Sorbonna ýnıversıtetiniń Epıdemıologııa jáne statıstıkany zertteý ortalyǵynyń ǵalymdary quramynda qant bar sýsyndar men júz paıyz jemis shyryndaryn tutynýdyń artýy qaterli isik aýrýynyń paıda bolý qaýpimen baılanysty dep anyqtady.
British Medical Journal zertteý nátıjelerin jarııalady, oǵan 101 257 adam qatysty (erlerdiń 21%; áıelderdiń 79%). Qatysýshylardyń ortasha jasy - 42 jasty qurady. 9 jyl boıy olar kún saıyn sýsyndardaǵy qant mólsherin anyqtaýǵa kómektesetin onlaın-saýalnamalardy toltyrdy. Osylaısha, ǵalymdar qaterli isiktiń keıbir túrleriniń (atap aıtqanda, sút bezi qaterli isigi, prostata obyry jáne kolorektaldy qaterli isik) dıetadaǵy qantty sýsyndardyń mólsherimen baılanysyn baǵalady.
Dálirek aıtqanda, qant qosylǵan sýsyndardy kúndelikti tutyný onkologııanyń damý qaýpin orta eseppen 18%-22%-ǵa arttyrady. Jemis shyryny men basqa da tátti sýsyndardyń arasynda eshqandaı aıyrmashylyq joq.
Alaıda, bári aıtylǵandaı jaman emes. Kóptegen sheteldik jáne otandyq sarapshylar qantty tutyný aǵzanyń qalypty jumysyn saqtaý úshin qajet ekendigimen kelisedi, al qantty tutynýdan tolyq bas tartý deneniń keıbir fýnkııalaryna teris áser etýi múmkin, bul da belgili bir saldarlarǵa ákeledi. Jalǵyz durys sheshim-qant tutynýdyń ortasha táýliktik normasymen durys teńdestirilgen tamaqtaný. Biraq qantty tutynýǵa qarsy kórsetilimderi bar adamdar úshin qaýipsiz balama bar – bul qant almastyrǵyshtar.
«Aman-saýlyq» QQ prezıdenti, zııandy azaıtý salasyndaǵy sarapshy jáne «Densaýlyq» qaýymdastyǵynyń tóraıymy Baqyt Túmenova da osyndaı pikirde:
«Densaýlyq adamnyń ómir saltyna tikeleı baılanysty. Adamdardyń táttilerge shamadan tys táýeldiligi juqpaly emes aýrýlardyń belsendi ósýine ákelýi múmkin. Mysaly, sońǵy 5 jylda qant dıabetimen aýyratyn naýqastar sanynyń ósýi baıqalady – naýqastar sany shamamen 30% - ǵa ósti. Onkologııamen aýyratyn naýqastar sany shamamen 3%-ǵa, júrek-tamyr júıesi aýrýlarynyń sany 16% - ǵa ósti. Meniń oıymsha, siz bala kezinen táttilerge durys kózqaras qalyptastyrýyńyz kerek, óıtkeni biz tyıym salynǵan nárseni erekshe qalap turamyz. Osyǵan baılanysty shekteý sharalary basty máselelerdi sheshpeıtin ýaqytsha jáne eleýsiz ǵana áser etetin bolady. Eger máni boıynsha túsinetin bolsaq, qant qalypty mólsherde deneniń úzdiksiz jumys isteýi, mıdyń durys damýy jáne yntalandyrylýy úshin qajet. Bul rette, jalpy tamaqtaný mádenıeti týraly kóbirek suraq týyndaıdy».
Sarapshy adamdardyń óz densaýlyǵy máselelerine sanaly jáne jaýapkershilikpen qaraýy úshin durys tamaqtaný ádetterin qalyptastyrý boıynsha ulttyq baǵdarlama ázirleý qajettigin atap ótti. Mysaly, quramynda 5% nemese odan da kóp qant bar qantty sýsyndardyń ornyna nóldik qant nemese jasandy qant almastyrǵyshtary bar balama sýsyndardy usynyńyz. Búkil álemde zııandy azaıtý strategııasy osylaı jumys isteıdi. Tájirıbe kórsetkendeı, adamdardyń ádetterin bir sátte ózgertý múmkin emes, keri nátıje bolmas úshin birtindep kóshý qajet.
«Prezıdenttiń tapsyrmasy boıynsha QR Premer-Mınıstriniń orynbasary Eraly Toǵjanovtyń tóraǵalyǵymen «Salaýatty ómir saltyn qalyptastyrýdyń jańa tásilderi jónindegi ulttyq jobany iske asyrý jónindegi 2022-2025 jyldarǵa arnalǵan is-sharalar josparyn» ázirleý jónindegi vedomstvoaralyq komıssııa quryldy.
Biz Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń vıe-mınıstrine ÚEU áleýetin paıdalana otyryp, ınfekııalyq emes aýrýlardyń aldyn alý jáne densaýlyqty qoldaý máselelerindegi tásilderdiń biri retinde zııandy azaıtý tujyrymdamasyn qarastyrý usynysymen hat jazdyq.
Tyıymdar jumys istemeıdi, adamdarǵa jaman ádetterden arylý jáne olarǵa bul ádetter denege jaman áser etedi jáne ártúrli aýrýlarǵa ákeledi dep aıtý qıyn, kóp jaǵdaıda paıdasyz bolyp tabylady. Biraq zııandy azaıtý tásilin qoldana otyryp, biz olarǵa az zııandy balama usyna alamyz, ómir súrý sapasyn jaqsartamyz jáne olardyń tańdaý quqyǵyn qurmetteımiz. Sybaılas jemqorlyqqa jáne kontrafaktilik ónimderdiń ósýine alyp keletin jappaı tyıymdardan arylý kerek. Táýeldilikke qarsy kúreste jańa tásilderdi engizýdiń ýaqyty keldi», - dep atap ótti Baqyt Túmenova.
Sarapshy sondaı-aq, «Aman-saýlyq» QQ bazasynda ınfekııalyq emes aýrýlardyń qaýip faktorlarynan týyndaǵan zııandy azaıtý boıynsha «Densaýlyq» qaýymdastyǵy qurylǵanyn aıtty. Qaýymdastyqtyń qyzmeti densaýlyqqa zııandy azaıtý strategııasyn ázirleýge, halyq arasynda durys ómir salty men salaýatty ádetterdiń mańyzdylyǵyn nasıhattaýǵa, aýrýlardyń aldyn alýǵa, sondaı-aq memlekettik organdarmen, qazaqstandyq jáne sheteldik uıymdarmen, ǵylymı qaýymdastyqtarmen seriktestik qarym-qatynas ornatýǵa baǵyttalǵan.
