Jambyl Jabaev – qazaqtyń jyraýlar dástúrin jáne sýyrypsalý ónerin úlken bir deńgeıge kótergen aqyn. HH ǵasyrdyń Gomeri atanǵan da Jambyl edi. Bul ataqty alý nemese dál osy deńgeıdi Jambyl aqynǵa kezdeısoq bere salǵan joq. Sebebi aqynnyń aıtysy, jyraýǵa tán qabileti men sol qundylyqty saqtaýy sekildi erekshelikteri bul ataqty alýǵa áser etti.
Qazaqtyń tolǵaýy men aıtysyn klassıkalyq janrdan ada qylmaı, sol qalpynda keıingi urpaqqa jetkizgen de Jambyl. Qazir kez kelgen aıtysta aqynnyń aty atalady. Oǵan sebep izdeýdiń de qajeti joq. Jambyl – qazaq aıtys óneriniń shoqtyǵy bıik tulǵasy.
Jambyl týrasynda qazaq ádebıetindegi ǵalymdardyń ashqan jańalyǵy da, bergen pikirleri men zertteýleri de kóp. Sebebi aıtys óneriniń janrlyq erekshiligin jasaǵan da, jetkizgen de Jambyl Jabaev bolatyn. Máselen, ádebıettanýshy ári ǵalym Aıgúl Isimaqova aqyn týraly mynandaı pikir bildirgen: Jambyl Japauly «Ákeme» degen óleńinde bylaı degen:
Batańdy maǵan ber, áke,
Tilime meniń er, áke.
Japanyń uly aqyn bop,
Jaqsy istepti der, áke.
Jambyldyń aqyndyǵy sovet kezeńine deıin qalyptasqan. 1913 jyly Vernyıda (qa-zirgi Almaty) búkil aqyndardy sha¬qy¬ryp alyp Romanovtar áýletin ma¬daq¬taı¬tyn óleńder jaz degende bas tartqan aqyn¬dardyń ishinde Jambyl da bolǵan. Ol eger bılikke unaǵysy kelse nege sol kezde Romanovtardy maqtamasqa. Romanovtardyń me¬reıtoıyna baılanysty kórme ótkiziledi, aqyndardy oǵan da alyp kelip madaqtaıtyn jyr jazýyn talap etkende sol kezdegi bı¬likti mazaq etken «Óstepkede» degen óleńi dúnıege kelgen:
Elde júrgen egeıler,
Qalada qur úıildiń.
Ulyq kórseń uılyǵyp,
Jeldi kúngi qamystaı
Japyrylyp ıildiń», –
deıdi.
Ádebıettanýshy M.Bazarbaev óz zert¬teýlerinde: «Jyrshy Jambyl, jy¬raý Jambyl, aıtysker Jambyl, aqyn Jam¬byl» dep aqyn shyǵarmashylyǵyn tórt sa¬laǵa bólip qarastyrǵan. Bul tujyrymdar teorııalyq taldaýlar arqyly negizdelgen. Ká¬sibı mamandar anyqtaǵandaı, Jambyl – sovet zamanynda jyraýlyq dástúrdi damytýshy.
Bul bizdiń emes, ádebıettanýshy ǵalymnyń aıtqan pikir ári túıini.
Jambyl poezııasynyń, aıtystarynyń ereksheligi de sonda, onda belgili bir astar, fılosofııalyq mán jatatyn. Olaı deıtinimiz, Jambyl aqynnyń Keńes ókimeti kezinde shyndyqty týra jetkizbeı, janamalap, jasyryp jetkizýi, fılosofııalyq oıyn ár sózdiń, ár tarmaqtyń astyna kirgizý, sonyń boıyna sińdirý úlken eńbek. Mine, biz biletin Jambyl týraly túrli pikir aıtylsa da, onyń aqyndyq qabileti men fılosofııalyq oıyn eshkim urlaı almaıdy.
Jambyl aqynnyń «Sur jylan» degen óleńin alaıyq. Óleńniń taqyryptyq-ıdeıalyq ereksheligi de, fılosofııalyq jasyryn máni de bar. Bulaı dep baǵa bermes buryn óleńniń ózine bir úńilsek:
Ysqyrdy taǵy sur jylan,
Eki aıyr tili ý jylan,
Baqytty beıbit elimde
Jasyrynǵan sum jylan,
Oı-shuqyrdy saǵalap,
Eldi toryp jaǵalap,
Jabyqtan kirgen qý jylan, – deıdi aqyn.
Qarańyzshy, mundaǵy sýrettep otyrǵan «sur jylany» shynymen de jylannyń ózi me?! Árıne, joq. Jylannyń túr-túri bolady. Alaıda ysqyratyn jylandy nemese onyń únin estigen adam bar ma? Joq. Endeshe bul jaı ǵana teńeý emes, astarly oı, astarly fılosofııalyq máni bar úlken ári tereńde jatqan másele. Munda zańdy túrde «ysqyrǵan jylan kim?» degen suraq týyndaýy múmkin. Jaýapty túrli qylyp berýge bolady. Alaıda fılosofııanyń ereksheligi de osynda turǵan joq pa.
Ergen ıtter aıtaqqa,
Satylǵan jaýyz, baı tapqa,
Jaryqtan. qashqan bandalar,
Óńsheń soqyr jyn jylan.
Qanqumarlar jylany,
Trokıı jylany,
Qaıdaǵy zulym sum jylan,
Jaı jylan ba, bul jylan—
Qara, joldas, bas qosyp,
Halyqqa qara kún tosyp,
Saqtaǵan zárin boıyna
Týǵyzbaq bop bizge ylań.
Halyqtyń qara jaýlary
Bas qosyp qaı-qaıdaǵy,
Eleýsiz júrip elimde
Neler sumdyqty oılady.
Mine, biz izdep otyrǵan mán de, jaýap ta osy emes pe edi. Sur jylanymyz aramyzǵa kirgen satqyndar, qazaqtyń janshyp, onyń búkil bolmysyna qastandyq jasaǵandar. Joǵaryda atap ótkendeı aqynnyń HH ǵasyrdyń Gomeri atanýnyna osy bir joldar da jetkilikti sekildi.
Qaı ǵasyrda bolmasyn qazaqtyń jyraýlyq dástúri men folkory hám ondaǵy fılosofııasyn óziniń mánin joımaq emes. Sebebi onyń boıynsha aqıqat pen shyndyq, kúresker beıne men úlken tarıhı tulǵalardyń eńbegi jatyr. Jambyl Jabaev týraly qandaı pikir aıtylsa da, ol óziniń óleńderi arqyly jáne onyń astarly máni arqyly keler urpaqqa bererin berip ketti. Bizdiń borysh tek endi sony zerdeleý ári zertteý.
Aqdıdar ÁÝEZ
Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, qazaq fılologııasynyń magıstranty,
Danat JANATAEV
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory, doent
