Biz qorshaǵan ortany jasyl-jelek jáne hosh ıisti gúldersiz elestete almaımyz. Olardyń bizge berer kómegi de, tıgizer paıdasy da az emes.Qulpyrǵan gúlderdiń ishindegi syry da, atqarar qyzmeti de ártúrli. Ol tazalyq pen sezimdi, óshpendilik pen jaýapsyz mahabbatty bildirýdiń has sheberi bola alary anyq. Degenmen de, adam gúl syılaǵanda ózinshe taldaý jasaıdy. Mysaly: ótken ǵasyrda adamdar óz sezimin bildirýde gúl tiline súıengen. Gúldegen shıe aǵashynyń gúlin syıǵa tartyp óziniń aq adal mahabbatyn bildirgen. Al, syılanǵan súmbigúl sany arqyly kezdesý kúnin belgileıtin bolǵan. Sol zaman serileri ǵashyǵyna aq raýshan gúlin syılap sóz salyp, dástúrgúldi kelisim retinde úmittene kútetin bolǵan. Al siz gúl syılaı alasyz ba? Qandaı gúldi kimge syılaý kerek ekenin tarqatyp ótsek.
Qalampyr – abyroı men namys, áıelge degen mahabbat. Qalampyrdyń ár túsi ártúrli maǵyna beredi. Mysaly: aq qalampyr – ol bireýge arman, maqsatyna jetýge tilektes maǵynasynda berilse, sary qalampyr – syılaǵan adam sizge ózine senimmen qaraýǵa shaqyrǵanynyń belgisi. Qyzyl qalampyrdy siz ózińizge syıly, qurmetti adamǵa syıǵa tarsańyz bolady, meıli súıiktińizge, meıli bastyǵyńyzǵa. Kúlgin tústi qalampyr ana mahabbatynyń belgisi. Bul gúldi tartý etý arqyly siz anańyzǵa degen qurmetińiz ben mahabbatyńyzdy jáne oǵan degen kirshiksiz senimińizdi bildiresiz. Eger, siz syıǵa tartqan qalampyr gúli bir tústi bolsa, onda sizdiń kelisimińizdiń belgisi, al syzyqtarymen bolsa, onda kelisimnen bas tartqanyńyzdyń aıǵaǵy.
Súıiktińizge sezim bildirý maqsatynda aq kekire (aq astra) gúlin syılaýyńyzǵa bolady.
Eger siz bı keshine barǵanda Vıkarııa gúlin unaǵan janǵa syılasańyz ony bıge shaqyrǵandyǵyńyzdyń belgisi.
Qumyra gúldi syılaǵan adam – ózine senýin, árqashan qamqorlyq seziminde bolyp, aıalaıtyndyǵyn aıtqysy keledi.
Azalııa gúlin siz ózińizdiń súıiktińizge, meni kútýge daıyn bol degen oımen syılasańyz bolady.
Eger siz er-azamatyńyzǵa óz oıyńyzdy bildirgińiz kelse, onyń siz úshin jaı dos emes odan da jaqyn adam retinde kórgińiz keletinin jetkizgińiz kelse onda Amarılıs syılaǵanyńyz abzal.
Bir kórgennen ǵashyq bolyp, sezimińizdi bildirgińiz kelse Gloksınııa gúli taptyrmas syılyq.
Úndilikterdiń oıynsha mahabbattyń jaryq juldyzy bolǵan Jasmın gúli sezimtaldyq pen áıelge tán náziktiktiń belgisi.
Jaý árqashan janyńyzda bolýy múmkin degenmen oǵanda syılyq daıyndaǵanyńyz abzal. Akonıt gúli bul kezde taptyrmas syılyq bolary anyq.
Ózińizge unamaıtyn, biraq óshpendiligińizdi aıta almaıtyn adamǵa Nasybaıgúl (bazılık nemese raıhan gúl) syıǵa tartýyńyzǵa bolady.
Jaýapsyz mahabbat belgisi – keptirilgen gúlder shoǵyry. Eger de, ózińizge unamaıtyn jan mazańyzdy alsa, osyndaı gúl shoǵyryn syıǵa tartsańyz, ózine kóńili tolmaıtynyn birden túsinedi.
Ejelgi shyǵysta gúldiń túsin jyldyń mezgiline saı tańdaǵan – solǵyn tústi gúlderdi – qystyń kúnderinde, aqshyldaryn – kúzde, kók gúlderdi kóktemde, qyzyldaryn jazda syılaý dástúri bolǵan.
Gúldi jaqsy kórmeıtin jan bolmaıdy, jaqsy gúldi jaqsy adamdarǵa syılaı bilińizder!
“Adyrna” ulttyq portaly
