keshedi. Úmitin úzip alǵan adamnyń ózi de kóp uzamaı ómir aǵashynan úzilip túsedi.
Frankl lagerde ashtyq jarııalaǵan serikteriniń budan aqyl surǵanyn esine túsiredi. Olardyń tiri qalýy ekitalaı bolsa da, Frankl olarǵa jarqyn bolashaqtyń jaqyndyǵy jáne úmit otyn sóndirmeýge bolatyn sebepter týraly aıtady. Sóıtip ómirdiń sol sáttegi aqıqatyn moıyndaýǵa kómektesedi. Qazirgi jaǵdaıdyń ózinen mán tabýǵa shaqyrady. Olardyń ótken ómirleri qandaı kórkem bolǵanyn jáne ony eshkimniń tartyp ala almaıtynyn uqtyrdy. Avtordyń pikirinshe, tipti tuıyqqa tirelgen kúnniń ózinde úmitti jelken etý arqyly týra baǵyttan adaspaýǵa bolady. Óıtkeni sheksiz mán [50] ómirge tán, onyń sarqylyp, taýsylyp qalýy eshqashan múmkin emes. Azapty da abyroımen arqalaı bilgen jandardyń qurbandyǵy [51] eń bolmaǵanda rýhanı deńgeıde aqtalary anyq. Osyndaı oıdy berik ustanǵan Frankl bar qıyndyqqa tózý kerek degen ustanymǵa serikteriniń kózin jetkize bildi. Onyń nanymdy sózderi azap shekken baıǵustardyń kókirekterine úmit otyn jaqty.
Ishki erkindigin joǵaltqan adam bárin de joǵaltady
Avtordyń aıtýynsha, osyndaı adam tózgisiz jaǵdaı tutqyndardy adamı qasıetten hám ishki erkindikten [52] aıyrdy. Frankldy eń aldymen mazalaǵan másele mine osy boldy. Eger olar ózin-ózi qurmettemese, baǵalamasa, jeke tulǵalyq bolmysyn saqtap qalý úshin kúrespese, ıaǵnı ómirdiń esh máni qalmasa, haıýannan aıyrmashylyǵy bolmaǵan bolar edi. Osy jerde Frankl tutqyndar qabaǵan ıtterden qashyp qutylyp, qaryn toıdyrýdy ǵana biletin janýarlardyń túısik deńgeıine túskenin jazady.
Ókinishke qaraı, adam balasyna ómirde bolatyn jaǵdaılardy tańdaý múmkindigi berilmegen. Erteń basqa qandaı náýbet týaryn, qaıdan shyǵaryńdy bilmeısiń. Biraq sol jaǵdaılarǵa qatysty qandaı áreket jasaıtyny, qalaı jaýap qatatyny jáne ózin-ózi qalaı ustaıtyny árkimniń óz qolynda. Sondyqtan da Frankl adam jaǵdaıǵa qarsy tura almaıdy degendi synaıdy. Onyń oıynsha, adam óz jolyn ózi aıqyndaıdy. Ol qur ómir súrip qana qoımaıdy, sol ómirdi qalaı súretinin, bolashaqta ne isteıtinin ózi sheshedi. Eger múmkindik berse, adam álemdi de, qajet bolsa, ózin de jaqsy jaǵyna qaraı ózgerte alady. [53] Mysaly, tiri zerthana nemese synaq polıgony dep ataýǵa bolatyn konlagerlerde keıbireýler ózderin shoshqa sııaqty ustasa, ekinshi bireýler qadir-qasıetin joımaı júrdi», – deıdi avtor.
Osyndaı oıtolǵamdarmen ol adam balasyn eki násilge bóldi: ımandylar jáne ımansyzdar.[54] Bul qasıet kúzetshilerge de, tutqyndarǵa da – jalpy adam ataýlynyń bárine ortaq. Túrme kúzetshileriniń arasynda da qatygez sadıster de, aıaýshylyq bildirgender de kezdesken. Buǵan mysal retinde Frankl qolyndaǵy nanyn bólip berip, adamgershilik tanytqan brıgadır jaıly aıtady.
Osyǵan oraı Frankl adamnyń bolmysyna tek syrtqy áserler men jaǵdaılardyń jemisi dep qaramaıdy. Adamnyń minez-qulqy túptep kelgende syrtqy jaǵdaılar emes, ishki sheshimderge baılanysty bolatynyn dáleldeý úshin óziniń konlagerdegi tájirıbesin mysalǵa keltiredi. Qandaı adam bolmasyn kez kelgen jaǵdaıda ózi úshin aqyl-oıdan adaspaý jáne rýhanı qunsyzdanbaý amalyn taba alatynyn aıtady. «Sizdiń kim ekenińiz, qandaı ekenińiz ishki sheshimniń [55] nátıjesi. Basyńyzǵa túsken azapty abyroımen eńsere [56] bilýdiń ózi – naǵyz jetistik, – deıdi ol. – Dál osy rýhanı erkindik ómirge mán beredi, maqsatyńnan adastyrmaıdy».
Degenmen, Frankl ishki erkindikke qosa jaýapkershiliktiń [57] de qajet ekenin eskertedi. Mine osyny logoterapııadaǵy eń ózekti ıdeıa dep sanaıdy. Jaýapkershilikti óz qolyńyzǵa almasańyz, ishki erkindik óz maǵynasyn joǵaltady.
Tragedııalyq optımızm
«tragedııalyq úshtaǵandy» jeńedi
Frankldyń aıtýynsha, adam balasyn sharasyzdyqqa jeteleıtin úsh nárse bar: aýyrtpalyq, kiná jáne ólim. [58] Avtor olardy «tragedııalyq úshtaǵan»[59] dep ataıdy.
Frankl adam balasy taǵdyr tálkegine ushyrasa da sonyń ózinen bir jaǵymdy jubanysh tabýǵa bolatynyn aıtady. Taqsirettiń ózinen sáýle kórgen kisi qasıetine «tragedııalyq optımızm»[60] dep at qoıady.
Frankl «tragedııalyq úshtaǵan» sebep bolar ekzıstenııalyq sharasyzdyq máselesin ómirdegi kez kelgen jaǵdaıdyń túpkilikti mánin izdep tabý arqyly sheshýge bolatynyn aıtady.
Aıtalyq, tragedııalyq úshtaǵannyń birinshi taǵany – kez kelgen aýyrtpalyqtyń ózinen ómirdiń mánin tabýǵa bolatynyn jazady.
Buǵan mysal retinde Frankl 17 jasynda daıvıngpen aınalysam dep qaıǵyly jaǵdaıǵa ushyraǵan. Sonyń saldarynan sal bolyp qalǵan, ómir boıy tósekke tańylǵan Djerrı Longtyń ómirin áńgime etedi. Aıaq-qoly istemeı qalsa da Djerrı kitap oqyp, teledıdar kórip, qalam tistep otyryp jazý jazady. Sóıtip júrip Qoǵamdyq kolledjde bilim alady. Bir sózben aıtqanda, aýyr dertke shaldyqsa da taǵdyrdyń taýqymetine moıymaıdy, tolyqqandy ómir súredi.
Tragedııalyq úshtaǵannyń ekinshi taǵany – kiná týraly aıta kelip, kináli seziný de ózińdi jaqsy jaqqa ózgertý múmkindigi [61] retinde paıdalanýǵa bolatynyn aıtady.
Oıyn qoryta kele, tragedııalyq úshtaǵannyń úshinshi taǵanyn, ıaǵnı aqyr sońynda ólimge kelip tireletin ótpeli ómirdiń mánin qalaı tabý kerektigin túsindiredi. Onyń oıynsha, ólim ómirdiń mánin tómendetpeıdi, qaıta arttyra túsedi. Ómirdiń ótkinshiligi [62] adamdardy jaýapty áreket etýge [63] jigerlendiredi. Óıtkeni bul ómir mán-maǵynaǵa toly. Ótpeli ómirimizdiń ár sátin barynsha izgilikpen ótkizýdi, árbir oqıǵanyń maǵynasyn ashyp, mánine kóz jetkizýge úndeıdi.
Avtor qıyndyqtardy jeńýde tragedııalyq optımızmniń rólin atap ótedi: optımızm ómir mánin izdeý quraly. Alaıda Frankl tragedııalyq optımızmdi amerıkalyq mádenıetke tán «baqytty bolý» qajettiliginen bólip qaraıdy. Logoterapııaǵa sáıkes baqytqa umtylýdyń ózi baqytty bolýmen para-par. «Baqyt» degenimiz – ómirdiń shynaıy mánin júzege asyrýdyń janama áseri dep sıpattaıdy. Adam balasy qandaı jaǵdaıda da ómirdiń mánin taýyp, ony júzege asyra[64] alady. Jeti jut qatar kelse de, jaqsylyqtan úmit úzbe, baryńdy baǵalap, óz ómirińniń mánin tap.
Aǵylshyn tilindegi sózdik:
[1] lagerge kelý kezeńi – phase immediately following arrival at the camp – faza prıbytııa v lager
[2] lagerge moıynsyný kezeńi – phase when prisoners are entrenched in camp life – faza, kogda zaklıýchennye ýkorenıaıýtsıa v lagere
[3] bosatylý kezeńi – phase following their liberation – faza posle ıh osvobojdenı
[4] azap – suffering – stradanıe
[5] jan raqatyn izdeý – pursue pleasure – pogonıa za ýdovolstvıem
[6] ómirlik maqsat – purpose of life – el jıznı
[7] mándi ǵumyr keshý – living with meaning – projıt jızn so smyslom
[8] shoshyný – shock – shok
[9] raqymshylyq jasalady degen úmit – delusion of reprieve – ıllıýzııa otsrochkı
[10] gaz kameralary – gas chambers – gazovye kamery
[11] óziniń burynǵy ómiriniń túgeldeı syzylyp qalýy – strike out his whole former life – perecherknýt vsıý svoıý prejnıýıý jızn
[12] jalańash ıt tirlik – naked existence – obnajennaıa jızn
[13] óz-ózine qol jumsaý – suicide – samoýbııstvo
[14] álsizdik tanytpaý – avoid looking weak in any way – ızbegat lıýbyh proıavlenıı slabostı
[15] emoııalyq ólim – emotional death – emoıonalnaıa smert
[16] qajetti qorǵanys mehanızmi – necessary defense mechanism – neobhodımyı zaıtnyı mehanızm
[17] qosymsha azyq – extra allowance – dobavochnyı paek
[18] turpaıy deńgeı – primitive level – prımıtıvnyı ýroven
[19] jan saqtaý – survival– vyjıvanıe
[20] ońasha qalýdy ańsaý – irresistible urge to get away – nepreodolımoı potrebnostı ýedınıtsıa
[21] rýhanı kómek – spiritual care – dýhovnyı kontakt
[22] jamandyq kórse de, eshkimge de jamandyq jasaýǵa qaqy joq – no one has the right to do wrong, not even if wrong has been done to them – nıkto ne ımeet prava tvorıt zlo, daje eslı zlo bylo prıchıneno emý
[23] mahabbat – love – lıýbov
[24] maǵynasyz – emptiness – pýstota
[25] sharasyzdyq – desolation – otchaıanıe
[26] rýhanı kedeılik – spiritual poverty – dýhovnaıa bednost
[27] teris baqyt – negative happiness – otrıatelnoe schaste
[28] azaptan qutylý – freedom from suffering – otsýtstvıem stradanııa
[29] shynaıy raqat – real pleasures – nastoıaee ýdovolstvıe
[30] taǵdyrdyń yrqyna kóný – let fate take its course – pozvolıl sýdbe vzıat vse v svoı rýkı
[31] zerigý – boredom – skýka
[32] bulyńǵyr ıdeıa – vague idea – smýtnaıa ıdeıa
[33] naqty shynaıylyq – concreate reality – konkretnaıa realnost
[34] tirshilik sheginen shyǵý – self-transcendence of human existence – vyhod za svoı predely
[35] ózin-ózi jetildirý – self-actualization – samorealızaııa
[36] ekzıstenııalyq dert – existential frustration – ekzıstenıalnoe rasstroıstvo
[37] noogendi nevroz – noogenic neuroses – noogennyı nevroz
[38] psıhogendi nevroz – psychogenic neuroses – psıhogennyı nevroz
[39] ekzıstenııalyq kúres – existential conflict – ekzıstenıalnyı konflıkt
[40] ózińniń kim ekeniń men kim bolýǵa tıisti ekendigińniń arasyndaǵy aıyrmashylyq – gap between what one is and what one should become – razlıchıı mejdý tem, kto ty est, ı tem, kem ty doljen stat
[41] psıhıkalyq qysym – mental tension – psıhıcheskoe naprıajenıe
[42] noo-dınamıka – noo-dynamics – noodınamıka
[43] tolyq belgisizdik – total uncertainty – polnaıa neopredelennost
[44] rýhanı tabandylyq – spiritual hold – dýhovnaıa stoıkost
[45] NE ÚShIN ómir súrýge bolatynyn biletin jan QALAI degizer kez kelgen qıyndyqqa shydaı alady – man who has a WHY to live for can bear with almost any HOW – eslı est ZAChEM jıt, mojno vynestı pochtı lıýboe KAK
[46] maqsatqa umtylý – striving for an objective – stremlenıe k elı
[47] maqsat bolý – have a goal – ımeıýt elı
[48] ańǵal úmit – naive hope – naıvnaıa nadejda
[49] bolashaqqa degen senim – faith in the future – vera v býdýee
[50] sheksiz mán – infinite meaning – beskonechnyı smysl
[51] qurbandyq – sacrifice – jertva
[52] ishki erkindik – inner freedom – vnýtrennıaıa svoboda
[53] adam álemdi jaqsy jaǵyna qaraı ózgerte alady – man is capable of changing the world for the better – chelovek sposoben ızmenıt mır k lýchshemý
[54] ımandy jáne ımansyz – decent man and indecent man – dostoınye lıýdeı ı nedostoınye lıýdeı
[55] ishki sheshim – inner decision – vnýtrennee reshenıe
[56] azapty abyroımen eńserý – bearing your suffering with dignity – preodolet stradanııa s dostoınstvom
[57] jaýapkershilik – responsibleness – otvetstvennost
[58] aýyrtpalyq, kiná jáne ólim – pain, guilt, and death – bol, vına ı smert
[59] tragedııalyq úshtaǵan – tragic triad– tragıcheskaıa trıada
[60] tragedııalyq optımızm – tragic optimism – tragıcheskıı optımızm
[61] ózińdi jaqsy jaqqa ózgertý múmkindigi – opportunity for positive personal change – vozmojnost ızmenıt sebıa v lýchshýıý storoný
[62] ómirdiń ótkinshiligi – transitory nature of life – prehodıaest jıznı
[63] jaýapty áreket etý – take responsible action – predprınımat soznatelnye deıstvııa
[64] ómirdiń mánin taýyp, ony júzege asyrý – opportunities to find and fulfill meaning – vozmojnostı naıtı ı realızovat smysl
Kitaptyń túpnusqa ataýy:
Trotzdem Ja zum Leben sagen.
Ein Psychologe erlebt das Konzentrationslager
Viktor Frankl
Avtor týraly derek:
Vıktor Emıl Frankl – Venadaǵy medıına ýnıversıtetiniń nevrologııa jáne psıhıatrııa professory. Ol – «Venanyń úshinshi psıhoterapııa mektebi» dep atalatyn (Freıdtiń psıhologııalyq taldaýynan jáne Adlerdiń jeke psıhologııasynan keıingi) logoterapııa mektebiniń negizin salýshy qaıratker. Ol 1942–1945 jyldar aralyǵynda Osvenım, Dahaý jáne Terezıenshtadtaǵy konlagerlerinde tutqyn bolǵan.
"Mazmundama" jobasynyń avtory jáne rýhanı jetekshisi -
Shyńǵys MUQAN.
"Mazmundama" jobasy shyǵarǵan kitaptardy Kaspi gold mobıldik qosymshasy arqyly satyp alýǵa bolady:
"Mazmundama" kitaptary endi Kaspi.kz dúkeninde qoljetimdi!
Ol úshin siltemeni basyńyz:
https://kaspi.kz/shop/search/?q=%3AallMerchants%3AMazmyndama&at=2
Qazaqstannyń kez-kelgen jerinen tapsyrys berýge bolady!
Kitaptardy bólip te tóleı alasyz!
Egerde 5 000 teńgege tapsyrys berseńiz, kitapty jetkizý tegin!
#Mazmundama #Qazaqsha100Bestseller #Oqýǵatıis10kitap
