«Nege Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵy berilmedi?»
Uly Otan soǵysynyń tarıhyn tarazylaǵanda, sanany sansyratqan, jaýaby juptalmaǵan osy saýal jıi qoıylady. Mysaly, 702 fashıstiń janyn jahannamǵa attandyrǵan, teńdesi joq orys snaıperi Mıhaıl Ilıch Sýrkov Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyna nege usynylmady? Sebebi – osy kúnge sheıin jumbaq.
Nege 487 nemisti, ıaǵnı bir polk áskerdi óltirip, onyń ústine «sen tur, men ataıyn» 35 snaıperdi jeke tárbıelegen, ulty – evenk Ivan Nıkolaevıch Kýlbertınov nege bul ataqty soǵys kezinde almady? Tek uzaq jyldardan soń, onda da fánı dúnıeden qaıtqasyn ǵana marapattaldy...
Saha aǵaıynnan shyqqan qaharman, 429 nemistiń kózin joıǵan Fedor Matveevıch Ohlopkov eńjoǵary nagradany maıdan dalasynda júrgende keýdesine taqpaıtyndaı ne jazyp qoıyp edi? Jeńis kúninen jıyrma jyl ótkennen keıin, 1965 jyly ǵana ádildik ornady. Biraq «altyn juldyzdyń» ıgiligin úsh-aq jyl kórip, baqılyq boldy.
Artyq ta, kem de emes, 418 gıtlershini, onyń ishinde 17 jaý snaıperin birjola qurtyp, 156 mergendi óz mektebinen derbes úıretip shyǵarǵan Nıkolaı Ivanovıch Galýshkın bergi zamanda Prezıdent Nıkolaı Elın «Reseı Federaııasynyń Batyry» ataǵyn bermese, eleýsiz qalyp ketkendeı eken.
Biri – 329, ekinshisi – 500 dushpandy kelmeske jóneltip, ózderi de qaza tapqan Sovet Odaǵynyń Batyrlary H.Andrýhaev pen N.Ilın ustaǵan optıkalyq vıntovkany kezegimen qabyldap alǵan, sóıtip 417 nemisti ajal qushtyrǵan Afanasıı Emelıanovıch Gordıenkonyń mańdaıyna da ustazdaryna tıgen ulyq dáreje buıyrmapty.
Evenkiden órgen taǵy bir mergen, nemister «Sibir shamany» dep at taqqan Semen Danılovıch Nomokonov Germanııamen de, Kvantýn armııasymen de soǵysyp, 367 jaýdy (ishinde bir generaly bar) jer jutqyzǵanymen, osy kúnge deıin laıyqty baǵasyn alǵan joq. Ólgende jetken dárejesi – «Zabaıkaleniń uly adamdary» atty 2009 jylǵy kúlliaımaqtyq saýalnama-saıysta daralana top bastaǵandyǵy.
Nysanasyna ilikken 297 nemisti óltirip, tipti áýedegi bir ushaqty atyp túsirgen dańqty snaıper yrendashı Dorjıevty Reseı batyry jasaý úshin Jeńistiń 65 jyldyǵy qarsańynda búkil býrıat, olarǵa qosyla jaqyn-jýyq «buratanalar» shýlardaı-aq shýlady...
Qalaı bolǵanda da, «eshten kesh jaqsy», árıne...
Áńgime álqıssasynyń túıini – joǵarydaǵy tarlandarǵa taǵdyry uqsas qazaq snaıperleri de bar.
Jaý batalonyn jaıratqan batyr
Reseıdiń Pskov oblysynyń Novosokolnıkı aýdanynyń topyraǵynda qazaqtyń eki surmergeni máńgi damyldap jatyr.
Olardyń biri – 78 fashıstiń kózin joıǵan qaharman qyz Álııa Moldaǵulova bolsa, ekinshisi – 397 nemis basqynshysyn jer jastandyrǵan esil er Tóleýǵalı Ábdibekov.
Tóleýǵalı Ábdibekov
Alǵashqysy 1944 jyldyń 15 qańtarynda qyrshynynan qıylsa, sońǵysy araǵa aı salyp, 23 aqpanda gospıtal tóseginde aýyr jaraqattan kóz jumǵan (6-shy derbes medıınalyq-sanıtarlyq batalonnyń komandıri, gvardııa kapıtany Shteınbah 1944 jylǵy 14 naýryzda qol qoıyp rastaǵan, Reseı Áskerı-medıınalyq murajaıynyń qorynda tirkeýli anyqtama qaǵazǵa sáıkes).
Álııa álgi aýdannyń aýmaǵyndaǵy Monakovo selosynda, al Tóleýǵalı Nasva stanııasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 7 shaqyrym jerde, 107,1 belgisi soǵylǵan tóbede jerlengen.
Moldaǵulova – Keńes Odaǵynyń Batyry, Ábdibekov – osy ataqqa usynylǵan, biraq nemere aǵasy Kemelbaıdyń (belgili jazýshy Aıgúl Kemelbaıdyń atasy) «halyq jaýy» bolýyna baılanysty ondaı qurmetten qaǵylǵan.
Álııa týraly jetkilikti jazyldy. Esimi men erligi – eliniń esinde, jurtynyń jan-júreginde. Al bir batalonnan astam jaý jasaǵyn jaıratqan Tóleýǵalı týraly maǵlumat mardymsyz. Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Tileý Kólbaev pen respýblıkalyq saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵandar qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Jumabek Ashýulynyń izdenisteri men ynta-yjdahatynyń nátıjesinde ol jóninde edáýir derekter eksheldi. Sol kisiler jınaqtaǵan jádigerlerge jáne óz tarapymyzdan tapqandarymyzǵa súıene otyryp, sańlaq snaıper jaıly túsinigimizdi tolyqtyrdyq.
Soǵys surapylyn naqty sezingen Nasva derevnıasyn buryn Parıj kommýnasyna qatysýshy, HIH ǵasyrdaǵy orys halyqshyldar qozǵalysy kósemderiniń biri Petr Lavrovtyń «kishi otany» dep tanysaq, endi qazaqtyń batyr uly Tóleýǵalı Ábdibekovtiń súıegi jatqan meken dep te bilemiz. Onyń janynda ózi sekildi sheıit baýyrlary – qyzylordalyq Mádihan Dúısenov, jambyldyq Úsen Rahymberdıev, túrkistandyq Jabaı Erǵashev, qaraǵandylyq Dáýrenbek Omarbekov, ońtústikqazaqstandyq Baımahan Ahmetov jáne basqa ulttardyń jaýyngerleri jaı tapqan.
Sóıtip, ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń eń úzdik mergenderiniń qataryna kirgen, tizim boıynsha alǵashqy jıyrmalyqta turǵan ozat oǵlanymyz jaıynda ne aıta alamyz?
Týǵan jylynyń málimeti eki túrli: 1916 jáne 1919. Zertteýshilerdiń deni aldyńǵysyn durys kóredi.
Dúnıege kelgen qonysy anyq: Semeı oblysy, Jarma aýdany, Eńbekshi ujymshary, Birlikshil aýyldyq keńesi.
Áskerge qaı jerden, qaı mezgilde shaqyrylǵandyǵy jónindegi derekter ala-qula.
Birinde maıdanǵa Semeı oblysynyń Jarma aýdandyq komıssarıatynan 1941 jyldyń sáýirinde attanǵan dep kórsetilgen. Ekinshisinde Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Maqtaral aýdanynyń Ilıch aýlynan 1941 jylǵy 12 jeltoqsanda batysqa sapar shekkendigi naqpa-naq jazylǵan. Al solar sekildi qol qoıylǵan, mór basylǵan úshinshi resmı qaǵazda Qyzylorda oblysynyń Syrdarııa aýdanynan sarbazdar sapyna iligip, qandy qyrǵyn bastalǵan jyldyń jeltoqsan aıynda habar-osharsyz ketkendigi alǵa tartylady (áskerge shyǵaryp salǵan týysynyń aty-jóni Mıketova Janamas, áıeliniń nyspysy Naısymkúl delinip, eń sońǵy haty 993-shi dalalyq poshtadan kelgendigi rásimdelgen). Bul málimetterdiń áýelgisi men aqyrǵysyn soǵys bitken soń, 1946 jyldyń 16 tamyzy men 13 qyrkúıegi kúnderi Jarma aýdandyq áskerı komıssarıaty ortalyqtaǵy muraǵatqa eki qaıtara jibergen.
Bizdińshe, ortańǵy qujattyń málimeti shyndyqqa jýyqtaıdy.
T.Ábdibekov maıdan shebinde
Óıtkeni bul tusta Tóleýǵalı Ábdibekov Habarovsk ólkesinde áskerı boryshyn ótep qaıtqanan keıin, ońtústik óńiriniń kúnkóris kásibi men nápaqaly násibine aınalǵan maqta sharýashylyǵynyń mańynda júr edi. Jaman bolǵan joq – brıgada basqardy. Ózi zamanynda Alash ardagerleri tý tikken aımaqtan shyǵandap shyǵyp, jurt jańalaǵanyna da birshama ótken. Jańa, joıqyn ókimettiń keseldi kezine kılikken aǵataıy «tap dushpany» atanǵaly, týǵan-týyspen birge qııandap qashyp qutylǵan – barar jer, basar taýy osy boldy. Sóıtse, saıyn saharada, apaıtós arqada ákesi Nasyrhannyń qasynan qalmaı saıatshylyq qurǵanda meńgergen mergendik mashyqtary kádege jaraıtyn kún taıap, tipti tóbeden tónip tur eken.
Sonymen, 22-shi armııanyń general-maıor I.V.Panfılov atyndaǵy, Qyzyl Týly 8-shi gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynyń 1077-shi (keıinirek 30-shy) atqyshtar polkiniń 1-shi atqyshtar bataloniniń 2-shi rotasynyń snaıperi, aǵa serjant, BK(b)P múshesi Tóleýǵalı Ábdibekovtiń dańqy tez jaıyldy.
1942 jylǵy 14 mamyrda Birinshi Kalının maıdanyna jetip, 17 mamyrda urysqa kirisken ol á degennen mergendigin moıyndatty, ıaǵnı Ivankovo qonysynyń mańynda 6 nemisti jer qaptyrdy. Qaqtyǵysta qaza tapqan komandıriniń ornyn joqtatpaı, rotanyń tizginin óz qolyna alyp, orman ishindegi jaý avtomatshylaryn ári tyqsyrdy. Holm qalasy úshin shaıqastyń alǵashqy kúni 17 fashısti jaıpap salsa, kelesi kúni esepti 58-ge jetkizdi. Úshinshi kúni munyń qataryna taǵy 9 dushpannyń óligi qosyldy. Al Velıkıe Lýkı túbindegi jantalasta 87 gıtlershini mert qyldy.
Jaýyngerlik «Za Rodıný» gazeti Ábdibekov óltirgen fashıstiń sany 1942 jylǵy qyrkúıekte – 102, qazanda – 125, jeltoqsanda – sovet snaıperleriniń ekinshi sletine qaraı 219-ǵa tolǵanyn jazdy. Al arhıv qujattary boıynsha ol san – 227.
Tóleýǵalı Ábdibekov (ortada) maıdandastarymen birge:
sol jaqta – Ábil Núsipbaev, oń jaqta – Anorbaı Erjanov (ózbek).
Taǵy bir derek bylaı sóıleıdi: «Tóleýǵalı Ábdibekov joldas – polk pen dıvızııanyń eń úzdik snaıperi, ol 1942 jyldyń shildesinen 1943 jyldyń 10 naýryzyna deıin 255 fashısti óltirdi. Budan basqa, ótken merzim ishinde ondaǵan jas snaıperdi (resmı túrde 32 dep kórsetiledi. – A.Sh.) mergendikke baýlydy. Ábdibekovtiń snaıperlik sheberligi onyń maıdan kezindegi erjúrektigimen ushtasty. 1943 jyldyń 6-shy jáne 10-shy naýryzy aralyǵynda Ábdibekov joldas qardaı boraǵan jaý oǵynyń astynda otyryp, eptilikpen nysana kózdegeni arqasynda 28 fashısti óltirdi, ekeýin jaralady».
Erligine tánti bolǵan 3-shi armııanyń áskerı keńesi Tóleýǵalıǵa qolpash hat joldap, Búkilodaqtyq radıo ol týraly arnaıy habar jasady.
Jyr alyby Jambyl Jabaevqa maıdan shebinen sálem-saýqat bildirgen belgili jazýshy-jýrnalıst Pavel Kýzneov:
«Aınalaıyn Jáke! Sizdiń amanatyńyzdy uldaryńyz adal atqarýda. Maqtaral sovhozynan kelgen mergen Tóleýǵalı Ábdibekov nemistiń 259 basqynshysyn jaıratty. Ol óte ójet jigit jáne adal dos», - dep jazdy.
Ózi maıdanger, qazaqtyń kórnekti aqyny Qýandyq Shańǵytbaev 1943 jyly Tóleýǵalıǵa jyr arnap, onda:
Ótinemin, óziń aman júr biraq,
Tal boıyńda sarqylmasyn ál-shydam.
Jaý qatary jýsaı bersin quldyrap,
Óltire tús, óltire tús, qarshyǵam! –
dep tilek bildirgen.
Ókinishke qaraı, qaharman mergen ajal aranynan qutylmady...
Qaıtys bolarynan eki kún burynǵy, ıaǵnı 1944 jylǵy 21 aqpandaǵy málimet boıynsha, Tóleýǵalıdyń qolynan qaza bolǵan nemis ofıeri men soldatynyń sany 395-ke jetken. Qaza tapqan soń, sol jylǵy 8 naýryz kúni Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylǵan. Bul qujatqa polk komandıri, gvardııa polkovnıgi Reshetnıkov qol qoıǵan.
Tóleýǵalı Ábdibekov tek mergendigimen ǵana emes, jalpy júrek jutqan batyrlyǵymen de kózge túsken. Mysaly, arhıv derekteriniń birinde onyń dushpan baqylaýyndaǵy joldyń boıynan mert bolǵan sovet jaýyngerleriniń deneleri men qarý-jaraqtaryn kórip, esh taısalmastan olardy beri alyp shyǵýǵa áreket jasaǵany aıtylady. Nemis snaıperiniń oǵy aýyr jaralaǵanyna qaramastan, ol eki kún ishinde, ıaǵnı 1943 jyldyń 9-10 naýryz kúnderi jeti vıntovkany, úsh qol pýlemetin, bir avtomatty jáne on partııa bıletin ózimizdiń shepke ótkizedi.
Arada uzaq merzim ótkende, reseılik soǵys ardageri Vladımır Lıtvakov «Qazaqstan» ulttyq telearnasynan 2010 jyldyń 22 naýryzy kúni kórsetilgen reportajda: «Baýyrjan Momyshuly sııaqty taǵy bir qazaq jigiti bar edi. Bizdiń polkta Tóleýǵalı Ábdibekov degen mergen boldy. Ol da óte qaısarlyǵymen tanyldy. Polk bolyp ol jigitti erekshe qasterleıtinbiz», - dep aǵynan jaryldy.
Mine, Reseı Qorǵanys mınıstrliginiń ortalyq muraǵatynda saqtaýly qujattardy sóıletsek, maıdandastary «teńdessiz mergen, aılaker, erjúrek, ustamdy» dep minezdeme bergen, úreıi ushqan nemister «qara tajal» degen laqap taqqan, Qyzyl Juldyz, Qyzyl Tý, 1-shi dárejeli Otan soǵysy, Lenın ordenderiniń ıegeri Tóleýǵalı Ábdibekovtiń qadir-qasıeti osyndaı.
Tóleýǵalı shahıd bolǵan soń onyń qarýyn mıras etken shákirti Áshiráli Osmanalıev (ókinishke qaraı, bul surmergen jaıynda ázirge aýyz toltyryp aıtarlyq basqa málimet joq) qandy qarymta qaıtaryp, 128 nemisti jaryq dúnıemen qosh aıtystyrdy.
Babalarymyz baǵzy túsinik boıynsha «batyrdyń jany – qarýynda» dep sengen. Tóleýǵalı Ábdibekovtiń qolynyń taby sińgen, qazir shúrippesi mergenniń saýsaǵyn saǵynyp jatqan 2916-nómirli vıntovkasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ortalyq memlekettik muraǵatynda saqtaýly.
Qaharmannyń ózi ketse de, eline amanat – kózi qalypty. Tek baǵalaı júrsek bolǵany...
Qyrdyń qyraǵy qyranyndaı edi
«Dala surmergeni» atanǵan dańqty snaıper Ybyraıym Súleımenov jóninde maıdanger-qalamgerler F.Lısıyn, Q.Sháripov, Á.Nurshaıyqov ózderiniń estelik jazbalary men kitaptarynda kóptegen derekter keltiredi.
1911 jyly Jambyl oblysy Sarysý aýdanynyń Qyzyl Kúnshyǵys aýlynda týǵan bolashaq mergen otbasyndaǵy jeti perzenttiń biri eken. Ákesi Súleımen, sheshesi Tynyshbala basqadan bólek «bir tóbe» sanaǵan uldaryn, jary men úsh jasar qyzy ot basynyń tiregin, toǵyz jasar qaryndasy aıaýly aǵasyn 1941 jyldyń qysqy toqyraý kúni, 22 jeltoqsanda ásker qataryna shyǵaryp salady. Buǵan deıin MTS-ta traktorshy bolyp júrgen orda buzar otyzdaǵy jigit qabilet-qarymyna sáıkes snaıperlik mamandyqqa saılanady.
Ybyraıym Súleımenov
Ybyraıym Súleımenov 3-shi ekpindi armııanyń 21-shi gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynyń Almatyda jasaqtalǵan 100-shi ulttyq derbes atqyshtar brıgadasyndaǵy 2-shi batalonnyń jaýyngerler sapyn tolyqtyryp, Kalının maıdanyna barǵannan-aq múlt ketpes mergendigimen bedel jııa bastaıdy.
1942 jyly mamyr aıynda taǵaıyndalǵan «Snaıper» tósbelgisin tuńǵyshtardyń qatarynda keýdesine qadaıdy. BKP(b) músheligine kandıdattyqqa iligedi.
Rjev túbindegi qantógiste 39 jaýdy nysanaǵa iliktirse, Molodoı Týd mekeni úshin arpalysta 79 fashısti oqqa baılap, «Erligi úshin» medalin alady. Velıkıe Lýkı mańyndaǵy surapylda taǵy da 60 gıtlershini ólim qaptyryp, osy erligi Qyzyl Juldyz ordenine laıyq dep tabylady. Buǵan qosa ekinshi optıkalyq vıntovka syıǵa beriledi de, Ybyraıym óle-ólgenshe ıyǵynan nysanaly qos myltyǵyn jáne janynan bir avtomat, bir granatany tastamaı ustaýdy ádetke aınaldyrady. Úsh ret jaraqattanyp, aıyqqan bette qaıtadan maıdan shebine umtylady.
1943 jyldyń jazyna deıin Ybyraıym Súleımenov murttaı ushyryp, sespeı qatyrǵan fashıstiń uzyn sany 239-ǵa jetkeni anyq. Óıtkeni munyń tasqa basylǵan aıǵaqtary bar.
Y.Súleımenov qımyl ústinde
Mysaly, 3-shi ekpindi armııanyń qolbasshysy, general Kýzma Nıkıtovıch Galıkıı óziniń «Qaharly synaq jyldary. 1941-1944» atty kitabynda: «Meni jeke qurammen kezdestirgen kezde eki mergendi – Qyzyl Juldyz ordenin alǵan aǵa serjant Ybyraıym Súleımenovpen jáne Ahmet Jumaǵulovpen tanystyrdy. Olardyń birinshisiniń óltirgen nemisi – 239, ekinshisiniki – 101 eken», - dep jazady.
Bizge belgili tam-tum derekke ıek artsaq, mundaǵy ekinshi mergen – Ahmet Jumaǵulov Qostanaı oblysy Amankeldi aýdanynda 1894 jyly dúnıege kelgen. 48-shi armııanyń quramyndaǵy 8-shi gvardııalyq atqyshtar dıvızııasynyń 258-shi atqyshtar polkynda bolyp, 1943 jylǵy 30 qazanda 2407-shi dalalyq kóshpeli hırýrgııalyq gospıtalda jaraqattan qaıtys bolady. Ýkraınanyń Sýmsk oblysynyń Shostınsk aýdanyna qarasty Sobıchevo selosynda jerlengen. Jáne áıeliniń esimi Kúljanat ekendigi ǵana málim.
1943 jyldyń erte kókteminde maıdandastary atynan Jambyl Jabaevqa hat joldaǵan jýrnalıst-jazýshy Ázilhan Nurshaıyqov mynadaı jyr joldaryn túzedi:
Qyraǵy qyrdyń qyrany,
Dalanyń ushqyr qulany,
Taýdyń júırik bulany,
Nemisterdi eki júz
Otyz toǵyz óltirgen
Súleımenov Ybyraıym –
Qazaqtyń batyr ulany!
Júz jasaǵan jyraýdan keshikpeı jaýap jetedi:
Hattaryńdy arnaǵan,
Batyrlyqty toqydym,
Buryn qulaq shalmaǵan,
Neshe alýan el ótken,
Mundaı erlik bolmaǵan,
Qaharyń jer terbetken
Qaırat bergen sol maǵan,
Baımurzın men Buryshev,
Jaýǵan oqtan taımaǵan,
Tanktermen urysyp,
Najaǵaısha oınaǵan,
Ybyraıym, Myrzabaı,
Jaý qyrýǵa toımaǵan.
1943 jylǵy 10 naýryzda «Frontovık» gazetinde úlken sýreti basypyp, 239 fashısti óltirgen er ekeni aıtylady.
Sol jyly jazda ótken snaıperler sletinde sóz sóılegen Ybyraıym: «Men Máskeýdi ne úshin qorǵadym? Men – qazaqpyn, meniń Qazaqstanym Máskeýden shalǵaıda. Máskeý – barlyq sovet adamdarynyń kindik qalasy. Ol meniń de – astanam. Mine, sondyqtan da Máskeýdi qorǵadym. Biraq áńgime munymen bitpeıdi. Máskeý túbinde gıtlershilerdiń kolhozshy er-azamattar men áıelderdi qalaı aıýandyqpen qorlaǵanyn kórgende, maǵan mynadaı oı keldi: eger toqtatpasaq jáne jaıratpasaq, olar meniń týǵan Qazaqstanyma deıin jetýi múmkin...», - dep otanshyldyq oı tolǵap keledi de, óziniń 239 nemis basqynshysyn joıǵanyn tilge tıek etedi.
Sonymen, Ybyraıym Súleımenov 1943 jyldyń shilde aıynda 3-shi ekpindi armııa áskerı keńesiniń sheshimimen Sovet Odaǵynyń Batyry ataǵyna usynylady. Qazaqstanǵa quttyqtaý jedelhaty jiberiledi. Bul jaıynda el túgel qulaqtanyp, bir-birinen súıinshi surasyp jatady. Biraq Kalının maıdany basshylarynyń shetqaqpaıynyń nátıjesinde máseleniń arty sıyrquıymshaqtanyp, 1944 jylǵy 4 maýsymda KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen oǵan Lenın ordeni beriledi. Jaýjúrek qazaq jigiti bul ýaqytta shahıd keship ketken-di...
Reseıdiń Pskov oblysyndaǵy Nevel qalasynyń atyn kózi ashyq qazaqtyń estimegeni kemde-kem. Nege deseńiz, bul shahar týraly sóz sabaqtalsa, esimizge Sovet Odaǵynyń Batyry, qazaqtyń qaharman pýlemetshi qyzy Mánshúk Mámetova túse ketedi.
Al osy Nevel – alash halqyn alapat asharshylyqqa ushyratqan qanisher Fılıpp Goloekınniń týǵan topyraǵy ekeninen ekiniń biri habardar bola qoımas. Sondaı-aq, sol tóńirekte Mánshúkpen birge Ybyraıym Súleımenovtiń de eren erlik tanytyp, qapııada qaza qushqanyn jalpy jurt bile bermes. «Jerdiń júzi – domalaq, jolyqpasty janastyrady, toǵyspasty túıistiredi» degen osy shyǵar, bálkim. «Adamnyń basy – Allanyń doby» degenge de saıady.
...1943 jyldyń 15 qazanynda Nevel qalasynyń batysyna qaraı, Izochı stanııasy mańyndaǵy 173,3 bıiktik úshin keskilesken shaıqas boldy. Nemister kezekti shabýylǵa shyqty. Sol qaptalda Mánshúk jaýǵa qarsy tópelete oq jaýdyrsa, oń jaq qanattaǵy úsh okopty Ybyraıym qaz-qatar jaılady. Eki shetke bir-bir vıntovkadan qoısa, ortańǵy okopqa avtomaty men granatasyn yńǵaılady. Shapshań oryn aýystyra otyryp, nysana kózdedi. Fashısterdiń eki ret beti qaıtaryldy. Biraq úshinshi joly bizdiń jaıaý ásker jaýyngerleriniń oq-dárisi taýsylyp, sheginiske kóshti. Nemisterdiń jolyn bógegen Mánshúk pen Ybyraıym qasyq qandary qalǵansha tótep baqty. Opat boldy, biraq bekinisti saqtap qaldy.
Sarysýlyq snaıper bul urysta 30-dan astam gıtlershini sulatyp salyp, jaıpaǵan jendetiniń sanyn 289-ǵa jetkizdi deıdi Ybyraıymnyń ómirbaıanyn ózderinshe zerttep-zerdelegen yntagerler Alla Eroshkına men Alekseı Vovchenko.
Brıgadalyq «Otan úshin» gazetiniń betinde aqyrǵy aıqasta Ybyraıym Súleımenovtiń 31 fashısti ajalǵa jem qylyp, barlyq óltirgen nemisiniń sany 270-ke tolǵany aıtylady.
Shynynda da, snaıper Súleımenovtiń qorǵasyn oǵynan qutylmaǵan nemistiń sany qansha? Kórip otyrǵanymyzdaı, boljam árqalaı.
Bul sharýamen aınalysqan soǵystanýshy-ǵalym Tileý Kólbaevtyń esebinshe – 341.
Álbette, gáp – Ybyraıym Súleımenovtiń mergendik kitapshasynda tizilgen fashıstiń sanyn esepteýde ǵana emes, búgingi urpaqtyń onyń batyrlyǵynyń baıany men baǵasyn bilýinde.
1943 jylǵy qarashanyń 1-inde Nevel qalalyq keńesi atqarý komıteti qaýly qabyldap, azat etilgen shahardyń Novokvartalnaıa kóshesi men Gýmnı burylysyna Ybyraıym Súleımenovtiń atyn berdi. Mundaı qurmet Mánshúkke de kórsetildi. 100-shi ulttyq derbes brıgadanyń sarbazdary qaraly jıyn ótkizip, bozdaqtarmen qoshtasý rásimin jasady. Ári attanǵan ásker qaladan shyǵyp bara jatqan sátte, ymyrt úıirilip, qas qaraıǵanyna qaramastan qala turǵyndary kóz jastaryn syǵyp júrip, úı qabyrǵalaryna jáne sharbaqtarǵa Ybyraı men Mánshúktiń aty-jónderi jazylǵan taqtaıshalardy ilip jatty.
«Erdiń paryzy – elin qorǵaý, eldiń qaryzy – erin qoldaý» ekendigine osydan soń kúmán keltirip kór...
********
Reseıdiń Pskov oblysynyń aýmaǵynda búgingi maqalamyzda attary atalǵan «Shyǵystyń qos juldyzy» - Álııa men Mánshúktiń, sondaı-aq Uly Otan soǵysyndaǵy qazaqtyń eń úzdik eki mergen jigiti – Tóleýǵalı Ábdibekov pen Ybyraıym Súleımenovtiń súıekteri jatyr. Qos qaharman qyzymyzdyń Sovet Odaǵynyń Batyrlary atanǵanyna shúkirshilik etemiz. Sonymen qatar, saıypqyran snaıperlerimizdiń bul ataqqa ilinbeı qalǵanyn oılaǵanda, ishteı ekiudaı kúıge túsetinimiz de jasyryn emes. Baıaǵysha – zamannyń zaýalynan, adamnyń aýanynan kóremiz-daǵy.
Tóleýǵalı da, Ybyraıym da ómirlerin Otanyn saqtaý jolyna, ıakı siz ben bizdiń jaryq dúnıede júrýimiz úshin sarp etti, marapatty nysana qylǵan joq.
Batyrlardyń peshenesine jazylatyny – osy.
Amantaı ShÁRIP
