QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY

Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksi 2017 jylǵy 26 jeltoqsandaǵy № 123-VI QRZ.

MAZMUNY

QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY

      Osy Kodeks Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdiń quqyqtyq, ekonomıkalyq jáne uıymdastyrýshylyq negizderin aıqyndaıdy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigi men ekonomıkalyq qaýipsizdigin qorǵaýǵa, qazaqstandyq ekonomıkanyń álemdik ekonomıkalyq qatynastar júıesindegi baılanystaryn jandandyrýǵa jáne syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti yryqtandyrýǵa baǵyttalǵan.

I BÓLIM. JALPY EREJELER

1-taraý. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNDAǴY KEDENDIK RETTEÝ TÝRALY NEGIZGI EREJELER

1-bap. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý

      1. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý dep taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdiń, olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde bolý jáne paıdalanylý tártibi men sharttaryn, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa, kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy, ózge de kedendik operaııalardy jasaý tártibin, kedendik tólemderdi, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne kedendik baqylaý júrgizý tártibin belgileýdi, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde keden organdary men taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn iske asyratyn tulǵalar arasyndaǵy bılik qatynastaryn reglamentteýdi qamtıtyn aıryqsha ıýrısdıkııaǵa Qazaqstan Respýblıkasy ıe bolatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginde (Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda) qatynastardy retteý tanylady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý kezinde tulǵalardyń teń quqyqtylyǵy, kedendik operaııalardy jasaýdyń anyqtyǵy, aıqyndyǵy jáne dáıektiligi, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyn quraıtyn, kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin halyqaralyq sharttar men aktilerdi ázirleý men qoldanýdaǵy jarııalylyq qaǵıdattaryna jáne olardy halyqaralyq quqyq normalarymen úılestirýge, sondaı-aq kedendik baqylaýdyń zamanaýı ádisterin qoldanýǵa jáne keden organdarynyń qyzmetinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy barynsha paıdalanýǵa negizdeledi.

      3. Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksi týraly shartyn qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin halyqaralyq sharttaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyn quraıtyn aktilerge (budan ári – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy) sáıkes, sondaı-aq 2014 jylǵy 29 mamyrdaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa (budan ári – Odaq týraly shart) sáıkes júzege asyrylady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda rettelmegen kedendik quqyqtyq qatynastar Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda retteledi.

      5. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynyń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan kedendik retteý salasy keden isiniń aıasy bolyp tabylady.

2-bap. Ýákiletti memlekettik organdardyń quzyreti

      1. Keden saıasaty salasyndaǵy ýákiletti organ Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynda keden saıasatyn qalyptastyrý jóninde usynystar tujyrymdaýdy júzege asyrady;

      2) osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerdi óz quzyreti sheginde ázirleıdi jáne bekitedi;

      3) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.

      2. Keden isi salasyndaǵy ýákiletti organ (budan ári – ýákiletti organ) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes:

      1) osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerdi óz quzyreti sheginde ázirleıdi jáne bekitedi;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdaryna basshylyqty júzege asyrady;

      3) óziniń quramyna kiretin vedomstvonyń ókilettikterin aıqyndaıdy;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda rettelmegen bóliginde kedenderdi, keden beketterin jáne baqylaý-ótkizý pýnktterin qurý, sanatqa bólý, synyptaý qaǵıdalaryn, sondaı-aq olardy jaılastyrý men materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýdyń tıesilik normalaryn jáne olarǵa qoıylatyn úlgilik talaptardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      5) aqparattyq júıelerdi, baılanys júıelerin jáne derekter berý, kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldarynyń, sondaı-aq aqparatty qorǵaý quraldarynyń júıelerin qurady;

      6) tulǵalardy keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly sheshim qabyldaıdy;

      7) kedendik ákimshilik júrgizýdi júzege asyrady;

      8) taýarlar men kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýin kedendik baqylaýdy júzege asyrady;

      9) syrtqy ekonomıkalyq jáne keden isi salasyndaǵy ózge de qyzmetke qatysýshylarǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyndaǵy ózgerister men tolyqtyrýlar týraly ýaqtyly aqparat berýdi turaqty negizde qamtamasyz etedi;

      10) kedendik statıstıkany júrgizedi;

      11) jekelegen kedendik operaııalardy jasaý jónindegi nusqaýlyqtardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      12) kedendik baqylaýdyń jekelegen nysandaryn jáne kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etý sharalaryn qoldaný jónindegi nusqaýlyqtardy ázirleıdi jáne bekitedi;

      13) eksporttyq baqylaý salasyndaǵy quqyqtyq aktilerdi ázirleýge qatysady;

      14) baqylaý is-sharalaryn júrgizý maqsattarynda aýmaqtyq keden organdarynda utqyr toptar qurady;

      15) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.

3-bap. Osy Kodekste paıdalanylatyn negizgi uǵymdar

      1. Osy Kodekste paıdalanylatyn negizgi uǵymdar:

      1) avarııa – tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezindegi tabıǵı ózgeristerdi, sondaı-aq eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan bolatyn ózgeristerdi qospaǵanda, kedendik baqylaýdaǵy kólik quraldary jáne (nemese) ózge taýarlar ushyraǵan, olardyń menshik ıesiniń jáne (nemese) osyndaı ózgerister bolǵan kezde ıeliginde taýarlar bolǵan tulǵanyń ádeıi áreketterinen týyndamaǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne osy Kodekste kózdelmegen sandyq jáne (nemese) sapalyq ózgerýine alyp kelgen, saldary turǵysynan zııandy tehnıkalyq, tehnologııalyq nemese ózge sıpattaǵy oqıǵa;

      2) aqsha quraldary – jol chekteri, vekselder, chekter (banktik chekter), sondaı-aq emıtenttiń (boryshkerdiń) aqsha tóleý jónindegi mindettemesin kýálandyratyn jáne ózine osyndaı tólem júzege asyrylatyn tulǵa kórsetilmegen, qujattyq nysandaǵy baǵaly qaǵazdar;

      3) aldyn ala aqparat – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi boljanatyn taýarlar, osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ýaqyty men orny, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen jolaýshylar týraly elektrondyq túrdegi málimetter;

      4) biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha alynatyn kedendik bajdar, salyqtar – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty ony quraıtyn kedendik bajdarǵa, salyqtarǵa bólmeı eseptelgen kedendik bajdar, salyqtar somasy;

      5) deklarant – taýarlardy deklaraııalaıtyn ne óziniń atynan taýarlar deklaraııalanatyn tulǵa;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııa (budan ári – Komıssııa) – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń turaqty jumys isteıtin retteýshi organy;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette turaqty turǵylyqty jeri bar jeke tulǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes tirkelgen dara kásipker, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes qurylǵan zańdy tulǵa, zańdy tulǵa bolyp tabylmaıtyn uıym;

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń birtutas kedendik aýmaǵy, ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtary, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aıryqsha ekonomıkalyq aımaqtary jáne qurlyqtyq qaırańdary, ózderine qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aıryqsha ıýrısdıkııasy bar jasandy araldar, qondyrǵylar, qurylysjaılar men ózge de obektiler quraıdy;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń shekteri, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa sáıkes – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtaryndaǵy jekelegen aýmaqtardyń shekteri;

      10) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótý – adamnyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kirýi, adamnyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵýy, onyń ishinde ótkizý pýnktinde ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵynda, taýarlar men kólik quraldaryn ótkizýdiń ózge ornynda ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik operaııalar jasaý;

      11) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, tolyǵymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen (shyǵaryp alynǵan, alynǵan, ósirilgen) taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes ne ol kúshine engenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alǵan ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir nemese birneshe memlekette osy tarmaqshanyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen taýarlar qatarynan óndirilgen (daıyndalǵan) taýarlar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaǵan taýarlar;

      12) jasandy araldar – ózderin qurýǵa arnalǵan jobalaý qujattamasyna sáıkes ornalasqan jeri boıynsha bekitilgen, shaıylatyn, úıilgen, qadasy jáne sýdyń barynsha kóterilýi kezinde sýdyń betine shyǵyp turatyn, júzbeıtin ózge de tirek negizi bar, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qorǵanysy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý, mıneraldy resýrstardy geologııalyq zerdeleý, barlaý jáne óndirý, sý bıologııalyq resýrstaryna teńizde resýrstyq zertteýler júrgizý jáne balyq aýlaýdy júzege asyrý, teńizde ǵylymı zertteýler júrgizý maqsattarynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna qaıshy kelmeıtin ózge de maqsattarda paıdalanylatyn obektiler;

      13) jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary – Komıssııa aıqyndaıtyn, qosalqy bólshekterimen jáne ádettegi kerek-jaraqtarymen jáne jabdyǵymen, ózderiniń konstrýkııasynda kózdelgen maı quıý ydystaryndaǵy janar-jaǵarmaı materıaldarymen, salqyndatý jáne ózge de tehnıkalyq suıyqtyqtarymen qosa, jekelegen avto- jáne motokólik quraldarynyń túrlerin jáne avto- jáne motokólik quraldaryna tirkemelerdi, sý kemesin nemese áýe kemesin qamtıtyn, osy kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly adamdardy syıaqyǵa tasymaldaý úshin emes, taýarlardy syıaqyǵa nemese tegin ónerkásiptik nemese kommerııalyq tasymaldaý úshin emes, jeke maqsattarda ótkizetin jeke tulǵaǵa ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵynda tıesili jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar sanaty, onyń ishinde zańdy tulǵalar men dara kásipkerler atyna tirkelgen kólik quraldary;

      14) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly birge alyp júrýge bolatyn nemese birge alyp júrýge bolmaıtyn bagajda, halyqaralyq poshta jóneltilimderi ne ózge de tásilmen jiberý arqyly ótkiziletin, jeke tulǵalardyń jeke, otbasylyq, úı-ishilik jáne ózge de, kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty emes muqtajdaryna arnalǵan taýarlar;

      15) jıyntyq kedendik tólem túrinde alynatyn kedendik bajdar, salyqtar – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty, osy Kodekstiń 84-babyna sáıkes qoldanylatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik bajdar, salyqtar somasy;

      16) jóneltýshi keden organy – taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy;

      17) kedendik baj – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty keden organdary alatyn mindetti tólem;

      18) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý – keden organynyń aldynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyna kepildik berý tásili;

      19) kedendik baqylaý – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn tekserýge jáne (nemese) qamtamasyz etýge baǵyttalǵan, keden organdary jasaıtyn áreketter jıyntyǵy;

      20) kedendik deklaraııa – taýarlar týraly málimetter jáne taýarlardy shyǵarý úshin qajetti ózge de málimetter qamtylatyn kedendik qujat;

      21) kedendik deklaraııalaý – deklaranttyń kedendik deklaraııany paıdalana otyryp keden organyna taýarlar týraly, tańdalǵan kedendik rásim týraly málimetterdi jáne (nemese) taýarlardy shyǵarýǵa qajetti ózge de málimetterdi málimdeýi;

      22) kedendik qujattar – kedendik deklaraııa jáne tek qana kedendik operaııalar jasaý men kedendik baqylaý júrgizý úshin, sondaı-aq kedendik operaııalar jasaý men kedendik baqylaý júrgizý barysynda jáne nátıjeleri boıynsha jasalatyn ózge de qujattar;

      23) kedendik operaııalar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes tulǵalar jáne keden organdary jasaıtyn áreketter;

      24) kedendik rásim – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde paıdalaný sharttary men tártibin kedendik retteý maqsattary úshin aıqyndaıtyn normalar jıyntyǵy;

      25) kedendik-tarıftik retteý sharalary – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) taýarlarǵa qatysty Odaq týraly shartqa sáıkes qoldanylatyn, kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemelerin, tarıftik kvotalardy, tarıftik preferenııalardy, tarıftik jeńildikterdi qoldanýdy qamtıtyn sharalar, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketiletin (áketilgen) taýarlarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń saýda qyzmetin retteý týraly zańnamasyna sáıkes qoldanylatyn sharalar;

      26) kedendik tólemder – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty osy Kodekske sáıkes bıýdjetke tólenýge jatatyn kedendik alymdar, kedendik bajdar;

      27) keden organdarynyń aqparattyq resýrstary – keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde qamtylatyn qujattalǵan aqparattyń rettelgen jıyntyǵy (derekter bazalary, basqa da aqparat qorlary);

      28) keden organynyń qyzmet aımaǵy – ýákiletti organ aıqyndaıtyn, óziniń sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy kedendik baqylaýdy júzege asyratyn aýmaq;

      29) keden ókili – keden ókilderi tizilimine engizilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes deklaranttyń nemese ózge de múddeli tulǵanyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha kedendik operaııalar jasaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy;

      30) kerek-jaraqtar – mynadaı:

      qosalqy bólshekter men jabdyqtardy qospaǵanda, sý kemelerin, áýe kemelerin jáne poıyzdardy turatyn jerlerinde jáne júrý jolynda qalypty paıdalanýdy jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý úshin qajetti;

      sý, áýe kemeleriniń jolaýshylary men ekıpaj músheleriniń nemese poıyzdar jolaýshylary men poıyzdar brıgadalary jumyskerleriniń tutynýyna jáne (nemese) paıdalanýyna, sondaı-aq osyndaı adamdarǵa taratýǵa nemese ótkizýge arnalǵan taýarlar;

      31) kommerııalyq qujattar – syrtqy saýda jáne ózge qyzmetti júzege asyrý kezinde, sondaı-aq taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty mámilelerdiń jasalýyn rastaý úshin paıdalanylatyn qujattar (shot-faktýralar (ınvoıstar), ózindik erekshelikter, tıeý (qaptaý) paraqtary jáne ózge de qujattar);

      32) kólik quraldary – sý kemesin, áýe kemesin, avtomobıl kóligi quralyn, tirkemeni, jartylaı tirkemeni, temirjol kóligi quralyn (temirjol jyljymaly quramy, temirjol jyljymaly quramynyń birligin), eger kórsetilgen kólik quraldarymen birge tasymaldanatyn bolsa, olar úshin kózdelgen tehnıkalyq pasporttary nemese tehnıkalyq formýlıarlary, qosalqy bólshekteri, kerek-jaraqtary men jabdyǵy, ózderiniń konstrýkııasynda kózdelgen maı quıý ydystaryndaǵy janar-jaǵarmaı materıaldary, salqyndatý jáne ózge de tehnıkalyq suıyqtyqtary bar konteınerdi qamtıtyn taýarlar sanaty;

      33) kóliktik (tasymaldaý) qujattar – taýarlardy tasymaldaý shartynyń bar ekenin rastaıtyn jáne osyndaı tasymaldaý kezinde olarmen birge júretin qujattar (konosament, jukqujat, kólik ekspedıııasy shartynyń jasalǵanyn rastaıtyn qujat jáne ózge de qujattar);

      34) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary – Qazaqstan Respýblıkasynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketpen halyqaralyq sharty nemese Qazaqstan Respýblıkasy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe ne barlyq memleket qatysýshysy bolyp tabylatyn kópjaqty halyqaralyq shart;

      35) qolma-qol aqsha qarajaty – aınalymnan alyp tastalǵandardy ne alyp tastalatyndardy, biraq aınalymda bolatyn aqsha belgilerine aıyrbastaýǵa jatatyndardy qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde (memleketter tobynda) aınalymda bolatyn jáne zańdy tólem quraly bolyp tabylatyn banknottar jáne qazynashylyq bıletteri, baǵaly metaldardan jasalǵan monetalardy qospaǵanda, monetalar túrindegi aqsha belgileri;

      36) qurylysjaılar, qondyrǵylar – ózderin qurýǵa arnalǵan jobalaý qujattamasyna sáıkes ornalasqan jeri boıynsha bekitilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qorǵanysy men qaýipsizdigin qamtamasyz etý, mıneraldy resýrstardy geologııalyq zerdeleý, barlaý jáne óndirý, sý bıologııalyq resýrstaryna teńizde resýrstyq zertteýler júrgizý jáne balyq aýlaýdy júzege asyrý, teńizde ǵylymı zertteýler júrgizý maqsattarynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna qaıshy kelmeıtin ózge de maqsattarda paıdalanylatyn uńǵymalardy, staıonarlyq teńiz platformalaryn, staıonarlyq burǵylaý qondyrǵylaryn, basqa da júzetin jáne staıonarlyq obektilerdi qosa alǵanda, sý asty obektileri, júzetin burǵylaý qondyrǵylary, teńizdegi júzetin platformalar, ózge de kemeler, sý asty qurylysjaılary;

      37) mejeli keden organy – qyzmet aımaǵynda (óńirinde) jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan taýarlardy jetkizý orny bolatyn ne kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy;

      38) memlekettik kirister organy – óz quzyreti sheginde salyqtardyń jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderdiń túsýin qamtamasyz etýdi, Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdi, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda osy organnyń qaraýyna jatqyzylǵan ákimshilik quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý, anyqtaý, jolyn kesý jáne ashý jáne tergep-tekserý jónindegi ókilettikterdi júzege asyratyn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de ókilettikterdi oryndaıtyn memlekettik organ;

      39) múddeli tulǵa – taýarlarǵa qatysty múddelerin keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) qozǵaıtyn tulǵa;

      40) ótkizý pýnkti – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵyndaǵy, temirjol, avtomobıl, sý ne áýe qatynasy sheginde ornalasqan, adamdardy, taýarlar men kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge arnalǵan kedendik ınfraqurylymy bar, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda aıqyndalǵan ýchaskesi;

      41) poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory – Dúnıejúzilik poshta odaǵyna múshe el resmı taǵaıyndaıtyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna jáne Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerine sáıkes poshta baılanysy qyzmetterin kórsetýdi qamtamasyz etetin tulǵa;

      42) salyqtar – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde keden organdary alatyn qosylǵan qun salyǵy jáne akız (akızder);

      43) sý kemeleri – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes memlekettik tirkelýge jatatyn teńiz kemeleri, aralas júzý (ózen-teńiz) kemeleri, sondaı-aq ishki sý (júzý) kóligi kemeleri;

      44) tasymaldaýshy – taýarlardy jáne (nemese) jolaýshylardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly tasymaldaýdy (tasýdy) jáne (nemese) kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaýdy (tasýdy) júzege asyratyn tulǵa. Taýarlardy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkizý kezinde qubyrjol kóligin nemese elektr berý jelilerin paıdalaný úshin jáne (nemese) taýarlardy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkizý úshin jáne (nemese) osy taýarlardy baqylaý jáne esepke alý úshin jaýapty tulǵa tasymaldaýshy bolyp tabylady;

      45) taýar – kez kelgen jyljymaly múlik, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń valıýtasy, baǵaly qaǵazdar jáne (nemese) valıýtalyq qundylyqtar, jol chekteri, elektr energııasy, sondaı-aq jyljymaıtyn múlikke teńestirilgen ózge de ótkiziletin zattar;

      46) taýarǵa ilespe qujattar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa arnalǵan kommerııalyq jáne kóliktik qujattar;

      47) taýarlardy alýshy – taýarǵa ilespe qujattarda kórsetilgen, ózine tasymaldaýshy kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jetkizýge mindetti bolatyn tulǵa;

      48) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótýge baılanysty jáne ózderiniń nátıjesinde taýarlar keden organdary osyndaı taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin halyqaralyq poshta jóneltilimderi arqyly jiberýdi, qubyrjol kóligin jáne elektr berý jelilerin paıdalanýdy qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kez kelgen tásilmen keletin áreketterdi jasaý;

      49) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kez kelgen tásilmen áketýge baǵyttalǵan áreketterdi jasaý, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótýdi qosa alǵanda, halyqaralyq poshta jóneltilimderi arqyly jiberý, qubyrjol kóligin jáne elektr berý jelilerin paıdalaný;

      50) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý – osy Kodekstiń 30-babyna sáıkes taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý júzege asyrylýǵa tıis nemese júzege asyrylýy múmkin jerlerden tys jerde nemese osy jerlerde ornalasqan keden organdarynyń jumys ýaqytynan tys kezde ne kedendik baqylaýdan jasyryn túrde ne taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalap nemese kedendik deklaraııalamaı ne taýarlar týraly anyq emes málimetter qamtylǵan qujattardy paıdalana otyryp jáne (nemese) qoldan jasalǵan ne basqa taýarlarǵa jatatyn sáıkestendirý quraldaryn paıdalana otyryp, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý;

      51) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý;

      52) taýarlardy shyǵarý – keden organynyń áreketi, ol jasalǵannan keıin múddeli tulǵalar taýarlardy málimdelgen kedendik rásimge sáıkes paıdalanýǵa nemese osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, jekelegen taýar sanattaryna qatysty belgilengen tártippen jáne sharttarda paıdalanýǵa quqyly bolady;

      53) taýar partııasy – keden organyna bir mezgilde bir nemese birneshe kóliktik qujat boıynsha usynylatyn jáne bir júk jóneltýshiden bir júk alýshynyń atyna jiberiletin taýarlar, sondaı-aq bir nemese birneshe poshta júkqujaty boıynsha jiberiletin ne bagaj retinde bir tulǵa alyp ótetin taýarlar;

      54) tulǵa – jeke nemese zańdy tulǵa, sondaı-aq zańdy tulǵa bolyp tabylmaıtyn uıym;

      55) tyıym salýlar men shekteýler – Odaq týraly shartqa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes belgilengen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn, onyń ishinde Odaq týraly shartqa sáıkes birjaqty tártippen engiziletin tarıftik emes retteý sharalary, tehnıkalyq retteý sharalary, sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar, eksporttyq baqylaý sharalary, onyń ishinde áskerı maqsattaǵy ónimge qatysty sharalar jáne radıaııalyq talaptar;

      56) ýákiletti zańdy tulǵa – ýákiletti organ aıqyndaǵan, tóleýshiniń bılik etýi shektelgen múlkin jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary ustaǵan taýarlardy ótkizý salasyndaǵy zańdy tulǵa;

      57) halyqaralyq poshta jóneltilimderi – Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerine sáıkes poshta almasý obektileri bolyp tabylatyn, Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattar birge júretin, halyqaralyq poshta almasý oryndarynan (mekemelerinen) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerlerge jiberiletin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna halyqaralyq poshta almasý oryndaryna (mekemelerine) kelip túsetin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tranzıtpen ótetin jiberilimder jáne jazbasha hat-habar jóneltilimderi;

      58) halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary – ózinde ornalasqan, júkterdi tıeýge, túsirýge, óńdeýge jáne qorǵaýǵa arnalǵan arnaıy jabdyǵy, materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý jáne jasaqtaý nárseleri, sondaı-aq júrý jolynda kólik quralyn jóndeýge, tehnıkalyq qyzmet kórsetýge nemese paıdalanýǵa arnalǵan qosalqy bólshekteri men jabdyǵy bar, júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy halyqaralyq tasymaldaý úshin paıdalanylatyn kólik quraldary;

      59) shartty shyǵarý – taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý shartymen taýarlardy shyǵarý;

      60) sheteldik taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylmaıtyn, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesinen aıyrylǵan taýarlar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes sheteldik taýarlar mártebesin alǵan (sheteldik taýarlar bolyp tanylǵan) taýarlar;

      61) sheteldik tulǵa – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy bolyp tabylmaıtyn tulǵa;

      62) ishki naryqty qorǵaý sharalary – Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn úshinshi elderde shyǵarylatyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa qatysty engiziletin arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy sharalar, ótemaqy sharalary jáne ishki naryqty qorǵaýdyń ózge de sharalary;

      63) ekspress-júk – halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jiberiletin taýardy qospaǵanda, osy taýardy alýshyǵa dara júkqujatqa sáıkes barynsha múmkin bolatyn jáne (nemese) tirkelgen ýaqyt aralyǵy ishinde jetkizý maqsatynda tasymaldardy uıymdastyrý men qadaǵalaýdyń elektrondyq aqparattyq júıesin paıdalana otyryp, kóliktiń kez kelgen túrimen jedel tasymaldaý sheńberinde tasymaldanatyn taýar.

      2. Osy Kodekstiń maqsattary úshin:

      1) "erkin (arnaıy, erekshe) ekonomıkalyq aımaq" (budan ári – EEA), "logıstıkalyq EEA", "porttyq EEA" jáne "EEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbekti)" uǵymdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda aıqyndalǵan maǵynalarda paıdalanylady;

      2) "dıplomatııalyq ókildik basshysy", "dıplomatııalyq ókildiktiń dıplomatııalyq personal músheleri", "dıplomatııalyq ókildiktiń ákimshilik-tehnıkalyq personal músheleri", "dıplomatııalyq ókildiktiń qyzmet kórsetýshi personalynyń músheleri", "konsýldyq mekeme basshysy", "konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq laýazymdy adamdary", "konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq qyzmetshileri", "konsýldyq mekemelerdiń qyzmet kórsetýshi personalynyń jumyskerleri", "otbasy músheleri", "dıplomatııalyq ókildik qyzmetkerleri", "konsýldyq mekeme jumyskerleri" uǵymdary 1961 jylǵy 18 sáýirdegi Dıplomatııalyq qatynastar týraly Vena konvenııasynda jáne 1963 jylǵy 24 sáýirdegi Konsýldyq qatynastar týraly Vena konvenııasynda aıqyndalǵan maǵynalarda paıdalanylady.

      3. Osy Kodekste:

      1) EEA aýmaǵy dep ózinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimi qoldanylatyn EEA-nyń búkil aýmaǵy nemese EEA aýmaǵynyń bir bóligi túsiniledi;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemeler dep Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikteri men konsýldyq mekemeleri jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memleketterdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaqtarynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikteri, konsýldyq mekemeleri túsiniledi;

      3) ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri dep Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda artyqshylyqtar men ımmýnıtetterdi paıdalanatyn jáne Komıssııa qalyptastyratyn tizbege engizilgen uıymdar nemese olardyń ókildikteri túsiniledi;

      4) ákimshilik quqyq buzýshylyqtar dep Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine sáıkes is júrgizýdi júzege asyratyn ákimshilik quqyq buzýshylyqtar túsiniledi;

      5) qylmystyq quqyq buzýshylyqtar dep Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq-proestik kodeksine sáıkes ekonomıkalyq tergep-tekserý qyzmetiniń júrgizýine jatqyzylǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtar túsiniledi.

      4. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter usynatyn aqparat negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń halyqaralyq sharttaryna sáıkes artyqshylyqtar men ımmýnıtetterdi paıdalanatyn uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń tizbesin qalyptastyrady jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrýdy qamtamasyz etedi.

      5. Osy Kodekste paıdalanylatyn ózge de uǵymdar osy Kodekstiń tıisti baptarynda, sondaı-aq Odaq týraly shartta aıqyndalǵan maǵynalarda qoldanylady.

      6. Osy Kodekste paıdalanylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq jáne basqa da salalardaǵy zańnamasynyń uǵymdary, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń tıisti salalarynda paıdalanylatyn maǵynada qoldanylady.

      Eskertý. 3-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

4-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýııasyna negizdeledi jáne:

      1) osy Kodeksten;

      2) qabyldanýy osy Kodekste kózdelgen normatıvtik quqyqtyq aktilerden turady.

      Eger Qazaqstan Respýblıkasy ratıfıkaııalaǵan halyqaralyq shartta osy Kodekste qamtylǵannan ózgeshe qaǵıdalar belgilense, onda halyqaralyq sharttyń qaǵıdalary qoldanylady.

      2. Osy Kodeks pen Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa zańnamalyq aktileri arasynda qaıshylyqtar bolǵan kezde, kedendik retteý maqsatynda osy Kodekstiń normalary qoldanylady. Osy Kodekste kózdelgennen basqa jaǵdaılarda kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin normalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń kedendik emes zańnamasyna engizýge tyıym salynady.

5-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy týraly aqparat berýdi Komıssııa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary ony tıisinshe Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda jáne keden organdarynyń ınternet-resýrstarynda ornalastyrý jolymen, sondaı-aq ol týraly aqparatty televıdenıe men radıo, aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalaný arqyly jalpy jurtshylyqtyń nazaryna jetkizý jolymen, sondaı-aq aqparat taratýdyń ózge de jalpyǵa birdeı qoljetimdi tásilderimen júzege asyrady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berýdi Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary Qazaqstan Respýblıkasy keden zańnamasynyń normatıvtik quqyqtyq aktilerin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaý arqyly, sondaı-aq aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp júzege asyrady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat berý aýyzsha túsindirý jáne habarlandyrýlar, aqparattyq stendter, tablo, býkletter jáne ózge de baspa materıaldary, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparat taratý úshin, onyń ishinde mynadaı jerlerde:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde;

      2) áýejaılarda, temirjol jáne avtomobıl stanııalarynda, teńiz jáne ózen porttarynda;

      3) halyqaralyq tasymaldardy oryndaıtyn kólik quraldarynda;

      4) osy Kodekste aıqyndalatyn kedendik baqylaý aımaqtarynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary aıqyndaıtyn ózge de jerlerde jalpyǵa birdeı qoljetimdi jáne tegin tanystyrý úshin qoldanylatyn beıne-, aýdıo- jáne basqa da tehnıkalyq quraldar paıdalanyla otyryp júzege asyrady.

      3. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary ózderiniń ınternet-resýrstarynda ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparatqa tulǵalardyń kedergisiz qol jetkizýin qamtamasyz etedi.

6-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilenetin merzimderdi esepteý tártibi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen merzim kúntizbelik kún nemese jyldarmen, aılarmen, kúndermen nemese saǵattarmen esepteletin ýaqyt kezeńiniń ótýi boıynsha aıqyndalady.

      Merzim bastalýǵa tıis oqıǵany nemese jasalýǵa tıis áreketti kórsete otyryp ta aıqyndalýy múmkin.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda merzimderdi esepteýdiń arnaıy tártibi belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda ýaqyt kezeńimen aıqyndalǵan merzimderdiń bastalýyn jáne aıaqtalýyn aıqyndaý úshin osy baptyń 3, 4, 5, 6, 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynda kózdelgen qaǵıdalar qoldanylady.

      3. Jyldarmen, aılarmen nemese kúndermen esepteletin ýaqyt kezeńimen aıqyndalǵan merzimniń ótýi oqıǵanyń bastalýy aıqyndalǵan kúntizbelik kúnnen nemese ol bastalǵan kúnnen keıingi kelesi kúni, al saǵatpen esepteletin merzimniń ótýi – bastalýy aıqyndalǵan oqıǵa bastalǵan saǵattan keıingi saǵattan bastalady.

      4. Jyldarmen esepteletin merzim merzimniń sońǵy jylynyń tıisti aıynda jáne kúninde bitedi.

      5. Aılarmen esepteletin merzim merzimniń sońǵy aıynyń tıisti kúninde bitedi.

      Eger aılarmen esepteletin merzimniń aıaqtalýy tıisti kúni joq aıǵa týra keletin bolsa, onda merzim osy aıdyń sońǵy kúninde bitedi.

      6. Eger merzimniń sońǵy kúni jumys istemeıtin kúnge týra keletin bolsa, odan keıingi jaqyn jumys kúni merzimniń aıaqtalý kúni bolyp esepteledi.

      7. Eger merzim qandaı da bir áreketti jasaý úshin belgilense, ol osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, merzimniń sońǵy kúni saǵat jıyrma tórtke deıin jasalýy múmkin.

      Eger bul áreket uıymda jasalýǵa tıis bolsa, onda merzim osy uıymda tıisti operaııalar belgilengen qaǵıdalar boıynsha toqtatylǵan saǵatta bitedi.

      Eger jazbasha ótinishter men habarlamalar poshta baılanysy mekemesine (uıymyna) merzimniń sońǵy kúni saǵat jıyrma tórtke deıin tapsyrylǵan bolsa, belgilengen merzim ótkizip alynǵan bolyp eseptelmeıdi.

      8. Eger merzim jumys kúnderimen esepteletin bolsa, jumys kúnderi dep:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jumys istemeıtin kún dep jarııalanǵan kúnder týra kelmeıtin, aptanyń dúısenbiden jumaǵa deıingi kúnderi;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jumys kúnderi aýystyrylǵan demalys kúnderi túsiniledi.

      9. Eger taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin jerlerde jáne keden organdary ornalasqan ózge de jerlerde keden organdarynyń jumys istemeıtin kúnderde jumys isteý ýaqyty belgilengen jaǵdaıda, osy keden organdarynyń jumys kúnderimen esepteletin kedendik operaııalar jasaý merzimi jumys istemeıtin kúnderdi qamtıdy.

7-bap. Kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyn qoldaný

      1. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý kezinde Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııany nemese ózge de kedendik qujattardy tirkeý kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

      2. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen talaptardy buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótken kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

      Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótken kún anyqtalmasa, Odaq týraly shartqa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes buzýshylyqtar anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

8-bap. Tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý

      1. Taýarlar tyıym salýlar men shekteýler saqtala otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziledi jáne (nemese) kedendik rásimdermen ornalastyrylady.

      2. Tarıftik emes retteý sharalaryn, onyń ishinde birjaqty tártippen engiziletin tarıftik emes retteý sharalarynyń jáne tehnıkalyq retteý sharalarynyń saqtalýy – Odaq týraly shartqa sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen, al eksporttyq baqylaý sharalarynyń, onyń ishinde áskerı maqsattaǵy ónimge qatysty sharalardyń saqtalýy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen osyndaı sharalardyń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný arqyly rastalady.

      Tehnıkalyq retteý sharalarynyń saqtalýyn rastaý maqsattary úshin tehnıkalyq retteý salasyndaǵy ýákiletti organ men ýákiletti organnyń ákelinetin taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń tehnıkalyq reglamentterinde, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń tehnıkalyq retteý salasyndaǵy zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkestigin rastaıtyn qujattar týraly málimetterdi, sondaı-aq osyndaı qujattardan alynǵan málimetterdi almasý jónindegi aqparattyq ózara is-qımyl tártibi birlesken aktimen aıqyndalady.

      3. Sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar men radıaııalyq talaptardyń saqtalýy Odaq týraly shartta jáne oǵan sáıkes qabyldanǵan Komıssııanyń aktilerinde belgilengen tártippen jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq, veterınarııalyq, karantındik fıtosanıtarııalyq, radıaııalyq baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyrý nátıjeleri boıynsha rastalady.

      4. Jeke tulǵalardyń Odaq týraly shartta kózdelgen, ózderine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń múshesi bolyp tabylmaıtyn memlekettermen saýdada tarıftik emes retteý sharalary qoldanylatyn taýarlardyń biryńǵaı tizbesine engizilgen taýarlardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar retinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Eger tyıym salýlar men shekteýlerdi belgileıtin aktilerde olardyń saqtalýyn rastaý jaǵdaılary jáne (nemese) tártibi aıqyndalmaǵan bolsa, osyndaı tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde, sondaı-aq taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde rastalady.

      6. Eger halyqaralyq poshta jóneltilimderi:

      1) kelý ornynan halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarmen kedendik operaııalar jasaý ornyna deıin;

      2) kelý ornynan ketý ornyna deıin tasymaldansa, olardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde deklaranttarǵa tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý jónindegi mindet júktelmeıdi.

9-bap. Kedendik qujattar

      1. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik qujattar qazaq tilinde nemese orys tilinde toltyrylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynda toltyrylatyn jáne kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organdaryna usynylýǵa jatatyn kedendik qujattar orys tilinde toltyrylady.

      2. Kedendik qujattarda kodtalǵan túrde kórsetilýge jatatyn málimetter Komıssııa bekitetin synyptaýyshtar paıdalanyla otyryp, al Komıssııa olardy bekitkenge deıin – ýákiletti organ bekitetin synyptaýyshtar paıdalanyla otyryp kórsetiledi.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes elektrondyq qujattar túrindegi kedendik qujattardyń qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, elektrondyq qujattar túrindegi kedendik qujattardyń qurylymy men formatyn ýákiletti organ bekitedi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kózdelmegen kedendik qujattardy, olardyń nysandaryn, osy nysandardy toltyrý, osyndaı kedendik qujattarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kedendik qujattardyń nysandaryn toltyrý tártibin jáne (nemese) kedendik qujattarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin aıqyndaý kózdelmese, mundaı tártipti ýákiletti organ aıqyndaıdy.

2-taraý. QAZAQSTAN RESPÝBLIKASYNYŃ KEDEN ORGANDARY

10-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary júıesi

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary (budan ári – keden organdary) óz quzyreti sheginde Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isin iske asyrýdy júzege asyratyn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de ókilettikterdi oryndaıtyn memlekettik kirister organdary bolyp tabylady.

      2. Keden organdary júıesi:

      1) ýákiletti organnan;

      2) oblystar, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar jáne astana boıynsha aýmaqtyq keden organdarynan (budan ári – aýmaqtyq keden organdary);

      3) kedenderden;

      4) keden beketterinen;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyndaǵy baqylaý-ótkizý pýnktterinen jáne (nemese) kedendik operaııalar jasalatyn oryndardan;

      6) mamandandyrylǵan memlekettik mekemelerden turady.

      3. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń sheshimimen aqparattyq-esepteý ortalyǵy, kedendik zerthanalar, kınologııalyq, oqý-ádistemelik, ǵylymı-zertteý jáne basqa da mamandandyrylǵan mekemeler, joǵary kásiptik jáne qosymsha bilim beretin bilim mekemeleri, sondaı-aq qyzmeti osy Kodekske sáıkes keden organdaryna júktelgen mindetterdi sheshýge yqpal etetin memlekettik kásiporyndar qurylady.

      4. Keden organdarynyń tanymdyq týy men tanymdyq belgisi bolady, olardyń sıpattamasy men qoldanylý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      5. Kedenderdiń, keden beketteriniń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyndaǵy baqylaý-ótkizý pýnktteriniń jáne (nemese) kedendik operaııalar jasalatyn oryndardyń jumyskerleri pogonsyz nysandy kıimmen qamtamasyz etiledi.

      Nysandy kıimniń úlgilerin, nysandy kıim kııýge quqyǵy bar keden organdary jumyskerleriniń tizbesin, onymen qamtamasyz etýdiń zattaı normalaryn jáne aıyrym belgilerin, sondaı-aq ony taǵyp júrý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      Eskertý. 10-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

11-bap. Keden organdary qyzmetiniń qaǵıdattary

      Keden organdarynyń qyzmeti:

      1) zańdylyq;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin tulǵalardyń, sondaı-aq keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń quqyqtaryn, bostandyqtary men zańdy múddelerin qamtamasyz etý;

      3) barshanyń zań aldyndaǵy teńdigi;

      4) jarııalylyq qaǵıdattarynda qurylady.

12-bap. Keden organdarynyń mindetteri men fýnkııalary

      1. Mynalar keden organynyń mindetteri bolyp tabylady:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdigin, adamnyń ómiri men densaýlyǵyn, janýarlar men ósimdikter dúnıesin, qorshaǵan ortany qorǵaý;

      2) óz quzyreti sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendigin qorǵaýdy jáne ekonomıkalyq qaýipsizdigin qamtamasyz etý;

      3) taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýin jedeldetý men jeńildetýge jaǵdaılar jasaý;

      4) saqtalýyn baqylaý keden organdaryna júktelgen Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń (budan ári – Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasy), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      5) osy Kodekste kózdelgen ózge de mindetterdi oryndaý.

      2. Keden organdaryna júktelgen mindetterdiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattarynda keden organdary óz quzyreti sheginde:

      1) kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý, onyń ishinde ózara ákimshilik kómek kórsetý sheńberinde kedendik operaııalar jasaý jáne kedendik baqylaý júrgizý;

      2) kedendik tólemder men salyqtardy, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy jáne ótemaqy bajdaryn alý, olardyń durys eseptelýi men ýaqtyly tólenýin baqylaý, olardy esepke jatqyzý (qaıtarý) jáne májbúrlep óndirip alý sharalaryn qabyldaý;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik-tarıftik retteý sharalarynyń, tyıym salýlar men shekteýlerdiń, ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý;

      4) tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizgen kezde osyndaı tulǵalardyń quqyqtary men zańdy múddeleriniń saqtalýyn qamtamasyz etý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýar aınalymyn jedeldetýge jaǵdaı jasaý;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń valıýtalaryn, baǵaly qaǵazdardy jáne (nemese) valıýtalyq qundylyqtardy, jol chekterin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baqylaýdy júzege asyrý kezinde qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl jónindegi sharalardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń halyqaralyq shartyna sáıkes qamtamasyz etý;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qylmystyq jáne ákimshilik quqyq buzýshylyqtardy anyqtaý, olardyń aldyn alý jáne jolyn kesý;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń qorǵalýyn qamtamasyz etý;

      8) kedendik statıstıkany júrgizý;

      9) Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy kedendik retteýdi jetildirýge jáne iske asyrýǵa qatysý;

      10) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń biryńǵaı saýda saıasatyn iske asyrýǵa járdemdesý;

      11) kedendik deklaraııalaýdy, kedendik baqylaýdy júzege asyrý jáne jetildirý, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik operaııalardyń júrgizilýin jeńildetýge yqpal etetin jaǵdaılar jasaý;

      12) taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaýdy júzege asyrý, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldaý;

      13) keden isi salasyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy halyqaralyq mindettemeleriniń oryndalýyn qamtamasyz etý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryn ázirleýge qatysý;

      14) keden organdarynyń materıaldyq-tehnıkalyq jáne áleýmettik bazasyn damytýǵa qatysý;

      15) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde jáne taýarlar ótkiziletin ózge oryndarda radıaııalyq baqylaý júrgizý;

      16) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde sanıtarııalyq-karantındik baqylaý júrgizý;

      17) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl, teńizdegi ótkizý pýnktterinde jáne taýarlar ótkiziletin ózge de oryndarda kóliktik baqylaý júrgizý;

      18) alyp tastaldy - QR 28.10.2019 № 268-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi);

      19) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes shet memleketterdiń keden organdarymen jáne ózge de organdarymen jáne halyqaralyq uıymdarmen yntymaqtasý;

      20) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes eksporttyq baqylaýdy júzege asyrý;

      21) keden organdarynyń kadrlaryn daıarlaýdy, qaıta daıarlaýdy jáne olardyń biliktiligin arttyrýdy uıymdastyrý jáne júrgizý fýnkııalaryn;

      22) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de fýnkııalardy oryndaıdy.

      Eskertý. 12-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.10.2019 № 268-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

13-bap. Keden organdarynyń quqyqtary

      1. Keden organdarynyń quqyqtary:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynan jáne shet memleketterdiń organdarynan, deklaranttardan, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardan jáne tekseriletin tulǵalardan qajetti aqparatty, sondaı-aq keden isi salasyna qatysty qujattar men málimetterdi suratý jáne alý;

      2) kedendik baqylaý júrgizý kezinde ártúrli bilim salalarynyń mamandaryn tartý;

      3) kólik quraldaryn toqtatý, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keden organdarynyń ruqsatynsyz shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin májbúrlep qaıtarý;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes sottarǵa talap qoıýdy berý;

      5) keden isi salasynda quqyq buzýshylyq jasaǵan adamdardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ustap alý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden nemese ózge organdarynyń qyzmettik úı-jaılaryna jetkizý;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes faktiler men oqıǵalardy qujattaý, olardyń beıne- jáne aýdıojazbasyn, kıno- jáne fototúsirilimin júrgizý;

      7) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes keden organdarynyń resmı ókilderin shet memleketterge jiberý;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aqparattyq júıelerdi, baılanys júıelerin jáne derekterdi berý júıelerin, kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn, sondaı-aq aqparatty qorǵaý quraldaryn ázirleý, qurý, ıelený jáne paıdalaný;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes, keden organdaryna júktelgen fýnkııalardy oryndaý úshin arnaýly quraldardy qosa alǵanda, taýarlardy satyp alý;

      10) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes dene kúshi men arnaýly quraldardy qoldaný;

      11) Alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

      12) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksinde kózdelgen ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly hattamalar toltyrý jáne isterdi qaraý, ákimshilik ustap alýdy júrgizý, sondaı-aq basqa da sharalardy qoldaný;

      13) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen ǵylymı-zertteý, oqý, baspa qyzmetin júzege asyrý;

      14) quqyq qorǵaý organdary jáne (nemese) ýákiletti organ usynatyn, qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi jylystatýǵa jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa yqtımal qatysy bolýy týraly aqparat alǵan kezde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen ustap alýdy (toqtata turýdy) júzege asyrý;

      15) osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge de quqyqtardy júzege asyrý.

      Eskertý. 13-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

14-bap. Keden organdarynyń mindetteri

      1. Keden organdarynyń mindetteri:

      1) óz quzyreti sheginde memleket múddelerin qorǵaý;

      2) deklaranttardyń jáne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń zańdy quqyqtaryn saqtaý;

      3) keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamdarynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵymdardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne merzimderde qaraý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýar aınalymyn jedeldetýge yqpal etetin jaǵdaılar jasaý jolymen syrtqy saýdanyń damýyna járdemdesý;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik baqylaýdy júzege asyrý;

      6) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen;

      7) óz ókilettikteri sheginde deklaranttarǵa jáne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarǵa olardyń quqyqtaryn iske asyrýyna járdemdesý;

      8) kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń tolyq alynýyn jáne bıýdjetke ýaqtyly aýdarylýyn qamtamasyz etý;

      9) óz quzyreti sheginde osy Kodekste belgilengen merzimderde sheshimder qabyldaý jáne deklaranttar men keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynda belgilengen sharttardy saqtaýy jáne mindetterdi oryndaýy boıynsha olardyń qyzmetin baqylaýdy júzege asyrý;

      10) Qazaqstan Respýblıkasynyń syrtqy saýdasynyń kedendik statıstıkasyn jáne arnaýly kedendik statıstıkasyn júrgizýdi júzege asyrý;

      11) óz quzyreti sheginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kúzetýdi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń saqtalýyn baqylaýdy qamtamasyz etý;

      12) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdarynyń qyzmetine, keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna jáne olardyń otbasy múshelerine qatysty quqyqqa qaıshy áreketterden qorǵaýdy qamtamasyz etý;

      13) óz quzyreti sheginde quqyq buzýshylyqtardyń aldyn alý, jolyn kesý jáne olardy anyqtaý jóninde jumys júrgizý;

      14) keden isi salasynda quqyq buzýshylyqtardyń jasalýy týraly aqparatty jınaýdy jáne taldaýdy júzege asyrý;

      15) Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdik organdarymen jáne basqa da tıisti memlekettik organdarymen ózara is-qımyl jasasa otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn qorǵaýdy qamtamasyz etý jónindegi sharalardy júzege asyrý;

      16) keden isi salasynda kelip túsetin suraý salýlar men usynystardy eskere otyryp, ótinishterdiń ýaqtyly, obektıvti jáne jan-jaqty qaralýyn jáne jaýap berilýin nemese tıisti áreketter jasalýyn qamtamasyz etý;

      17) keden isi salasynda óteýsiz aqparat jáne konsýltaııa berýdi júzege asyrý;

      18) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan tártippen, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarynyń birlesken aktileri negizinde atalǵan organdarmen kelisý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da memlekettik organdarymen ózara is-qımyl jasasý;

      19) keden isin jetildirý jáne kedendik ákimshilik júrgizýdiń tıimdi ádisterin engizý maqsatynda syrtqy ekonomıkalyq jáne ózge de qyzmetke qatysýshylarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara is-qımyl jasasý;

      20) ımporttaýshylardyń zańdy mekenjaılaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirýshilerdiń (ımporttaýshylardyń) keńeıtilgen mindettemeleri qoldanylatyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelingen ónimniń (taýarlardyń) kólemderi men túrlerin kórsete otyryp, qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organǵa ımporttaýshylar boıynsha aqparat usyný;

      21) belgilengen merzimderde bıýdjetke tólenbegen kedendik tólemder men salyqtardyń somasyn, sondaı-aq ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alý;

      22) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik ákimshilik júrgizýdi júzege asyrý;

      23) memleket menshigine aınaldyrylǵan taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna berilgenge deıin osyndaı taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý;

      24) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen;
      25) alyp tastaldy - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

      2. Keden organdary osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń aktilerinde kózdelgen ózge mindetterdi de júzege asyrady.

      3. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes is júrgizilýi Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarynyń quzyretine jatqyzylǵan qylmystyq jáne (nemese) ákimshilik quqyq buzýshylyqtardy anyqtaǵan kezde, keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen jáne merzimderde osyndaı quqyq buzýshylyqtar boıynsha qolda bar materıaldardy Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdaryna berýge mindetti.

      Eskertý. 14-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.12.2018 № 210-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

15-bap. Keden organdarynyń jáne olardyń laýazymdy adamdarynyń jaýapkershiligi

      1. Keden organdary quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) arqyly keltirilgen zııan úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

      2. Tulǵalarǵa keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) arqyly keltirilgen zalaldar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ótelýge jatady.

      3. Tulǵalarǵa keden organdarynyń laýazymdy adamdarynyń quqyqqa syıymdy sheshimderi, áreketteri arqyly keltirilgen zalaldar ótelýge jatpaıdy.

      4. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary quqyqqa syıymsyz sheshimderi, áreketteri (áreketsizdigi) úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

16-bap. Kedendik ınfraqurylym

      1. Kedendik ınfraqurylymǵa kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldarymen, ınjenerlik, aqparattyq, telekommýnıkaııalyq júıelermen jáne olardy qamtamasyz etý quraldarymen jaraqtalǵan (budan ári osy bapta – kedendik ınfraqurylym elementteri) ǵımarattar, qurylysjaılar, úı-jaılar, ashyq alańdar jáne keden organdarynyń qyzmetin qamtamasyz etetin áleýmettik maqsattaǵy obektiler jatady.

      2. Kedendik ınfraqurylym elementteri:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda;

      2) keden organdary men keden organdarynyń júıesine kiretin mamandandyrylǵan memlekettik mekemeler ornalasqan jerlerde;

      3) osy Kodekste belgilengen tártippen kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik baqylaý júrgizilýi múmkin aýmaqtarda ornalasýy múmkin.

      3. Komıssııa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda ornalasqan kedendik ınfraqurylym elementterin jaılastyrýǵa jáne tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa qoıylatyn úlgilik talaptardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń qyzmetin qamtamasyz etýge baılanysty fýnkıonaldyq maqsat erekshelikterin eskere otyryp aıqyndaıdy.

      4. Keden organdary men keden organdarynyń júıesine kiretin mamandandyrylǵan memlekettik mekemeler ornalasqan jerlerde jáne aýmaǵynda kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik baqylaý júrgizilýi múmkin ózge jerlerde kedendik ınfraqurylym elementterin jaılastyrýǵa jáne tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda kedendik ınfraqurylymnyń jaı-kúıin, damý serpini men úrdisterin taldaýdy Komıssııa keden organdary usynatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes memlekettik qupııaǵa (memlekettik qupııalarǵa) nemese taratylýy shektelgen málimetterge jatqyzylǵan málimetterdi qamtymaıtyn, belgili bir ýaqyt kezeńi úshin qorytylǵan, taýarlar men kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý týraly málimetter negizinde júrgizedi.

      Taýarlar men kólik quraldarynyń ótkizilýi týraly kórsetilgen málimetterdiń quramyn, olardyń qurylymy men formatyn, sondaı-aq berilý kezeńdiligi men tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kedendik ınfraqurylymnyń jaı-kúıi, damý serpini men úrdisteri týraly aqparat Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrylady.

17-bap. Keden isi salasyndaǵy quqyq qorǵaý qyzmeti

      1. Keden isi salasyndaǵy qylmystyq quqyq buzýshylyqtardy sotqa deıingi tergep-tekserý Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq-proestik kodeksine sáıkes júzege asyrylady.

      2. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksine sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtar týraly ister boıynsha is júrgizýdi júzege asyrady jáne tulǵalardy ákimshilik jaýaptylyqqa tartady.

      3. Qylmystyq ister jáne ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly ister boıynsha quqyqtyq kómek jáne keden organdarynyń shet memleketterdiń keden organdarymen ózara is-qımyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes júzege asyrylady.

18-bap. Keden organdarynyń kólik quraldaryn toqtatý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin ustap alý (qaıtarý) jónindegi quqyqtary

      1. Keden organdary kólik quraldaryn toqtatýǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keden organynyń ruqsatynsyz shyǵyp ketken sý jáne áýe kemelerin májbúrlep qaıtarýǵa quqyly.

      Avtomobıl kólik quraldaryn kedendik baqylaý aımaǵynan tys jerde toqtatqan jaǵdaıda, kedendik baqylaý júrgizý ýaqyty osyndaı toqtatý kezinen bastap eki saǵattan aspaýǵa tıis.

      2. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde bolatyn sý jáne áýe kemelerin ustap alý (qaıtarý) jónindegi áreketteri Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes júzege asyrylady.

19-bap. Keden organdary alǵan aqparatqa qarym-qatynas

      1. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasyna sáıkes alǵan kez kelgen aqparatty keden organdary ózderine júktelgen mindetter men fýnkııalardy oryndaý úshin ǵana paıdalanady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasyna sáıkes osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparatqa qoljetimdilik alǵan keden organdary, olardyń laýazymdy adamdary, sondaı-aq ózge de tulǵalar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne osy Kodekste belgilengen;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarymen qorǵalatyn qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq basqa da jasyryn aqparatty jarııa etýge, jeke maqsattary úshin paıdalanýǵa ne ózge tulǵalarǵa, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdaryna berýge quqyly emes.

      3. Keden organdary ózderine usynylǵan aqparatty, onyń ishinde aldyn ala aqparatty Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, eger mundaı aqparat kórsetilgen organdarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasymen ózderine júktelgen mindetterdi oryndaý jáne fýnkııalardy júzege asyrý úshin qajet bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańdarmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy), sondaı-aq basqa da qupııa aqparatty qorǵaý jónindegi zańnamasynyń talaptaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryn saqtaı otyryp, al osy Kodekstiń 49-taraýyna sáıkes alynǵan aqparatqa qatysty osy Kodekstiń 449-babynyń talaptaryn da saqtaı otyryp, mynadaı jaǵdaılarda:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń quqyq qorǵaý jáne arnaýly memlekettik organdaryna – olardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen quzyreti sheginde, prokýror sankııalaǵan, qaǵaz jetkizgishtegi ne elektrondyq qujat túrindegi ýájdi suraý salý negizinde beredi. Mundaı málimetterdi prokýror suratqan jaǵdaıda, sankııa talap etilmeıdi;

      2) sottarǵa: olardyń is júrgizýinde jatqan ister boıynsha suraý salý negizinde;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de memlekettik organdaryna Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen jaǵdaılarda jáne birlesken aktilerde aıqyndalatyn tártippen;

      4) qarjy monıtorıngi jónindegi ýákiletti organǵa – "Qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyl týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes;

      5) ımporttaýshylardyń zańdy mekenjaılaryn, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirýshilerdiń (ımporttaýshylardyń) keńeıtilgen mindettemeleri qoldanylatyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelingen ónimniń (taýarlardyń) kólemderi men túrleri kórsetilgen ımporttaýshylar jónindegi aqparatty qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organǵa beredi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes alynǵan kez kelgen aqparat:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organyna;

Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalary týraly zańnamasyna sáıkes tergep-tekserý maqsattary úshin Komıssııaǵa;

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynan shyǵatyn taýarlarǵa qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqylyq tergep-tekserýlerin júrgizý kezinde shet memlekettiń jáne (nemese) shet memleketter odaǵynyń quzyretti organyna;

Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ótemaqy tergep-tekserýin júrgizý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń quzyretti organyna jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııaǵa aqparat berý jaǵdaılaryn qospaǵanda, jarııa etilýge jáne taratylýǵa jatpaıdy.

      5. Keden organdarynan ne ózge de ýákiletti organdardan osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparatty alǵan Qazaqstan Respýblıkasy keden organdarynyń laýazymdy adamdary, ózge de memlekettik organdarynyń nemese uıymdarynyń laýazymdy adamdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óz mindetterin oryndaý kezeńinde de, olardy oryndaý aıaqtalǵannan keıin de mundaı aqparatty taratýǵa quqyly emes.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aqparat kedendik baqylaýdy júrgizýge tartylǵan mamandardyń kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde óz mindetterin oryndaý kezinde de, ony aıaqtaǵannan keıin de taratýyna jatpaıdy.

      6. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdary ýákiletti organmen kelisý boıynsha aqparattyq qaýipsizdikti jáne jáne ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý salasyndaǵy ýákiletti organdar aıqyndaǵan tártipke jáne merzimderge sáıkes aqparattyq resýrstardyń rezervtik kóshirmesin elektrondyq aqparattyq resýrstardy rezervtik saqtaýdyń biryńǵaı platformasyna saqtaýǵa beredi.

      Bul rette saqtaýǵa berilgen osyndaı derekterdi paıdalanýdy ýákiletti organ ǵana júzege asyrady.

      Eskertý. 19-bapqa ózgerister engizildi - QR 05.10.2018 № 184-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi); 02.04.2019 № 241-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańdarymen.

20-bap. Keden organdary qabyldaǵan sheshimderdi jáne kedendik baqylaý júrgizý nátıjelerin ózara taný

      Keden organdarynyń kedendik operaııalar jasaý kezinde qabyldanǵan sheshimderi jáne belgilengen tártippen resimdelgen kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri, osy Kodekste belgilengen jaǵdaılary qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde ózara tanylady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda birdeı zańdyq kúshke ıe bolady.

21-bap. Keden organdarynyń jáne (nemese) olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderine, áreketterine (áreketsizdigine) shaǵym jasaý (daý aıtý)

      Múddeli tulǵa keden organdarynyń jáne (nemese) olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen shaǵym jasaýǵa (daý aıtýǵa) quqyly.

22-bap. Keden organdarynyń konsýltaııa berýi jáne aldyn ala sheshimder qabyldaýy

      1. Keden organy tulǵalarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn qoldaný máseleleri jáne keden organdarynyń quzyretine kiretin ózge de máseleler boıynsha óteýsiz negizde konsýltaııa berýdi júzege asyrady.

      2. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary konsýltaııa berýdi júzege asyrý kezinde kedendik deklaraııalardy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes keden organyna usynylýǵa jatatyn ózge de qujattardy keden organynyń atynan teksermeıdi, sondaı-aq mundaı kedendik deklaraııalardy jáne qujattardy jasamaıdy.

      Kórsetilgen qujattardy toltyrý máseleleri boıynsha konsýltaııa berý tulǵa usynǵan osyndaı qujattar men aqparatty tekserýsiz júzege asyrylady.

      3. Konsýltaııa berýdi júzege asyrý kezinde tulǵalarǵa usynylǵan aqparat keden organynyń nemese onyń laýazymdy adamynyń taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde sheshimder qabyldaýyna nemese áreketter (áreketsizdik) jasaýyna negiz bolyp tabylmaıdy.

      4. Keden organdarynyń konsýltaııa berýi aýyzsha jáne jazbasha nysandarda júzege asyrylady. Keden organy tulǵanyń jazbasha suraý salý salýy boıynsha aqparatty jazbasha nysanda, múmkindiginshe qysqa, biraq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen merzimnen keshiktirilmeıtin merzimderde berýge mindetti.

      5. Konsýltaııa berý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy:

      1) keden organdarynyń quzyretine kirmeıtin máseleler boıynsha konsýltaııa júrgizýge;

      2) múddeli tulǵalar usynǵan qujattarǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizýge;

      3) tulǵalardyń qujattaryna ókimdik jazbalar jasaýǵa, keden organdaryna nusqaý berýge nemese keden organynyń keıingi sheshimderine nemese keden organdaryna júktelgen fýnkııalardy júzege asyrý kezinde onyń laýazymdy adamynyń áreketine qandaı da bir ózge tásilmen yqpal etýge quqyly emes.

      6. Keden organdary osy Kodekske sáıkes taýarlardy synyptaý týraly, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de máseleler boıynsha, eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen aldyn ala sheshimder qabyldaıdy.

23-bap. Kedendik statıstıka júrgizý, kedendik statıstıkanyń derekterin paıdalaný jáne usyný

      1. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettermen aradaǵy taýarlarmen syrtqy saýdasynyń kedendik statıstıkasyn (budan ári osy bapta – taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasy) jáne arnaıy kedendik statıstıkany qamtıtyn kedendik statıstıkany júrgizedi.

      2. Kedendik statıstıkany júrgizý úshin keden organdarynyń aqparaty men elektrondyq aqparattyq resýrstary paıdalanylady.

      3. Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasynyń derekteri taýarlarmen syrtqy saýdanyń jaı-kúıin, damý serpini men úrdisterin taldaý maqsattarynda qalyptastyrylady.

      Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasyn júrgizý Komıssııa bekitetin ádisnamaǵa sáıkes júzege asyrylady.

      Taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasyn júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Keden organdary taýarlarmen syrtqy saýdanyń kedendik statıstıkasynyń derekterin, onyń ishinde:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, ózge de tulǵalarǵa;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda belgilengen tártippen halyqaralyq uıymdarǵa ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný nemese qaıta qaraý týraly ótinish berý úshin usynady.

      5. Arnaıy kedendik statıstıkanyń derekteri keden organdaryna júktelgen mindetterdi oryndaý maqsattarynda qalyptastyrylady jáne paıdalanylady.

      Arnaıy kedendik statıstıkany júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      6. Statıstıkalyq maqsattar úshin tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes usynatyn qujattar men málimetter paıdalanylady.

      7. Statıstıkalyq maqsattar úshin paıdalanylatyn málimetterge osy Kodekstiń 19-babynyń erejeleri qoldanylady.

24-bap. Keden organdarynyń tulǵalar týraly aqparat jınaýy

      1. Keden organdary mynadaı:

      1) uıymnyń quryltaıshylary, akıonerleri, basshylary jáne bas býhgalterleri týraly;

      2) zańdy tulǵany memlekettik tirkeý ne tulǵany dara kásipker retinde memlekettik tirkeý týraly;

      3) kásipkerlik qyzmetti júzege asyrý úshin paıdalanylatyn múliktiń quramy týraly;

      4) ashylǵan banktik shottar týraly;

      5) tulǵanyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmeti týraly;

      6) uıymnyń jáne onyń fılıaldarynyń ornalasqan jeri týraly;

      7) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes salyq tóleýshi retinde esepke qoıylǵany jáne salyq tóleýshiniń bıznes-sáıkestendirý nómiri týraly;

      8) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylǵan ne osyndaı tizilimge qosylýǵa úmitker zańdy tulǵalardyń qarjylyq ornyqtylyǵy týraly;

      9) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylǵan ne osyndaı tizilimge qosylýǵa úmitker zańdy tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes bereshegi (beresisi) týraly;

      10) jeke tulǵalar týraly: derbes derekter (jeke tulǵanyń jeke sáıkestendirý nómirin qosa alǵanda, tegi, aty, ákesiniń aty (ol bolǵan kezde), týǵan kúni jáne jeri, jynysy, turǵylyqty jeri, jeke basty kýálandyratyn qujattyń derektemeleri) jáne osy tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkizý jıiligi týraly;

      11) keden ókilderiniń tizilimine, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine, ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine, keden qoımalary ıeleriniń tizilimine, erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine, bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine qosylýǵa úmitker ne osyndaı tizilimderge engizilgen zańdy tulǵanyń akıonerleri, olardyń quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy qylmystyq quqyq buzýshylyqtary úshin, sondaı-aq ózderi boıynsha is Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarynyń júrgizýine jatqyzylǵan qylmystyq quqyq buzýshylyqtary úshin qylmystyq jaýapqa tartý týraly málimetterdi qosa alǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge baılanysty syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti ne kedendik baqylaýdaǵy taýarlarǵa qatysty qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar týraly aqparat jınaýǵa quqyly.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar týraly aqparat jınaýdy keden organdary kedendik operaııalar jasaý kezinde jáne ony Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdarynan alý arqyly júzege asyrady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń keden organdarynda bar, ózi týraly qujattalǵan aqparatpen kedergisiz tanysýǵa jáne bul aqparattyń tolyqtyǵy men anyqtyǵyn qamtamasyz etý maqsatynda naqtylaýǵa quqyǵy bar.

25-bap. Qujattar jáne (nemese) málimetter almasý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda keden organdary men deklaranttar, tasymaldaýshylar, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar jáne kedendik operaııalar jasaıtyn ózge de tulǵalar arasynda qujattar jáne (nemese) málimetter almasý elektrondyq nysanda nemese qujattardy jáne (nemese) málimetterdi qaǵaz jetkizgishte usyný (jiberý) arqyly júzege asyrylady.

      2. Elektrondyq qujattar jáne (nemese) elektrondyq túrdegi málimetter almasý keden organdarynyń aqparattyq júıeleri men osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyl jasasýy arqyly ne ınternet-resýrstardy paıdalana otyryp júzege asyrylady.

      3. Qujattardy jáne (nemese) málimetterdi qaǵaz jetkizgishte usyný (jiberý) arqyly qujattar jáne (nemese) málimetter almasý qujattardy jáne (nemese) málimetterdi elektrondyq túrde almasýǵa tehnıkalyq múmkindik bolmaǵan jaǵdaıda, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda júzege asyrylady.

26-bap. Keden organdarynyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara qarym-qatynasy

      1. Kedendik retteýdi jetildirý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy aktileriniń jobalaryn jarııa talqylaý maqsattarynda keden organdary syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen konsýltaııalyq sıpatta resmı qarym-qatynas ornatady jáne ony qoldap otyrady.

      2. Keden organdary kedendik baqylaýdyń tıimdiligin arttyrý úshin syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylarmen), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarmen, olardyń qaýymdastyqtarymen (odaqtarymen), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasymen, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdarmen ózara is-qımyl jasasady.

      3. Keden organdary men syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar (syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylar), ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, olardyń qaýymdastyqtary (odaqtary), Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq kásipkerler palatasy, sondaı-aq kommerııalyq emes uıymdar arasynda konsýltaııalyq sıpatta resmı qarym-qatynas ornatý jáne ony qoldap otyrý jáne kedendik baqylaýdyń tıimdiligin arttyrý maqsatynda ózara is-qımyl jasasý úshin keden organdarynyń janynda konsýltaııalyq organdar qurylýy jáne osyndaı ózara is-qımyl tártibin retteıtin qujattar qabyldanýy múmkin.

      4. Keden isin jetildirý máseleleri jónindegi konsýltaııalyq keńester ýákiletti organnyń, onyń aýmaqtyq keden organdary men kedenderdiń janynan qurylady. Keden isin jetildirý máseleleri jónindegi konsýltaııalyq keńester týraly úlgilik erejeni ýákiletti organ aıqyndaıdy.

27-bap. Jekelegen kólik túrlerinde kedendik baqylaý júrgizý kezinde keden organdarynyń basqa tulǵalarmen ózara is-qımyly

      1. Kedendik baqylaýdy júzege asyrý maqsatynda keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq temirjol kompanııasymen, temirjol kóligi salasyndaǵy ulttyq tasymaldaýshysymen, halyqaralyq áýejaılarymen, teńiz jáne ózen porttarymen ózara is-qımyldy júzege asyrady.

      2. Keden organdary men kórsetilgen zańdy tulǵalardyń ózara is-qımyl jasasý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerinde jáne ýákiletti organ men kólik salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organnyń birlesken aktilerinde aıqyndalady.

28-bap. Keden organdarynyń halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik plombalar jáne mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberýi

      1. Kedendik plombalar men mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaý úshin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary:

      1) kedendik plombalar ádettegi jáne senimdi tásilmen salynýy múmkin;

      2) taýarlar halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń júkjaılarynyń (bólekjaılarynyń) plomba salynǵan bóliginen ony ashýdyń kórinetin izderin qaldyrmaı nemese kedendik plombalar men mórlerdi zaqymdamaı alynbaıdy nemese oǵan salynbaıdy;

      3) taýarlar jasyrylýy múmkin jasyryn oryndar bolmaıdy;

      4) taýarlar turǵan oryndarǵa taýarlardy kedendik qarap-tekserý úshin jeńil qol jetkizilýge tıis degen talaptar saqtala otyryp konstrýkııalanýǵa jáne jabdyqtalýǵa tıis.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldaryna qoıylatyn talaptar, eger mundaı kólik quraldary Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda belgilengen, olardyń konstrýkııalary men jabdyǵyna qoıylatyn talaptarǵa sáıkes kelse, oryndaldy dep esepteledi.

      3. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkestigi halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórleri salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik alý arqyly kúni buryn rastalýy múmkin.

      4. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik:

      1) jeke-dara tártippen;

      2) kólik quraldary konstrýkııasynyń tıpi (serııalary) boıynsha berilýi múmkin.

      5. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálikti keden organy múddeli tulǵanyń ótinishi boıynsha, kólik quraly kórsetilgen kezde, kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı beredi. Mundaı kýálik, kólik quralynyń konstrýkııasyna ózgerister engizilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, Komıssııa aıqyndaıtyn merzim sheginde qoldanylady.

      Múddeli tulǵanyń halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý jóninde kýálik berý týraly ótinishi, osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, erkin nysanda beriledi.

      Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen ótinish elektrondyq nysanda berilgen jaǵdaıda, mundaı ótinishtiń qurylymy men formatyn ýákiletti organ bekitedi.

      Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálik kólik quralyn ıelený quqyǵy basqa tulǵaǵa aýysqan kezde de jaramdy bolyp qalady.

      Halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýáliktiń nysanyn, ony berý jáne paıdalaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Keden organdary:

      1) taýarlardy tasymaldaýdy kedendik tasymaldaýshy júzege asyrǵan;

      2) kúni buryn jiberý Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń kedendik plombalar men mórler salynǵan taýarlardy tasymaldaýǵa kúni buryn jiberilýin talap etpeıdi.

3-taraý. TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ, OLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNDA NEMESE ONYŃ ShEGINEN TYS JERLERDE IELENÝ, PAIDALANÝ JÁNE (NEMESE) OLARǴA BILIK ETÝ TÝRALY JALPY EREJELER

29-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý

      1. Barlyq tulǵalardyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne osy Kodekste belgilengen tártippen jáne sharttarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge teń negizde quqyǵy bar.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna jáne osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýǵa jatady.

30-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin oryndar

      1. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý, osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynan ótkizý ózge oryndarda jáne osy oryndarda ornalasqan keden organdarynyń jumys ýaqytynda júzege asyryla alatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda júzege asyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri ne Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan ózge oryndar taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndary bolyp tabylady.

      3. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan jaǵdaılarda jáne tártippen osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen oryndardan ózge oryndarda júzege asyrylýy múmkin.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndary kelý oryndary bolyp tabylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndary ketý oryndary bolyp tabylady.

      Kelý oryndary men ketý oryndary týraly aqparatty keden organdary kelý oryndary men ketý oryndarynyń jalpy tizbelerin qalyptastyrý jáne olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtyna ornalastyrý úshin Komıssııaǵa jiberedi.

      Kelý oryndary men ketý oryndarynyń jalpy tizbeleriniń nysandaryn, olardy qalyptastyrý, júrgizý jáne olardan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq kelý oryndary men ketý oryndary týraly aqparat usynýdyń tártibi men tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Jekelegen taýar sanattary osyndaı taýar sanattaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý (kelý) nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý (ketý) úshin ýákiletti organ aıqyndaǵan, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndarynda ǵana Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi múmkin.

      6. Keden organdary taýarlardyń shyǵarylǵan jerine, taýarlardyń jóneltýshi jáne mejeli eline baılanysty taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý oryndaryn tańdaýda tulǵany shekteýge quqyly emes.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri týraly aqparat berý maqsatynda Komıssııa olar týraly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary usynatyn málimetter negizinde osyndaı ótkizý pýnktteriniń aqparattyq-anyqtamalyq tizbesin jáne osyndaı ótkizý pýnktteri pasporttarynyń jalpy tizilimin qalyptastyrady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Internet jelisindegi resmı saıtyna ornalastyrady.

      Kórsetilgen tizbe men tizilimniń nysandaryn, olardy qalyptastyrý, júrgizý jáne olarda qamtylǵan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralary arqyly ótkizý pýnktteri týraly málimetter usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      8. Osy baptyń erejeleri qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde qoldanylmaıdy.

31-bap. Keden organdaryna aldyn ala aqparatty usyný

      1. Aldyn ala aqparat usynýdyń maqsaty keden organdarynyń taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgenge deıin táýekelderdi baǵalaý jáne kedendik baqylaý obektilerin, nysandaryn jáne kedendik baqylaý júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tańdaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldaýy úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi josparlanatyn taýarlar týraly málimetter alýy bolyp tabylady.

      Keden organdary aldyn ala aqparatty kedendik operaııalar jasaýdy jedeldetý jáne kedendik baqylaý júrgizýdi ońtaılandyrý úshin paıdalanady.

      2. Keden organdaryna usynylatyn aldyn ala aqparattyń quramy ony paıdalaný maqsattaryna qaraı:

      1) keden organdary táýekelderdi baǵalaý jáne kedendik baqylaý obektilerin, nysandaryn jáne kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tańdaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldaý úshin paıdalanatyn aldyn ala aqparat quramyna;

      2) keden organdary kedendik operaııalar jasaýdy jedeldetý jáne kedendik baqylaý júrgizýdi ońtaılandyrý úshin paıdalanatyn aldyn ala aqparat quramyna bólinedi.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen maqsattarda aıqyndalatyn quramdaǵy aldyn ala aqparat mindetti túrde usynylady.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen maqsattarda aıqyndalatyn quramdaǵy aldyn ala aqparat ony usyna alatyn tulǵalardyń qalaýy boıynsha usynylady.

      4. Aldyn ala aqparat elektrondyq qujat túrinde usynylýy múmkin.

      Elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparat taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etýge, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa, kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalar jasaý, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de kedendik operaııalar jasaý kezinde paıdalanylýy múmkin.

      5. Aldyn ala aqparat taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgenge deıin, aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýi josparlanǵan orny ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna usynylady.

      6. Aldyn ala aqparat ınternet-resýrstar paıdalanyla otyryp, keden organynyń aqparattyq júıesi men aldyn ala aqparatty usynatyn tulǵalardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyly arqyly jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de tásilmen usynylady.

      Aldyn ala aqparat keden organynyń aqparattyq júıesi men tasymaldaýshylardyń aqparattyq júıeleriniń ózara is-qımyly arqyly usynylǵan jaǵdaıda, tasymaldaýshylardyń aqparattyq júıelerine qoıylatyn tehnıkalyq talaptardy qosa alǵanda, mundaı ózara is-qımyl tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      7. Aldyn ala aqparat tulǵanyń tańdaýy boıynsha qazaq, orys nemese aǵylshyn tilderinde usynylady.

      8. Keden organy usynylǵan aldyn ala aqparatty Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen jáne merzimderde tirkeıdi nemese ony tirkeýden bas tartady.

      9. Keden organy usynylǵan aldyn ala aqparatty oǵan tirkeý nómirin berý arqyly tirkeıdi.

      10. Keden organy, eger usynylǵan aqparat Komıssııa aıqyndaǵan quramǵa, qurylym men formatqa jáne (nemese) osy baptyń 7-tarmaǵynda kózdelgen talapqa sáıkes kelmese, aldyn ala aqparatty tirkeýden bas tartady.

      11. Aldyn ala aqparattyń tirkeý nómiri kórsetile otyryp, aldyn ala aqparatty tirkeý týraly ne bas tartý sebepteri kórsetile otyryp, ony tirkeýden bas tartý týraly málimetter aldyn ala aqparatty usynǵan tulǵaǵa elektrondyq nysanda jiberiledi.

      12. Aldyn ala aqparat keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde ol tirkelgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde, al eger Komıssııa ózge merzimdi aıqyndaǵan bolsa, – Komıssııa aıqyndaǵan merzim ishinde saqtalady, sodan keıin keden organdary mundaı aqparatty aldyn ala aqparat retinde paıdalanbaıdy.

      Komıssııa keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde aldyn ala aqparatty saqtaýdyń osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen merzimnen ózge merzimin aıqyndaýǵa quqyly.

      13. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna mindetti túrde usynylýǵa tıis aldyn ala aqparat usynylmaı nemese onyń usynylý merzimi buzyla otyryp kelgen taýarlar, sondaı-aq osyndaı aldyn ala aqparatty belgilengen merzimderde usynbaǵan tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buzý táýekeliniń deńgeıi joǵary sanatqa jatady.

      Mindetti túrde usynylýǵa tıis aldyn ala aqparat usynylmaǵan nemese ony usyný merzimderi buzylǵan kezde, taýarlardy kedendik jete tekserý ne kedendik baqylaýdyń ózge nysandary jáne (nemese) táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaǵan kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar qoldanylady.

      Keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerde baılanys quraldary (telekommýnıkaııalyq jeliler jáne Internet jelisi) jumysynyń tehnıkalyq irkilisterinen, buzylýynan, elektr energııasynyń óship qalýynan bolǵan aqaýlyqtarǵa baılanysty keden organdary taýarlarǵa qatysty aldyn ala aqparatty ala almaǵan jáne (nemese) óńdeı almaǵan taýarlar boıynsha osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý nysandaryn qoldaný týraly sheshimdi keden organy kelý kezinde usynylǵan málimetter (qujattar) negizinde qabyldaıdy.

      Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaılarda, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri aldyn ala aqparatty mindetti túrde usyný bóliginde qoldanylmaıdy. Bul rette taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      14. Aldyn ala aqparat:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke tulǵalar ótkizetin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jiberiletin taýarlarǵa;

      3) osy Kodekstiń 379-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa;

      4) dúleı zilzalalardyń, avarııalar men apattardyń saldarlaryn joıý úshin ótkiziletin taýarlarǵa;

      5) mártebesi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes berilgen ruqsatnamamen (áskerı ruqsatnamamen) rastalatyn áskerı júkterge;

      6) kelý ornynda arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn taýarlarǵa;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlaryna;

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jáne shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerine tolyq nemese ishinara sáıkes keletin EEA aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa;

      9) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda ózge de taýarlarǵa qatysty usynylmaýy múmkin.

      15. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty aldyn ala aqparat usynylmaıdy.

      16. Aldyn ala aqparattyń quramyn, osyndaı aqparattyń qurylymy men formatyn, aldyn ala aqparatty, onyń ishinde elektrondyq qujat túrinde usynylatyn aldyn ala aqparat usyný tártibi men merzimderin, elektrondyq qujat túrindegi aldyn ala aqparatty qalyptastyrý jáne paıdalaný tártibin, aldyn ala aqparatty keden organdaryna usynýǵa mindetti ne quqyly tulǵalardy Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne keden organynyń osyndaı aldyn ala aqparatty paıdalaný maqsattaryna qaraı aıqyndaıdy.

      17. Kedendik deklaraııalanýy Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda jáne tártippen, osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalǵan erekshelikterimen, al olardy Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin – osy Kodekstiń 185-babynda kózdelgen jaǵdaılarda jáne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylatyn taýarlarǵa qatysty berilgen elektrondyq qujat túrindegi kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter aldyn ala aqparat retinde paıdalanylýy múmkin.

32-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý

      1. Belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýge jatpaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen taýarlar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, olardy osylaı áketý maqsatynda halyqaralyq tasymaldaýdyń basqa kólik quralyna qaıta tıeýdi qospaǵanda, halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quralynan túsirilmeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketilýge tıis.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý sharalaryn – tasymaldaýshy, al ol bolmaǵan kezde, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózge tulǵalar aıqyndalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde olardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyna ıe tulǵa qabyldaıdy.

      2. Belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge jatpaıtyn taýarlar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketile almaıdy.

      3. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen nemese taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalmaǵany anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ony keden organy tyıym salý týraly osyndaı sheshim qabyldaǵan kezden bastap úsh saǵattan keshiktirmeı, kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly belgi qoıý arqyly nemese keden organynyń aqparattyq júıesi men tasymaldaýshynyń aqparattyq júıesi arasynda ózara is-qımyl boǵan kezde, osyndaı tyıym salý týraly habarlamany elektrondyq nysanda jiberý arqyly – tasymaldaýshynyń, al ol bolmaǵan kezde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyna ıe tulǵanyń nazaryna jetkizedi.

      4. Keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salý týraly sheshimin alǵannan keıin osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      5. Keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshimi alynǵan jáne olardy keden organynyń taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshimi alynǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap eseptelgen bir jumys kúni ishinde ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıtarý júzege asyrylmaǵan kezde, keden organdary osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, sý, áýe nemese temirjol kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty keden organynyń osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtýi olardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyrý kezinde porttyń, áýejaıdyń nemese temirjol stanııasynyń tehnologııalyq proesterinde (grafıginde) belgilengen ýaqyt ishinde ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıtarý júzege asyrylmaǵan kezde júrgiziledi.

33-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin jáne keden organy shyǵarǵanǵa deıin ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý – osy taraýda, osy Kodekstiń 15 jáne 17-taraýlarynda belgilengen tártippen jáne sharttarda, al jekelegen taýar sanattaryna qatysty osy Kodekstiń 39, 40, 41, 42, 43, 44 jáne 45-taraýlaryna sáıkes belgilengen tártippen jáne sharttarda da júzege asyrylady.

      Deklaranttyń tańdaýy boıynsha taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen lızıng, qarjy lızıngi, jaldaý týraly sharttar men ózge de mámile túrleri negizinde jol beriledi.

      2. Taýarlardy keden organy shyǵarǵannan keıin olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerlerde ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý taýarlar ornalastyrylǵan kedendik rásimge sáıkes nemese kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı kedendik deklaraııalaýǵa jáne (nemese) shyǵarýǵa jatatyn jekelegen taýar sanattary úshin belgilengen tártippen jáne sharttarda júzege asyrylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy ketý ornyna kelgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkenge deıin ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý – osy taraýda, osy Kodekstiń 16-taraýynda belgilengen tártippen jáne sharttarda, al jekelegen taýar sanattaryna qatysty sondaı-aq osy Kodekstiń 39, 40, 41, 42, 43, 44 jáne 45-taraýlaryna sáıkes belgilengen tártippen jáne sharttarda da júzege asyrylady.

34-bap. Taýarlardyń kedendik baqylaýda bolýy

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary kedendik deklaraııa tirkelgen ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýdi júzege asyrýǵa tikeleı baǵyttalǵan áreketter jasalǵan kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      3. Osy Kodekske sáıkes sheteldik taýarlar mártebesin alǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda alynǵan (túzilgen) jáne turǵan qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtar men qalǵandary alynǵan (túzilgen) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      4. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, sondaı-aq erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, sondaı-aq erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      5. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary, porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jáne porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵyna ákelingen kezinen bastap kedendik baqylaýda bolatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlaryn qospaǵanda, taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      6. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kezden bastap kedendik baqylaýda bolady.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar daıyndalǵan (alynǵan) kezinen bastap kedendik baqylaýda tur dep esepteledi.

      7. Osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlar, sondaı-aq osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, osy Kodekstiń 290 jáne 299-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmaǵan taýarlar:

      1) osy baptyń 12-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekske sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alý;

      2) osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketý;

      3) joıý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy is júzinde joıý;

      4) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń bir bóligin óndiristik ysyrap dep taný;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý operaııalaryn jasaý jáne joıýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy joıý nátıjesinde túzilgen qaldyqtardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep taný nemese keden organyna túzilgen qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin jáne olardy osyndaı operaııalardy jasaý úshin berý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      6) qaıtyp ushyp keletin ǵaryshtyq ushý apparaty men ondaǵy taýarlardy qospaǵanda, osy taýarlardy ǵarysh keńistigine ushyrý;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan;

      8) osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áreketiniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      9) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda jáne 296-baby 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaılarda, keden organyna osy taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      10) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý;

      11) osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes belgilengen, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden jáne (nemese) osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlerden bosata otyryp ákelý sharttaryn buzatyn áreketter jasalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatylyp ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jáne (nemese) óndirip alý;

      12) osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen, shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar bolyp sanalatyn halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn jáne osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn qospaǵanda, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta ákelý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldyń kólik quraldaryn shyǵarý;

      13) osy Kodekstiń 362-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde halyqaralyq tasymaldaýdyń ýaqytsha ákelingen kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) óndirip alý;

      14) osy Kodekske jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý nemese memleket menshigine aınaldyrý kedendik rásimimen ornalastyrý;

      15) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń bir bóligin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujatqa sáıkes óndiristik ysyrap dep taný;

      16) osy Kodekstiń 296-baby 7-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin qoıma keden rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý mán-jaılary;

      17) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn ózge mán-jaılar bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      8. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótkenge, osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanǵa deıin ne osy baptyń 9 jáne 10-tarmaqtarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      9. Kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, sondaı-aq ózderine qatysty shyǵarýdan bas tartylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar mynadaı mán-jaılardyń biri bastalǵan:

      1) osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótkenge deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes memleket menshigine aınaldyrylǵan ne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áserinen joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin tanyǵan;

      2) osyndaı taýarlar ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine keden organynyń ruqsatymen shyǵarylǵan kezde kedendik baqylaýda dep sanalmaıdy.

      10. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary tıisti kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      11. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, osy Kodekstiń 290 jáne 299-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan taýarlar, sondaı-aq osy baptyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary:

      1) eger erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń nemese erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysy osy taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótý;

      2) osy taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý;

      3) osy taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áreketiniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      4) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda jáne 296-baby 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaılarda, keden organyna osy taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattardy usyný;

      5) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý mán-jaılary bastalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      12. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary mártebesin alǵan jáne kedendik deklaraııalanýy osy Kodekstiń 190-babynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylǵan taýarlar taýardyń sońǵy quraýyshy shyǵarylǵan kúnge deıin ne osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııadaǵy málimetterge taýar quraýyshtaryna qatysty ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgenge deıin kedendik baqylaýda bolady.

      13. Osy Kodekstiń 287-babynyń 12 jáne 13-tarmaqtarynda kórsetilgen, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy tarmaqtarda kózdelgen jaǵdaılarda, osy Kodekstiń 287-babynyń 12 jáne 13-tarmaqtaryna sáıkes osy taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      14. Osy Kodekstiń 296-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy tarmaqta kózdelgen jaǵdaıda, osy Kodekstiń 296-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes osy taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      15. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary osy Kodekstiń 327-babynyń 1-tarmaǵyna jáne 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııa tirkelgen kezden bastap bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

35-bap. Jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin, onyń ishinde olardy ýaqytsha saqtaý kezeńinde, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar odan ári olarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jaramsyz, buzylǵan nemese zaqymdanǵan kúıde ákelingen taýarlar retinde qarastyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, olardy osy Kodekstiń 194-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilerden buryn shyǵarýǵa málimdegenge deıin nemese osyndaı taýarlar osy Kodekstiń 284-babyna sáıkes porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolyp esepteletin kúnge deıin, onyń ishinde olardy ýaqytsha saqtaý kezeńinde, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan jaramsyz bolyp qalǵan, buzylǵan nemese zaqymdanǵan taýarlar odan ári olarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jaramsyz, buzylǵan nemese zaqymdanǵan kúıde ákelingen taýarlar retinde qarastyrylady.

36-bap. Sottyń sheshimi boıynsha tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan nemese óndirip alý qoldanylǵan sheteldik taýarlar

      1. Sottyń sheshimi boıynsha tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan sheteldik taýarlar – kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa, al jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar erkin aınalymǵa shyǵarýǵa jatpaıdy. Kórsetilgen taýarlar osyndaı sheshim kúshine engen kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      2. Sottyń sheshimi boıynsha ózderine kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine óndirip alý qoldanylǵan sheteldik taýarlar osyndaı sheshim kúshine engen kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      Osy tarmaqta kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolǵannan keıin kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatpaıdy.

37-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddeli tulǵalary men memlekettik organdarynyń taýarlar synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýy

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddeli tulǵalary men memlekettik organdary keden organynyń ruqsatymen kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa quqyly.

      2. Keden organy, eger mundaı irikteý:

      1) kedendik baqylaý júrgizýdi qıyndatpasa;

      2) taýarlardyń sıpattamalaryn ózgertpese;

      3) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden jaltarýǵa nemese tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtamaýǵa alyp kelmese, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa ruqsat beredi.

      3. Taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa ruqsat ne mundaı ruqsat berýden bas tartý osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar men organdar júgingen kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı beriledi.

      4. Taýarlar kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan kezde – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada, al taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osy Kodekstiń 39 jáne 42-taraýlarynda kózdelgen tártippen jáne sharttarda ótkizilgen kezde kedendik jolaýshylar deklaraııasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýarlardyń synamalaryna jáne (nemese) úlgilerine jeke kedendik deklaraııa berilmeıdi.

38-bap. Keden organdaryna eseptilik usyný

      1. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna ıelik etetin jáne (nemese) olardy paıdalanatyn tulǵalar keden organdaryna saqtalatyn, tasymaldanatyn, ótkiziletin, qaıta óńdeletin jáne (nemese) paıdalanylatyn taýarlar týraly, sondaı-aq jasalǵan kedendik operaııalar týraly eseptilik usynýǵa mindetti.

      2. Eseptilikti usyný tásilin, esepterdiń nysandaryn, elektrondyq qujat túrinde usynylatyn esepterdiń qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin, eseptilikti usyný tártibi men merzimderin, onyń ishinde osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen eseptilik tek keden organynyń talap etýi boıynsha ǵana usynylatyn jaǵdaılardy ýákiletti organ bekitedi.

4-taraý. EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ SYRTQY EKONOMIKALYQ QYZMETINIŃ BIRYŃǴAI TAÝAR NOMENKLATÝRASY. TAÝARLARDY SYNYPTAÝ

39-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy jáne ony júrgizý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy (budan ári – Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy) kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, kedendik áketý bajdaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný, kedendik statıstıkany júrgizý maqsattarynda taýarlardy synyptaý úshin paıdanalylatyn, taýarlardy sıpattaý jáne kodtaý júıesi bolyp tabylady.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy taýarlarǵa salyq salý maqsattarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge zańnamasynda kózdelgen ózge de maqsattarda paıdalanylýy múmkin.

      2. Dúnıejúzilik keden uıymynyń Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesi jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵynyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń biryńǵaı taýar nomenklatýrasy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń halyqaralyq negizi bolyp tabylady.

      3. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn Komıssııa bekitedi.

      4. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna beriletin túsinikterdi Komıssııa qabyldaıdy.

      5. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn júrgizýdi Komıssııa júzege asyrady. Osy maqsattarda Komıssııa:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń halyqaralyq negiziniń ózgeristerine, sondaı-aq osy halyqaralyq negizdi túsindirý jónindegi túsinikterge monıtorıngti;

      2) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn jáne oǵan berilgen túsinikterdi onyń halyqaralyq negizine sáıkes keltirýdi;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń usynystary boıynsha Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna jáne oǵan berilgen túsinikterge ózgerister engizýdi;

      4) halyqaralyq negiziniń kezekti nusqasyna kóshý kezinde Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy kodtarynyń taýarlyq pozıııalar, qosalqy pozıııalar jáne kishi qosalqy pozıııalar deńgeıinde sáıkes kelýi týraly kesteler túrinde aqparat jasaýdy jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberýdi;

      5) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn jáne oǵan berilgen túsinikterdi daıyndaýdy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberýdi;

      6) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn júrgizý úshin qajetti ózge de fýnkııalardy júzege asyrady.

      6. Komıssııanyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna jáne oǵan berilgen túsinikterge ózgerister engizýdi qosa alǵanda, osy nomenklatýrany júrgizý, sondaı-aq osy máseleler boıynsha Komıssııa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdarynyń ózara is-qımyl jasasý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

40-bap. Taýarlardy synyptaý

      1. Taýarlardy synyptaý dep qarastyrylatyn taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy boıynsha naqty taýarlyq pozıııalarǵa, qosalqy pozıııalarǵa jáne kishi qosalqy pozıııalarǵa kezeń-kezeńmen jatqyzý túsiniledi.

      Taýarlardy synyptaý myna negizgi ólshemsharttar:

      1) taýar oryndaıtyn fýnkııa;

      2) taýar jasalǵan materıal negizge alyna otyryp júzege asyrylady.

      Bul rette, taýarlardyń óńdelý dárejesi eskerile otyryp, olardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn jáne bólimderge, toptarǵa eskertpelerdi (onyń ishinde taýarlyq pozıııalarǵa, qosalqy pozıııalarǵa eskertpelerdi), sondaı-aq ózindik ereksheligi bar synyptaý máselelerin túsindiretin qosymsha eskertpelerdi qoldaný negizinde taýarlyq kishi qosalqy pozıııalarǵa túbegeıli jatqyzý qaǵıdaty saqtalady.

      2. Deklarant jáne ózge tulǵalar kedendik deklaraııalaý kezinde jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes keden organyna Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kody málimdeletin ózge de jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaýdy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes júzege asyrady.

      Taýarlardy synyptaý kezinde keden organdary, deklaranttar nemese ózge tulǵalar:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn;

      2) bólimderge, toptarǵa, pozıııalarǵa eskertpelerdi paıdalanady.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn birkelki qoldaný maqsatynda keden organdary, deklaranttar nemese ózge tulǵalar:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna berilgen túsinikterdi;

      2) Dúnıejúzilik keden uıymynyń Úılestirilgen júıe komıtetiniń synyptamalyq pikirler kompendıýmin;

      3) ýákiletti organnyń taýarlardy synyptaý jónindegi aldyn ala sheshimderiniń elektrondyq bazasyn;

      4) Komıssııanyń jáne ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý boıynsha túsindirmesin paıdalanýy múmkin.

      Kedendik deklaraııalaý kezinde, eger osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııada Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kody týraly málimetter kórsetilýge jatpasa, taýarlardy synyptaý júzege asyrylmaıdy. Bul rette taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin taýarlardy synyptaýdyń durystyǵyn tekserý táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaıtyn jaǵdaılarda ǵana júzege asyrylady.

      Taýarlardy synyptaýdyń durystyǵyn tekserýdi keden organy osy Kodekstiń 47 jáne 48-taraýlarynda belgilengen tártippen júrgiziletin taýarlardy shyǵarýdan keıin kedendik baqylaý júrgizý sheńberinde júzege asyrady.

      3. Keden organy:

      1) kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin de, shyǵarǵannan keıin de keden organy olardyń durys synyptalmaǵanyn anyqtaǵan jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaýdy júzege asyrady. Bul jaǵdaıda keden organy taýarlardy synyptaý týraly sheshim qabyldaıdy, ol oryndaý úshin mindetti bolyp tabylady. Taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn, ony qabyldaý tártibi men merzimderin ýákiletti organ bekitedi;

      2) mynadaı:

      osy Kodekstiń 88-babyna, 136-babynyń 5-tarmaǵyna, 217-babynyń 11-tarmaǵyna, 278-babynyń 12-tarmaǵyna, 288-babynyń 9-tarmaǵyna, 297-babynyń 6-tarmaǵyna jáne 399-babyna sáıkes;

      osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda, 378-babynyń 3 jáne 8-tarmaqtarynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde;

      deklarant osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasamaǵan kezde tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn eseptegen jaǵdaılarda;

      3) osy taraýda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda taýarlardy synyptaýdy júzege asyrady.

      4. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, taýarlardy synyptaý kezinde keden organynda taýardyń sıpattamalary, olardyń ataýlary týraly dál málimetter nemese taýarlardy on tańba deńgeıinde synyptaý úshin qajetti ózge de aqparat bolmasa, taýarlardyń kodyn taýardyń synyptamalyq belgilerge áser etetin sıpattamalary týraly qolda bar málimetterge súıene otyryp, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes alǵashqy tórt tańbadan az emes deńgeıde aıqyndaýǵa jol beriledi.

      5. Taýarlardy synyptaý kezinde keden organdary, eger deklarant olardy usyna alatyn jaǵdaıda, deklarant jáne ózge tulǵalar usynǵan jóneltýshi eldiń kedendik deklaraııalarynyń kóshirmesin, táýelsiz saraptama uıymdarynyń qorytyndylaryn, anyqtamalaryn, sondaı-aq taýarǵa ilespe qujattarda kórsetilgen málimetterdi nazarǵa alady.

      6. Kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) jáne (nemese) ózge qujattarda, sondaı-aq saraptama uıymdary beretin qorytyndylarda, anyqtamalarda, saraptama aktilerinde kórsetilgen taýarlardyń kodtary taýarlardy synyptaý úshin mindetti bolyp tabylmaıdy.

41-bap. Keden organdary qabyldaıtyn taýarlardy synyptaý týraly sheshimder, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmeler

      1. Keden organdary taýarlar kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin olardy synyptaýdy tulǵalardyń ótinishi boıynsha Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder (budan ári – taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder) jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaý jolymen júzege asyra alady.

      2. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder osy taraýǵa sáıkes qabyldanady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde qabyldanady. Osy tarmaqta kózdelgen taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Kedendik deklaraııalaýdy osy Kodekstiń 190-babynda aıqyndalǵan erekshelikterdi eskere otyryp júzege asyrý maqsatynda ózderine qatysty keden organdary osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaıtyn taýarlardyń tizbesin – Komıssııa, al Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder óziniń keden organdary taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda, al osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memleketterdiń aýmaqtarynda da qoldanylady. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter taýarlardy synyptaý týraly qabyldanǵan aldyn ala sheshimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetiledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde bir nemese birneshe kólik quralymen ótkiziletin, ózderine qatysty taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder qabyldanǵan taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimderde kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter kórsetilýi múmkin.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder keden organdary osyndaı sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda qoldanylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osyndaı sheshimderde kórsetilgen, osy sheshimderdiń qoldanylý merzimderi ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly bir nemese birneshe kólik quralymen ótkiziletin jáne keden organdary osyndaı sheshimder qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke baratyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardyń quraýyshtaryn kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaqtarynda da qoldanylady. Osyndaı taýarlardyń quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaý kezinde tranzıttik deklaraııalarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly qabyldanǵan sheshimderge sáıkes jasaqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary týraly málimetter kórsetilýi múmkin.

      6. Osy taraýdyń erejelerin qoldaný maqsattary úshin jekelegen taýar túri dep naqty ataýlary, naqty markalary, modelderi, artıkýldary, túrlenimderi bar jáne ózge de uqsas jeke-dara sıpattamalary bar taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes bir kodqa jatqyzýǵa múmkindik beretin ortaq synyptamalyq belgileri bar taýarlar jıyntyǵy túsiniledi.

42-bap. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderi men túsindirmeleri

      1. Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etý maqsatynda ýákiletti organ mynadaı jaǵdaılarda:

      ýákiletti organ aýmaqtyq keden organdarynyń taýarlardy synyptaýǵa ártúrli tásilin anyqtaǵan kezde;

      aýmaqtyq keden organdarynyń bastamasy boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy jáne túsindirmeler beredi.

      2. Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim men túsindirme ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi túrinde qabyldanady jáne osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda taýarlardy synyptaý kezinde mindetti bolyp tabylady.

      3. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap:

      keden organdary osy Kodekstiń 40-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes qabyldaǵan taýarlardy synyptaý týraly sheshimder ózgertilýge jatady;

      taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimder osy Kodekstiń 47-baby 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes, 47-baby 7-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimderde qoldanylmaıdy jáne keri qaıtaryp alynýǵa jatady;

      keden organdary osy Kodekstiń 41-baby 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimder osy Kodekstiń 51-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes, osy Kodekstiń 51-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimderde ózgertilýge jatady.

      4. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy ózgergen;

      2) ýákiletti organ osyndaı sheshimderdi jáne (nemese) túsindirmelerdi qabyldaǵan kezde jol bergen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jekelegen taýar túrlerin synyptaýǵa áser etpeıtin qatelikteranyqtalǵan jaǵdaılarda ózgertilýge jatady.

      Komıssııa ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi qabyldaǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 43-babyna sáıkes jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, Komıssııanyń osyndaı sheshimi kúshine engen kezden bastap ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi kúshin joıady.

      Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimine ózgerister engizý týraly sheshimdi ýákiletti organ osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılar bastalǵan kezden bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı qabyldaıdy jáne ol osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Ýákiletti organ ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderin jarııalaýdy qamtamasyz etedi.

      6. Ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi tirkelýge jatady.

43-bap. Komıssııanyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderi men túsindirmeleri

      1. Komıssııa Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etý maqsatynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń usynystary negizinde jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy.

      Komıssııa keden organdary qabyldaǵan taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden organdary osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimderde nemese túsindirmelerde taýarlardyń ártúrli synyptalýyn anyqtaǵan kezde, Komıssııa óz bastamasy boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder qabyldaıdy.

      2. Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder Komıssııanyń sheshimderi túrinde qabyldanady.

      3. Komıssııanyń sheshimi qabyldanǵan taýar túrlerine qatysty ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmeler Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan sheshimi kúshine engen kúnnen bastap qoldanylmaıdy jáne olardyń kúshi joıylýǵa jatady. Ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder men túsindirmelerdiń kúshin joıý týraly sheshimder Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan sheshimi kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Komıssııanyń osy bapqa sáıkes qabyldaǵan sheshimderi:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn ózgertý;

      2) Komıssııanyń osyndaı sheshimderin qabyldaý kezinde jiberilgen jáne jekelegen taýar túrlerin Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes synyptaýǵa áser etpeıtin qatelerdi anyqtaý;

      3) Komıssııanyń sheshiminde kórsetilgen, jekelegen taýar túrleriniń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtaryna, jekelegen taýar túrleriniń sıpattamasyna jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn túsinikteme berýdiń negizgi qaǵıdalaryn qoldanýǵa áser etetin jekelegen taýar túrleri týraly qosymsha aqparat alý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sotynyń osy bapqa sáıkes qabyldanǵan Komıssııa sheshimin nemese onyń jekelegen erejelerin Odaq týraly shartqa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq organdarynyń sheshimderine sáıkes kelmeıdi dep taný negizderi boıynsha kúshi joıyldy dep tanylady ne ózgertilýge jatady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı sheshimder qabyldaý týraly usynystar engizý, Komıssııanyń olardy qaraý, osy baptyń 1-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes daıyndalǵan Komıssııa sheshimderiniń jobalaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarymen kelisý qaǵıdalaryn qosa alǵanda, Komıssııanyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimder daıyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń usynystary boıynsha jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler beredi.

      Jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler Komıssııanyń usynymdary túrinde qabyldanady.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan keden organdary osyndaı taýarlardy Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes synyptaý týraly biryńǵaı pikirde bolsa, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly túsindirmeler qabyldanady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı túsindirmeler berý týraly usynystar engizý, Komıssııanyń olardy qaraý, osyndaı túsindirmelerdiń jobalaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarymen kelisý qaǵıdalaryn qosa alǵanda, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly Komıssııanyń túsindirmelerin daıyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

44-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi osy taraýda aıqyndalady.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi ýákiletti organ ne ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organy (keden organdary) qabyldaıdy.

      3. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim belgili bir markany, modeldi, artıkýldy jáne túrlenimdi qamtıtyn taýardyń árbir ataýy boıynsha qabyldanady.

      4. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń nysanyn, ony toltyrý jáne taýarlardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshimge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi alǵan tulǵa ony joǵaltqan jaǵdaıda, keden organy taýardy synyptaý týraly joǵaltylǵan aldyn ala sheshim týraly málimetter qamtylǵan ótinish negizinde, ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde mundaı tulǵaǵa taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasyn beredi.

      Telnusqany bergen kezde aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym alynbaıdy.

      Telnusqany alý úshin ótinish ıesi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaǵan keden organyna erkin nysanda, elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde ótinish beredi.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasynda aldyn ala sheshimniń túpnusqasynda qamtylǵan barlyq málimetter, onyń ishinde taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshiminiń tirkeý nómiri men qabyldanǵan kúni kórsetiledi jáne "Telnusqa" degen belgi qoıylady.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim telnusqasynyń qoldanys merzimi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim túpnusqasynyń qoldanys merzimi bolyp tabylady.

45-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keden organy tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha, elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde bergen, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish taýardyń tolyq kommerııalyq ataýyn, fırmalyq ataýyn (taýar belgisin), negizgi tehnıkalyq jáne kommerııalyq sıpattamalaryn jáne taýardy birjaqty synyptaýǵa múmkindik beretin ózge de aqparatty, sondaı-aq taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly málimetti qamtýǵa tıis.

      Qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly qujattyń kóshirmesi qosa beriledi.

      Qajet bolǵan jaǵdaıda, kedendik saraptama júrgizý úshin taýardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri, sondaı-aq fotosýretteri, sýretteri, syzbalary, buıymdardyń pasporttary jáne taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin qajetti, ótinish ıesiniń mórimen (ol bolǵan jaǵdaıda) kýálandyrylǵan basqa da qujattar usynylady.

      Keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke qosa berilgen, qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde kedendik saraptama taǵaıyndaý tártibi men jaǵdaılaryn ýákiletti organ bekitedi.

      3. Eger ótinish ıesi usynǵan qujattar men málimetter taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin jetkiliksiz bolsa nemese tolyq kólemde usynylmasa, keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jiberedi.

      Qosymsha aqparat keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      4. Eger qosymsha aqparat belgilengen merzimde usynylmasa ne usynylǵan qosymsha aqparatta taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa múmkindik beretin málimetter qamtylmasa, keden organy taýardy synyptaý týraly mundaı aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi. Bul rette taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin ótinish ıesi tólegen kedendik alym qaıtarylmaıdy.

      5. Keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

46-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi qabyldaý merzimi jáne onyń qoldanys merzimi

      1. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim keden organynda taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúnnen bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 45-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne keden organyna qosymsha aqparat kelip túsken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Eger taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik saraptama júrgizý qajet bolsa, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy kedendik saraptama taǵaıyndaý týraly sheshim jibergen kúnnen bastap on jumys kúnine toqtatyla turady jáne taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldaý merzimin toqtata turý merzimi ótken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Kedendik saraptamany osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen merzimnen uzaǵyraq merzimderde júrgizý tártibi men jaǵdaılaryn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim ol qabyldanǵan kúnnen bastap úsh jyl boıy qoldanylady.

47-bap. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý, onyń qoldanysyn toqtatý nemese ony keri qaıtaryp alý

      1. Keden organy taýardy synyptaý týraly ózi qabyldaǵan aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, sondaı-aq ózi ne tómen turǵan keden organy qabyldaǵan taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim nemese ony keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy.

      2. Keden organy nemese ótinish ıesi taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim qabyldanǵan kezde jiberilgen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody týraly málimetterge áser etpeıtin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      3. Eger:

      1) keden organy taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý úshin ótinish ıesiniń anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) keden organy taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde jiberilgen jáne Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody týraly málimetterge áser etetin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanady.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly osy sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaý kezinde taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi bergen keden organy taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly, qoldanysy toqtatylǵan aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish bergen kezde ótinish ıesi usynǵan málimetter negizinde taýardy synyptaý týraly jańa aldyn ala sheshim qabyldaıdy. Taýardy synyptaý týraly mundaı jańa aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúninen bastap kúshine enedi.

      6. Eger:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna ózine qatysty taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýardyń synyptalýyna áser etetin ózgerister engizilgen;

      2) Komıssııa taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimde kórsetilgen taýardyń synyptalýyn ózgertýge alyp keletin, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan;

      3) ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes, taýardy synyptaý týraly osy aldyn ala sheshimde kórsetilgen taýardyń synyptalýyn ózgertýge alyp keletin, jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan nemese túsindirme bergen;

      4) Dúnıejúzilik keden uıymy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter qoldanatyn taýarlardy synyptaý týraly sheshimder qabyldaǵan jaǵdaılarda, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanady.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda, keden organy Komıssııanyń tıisti sheshimi resmı jarııalanǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol Komıssııanyń osyndaı sheshimi kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, ýákiletti organ osy Kodekstiń 42-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes keden organdary qabyldaǵan (bergen) jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly tıisti sheshimder nemese túsindirmeler resmı jarııalanǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly osyndaı sheshimdermen nemese túsindirmelermen bir mezgilde kúshine enedi.

      Osy baptyń 6-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda, keden organy Dúnıejúzilik keden uıymy taýarlardy synyptaý týraly tıisti sheshimder qabyldaǵan kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirmeı, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      8. Taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, taýardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim, mundaı sheshimder qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirilmeı, mundaı sheshimderdiń qabyldaný sebepteri kórsetile otyryp, ótinish ıesine jiberiledi, sondaı-aq keden organdarynyń nazaryna jetkiziledi.

48-bap. Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderdiń jarııalylyǵy

      Taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderden alynǵan aqparat, memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq múddeli tulǵaǵa qatysty basqa jasyryn aqparatty qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrylady.

      Keden organdarynyń Komıssııaǵa osyndaı aqparat jiberý tártibin, aqparat usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn qosa alǵanda, Komıssııa aıqyndaıdy.

49-bap. Qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý tártibi

      1. Deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 190-babynda kózdelgen, belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde ártúrli taýar partııalarymen ákelinýi boljanatyn, qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi (budan ári osy taraýda – qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim) – ýákiletti organ nemese ýákiletti organ aıqyndaǵan jaǵdaılarda aýmaqtyq keden organy tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) jazbasha ótinishi negizinde qabyldaıdy. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaý týraly ótinishtiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim bir mezgilde myna sharttar saqtalǵan:

      shart (kelisimshart) ótinish ıesiniń atynan jasalǵan;

      ótinish ıesi taýarlardy alýshy bolyp tabylǵan kezde qabyldanady.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý týraly ótinishte:

      shart (kelisimshart);

      ótinish ıesi;

      taýar (ataýy, taýar quraýyshtarynyń tizbesi);

      taýardyń berilý merzimi;

      taýar ornalastyrylatyn kedendik rásim;

      taýardy deklaraııalaý júzege asyrylatyn keden organynyń ataýy týraly málimetter qamtylýǵa tıis.

      4. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaý týraly ótinishke myna qujattar:

      sharttyń (kelisimsharttyń) notarıat kýálandyrǵan kóshirmesi;

      ózderiniń negizinde qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanatyn qujattar (jumys isteý qaǵıdaty men fýnkııalar kórsetile otyryp, taýardyń jáne onyń quraýyshtarynyń tehnıkalyq sıpattamasy, montajdaý nemese jınaý tásiliniń sıpattamasy, taýar jáne onyń quraýyshtary óndirilgen materıaldardyń sıpattamasy, jınaý syzbalary, shemalar, múmkin bolsa taýardyń fotosýretteri, ony óndirýshilerdiń katalogtary, beınematerıaly, egjeı-tegjeıli ózindik ereksheligi) qosa beriledi.

      5. Ótinish qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ákelingen taýardyń birinshi partııasyna qatysty kedendik rásimmen (kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda) ornalastyrý úshin deklarant bergen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegenge deıin ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna beriledi.

      6. Eger ótinish ıesi usynǵan qujattar men málimetter qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýǵa jetkiliksiz bolsa, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý týraly ótinish kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, ótinish ıesin qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly habardar etedi.

      Qosymsha aqparat ótinish ıesi jazbasha habardar etilgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde usynylýǵa tıis.

      7. Eger qosymsha aqparat osy baptyń 6-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimde usynylmasa ne ótinish ıesi taýardy synyptaý úshin qajetti qujattar men málimetterdi usynýdan bas tartsa, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy bas tartý negizderin kórsete otyryp, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýdan bas tartady.

      8. Mynadaı negizder boıynsha:

      eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýardyń quraýyshtary synyptaý qaǵıdalaryna sáıkes jasalyp bitken nemese jasaqtalǵan taýardyń kody boıynsha synyptalatyn taýardy túzbese;

      ótinishte jáne oǵan qosa berilgen qujattarda kórsetilgen qarama-qaıshy aqparat bolǵan kezde, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaýdan bas tartylady.

      9. Ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

50-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý merzimi jáne mundaı sheshimniń qoldanys merzimi

      1. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim ýákiletti organda nemese aýmaqtyq keden organynda ótinish tirkelgen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 49-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi toqtatyla turady jáne suratylǵan málimetterdi qamtıtyn sońǵy qujat ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna kelip túsken kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim ol qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi jáne qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap esepteletin eki jyl ishinde qoldanylady.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

51-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý nemese onyń qoldanysyn toqtatý

      1. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý:

      1) ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly, keden organdary oryndaýǵa mindetti sheshimin ýákiletti organ qabyldaǵan;

      2) ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý jóninde sheshim qabyldaǵan kezde nemese ótinish ıesi qujattar daıyndaǵan kezde jiberilgen qateler, qate basýlar anyqtalǵan;

      3) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasy ózgertilgen;

      4) shartqa (kelisimshartqa) ózgerister engizilgen jaǵdaılarda júrgiziledi.

      2. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshim, osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshimde kórsetilgen merzimde kúshine enedi.

      Ýákiletti organ osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimi resmı jarııalaǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimdi ózgertý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ol ýákiletti organnyń jekelegen taýar túrlerin synyptaý týraly sheshimimen bir mezgilde kúshine enedi.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim, eger:

      1) ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy ótinish ıesiniń qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldaý úshin anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetterdi qamtıtyn qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen merzimderde berilmegen;

      3) ótinish ıesi taýar berýden, onyń ishinde taýardyń shyǵarylǵan quraýyshtary bolǵan kezde de jazbasha túrde bas tartqan jaǵdaılarda toqtatylady.

      Eger taýardyń shyǵarylǵan quraýyshtary synyptaýdyń negizgi qaǵıdalaryna oraı qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimde kórsetilgen jasalyp bitken nemese jasaqtalǵan taýardyń synyptaý kodyna jatatyn bolsa, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanbaıdy.

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

52-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysy toqtatylǵan kezde taýardy synyptaý

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanysy toqtatylǵan kezde taýardyń beriletin quraýyshtary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen tártippen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berile otyryp, kedendik deklaraııalanýǵa jatady. Bul rette, taýardyń kórsetilgen quraýyshtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jeke taýarlar retinde synyptalady.

53-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi esepke alý

      Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimderdi esepke alýdy ýákiletti organ júzege asyrady.

54-bap. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý

      1. Ýákiletti organ nemese aýmaqtyq keden organy qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi aıaqtalǵanǵa deıin ótinish ıesi bergen, qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinish bolǵan kezde, kórsetilgen sheshimniń qoldanys merzimin taýardyń barlyq quraýyshtary tolyq beriletin kezeńge, biraq bir jyldan aspaıtyn merzimge uzartady.

      Bul rette qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi toqtatyla turady jáne qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      2. Ótinish ıesi ýákiletti organǵa nemese aýmaqtyq keden organyna jazbasha ótinishterinde myna málimetterdi:

      1) ózine sáıkes taýardyń jekelegen quraýyshtaryn Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń biryńǵaı kody boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń nómiri men qabyldanǵan kúnin;

      2) ózine sáıkes taýardyń jekelegen quraýyshtaryn Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń biryńǵaı kody boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn sharttyń (kelisimsharttyń) derektemelerin;

      3) qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimi kezeńinde ózine baılanysty taýardyń barlyq jekelegen quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaýdy aıaqtaý múmkin bolmaǵan sebepterdi;

      4) taýardyń jekelegen quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaýdy júzege asyratyn keden organynyń ataýyn;

      5) taýar quraýyshtarynyń sońǵy partııasyn ákelý aıaqtalatyn merzimdi kórsetýge tıis.

      3. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinishke taýardyń ákelingen quraýyshtaryn shyǵarý úshin usynylǵan, taýarlarǵa resimdelgen deklaraııalardyń kóshirmesi qosa beriledi.

      4. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly ótinish ýákiletti organda nemese aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaralady.

      5. Qurastyrylmaǵan túrdegi taýardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanys merzimin uzartý týraly sheshim eki danada resimdeledi.

      Birinshi danasy ótinish ıesine jiberiledi. Ekinshi danasy belgili bir ýaqyt kezeńi ishinde ártúrli partııamen beriletin, qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýardy kedendik deklaraııalaýdy júzege asyrǵan keden organyna jiberiledi.

5-taraý. TAÝARLARDYŃ ShYǴARYLǴAN JERI

55-bap. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý Odaq týraly shartqa sáıkes kózdelgen taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý maqsattarynda jáne qaǵıdalary boıynsha (budan ári – ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalary) júzege asyrylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe qaǵıdalar belgilenbese, Komıssııa belgilegen qaǵıdalar (budan ári – áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalary) boıynsha júzege asyrylady.

56-bap. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný taýarlardyń shyǵarylǵan jerine baılanysty bolatyn barlyq jaǵdaılarda taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalady.

      2. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý, eger:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn;

      2) taýarlar osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin;

      3) ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda kózdelgen jaǵdaılarda oryn alǵan jaǵdaılarda talap etilmeıdi.

      3. Eger keden organy taýarlardyń ózinen shyqqan taýarlar:

      1) Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵyna ákelýge;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketýge;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelýge;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly tranzıtine tyıym salynǵan elden (elder tobynan, elderdiń keden odaǵynan, eldiń óńirinen nemese bir bóliginen) shyǵarylǵanyn kórsetetin belgilerdi tapsa, osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalady.

      4. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan taýarlar óziniń aýmaǵyna osyndaı taýarlardy ákelýge tyıym salynbaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylsa, taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaý talap etilmeıdi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketke Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy qospaǵanda, keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń saqtalýyn tekserý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen taýarlardyń shyǵarylǵan jerin rastaýdy talap etýge quqyly.

      6. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa nemese taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar bolyp tabylady. Taýardyń shyǵarylǵan jeri ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııamen nemese taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatpen rastalady.

57-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa

      1. Taýarǵa qatysy bar jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) nemese taýar áketiletin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) daıyndaýshysy, satýshysy nemese jóneltýshisi málimdegen taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter qamtylǵan kommerııalyq nemese kez kelgen basqa qujattaýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııa bolyp tabylady.

      2. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly deklaraııada taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimdelgen málimetterdiń ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda qoldanylýy belgilengen ólshemsharttardan ózgeshe ólshemsharttarǵa negizdelgeni anyqtalǵan jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı deklaraııa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

58-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly kýálandyratyn jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy nemese ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen jaǵdaılarda – taýar áketiletin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy bergen, belgili bir nysandaǵy qujat bolyp tabylady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatqa, onyń ishinde ony resimdeý jáne (nemese) toltyrý tártibine qoıylatyn talaptar ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilenedi.

      2. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatta taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda qoldanylýy belgilengen ólshemsharttardan ózgeshe ólshemsharttarǵa negizdelse, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

      3. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kezde, eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat kelisimsharttyń talaptary boıynsha, taýarlar ákelinetin eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) qaǵıdalary boıynsha qajet bolsa nemese eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń bolýy áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda kózdelse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary nemese ýákiletti uıymdary taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat beredi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary nemese ýákiletti uıymdary onyń kóshirmesin jáne ózderiniń negizinde taýardyń shyǵarylǵan jeri aıqyndalǵan ózge qujattardy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat berilgen kúnnen bastap keminde úsh jyl saqtaýǵa mindetti.

      4. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda nemese áketiletin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen ony resimdeý jáne (nemese) toltyrý tártibine qoıylatyn talaptar buzyla otyryp resimdelse, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujat retinde qarastyrylmaıdy.

59-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder

      1. Ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organdary kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik operaııalar jasalatyn ýaqytty tulǵalardyń ótinishi boıynsha qysqartý maqsatynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlar kedendik deklaraııalanǵanǵa deıin osyndaı taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder (budan ári osy taraýda – taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder) qabyldaıdy.

      2. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda osyndaı aldyn ala sheshimderdiń qoldanys merzimi ishinde qoldanylady. Ózderine qatysty taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimder qabyldanǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde olardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qabyldanǵan aldyn ala sheshimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalarda kórsetiledi.

60-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý tártibi osy taraýda aıqyndalady.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi ýákiletti organ aıqyndaǵan keden organdary (budan ári osy taraýda – keden organy) qabyldaıdy.

      3. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim naqty elden Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýardyń árbir ataýy boıynsha qabyldanady.

      4. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń nysanyn, ony toltyrý jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osyndaı aldyn ala sheshimge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi alǵan tulǵa ony joǵaltyp alǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly joǵaltylǵan aldyn ala sheshim týraly málimet qamtylǵan ótinish negizinde, keden organyna ótinish kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde osyndaı tulǵaǵa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasyn beredi.

      Telnusqa berilgen kezde aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym alynbaıdy.

      Telnusqany alý úshin ótinish ıesi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaǵan keden organyna elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde, erkin nysanda ótinish jiberedi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń telnusqasynda taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń túpnusqasynda qamtylǵan barlyq málimetter, onyń ishinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń tirkeý nómiri men qabyldanǵan kúni kórsetiledi jáne "Telnusqa" degen belgi qoıylady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim túpnusqasynyń qoldanys merzimi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim telnusqasynyń qoldanys merzimi bolyp tabylady.

61-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish

      1. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi tulǵanyń (budan ári osy taraýda – ótinish ıesi) elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha bergen ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishte:

      1) ótinish ıesi (tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri);

      2) taýar (tolyq kommerııalyq ataýy, fırmalyq ataýy (taýar belgisi), negizgi tehnıkalyq jáne kommerııalyq sıpattamalary (fýnkıonaldyq maqsaty, surpy, markasy, modeli, artıkýly, dara jáne kóliktik qaptamanyń sıpattamasy), Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, quny);

      3) taýar daıyndalǵan materıaldar, olardyń shyǵarylǵan jeri, Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesine sáıkes kodtary, quny;

      4) taýardy daıyndaý úshin jasalǵan óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalar;

      5) taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly málimetter qamtylýǵa tıis.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishke taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymnyń tólengeni týraly qujattyń kóshirmesi qosa beriledi.

      3. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke taýar óndirilgen eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) saýda-ónerkásiptik palatalarynyń jáne (nemese) basqa saraptama uıymdarynyń saraptama aktileri jáne ózine qatysty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldanatyn taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat qosa beriledi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke onda kórsetilgen málimetterdi rastaıtyn ózge de qujattar: synaqtardyń hattamalary, saraptama uıymdary mamandarynyń taýardy zertteý nátıjeleri keltirilgen qorytyndylary, taýardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdi kózdeıtin mámileniń jasalǵanyn rastaıtyn qujattar, óndirilgen taýar qunynyń kalkýlıaııasy, kommerııalyq shottar, býhgalterlik qujattar, taýardy daıyndaýdyń tehnologııalyq proesiniń egjeı-tegjeıli sıpattamasy jáne taýar shyǵarylǵan eldiń (elder tobynyń, elderdiń keden odaǵynyń, el óńiriniń nemese eldiń bir bóliginiń) aýmaǵynda osy taýardyń tolyq alynǵanyn, óndirilgenin nemese jetkilikti túrde óńdeýge (qaıta óńdeýge) ushyraǵanyn kýálandyratyn basqa da qujattar, fotosýretter, sýretter, syzbalar, buıymdardyń pasporttary jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa qajetti basqa da qujattar qosa berilýi múmkin.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke sondaı-aq taýardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri qosa berilýi múmkin.

      Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinishke qosa berilgen, qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      4. Eger ótinish ıesi usynǵan málimetter taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jiberedi.

      Qosymsha aqparat keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      Eger qosymsha aqparat osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde belgilengen merzimde usynylmasa ne usynylǵan qosymsha aqparatta taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýǵa múmkindik beretin málimetter qamtylmasa, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi.

      5. Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly usynylǵan sertıfıkattyń tólnusqa emes ekenin jáne (nemese) anyq emes málimetter qamtıtynyn kórsetetin belgiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı sertıfıkatty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organyna nemese ýákiletti uıymǵa taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osyndaı sertıfıkatqa tekserý júrgizý úshin jiberýge quqyly.

      Eger taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organy nemese ýákiletti uıym taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń tólnusqa emes ekenin jáne (nemese) anyq emes málimetterdi qamtıtynyn rastasa, keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaýdan bas tartady jáne bul týraly ótinish ıesin bas tartý sebepterin kórsete otyryp habardar etedi. Bul rette taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý úshin ótinish ıesi tólegen kedendik alym qaıtarylmaıdy.

      6. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderdi ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderdi tirkeý jýrnalynda tirkeıdi.

62-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý merzimi jáne onyń qoldanys merzimi

      1. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim keden organynda taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúnnen bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirilmeı qabyldanady.

      Osy Kodekstiń 61-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qosymsha aqparat usyný ne osy Kodekstiń 61-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatty tekserý júrgizý úshin jiberý qajet bolǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń ótýi keden organy ótinish ıesine qosymsha aqparat usyný qajettigi týraly suraý salý jibergen kúnnen bastap ne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat tekserý júrgizý úshin jiberilgen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne keden organy qosymsha aqparatty alǵan ne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákiletti Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organynyń nemese ýákiletti uıymnyń jaýabyn alǵan kúnnen bastap qaıta jańartylady.

      Keden organy osy Kodekstiń 61-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatty tekserý júrgizý úshin jibergen kezde keden organy ótinish ıesin osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen nemese osy tarmaqtyń ekinshi bóligine sáıkes belgilengen merzimniń toqtatyla turatyny týraly habardar etedi.

      2. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim, óziniń negizinde osyndaı aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń qoldanys merzimi ishinde qoldanylady.

63-bap. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý, onyń qoldanysyn toqtatý nemese ony keri qaıtaryp alý

      1. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly ózi qabyldaǵan aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, sondaı-aq ózi ne tómen turǵan keden organy qabyldaǵan taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim nemese ony keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldaıdy.

      2. Keden organy nemese ótinish ıesi taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldaý kezinde jiberilgen jáne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetterge áser etpeıtin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      3. Eger:

      1) keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý úshin ótinish ıesiniń anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattar, qoldan jasalǵan qujattar ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter usynǵanyn anyqtaǵan;

      2) keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshimdi qabyldaý kezinde jiberilgen jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetterge áser etetin qatelerdi anyqtaǵan jaǵdaılarda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanady.

      4. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly osy aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly osy sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldaý kezinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim bergen keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly, qoldanysy toqtatylǵan aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish berý kezinde ótinish ıesi usynǵan málimetter negizinde taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly jańa aldyn ala sheshim qabyldaıdy. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı jańa aldyn ala sheshim qabyldanǵan kúninen bastap kúshine enedi.

      6. Eger ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý ólshemsharttary bóliginde, ózderine qatysty taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshim qabyldanǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaýǵa áser etetin ózgerister engizilgen jaǵdaıda, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanady.

      Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna kórsetilgen ózgerister kúshine engen kúnnen bastap kúshine enedi.

      7. Taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimge ózgerister engizý týraly sheshim, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimniń qoldanysyn toqtatý týraly sheshim, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimdi keri qaıtaryp alý týraly sheshim mundaı sheshimder qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirilmeı, mundaı sheshimderdiń qabyldaný sebepteri kórsetile otyryp, ótinish ıesine jiberiledi, sondaı-aq keden organdarynyń nazaryna jetkiziledi.

6-taraý. TAÝARLARDYŃ KEDENDIK QUNY

64-bap. Osy taraýda paıdalanylatyn negizgi uǵymdar

      Osy taraýdyń maqsattary úshin mynany bildiretin uǵymdar paıdalanylady:

      birdeı taýarlar – barlyq jaǵynan, onyń ishinde fızıkalyq sıpattamalary, sapasy jáne bedeli boıynsha birdeı taýarlar. Taýarlardyń syrtqy túrindegi bolmashy aıyrmashylyqtar, eger bul taýarlar qalǵan jaǵynan osy abzata kózdelgen talaptarǵa sáıkes kelse, olardy birdeı emes dep taný úshin negiz bolyp tabylmaıdy. Eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, baǵalanatyn taýarlar (budan ári osy taraýda – baǵalanatyn taýarlar) óndirilgen elde óndirilmese nemese eger osy taýarlarǵa qatysty jobalaý, ázirleý, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumys, kórkemdik árleý, dızaınyn, eskızderi men syzbalaryn ázirleý jáne ózge de sol sııaqty jumystar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda oryndalǵan bolsa, ol taýarlar birdeı bolyp eseptelmeıdi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan (onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý jolymen daıyndalǵan)" degen maǵynasy da bar. Baǵalanatyn taýarlardy óndirýshiden ózge tulǵa óndirgen birdeı taýarlar sol óndirýshiniń birdeı taýarlary anyqtalmaǵan ne qolda bar aqparat paıdalanýǵa qolaısyz dep eseptelgen jaǵdaıda ǵana qarastyrylady;

      birtekti taýarlar – barlyq jaǵynan birdeı bolyp tabylmaıtyn, biraq ózderiniń baǵalanatyn taýarlar sııaqty fýnkııalardy oryndaýyna jáne olarmen birin-biri kommerııalyq turǵyda almastyra alatyn taýarlar bolýyna múmkindik beretin uqsas sıpattamalary bar jáne uqsas quraýyshtardan turatyn, dál sondaı materıaldardan óndirilgen taýarlar. Taýarlardyń birtekti bolyp tabylatyn-tabylmaıtynyn aıqyndaý kezinde sapasy, bedeli jáne taýar belgisiniń bolýy sııaqty sıpattamalar eskeriledi. Eger taýarlar baǵalanatyn taýarlar óndirilgen elde óndirilmese nemese eger osy taýarlarǵa qatysty jobalaý, ázirleý, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumys, kórkemdik árleý, dızaınyn, eskızderi men syzbalaryn ázirleý jáne ózge de sol sııaqty jumystar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda oryndalǵan bolsa, taýarlar birtekti bolyp eseptelmeıdi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan (onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý jolymen daıyndalǵan)" degen maǵynasy da bar. Baǵalanatyn taýarlardy óndirýshiden ózge tulǵa óndirgen birtekti taýarlar sol óndirýshiniń birtekti taýarlary anyqtalmaǵan ne qolda bar aqparat paıdalanýǵa qolaısyz dep eseptelgen jaǵdaıda ǵana qarastyrylady;

      dál sol synyptyń nemese túrdiń taýarlary – birdeı jáne birtekti taýarlardy qosa alǵanda, taýarlardyń bir tobyna nemese qataryna jatatyn jáne daıyndalýy ekonomıkalyq qyzmettiń tıisti túrine jatatyn taýarlar;

      jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattary – tıisti ýaqyt kezeńinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen qoldanylatyn býhgalterlik esepke alý qaǵıdalarynyń júıesi;

      ózara baılanysty tulǵalar – myna sharttardyń eń bolmaǵanda bireýine jaýap beretin:

      olar bir biriniń uıymdarynyń qyzmetkerleri nemese dırektorlary (basshylary) bolyp tabylatyn;

      olar zańdy turǵyda tanylǵan isker áriptester bolyp tabylatyn, ıaǵnı sharttyq qatynastarmen baılanysqan, paıda tabý maqsatynda áreket etetin jáne birlesken qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty shyǵystar men zalaldardy birge kóteretin;

      olar jumys berýshi jáne jumysker bolyp tabylatyn;

      qandaı da bir tulǵa olardyń ekeýiniń de aınalysqa shyǵarylǵan daýys beretin akııalarynyń bes nemese odan da kóp paıyzyn tikeleı nemese janama ıelik etetin, olardy baqylaıtyn nemese ustaýshy bolyp tabylatyn;

      olardyń bireýi basqasyn tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olardyń ekeýin de úshinshi tulǵa tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olar birigip úshinshi tulǵany tikeleı nemese janama baqylaıtyn;

      olar týysqandar nemese bir otbasynyń músheleri bolyp tabylatyn tulǵalar.

      Eger tulǵalar birlesken kásipkerlik nemese ózge qyzmette áriptester bolyp tabylsa jáne bul rette olardyń bireýi basqasynyń aıryqsha (jalǵyz) agenti, aıryqsha dıstrıbıýtory nemese aıryqsha konessıoneri bolyp tabylsa (bul qalaı usynylsa da), mundaı tulǵalar, eger olar kórsetilgen sharttardyń eń bolmaǵanda bireýine jaýap berse, osy taraýdyń maqsattary úshin ózara baılanysty dep eseptelýge tıis.

      Eger tulǵa zań júzinde nemese praktıka júzinde basqa tulǵanyń áreketterin shekteý nemese ony basqarý múmkindigine ıe bolsa, ol osy tulǵany baqylaıtyn bolyp esepteledi.

65-bap. Taýarlardyń kedendik quny týraly jalpy erejeler

      1. Osy taraýdyń erejeleri 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń (1994 jylǵy TSBK) VII babynda jáne 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń VII babyn qoldaný jónindegi kelisimde belgilengen jalpy qaǵıdattar men qaǵıdalarǵa negizdeledi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse jáne osyndaı taýarlarǵa qatysty osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásim alǵash ret málimdelse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardyń (budan ári osy taraýda – ákelinetin taýarlar) kedendik quny osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      Eger taýarlardy osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde olardy kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 185, 186, 187, 188 jáne 189-baptarynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylǵan jaǵdaıda da ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      3. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen, keden qoımasy kedendik rásimimen, joıý kedendik rásimimen, memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen nemese arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde, osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, olardyń kedendik quny aıqyndalmaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý, osy baptyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 73-babyna sáıkes júrgiziledi.

      5. Osy Kodekstiń 279-babynyń 1-tarmaǵynda, 289-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 2 jáne 3-tarmaqtarynda jáne 298-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlardyń, sondaı-aq osy Kodekstiń 250, 275 jáne 331-baptaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatatyn qaldyqtardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      6. Osy Kodekstiń 88-babyna, 136-babynyń 5-tarmaǵyna, 217-babynyń 11-tarmaǵyna jáne 278-babynyń 12-tarmaǵyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý maqsattary úshin taýarlardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      Osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 242-babynyń 6-tarmaǵynda, 322-babynyń 3-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaıtyn jáne Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn, ózderinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý maqsattary úshin taýarlardyń kedendik quny osy taraýǵa jáne kórsetilgen baptardyń erejelerine sáıkes aıqyndalady.

      7. Eger, osy Kodekstiń 289-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 298-baby 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrylǵan taýarlar ózge kedendik rásimmen ne osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny – olardy osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden ózge kedendik rásimmen alǵash ornalastyrý kezinde aıqyndalǵan taýarlardyń kedendik quny, al eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa taýarlardyń kedendik quny týraly málimetter bóliginde ózgerister engizilgen bolsa, osyndaı ózgeristerdi engizý kezinde aıqyndalǵan taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Taýarlar, keri eksport kedendik rásimin qospaǵanda, kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan kezde, keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin olardyń kedendik quny, Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes aıqyndalady.

      8. Qazaqstan Respýblıkasynda taýarlardyń kedendik quny Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen aıqyndalady. Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý júrgizý talap etiletin bolsa, mundaı qaıta esepteý, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes belgilenetin, keden organy kedendik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar aıyrbastaýdyń naryqtyq baǵamy (budan ári – valıýtalar baǵamy) boıynsha júrgiziledi.

      9. Taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý taýarlardyń erkin nemese jalǵan kedendik qunyn paıdalanýǵa negizdelmeýge tıis.

      10. Taýarlardyń kedendik quny jáne ony aıqyndaýǵa qatysty málimetter anyq, sany jaǵynan aıqyndalǵan jáne qujatpen rastalǵan aqparatqa negizdelýge tıis.

      11. Taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý rásimderi jalpyǵa birdeı qoldanylatyn bolýǵa, ıaǵnı taýarlardyń berilý kózderine, onyń ishinde taýarlardyń shyǵarylǵan jerine, taýarlardyń túrine, mámilege qatysýshylarǵa jáne basqa da faktorlarǵa qaraı erekshelenbeýge tıis.

      12. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý rásimderi dempıngpen kúresý maqsattarynda paıdalanylmaýǵa tıis.

      13. Osy taraýdyń erejeleri keden organdarynyń taýarlardyń kedendik qunyn rastaý úshin usynylǵan kez kelgen ótinishtiń, qujattyń nemese deklaraııanyń anyqtyǵyna nemese dáldigine kóz jetkizý quqyǵyn shekteýshi nemese oǵan kúmán keltirýshi erejeler retinde qarastyryla almaıdy.

      14. Taýarlardyń kedendik qunyn deklarant aıqyndaıdy, al kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn keden organy osy Kodekstiń 83-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes jáne 135-babynyń 3-tarmaǵyn eskere otyryp eseptegen jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik qunyn keden organy aıqyndaıdy.

      15. Ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń osy Kodekstiń 66-babynda aıqyndalǵan mándegi quny barynsha múmkin bolarlyq dárejede osy taýarlardyń kedendik qunynyń negizi bolýǵa tıis.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn olarmen jasalǵan mámileniń quny boıynsha aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń tizbektele qoldanylatyn 68 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndalady. Bul rette ákelinetin taýarlardyń osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna jaýap beretin kedendik qunyn aıqyndaý úshin qundyq negizdi negizdep tańdaý maqsattarynda keden organy men deklaranttyń arasynda konsýltaııalar júrgizilýi múmkin. Konsýltaııalar proesinde keden organy men deklarant, kommerııalyq qupııany saqtaý shartymen, ózderiniń qolda bar aqparatymen almasa alady.

      Konsýltaııalar ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jáne merzimderde júrgiziledi.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndaý múmkin bolmaǵan kezde, osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes, baǵalanatyn, birdeı nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylǵan baǵa ne osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes taýarlardyń esep aıyrysý quny taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde paıdalanylýy múmkin. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde deklaranttyń kórsetilgen baptardy qoldaný kezektiligin tańdaýǵa quqyǵy bar.

      Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin osy Kodekstiń 66, 68, 69, 70 jáne 71-baptaryn qoldaný múmkin bolmasa, taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý osy Kodekstiń 72-babyna sáıkes júzege asyrylady.

      16. Eger taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkeıtin kúni taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylatyn mámileniń sharttaryna sáıkes olardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn esepteýge qajetti dálme-dál málimetter qamtylǵan qujattardyń bolmaýyna baılanysty ony aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn aıqyndaýdy keıinge qaldyrýǵa jol beriledi. Bul jaǵdaıda taýarlardyń kedendik qunyn (budan ári osy bapta – taýarlardyń kedendik qunynyń aldyn ala shamasy) deklaranta bar qujattar men málimetter negizinde aıqyndaýǵa jáne málimdeýge, sondaı-aq taýarlardyń kedendik qunynyń málimdelgen aldyn ala shamasyn negizge ala otyryp, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn esepteý men tóleýge jol beriledi.

      Taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaý jaǵdaılaryn da qamtıtyn taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaý tártibin, taýarlardyń kedendik qunyn keıinge qaldyryp aıqyndaýdy paıdalaný kezinde ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádisti (1-ádisti) qoldaný erekshelikterin, taýarlardyń kedendik qunynyń aldyn ala shamasy týraly málimetterdi málimdeý erekshelikterin, taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasyn málimdeý tártibi men merzimderin, taýarlardyń kedendik qunyn baqylaý erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda – ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasy negizge alyna otyryp qosymsha esepke jazylǵan kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý taýarlardyń kedendik qunynyń dálme-dál shamasy málimdelgen merzimnen keshiktirilmeı júrgiziledi.

      17. Komıssııa 1994 jylǵy Tarıfter men saýda jónindegi bas kelisimniń VII babyn qoldaný jónindegi Kelisimniń tıisti erejelerin, buǵan qosa oǵan túsinikteme eskertýlerdi, sondaı-aq Dúnıejúzilik saýda uıymynyń Kedendik baǵalaý komıteti jáne Dúnıejúzilik keden uıymynyń Kedendik baǵalaý jónindegi tehnıkalyq komıteti qabyldaǵan taýarlardyń kedendik quny jónindegi qujattardy negizge ala otyryp, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný kezinde osy taraý erejeleriniń birkelki qoldanylýyn qamtamasyz etýge baǵyttalǵan aktiler qabyldaıdy.

      18. Osy taraýdyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      19. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri jónindegi aldyn ala sheshimder ýákiletti organ aıqyndaǵan jaǵdaılarda qabyldanýy múmkin. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha aldyn ala sheshim berý tártibin, sharttary men merzimderin, sondaı-aq osyndaı aldyn ala sheshimdi qoldaný tártibi men merzimderin ýákiletti organ belgileıdi.

66-bap. Ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis)

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik quny olarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady, ıaǵnı osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý kezinde olar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn jáne mynadaı sharttar bir mezgilde oryndalǵan:

      1) myna:

      taýarlardy qaıta satýǵa bolatyn geografııalyq óńirdi shekteıtin;

      taýarlardyń qunyna eleýli áser etpeıtin;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq organdarynyń aktilerinde nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen shekteýlerdi qospaǵanda, satyp alýshynyń taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý quqyqtaryna qatysty shekteýler bolmaǵan;

      2) taýarlardyń satylýy nemese baǵasy ózderiniń taýarlar baǵasyna áseri san jaǵynan aıqyndala almaıtyn qandaı da bir sharttarǵa nemese mindettemelerge táýeldi bolmaǵan;

      3) osy Kodekstiń 67-babyna sáıkes qosymsha esepke jazýlar júrgizýge bolatyn kezdegiden basqa jaǵdaılarda, satyp alýshynyń taýarlardy keıinnen satýynan, olarǵa ózgeshe tásilmen bılik etýinen nemese paıdalanýynan túsetin kiristiń nemese tabystyń eshbir bóligi satýshyǵa tikeleı nemese janama túrde tıesili bolmaǵan;

      4) satyp alýshy jáne satýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaǵan nemese satyp alýshy men satýshy ákelinetin taýarlarmen jasalatyn mámileniń quny osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik maqsattar úshin qolaıly bolatyndaı túrde ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan kezde osy Kodekstiń 67-babyna sáıkes tolyqtyrylǵan baǵa bolyp tabylady.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sharttardyń eń bolmasa bireýi oryndalmaǵan jaǵdaıda, is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaıly bolyp tabylmaıdy jáne ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis) qoldanylmaıdy.

      3. Ákelinetin taýarlar úshin satyp alýshy tikeleı satýshyǵa nemese satýshynyń paıdasyn kózdep ózge tulǵaǵa júzege asyrǵan nemese júzege asyrýyna jatatyn barlyq tólemderdiń jalpy somasy osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa bolyp tabylady. Bul rette tólemder Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda tyıym salynbaǵan kez kelgen nysanda tikeleı nemese janama júzege asyrylýy múmkin.

      Eger deklaraııalanatyn taýarlar bir mámile sheńberinde satyp alynǵan osyndaı taýarlardyń kóp mólsheriniń bir bóligi bolyp tabylǵan jaǵdaıda, deklaraııalanatyn taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa deklaraııalanatyn taýarlar sany men satyp alynǵan taýarlardyń jalpy sany arasynda qandaı qatynas bolsa, sondaı araqatynasta (proporııada) aıqyndalady.

      4. Satýshy men satyp alýshynyń arasyndaǵy ózara baılanys faktisi ózinen-ózi mámileniń qunyn ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaısyz dep tanýǵa negiz bolyp tabylmaýǵa tıis. Bul jaǵdaıda satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý jasalýǵa tıis. Eger kórsetilgen ózara baılanys is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpese, mámileniń qunyákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qolaıly dep tanylady.

      5. Eger satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan jaǵdaıda jáne bul rette deklarant usynǵan nemese keden organy ózge tásilmen alǵan aqparattyń negizinde keden organy satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etý belgilerin tapsa, onda keden organy bul belgiler týraly deklarantqa jazbasha nemese elektrondyq nysanda habarlaıdy. Bul jaǵdaıda keden organy kedendik baqylaý, onyń ishinde satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý júrgizedi. Deklaranttyń satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpegenin myna tásilderdiń birimen:

      1) satýǵa ilespe mán-jaılardy sıpattaıtyn (kórsetetin) qosymsha qujattar men málimetter (onyń ishinde keden organy qosymsha suratqandaryn) usyný arqyly dáleldeýge quqyǵy bar. Satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áserin aıqyndaý maqsatynda keden organy satýǵa ilespe mán-jaılarǵa taldaý júrgizý kezinde mámileniń barlyq sharttaryn, oǵan qosa satyp alýshy men satýshy ózderiniń kommerııalyq qarym-qatynastaryn uıymdastyrǵan tásildi jáne qarastyrylyp otyrǵan baǵanyń qalaı belgilengenin qarastyrady. Eger júrgizilgen taldaýdyń nátıjesinde keden organy satyp alýshy men satýshynyń ózara baılanysty tulǵalar bola otyryp, taýarlardy ózderi ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaǵan kezdegi sııaqty dál sol sharttarda, onyń ishinde shamalas baǵalarmen (ıaǵnı sol deńgeıdegi baǵalarmen) ózara satqanyn jáne satyp alǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda, bul fakt satýshy men satyp alýshy arasyndaǵy ózara baılanystyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa áser etpegeniniń dáleli bolyp tabylady;

      2) ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen sol nemese soǵan sáıkes ýaqyt kezeńinde oryn alǵan mynadaı tekserý shamalarynyń birine:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satýshymen ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylmaıtyn satyp alýshylarǵa birdeı nemese birtekti taýarlardy satý kezinde osyndaı taýarlarmen jasalǵan mámileniń qunyna;

      birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes aıqyndalǵan kedendik qunyna;

      birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes aıqyndalǵan kedendik qunyna jaqyn ekenin rastaıtyn qujattar men málimetter usyný arqyly dáleldeýge quqyǵy bar.

      6. Eger keden organynda osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalarynyń biri ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámileniń qunyna jaqyn ekeni týraly jetkilikti aqparat bolsa, ol deklaranttan ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile qunynyń osy tekserý shamasyna jaqyn ekenin dáleldeıtin qosymsha aqparat suratýǵa tıis emes.

      7. Keden organy osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalaryn ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile qunymen salystyrǵan kezde deklarant usynǵan, satýdyń kommerııalyq deńgeılerindegi, taýarlar sanyndaǵy, osy Kodekstiń 67-babynda kórsetilgen qosymsha esepke jazýlardaǵy aıyrmashylyqtar týraly, sondaı-aq satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolyp tabylǵan kezde satýshy satý kezinde shegetin shyǵystarmen salystyrǵanda, ádette, satýshy men satyp alýshy ózara baılanysty tulǵalar bolmaǵan kezde, satýshy satý kezinde shegetin shyǵystardaǵy aıyrmashylyqtar týraly málimetterdi eskeredi.

      8. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tekserý shamalary deklaranttyń bastamasy boıynsha jáne osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes salystyrý maqsattarynda ǵana paıdalanylady jáne ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde paıdalanyla almaıdy.

      9. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty bolady, osyǵan baılanysty satyp alýshy satýshyǵa aýdaratyn dıvıdendter jáne ózge de tólemder, eger olar ákelinetin taýarlarmen baılanysty bolmasa, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyna engizilmeıdi.

      10. Aqparat jetkizgishterdi (qaǵaz, elektrondyq nemese basqa) ózderinde qamtylǵan aqparatpen birge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgen kezde kedendik qunǵa, mámile nysanasy osy jetkizgishterde qamtylǵan aqparat bolyp tabylatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy aqparat jetkizgishtiń quny ǵana qosylady.

67-bap. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn olarmen jasalǵan mámileniń quny boıynsha aıqyndaý kezinde osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa mynadaı qosymsha esepke jazýlar qosylady:

      1) satyp alýshy júzege asyrǵan nemese onyń júzege asyrýyna jatatyn, biraq ózderine:

      satyp alýshynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerlerde ákelinetin taýarlardy óziniń atynan satyp alýǵa baılanysty qyzmetter kórsetkeni úshin óz agentine (deldalyna) tóleıtin satyp alǵany úshin syıaqyny qospaǵanda, deldaldarǵa (agentterge) beriletin syıaqy jáne brokerlerge beriletin syıaqy;

      eger kedendik maqsattar úshin ol ákelinetin taýarlarmen birtutas retinde qarastyrylsa, ydysqa arnalǵan shyǵystar;

      ákelinetin taýarlardy qaptaýǵa arnalǵan shyǵystar, onyń ishinde qaptama materıaldarynyń jáne qaptaý jumystardyń quny jatatyn, ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosylmaǵan mólsherdegi shyǵystar;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin ákelinetin taýarlardy óndirýge jáne satýǵa baılanysty paıdalaný úshin satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde tegin nemese tómendetilgen baǵamen usynǵan mynadaı taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń:

      ákelinetin taýarlar óndirilgen (turatyn) shıkizattyń, materıaldardyń, detaldardyń, jartylaı fabrıkattar men ózge taýarlardyń;

      ákelinetin taýarlardy óndirý kezinde paıdalanylǵan quraldardyń, mórtabandardyń, qalyptar men soǵan uqsas ózge de taýarlardyń;

      ákelinetin taýarlardy óndirý kezinde jumsalǵan materıaldardyń;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde oryndalǵan jáne ákelinetin taýarlardy óndirý úshin qajetti jobalaýdyń, ázirleýdiń, ınjenerlik, konstrýktorlyq jumystyń, kórkemdik árleýdiń, dızaınnyń, eskızder men syzbalardyń ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherde tıisti túrde bólingen quny;

      3) ákelinetin taýarlardy keıinnen satý, olarǵa ózgeshe tásilmen bılik etý nemese olardy paıdalaný nátıjesinde alynǵan kiristiń (tabystyń) satýshyǵa tikeleı nemese janama túrde tıesili bir bóligi;

      4) ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ornyna deıin, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – osyndaı taýarlardy Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystar;

      5) ákelinetin taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý ornyna deıin, al eger Komıssııa ákelinetin taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne olardy tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – osyndaı taýarlardy Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) baılanysty ózge operaııalardy júrgizýge arnalǵan shyǵystar;

      6) osy tarmaqtyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen operaııalarǵa baılanysty saqtandyrý shyǵystary;

      7) ákelinetin taýarlarǵa qatysty jáne osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherde, ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý sharty retinde satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde júrgizgen nemese júrgizýge tıis roıaltıdi, patentter, taýar belgileri, avtorlyq quqyqtar úshin tólemderdi qosa alǵanda, zııatkerlik menshik obektilerin paıdalanǵany úshin lıenzııalyq jáne ózge uqsas tólemder.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde:

      a) ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óndirý (kóbeıtý) quqyǵy úshin tólemder;

      b) eger ákelinetin taýarlardy bólý nemese qaıta satý quqyǵy úshin tólemder ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satýdyń sharty bolyp tabylmasa, mundaı tólemder is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosylmaýǵa tıis.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik quny, olar is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵadan bólingen, deklarant málimdegen jáne ol qujatpen rastaǵan jaǵdaıda, myna shyǵystardy:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingennen keıin ónerkásiptik qondyrǵylar, mashınalar nemese jabdyq sııaqty osyndaı taýarlarǵa qatysty júrgiziletin salýǵa, turǵyzýǵa, qurastyrýǵa, montajdaýǵa, qyzmet kórsetýge nemese tehnıkalyq kómek kórsetýge arnalǵan shyǵystardy;

      2) ákelinetin taýarlardy kelý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna deıin, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystardy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satýǵa baılanysty tólenetin bajdardy, salyqtar men alymdardy qamtymaýǵa tıis.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparattyń negizinde júrgiziledi. Mundaı aqparat bolmaǵan kezde ákelinetin taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (1-ádis) qoldanylmaıdy.

      4. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osyndaı taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgenderden basqa qosymsha esepke jazýlar júrgizilmeıdi.

      5. Ákelinetin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar júzege asyrylǵan kezde:

      1) osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardyń qunyn bólý osy qunnyń bárin taýarlardyń birinshi partııasynyń kedendik qunyna nemese deklarant aıqyndaǵan, deklaraııalanatyn taýarlardyń sanynan kem bola almaıtyn ózge taýarlar sanynyń kedendik qunyna jatqyzý jolymen júrgiziledi. Mundaı bólý deklarantta bar qujattarǵa qaraı jáne jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattaryna sáıkes naqty mán-jaılarǵa qoldanylatyn, aqylǵa syıymdy tásilmen júrgizilýge tıis. Bul rette, eger satyp alýshy taýarlardy satyp alýshymen ózara baılanysty tulǵa bolyp tabylmaıtyn satýshydan satyp alsa, olardy satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar ne eger taýarlardy satyp alýshy óndirse, olardy daıyndaýǵa arnalǵan shyǵystar kórsetilgen taýarlardyń quny bolyp tanylady. Eger satyp alýshy kórsetilgen taýarlardy buryn osy satyp alýshynyń satyp alǵanyna nemese óndirgenine qaramastan, paıdalanǵan jaǵdaıda, satyp alýdyń nemese óndirýdiń bastapqy baǵasy osy taýarlardyń paıdalanylýyn eskere otyryp, qunyn alý (aıqyndaý) maqsatynda azaıtylýǵa tıis;

      2) satyp alýshy bergen jáne osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń besinshi abzaynda kórsetilgen, satyp alýshy satyp alǵan nemese jalǵa alǵan taýarlarǵa, satyp alǵan kórsetiletin qyzmetterge qatysty qosymsha esepke jazýlar osyndaı taýarlardy satyp alýǵa nemese jalǵa alýǵa, kórsetiletin qyzmetterdi satyp alýǵa arnalǵan shyǵystar bóliginde júzege asyrylady. Eger satyp alýshy memlekettik menshiktegi taýarlardy berse, qosymsha esepke jazýlar osyndaı taýarlardyń kóshirmelerin alý quny (shyǵasylary) bóliginde júzege asyrylady.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen qosymsha esepke jazýlar júzege asyrylǵan kezde, tikeleı taýarlardyń qunynan bólek, eger osylaı kózdelgen bolsa, olardy qaıtarýdy qosa alǵanda, olardy satýshyǵa berýge (jetkizýge) baılanysty barlyq shyǵystar esepke alynady.

68-bap. Birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (2-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelingen birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny osyndaı taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Birdeı taýarlardyń osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndalǵan jáne keden organy qabyldaǵan kedendik quny osy taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde baǵalanatyn taýarlar sııaqty kommerııalyq deńgeıde jáne máni boıynsha dál sol sanda satylǵan birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Eger ondaı satýlar anyqtalmaǵan jaǵdaıda, satýdyń kommerııalyq deńgeıindegi jáne (nemese) taýarlar sanyndaǵy aıyrmashylyqtar eskeriletin tıisti túzetý jasala otyryp, ózge kommerııalyq deńgeıde jáne (nemese) ózge sanda satylǵan birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Kórsetilgen túzetý, onyń birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile qunyn ulǵaıtýǵa nemese azaıtýǵa alyp keletin-kelmeıtinine qaramastan, túzetýdiń negizdiligi men dáldigin qujatpen rastaıtyn málimetter negizinde júzege asyrylady.

      Mundaı málimetter bolmaǵan kezde baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (2-ádis) paıdalanylmaıdy.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde, qajet bolǵan kezde, baǵalanatyn jáne birdeı taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystarda olar tasymaldanatyn (tasylatyn) qashyqtyqtardaǵy jáne taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrlerindegi aıyrmashylyqtarǵa baılanysty týyndaıtyn eleýli aıyrmashylyqty esepke alý úshin, birdeı taýarlarmen jasalǵan mámile qunyna túzetý júrgiziledi.

      3. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes túzetýlerdi eskergende, birdeı taýarlarmen jasalǵan mámileniń bireýden kóp quny anyqtalǵan jaǵdaıda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin olardyń eń tómeni qoldanylady.

69-bap. Birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (3-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66 jáne 68-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelingen birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny osyndaı taýarlardyń kedendik quny bolyp tabylady.

      Birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 66-babyna sáıkes aıqyndalǵan jáne keden organy qabyldaǵan kedendik quny osy taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny bolyp tabylady.

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde baǵalanatyn taýarlar sııaqty kommerııalyq deńgeıde jáne máni boıynsha dál sol sanda satylǵan birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Eger ondaı satýlar anyqtalmaǵan jaǵdaıda, satýdyń kommerııalyq deńgeıindegi jáne (nemese) taýarlar sanyndaǵy aıyrmashylyqtar eskeriletin tıisti túzetý jasala otyryp, ózge kommerııalyq deńgeıde jáne (nemese) ózge sanda satylǵan birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny paıdalanylady.

      Kórsetilgen túzetý, onyń birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile qunyn ulǵaıtýǵa nemese azaıtýǵa alyp keletin-kelmeıtinine qaramastan, túzetýdiń negizdiligi men dáldigin qujatpen rastaıtyn málimetter negizinde júzege asyrylady. Mundaı málimetter bolmaǵan kezde baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile quny boıynsha ádis (3-ádis) paıdalanylmaıdy.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes aıqyndaý kezinde, qajet bolǵan kezde, baǵalanatyn jáne birtekti taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystarda olar tasymaldanatyn (tasylatyn) qashyqtyqtardaǵy jáne taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrlerindegi aıyrmashylyqtarǵa baılanysty týyndaıtyn eleýli aıyrmashylyqty esepke alý úshin birtekti taýarlarmen jasalǵan mámile qunyna túzetý júrgiziledi.

      3. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes túzetýlerdi eskergende, birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń bireýden kóp quny anyqtalǵan jaǵdaıda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin olardyń eń tómeni qoldanylady.

70-bap. Shegerý ádisi (4-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66, 68 jáne 69-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny, deklaranttyń ótinishi boıynsha osy Kodekstiń osy babyn jáne 71-babyn qoldaný kezektiligi ózgertile alatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy bapqa sáıkes aıqyndalady.

      2. Eger baǵalanatyn taýarlar ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlar ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingendeı kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylǵan jaǵdaıda, mynadaı somalardy:

      1) deldalǵa (agentke) ádette tólenetin nemese tólenýge jatatyn syıyqyny ne, ádette paıda alý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satýǵa baılanysty ádette oryn alatyn mólsherlerde jalpy shyǵystardy (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardy) jabý úshin júrgiziletin baǵaǵa ústemeaqyny;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda júzege asyrylǵan tasymaldaýǵa (tasýǵa), saqtandyrýǵa arnalǵan ádettegi shyǵystardy jáne osyndaı operaııalarǵa baılanysty ózge de shyǵystardy;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter sýbektileriniń salyqtary men alymdaryn qosa alǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy, alymdardy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes qoldanylatyn, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtaryna ákelýge jáne (nemese) onda satýǵa baılanysty tólenýge jatatyn ózge de salyqtardy jáne jergilikti salyqtar men alymdardy shegerý shartymen, baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin ýaqyt kezeńinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osyndaı satýdy júzege asyratyn tulǵalarmen ózara baılanysty bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa baǵalanatyn taýarlardyń ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlardyń eń kóp jıyntyq sany satylatyn taýar birliginiń baǵasy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin negiz retinde qabyldanady.

      3. Eger baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen nemese soǵan sáıkes keletin ýaqyt kezeńinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda baǵalanatyn taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlar da satylmaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kúnine qatysty eń erte, biraq osy kúnnen keıin kúntizbelik toqsan kún ótkennen kesh emes kúni, ózi boıynsha tıisinshe baǵalanatyn taýarlar nemese birdeı taýarlar nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ózderi ákelingendeı kúıde, osyndaı taýardyń birligi úshin baǵa belgileýge jetkilikti sanda satylatyn taýar birliginiń baǵasy negizinde aıqyndalady.

      4. Eger baǵalanatyn taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlar da, baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlar da ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingendeı kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylmaǵan jaǵdaıda, baǵalanatyn taýarlardyń kedendik quny deklaranttyń ótinishi boıynsha, qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qun men osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen somalardy shegerý shartymen, osyndaı taýarlardyń kóp jıyntyq sany qaıta óńdelgennen keıin ózderi osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satyp alatyn tulǵalarmen ózara baılanysty bolyp tabylmaıtyn tulǵalarǵa satylatyn osyndaı taýarlar birliginiń baǵasy negizinde aıqyndalady.

      Qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qundy shegerý qaıta óńdeý (óńdeý) qunyna jatatyn, anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparat negizinde júrgiziledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejeleri mynadaı:

      1) taýarlar ózderiniń dara belgilerin joǵaltqanyna qaramastan, qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde qosylǵan qunnyń shamasy dál aıqyndala alatyn kezdegi jaǵdaılardy qospaǵanda, baǵalanatyn taýarlar odan ári qaıta óńdeý (óńdeý) nátıjesinde ózderiniń dara belgilerin joǵaltatyn;

      2) baǵalanatyn taýarlar ózderiniń dara belgilerin joǵaltpaıtyn, biraq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylatyn taýarlarda baǵalanatyn taýarlardyń quny satylatyn taýarlar qunyna eleýli áser etpeıtindeı, sonshalyqty mardymsyz bólikti quraıtyn jaǵdaılarda, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qoldanylmaıdy.

      Osy baptyń 4-tarmaǵyn qoldaný múmkindigi árbir jeke jaǵdaıda naqty mán-jaılarǵa qaraı aıqyndalady.

      6. Baǵalanatyn taýarlardyń ne baǵalanatyn taýarlarmen birdeı taýarlardyń nemese baǵalanatyn taýarlarmen birtekti taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satylymyn qarastyrǵan kezde, baǵalanatyn taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin óndirýge jáne berýge baılanysty osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdi paıdalaný úshin tikeleı nemese janama túrde, tegin nemese tómen baǵamen usynǵan tulǵaǵa satý esepke alynbaıdy.

      7. Osy baptyń maqsattary úshin paıdanyń jáne taýarlardy ótkizýge arnalǵan tikeleı de, janama da shyǵystar bolýy múmkin jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy osy shyǵystardy jabatyn, sondaı-aq dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satýǵa baılanysty paıda alýdy qamtamasyz etetin, taýar baǵasyna ústemeaqy retinde qarastyrylady.

      Paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy tutastaı eskeriledi jáne eger deklarant usynǵan málimetter dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda satý kezinde oryn alǵan málimettermen shamalas bolǵan jaǵdaıda, deklarantta bar aqparat negizinde aıqyndalady. Eger bul málimetter keden organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satý kezindegi paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) ádettegi mólsheri týraly málimetterge sáıkes kelmegen jaǵdaıda, keden organy paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasyn ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaı alady.

      8. Osy baptyń maqsattary úshin baǵalanatyn taýarlar ákelingen elden ákelingen, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń satylymdary týraly, sondaı-aq basqa elderden ákelingen taýarlar týraly málimetter paıdalanylady. Baǵalanatyn taýarlar men olar salystyrylatyn taýarlardyń dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlar bolyp tabylý-tabylmaý máselesi árbir naqty jaǵdaıda, tıisti mán-jaılar eskerile otyryp jeke sheshiledi. Bul rette, baǵalanatyn taýarlardy qosa alǵanda, ózderine qatysty aqparat usynylýy múmkin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń anaǵurlym shaǵyn tobynyń nemese qatarynyń satylymdary qarastyrylady.

      9. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

71-bap. Qosý ádisi (5-ádis)

      1. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osy bapqa sáıkes:

      1) materıaldardy daıyndaýǵa nemese satyp alýǵa arnalǵan shyǵystardy jáne baǵalanatyn taýarlardy óndirýge arnalǵan, sondaı-aq óndirýge baılanysty ózge de operaııalarǵa arnalǵan shyǵystardy;

      2) ádette taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylǵan elde baǵalanatyn taýarlar sekildi synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy satý kezinde eskeriletin shamaǵa balamaly bolatyn paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somalaryn;

      3) osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen shyǵystardy qosý jolymen aıqyndalatyn taýarlardyń esep aıyrysý quny negiz retinde qabyldanady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shyǵystar baǵalanatyn taýarlardyń óndirýshisi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan jáne óndirýshiniń kommerııalyq qujattary taýarlar óndirilgen elde qoldanylatyn, jalpyǵa birdeı qabyldanǵan býhgalterlik esepke alý qaǵıdattaryna sáıkes jasalǵan jaǵdaıda, osyndaı qujattarmen rastalǵan baǵalanatyn taýarlar óndirisi týraly málimetter negizinde aıqyndalady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shyǵystar osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóligi 1) tarmaqshasynyń úshinshi jáne tórtinshi abzatarynda kórsetilgen shyǵystardy jáne ákelinetin taýarlardy óndirýge baılanysty paıdalaný úshin satyp alýshy tikeleı nemese janama túrde usynǵan, osy Kodekstiń 67-babynyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń osy Kodekstiń 67-baby 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes bólingen qunyn qamtýǵa tıis. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen (kórsetilgen), osy Kodekstiń 67-baby 1-tarmaǵy birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń besinshi abzaynda kórsetilgen taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń quny óndirýshi tólegen osy taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń aqysy dárejesinde ǵana engiziledi. Bul rette shyǵystar esep aıyrysý qunyn aıqyndaý kezinde qaıtadan esepke alynbaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilmegen, ákelinetin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin óndirýge jáne satýǵa arnalǵan tikeleı jáne janama shyǵystar jalpy shyǵystar (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystar) retinde esepke alynady.

      4. Paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasy tutastaı eskeriledi jáne óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan málimetter negizinde aıqyndalady. Eger bul málimetter memlekettik kirister organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satý kezindegi paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) ádettegi mólsheri týraly málimetterge sáıkes kelmegen jaǵdaıda, keden organy paıdanyń jáne jalpy shyǵystardyń (kommerııalyq jáne basqarýshylyq shyǵystardyń) somasyn ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaı alady.

      5. Osy baptyń maqsattary úshin baǵalanatyn taýarlar óndirilgen memlekette óndirilgen, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń satylymdary týraly málimetter paıdalanylady. Baǵalanatyn taýarlar men olar salystyrylatyn taýarlardyń dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlar bolyp tabylý-tabylmaý máselesi árbir naqty jaǵdaıda, tıisti mán-jaılar eskerile otyryp jeke sheshiledi. Bul rette ózderine qatysty aqparat usynylýy múmkin dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń anaǵurlym shaǵyn tobynyń nemese qatarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylymdary qarastyrylady.

      6. Keden organdary, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, sheteldik tulǵadan taýarlardyń esep aıyrysý qunyn aıqyndaý úshin qujattar men málimetter usynýyn talap etýge quqyly emes.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti organdary taýarlardyń esep aıyrysý qunyn aıqyndaý úshin sheteldik taýar óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan qujattar men málimetterdi sheteldik taýar óndirýshiniń kelisýimen, sondaı-aq taýarlardy óndirýshi eliniń ýákiletti organy aldyn ala habardar etilgen jaǵdaıda jáne onyń mundaı tekserý júrgizýge qarsylyǵy bolmaǵan kezde taýarlardy óndirýshiniń elinde tekserýi múmkin. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti organdary sheteldik taýar óndirýshi usynǵan nemese onyń atynan usynylǵan qujattar men málimetterdi tekserýdi Qazaqstan Respýblıkasy qatysýshysy bolyp tabylatyn halyqaralyq sharttarǵa sáıkes júrgizedi.

      7. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

72-bap. Rezervtik ádis (6-ádis)

      1. Eger ákelinetin taýarlardyń kedendik quny osy Kodekstiń 66, 68, 69, 70 jáne 71-baptaryna sáıkes aıqyndala almaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardyń kedendik quny Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bar málimetter negizinde osy taraýdyń qaǵıdattary men erejeleri negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      2. Osy bapqa sáıkes paıdalanylatyn taýarlardyń qunyn aıqyndaý ádisteri osy Kodekstiń 66, 68, 69, 70 jáne 71-baptarynda kózdelgen ádister bolyp tabylady, alaıda osy bapqa sáıkes kedendik qundy aıqyndaý kezinde olardy qoldanýda ıkemdilikke jol beriledi. Atap aıtqanda, mynaǵan jol beriledi:

      1) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin baǵalanatyn taýarlar óndirilgen elden ózge elde óndirilgen birdeı nemese birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny negiz retinde qabyldanýy múmkin;

      2) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn birdeı nemese birtekti taýarlarmen jasalǵan mámileniń quny negizinde aıqyndaý kezinde osy Kodekstiń 68 jáne 69-baptaryna sáıkes belgilengen, birdeı nemese birtekti taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketý úshin satylýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna baǵalanatyn taýarlar ákelingen nemese oǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinerden kúntizbelik toqsan kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde ákelinýge tıis degen talaptardan aqylǵa qonymdy túrde aýytqýǵa jol beriledi;

      3) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin baǵalanatyn taýarlarmen birdeı nemese birtekti taýarlardyń osy Kodekstiń 70 jáne 71-baptaryna sáıkes aıqyndalǵan kedendik quny negiz retinde qabyldanýy múmkin;

      4) baǵalanatyn taýarlardyń kedendik qunyn osy Kodekstiń 70-babyna sáıkes aıqyndaý kezinde osy Kodekstiń 70-babynyń 3-tarmaǵynda belgilengen merzimnen aýytqýǵa jol beriledi.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes týarlardyń kedendik qunyn aıqyndaýdyń birneshe ádisin qoldanýǵa múmkindik bolǵan jaǵdaıda, olardy qoldanýdyń tizbektiligin ustaný qajet.

      4. Ákelinetin taýarlardyń osy bapqa sáıkes aıqyndalǵan kedendik quny barynsha múmkin bolarlyq dárejede buryn aıqyndalǵan kedendik qundarǵa negizdelýge tıis.

      5. Osy bapqa sáıkes, ákelinetin taýarlardyń kedendik quny:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óndirilgen taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń ishki naryǵyndaǵy baǵalarynyń;

      2) kedendik maqsattar úshin eki balamaly qunnyń neǵurlym joǵarysyn qabyldaýdy kózdeıtin júıeniń;

      3) áketý eliniń ishki naryǵyndaǵy taýarlar baǵalarynyń;

      4) osy Kodekstiń 71-babyna sáıkes birdeı nemese birtekti taýarlar úshin aıqyndalǵan esep aıyrysý qunyna qosylǵan shyǵystardan ózge shyǵystardyń;

      5) taýarlar áketiletin elden Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterge beriletin taýarlar baǵalarynyń;

      6) taýarlardyń eń tómen kedendik qunynyń;

      7) erkin nemese jalǵan qunnyń negizinde aıqyndalmaýǵa tıis.

      6. Eger keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn osy bapqa sáıkes, ózinde bar málimetter negizinde aıqyndaǵan jaǵdaıda, ol deklarantqa osyndaı málimetterdiń kózderi týraly, sondaı-aq olardyń negizinde júrgizilgen esep-qısaptar týraly elektrondyq nemese jazbasha nysanda habarlaıdy.

73-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik quny, onyń ishinde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizgen kezde de osy bapqa sáıkes aıqyndalady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik quny mámile qunynyń, ıaǵnı osy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin satý kezinde olar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn jáne osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes tolyqtyrylǵan baǵanyń negizinde aıqyndalady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osy taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa, eger buryn qosylmaǵan bolsa, mynadaı qosymsha esepke jazýlar qosylady:

      1) satýshy júzege asyrǵan nemese onyń júzege asyrýyna jatatyn mólsherdegi, biraq áketiletin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa engizilmegen mólsherdegi shyǵystar, oǵan mynalar:

      deldaldarǵa (agentterge) beriletin syıaqy jáne brokerlerge beriletin syıaqy;

      eger kedendik maqsattar úshin ol áketiletin taýarlarmen birtutas retinde qarastyrylatyn bolsa, ydysqa arnalǵan shyǵystar;

      áketiletin taýarlardyń qaptamasyna arnalǵan shyǵystar, onyń ishinde qaptama materıaldarynyń jáne qaptaý jumystardyń quny jatady;

      2) áketiletin taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jáne osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý ornyna deıin, al eger Komıssııa áketiletin taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne olardy tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynǵa deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) baılanysty ózge de operaııalardy júrgizýge arnalǵan shyǵystar;

      3) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen operaııalarǵa baılanysty saqtandyrý shyǵystary;

      4) áketiletin taýarlarǵa qatysty zııatkerlik menshik obektilerin paıdalanǵany úshin jáne kórsetilgen tólemder áketiletin taýarlarǵa qatysty bolatyn jaǵdaıda, satyp alýshy osyndaı taýarlardy satý sharty retinde tikeleı nemese janama túrde tóleýge tıis lıenzııalyq jáne ózge de uqsas tólemder (áketiletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óndirý quqyǵy úshin tólemderdi qospaǵanda).

      4. Áketiletin taýarlardyń kedendik quny, olar is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵadan bólingen, deklarant málimdegen jáne ol qujatpen rastaǵan jaǵdaıda, myna shyǵystardy:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin ónerkásiptik qondyrǵylar, mashınalar nemese jabdyq sııaqty osyndaı taýarlarǵa qatysty júrgiziletin salýǵa, turǵyzýǵa, qurastyrýǵa, montajdaýǵa, qyzmet kórsetýge nemese tehnıkalyq kómek kórsetýge arnalǵan shyǵystardy;

      2) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin áketiletin taýarlardy osyndaı taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý ornynan, al eger Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine jáne osyndaı tasymaldaý (tasý) erekshelikterine qaraı ózge oryndardy aıqyndasa – Komıssııa aıqyndaǵan orynnan tasymaldaýǵa (tasýǵa) arnalǵan shyǵystardy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge baılanysty tólenetin bajdardy, salyqtar men alymdardy;

      4) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgennen keıin olardyń jetkizilýin saqtandyrý qunynqamtymaýǵa tıis.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen, áketiletin taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlar anyq, sany jaǵynan aıqyndalatyn jáne qujatpen rastalǵan aqparattyń negizinde júrgiziledi.

      6. Áketiletin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý kezinde osyndaı taýarlar úshin is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgenderden basqa, qosymsha esepke jazýlar júrgizilmeıdi.

      7. Mámileniń quny bolmaǵan kezde áketiletin taýarlardyń kedendik quny eksporttaýshynyń – satýshynyń býhgalterlik qujattamasynan deklarant usynǵan áketiletin taýardy óndirýge nemese satyp alýǵa, saqtaýǵa jáne tasýǵa baılanysty shyǵyndar týraly úzindi-kóshirme negizge alynyp aıqyndalady. Bul rette osy baptyń 3-tarmaǵynda sanamalanǵan shyǵystar da esepke alynady.

      8. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý jaǵdaıynda, sondaı-aq áketiletin taýardyń málimdelgen kedendik qunyn rastaıtyn málimetter bolmaǵan jaǵdaıda, keden organy osyndaı taýarlardyń kedendik qunyn óziniń qolynda bar, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen tektes taýarlar jónindegi málimetter negizinde ne táýelsiz saraptama nátıjeleri negizinde aıqyndaıdy.

      Osy baptyń maqsattary úshin tektes taýarlar dep ózderiniń baǵalanatyn taýarlar sııaqty fýnkııalardy oryndaýyna jáne olarmen birin-biri kommerııalyq turǵyda almastyra alatyn taýarlar bolýyna múmkindik beretinuqsas sıpattamalary bar jáne uqsas quraýyshtardan turatyn, dál sondaı materıaldardan óndirilgen, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlar áketilgen nemese soǵan sáıkes keletin, biraq baǵalanatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilerden kúntizbelik bir júz seksen kúnnen erte emes ýaqyt kezeńinde áketilgen taýarlar túsiniledi. Taýarlarǵa qatysty "óndirilgen" ("óndirildi") degen uǵymnyń "shyǵaryp alynǵan", "ósirilgen", "daıyndalǵan, onyń ishinde taýarlardy montajdaý, qurastyrý nemese bólshekteý arqyly daıyndalǵan" degen de maǵynasy bar.

2-BÓLIM. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR, ARNAIY, DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY

7-taraý. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR TÝRALY JALPY EREJELER

74-bap. Kedendik tólemder, salyqtar

      1. Kedendik tólemderge, salyqtarǵa:

      1) kedendik ákelý bajy;

      2) kedendik áketýbajy;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde alynatyn qosylǵan qun salyǵy;

      4) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde alynatyn akız (akızder);

      5) kedendik alymdar jatady.

      2. Tóleýshiler, esepteý tártibi jáne tóleý, esepke jatqyzý (qaıtarý) jáne óndirip alý, esepke jazý merzimderi, sondaı-aq tóleý boıynsha jeńildikter:

      1) kedendik bajdarǵa qatysty – Odaq týraly shartta, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde keden organdary alatyn qosylǵan qun salyǵyna jáne akızderge qatysty – osy Kodekste jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda aıqyndalady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes, biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde alynatyn kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatady. Osy taraýdyń jáne osy Kodekstiń 8, 9, 10, 11 jáne 12-taraýlarynyń erejeleri osy Kodekstiń 39-taraýynda kózdelgen jaǵdaılarda qoldanylady.

75-bap. Kedendik bajdar mólsherlemeleriniń túrleri

      Kedendik bajdardyń mólsherlemeleri mynadaı túrlerge bólinedi:

      1) baj salynatyn taýarlardyń kedendik qunynan paıyzben belgilenetin – advalorlyq;

      2) zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamalarǵa (sanyna, salmaǵyna, kólemine nemese ózge de sıpatattamalaryna) qaraı belgilenetin – ózindik erekshelikti;

      3) osy baptyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen túrlerdi ushtastyratyn, aralas.

76-bap. Kedendik alymdar

      1. Keden organdary taýarlardy shyǵarýǵa, kólik quraldaryn kedendik alyp júrýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaǵany úshin, sondaı-aq osy Kodekste belgilengen ózge áreketterdi jasaǵany úshin alynatyn mindetti tólemder kedendik alymdar bolyp tabylady.

      2. Kedendik alymdardyń mólsherlemelerin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

      3. Kedendik alymdardyń mólsherleri keden organdarynyń ózderine baılanysty kedendik alymdar belgilengen áreketter jasaýyna jumsalatyn shyǵyndarynyń shamamen alynǵan qunynan asa almaıdy.

      4. Kedendik alymdardy tóleýshiler, kedendik alymdardyń túrleri, olardy tóleý, óndirip alý jáne esepke jatqyzý (qaıtarý) merzimderi men tártibi, kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar osy Kodekste belgilenedi.

77-bap. Kedendik alymdardyń túrleri, olardy tóleý merzimderi men tártibi

      1. Kedendik alymdarǵa:

      1) taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alym;

      2) kedendik alyp júrý úshin kedendik alym jatady. Birneshe avtomobıldik kólik quralymen ótkiziletin taýarlardy kedendik alyp júrý kezinde kedendik alym somasy kórsetilgen kólik quraldarynyń sanyna proporıonaldy túrde bólinedi.

      3) aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alym jatady.

      2. Tóleýshi taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy, osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaýdy bergenge deıin nemese sonymen bir mezgilde tóleıdi.

      Kedendik deklaraııalaýǵa kedendik alymdardy esepteý úshin, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, keden organy kedendik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      3. Tóleýshi kedendik alyp júrý úshin kedendik alymdy keden organy kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldaǵannan keıin, biraq keden organy osyndaı sheshim qabyldaǵan kúndi qosa alǵanda, kedendik alyp júrýdi uıymdastyrý bastalǵan kúnnen keshiktirmeı tóleıdi.

      4. Tóleýshi keden organynyń aldyn ala sheshim qabyldaýy úshin kedendik alymdy keden organyna aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish berilgen kúndi qosa alǵanda, osyndaı ótinish berilgen kúnnen keshiktirmeı tóleıdi.

      5. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý boıynsha jeńildikter berilgen kezde tulǵanyń taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlerdi buzǵan kúni osy alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi. Eger shekteýler buzylǵan kúndi anyqtaý múmkin bolmasa, kedendik deklaraııa tirkelgen kún kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizgen kezde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kúni taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi. Eger taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kúnin anyqtaý múmkin bolmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kún kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      6. Kedendik alymdardy bıýdjetke tóleý osy Kodekste kedendik bajdardy, salyqtar men ósimpuldardy tóleý úshin kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

      7. Kedendik alymdar osy Kodekste belgilengen merzimde ýaqtyly nemese tolyq tólenbegen jaǵdaıda, tóleýshi kedendik bajdar, salyqtar boıynsha ósimpuldardy tóleý úshin belgilengen tártippen ósimpuldar tóleıdi.

78-bap. Avanstyq tólemder

      1. Aldaǵy tólenetin kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine engizilgen, tóleýshi naqty taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardyń, salyqtardyń, kedendik alymdardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń naqty túrleri men somalary bólinisinde sáıkestendirmegen aqsha avanstyq tólemder bolyp tanylady.

      Avanstyq tólemder ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine paıdalanylýy múmkin.

      2. Avanstyq tólemder Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda – Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynan ózge valıýtamen tóleý kózdelgen jaǵdaılarda – osyndaı halyqaralyq sharttarda aıqyndalǵan valıýtamen engiziledi.

      3. Avanstyq tólemder retinde engizilgen aqsha avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń múlki bolyp tabylady jáne avanstyq tólemderdi engizgen tulǵa bul týraly keden organyna ókim jasaǵansha ne keden organy avanstyq tólemderge óndirip alýdy qoldanǵansha, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha retinde qarastyryla almaıdy. Avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń kedendik deklaraııany nemese avanstyq tólemder somasyn qaıtarý jóninde ótinish usynýy nemese onyń atynan olardyń usynylýy nemese osy tulǵanyń óz aqshasyn kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný nıeti týraly kýálandyratyn ózge áreketterdi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jasaýy osy tulǵanyń ókimi retinde qarastyrylady.

      Avanstyq tólemderdi osy Kodekstiń 97-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen tásildi qoldana otyryp, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný tártibi osy Kodekstiń 98-babyna sáıkes belgilenedi.

      4. Keden organy avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń joldanymy negizinde kórsetilgen tulǵaǵa avanstyq tólemder retinde engizilgen aqshanyń osy Kodekste avanstyq tólemderdi qaıtarý úshin belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminen aspaıtyn kezeńde jumsalýy týraly esep usynady.

      Avanstyq tólemderdi engizgen tulǵanyń joldanymynyń nysanyn jáne ony keden organyna berý tártibin, sondaı-aq kórsetilgen eseptiń nysanyn, ony keden organynyń usyný tártibi men merzimderin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Avanstyq tólemderdiń somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 109 jáne 113-baptaryna sáıkes júzege asyrylady.

      6. Avanstyq tólemderdiń talap etilmegen somasyna bılik etý, osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ótken soń. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      7. Avanstyq tólemderdi engizý tártibi men nysandaryn ýákiletti organ bekitedi.

79-bap. Kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter jáne tarıftik preferenııalar

      1. Osy Kodekste kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter dep:

      1) kedendik ákelý bajdaryn (tarıftik jeńildikter);

      2) kedendik áketý bajdaryn;

      3) salyqtardy;

      4) kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter túsiniledi. Kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter dep taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter túsiniledi.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikterdi (tarıftik jeńildikterdi) berý jaǵdaılary jáne sharttary, sondaı-aq olardy qoldaný tártibi Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalady.

      Odaq týraly sharttyń 43-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi (tarıftik jeńildikterdi) kedendik ákelý bajynyń mólsherlemesin tómendetý túrinde berý jaǵdaılary men sharttaryn belgilegen kezde Komıssııa osy Kodekste kózdelgennen ózge, ózderi bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bastalatyn mán-jaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikter Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes beriledi.

      4. Taýarlardy kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar (budan ári osy taraýda – kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter) osy Kodekstiń 80-babyna sáıkes belgilenedi.

      Osy tarmaqta kózdelgen jeńildikter jeke-dara sıpatta bola almaıdy.

      5. Salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda aıqyndalady.

      6. Kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter berý maqsatynda keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarymen birlesken aktilerinde aıqyndalǵan tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarmen ózara is-qımyl jasasady.

      7. Tarıftik preferenııalar Odaq týraly shartqa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen, erkin saýda rejımin qoldanýdy kózdeıtin halyqaralyq sharttaryna sáıkes beriledi. Tarıftik preferenııalar Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda jáne sharttar saqtalǵan kezde qalpyna keltiriledi.

80-bap. Kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter, sondaı-aq kedendik alymdar tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Kedendik alymdardy tóleýden:

      1) júkterdi, bagajdy jáne jolaýshylardy turaqty halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyratyn kólik quraldary, sondaı-aq jol júrý kezinde, aralyq aıaldama pýnktterinde paıdalaný úshin qajetti nemese osy kólik quraldarynyń avarııasyn (buzylýyn) joıýǵa baılanysty shetelden satyp alynǵan materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý nárseleri, kerek-jaraqtar, otyn, azyq-túlik jáne basqa múlik;

      2) teńiz kásipshiligin júrgizetin qazaqstandyq teńiz kemeleriniń nemese qazaqstandyq tulǵalar jaldaǵan (jalǵa alǵan) teńiz kemeleriniń óndiristik qyzmetin qamtamasyz etý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketiletin materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaý nárseleri, kerek-jaraqtar, otyn, azyq-túlik jáne basqa múlik, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelinetin olardyń kásipshilik ónimderi;

      3) ulttyq jáne shetel valıýtasynyń banknottary men monetalary (mádenı-tarıhı qundylyqty bildiretin banknottar men monetalardan basqa), sondaı-aq baǵaly qaǵazdar;

      4) akızdeletin taýarlardy qospaǵanda, gýmanıtarlyq kómek retinde ákelinetin taýarlar;

      5) akızdeletin taýarlardy qospaǵanda, tehnıkalyq járdem kórsetýdi qosa alǵanda, memleketter, memleketterdiń úkimetteri, halyqaralyq uıymdar jelisi boıynsha qaıyrymdylyq kómek maqsattarynda ákelinetin (medıınalyq maqsattarǵa arnaıy arnalǵan jeńil avtomobılderden basqa) taýarlar;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki jáne onyń fılıaldary, ókildikteri men uıymdary aqsha belgilerin jasaý úshin ákeletin shıkizat;

      7) sheteldik dıplomatııalyq jáne oǵan teńestirilgen ókildikterdiń, konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýy úshin, sondaı-aq osy ókildikterdiń dıplomatııalyq jáne ákimshilik-tehnıkalyq personalyna jatatyn adamdardyń, oǵan qosa olarmen birge turatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmaıtyn otbasy músheleriniń jeke paıdalanýy úshin ákelinetin jáne áketiletin jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes bosatylatyn taýarlar;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan, memleketter, memleketterdiń úkimetteri, sondaı-aq halyqaralyq uıymdar jelisi boıynsha berilgen granttardyń qarajaty esebinen satyp alynatyn taýarlar bosatylady.

      2. Taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alym tólenbeıdi.

      3. Osy bapta kórsetilgen kedendik alymdar salýdan bosatý úshin qujattar usyný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

81-bap. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy tóleýshiler

      Deklarant nemese ózderinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet týyndaǵan ózge tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshiler bolyp tabylady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

      Ózine qatysty kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldanǵan tulǵa kedendik alyp júrý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

      Aldyn ala sheshim qabyldaý týraly ótinish bergen tulǵa aldyn ala sheshim qabyldaý úshin kedendik alymdy tóleýshi bolyp tabylady.

8-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY ESEPTEÝ

82-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy salý obektisi jáne kedendik bajdardy, salyqtardy esepteýge arnalǵan baza

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar, sondaı-aq osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda ózge de taýarlar kedendik bajdardy, salyqtardy salýdyń obektisi bolyp tabylady.

      2. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, taýarlardyń kedendik quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamasy (taýardyń sany, salmaǵy, onyń ishinde taýardy tutynǵanǵa deıin odan ajyramaıtyn jáne (nemese) taýar bólshek saýda úshin usynylatyn taýardyń bastapqy qaptamasyn eskergendegi salmaǵy, taýardyń kólemi nemese ózge de sıpattamasy) taýardyń túrine jáne mólsherlemelerdiń qoldanylatyn túrlerine qaraı kedendik bajdardy esepteýge arnalǵan baza bolyp tabylady.

      3. Salyqtardy esepteýge arnalǵan baza Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalady.

83-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi, al osy bapta kózdelgen jaǵdaılarda keden organy esepteıdi.

      2. Keden organy:

      1) kedendik bajdardyń, salyqtardyń durys eseptelmelmegeni anyqtalǵan jaǵdaıda, taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      2) osy Kodekstiń 88-babyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde;

      3) osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 233-babynyń 5-tarmaǵynda, 242-babynyń 6-tarmaǵynda, 322-babynyń 3-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda, 367-babynyń 4-tarmaǵynda, 371-babynyń 4-tarmaǵynda, 378-babynyń 3 jáne 8-tarmaqtarynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde, sondaı-aq taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarylýy júrgizilgen taýarlarǵa qatysty osy Kodekste belgilengen merzimde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilmegen jaǵdaılarda;

      4) deklarant osy Kodekstiń 190-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasamaǵan kezde;

      5) osy Kodekstiń 288-babynyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 288-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń oryndaýyna jatatyn jaǵdaılarda;

      6) osy Kodekstiń 288-babynyń 9-tarmaǵyna jáne 297-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde;

      7) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde;

      8) osy Kodekstiń 399-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      9) osy Kodekstiń 410-babynyń 17 jáne 18-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha;

      10) kedendik rásimmen ornalastyrylýy kezinde kedendik deklaraııalanýy kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge qujattardy kedendik deklaraııa retinde paıdalana otyryp júzege asyrylǵan taýarlarǵa qatysty, osy Kodekske sáıkes kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn, mán-jaılar bastalǵan kezde;

      11) kedendik bajdar, salyqtar osy Kodekske sáıkes taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan mán-jaılarǵa baılanysty jáne tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy eseptemegen taýarlarǵa qatysty tólenýge jatatyn ózge jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy esepteıdi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetter taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada, kedendik kiris orderinde ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatta, osy Kodekstiń 360-baby 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen kedendik qujatta nemese osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik qujatta kórsetiledi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2), 3), 5), 6) jáne 11) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń esep-qısabynda kórsetiledi.

      Kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary esep-qısabynyń nysanyn, mundaı esep-qısaptyń elektrondyq qujat túrindegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý jáne osyndaı esep-qısapqa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kórsetilgen esep-qısapty qaǵaz jetkizgishte toltyrý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy osyndaı kedendik qujattyń elektrondyq túrin qalyptastyrady.

      5. Eger osy Kodekske sáıkes kedendik bajdar, salyqtar kedendik kiris orderi negizinde ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujat negizinde tólengen jaǵdaıda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý týraly málimetterdi kedendik kiris orderinde nemese osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatta kórsetedi.

      Kedendik kiris orderiniń ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujattyń nysanyn, olardy toltyrý jáne olarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kedendik kiris orderin ne osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kedendik qujatty qaǵaz jetkizgishte toltyrý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy osyndaı qujattardyń elektrondyq túrin qalyptastyrady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda kózdelgen, kedendik bajdar, salyqtar ózge valıýtamen esepteletin jaǵdaılardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tólenýge jatatyn kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen esepteledi.

      Eger kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna ne ózge valıýtaǵa qaıta esepteý júrgizý talap etiletin bolsa, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, mundaı qaıta esepteý kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      7. Kedendik baj kedendik bajdy esepteýge arnalǵan baza jáne taýarǵa qatysty belgilengen kedendik bajdyń tıisti mólsherlemesi negizge alyna otyryp esepteledi.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tólenýge jatatyn salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes esepteledi.

84-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin qoldanylatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      Osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin osy Kodekstiń 189-babyna jáne 43-taraýyna sáıkes belgilengen kúni qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      2. Odaq týraly shartqa sáıkes kózdelgen jaǵdaılardy, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemelerinen erekshelinetin mólsherlemeler qoldanylatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, tarıftik preferenııalar berý sharttary saqtalmaǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfiniń mólsherlemeleri qoldanylady.

      3. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin saýda qyzmetin retteý salasyndaǵy ýákiletti organ belgilegen mólsherlemeler qoldanylady.

      4. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn salyqtardy esepteý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen mólsherlemeler qoldanylady.

      Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ýákiletti memlekettik organdary usynǵan málimetter negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn salyqtar mólsherlemeleriniń jalpy tizbesin qalyptastyrady jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtyna ornalastyrady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn salyqtar mólsherlemeleriniń jalpy tizbesiniń formatyn, ony qalyptastyrý, júrgizý jáne odan alynǵan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq osyndaı mólsherlemeler týraly málimetterdi usynýdyń tártibi men tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

85-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy. Kedendik bajdar, salyqtar tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 88, 157, 163, 174, 216, 217, 221, 233, 242, 254, 265, 278, 288, 297, 306, 313, 322, 328-baptaryna, 360-babynyń 4-tarmaǵynda, 362, 363, 367, 371, 378 jáne 392-baptaryna sáıkes týyndaıdy, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde týyndaıdy.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet:

      1) osy Kodekstiń 88, 157, 163, 174, 216, 217, 221, 233, 242, 254, 265, 278, 288, 297, 306, 313, 322, 328-baptarynda, 360-babynyń 4-tarmaǵyna, 362, 363, 367, 371, 378 jáne 392-baptarynda kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń toqtatylýyna baılanysty mán-jaılar bastalǵan kezde jáne sharttar saqtalǵan kezde;

      2) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 86-babynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      4) osy Kodekske sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý jónindegi sharalar osy Kodekstiń 116-baby 10-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes qabyldanbaıtyn jaǵdaıda, toqtatylady.

      3. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń birinde týyndaǵan, al kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekette bastalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardy, sondaı-aq keden organdarynyń osyndaı mán-jaılardyń bastalýyn rastaý boıynsha ózara is-qımyl jasasý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Kedendik bajdar, salyqtar:

      1) kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary osyndaı kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin jáne osy taýarlardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar tóleýdi kózdemeıtin kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty;

      2) osy Kodekstiń 355-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 364-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, jekelegen taýar sanattaryna qatysty, osy Kodekste osy taýar sanattary úshin belgilengen olardy paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde;

      3) deklaranttyń osyndaı jeńildikterden bas tartý jaǵdaılaryn qospaǵanda, kedendik ákelý bajyn tóleýden bosatý túrindegi kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi jáne salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat etý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty, osyndaı jeńildikter berý talaptary saqtalǵan kezde osyndaı kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin, taýarlardy jeńildikter berý sharttaryna sáıkes keletin maqsattarda paıdalanǵan kezde, osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler saqtalǵan kezde, sondaı-aq osyndaı taýarlardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde;

      4) deklaranttyń osyndaı jeńildikterden bas tartý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan kedendik ákelý bajyn tóleýden bosatý túrindegi kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi jáne salyqtar tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty, osyndaı jeńildikter berý sharttary saqtalǵan kezde, taýarlardy jeńildikter berý sharttaryna sáıkes keletin maqsattarda paıdalanǵan kezde, sondaı-aq osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler saqtalǵan kezde tólenbeıdi.

86-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi, osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalar oryndaıdy.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 94-babynyń 11-tarmaǵynda belgilengen tártippen úshinshi tulǵa oryndaýy múmkin.

      Keden ókili kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 494-babyn eskere otyryp oryndaıdy.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet olardy osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn somalar mólsherinde osy Kodekstiń 90, 91, 92, 93 jáne 94-baptarynda belgilengen tártippen jáne merzimderde tóleý arqyly oryndalady.

      3. Osy Kodekstiń 91 jáne 194-baptaryna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaılarda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin bes jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshige kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merziminiń bastalǵany týraly erkin nysanda habarlama jiberedi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi ótkennen keıin osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen jaǵdaılarda, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin ózge jaǵdaılarda, keden organy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tártippen kedendik bajdarǵa, salyqtarǵa, ósimpuldarǵa, paıyzdarǵa tıesili somalardy tóleý týraly talap jiberedi.

      4. Mynadaı:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda, keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, paıyzdardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde bir mezgilde tóleýshige jáne osy Kodekske sáıkes tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalarǵa belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasy týraly habarlama jiberedi.

      5. Ósimpuldardy esepke jazý osy Kodekstiń 124-babynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      6. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlama tabys etilgen kúninen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde oryndalýǵa jatady. Merziminde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi. Bul rette habarlamanyń kórsetilgen nysany osy Kodekstiń 137-babyna sáıkes, belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy bajdardyń, ótemaqy bajdarynyń somasy týraly málimetterdi de qamtıdy.

      Kórsetilgen habarlamany tabys etý tártibi osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes júrgiziledi.

      7. Tóleýshi belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasy týraly habarlamada kórsetilgen talaptardy osyndaı habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı talaptardy oryndaý kúnin qosa alǵanǵa deıingi kezeńde esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy tólemesten oryndaǵan kezde, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly buryn shyǵarylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamada kórsetilgen kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ózgerýine alyp kelgen negizdi faktiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly jańa habarlama jiberedi, sonymen bir mezgilde belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly bastapqy jiberilgen habarlamany keri qaıtaryp alady.

      9. Keden organy mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵannan keıin, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kózdelgen elektrondyq qujat jiberilgennen ne tıisti belgiler qoıylǵannan keıin taýarlarǵa arnalǵan bir deklaraııada eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan;

      2) osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń bir esep-qısabynda nemese osy Kodekstiń 360-baby 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen bir kedendik qujatta eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen habarlamany jibermeıdi.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      11. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      12. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

87-bap. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamany tabys etý tártibi

      1. Osy bapta ózgeshe belgilenbese, belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlama tóleýshiniń jeke ózine qolyn qoıǵyza otyryp, nemese jóneltý jáne alý faktisin rastaıtyn ózge tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende sanamalanǵan tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda:

      1) poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jiberilgende – tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshadaǵy habarlama jetkizilgen kúnnen bastap tóleýshige tabys etildi dep esepteledi.

      Kórsetilgen tásil:

      ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalanýshy retinde tirkelgen;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      2. Keden organy poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jibergen, belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly habarlamany poshta operatory tóleýshiniń ornalasqan jerinde bolmaýy sebepti qaıtaryp bergen jaǵdaıda, keden organy poshta operatorynyń habarlamasyn alǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde tóleýshiniń ornalasqan jeri boıynsha zerttep-qaraý júrgizedi, onyń nátıjeleri boıynsha zerttep-qaraý aktisi jasalady.

      3. Zerttep-qaraý aktisinde:

      onyń jasalý orny, kúni jáne ýaqyty;

      keden organynyń aktini jasaǵan laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa), jeke basty kýálandyratyn qujattyń ataýy jáne nómiri, turǵylyqty jeri;

      tóleýshiniń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) jáne (nemese) ataýy, onyń sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat kórsetiledi.

      Zerttep-qaraý aktisi kýágerlerdiń qatysýymen resimdeledi.

      Kýágerler retinde keden organynyń laýazymdy adamynyń jáne tóleýshiniń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, kez kelgen kámeletke tolǵan áreketke qabiletti keminde eki adam shaqyrylýy múmkin.

      Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdarynyń jáne tóleýshiniń jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýáger retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      4. Belgilengen merzimde tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy týraly osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen habarlamaǵa shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, osyndaı habarlamada kórsetilgen keden organynyń talaptaryn oryndaý merzimi shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha sheshim shyǵarylǵanǵa deıin toqtatyla turady. Bul rette shaǵym jasaý ósimpuldardy esepke jazýdy toqtata turmaıdy.

88-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý erekshelikteri

      1. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde týyndaıdy.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde týyndaıdy.

      2. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlardy zańsyz ótkizýshi tulǵalarda týyndaıdy. Zańsyz ótkizýge qatysýshy tulǵalar, eger olar osyndaı ótkizýdiń zańsyzdyǵy týraly bilse nemese bilýge tıis bolsa, al taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde – zańsyz ákelingen taýarlardy jeke menshikke nemese ıelenýge alǵan tulǵalar da, eger olar satyp alý kezinde olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýiniń zańsyzdyǵy týraly bilse nemese bilýge tıis bolsa, taýarlardy zańsyz ótkizýshi tulǵalarmen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ynymaqty mindet atqarady.

      3. Mynadaı:

      1) osy baptyń 5, 6, 7 jáne 8-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      2) taýarlardy osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      3) osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýy;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkileý nemese memlekettiń menshigine aınaldyrý;

      5) keden organynyń taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtýi;

      6) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, ózderine qatysty taýarlardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      4. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kún, al eger bul kúni anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kún kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy taýarlar mynadaı kedendik rásimdermen:

      1) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde – tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde – kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı mólsherde tólenýge jatady.

      6. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy baptyń 7-tarmaǵy eskerile otyryp, al eger keden organy taýarlar týraly dál málimetterge ıe bolmasa, osy baptyń 8-tarmaǵy da eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes esepteledi.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      8. Eger keden organy taýarlar (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál málimetterge ıe bolmaǵan jaǵdaıda, tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody on tańbadan az sanda toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik bajdardy esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń úlkeni qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin, ózderine qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń úlkeni belgilengen taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń úlkeni, akızder mólsherlemeleriniń eń úlkeni qoldanylady.

      Taýarlar týraly dál málimetter keıinnen anyqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar osyndaı dál málimetter negizge alynyp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik bajdar, salyqtar somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes tólenbegen somany óndirip alý júzege asyrylady.

      9. Taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memlekettiń menshigine aınaldyrylǵan, keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken, ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrǵan jaǵdaılarda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

      10. Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde osy baptyń 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy Kodekske sáıkes esepteledi. Bul rette taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde is júzinde tólengen kedendik bajdar, salyqtar qaıtadan tólenbeıdi (óndirip alynbaıdy), al artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy Kodekske sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

89-bap. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

2) tóleýshi keden organdarynan kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy, avanstyq tólemderdi, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somasyn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

2) kedendik bajdardy, salyqtardy aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap;

3) keden organy osy Kodekste kózdelgen aldyn ala sheshimderdi qabyldaǵan kúnnen bastap;

4) keden organy kedendik qoldaý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.

9-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ MERZIMDERI MEN TÁRTIBI

90-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi osy Kodekstiń 88, 91, 157, 163, 174, 216, 217, 221, 233, 242, 254, 265, 278, 288, 297, 306, 313, 322, 328-baptaryna, 360-babynyń 4-tarmaǵyna, 362, 363, 367, 371, 378 jáne 392-baptaryna sáıkes aıqyndalady.

      2. Kedendik deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babynda jáne 43-taraýynda belgilengen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderi osy Kodekstiń osyndaı babymen jáne taraýymen aıqyndalady.

      3. Arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderin osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaıdy jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti osy Kodekste belgilengen merzimde oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan kezde, osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, ósimpuldar tólenedi.

      Ósimpuldardy tóleý nemese óndirip alý, sondaı-aq esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekste tıisti kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar somasyn tóleýge nemese óndirip alýǵa, sondaı-aq esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) qatysty kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

      Osy Kodekstiń 85-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardyń bastalǵanyn rastaýdy alǵan kezde ósimpuldar tólenbeıdi.

      5. Osy Kodekske sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan, eger osy somalarǵa qatysty olardyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese olardy bólip tóleý beriletindeı túrde paıyzdar tólenýge jatatyn jaǵdaılarda, mundaı paıyzdar kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýǵa nemese bólip tóleýge paıyzdardy esepke jazý jáne tóleý úshin osy Kodekstiń 93-babynda belgilengen tártippen esepke jazylady jáne tólenedi.

91-bap. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý

      1. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý nysanynda júzege asyrylady.

      2. Salyqtardy tóleý merzimderin ózgertý úshin negizder, sondaı-aq olardy ózgertý sharttary men tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilenedi.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty beriledi.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý tóleýshiniń tıisinshe keıinge qaldyrylǵan nemese bólip tólenetin somany birjolǵy retpen nemese kezeń-kezeńmen tóleý arqyly kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimin ózgertýdi bildiredi.

      5. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý tólenýge jatatyn barlyq somaǵa qatysty ne osy somanyń bir bóligine qatysty beriledi.

      6. Taýarlardy kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý berile otyryp shyǵarý kezinde óziniń tólenýine qatysty keıinge qaldyrý berilgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy osyndaı keıinge qaldyrý berilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      Taýarlardy kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleý berile otyryp shyǵarý kezinde óziniń tólenýine qatysty bólip tóleý berilgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy kedendik ákelý bajdarynyń somasyn kezeń-kezeńmen tóleýdiń bekitilgen grafıgine sáıkes tólenýge jatady. Bul rette kezeń-kezeńmen tólenýge aıqyndalǵan somanyń árqaısysy tıisti kezeńde osyndaı tóleý úshin belgilengen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      7. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy qamtamasyz etilgen jaǵdaıda beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes beriledi.

92-bap. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdan nemese bólip tóleýden bas tartý, onyń kúshin joıý merzimderi, negizderi jáne tártibi. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimniń qoldanysyn toqtatý

      1. Osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý úshin paıyzdar tóleı otyryp, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bir aıdan aspaıtyn merzimge beriledi.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar tólemeı, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý mynadaı negizderdiń biri bolǵan:

      1) kedendik ákelý bajdaryn tóleýshige dúleı zilzala, tehnologııalyq apat nemese ózge eńserilmeıtin kúsh mán-jaılary saldarynan nuqsan keltirilgen;

      2) kedendik ákelý bajdaryn tóleýshige memlekettik bıýdjetten qarjylandyrý nemese osy tulǵa oryndaǵan memlekettik tapsyrysqa aqy tóleý kidirtilgen;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary sheńberinde ónim berýler júzege asyrylǵan;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýyl sharýashylyǵy qyzmetin júzege asyratyn uıymdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kóshet nemese egý materıaldaryn, ósimdikterdi qorǵaý quraldaryn, aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyn, asyl tuqymdy mal sharýashylyǵy obektilerin (asyl tuqymdy aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn, qustardy, balyqtardy jáne asyl tuqymdy mal sharýashylyǵynyń basqa obektilerin), asyl tuqymdy ónimdi (materıaldy), janýarlardy azyqtandyrý úshin paıdalanylatyn ónimderdi ákelgen ne olar kórsetilgen uıymdar úshin berilgen kezde taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi. Ózderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary kórsetilgen tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy;

      5) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de negizder bolǵan kezde taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi.

      3. Osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar tóleı otyryp, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý ónerkásiptik qaıta óńdeýde paıdalaný úshin taýarlardy, onyń ishinde shıkizatty, materıaldardy, tehnologııalyq jabdyqty, onyń jasaqtaýshy jáne qosalqy bólshekterin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý sııaqty negiz bolǵan kezde, taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi. Osy tarmaqty qoldaný maqsattarynda ónerkásiptik qaıta óńdeý dep taýarlardy ózderiniń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary ónerkásiptik qaıta óńdeý úshin ákelinetin taýarlardyń kodtarynan alǵashqy tórt tańbasynyń kez kelgeni deńgeıinde erekshelenetin jańa taýarlardy alý úshin óndiriste paıdalaný túsiniledi. Kórsetilgen, ózderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin kórsetilgen taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary kórsetilgen tizbesi, sondaı-aq osyndaı taýarlardy ónerkásiptik qaıta óńdeýge paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzý sharttaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýshi osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen negizderdiń bolýyn ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen rastaýǵa tıis.

      5. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý kedendik ákelý bajdaryn tóleýshiniń ótinishi negizinde keden organynyń sheshimi boıynsha beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimdi taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde shyǵarýdy júrgizetin keden organy qabyldaıdy.

      Keden organynyń kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshiminde kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý beriletin merzim, óziniń tólenýine qatysty keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý beriletin kedendik ákelý bajdarynyń somasy jáne taýarlardy shyǵarý kezinde osy sheshimdi qoldaný úshin qajetti ózge de málimetter kórsetiledi.

      6. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý nemese ony berýden bas tartý týraly sheshimdi aýmaqtyq keden organy nemese keden tóleýshiniń ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi negizinde qabyldaıdy.

      Keden organynyń kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimi, eger ózderine qatysty osyndaı sheshim qabyldanǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap úsh aı ishinde júrgizilse, zańdy mańyzy bar faktiler týraly kýálandyratyn qujat bolyp tabylady.

      Osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtaryna sáıkes beriletin kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý úshin ótinishke:

      osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen negizderdiń bar ekenin rastaıtyn, tizbesin ýákiletti organ bekitetin qujattar;

      kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleý kezinde tóleýshi jasaǵan kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi qosa beriledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý ne ony berýden bas tartý týraly sheshimdi aýmaqtyq keden organy nemese keden tóleýshiniń ótinishi aýmaqtyq keden organynda nemese kedende tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúninen aspaıtyn merzimde qabyldaıdy.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý ne ony berýden bas tartý týraly sheshimniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Kedendik ákelý bajdaryn bólip tóleýdi berý týraly sheshimge keden organy bekitken, kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi qosa beriledi. Kórsetilgen grafıkte kedendik ákelý bajdaryn kezeń-kezeńmen tóleý merzimderi belgilenedi jáne ol osy sheshimniń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

      Tóleýshiniń joldanymy boıynsha kedendik ákelý bajdarynyń somasyn kezeń-kezeńmen tóleý grafıgi ózgertilýi múmkin.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimderi ózgertilgen kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý osy Kodekstiń 104-babynyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda belgilengen tártippen júrgiziledi. Bul rette osyndaı qamtamasyz etýdiń mólsherine kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardyń somasy kiredi.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri ózine negizdele otyryp aıqyndalatyn kedendik ákelý bajdarynyń somasyn aıqyndaý úshin kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly ótinish keden organynda tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy, kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý týraly sheshimde mundaı bas tartýdyń negizi qamtylýǵa tıis.

      Keden organy kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý týraly sheshimdi mynadaı negizder boıynsha:

      tóleýshi osy tarmaqtyń úshinshi bóliginiń ekinshi abzaynda kórsetilgen qujattardy keden organyna usynbasa;

      tóleýshiniń kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolsa;

      tóleýshige qatysty bankrottyq rásim qozǵalsa nemese qylmystyq quqyq buzýshylyq belgileri boıynsha qylmystyq is qozǵalsa, qabyldaıdy.

      Kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimniń kúshi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý is júzinde berilgenge deıin mynadaı negizder boıynsha:

      tóleýshiniń ótinishi boıynsha;

      keden organy kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berýden bas tartý úshin negizderdi rastaıtyn aqparatty alǵan kezde joıylýǵa jatady.

      7. Tóleýshi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshimde belgilengen merzimde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan jaǵdaılarda, keden organy osy Kodekstiń 98-babynyń 6-tarmaǵynda, 99-babynyń 4-tarmaǵynda, 100-babynyń 5-tarmaǵynda, 101-babynyń 10-tarmaǵynda jáne 102-babynyń 4-tarmaǵynda belgilengen bir nemese birneshe áreketti júzege asyrady.

      8. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi berý týraly sheshim:

      1) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilgen merzim aıaqtalǵan soń;

      2) osy baptyń 6-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen merzim aıaqtalǵan soń;

      3) keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilgen kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵan kezde óziniń qoldanysyn toqtatady.

93-bap. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar

      1. Osy Kodekstiń 92-babynyń 1 jáne 3-tarmaqtaryna sáıkes berilgen kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi paıdalanýdyń árbir kúni úshin taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylǵan kúnge deıin paıyzdar tólenýge jatady.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki belgileıtin jáne paıyzdardy esepke jazý úshin qoldanylatyn qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1/360 mólsherinde tólenýge jatady. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardy esepke jazý úshin keıinge qaldyrýdy nemese bólip tóleýdi is júzinde paıdalanýdyń tıisti kezeńderinde qoldanysta bolatyn qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesi qoldanylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar kedendik ákelý bajdaryn tóleý nemese óndirip alý kúninen keıingi kúnnen keshiktirmeı tólenýge jatady.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdardy tóleý nemese óndirip alý, sondaı-aq esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekste kedendik ákelý bajdarynyń somasyn tóleýge nemese óndirip alýǵa, sondaı-aq esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) qatysty kózdelgen tártippen júzege asyrylady.

94-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý tártibi

      1. Kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynda – ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ne, taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizýdi qospaǵanda, aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somasy men taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda belgilengen ózge mólsherde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy, eger bul Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda kózdelse, keden organy taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten basqa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýi múmkin.

      2. Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, eger osy baptyń osy tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 3-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar mejeli keden organy ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      3. Eger osy tarmaqqa sáıkes, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten ózge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany anyqtalǵan (rastalǵan) jaǵdaıda, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdary, salyqtar aýmaǵynda osyndaı taýarlar turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Eger taýarlardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketten ózge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany anyqtalmaǵan (rastalmaǵan), biraq osy tarmaqqa sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynan áketilgeni jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵyna ákelingeni anyqtalǵan (rastalǵan), onda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, aýmaǵyna taýarlardyń ákelinýi anyqtalǵan (rastalǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tólenýge jatady.

      Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵany nemese olardyń keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵyna ákelingeni kedendik baqylaý júrgizý barysynda alynǵan jáne (nemese) osyndaı kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha jasalǵan qujattardyń negizinde, sondaı-aq júrgizilýin (ótkizilýin) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden nemese ózge memlekettik organdary júzege asyratyn ákimshilik is júrgizý, qylmystyq ister boıynsha tergep-tekserý ne tekserý barysynda anyqtalady (rastalady).

      Osy tarmaqty qoldaý maqsatynda taýarlardyń keden organy taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵanyn nemese olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń aýmaǵyna ákelingenin anyqtaýdy (rastaýdy) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizgen keden organy tanýǵa tıis.

      Sheteldik taýarlardyń keden organy taýarlardy kedendik tranzıt rásimine sáıkes shyǵarýdy júrgizbegen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda turǵanyn nemese olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń aýmaǵyna ákelingenin anyqtaý (rastaý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń ózara is-qımyl jasasý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdary keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqamúshe memlekette tólenýge jatady.

      5. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdary, eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen tólenedi.

      Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik áketý bajdary, salyqtar, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen tólenedi.

      6. Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý nysandary men tásilderi, sondaı-aq olardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý kezi (tóleý kúni) osy Kodekste belgilenedi.

      7. Kedendik ákelý bajdary Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalatyn shottarǵa tólenedi.

      Kedendik áketý bajdary, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalatyn shottarǵa tólenedi.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy bıýdjetke tóleýshiniń ózi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar qolma-qol aqsha jáne qolma-qol aqsha emes tásilmen, sondaı-aq osy Kodekste belgilengen tártippen esepke jatqyzýdy júrgizý arqyly tóleıdi.

      9. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý kedendik bajdardyń, salyqtardyń túrine sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy kiristeriniń biryńǵaı bıýdjettik synyptamasyndaǵy kiristerdiń tıisti kody (budan ári – bıýdjettik synyptama kodtary) boıynsha júrgiziledi.

      10. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi tóleýshiniń ózi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar ekinshi deńgeıdegi bankter, sondaı-aq banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar arqyly júrgizedi. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge arnalǵan tólem qujattarynda ýákiletti organ aıqyndaıtyn benefııar organnyń derektemelerin kórsetedi.

      11. Úshinshi tulǵalar tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha kedendik bajdardy, salyqtardy tólegen kezde tólem qujatyndaǵy tólemniń taǵaıyndalymynda óziniń atynan kedendik bajdar, salyqtar tólenip jatqan tóleýshiniń tolyq ataýy, sondaı-aq onyń sáıkestendirý nómiri qosymsha kórsetiledi.

      12. Tóleýshi nemese tóleýshiniń tapsyrmasy boıynsha úshinshi tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy tólegen kezde taýarlardy shyǵarý úshin myna málimetter men qujattardyń bireýi nemese birnesheýi:

      1) qazynashylyq organdary keden organyna kún saıyn usynatyn bıýdjettik synyptamanyń kodtary boıynsha túsimder eseptiliginiń nysandary boıynsha derekter;

      2) ekinshi deńgeıdegi bankter men banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar "elektrondyq úkimettiń" tólem shlıýzi arqyly bergen, kedendik bajdar men salyqtardyń tólengen somasy týraly málimetter men aqparat;

      3) "elektrondyq úkimettiń" tólem shlıýzi arqyly tólengen jaǵdaıda - "elektrondyq úkimet" júıesinde qalyptastyrylatyn elektrondyq chek;

      4) keden organdarynyń ǵımarattarynda ornalasqan ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń elektrondyq termınaldary arqyly tólengen jaǵdaıda – ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń elektrondyq termınaly beretin chek;

      5) keden organdarynyń ǵımarattarynda ornalasqan ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń kassalary arqyly tólengen jaǵdaıda – ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń kassalarynyń kvıtanııasy olardyń tólengenin rastaý bolyp tabylady.

      Bul rette osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujattar keden organdarynda osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen málimetter men aqparat bolmaǵan jaǵdaıda ǵana talap etiledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda sanamalanǵan ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń keden organdarymen jasasqan tıisti sharttary bolýǵa tıis.

      Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki nemese onyń fılıaldary bolsa, taýarlardy shyǵarý maqsattary úshin Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń tólem qujattary kedendik bajdardyń, salyqtardyń bıýdjetke tólengenin rastaý bolyp tabylady.

      13. Mynalar:

      1) osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujat jáne (nemese) málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengenin rastaý bolyp tabylatyn jaǵdaılarda, ekinshi deńgeıdegi bankter nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń banktik shotynan aqshany esepten shyǵarǵan kún nemese tóleýshi bankomattar nemese ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly tólemdi júzege asyrǵan kún;

      2) osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen qujat kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengenin rastaý bolyp tabylatyn jaǵdaılarda, tóleýshi ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa qolma-qol aqshany engizgen kún;

      3) eger tólem osy baptyń 12-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kózdelgen qujattarmen jáne (nemese) málimettermen rastalmaǵan jaǵdaıda, qazynashylyq organdary keden organdaryna kún saıyn usynatyn bıýdjettik synyptama kodtary boıynsha túsimder eseptiliginiń nysandaryn keden organy alǵan kún taýarlardy shyǵarý úshin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý kúni (tóleý jónindegi mindettiń oryndalǵan kezi) bolyp tabylady.

      14. Kedendik áketý bajdaryn tóleý erekshelikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń ekijaqty halyqaralyq sharttarynda belgilenýi múmkin.

95-bap. Ekinshi deńgeıdegi bankterdiń jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń bıýdjetke kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy aýdarý bóligindegi mindetteri

      Ekinshi deńgeıdegi bankter jáne banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy bıýdjetke tóleý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdentterinen tólem qujattaryn qabyldaǵan kezde sáıkestendirý nómirin qalyptastyrý qaǵıdalaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń sáıkestendirý nómirlerin qalyptastyrýdy jáne sáıkestendirý nómirleriniń ulttyq tizilimderin júrgizýdi júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organynyń derekterine sáıkes tóleýshiniń sáıkestendirý nómiriniń kórsetilý durystyǵyn baqylaýǵa;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy bıýdjetke tóleý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń beırezıdentterinen tólem qujattaryn qabyldaǵan kezde jeke basty kýálandyratyn qujattardyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen ózge qujattardyń kórsetilý durystyǵyn baqylaýǵa;

      3) tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha jetkilikti bolǵan kezde tóleýshiniń kedendik bajdar, salyqtar, kedendik alymdar, ósimpuldar, paıyzdar somasyn aýdarýǵa bergen tapsyrmasyn oryndaýdy kidirtpeýge jáne kórsetilgen tapsyrmany oǵan tóleýshi bastama jasaǵan kúni oryndaýǵa;

      4) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy operaııalyq kún ishinde, biraq tóleýshi qolma-qol aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa engizgen kúnnen bastap kelesi operaııalyq kúnnen keshiktirmeı aýdarýǵa;

      5) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý ekinshi deńgeıdegi bankterdiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń elektrondyq termınaldary arqyly tólem kartochkalary paıdalanyla otyryp júrgizilgen jaǵdaılarda, olardy operaııalyq kún ishinde, biraq tóleýshiniń banktik shotynan aqsha esepten shyǵarylǵan kúnnen bastap kelesi operaııalyq kúnnen keshiktirmeı aýdarýǵa mindetti.

10-taraý. KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ JÓNINDEGI MINDETTIŃ ORYNDALÝYN QAMTAMASYZ ETÝ

96-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń jalpy sharttary

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, eger osy Kodekstiń 91, 194, 195, 196, 223, 257 jáne 387-baptaryna sáıkes ózgeshe belgilenbese, kórsetilgen baptarda kózdelgen, sondaı-aq osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, sondaı-aq mynadaı:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy keden qoımasyna is júzinde ornalastyrmaı, keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy balamaly taýarlarmen almastyrý;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklarant retinde áreket etetin jaǵdaılardy qospaǵanda, merzimdi kedendik deklaraııalaý;

      4) osy Kodekstiń 170-babyna sáıkes taýarǵa qatysty ókilettigi bar tulǵanyń ótinishi boıynsha taýarlardy oryndarǵa ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý;

      5) osy Kodekstiń 397-babyna sáıkes usynylǵan qujattardyń tıisti túrde resimdelmeý jáne (nemese) anyq emes málimetterdi qamtý belgilerin anyqtaý jaǵdaılarynda da qamtamasyz etiledi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi ne osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda ózge tulǵa qamtamasyz etedi.

      Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn tóleýshi úshin ekspedıtor jáne (nemese) eger ózge tulǵa ózderine qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy qamtamasyz etiletin taýarlardy ıelenýge, paıdalanýǵa jáne (nemese) olarǵa bılik etýge quqyly bolsa, osy ózge tulǵa qamtamasyz etýi múmkin.

      Keden ókili, eger osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes keden ókili kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn bolsa, sondaı-aq osy Kodekstiń 195-babynyń 3-tarmaǵynda jáne 196-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen sharttar saqtalǵan kezde, osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge quqyly. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn keden ókili qamtamasyz etken bolsa, osy Kodekske sáıkes kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi osyndaı mindetti osy Kodekstiń 494-baby 5-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, keden ókili ózi atynan ókildik etetin tulǵamen yntymaqty túrde oryndaıdy.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, osy Kodekstiń 226-babynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin keden organyna beriledi.

      5. Osy Kodekstiń 410-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý kezinde, kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik ákelý bajdarynyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheriniń esep-qısabyn keden organy júrgizedi jáne ol osy Kodekstiń 410-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes deklarantqa jiberiledi.

      6. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý, tıisinshe, osy Kodekstiń 486 jáne 535-baptarynda belgilengen tártippen júzege asyrylady.

97-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderi

      1. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy mynadaı:

      1) aqsha;

      2) bank kepildigi;

      3) kepilgerlik;

      4) múlik kepili;

      5) saqtandyrý sharty tásilderimen qamtamasyz etiledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderdiń kez kelgenimen qamtamasyz etiledi.

      3. Osy Kodekstiń 535-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen bir nemese birneshe tásilmen beriledi.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń tańdaýy boıynsha birneshe tásilmen qamtamasyz etilýi múmkin.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etetin tulǵa, eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynyń almastyrylatyn qamtamasyz etilýine osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa jáne (nemese) keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jibermegen bolsa jáne (nemese) kepil nysanasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir tásilin osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, basqa tásilmen almastyrýdy júzege asyrýǵa quqyly.

      5. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylǵanǵa deıin úzdiksiz qamtamasyz etilýge tıis.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen tásildermen beriletin, onyń ishinde buryn keden organy qabyldaǵannyń ornyna usynylatyn tásilmen beriletin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimi keden organynyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etken tulǵaǵa osy tásilder sheńberinde qabyldanǵan mindettemelerdi oryndaý týraly talapty ýaqtyly jiberýi úshin jetkilikti bolýǵa tıis.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda beriledi.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn aqsha arqyly qamtamasyz etý tásili dep avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebine paıdalaný jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna aqsha engizý túsiniledi.

      9. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn aqsha arqyly qamtamasyz etý tásili osyndaı qamtamasyz etýdi qabyldaǵan keden organynyń aldynda tóleýshide týyndaıtyn mindettemelerge ǵana qoldanylady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn múlik kepili túrinde qamtamasyz etý tásili tóleýshimen múlik kepili shartyn jasasqan keden organynyń aldynda tóleýshide týyndaıtyn mindettemelerge ǵana qoldanylady.

      10. Kedendik tranzıt kedendik rásimi kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderin qoldaný erekshelikteri osy Kodekstiń 226-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartpen aıqyndalýy múmkin.

98-bap. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný

      1. Aqsha qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jolymen ne avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný jolymen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylýy múmkin.

      2. Aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyn bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aýmaqtyq keden organdaryna ashady.

      3. Keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shoty tóleýshiniń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn engizýine arnalǵan. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgiziledi.

      4. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný kezinde ótinishke osy Kodekstiń 94-baby 12-tarmaǵynyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen qujattar qosa beriledi. Bul rette osy Kodekstiń 94-babynyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen tıisti kún kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń engizilgenin rastaý kúni bolyp tabylady.

      Qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jolymen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý kezinde ótinishke qamtamasyz etý somasynyń kórsetilgen shotqa engizilgenin rastaıtyn qujattar qosa beriledi.

      5. Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeıdi nemese ony tirkeýden bas tartady.

      Keden organy mynadaı jaǵdaılarda:

      tólenýi aqsha engizý arqyly qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, osy baptyń 4-tarmaǵynyń ekinshi nemese úshinshi bólikterinde kórsetilgen tólem qujatymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmasa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      6. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan kezde, keden organy mynadaı áreketterdiń birin tóleýshiniń ótinishinsiz, daýsyz tártippen júzege asyrady:

      kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizgen jaǵdaıda – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bir jumys kúni ishinde kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólenýge jatatyn somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady;

      avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanǵan jaǵdaıda – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimi ótken kúnnen keıingi bes jumys kúninen keshiktirmeı, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshany kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıisti túrlerine esepke jatqyzýdy júrgizedi.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarylǵan jáne (nemese) avanstyq tólemderdi paıdalaný kezinde osyndaı aqsha esepke jatqyzylǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini osyndaı aýdarý jáne (nemese) esepke jatqyzý týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

99-bap. Bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy ekinshi deńgeıdegi bankter bergen bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Bank kepildigin qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna kepilshi – ekinshi deńgeıdegi bank pen tóleýshi arasynda jasalǵan bank kepildigi shartyn jáne bank kepildigin qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) berilgen bank kepildigi sharty jáne (nemese) bank kepildigi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      2) tólenýi bank kepildigimen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, bank kepildigimen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      3) bank kepildigi sharty jáne (nemese) bank kepildigi osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      4) bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúni kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde berilgen bank kepildigin bergen ekinshi deńgeıdegi bank, mundaı talapty sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes zańsyz dep tanylǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, buryn keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talabyn oryndamaǵan bolsa, bank kepildigin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanylatyn bank kepildiginde tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde jeti jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy bank kepildigimen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde ekinshi deńgeıdegi bankke kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      5. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde ekinshi deńgeıdegi banktiń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady. Ekinshi deńgeıdegi bank kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

100-bap. Kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes jasalǵan kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Kepilgerlik shartyn qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna osyndaı kepilgerlik shartyn, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderdiń birimen qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Kepilger retinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda tirkelgen dara kásipkerler, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan zańdy tulǵalar áreket ete alady.

      Kepilger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn mynadaı:

      1) qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizý jáne (nemese) avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný;

      2) bank kepildigi;

      3) múlik kepili;

      4) saqtandyrý sharty tásilderiniń birimen qamtamasyz etýge tıis.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasynda tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde on jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      3. Kepilger keden organynyń aldynda ósimpuldardy, kedendik ákelý bajdarynyń tólenýin keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleýdi qosa alǵanda, tóleýshimen birdeı kólemde jaýapty bolady.

      4. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) usynylǵan kepilgerlik sharty Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes kelmese;

      2) kepilgerlik shartyna usynylǵan bank kepildigin qabyldaýdan bas tartý úshin osy Kodekstiń 99-babynyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan negizder bolǵan kezde;

      3) kepilgerlik shartyna usynylǵan múlik kepili sharty osy Kodekstiń 101-babynyń 3-tarmaǵynda belgilengen múlik kepili shartyn jasasý talaptaryna sáıkes kelmese;

      4) kepilgerlik shartyna usynylǵan saqtandyrý shartyn qabyldaýdan bas tartý úshin osy Kodekstiń 102-babynyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan negizder bolǵan kezde;

      5) kepilger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etpese;

      6) tólenýi kepilgerlik shartymen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 2-tarmaǵynyń úshinshi bóligi eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, kepilgerlik shartymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      7) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmasa, kepilgerlik shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      5. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy kepilgerlik shartymen qamtamasyz etilgen mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde kepilgerge kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      6. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý jónindegi talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde kepilgerdiń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady.

      7. Kepilger keden organynyń talabyn oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

101-bap. Múlik kepilin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy múlik kepili sharty negizindegi múlik kepilin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Múlik kepili shartyn jasasý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna baǵalaýshynyń kepil múlkiniń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebin qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      2. Múlik kepili sharty tóleýshi jáne (nemese) úshinshi tulǵa jáne osy Kodekstiń 105-babynyń 1 nemese 2-tarmaqtarynda kórsetilgen keden organy arasynda jasalady.

      Múlik kepili sharty tóleýshi múlik kepili shartyn jasasý týraly jazbasha júgingen kúnnen bastap on jumys kún ishinde jasalady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsatynda kepil nysanasynyń naryqtyq quny Qazaqstan Respýblıkasynyń baǵalaý qyzmeti týraly zańnamasyna sáıkes baǵalaýshy men tóleýshi arasyndaǵy shart boıynsha júrgizilgen baǵalaý týraly esepte aıqyndalǵan qun bolyp tabylady.

      Baǵalaýshynyń kepil múlkiniń naryqtyq qunyn baǵalaý týraly esebi tóleýshi keden organyna múlik kepili shartyn jasasý týraly jazbasha joldanym bergen kúnge deıin kúntizbelik on bes kúnnen erte jasalmaýǵa tıis.

      3. Múlik kepili sharty mynadaı:

      1) múlik kepili sharty Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen talaptarǵa sáıkes keledi;

      2) kepilge beriletin múlik ótimdi, joıylýdan nemese búlinýden saqtandyrylǵan bolýǵa tıis;

      3) múlik kepili sharty osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes keledi;

      4) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynyldy degen sharttar bir mezgilde saqtalǵan kezde jasalady.

      Bul rette múlik kepili nysanasynyń naryqtyq quny kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, sondaı-aq tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, qosymsha esepke jazylýy múmkin keminde on jumys kún úshin ósimpuldar jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar, sondaı-aq múlik kepiliniń nysanasyn ótkizý jónindegi shyǵystar somasynyń mólsherinen kem bola almaıdy.

      4. Mynalardy:

      1) tirshilikti qamtamasyz etý obektilerin;

      2) tyıym salynǵan múlikti;

      3) memlekettik organdar shekteý salǵan múlikti;

      4) úshinshi tulǵalardyń quqyqtarymen aýyrtpalyq salynǵan múlikti;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes azamattyq aınalymnan alyp qoıylǵan múlikti;

      6) elektr, jylý energııasyn jáne ózge de energııa túrlerin;

      7) tez búlinetin taýarlardy;

      8) múliktik quqyqtardy;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń sheginen tys jerlerdegi múlikti qospaǵanda, kez-kelgen múlik kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsatynda kepil nysanasy bola alady.

      5. Osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynda belgilengen sharttar saqtalmaǵan kezde keden organy múlik kepili shartyn jasasýǵa ótinish keden organyna berilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı múlik kepili shartyn jasasýdan bas tartady.

      Keden organy, osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany múlik kepili shartyn jasasýdan bas tartý týraly habardar etedi.

      6. Kepilge salý kezinde, eger keden organy ózgeshe sheshim qabyldamasa, kepil nysanasy kepil berýshide qalady.

      Tóleýshi múlik kepili shartymen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaǵansha jáne (nemese) ósimpuldar, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, olar tólengenshe kepil berýshi kepil nysanasyna bılik etýge quqyly emes.

      7. Kepildi resimdeý Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      8. Keden organy múlik kepili sharty jasalǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı shartty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde tirkeıdi.

      9. Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý tirkelgen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      10. Kepil nysanasyna óndirip alýdy qoldaný Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

102-bap. Saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldaný

      1. Keden organy saqtandyrý qyzmetin júzege asyrý quqyǵyna arnalǵan lıenzııasy bar, saqtandyrý uıymdarynyń tizilimine engizilgen saqtandyrý uıymdary bergen sharttardy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy.

      Osy baptyń birinshi bóliginde kózdelgen saqtandyrý sharty qarjy naryǵy men qarjy uıymdaryn retteý, baqylaý jáne qadaǵalaý jónindegi ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ bekitetin, kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin úlgilik saqtandyrý shartyna sáıkes jasalady. Bul rette kórsetilgen úlgilik saqtandyrý sharty osy Kodekstiń 139-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, arnaýly, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi sharttardy da qamtıdy.

      Tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵanyń kedendik operaııalar jasaý kezinde óziniń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetin osy Kodekste belgilengen merzimde oryndaýǵa baılanysty múliktik múddesi kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin saqtandyrý shartynyń obektisi bolyp tabylady.

      Tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵanyń kedendik operaııalar jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetin osy Kodekste belgilengen merzimde oryndamaý nemese tıisinshe oryndamaý faktisi kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin saqtandyrý sharty boıynsha saqtandyrý jaǵdaıy bolyp tanylady.

      Saqtandyrý shartyn qabyldaý úshin tóleýshi nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵa keden organyna saqtandyrý shartyn qosa bere otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish usynady.

      Keden organy kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı, osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeý arqyly saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaıdy nemese ony qabyldaýdan bas tartady.

      2. Keden organy mynadaı jaǵdaılardyń birinde:

      1) saqtandyrý shartyn bergen saqtandyrý uıymy osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen saqtandyrý uıymdarynyń tizilimine engizilmese;

      2) usynylǵan saqtandyrý sharty kedendik operaııalardy jasaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý maqsattary úshin úlgilik saqtandyrý shartyna sáıkes kelmese;

      3) tólenýi saqtandyrý shartymen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardyń somasy, osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 104-babyna sáıkes eseptelgen, saqtandyrý shartymen rastalatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherinen asyp ketse;

      4) saqtandyrý sharty osy Kodekstiń 97-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      5) saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaý týraly ótinish tirkelgen kúni tóleýshimen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde berilgen saqtandyrý shartyn jasasqan saqtandyrý uıymy, mundaı talapty sot Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes zańsyz dep tanyǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, buryn keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talabyn oryndamaǵan bolsa, saqtandyrý shartyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qabyldaýdan bas tartady.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde qoldanylatyn saqtandyrý shartynda tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda qosymsha esepke jazylýy múmkin, keminde jeti jumys kúni úshin ósimpuldar somasy, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdar somasy qamtylýǵa tıis.

      Keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkegen nemese osyndaı qamtamasyz etýdi tirkeýden bas tartqan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı, tóleýshini nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵany bul týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

      4. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy saqtandyrý shartymen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde saqtandyrý uıymyna kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldar, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talap jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalý merzimderi aıaqtalǵannan keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      5. Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somasyn tóleý týraly talaby osyndaı talap alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde saqtandyrý uıymynyń buljytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady. Saqtandyrý uıymy kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan kezde, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Eskertý. 102-bapqa ózgeris engizildi - QR 03.07.2019 № 262-VI Zańymen (01.01.2020 bastap qoldanysqa engiziledi).

103-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý

      1. Eger sol bir tulǵa belgili bir ýaqyt kezeńinde birneshe kedendik operaııa jasaǵan jaǵdaıda, osyndaı barlyq kedendik operaııalardy jasaý kezinde týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetterdińoryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda belgilengen bir nemese birneshe tásilmen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettińoryndalýyn bas qamtamasyz etý berilýi múmkin.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý, eger:

      1) barlyq kedendik operaııa Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda jasalsa;

      2) taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaǵynda jasalsa, qoldanylýy múmkin.

      3. Keden organdary, eger osy Kodekstiń 119-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn kez-kelgen keden organy tólenýi jónindegi mindettiń oryndalýy osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardy, salyqtardy osyndaı bas qamtamasyz etý esebinen óndirip alýy múmkin bolsa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qabyldaıdy.

      4. Tóleýshiniń jazbasha ótinishi boıynsha keden organdary osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir nemese birneshe tásiline sáıkes keletin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qabyldaıdy.

      5. Tóleýshi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi osy Kodekstiń 96-babynda belgilengen jaǵdaılarda týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi bir nemese birneshe mindetteme boıynsha beredi.

      Keden organdary kórsetilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynbas qamtamasyz etýdi tóleýshiniń ótinishinde aıqyndalǵan merzimge qabyldaıdy. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýynbas qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimi tóleýshiniń ótinishinde kórsetilgen kezeń ishinde týyndaıtyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jónindegi mindettemelerdi tóleýshiniń oryndaý merzimderinen asýǵa tıis.

      6. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      7. Tólenýi jónindegi mindettiń oryndalýy osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik bajdardyń, salyqtardyń jıyntyq mólsheri tirkelgen bas qamtamasyz etý mólsherinen osyndaı bas qamtamasyz etýmen qamtamasyz etiletin kedendik operaııalardyń sońǵysy jasalǵan kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha eki júz eýroǵa balamaly somaǵa asyp ketýi múmkin.

      8. Eger kedendik operaııalar taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaǵynda jasalǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný tártibi osy Kodekstiń 226 jáne 227-baptaryna sáıkes aıqyndalady.

104-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý

      1. Osy Kodekstiń osy babyna, 226-babyna jáne 370-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy ózge mólsherde qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi nemese kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldanbaı, taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      2. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde taýarlar (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál aqparattyń bolmaýyna baılanysty kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenýge jatatyn somasyn dálme-dál aıqyndaý múmkin bolmasa, kedendik bajdardyń, salyqtardyń mundaı somasy taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattamalary (sany, salmaǵy, kólemi nemese ózge de sıpattamalary), paıdalanylý tártibin Komıssııa aıqyndaıtyn qolda bar málimetterdiń negizinde aıqyndala alatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleriniń eń úlken shamasy negizge alyna otyryp aıqyndalady,

      3. Osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri, osy baptyń 2 jáne 4-tarmaqtary eskerile otyryp, kedendik baqylaý, kedendik saraptama nátıjeleri boıynsha qosymsha tólenýge jatýy múmkin kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy retinde aıqyndalady.

      4. Osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń mólsherin aıqyndaý úshin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaý júrgizgen jaǵdaıda, atap aıtqanda:

      1) keden organynyń qolynda bar, dál sol synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń quny týraly aqparat;

      2) eger keden organynyń olardyń negizdiligine kúmáni bolsa, taýarlardyń málimdelgen shegerimder men arzandatýlar eskerilmegen kedendik quny;

      3) eger keden organynyń málimdelgen qosymsha esepke jazýlardyń negizdiligine kúmáni bolsa, taýarlardyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýdyń yqtımal shamasy eskerilgen kedendik quny paıdalanylýy múmkin.

      5. Osy Kodekstiń 194-baby 13-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýdyń sharty bolyp tabylǵan jaǵdaıda, osyndaı qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinishte jáne osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtary eskerile otyryp, osy ótinishpen birge usynylatyn qujattarda qamtylǵan málimetter negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri ózine negizdele otyryp aıqyndalatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyn aıqyndaý úshin taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik bajdardyń, salyqtardyń kórsetilgen somasyn aıqyndaý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúni qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

105-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý

      1. Kedendik bajdardyń, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi jáne kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý tóleýshiniń nemese osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynǵan ózge tulǵanyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaýyn baqylaýdy júzege asyratyn keden organynda júrgiziledi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi tirkeý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi talap etetin kedendik operaııalar júzege asyrylatyn keden organdarynyń birinde júrgiziledi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi tirkeý osy taraýda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń tıisti tásilin tirkeý úshin belgilengen merzimderde júrgiziledi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy birneshe tásilmen qamtamasyz etilgen jaǵdaıda, kórsetilgen qamtamasyz etýdi tirkeý osy taraýda tirkeýdiń neǵurlym uzaq merzimi belgilengen tıisti tásildi tirkeý úshin belgilengen merzimderde júrgiziledi.

      3. Eger kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen jaǵdaıda berilse, mundaı qamtamasyz etýdi tirkeý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen taýarlardy shyǵarý merzimderinde júrgiziledi.

      4. Keden organdarynda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi esepke alý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

11-taraý. KEDENDIK BAJDARDYŃ, KEDENDIK ALYMDARDYŃ, SALYQTARDYŃ, ÓSIMPULDARDYŃ, PAIYZDARDYŃ JÁNE AVANSTYQ TÓLEMDERDIŃ ESEPTELGEN, ESEPKE JAZYLǴAN, TÓLENGEN SOMASYN ESEPKE ALÝ. KEDENDIK BAJDARDYŃ, KEDENDIK ALYMDARDYŃ, SALYQTARDYŃ, ÓSIMPULDARDYŃ, PAIYZDARDYŃ TÓLENGEN SOMASYN JÁNE KEDENDIK BAJDARDY, SALYQTARDY TÓLEÝ JÓNINDEGI MINDETTIŃ ORYNDALÝYN QAMTAMASYZ ETÝ RETINDE ENGIZILGEN AQShANYŃ SOMASYN ESEPKE JATQYZÝ (QAITARÝ)

106-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somasyn esepke alý

      1. Avanstyq tólemderdi, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somasyn esepke alýdy keden organy tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý arqyly júzege asyrady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleý jónindegi mindetti oryndaý nátıjesinde eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen (esepke jatqyzylǵandar men qaıtarylǵandardy esepke alǵanda) kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy kórsetiletin, elektrondyq túrdegi qujat tóleýshiniń jeke shoty bolyp tabylady.

      3. Tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Tóleýshiniń jeke shoty Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgiziledi.

      5. Mynalar:

      1) tóleýshi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada nemese ózge kedendik qujatta;

      2) osy Kodekstiń 83 jáne 399-baptarynda belgilengen jaǵdaılarda, keden organy aıqyndaǵan kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, onyń ishinde kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar somasynyń ulǵaıtylýyn nemese azaıtylýyn qamtıtyn somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń eseptelgen somasy bolyp tabylady.

      6. Keden organy:

      1) kedendik baqylaý nátıjeleri boıynsha;

      2) mynalarǵa:

      tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa nemese keden organynyń taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldanǵan ózge sheshimine;

      keden organy laýazymdy adamdarynyń áreketterine (áreketsizdigine) berilgen shaǵymdy qaraý qorytyndylary boıynsha;

      3) aldyna ala sheshim qabyldaý kezinde;

      4) taýarlardy kedendik alyp júrý týraly sheshim qabyldaý kezinde eseptegen kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń, onyń ishinde kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ulǵaıtylýyn nemese azaıtylýyn qamtıtyn somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń esepke jazylǵan somasy bolyp tabylady.

      7. Tóleýshiniń jeke shotyndaǵy kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar men paıyzdar boıynsha esep-qısaptar saldosy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen esepteledi.

      8. Keden organy tóleýshiniń ótinishi boıynsha osyndaı ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bir jumys kúni ishinde tóleýshiniń jeke shotynan kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha nemese kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń belgili bir túrleri boıynsha bıýdjetpen esep aıyrysýlardyń jaı-kúıi týraly úzindi-kóshirme beredi.

107-bap. Keden organdarynyń esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterdi usynýy

      1. Keden organy esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterdi usyný týraly suraý salý negizinde mundaı málimetterdi:

      1) ádilet organyna – suraý salý kelip túsken kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı;

      2) tóleýshige, osy tarmaqtyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ózderine ózge merzim kózdelgen ádilet organdaryn qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna jáne (nemese) ózderine osyndaı málimettiń usynylýy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tulǵalarǵa – suraý salý kelip túsken kúnnen bastap bir jumys kúnnen keshiktirmeı usynady.

      Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetterge suraý salý jáne olardy osy tarmaqta kórsetilgen tulǵalarǵa usyný elektrondyq nysanda júzege asyrylady.

      2. Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetter ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jasalady.

      Esepke alynýy keden organynda júrgiziletin bereshektiń joq (bar) ekeni týraly málimetter suraý salý keden organynda tirkelgen kúni kedendik tólemder men salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy bajdardy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha toqtatylmaǵan mindettemelerdi kórsete otyryp usynylady.

108-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somasy

      1. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar retinde tólengen nemese óndirip alynǵan, naqty taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń naqty túrleri jáne somalary retinde sáıkestendirilgen jáne mólsheri osy Kodekske jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń mólsherinen asatyn aqsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary bolyp tabylady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) (qaıtarýǵa jatpaıtyn kedendik alymdardy qospaǵanda) keden organy kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha jeke shottardy júrgizý orny boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júrgizedi.

      3. Mynalar:

      1) zańdy tulǵa men onyń qurylymdyq bólimshesi arasyndaǵy esepke jatqyzýdan bólek, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasy basqa tóleýshiniń kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar jáne paıyzdar boıynsha bereshegin óteý esebinen esepke jatqyzylýǵa;

      2) kedendik alymnyń tólengen somasy qaıtarylýǵa jatpaıdy.

      4. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes júrgiziledi.

      5. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen, artyq óndirip alynǵan jáne qate tólengen somasyn esepke jatqyzýdy jáne (nemese) qaıtarýdy júrgizý tártibin jáne merzimderin ýákiletti organ bekitedi.

109-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń, sondaı-aq ózge de aqshanyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) mynadaı jaǵdaılarda:

      1) kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary osy Kodekstiń 108-babyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan, osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes qate tólengen bolyp tabylǵanda;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalǵan shottarǵa tólengen kedendik ákelý bajynyń somalary naqty taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdarynyń somalary retinde sáıkestendirilmegende;

      3) bıýdjetke tólengen kedendik áketý bajdarynyń, salyqtardyń somalary naqty taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń, salyqtardyń somalary retinde sáıkestendirilmegende;

      4) kedendik ákelý bajdary, salyqtar ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵan kezeńde tólengen jaǵdaıdy qospaǵanda, eger osy taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memlekettiń menshigine aınaldyrylǵanda;

      5) eger kedendik deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      6) eger kedendik deklaraııany tirkegen kezde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes keri qaıtarylyp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshi joıylǵanda;

      7) osy Kodekstiń 318 jáne 323-baptarynda kózdelgen jaǵdaılarda;

      8) osy Kodekstiń 189-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııalaý erekshelikterin qoldana otyryp, osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      Eger kedendik alymdardyń somalary osy Kodekstiń 108-babyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan, osy Kodekstiń 112-babyna sáıkes qate tólengen bolyp tabylsa, kedendik alymdardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterge belgilengen tártippen ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgen ne kedendik kiris orderindegi nemese Komıssııa osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes aıqyndaǵan ózge de kedendik qujattaǵy nemese osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 360-babynyń 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen kedendik qujattardaǵy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń eseptelgen somalary týraly málimetter belgilengen tártippen túzetilgen jaǵdaıda jáne osy taraýda belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde keden organy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) júzege asyrady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 4), 5), 6), 7), 8) jáne 9) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) alyp keletin mán-jaılardyń bastalýy keden organyna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen rastalǵan kezde jáne kedendik bajdardy, salyqtardy esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy taraýda belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde júzege asyrylady.

      4. Kedendik ákelý bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) Odaq týraly sharttyń erejeleri eskerile otyryp, – osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste jáne Odaq týraly shartta rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Kedendik áketý bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý), eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda ózgeshe belgilenbese – osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      6. Salyqtardyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy taraýda belgilengen tártippen jáne merzimderde, al osy Kodekste rettelmegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      7. Avanstyq tólemderdiń, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń, sondaı-aq ózge de aqsha somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) ýákiletti organ kózdegen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shottaryna esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 114-babyna sáıkes júrgiziledi.

      9. Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindeti, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde kedendik bajdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, aqshanyń osyndaı somalaryn kórsetilgen mindetti, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha, sondaı-aq osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherindegi, sondaı-aq osyndaı bereshek mólsherindegi ózge de aqsha somalaryn esepke jatqyzý júzege asyrylmaıdy.

      Belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet, sondaı-aq belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde mindet mólsherindegi kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek, sondaı-aq kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolǵan kezde kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, avanstyq tólemderdiń tólengen somalaryn qaıtarý júzege asyrylmaıdy.

110-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalaryn esepke jatqyzý

      1. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek bolmaǵan jaǵdaıda, tóleýshi kedendik deklaraııany usynǵan ne tóleýshi osy tóleýshiniń óz aqshasyn kedendik tólemniń, kedendik alymnyń, salyqtyń, ósimpuldyń, paıyzdyń osy túri boıynsha kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar retinde paıdalaný nıeti týraly kýálandyratyn ózge de áreketter jasaǵan kezde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary esepke jatqyzylýǵa jatady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan somalary kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolmaǵan jaǵdaıda, sondaı-aq osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynyń erejelerin eskere otyryp, tóleýshiniń ótinishi boıynsha osyndaı ótinishte kórsetilgen kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyńbasqa túrleri boıynsha aldaǵy tólemder esebine esepke jatqyzylýǵa jatady.

      3. Kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshek bolǵan kezde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýynda kózdelgen jaǵdaılarda, tóleýshiniń ótinishinsiz, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń osy jáne (nemese) basqa túrleri boıynsha osyndaı bereshekti óteý esebine esepke jatqyzady.

      4. Kedendik ákelý bajynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy keden organy Odaq týraly shartta kózdelgen erejelerdi eskere otyryp júrgizedi.

      5. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzýdy keden organy osyndaı ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júrgizedi.

111-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarý

      1. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarýdy keden organy belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 109-baby 2-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, tóleýshiniń ótinishi negizinde júrgizedi.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarý tóleýshiniń ótinishi keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júrgiziledi.

      3. Keden organy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn qaıtarýdy júrgizý merzimin buzǵan kezde, keden organy ósimpuldardy tóleýshiniń paıdasyna esepke jazady. Ósimpuldar osyndaı qaıtarýdy júrgizý kúnin qosa alǵanda, qaıtarýdy júrgizý merzimi aıaqtalǵannan keıingi kúnnen bastap merzimin ótkizip alýdyń árbir kúninde qoldanysta bolatyn Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1,25 eselengen mólsherinde esepke jazylady.

      Esepke jazylǵan ósimpuldardyń somasy kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn bıýdjettik synyptamanyń tıisti kody boıynsha bıýdjetke túsetin túsimder esebinen qaıtarý júrgizilgen kúni tóleýshiniń ótinishte kórsetilgen banktik shotyna aýdarylýǵa jatady.

112-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aýdarý kezinde mynadaı qatelerdiń kez kelgenine jol berilgen:

      1) tólem qujatynda:

      tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri durys kórsetilmegen:

      kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasy tólenýge jatatyn ornalasqan jeri boıynsha keden organynyń sáıkestendirý nómiriniń ornyna basqa keden organynyń sáıkestendirý nómiri kórsetilgen;

      tólemniń mátindik maqsaty tólem maqsatynyń kodyna jáne (nemese) bıýdjettik synyptamanyń kodyna sáıkes kelmegen;

      2) ekinshi deńgeıdegi bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń tólem qujatyn qate oryndaǵan;

      3) tóleýshi – aqsha jóneltýshi kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń osy túri boıynsha tóleýshi bolyp tabylmaıtyn;

      4) tóleýshi kedendik bajdyń, kedendik alymnyń, salyqtyń túrin durys tańdamaǵan;

      5) tóleýshi ósimpuldy tóleý kezinde kedendik baj, kedendik alym, salyq túrin durys tańdamaǵan;

      6) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleýge baılanysty ózge de qatelerge jol berilgen kezdegi soma kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasy bolyp tabylady.

      2. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý):

      1) tóleýshiniń ótinishi;

      2) ekinshi deńgeıdegi banktiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymnyń ótinishi (budan ári osy baptyń maqsattary úshin – banktiń ótinishi);

      3) qate ketý faktisi anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy jasaǵan kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasynyń týyndaý sebepteri týraly hattama boıynsha júrgiziledi.

      3. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý):

      tóleýshiniń ótinishi, banktiń ótinishi tirkelgen;

      kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate somasy kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúni ishinde júzege asyrylady.

      4. Tóleýshiniń ótinishi, banktiń ótinishi kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń qate tólengen somasyn esepke alý júrgiziletin keden organyna usynylady.

      5. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qatelerdiń biriniń bar ekenin rastaǵan jaǵdaıda, osyndaı keden organy:

      1) qate tólengen somany bıýdjettik synyptamanyń tıisti kodyna jáne (nemese) tıisti keden organyna esepke jatqyzýdy júrgizedi;

      2) tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarýdy júrgizedi.

      6. Ekinshi deńgeıdegi bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym ol sol bir tólem qujaty boıynsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalaryn qaıtadan aýdarýǵa alyp kelgen tóleýshiniń tólem qujatyn qate oryndaǵan jaǵdaılarda, keden organy banktiń ótinishi boıynsha qate bolý faktisi rastalǵan kezde qate tólengen somany:

      aqshany banktik shottan esepten shyǵarǵan nemese tólemdi bankomattar arqyly júzege asyrǵan jaǵdaıda – tóleýshiniń banktik shotyna;

      aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke qolma-qol engizgen nemese tólemdi ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly júzege asyrǵan jaǵdaıda, ekinshi deńgeıdegi banktiń banktik shotyna qaıtarýdy júzege asyrady.

      7. Keden organy kedendik ákelý bajynyń qate tólengen somasyn esepke jatqyzýdy Odaq týraly sharttyń erejelerin eskere otyryp júrgizedi.

      8. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qatelerdiń bar ekenin rastamaǵan kezde, osyndaı keden organy osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha tóleýshige qatelerdiń rastalmaǵany týraly jazbasha habar jiberedi.

113-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdi esepke jatqyzý (qaıtarý)

      Avanstyq tólemderdi kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalaný kezinde olardy aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarýdy, sondaı-aq avanstyq tólemderdi esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) keden organy:

      1) oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, osyndaı paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) osyndaı almastyrý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin júrgizilgen jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, osyndaı paıyzdardy tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý avanstyq tólemderdiń ornyna basqa tásilmen berilgen jaǵdaılarda júzege asyrady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı júzege asyrylady.

      Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindeti, merziminde tólenbegen ósimpuldar, paıyzdar, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde kórsetilgen somalardy kórsetilgen mindetti, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherinde, sondaı-aq osyndaı bereshek mólsherinde esepke jatqyzý júzege asyrylmaıdy.

114-bap. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aqshany kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanǵan kezde olardy aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, sondaı-aq ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarýdy, sondaı-aq aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan kórsetilgen aqshany qaıtarýdy keden organy:

      1) oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) aqshanyń ornyna osyndaı almastyrý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin júrgizilgen jáne (nemese) paıyzdardy tóleý merzimi kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin osyndaı paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda bastalmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý basqa tásilmen berilgen jaǵdaılarda júzege asyrady.

      2. Aqshany aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarý jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarý bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen, osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı júzege asyrylady.

      Tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindeti, merziminde tólenbegen ósimpuldary, paıyzdary, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn,ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolǵan kezde aqshany aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine bıýdjetke aýdarý jáne (nemese) keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan tóleýshiniń banktik shotyna qaıtarý kórsetilgen somalardy kórsetilgen mindetterdi, bereshekti oryndaý esebine esepke jatqyzý júrgizilgennen keıin júzege asyrylady.

      3. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý kezinde ol boıynsha syıaqy tólenbeıdi, somalar ındekstelmeıdi, banktik qyzmetter kórsetý boıynsha tarıfterdi keden organy aýdarylatyn qarajattyń esebinen tóleıdi.

      4. Tóleýshiniń qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýǵa nemese mundaı somany aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý shotyna aýdarýǵa arnalǵan ótinishi bolmaǵan jaǵdaıda, keden organy bir mezgilde mynadaı sharttar saqtalǵan:

      tóleýshiniń belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindeti, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshegi bolmaǵan;

      osy Kodekstiń 89-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimi aıaqtalǵan kezde bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady.

115-bap. Sottyń zańdy kúshine engen sheshimi boıynsha elektrondyq aýkıondar qorytyndylarynyń kúshin joıý nátıjesinde kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarý

      Sottyń zańdy kúshine engen sheshimi boıynsha ýákiletti zańdy tulǵa ótkizgen elektrondyq aýkıonnyń qorytyndylarynyń kúshi joıylǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarý ýákiletti zańdy tulǵanyń ótinishi negizinde júrgiziledi.

      Qaıtarýǵa arnalǵan ótinishke:

      zańdy kúshine engen sot sheshiminiń kóshirmesi;

      ýákiletti zańdy tulǵanyń kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar jáne ósimpuldar somalaryn tólegeni týraly tólem qujatynyń kóshirmesi qosa beriledi.

      Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń tólengen somalaryn qaıtarýdy keden organy qaıtarýǵa arnalǵan ótinish kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúni ishinde olardyń tólengen jeri boıynsha ýákiletti zańdy tulǵanyń banktik shotyna Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda júrgizedi.

12-taraý. KEDENDIK TÓLEMDER, SALYQTAR, ARNAIY,DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY, ÓSIMPULDAR, PAIYZDAR BOIYNShA BEREShEKTI ÓNDIRIP ALÝ

1-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly jalpy erejeler

116-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly negizgi erejeler

      1. Keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalar, eger osy Kodekste jáne (nemese) Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, tóleýshiniń aqshasy jáne (nemese) ózge de múlki esebinen, onyń ishinde kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somalary jáne (nemese) avanstyq tólemderdiń somalary esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵanyń mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý, ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen júzege asyrylady.

      2. Keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý úshin tóleýshige, onyń ishinde yntymaqty mindetti bolatyn tulǵaǵa osy Kodekstiń 117-babynda aıqyndalǵan tártippen kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama jiberedi.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalarǵa:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osy taraýda kózdelgen tártippen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalary esebinen, avanstyq tólemderdiń somalary esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alý;

      2) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etýdiń mynadaı tásilderin qoldaný:

      kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna ósimpuldy esepke jazý;

      tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarý;

      3) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti mynadaı tártippen:

      tóleýshiniń banktik shottaryndaǵy aqsha esebinen;

      tóleýshiniń debıtorlarynyń shottarynan;

      tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin ótkizý esebinen májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný jatady.

      4. Keden organy poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jibergen,osy Kodekstiń 117-babynyń 1-tarmaǵynda, 126-babynyń 1-tarmaǵynda, 127-babynyń 2 jáne 5-tarmaqtarynda kózdelgen qujattardy poshta operatory tóleýshiniń turǵan jerinde bolmaýy sebepti qaıtarǵan jaǵdaıda, keden organy tóleýshiniń turǵan jeri boıynsha zerttep-qaraý júrgizedi, onyń nátıjeleri boıynsha zerttep-qaraý aktisi jasalady.

      5. Zerttep-qaraý aktisinde:

      onyń jasalý orny, kúni jáne ýaqyty;

      keden organynyń aktini jasaǵan laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa), jeke basyn kýálandyratyn qujatynyń ataýy jáne nómiri, turǵylyqty jeri;

      tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, turǵylyqty jeri nemese turǵany jeri, sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat kórsetiledi.

      Zerttep-qaraý aktisi kýágerlerdiń qatysýymen resimdeledi.

      Kýágerler retinde keden organynyń laýazymdy adamynyń jáne tóleýshiniń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, kez kelgen kámeletke tolǵan áreketke qabiletti keminde eki adam shaqyrylýy múmkin.

      Memlekettik organdardyń laýazymdy adamdarynyń jáne tóleýshiniń jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýáger retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      6. Eger zerttep-qaraý aktisinde tóleýshiniń turǵan jeri boıynsha is júzinde joq ekeni anyqtalǵan jaǵdaıda, akt jasalǵan kún osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      7. Osy Kodekstiń 127-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarýdy qospaǵanda, osy baptyń 3-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi, tórtinshi jáne besinshi abzatarynda jáne 3) tarmaqshasynda kózdelgen áreketter tizbekti túrde qoldanylady.

      8. Dara kásipkerden jáne zańdy tulǵadan, onyń ishinde sheteldik zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesinen kedendik bajdar men salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý, eger osy Kodekste ózgeshe kózdelmese osy Kodekstiń 116-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      9. Dara kásipker bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵadan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý kezinde osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen shara júzege asyrylady.

      Bereshek ótelmegen jaǵdaıda, keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq proestik zańnamasyna sáıkes kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somalaryn óndirip alý týraly sot buıryǵyn shyǵarý týraly aryzben sotqa júginedi.

      Dara kásipker bolyp tabylmaıtyn jeke tulǵadan bereshekti óndirip alýdy atqarýshylyq is júrgizý organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly zańnamasynda belgilengen tártippen júzege asyrady.

      10. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jónindegi sharalar:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý úshin osy Kodekste kózdelgen talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge baılanysty ne osy Kodekstiń 83-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ózge de mán-jaılarǵa baılanysty toqtatylǵan;

      3) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýge baılanysty ne osy Kodekstiń 136-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ózge de mán-jaılarǵa baılanysty toqtatylǵan;

      4) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osyndaı bereshektiń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń óndirip alynýy múmkin bolmaýyna baılanysty óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan;

      5) kedendik ákelý bajdaryna, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna qatysty Komıssııa aıqyndaǵan ózge de jaǵdaılarda;

      6) kedendik ákelý bajdaryna, salyqtarǵa qatysty osy Kodekste kózdelgen ózge de jaǵdaılarda;

      7) qylmystyq quqyq buzushylyqtar týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan, ózderine qatysty ózderin qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan jáne osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlarǵa qatysty, osyndaı taýarlardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵanǵa deıin týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetke qatysty osy Kodekstiń 159-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimderdiń bireýi kúshine enetin kúnnen bastap osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan nemese olardy kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵan kúnge deıingi merzim ishinde qabyldanbaıdy.

117-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama

      1. Keden organynyń tóleýshige kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý qajettigi týraly qaǵaz jetkizgishpen nemese onyń jazbasha kelisýi boıynsha elektrondyq tásilmen jibergen habarlamasy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama dep tanylady.

      Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama:

      1) tekserý nátıjeleri týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      2) kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      3) osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamanyń oryndalý merzimi ótken;

      4) tóleýshige osy Kodekstiń 55-taraýyna sáıkes jiberilgen tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa jáne buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamaǵa shaǵymdy qaraýdyń qorytyndylary týraly habarlama jiberilgen kúnnen bastap úsh jumys kúni ótkennen keıin, biraq on bes jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshige jiberiledi.

      3. Deklaranttyń jáne keden ókiliniń osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptarynda kózdelgendeı kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi yntymaqty mindeti bolǵan kezde, bul týraly osy habarlamalarda kórsete otyryp, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama deklarantqa jáne keden ókiline jiberiledi.

      4. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshige onyń ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa tartylǵanyna qaramastan, jiberiledi.

      5. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý jóninde sharalar qabyldanǵanǵa deıin jiberiledi.

      6. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamada:

      1) tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri;

      2) tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, tóleýshiniń turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri;

      3) keden organynyń ataýy;

      4) habarlamanyń kúni;

      5) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasy;

      6) habarlama usynylǵan kúngi ósimpuldar, paıyzdar somasy;

      7) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý týraly talap;

      8) habarlamany jiberý úshin negiz;

      9) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý kezinde ósimpuldardy, paıyzdardy esepteý tártibi;

      10) shaǵym jasaý tártibi kórsetilýge tıis.

      7. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı bereshek ótelgen kúndi qosa alǵanda soǵan deıingi kezeń úshin esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy esepke almaı, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekti ótegen kezde, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly buryn usynylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Tóleýshi jáne osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha tóleýshimen yntymaqty mindet atqaratyn tulǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamaǵa osy Kodekstiń 21-babyna sáıkes ýákiletti organǵa nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen sotqa shaǵym jasaýǵa(daýlaýǵa) quqyly.

118-bap. Kedendik tólemder, salyqtar,arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamany tabys etý jáne oryndaý tártibi

      1. Eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, kedendik tólemder, salyqtar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshiniń jeke ózine qolyn qoıǵyza otyryp nemese jiberý men alý faktisin rastaıtyn ózge de tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende sanamalanǵan tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda tóleýshige tabys etilgen bolyp sanalady:

      1) poshta arqyly habarlamasy bar tapsyrys hatpen jiberilgende – tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshadaǵy habarlama jetkizilgen kúnnen bastap. Kórsetilgen tásil Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamany poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı habarlama tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlamaǵa shaǵym jasaý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 116-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen sharalardy júzege asyrýdy toqtata turmaıdy.

119-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý orny boıynsha keden organy óndirip alady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen taýarlarǵa qatysty, taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizýdi qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy aýmaǵynda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osyndaı zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      Osy Kodekstiń 157-babynyń 4-tarmaǵynda, 163-babynyń 3-tarmaǵynda, 174-babynyń 4-tarmaǵynda, 362-babynyń 8-tarmaǵynda, 363-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 371-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar týyndaǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy aýmaǵynda osyndaı mán-jaılar anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      2. Osy Kodekstiń 94-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy, eger osy baptyń 3-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, osy Kodekstiń 94-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóligine jáne 3-tarmaǵyna sáıkes ózinde kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndirip alady.

      3. Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen kedendik bajdardy, salyqtardy ózine kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen keden organy osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde ýákiletti ekonomıkalyq operator nemese kedendik tasymaldaýshy osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda jáne 392-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen kedendik bajdardy, salyqtardy ózinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etetin tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine ne kedendik tasymaldaýshylar tizilimine engizilgen keden organy óndirip alady.

      4. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn osy tarmaqta kózdelgen erekshelikterdi eskere otyryp, osy bapqa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óziniń keden organyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasyna sáıkes aıqyndalatyn keden organy osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óziniń keden organyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasynda aıqyndalatyn keden organy, eger oryndalýy qamtamasyz etilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalsa, osyndaı qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Eger taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymalý (tasý) kezinde ýákiletti ekonomıkalyq operator nemese kedendik tasymaldaýshy osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etse, onda osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn keden organy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp áreket etetin tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine ne kedendik tasymaldaýshylar tizilimine engizilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasynda aıqyndalatyn keden organy óndirip alady.

      Keden organdarynyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn osy tarmaqtyń ekinshi, úshinshi jáne tórtinshi bólikterine sáıkes óndirip alý jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń óndirip alynǵan somalaryn ózinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke aýdarý kezindegi ózara is-qımyly – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen, al kórsetilgen qosymshada rettelmegen bóliginde Komıssııa aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Keden organdarynyń osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý jáne kedendik bajdardyń, salyqtardyń óndirip alynǵan somalaryn ózinde kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke aýdarý kezindegi ózara is-qımyly – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksinde kózdelgen tártippen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksinde rettelmegen bóliginde Komıssııa aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

120-bap. Kedendik tólemder, salyqtar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý tártibi

      Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý mynadaı kezektilikpen júrgiziledi:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, paıyzdar somasy;

      2) ósimpuldar.

121-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy bajdar, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somalaryn óndirip alýǵa úmitsiz dep taný jáne esepten shyǵarý

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha óndirip alynýy múmkin bolmaǵan bereshek somalary, mynadaı negizderdiń biri:

      1) uıymdy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taratý;

      2) bankrot dep taný;

      3) jeke tulǵanyń qaıtys bolýy nemese sottyń zańdy kúshine engen sheshimi negizinde ony qaıtys boldy dep jarııalaýy boıynsha óndirip alý úmitsiz dep tanylady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen bereshek somalary ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen esepten shyǵarylýǵa jatady.

122-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti avanstyq tólemder somasynyń, kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalarynyń esebinen, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alý

      1. Keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tóleýshige tabys etilgen kúnnen keıingi bes jumys kúni ótken soń kórsetilgen bereshekti tóleýshiniń avanstyq tólemderiniń, kedendik tólemderdiń, salyqtardyń tıisti túrleri boıynsha kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń artyq tólengen somalary esebinen ne kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen óndirip alady.

      Bul rette kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti keden organy osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýdy júrgizý jolymen kedendik tólemniń jáne (nemese) salyqtyń ózge túri boıynsha kedendik tólemderdiń jáne (nemese) salyqtardyń artyq tólengen somalary esebinen óndirip alady.

      2. Osy bapqa sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń óndirip alynǵan somasy týraly keden organy olar óndirip alynǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde tóleýshige jazbasha habarlaıdy.

2-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi

123-bap. Jalpy erejeler

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý mynadaı tásildermen qamtamasyz etiledi:

      1) kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń merziminde tólenbegen somasyna ósimpuldy esepke jazý;

      2) tóleýshiniń banktik shottary boıynsha (korrespondenttik shottardy qospaǵanda) shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      3) tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý;

      4) tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý.

      2. Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıin otyz jumys kúni ishinde ótemegen jaǵdaıda, keden organy osy qurylymdyq bólimsheni qurǵan zańdy tulǵaǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesine osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen tártippen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý tásilderi qoldanylǵannan keıin onyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi ótelmegen jaǵdaıda, zańdy tulǵada bireýden kóp qurylymdyq bólimshe bolǵan kezde, keden organy osyndaı zańdy tulǵanyń barlyq qurylymdyq bólimshelerine bir mezgilde osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      Zańdy tulǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama ózine tabys etilgennen keıin otyz jumys kúni ishinde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshilerge – zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshelerine osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen, bıýdjetke bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin qoldanady.

      3. Kedendik tólemder men salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi tóleýshige osy taraýda kózdelgen merzimderde qoldanylady.

      4. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi mynadaı:

      1) bankrot dep tanyǵan jaǵdaıda – sottyń tóleýshini bankrot dep taný týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      2) ońaltý rásimi qoldanylǵan jaǵdaıda – ońaltý rásimin qoldaný týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      3) sot bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi bekitken jaǵdaıda – osyndaı kelisimdi bekitý týraly sot uıǵarymy zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      4) ekinshi deńgeıdegi bankter, saqtandyrý (qaıta saqtandyrý) uıymdary májbúrlep taratylǵan jaǵdaıda – sottyń májbúrlep taratý týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap qoldanylmaıdy.

      Bul rette osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń ońaltý jáne bankrottyq týraly zańnamasynda belgilengen tártippen kredıtorlar talaptarynyń tizilimine engizilmegen, bereshekti qaıta qurylymdaý rásimi qoldanylǵannan keıin týyndaǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somasy boıynsha osy taraýdyń erejelerine sáıkes kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderi qoldanylady.

      Eskertý. 123-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

124-bap. Kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń merziminde tólenbegen somasyna ósimpul

      1. Kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary belgilengen merzimde tólenbegen, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek týyndaǵan jaǵdaıda ósimpul tólenedi. Osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń belgilengen merzimde tólenbegen somasyna, sondaı-aq kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekke esepke jazylatyn mólsher ósimpul bolyp tanylady.

      2. Ósimpul kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap, tóleý kúnin qosa alǵanda, kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdiń merzimi ótken árbir kúni úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki belgilegen qaıta qarjylandyrýdyń resmı mólsherlemesiniń 1,25 eselengen mólsherinde esepteledi.

      Ósimpul kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń ótelýin qamtamasyz etý tásilderin jáne kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalaryn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda kózdelgen ózge de jaýaptylyq sharalaryn qoldanýǵa qaramastan, esepke jazylady jáne tólenedi.

      3. Ósimpul tekserý nátıjeleri týraly habarlama nemese buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama nemese kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń merziminde tólenbegen somalary týraly habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap olar habarlamada kórsetilgen talaptardy oryndaý merzimi sheginde tólengenge deıin kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenbegen somasyna esepke jazylmaıdy.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen habarlamanyń talaptaryn oryndaý merzimi sheginde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdary tólenbegen nemese tolyq tólenbegen kezde ósimpul mundaı habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi bereshekti óteý kúnine deıin qosa alǵanda esepke jazylady.

      4. Ósimpul tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa, kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamaǵa, kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamaǵa shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, eger taýarlardy kedendik deklaraııalaý keden organynyń keıinnen osyndaı keden organy ne joǵary turǵan keden organy kúshin joıǵan jáne keri qaıtaryp alǵan aldyn ala alynǵan jeke jazbasha túsindirmesine sáıkes júzege asyrylǵan jaǵdaıda, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jazylmaıdy.

      Eger keden organy ótinish ıesi aldyn ala jeke jazbasha túsindirme alý úshin keden organyna anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetter qamtylǵan qujattardy, jalǵan qujattardy ne anyq emes jáne (nemese) tolyq emes málimetterdi usynǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejeleri qoldanylmaıdy.

      Taýarlardyń jekelegen túrlerin synyptaý týraly qabyldanǵan sheshimder men túsindirmelerge, taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderge, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jasaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimderge, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly aldyn ala sheshimderge, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha aldyn ala sheshimderge qatysty osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejeleri qoldanylmaıdy.

      5. Ósimpul kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha tóleýshide týyndaǵan bereshek somasyna:

      1) "Ońaltý jáne bankrottyq týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna sáıkes sot bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi bekitken jaǵdaıda, tóleýshige qatysty kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshekti óteý merzimi ózgergen kezde;

2) sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kezde – osyndaı uıǵarym shyǵarylǵan kúnnen bastap;

3) sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kezde – osyndaı uıǵarym shyǵarylǵan kúnnen bastap;

4) bereshekti qaıta qurylymdaý rásimi qoldanylǵan kezde – osyndaı rásimdi qoldaný týraly sot sheshimi shyǵarylǵan kúnnen bastap esepke jazylmaıdy.

      5-1. Ósimpuldy esepke jazý:

      1) tóleýshini bankrot dep tanýdan bas tartý týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

2) ońaltý josparyn bekitýden bas tartý týraly sot uıǵarymy zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

3) tóleýshige qatysty ońaltý rásimin qoldanýdan bas tartý týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

4) tóleýshi "Ońaltý jáne bankrottyq týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda belgilengen merzimde bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi jasaspaǵan ne sot osyndaı kelisimdi bekitýden bas tartý týraly uıǵarym shyǵarǵan jaǵdaıda – sot bereshekti qaıta qurylymdaý rásimin qoldaný týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap qaıta bastalady.

      6. Ósimpul sottyń jeke tulǵany habarsyz ketken dep taný týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap osy sheshimniń kúshi joıylǵan kúnge deıin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jazylmaıdy.

      7. Ósimpuldarǵa, paıyzdarǵa ósimpul esepke jazylmaıdy.

      8. Ósimpul kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somasyna esepke jatqyzýdy júrgizý arqyly ótelgen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna esepke jatqyzýdy júrgizýge arnalǵan tólem qujatynyń kúninen bastap esepke jazylmaıdy.

      9. Ósimpul kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn bıýdjetke esepke jatqyzǵan kezde:

      1) ekinshi deńgeıdegi bankter nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar tóleýshiniń banktik shotynan aqshany esepten shyǵarǵan kúnnen bastap;

      2) tóleýshi bankomattar nemese ózge de elektrondyq qurylǵylar arqyly tólemdi júzege asyrǵan kúnnen bastap;

      3) tóleýshi qolma-qol aqshany ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa engizgen kúnnen bastap esepke jazylmaıdy.

      10. Ósimpul tóleýshiniń jeke shotynda bar avanstyq tólemderdiń somasyna, kedendik tólemniń, salyqtyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajynyń osy túri boıynsha kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen somasyna proporıonaldy túrdegi kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń belgilengen merzimde tólenbegen somasyna, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshek somasyna óziniń negizinde tóleýshiniń jeke shotynda artyq tólengen soma paıda bolǵan tólem qujatynyń kúninen bastap esepke jazylmaıdy.

      Eskertý. 124-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

125-bap. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý

      1. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúni ótkennen keıin keden organynyń tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimin shyǵarady.

      2. Banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý mynalardan:

      1) tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óz betinshe óteýi jónindegi operaııalardan;

      2) aqshany:

      adamnyń ómiri men densaýlyǵyna keltirilgen zııandy óteý týraly talaptardy, sondaı-aq alımentterdi óndirip alý jónindegi talaptardy qanaǵattandyrýdy kózdeıtin atqarý qujattary;

      eńbek sharty boıynsha jumys isteıtin adamdarmen jumystan shyǵý járdemaqylaryn tóleý jáne eńbegine aqy tóleý, avtorlyq shart boıynsha syıaqylar tóleý, klıenttiń biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna mindetti zeınetaqy jarnalaryn, mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalaryn aýdarý jáne Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna áleýmettik aýdarymdardy, áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qoryna mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýǵa aýdarymdardy jáne (nemese) jarnalardy tóleý jónindegi mindettemeleri boıynsha esep aıyrysý úshin aqshany alyp qoıýdy kózdeıtin atqarý qujattary boıynsha;

      kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý boıynsha, sondaı-aq memleket kirisine óndirip alý týraly atqarý qujattary boıynsha alyp qoıý jaǵdaılarynan basqa, kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasy sheginde tóleýshinińbarlyq shyǵys operaııalaryna qoldanylady.

      Banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdarynyń nemese laýazymdy adamdardyń tyıym salýdy qoldanýy týraly sheshimderiniń negizinde tyıym salý qoldanylǵan aqsha somasyna qoldanylmaıdy.

      3. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim ýákiletti organ Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisý boıynsha bekitken nysanda shyǵarylady jáne ony bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym alǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      Keden organy mundaı ókimdi bankterge nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi. Keden organynyń tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimi elektrondyq nysanda jiberilgen kezde, mundaı ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisilgen formatta qalyptastyrylady.

      4. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim bankterdiń nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardyń buljytpaı oryndaýyna jatady.

      5. Tóleýshiniń banktik shottary boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimniń kúshin osyndaı ókimdi shyǵarǵan keden organy banktik shottar boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turýdyń sebepteri joıylǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı joıady.

126-bap. Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý

      1. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúni ótken soń tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turýdy júrgizedi.

      Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý, keıinnen kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý esebine aýdarý úshin ekinshi deńgeıdegi bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymǵa aqsha tapsyrý jónindegi operaııalardan basqa, kassadaǵy qolma-qol aqshanyń barlyq shyǵys operaııalaryna qoldanylady.

      Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókim ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha eki danada jasalady, onyń bir danasy tóleýshige qol qoıǵyzyp nemese jiberý men alý faktilerin rastaıtyn ózge de tásilmen tabys etiledi.

      2. Tóleýshiniń kassasy boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimdi poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı ókim tabys etilgen kún bolyp tabylady.

      3. Keden organynyń kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimi tóleýshiniń buljytpaı oryndaýyna jatady.

      4. Tóleýshi osy baptyń talaptaryn buzǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      5. Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegennen keıin bir jumys kúninen keshiktirmeı keden organy keden organynyń kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókiminiń kúshin joıady.

127-bap. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý

      1. Mynadaı:

      1) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on bes jumys kúni ótken soń – kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen;

      2) tóleýshige tekserý nátıjeleri boıynsha kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar boıynsha somalar esepke jazylǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimniń negizinde tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý júrgiziledi.

      Bul rette osy tarmaqshada kórsetilgen jaǵdaıda, keden organy shekteýdi tekserý nátıjeleri týraly habarlama tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı júrgizedi.

      2. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshimdi keden organy ýákiletti organ belgilegen nysan boıynsha kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyna shyǵarady.

      3. Tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim menshik nemese sharýashylyq júrgizý quqyǵynda tıesili, sondaı-aq osy tóleýshiniń balansynda turǵan múlikke qatysty shyǵarylady.

      Mynalar:

      tirshilikti qamtamasyz etý obektileri;

      elektr, jylý jáne ózge de energııa túrleri;

      saqtaý jáne (nemese) jaramdylyq merzimi bir jyldan aspaıtyn tamaq ónimderi nemese shıkizat bılik etilýin shekteýge jatpaıdy.

      Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen, qarjy lızıngine berilgen (alynǵan) ne kepilge berilgen múlkin lızıng jáne (nemese) kepil shartynyń qoldanylýy toqtaǵanǵa deıin keden organynyń alyp qoıýyna tyıym salynady.

      Tóleýshiniń:

      keden organy múlikke bılik etýge shekteý qoıǵan kúnnen bastap jáne onyńkúshin joıǵanǵa deıin shart talaptaryn (sharttyń qoldanylý merzimin uzartý, qosalqy lızıng jáne (nemese) qaıta kepilge qoıý) ózgertýine;

      tóleýshiniń múlikke bılik etýin shekteý týraly sheshim shyǵarylǵan kezde keden organy osy múlikke qatysty sheshim shyǵarǵan kezden bastap jáne onyń kúshi joıylǵanǵa deıin, qarjy lızıngi men kepildi qosa alǵanda, jalǵa berilgen múlikke menshik quqyǵyn jalǵa alýshy men kepil ustaýshyǵa berýine tyıym salynady.

      4. Eger múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim ózine quqyqtar nemese ózi boıynsha mámileler memlekettik tirkelýge jatatyn múlikke ne memlekettik tirkelýge jatatyn múlikke qatysty qabyldansa, keden organy múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sheshimniń kóshirmesin múlikke quqyqtar aýyrtpalyǵyn tirkeý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna jiberedi.

      Keden organy mundaı sheshimdi Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshim tóleýshige tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúni ótken soń keden organy tóleýshige múlikti ıelený, paıdalaný jáne oǵan bılik etý sharttaryn buzǵany úshin jaýapkershilik týraly eskerte otyryp, tóleýshiniń qatysýymen, ýákiletti organ belgilengen nysan boıynsha múlikti tizimdeý aktisin jasaý arqyly, bılik etilýi shektelgen múlikke tizimdeý júrgizedi.

      Tóleýshiniń menshik quqyǵynda ózine quqyqtar nemese ózi boıynsha mámileler memlekettik tirkelýge jatatyn múlki ne memlekettik tirkelýge jatatyn múlki bar bolǵan kezde, birinshe kezekte, osyndaı múlik tizimdeýge ushyraıdy.

      Bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý tóleýshiniń býhgalterlik esepke alý derekteriniń nemese naryqtyq qunynyń negizinde aıqyndalatyn múlikti tizimdeý aktisinde kórsetilgen balanstyq qun kórsetile otyryp júrgiziledi. Qazaqstan Respýblıkasynyń baǵalaý qyzmeti týraly zańnamasyna sáıkes júrgizilgen baǵalaý týraly esepte aıqyndalǵan qun naryqtyq qun bolyp tabylady.

      6. Tóleýshi bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisin jasaý kezinde osyndaı múlikke menshik jáne (nemese) sharýashylyq júrgizý quqyǵyn, býhgalterlik teńgerimdi rastaıtyn qujattardyń túpnusqasyn nemese notarıat kýálandyrǵan kóshirmelerin keden organynyń laýazymdy adamdaryna tanysý úshin usynýǵa mindetti. Osy tarmaqta kórsetilgen qujattardyń kóshirmeleri bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisine qosa beriledi.

      Tóleýshi osy tarmaqta kórsetilgen qujattardy usynbaǵan jaǵdaıda, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheshimdi shyǵarǵan keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdaryna osyndaı tóleýshiniń menshik jáne (nemese) sharýashylyq júrgizý quqyǵynda osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen múliktiń bar nemese joq bolý faktisin rastaý týraly suraý salý jiberedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdarynyń osy tarmaqta kórsetilgen suraý salýǵa jaýaptarynyń kóshirmeleri bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisine qosa beriledi.

      Bılik etilýi shektelgen múlikti tizimdeý aktisi eki danada jasalady jáne oǵan ony jasaǵan tulǵa, sondaı-aq tóleýshi jáne (nemese) onyń laýazymdy adamy qol qoıady. Bul rette osyndaı aktiniń bir danasy osy baptyń 9-tarmaǵynda belgilengen tártippen tóleýshige tabys etiledi.

      7. Tóleýshi bılik etilýi shektelgen múliktiń shektelýi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes alyp tastalǵanǵa deıin onyń tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi jáne (nemese) qalypty saqtaý jaǵdaıynda tabıǵı kemý nátıjesinde bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde saqtalýyn qamtamasyz etýge mindetti. Bul rette tóleýshi kórsetilgen múlikke qatysty zańsyz áreketteri úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jaýapty bolady.

      Osy talaptardy saqtamaǵan kezde tóleýshi bılik etilýi shektelgen múlikti aýkıonǵa daıyndaý boıynsha is júzinde shegilgen shyǵyndardy aýkıondy uıymdastyrýshyǵa óteýge mindetti.

      8. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen jáne bılik etilýi shektelgen múlik eki aýkıon ótkizilgennen keıin ótkizilmegen jaǵdaıda, sondaı-aq múlik shyǵyp qalǵan jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen tártippen keden organy bastapqy tizimdeý aktisiniń kúshin joıý jáne múlikti tizimdeýdiń jańa aktisi jasalǵan kúnge tóleýshiniń jeke shotynda bar kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasy týraly derekterdi eskere otyryp, múlikti tizimdeýdiń jańa aktisin jasaý arqyly tóleýshiniń basqa múlkin tizimdeýge ushyratýǵa, sonymen bir mezgilde bastapqy jasalǵan tizimdeý aktisin keri qaıtaryp alýǵa quqyly.

      9. Keden organy múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń jáne múlikti tizimdeý aktisiniń bir danasyn tóleýshige qol qoıǵyzyp nemese habarlamasy bar tapsyrys hatpen poshta arqyly tabys etedi.

      10. Múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimdi jáne (nemese) múlikti tizimdeý aktisin poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 116-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen zerttep-qaraý aktisi jasalǵan kún osyndaı sheshim jáne (nemese) akti tabys etilgen kún bolyp tabylady

      11. Keden organy mynadaı:

      1) tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somalaryn ótegen jaǵdaıda – osyndaı bereshekti, ósimpuldy, paıyzdardy ótegen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı;

      2) shaǵym jasalǵan tekserý nátıjeleri týraly habarlamanyń kúshin joıatyn tóleýshiniń shaǵymyn qaraǵan ýákiletti organ sheshim shyǵarǵan nemese sot aktisi zańdy kúshine engen jaǵdaıda – osyndaı sheshim shyqqan nemese osyndaı sot aktisi kúshine engen kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirmeı múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshim men osyndaı sheshimniń negizinde jasalǵan múlikti tizimdeý aktisiniń kúshin joıady.

      12. Keden organy osy baptyń 4-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, ýákiletti memlekettik organdarǵa:

      1) múlikti tizimdeý aktisi jasalǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı aktiniń kóshirmelerin qosa bere otyryp – tizimdeý aktisinde kórsetilmegen;

      2) múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sheshimniń kóshirmelerin qosa bere otyryp – osy baptyń 11-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kúshi joıylǵan bılik etýdi shekteý týraly sheshimdi;

      3) satyp alý-satý shartyna qol qoıylǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı osyndaı sharttyń kóshirmelerin qosa bere otyryp – ýákiletti zańdy tulǵa, onyń ishinde salyqtyq bereshek esebine ótkizilgen;

      4) sot oryndaýshysy keden organyna júgingen kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı múliktiń ótkizilgenin jáne túsken somanyń bólingenin rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq kodeksinde (Jalpy bólim) kózdelgen múlikke óndirip alýdy qoldaný kezektiligi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi týraly zańnamasynda kózdelgen múlikti ótkizýden túsken aqshany bólý tártibi saqtalǵan jaǵdaıda, – sot aktilerin oryndaý úshin kózdelgen tártippen atqarýshylyq is júrgizý organdary ótkizgen múlikke quqyqtardyń aýyrtpalyǵyn toqtatý úshin qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda habar jiberedi.

3-paragraf. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary

128-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary

      1. Keden organdary tóleýshi – zańdy tulǵanyń, zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesiniń, Qazaqstan Respýblıkasynda qyzmetin turaqty mekeme arqyly júzege asyratyn beırezıdenttiń, jeke kásipkerdiń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldanady.

      2. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý sharalary myna jaǵdaılarda qoldanylmaıdy:

      1) bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizý qozǵalsa – sot bankrottyq týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

      2) tóleýshige qatysty ońaltý rásimi qoldanylsa – sot ońaltý týraly is boıynsha is júrgizýdi qozǵaý týraly uıǵarym shyǵarǵan kúnnen bastap;

      3) ekinshi deńgeıdegi bankter, saqtandyrý (qaıta saqtandyrý) uıymdary májbúrlep taratylsa – sottyń májbúrlep taratý týraly sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap;

      4) bereshekti qaıta qurylymdaý týraly kelisimdi sot bekitse – sottyń osyndaı kelisimdi bekitý týraly uıǵarymy zańdy kúshine engen kúnnen bastap.

      3. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti májbúrlep óndirip alý mynadaı tártippen:

      1) banktik shottardaǵy aqsha esebinen;

      2) debıtorlar shottarynan;

      3) bılik etilýi shektelgen múlikti ótkizý esebinen júrgiziledi.

      4. Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesi oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgennen keıin qyryq jumys kúni ishinde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshige – osy qurylymdyq bólimsheni qurǵan zańdy tulǵaǵa májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný arqyly kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn óndirip alady.

      Zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshesine osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen tártippen májbúrlep óndirip alý sharalary qoldanylǵannan keıin onyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi ótelmegen jaǵdaıda, zańdy tulǵada bireýden kóp qurylymdyq bólimshe bolǵan kezde keden organy mundaı zańdy tulǵanyń barlyq qurylymdyq bólimshelerine bir mezgilde osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen májbúrlep óndirip alý sharasyn qoldanady.

      5. Zańdy tulǵa oǵan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgennen keıin qyryq jumys kúni ishinde bereshekti ótemegen jaǵdaıda, keden organy tóleýshilerge – zańdy tulǵanyń qurylymdyq bólimshelerine májbúrlep óndirip alý sharalaryn qoldaný arqyly kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń somasyn óndirip alady.

      Eskertý. 128-bapqa ózgeris engizildi – QR 27.12.2019 № 290-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

129-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti tóleýshiniń banktik shottaryndaǵy aqshasy esebinen óndirip alý

      1. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek ótelmegen jaǵdaıda, keden organy kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi jıyrma jumys kúni ótken soń tóleýshiniń banktik shottarynan kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn májbúrleý tártibimen óndirip alady.

      Osy tarmaqtyń erejeleri bank bergen qaryzdar boıynsha qamtamasyz etý bolyp tabylatyn, kórsetilgen qaryzdyń ótelmegen negizgi boryshy mólsherindegi aqsha somasyna, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zeınetaqymen qamsyzdandyrý, jobalyq qarjylandyrý jáne sekıýrıtılendirý, bankter jáne bank qyzmeti, saqtandyrý qyzmeti, atqarýshylyq is júrgizý jáne sot oryndaýshylarynyń mártebesi, tólemder jáne tólem júıeleri, mindetti áleýmettik saqtandyrý, mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrý, ınvestıııalyq jáne venchýrlik qorlar týraly zańnamalyq aktilerine sáıkes óndirip alýǵa jol berilmeıtin banktik shottarǵa qoldanylmaıdy.

      2. Daýsyz tártippen óndirip alý týraly sheshim tóleýshiniń banktik shottary ashylǵan bankke nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa keden organynyń qajetti aqshany tóleýshiniń banktik shottarynan esepten shyǵarýǵa jáne bıýdjetke aýdarýǵa arnalǵan ınkassolyq ókimin jiberý nysanynda qabyldanady.

      Keden organy ınkassolyq ókimdi bankterge nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdarǵa qaǵaz jetkizgishte nemese telekommýnıkaııalar jelisi boıynsha berý arqyly elektrondyq nysanda jiberedi. Inkassolyq ókim elektrondyq nysanda jiberilgen kezde mundaı ınkassolyq ókim Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen kelisilgen formatta qalyptastyrylady.

      3. Bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym keden organynyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti tóleýshiniń bir banktik shotynan óndirip alý týraly ınkassolyq ókimin oryndaǵan kezde bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym tóleýshiniń kórsetilgen bankte nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymda ashqan basqa banktik shottaryna keden organy shyǵarǵan ınkassolyq ókimderdi, eger keden organy tóleýshiniń osyndaı ınkassolyq ókimderdi bereshektiń dál osy somasyna jáne túrine shyǵarǵan bolsa, keden organynyń ınkassolyq sheshimin oryndaý faktisin rastaıtyn tólem qujatyn qosa tirkeı otyryp, oryndamaı, keden organyna qaıtarady.

      4. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti shottardan daýsyz tártippen óndirip alý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda jáne shetel valıýtasynda júrgiziledi. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti shottardan shetel valıýtasynda óndirip alý kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólenýge jatatyn somasyna balamaly somada kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek tóleýshiniń shottarynan óndirip alynǵan kúngi valıýtalar baǵamy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda júrgiziledi.

      5. Bank nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym keden organynyń ınkassolyq ókimin oryndaýdy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne merzimderde júzege asyrady.

      Eskertý. 129-bapqa ózgeris engizildi – QR 04.07.2018 № 174-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańymen.

130-bap. Tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin onyń debıtorlarynyń shottarynan óndirip alý

      1. Tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha bolmaǵan jáne qolma-qol aqsha bolmaǵan jaǵdaıda, keden organynyń tóleýshi aldynda bereshegi bar úshinshi tulǵalardyń (budan ári – debıtorlardyń) banktik shottaryndaǵy aqshaǵa kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha quralǵan bereshek sheginde óndirip alýdy qoldanýǵa quqyǵy bar.

      Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý týraly habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi on jumys kúninen keshiktirmeı, habarlama jibergen keden organyna debıtorlyq bereshek somalaryn kórsete otyryp, debıtorlar tizimin jáne bar bolsa, debıtorlarmen birlesip jasalǵan jáne debıtorlyq bereshek somalaryn rastaıtyn ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktilerin usynýǵa mindetti.

      Tóleýshi kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegen jaǵdaıda debıtorlardyń tizimi nemese ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktileri usynylmaıdy.

      Ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktileri bar bolǵan kezde keden organy debıtorlardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa óndirip alýdy qoldaný týraly habarlamany debıtorlar alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ótken soń debıtorlardyń banktik shottaryna kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óndirip alý týraly ınkassolyq ókimder shyǵarady.

      Tóleýshi debıtorlar tizimin ne debıtorlardyń joq ekendigi týraly málimetterdi jáne (nemese) ózara esep aıyrysýlar aktilerin usynbaǵan jaǵdaıda keden organy kórsetilgen tóleýshige tekserý júrgizedi. Bul rette keden organy sotta daý aıtylyp jatqan debıtorlyq bereshek somasyn rastaýǵa quqyly emes.

      2. Debıtorlyq bereshek somasyn rastaıtyn usynylǵan debıtorlar tiziminiń negizinde keden organy debıtorlarǵa olardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa debıtorlyq bereshek sheginde kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti óteý esebine óndirip alýdy qoldaný týraly habarlama jiberedi. Debıtorlardyń banktik shottaryndaǵy aqshaǵa óndirip alýdy qoldaný týraly habarlama nysanyn ýákiletti organ belgileıdi.

      Debıtor habarlamany alǵan kezden bastap jıyrma jumys kúninen keshiktirmeı habarlama jibergen keden organyna habarlama alǵan kúnge tóleýshimen birlesip jasalǵan ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisin usynýǵa mindetti.

      3. Tóleýshi men onyń debıtory arasyndaǵy ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisinde mynadaı málimetter qamtylýǵa tıis:

      1) tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri, olardyń sáıkestendirý nómirleri;

      2) tóleýshi men onyń ornalasqan jeri boıynsha tirkeý esebinde turǵan debıtory esepte turǵan keden organynyń ataýy;

      3) tóleýshi men onyń debıtorynyń banktik shottarynyń derektemeleri;

      4) debıtordyń tóleýshi aldyndaǵy bereshek somasy;

      5) tóleýshiniń jáne onyń debıtorynyń móri (bar bolǵan kezde), sondaı-aq qoltańbalary;

      6) salystyryp-tekserý aktisiniń jasalǵan kúni.

      4. Debıtorlyq bereshek somasyn rastaıtyn ózara esep aıyrysýlardy salystyryp-tekserý aktisiniń negizinde keden organy debıtordyń banktik shotyna tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegin óndirip alý týraly ınkassolyq ókim shyǵarady.

      5. Tóleýshiniń – debıtordyń banki nemese banktik operaııalardyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymy keden organy shyǵarǵan osy Kodekstiń 129-babynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkes tóleýshiniń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha beresheginiń somasyn óndirip alý týraly ınkassolyq ókimdi oryndaýǵa mindetti.

131-bap. Tóleýshiniń bılik etilý shektelgen múlkin ótkizý esebinen óndirip alý

      1. Tóleýshiniń banktik shottarynda aqsha, qolma-qol aqsha jáne onyń debıtorlarynyń banktik shottarynda aqsha bolmaǵan nemese jetkiliksiz bolǵan jaǵdaılarda keden organdary, eger tóleýshiniń býhgalterlik esep derekteriniń negizinde aıqyndalatyn, múlikti tizimdeý aktisinde kórsetilgen bılik etilýi shektelgen múliktiń jalpy balanstyq quny respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda belgilengen jáne tıisti qarjy jylynyń 1 qańtarynda qoldanysta bolatyn 6 eselengen aılyq eseptik kórsetkishten az bolatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkine óndirip alýdy qoldaný týraly qaýly shyǵarady.

      2. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkine óndirip alýdy qoldaný týraly qaýly ýákiletti organ belgilegen nysan boıynsha eki danada jasalady, olardyń bireýi múlikke bılik etýdi shekteý týraly sheshimniń jáne múlikti tizimdeý aktisiniń kóshirmesi qosa berile otyryp, ýákiletti zańdy tulǵaǵa jiberiledi.

132-bap. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek esebine ótkizý tártibi

      1. Bılik etilýi shektelgen múlikti ótkizýdi ýákiletti zańdy tulǵa júzege asyrady.

      2. Tóleýshiniń bılik etilýi shektelgen múlkin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek esebine ótkizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

133-bap. Tóleýshini bankrot dep taný

      1. Tóleýshi osy taraýda kózdelgen barlyq sharalar qabyldanǵannan keıin kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek somasyn ótemegen jaǵdaıda, keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerine sáıkes ony bankrot dep taný jóninde sharalar qabyldaýǵa quqyly.

      2. Bankrot dep tanylǵan tóleýshini taratý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń ońaltý jáne bankrottyq týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

134-bap. Kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshegi bar tóleýshilerdiń tizimderin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaý

      1. Keden organdary kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshek týyndaǵan kúnnen bastap tórt aı ishinde ótemegen olardy tóleýshilerdiń tizimin buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalaıdy.

      Bul rette tizimderde tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) ne tóleýshiniń ataýy, tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri, tóleýshiniń basshysynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilgen bolsa) jáne kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshektiń jalpy somasy kórsetiledi.

      2. Ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda ornalastyrylǵan tóleýshiler tizimi esepti toqsannan keıingi aıdyń 20-kúninen keshiktirilmeı, toqsan saıyn jańartylyp otyrady.

13-taraý. IShKI NARYQTY QORǴAÝ MAQSATYNDA QOLDANYLATYN ARNAIY, DEMPINGKE QARSY, ÓTEMAQY BAJDARY JÁNE ÓZGE DE BAJDAR

135-bap. Ishki naryqty qorǵaý maqsatynda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jáne ózge de bajdardy qoldaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary túrinde ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde mundaı bajdar osy Kodekste belgilengen tártippen tólenýge jatady.

      Ózderine qatysty arnaıy qorǵaý sharasy belgilengen taýarlar osyndaı kvotadan tys ne osyndaı kvotadan asatyn kólemde ákelingen jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta arnaıy kvota engizý arqyly ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde arnaıy baj osy Kodekste belgilengen tártippen tólenýge jatady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta ishki naryqty qorǵaý sharalary Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes baj túrinde engizilgen kezde mundaı bajdar, eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, osy Kodekske sáıkes kedendik bajdar, salyqtar tóleýshiler bolyp tabylatyn tulǵalardyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý úshin osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda jáne tártippen tólenýge jatady.

      2. Deklarant nemese ózderine arnaıy, dempıngke qarsy nemese ótemaqy bajdaryn, arnaıy kvota engizý arqyly ishki naryqty qorǵaý sharasy qoldanylatyn taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet týyndaǵan ózge de tulǵalar arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshiler bolyp tabylady.

      3. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý, osy taraýda jáne Odaq týraly shartta kózdelgen erekshelikteri eskerile otyryp, osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn esepteý jáne tóleý úshin belgilengen tártippen júzege asyrylady.

      4. Osy taraýdyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

136-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeıtin jaǵdaılar

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 5-tarmaǵyna, osy Kodekstiń 157, 163, 174, 216, 217, 233, 242, 254, 278, 288, 297, 306, 322, 328, 362, 367 jáne 378-baptaryna sáıkes, sondaı-aq osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde týyndaıdy.

      2. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet:

      1) osy Kodekstiń 157, 163, 174, 216, 217, 233, 242, 254, 278, 288, 297, 306, 322, 328, 362, 367 jáne 378-baptarynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń toqtatylýyna baılanysty sharttar saqtalǵan kezde;

      2) osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes;

      3) osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa aıqyndaǵan jáne jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mán-jaılar bastalǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 137-babynyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      5) osy Kodekske sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somasyna qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jónindegi sharalar osy Kodekstiń 116-babynyń 10-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes qabyldanbaıtyn jaǵdaıda toqtatylady.

      3. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda, ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, onyń ishinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette týyndaǵan, al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekette týyndaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılardy, sondaı-aq keden organdarynyń osyndaı mán-jaılardyń bastalýyn rastaý jónindegi ózara is-qımyl tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary:

      1) ózimen ornalastyrý sharttary osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin jáne osy taýarlardyń osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdi kózdemeıtin kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa;

      2) osy Kodekste osy taýarlar sanattary úshin belgilengen olardyń paıdalanylý sharttary saqtalǵan kezde osy Kodekstiń 355-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 364-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa jatpaıtyn jekelegen taýarlar sanattaryna qatysty tólenbeıdi.

      5. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 88-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy, toqtatylýy men oryndalýy úshin belgilengen mán-jaılar bastalǵan kezde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, týyndaıdy, toqtatylady jáne oryndalýǵa jatady.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı mólsherde tólenýge jatady.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes esepteledi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger ol kún anyqtalmasa – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúnge qoldanysta bolatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý taýar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúnge qoldanysta bolatyn, al eger bul kún anyqtalmasa – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý faktisi anyqtalǵan kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar týraly (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) dál málimetter bolmasa, tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody on tańbadan az sanda toptaý deńgeıinde aıqyndalsa, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń kóbi qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýar synyptamasy on tańba deńgeıinde júzege asyrylsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń dál sol kodynyń taýarlaryna ne eger taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtary tańbalarynyń sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń kóbi negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly dál málimetter anyqtalǵan kezde, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı dál málimetter negizge alyna otyryp esepteledi jáne osy Kodekstiń 141-babyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      6. Taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan, keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken, ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin taýarlar kedendik rásimdermen ornalastyrǵan jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

      7. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń erejeleri taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde qoldanylmaıdy.

      Taýarlardy anyq emes kedendik deklaraııalaı otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekske sáıkes esepteledi. Bul rette taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde is júzinde tólengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary qaıtadan tólenbeıdi (óndirip alynbaıdy), al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalary osy Kodekske sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

137-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshi osy Kodekske sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalar oryndaıdy.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti úshinshi tulǵa osy Kodekstiń 94-babynyń 11-tarmaǵynda belgilengen tártippen oryndaýy múmkin.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti osy Kodekstiń 494-babyn eskere otyryp, keden ókili oryndaıdy.

      2. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti olardy osy Kodekstiń 138-babynda belgilengen tártippen jáne merzimderde, osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn somalar mólsherinde tóleý arqyly oryndalady.

      3. Osy Kodekstiń 194-babyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin jaǵdaıda, keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi bastalǵanǵa deıin bes jumys kúninen keshiktirmeı tóleýshige erkin nysanda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merziminiń bastalatyny týraly habarlama jiberedi.

      Osy tarmaqtyń birinshi abzaynda belgilengen jaǵdaıda, sondaı-aq arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etiletin ózge de jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý merzimi ótken soń keden organy osy Kodekstiń 10-taraýynda belgilengen tártippen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tıesili somalaryn tóleý týraly talap jiberedi.

      4. Mynadaı:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen;

      2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 10-taraýynda kózdelgen tásildermen qamtamasyz etilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda, keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵanǵa deıin on jumys kúni ishinde tóleýshige jáne osy Kodekske sáıkes tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqaratyn tulǵalarǵa arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlama jiberedi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette tólenýge jatatyn, al arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy osy Kodekstiń 119-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy júzege asyratyn jaǵdaılarda kórsetilgen habarlamany arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyrǵan keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýǵa qajetti qujattardy alǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen jiberedi.

      5. Ósimpuldy esepke jazý osy Kodekstiń 124-babynda kózdelgen tártippen júrgiziledi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlama ol tabys etilgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde oryndalýǵa jatady. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń belgilengen merzimde tólenbegen somalary týraly habarlamanyń nysanyn osy Kodekstiń 86-baby 6-tarmaǵyna sáıkes ýákiletti organ bekitedi.

      Kórsetilgen habarlamany tabys etý tártibi osy Kodekstiń 87-babyna sáıkes belgilengen tártippen júrgiziledi.

      7. Tóleýshi belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somalary týraly habarlamada kórsetilgen talaptardy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somalary týraly osyndaı habarlama tirkelgen kúnnen bastap osyndaı talaptardy oryndaý kúnin qosa alǵanǵa deıingi kezeńde esepke jazylýǵa jatatyn ósimpuldardy tólemesten oryndaǵan kezde, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly buryn shyǵarylǵan habarlamaǵa tolyqtyrý jiberedi.

      8. Belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly habarlamada kórsetilgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar somasynyń ózgerýine alyp kelgen negizdelgen faktiler anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly jańa habarlama jiberedi, sonymen bir mezgilde belgilengen merzimde tólenbegen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somalary týraly bastapqy jiberilgen habarlamany keri qaıtaryp alady.

      9. Keden organy mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵannan keıin, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kózdelgen elektrondyq qujat jiberilgennen ne tıisti belgiler qoıylǵannan keıin taýarlarǵa arnalǵan bir deklaraııada eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan;

      2) osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń bir esep-qısabynda eseptelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jıyntyqtap alǵanda osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýtalar baǵamyn qoldaný kúnine qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha bes eýroǵa balamaly somadan aspaıtyn mólsherde tólemeý faktisi anyqtalǵan jaǵdaılarda, osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen habarlamany jibermeıdi.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylady.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy.

      12. Komıssııa sol bir taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

138-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi men tártibi

      1. Osy baptyń 3-tarmaǵynda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýdiń ózge merzimi belgilengen jaǵdaıdy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi osy Kodekstiń 157, 163, 174, 216, 217, 233, 242, 254, 278, 288, 297, 306, 322, 328, 362, 367 jáne 378-baptaryna, osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady.

      2. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 88-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleý úshin belgilengen merzimderde tólenýge jatady.

      Arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderin osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes – Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      3. Úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalaryn qoldaný týraly hattamanyń (Odaq týraly shartqa № 8 qosymsha) 104 jáne 169-tarmaqtaryna sáıkes dempıngke qarsy nemese ótemaqy bajdaryn qoldaný kezinde dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Komıssııanyń dempıngke qarsy nemese ótemaqy sharalaryn qoldaný týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeı tólenýge jatady.

      4. Kedendik deklaraııalaný erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes osy Kodekste belgilengen taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 189-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý úshin belgilengen merzimderde tólenýge jatady.

      5. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderin keıingi qaldyrý nemese bólip tóleý nysanynda ózgertý júrgizilmeıdi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekste belgilengen merzimde oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan kezde osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, ósimpuldar tólenedi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha ósimpuldardy tóleý, óndirip alý men esepke jatqyzý (qaıtaryp alý) osy Kodekste kedendik ákelý bajdary boıynsha ósimpuldardy tóleý, óndirip alý men esepke jatqyzý (qaıtaryp alý) úshin belgilengen tártippen júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 136-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylatyn mán-jaılar bastalǵanyn rastaýdy alǵan jaǵdaıda ósimpuldar tólenbeıdi.

      7. Eger Odaq týraly shartta ózgeshe belgilenbese, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda tólenedi.

      8. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shottarǵa tólenedi.

      9. Odaq týraly shartta kózdelgen jaǵdaılarda aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzylýǵa jáne Odaq týraly shartta belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasynda bólý úshin Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shottarǵa esepke jatqyzýǵa jatady.

      10. Osy Kodekske sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somalarynan osy somalarǵa qatysty olardyń tólenýin keıinge qaldyrý berilgendegi sııaqty paıyzdar tólenýge jatatyn jaǵdaılarda, mundaı paıyzdar osy Kodekstiń 93-babynda kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrýǵa nemese bólip tóleýge paıyzdardy esepteý men tóleý úshin belgilengen tártippen esepteledi jáne tólenedi.

139-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekstiń 194, 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq eger kórsetilgen baptarǵa sáıkes ózgeshe belgilenbese, osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý osy Kodekste kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin kózdelgen tásildermen jáne tártippen qamtamasyz etiledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqta Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes bajdar túrinde ishki naryqty qorǵaý sharalary engizilgen kezde mundaı bajdardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy osy Kodekste arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin kózdelgen tásildermen jáne tártippen qamtamasyz etý kózdelgen jaǵdaılarda qamtamasyz etiledi.

      3. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri osy bapqa sáıkes, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy ózge mólsherde qamtamasyz etiletin jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde taýarlar, olardyń sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny týraly dál aqparattyń bolmaýyna oraı arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenýge jatatyn somasyn aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mundaı somasy taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı kórinistegi fızıkalyq sıpattary (sany, salmaǵy, kólemi nemese ózge sıpattamalary), paıdalanylý tártibin Komıssııa aıqyndaıtyn qolda bar málimetter negizinde aıqyndala alatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń úlken shamasy negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      4. Osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri osy baptyń 3-tarmaǵynyń ekinshi bóligi jáne 7-tarmaǵy eskerile otyryp, kedendik baqylaý, kedendik saraptama nátıjeleri boıynsha qosymsha tólenýge jatýy múmkin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy retinde aıqyndalady.

      5. Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen jaǵdaıda berilse, mundaı qamtamasyz etýdi tirkeý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen taýarlardyń shyǵarylý merzimderinde júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 410-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý kezinde keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheriniń esep-qısabyn júrgizedi jáne ol osy Kodekstiń 410-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes deklarantqa jiberiledi.

      6. Osy Kodekstiń 194-baby 13-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýdyń sharty bolyp tabylǵan jaǵdaıda, osyndaı qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinishte jáne osy baptyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp, osyndaı ótinishpen birge beriletin qujattarda qamtylǵan málimetter negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      Ózderiniń negizinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri aıqyndalatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasyn aıqyndaý úshin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyńkórsetilgen somasyn aıqyndaý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      7. Osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen erekshelikteri bar taýarlardy shyǵarý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin aıqyndaý úshin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaý júrgizilgen jaǵdaıda, atap aıtqanda:

      1) dál sondaı synyptaǵy nemese túrdegi taýarlardyń quny týraly keden organynyń qolynda bar aqparat;

      2) eger keden organynyń olardyń negizdiligine kúmáni bar bolsa, taýarlardyń málimdelgen shegerimder, jeńildikter eskerilmegen kedendik quny;

      3) eger keden organynyń málimdelgen qosymsha esepke jazýlardyń negizdiligine kúmáni bar bolsa, taýarlardyń is júzinde tólengen nemese tólenýge jatatyn baǵaǵa qosymsha esepke jazýlardyń yqtımal shamasy eskerilgen kedendik quny paıdalanylýy múmkin.

      8. Komıssııa taýarlardyń jekelegen túrlerine qatysty osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen talaptardy eskere otyryp, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń tirkelgen mólsherlerin belgileýge quqyly.

      9. Odaq týraly shartta kózdelgen jaǵdaılarda dempıngke qarsy bajdy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekste kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn Odaq týraly shartta belgilengen mólsherde jáne tásildermen qamtamasyz etý úshin aıqyndalǵan tártippen usynylady.

      Odaq týraly shartta kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde dempıngke qarsy bajdy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý dempıngke qarsy bajdy tóleý esebine esepke jatqyzýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasynda Odaq týraly shartta belgilengen tártippen jáne mólsherlerde bólý úshin Odaq týraly shartta aıqyndalǵan shotqa esepke jatqyzylýǵa jatady.

      10. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar qamtamasyz etedi.

      Eger keden ókili osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshimen birge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha yntymaqty mindet atqarǵan jaǵdaıda, keden ókili osy taraýǵa sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge quqyly. Eger arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn keden ókili qamtamasyz etken jaǵdaıda, osy Kodekske sáıkes kózdelgen, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatatyn mán-jaılar bastalǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mundaı mindetti keden ókili osy Kodekstiń 494-baby 5-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, ózi atynan ókildik etetin tulǵamen yntymaqtasa oryndaıdy.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 103-babynda kózdelgen jaǵdaılarda jáne tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý qoldanylýy múmkin.

140-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somalaryn esepke alý

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń jáne paıyzdardyń eseptelgen, esepke jazylǵan, tólengen somalaryn esepke alýdy keden organy osy Kodekstiń 106-babyna sáıkes tóleýshiniń jeke shotyn júrgizý arqyly júzege asyrady.

141-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 138-babynyń 9-tarmaǵyna sáıkes olardy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzýdy qospaǵanda, Odaq týraly shartta aıqyndalǵan jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      Kórsetilgen somalar keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasynda engiziledi jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde osy Kodekstiń 98-babyna sáıkes avanstyq tólemder qoldanylady.

      2. Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılarda, engizilgen aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń somalary, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary Komıssııanyń arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqy sharasyn qoldaný (taýardyń quraýysh bólikterine jáne (nemese) týyndylaryna uzartý, qoldaný) týraly tıisti sheshimi kúshine engen kúnnen bastap otyz jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde tóleýshiniń ótinishinsiz bıýdjetke aýdarylýǵa jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna esepke jatqyzylýǵa jatady.

      3. Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılarda, engizilgen aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń somalary, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin óndirip alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy baptyń 7-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, kórsetilgen ótinish keden organyna kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirilmeıtin merzimde, tóleýshiniń ótinishi boıynsha esepke jatqyzylýǵa jáne (nemese) qaıtarylýǵa jatady.

      4. Arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy, ótemaqy sharasyn qoldaný (taýardyń quraýysh bólikterine jáne (nemese) týyndylaryna uzartý, qoldaný) týraly júrgizilgen tergep-tekserýdiń nemese arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy sharalardy, ótemaqy sharalaryn engizý, uzartý úshin negizderdiń bolmaýy nemese osyndaı sharalardy qoldanbaý týraly sheshimdi qabyldaý nátıjeleri boıynsha aqparatty ornalastyrý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi elderge qatysty arnaıy qorǵaý, dempıngke qarsy jáne ótemaqy sharalary týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      5. Aldyn ala arnaıy, aldyn ala dempıngke qarsy, aldyn ala ótemaqy bajdarynyń, sondaı-aq aldyn ala bajdardyń tıisti túrlerin alý úshin belgilengen tártippen tólengen dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý týraly jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylatyn avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý jáne (nemese) qaıtarý týraly ótinishti tóleýshi keden organyna Odaq týraly shartta belgilengen jaǵdaılar bastalǵannan keıin osy baptyń 7-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, biraq osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen eskirý merziminiń ótýinen keshiktirmeı beredi.

      6. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdi esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy), sondaı-aq keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan aqsha somalaryn aýdarýdy jáne (nemese) qaıtarýdy keden organy:

      1) oryndalýy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryntóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshamen qamtamasyz etilgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet tolyq kólemde oryndalǵan, toqtatylǵan ne týyndamaǵan;

      2) ósimpuldar, paıyzdar bıýdjetke tólengen;

      3) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń ornyna arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn basqa tásilmen qamtamasyz etý usynylǵan;

      4) osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen eskirý merzimi ótpegen jaǵdaılarda, tóleýshiniń ótinishi boıynsha júzege asyrady.

      7. Tóleýshide kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde belgilengen merzimde oryndamalǵan (tolyq nemese ishinara) mindet bolǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn osyndaı oryndalmaǵan mindet mólsherinde qaıtarý júzege asyrylmaıdy.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý, sondaı-aq osyndaı somalardy osy Kodekstiń 139-baby 9-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes dempıngke qarsy bajdy tóleý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqshanyń somalaryn, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen aqsha somalaryn esepke jatqyzý arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn kórsetilgen mindetti oryndaý esebine esepke jatqyzýdy qospaǵanda, tóleýshide belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi mindet bolǵan kezde júrgizilmeıdi.

      8. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýdy keden organy tóleýshiniń banktik shotyna, kórsetilgen soma engizilgen aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna júzege asyrady.

      9. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarý kezinde ol boıynsha syıaqy tólenbeıdi, somalar ındekstelmeıdi, bank qyzmetterin kórsetý jónindegi tarıfterdi keden organy aýdarylatyn qarajat esebinen tóleıdi.

      10. Qamtamasyz etý somasyn aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan qaıtarýǵa tóleýshiniń ótinishi bolmaǵan nemese mundaı soma aldaǵy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebine aýdarylǵan jaǵdaıda, keden organy bir mezgilde mynadaı sharttar saqtalǵan:

      tóleýshide kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jóninde belgilengen merzimde oryndalmaǵan (tolyq nemese ishinara) mindet, sondaı-aq kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi bereshek bolmaǵan;

      osy Kodekstiń 143-babynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimi aıaqtalǵan kezde, qamtamasyz etý somasyn bıýdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen, aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotynan bıýdjetke aýdarady.

      11. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) ýákiletti organ kózdegen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

      12. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary retinde tólengen nemese óndirip alynǵan, naqty taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń naqty túrleri jáne somalary retinde sáıkestendirilgen jáne mólsheri Odaq týraly shartqa sáıkes tólenýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherinen asatyn aqsha artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary bolyp tabylady.

      13. Mynadaı jaǵdaılarda:

      1) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes artyq tólengen nemese artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary bolyp tabylǵan;

      2) Odaq týraly shartqa sáıkes aıqyndalǵan shottarǵa tólengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary naqty taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary retinde sáıkestendirilmegen;

      3) eger osy taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryntóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan;

      4) eger kedendik deklaraııa ne taýarlardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kezde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet buryn oryndalsa, taýarlardy málimdelgen kedendik rásimge sáıkes shyǵarýdan bas tartylǵan;

      5) eger kedendik deklaraııa tirkelgen kezde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet buryn oryndalǵan bolsa, kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes keri qaıtaryp alynǵan jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshi joıylǵan;

      6) osy Kodekstiń 323-babynda kózdelgen jaǵdaıda;

      7) osy Kodekstiń 175-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes belgilengen kedendik deklaraııalaý erekshelikterin qoldanýǵa baılanysty osy Kodekste kózdelgen jaǵdaıda;

      8) osy Kodekste jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen ózge de jaǵdaılarda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy bapqa sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

      14. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen eseptelgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary týraly málimetterge belgilengen tártippen ózgerister (tolyqtyrýlar) engizilgen ne osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen keden qujatyndaǵy eseptelgen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary týraly málimetterge belgilengen tártippen túzetý jasalǵan kezde jáne artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy Kodekste belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde, keden organy artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) júzege asyrady.

      15. Osy baptyń 13-tarmaǵynyń 3), 4), 5), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) alyp keletin mán-jaılardyń bastalýy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organyna rastalǵan kezde jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin osy Kodekste belgilengen ózge de sharttar saqtalǵan kezde júzege asyrylady.

      16. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) Odaq týraly sharttyń erejeleri eskerile otyryp, kedendik ákelý bajdaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) úshin kózdelgen tártippen jáne merzimderde júzege asyrylady.

142-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý

      Osy Kodekstiń 137-babynyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda keden organy arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý jóninde sharalar qabyldaıdy. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn óndirip alý kezinde osy Kodekstiń 12-taraýynda kózdelgen óndirip alý jónindegi sharalar qoldanylady.

143-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

2) tóleýshi keden organdarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly sharttyń erejelerin eskere otyryp, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń, onyń ishinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.

3-BÓLIM.KEDENDIK OPERAIIaLAR JÁNE OLARDY JASAITYN TULǴALAR

14-taraý. KEDENDIK OPERAIIaLAR JÁNE OLARDY JASAITYN TULǴALAR TÝRALY JALPY EREJELER

144-bap. Kedendik operaııalardy jasaý tártibi

      1. Kedendik operaııalar, onyń ishinde taýarlardy kedendik tazartýǵa baılanysty operaııalar jáne olardy jasaý tártibi – osy Kodekste, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda aıqyndalmaǵan bóliginde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes aıqyndalady.

      Taýarlardy kedendik tazartý dep Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen, taýarlardy ishki tutynýǵa engizý úshin, olardyń eksporty úshin nemese taýarlarǵa ózge de kedendik rásimdi qoldaný úshin qajetti kedendik operaııalardy jasaý túsiniledi.

      Keden organdary laýazymdy adamdarynyń taýarlardy kedendik tazartýdy jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      2. Kedendik operaııalardy jasaý tártibi men nusqaýlyqtary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar sanattaryna, taýarlardy, tulǵalardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin adamdarǵa, taýarlardy kedendik deklaraııalaý men shyǵarý erekshelikterine, sondaı-aq taýarlar ornalastyrylatyn kedendik rásimderge baılanysty aıqyndalady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilenetin kedendik operaııalardy jasaý tártibi men nusqaýlyqtary kedendik-tarıftik retteý sharalaryn, tyıym salýlar men shekteýlerdi, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn tolyq ne ishinara qoldanbaýǵa alyp kelmeýge tıis.

      3. Kedendik operaııalar taýarlardyń shyqqan jerine, taýarlardy jóneltýshi elge jáne mejeli eline qaramastan birdeı jasalady.

      4. Keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý kezindegi talaptary negizdelgen bolýǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti talaptarmen shektelýge tıis.

145-bap. Keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý orny men ýaqyty

      1. Kedendik operaııalardy keden organdary ózderi ornalasqan oryndarda jáne ózderiniń jumys ýaqytynda jasaıdy.

      2. Osy Kodekste kózdelgen ne ýákiletti organ kózdegen jaǵdaılarda, múddeli tulǵanyń ýájdi suraý salýy boıynsha keden organdary jekelegen kedendik operaııalardy keden organdary ornalasqan orynnan tys jáne (nemese) jumys ýaqytynan tys jasaýy múmkin.

      3. Jekelegen kedendik operaııalardyń tizbesin, olardy jasaý tártibin, sondaı-aq kedendik operaııalardy jasaý oryndaryn ýákiletti organ bekitedi.

146-bap. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar jáne (nemese) málimetter

      1. Osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalar keden organdaryna osy Kodekske sáıkes kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýǵa mindetti.

      Keden organdary osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalardan Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi ǵana usynýdy talap etýge quqyly.

      2. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi olar jasalǵan kezde, eger mundaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi jáne (nemese) keden organdaryna kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti ózge de málimetterdi keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary men memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq ózara is-qımyly sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń aqparattyq júıelerinen, sondaı-aq memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen ala alatyn bolsa, keden organyna usynbaýǵa bolady. Mundaı jaǵdaıda osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalar osy qujattar jáne (nemese) málimetter týraly málimetterdi kedendik deklaraııada kórsetedi nemese olardy keden organdaryna osy Kodekske sáıkes ózge tásilmen usynady.

      Osy tarmaqtyń erejelerin iske asyrý maqsatynda keden organdarynyń kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) osyndaı qujattardan alynatyn málimetterdi jáne (nemese) keden organdaryna kedendik operaııalar jasaý úshin qajetti ózge de málimetterdi aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń aqparattyq júıelerinen, sondaı-aq memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen alý múmkindigi týraly aqparat keden organdarynyń ınternet-resýrstaryna ornalastyrý jáne (nemese) aqparatty ózge de tásilmen taratý arqyly jalpy jurttyń nazaryna jetkiziledi.

      3. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń tizbesi, olardy usyný tásili men merzimderi osy Kodekske sáıkes belgilenedi.

      4. Keden organdary aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń jáne memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen alýy múmkin málimetterdiń quramy men osyndaı málimetterdi alý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy, al aqparattyq ózara is-qımyl Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organy men memlekettik organdary (uıymdary) arasynda júzege asyrylatyn jaǵdaılarda – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes belgilenedi.

      5. Keden organdary qujattardaǵy málimetterdi ózgertpeıtin, keden organynyń sheshimder qabyldaýyna áser etetin qatemen jazýdyń nemese grammatıkalyq qatelerdiń bolýy sebebinen qujattardy qabyldaýdan bas tartýǵa quqyly emes.

      6. Kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattar elektrondyq qujattar nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujattar túrinde usynylady. Eger Odaq týraly shartta, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda mundaı qujattardyń túpnusqalaryn mindetti túrde usyný belgilenbese, kórsetilgen qujattardyń kóshirmelerin (onyń ishinde elektrondyq qujattardyń qaǵaz kóshirmelerin) usynýǵa bolady.

      7. Kedendik operaııalardy jasaý úshin keden organdaryna qazaq, orys nemese shet tilderinde jasalǵan qujattar usynylýy múmkin.

      Keden organy qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti qujattarda qamtylǵan málimetterdiń aýdarmasyn talap etýge quqyly.

      8. Osy Kodekske jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes kedendik operaııalardy jasaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde jasalǵan jáne qoldanylatyn kedendik qujattar qoldanylýy múmkin.

147-bap. Taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty kedendik operaııalardy birinshi kezekte jasaý tártibi

      1. Dúleı zilzalalardyń, tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń saldaryn joıý úshin qajetti taýarlarǵa, beıbitshilikti qoldaý jónindegi akııalardy oryndaý úshin ne oqý-jattyǵýlardy ótkizý úshin qajetti áskerı maqsattaǵy ónimge, tez buzylýǵa ushyraıtyn taýarlarǵa qatysty, sondaı-aq janýarlarǵa, radıoaktıvti materıaldarǵa, jarylǵysh zattarǵa, halyqaralyq poshta jóneltilimderine, ekspress-júkterge, halyqaralyq kórme is-sharalarynda kórsetýge arnalǵan taýarlarǵa, gýmanıtarlyq jáne tehnıkalyq kómekke, buqaralyq aqparat quraldaryna arnalǵan habarlamalar men materıaldarǵa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn jóndeý jáne (nemese) qaýipsiz paıdalanatyndaı etip ustaý úshin qajetti qosalqy bólshekterge, qozǵaltqyshtarǵa, shyǵys materıaldaryna, jabdyqtarǵa, qural-saımandarǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna, shetel valıýtasyna, ózge valıýtalyq qundylyqtarǵa, qymbat baǵaly metaldarǵa, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki jáne onyń fılıaldary ákeletin altynǵa jáne basqa da osyǵan uqsas taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar birinshi kezektegi tártippen jasalady.

      2. Komıssııa kedendik operaııalar birinshi kezektegi tártippen jasalatyn ózge de taýarlardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Osy bapty qoldaný maqsattary úshin tez buzylýǵa ushyraıtyn taýarlar sanattarynyń tizbesin – Komıssııa, al ony Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin múddeli ýákiletti organdarmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıdy.

148-bap. Keden organdarynyń jáne tulǵalardyń kedendik operaııalardy jasaýy

      1. Kedendik operaııalardy keden organdary, deklaranttar, tasymaldaýshylar, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar, ózge de múddeli tulǵalar jasaıdy.

      2. Keden organdarynyń atynan kedendik operaııalardy ózderiniń laýazymdyq (fýnkıonaldyq) mindetterine sáıkes osyndaı kedendik operaııalardy jasaýǵa ýákilettik berilgen keden organdarynyń laýazymdy adamdary jasaıdy.

      3. Jekelegen kedendik operaııalardy keden organdary keden organdarynyń aqparattyq júıesi arqyly keden organdary laýazymdyq adamdarynyń qatysýynsyz jasaı alady.

      Keden organdarynyń kedendik operaııalardy keden organdarynyń aqparattyq júıesi arqyly keden organdarynyń laýazymdy adamdarynyń qatysýynsyz jasaý tártibin – Komıssııa, al ony Komıssııa aıqyndaǵanǵa deıin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Deklaranttar, tasymaldaýshylar, taýarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar, ózge de múddeli tulǵalar kedendik operaııalardy tikeleı nemese osyndaı tulǵalarmen eńbek qatynastarynda turǵan jumyskerler arqyly jasaıdy.

      Deklarant, tasymaldaýshy, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵa, ózge de múddeli tulǵa atynan kedendik operaııalardy – keden ókili, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda osy tulǵalardyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge tulǵa jasaı alady.

149-bap. Deklarant

      1. Mynalar kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alady:

      1) mynalar:

      sonyń negizinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin sheteldik tulǵamen jasalatyn mámileniń tarapy bolyp tabylatyn;

      onyń atynan jáne (nemese) sonyń tapsyrmasy boıynsha osy tarmaqshanyń ekinshi abzaynda kórsetilgen mámile jasalǵan;

      eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taraptardyń biri sheteldik tulǵa bolyp tabylatyn mámile sheńberinen tys ótkizilse – taýarlardy ıelenýge, paıdalanýǵa jáne (nemese) olarǵa bılik etýge quqyǵy bar;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty sheteldik tulǵamen nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasymen jasalǵan mámileniń tarapy bolyp tabylatyn;

      kedendik tranzıttiń kedendik rásimin málimdegen kezde – ekspedıtor bolyp tabylatyn;

      sonyń negizinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń tulǵalary arasynda jasalǵan mámileniń tarapy bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy;

      2) mynalar:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda belgilengen tártippen qurylǵan jáne (nemese) tirkelgen ókildiktiń, fılıaldyń jeke muqtajdary úshin ótkiziletin taýarlarǵa ǵana qatysty kedendik rásimderdi málimdegen kezde – osyndaı ókildigi bar uıym bolyp tabylatyn;

      eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly sheteldik tulǵa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy arasyndaǵy mámile sheńberinen tys ótkizilse, taýarlardyń menshik ıesi bolyp tabylatyn;

      kedendik qoıma kedendik rásimin, ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimin, keri eksport kedendik rásimin, arnaıy kedendik rásimdi málimdegen kezde – eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly sheteldik tulǵa men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy arasyndaǵy mámile sheńberinen tys ótkizilse, taýarlardy ıelenýge jáne paıdalanýǵa quqyǵy bar sheteldik tulǵa;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter, konsýldyq mekemeler, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteri, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri;

      4) kedendik tranzıt kedendik rásimin málimdegen kezde – tasymaldaýshy, onyń ishinde kedendik tasymaldaýshy;

      5) kedendik qoıma kedendik rásimin, keri eksport kedendik rásimin, eksport kedendik rásimin málimdegen kezde – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń úshinshi tarappen halyqaralyq shartyna sáıkes osyndaı halyqaralyq shartta kózdelgen, osyndaı tulǵaǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge quqyq beretin qujatty alǵan sheteldik tulǵa;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes salyq tóleýshi retinde Qazaqstan Respýblıkasynda tirkelgen fılıaly bar sheteldik tulǵa.

      2. Komıssııa osy baptyń 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen sheteldik tulǵa taýarlardyń deklaranty bola almaıtyn jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar solardy saqtaǵan kezde jekelegen kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alatyn qosymsha sharttar, sondaı-aq ózge de tulǵalar jáne solardy saqtaǵan kezde mundaı tulǵalar kórsetilgen taýarlardyń deklaranttary bola alatyn sharttar osy Kodekste aıqyndalady. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar solardy saqtaǵan kezde arnaıy kedendik rásimge ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bola alatyn qosymsha sharttardy, sondaı-aq ózge de tulǵalardy jáne solardy saqtaǵan kezde mundaı tulǵalar kórsetilgen taýarlardyń deklaranttary bola alatyn sharttardy Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 343-babynyń 6, 7 jáne 8-tarmaqtarynda, 361-babynyń 2-tarmaǵynda jáne 364-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen tulǵalar osy Kodekske sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jáne (nemese) kedendik rásimderge ornalastyrmaı shyǵarýǵa jatatyn taýarlardyń deklaranttary bola alady.

150-bap. Deklaranttyń quqyqtary, mindetteri jáne jaýaptylyǵy

      1. Deklarant:

      1) kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy qarap-tekserýge, ólsheýge jáne olarmen júk operaııalaryn oryndaýǵa;

      2) keden organynyń osy Kodekstiń 37-babyna sáıkes berilgen ruqsatymen kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa;

      3) keden organdarynyń laýazymdy adamdary kedendik qarap-tekserý men kedendik jete tekserý nysanynda kedendik baqylaý júrgizgen kezde jáne osy adamdar taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alǵan kezde qatysýǵa;

      4) keden organdaryndaǵy ózderi deklaraııalaıtyn taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin zertteý nátıjelerimen tanysýǵa;

      5) keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderine, áreketterine (áreketsizdigine) shaǵymdanýǵa;

      6) ózderi deklaraııalaıtyn taýarlar týraly málimetterdi naqtylaý úshin sarapshylar tartýǵa;

      7) osy Kodekste kózdelgen ózge de quqyqtardy paıdalanýǵa quqyly.

      2. Deklarant:

      1) taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy júrgizýge;

      2) keden organyna osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýǵa;

      3) deklaraııalanatyn taýarlardy osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda ne keden organynyń talaby boıynsha kórsetýge;

      4) kedendik tólemderdi, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýge jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes olardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýge;

      5) kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn nemese osy Kodekske sáıkes kedendik rásimderge ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń jekelegen sanattaryn paıdalaný úshin belgilengen sharttardy saqtaýǵa;

      6) osy Kodekste kózdelgen ózge de talaptardy oryndaýǵa mindetti.

      3. Deklarant osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi oryndamaǵany nemese tıisinshe oryndamaǵany, kedendik deklaraııada anyq emes málimetterdi málimdegeni, sondaı-aq keden ókiline jaramsyz, onyń ishinde qoldan jasalǵan jáne (nemese) kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi qamtıtyn qujattardy usynǵany úshin jaýapty bolady.

      Deklarant Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksinde kózdelgen jaýaptylyqqa mynadaı jaǵdaılarda:

      1) eger keden organy kedendik baqylaý nysandaryn jáne táýekelderdi basqarý júıesiniń usynymdaryna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýdyń qajettigi týraly habardar etpese, taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin buzýshylyqtardy derbes anyqtaǵan jáne joıǵan;

      2) keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy qate synyptaý faktisin anyqtaǵan jaǵdaıda taýarlardy shyǵarǵannan keıin olardy synyptaý jónindegi sheshimderdi qaıta qaraý kezinde taýarlar kody ózgergen;

      3) aldyn ala sheshimdi bergen keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy qate synyptaý faktisin anyqtaǵan jaǵdaıda taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin de, sondaı-aq shyǵarǵannan keıin de aldyn ala sheshimderde kórsetilgen taýarlar kody ózgergen;

      4) kameraldyq kedendik tekserýdiń nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama nemese kóshpeli kedendik tekserýdiń nátıjeleri týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa tabys etilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap otyz jumys kúni ishinde buzýshylyqtardy óz betinshe joıǵan;

      5) engiziletin ózgerister taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen deklaraııada kórsetilgen taýarlarǵa qaraǵanda ózge taýarlar týraly málimetterdi málimdeýge alyp keletin jaǵdaılardy qospaǵanda, eger buzýshylyqtar tólenýge jatatyn kedendik tólemder men salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etse, buzýshylyqtardy talap qoıýdyń eskirýi merzimi ishinde (ózderi boıynsha kóshpeli kedendik tekserý bastalǵan kedendik deklaraııalardan basqa) derbes anyqtaǵan jáne óz erkimen joıǵan;

      6) eger engiziletin ózgerister tólenýge jatatyn kedendik tólemder men salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine, tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaýǵa áser etpese jáne taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen deklaraııada kórsetilgen taýarlarǵa qaraǵanda ózge taýarlar týraly málimetterdi málimdeýge alyp kelmese, buzýshylyq týraly talap qoıylǵanǵa deıin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa ózgeristerdi shyǵarǵannan keıin engizý arqyly buzýshylyqtardy óz betinshe joıǵan;

      7) 500 eselengen aılyq eseptik kórsetkishten aspaıtyn mólsherde bıýdjetke tóleýge jatatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólenýge tıis somalaryn tolyqtyryp esepteýge alyp kelgen buzýshylyqtardy taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin keden organy anyqtaǵan kezde, osyndaı buzýshylyqtardy keden organy anyqtaǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı deklarant tólenýge tıis kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tolyq kólemde tólegen jaǵdaılarda tartylmaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi abzaynda jáne 6) tarmaqshasynda kózdelgen tulǵalar osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi oryndamaǵany nemese tıisinshe oryndamaǵany úshin, sondaı-aq kedendik deklaraııada anyq emes málimetterdi málimdegeni, sondaı-aq keden ókiline jaramsyz, onyń ishinde qoldan jasalǵan jáne (nemese) kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi qamtıtyn qujattardy usynǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes zańdy tulǵalar sııaqty jaýapty bolady.

      Eskertý. 150-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

151-bap. Kedendik operaııalar jasalǵan kezde múddeli tulǵalardyń qatysýy

      1. Múddeli tulǵalar kedendik operaııalar jasalǵan kezde qatysýǵa quqyly.

      2. Keden organynyń talap etýi boıynsha múddeli tulǵalar kedendik operaııalar jasalǵan kezde keden organdaryna olardy jasaýǵa járdem kórsetý maqsatynda qatysýǵa mindetti.

152-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen ne shyǵarylýyn keden organdary osy Kodekske sáıkes júrgizbegen, bul kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenbeýine nemese tyıym salýlar men shekteýlerdiń, ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalmaýyna alyp kelgen jáne keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osy taýarlardy satyp alǵan tulǵalarda anyqtaǵan taýarlarǵa qatysty osyndaı tulǵalardyń qalaýy boıynsha kedendik deklaraııalaý júzege asyrylýy múmkin ne osyndaı taýarlarǵa qatysty ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ózge de kedendik operaııalar jasalýy jáne kedendik tólemder, salyqtar tólenýi múmkin.

15-taraý. TAÝARLARDYŃ EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNA KELÝI JÁNE OSYNDAI KELÝGE BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

153-bap. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin tasymaldaýshy nemese jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ótkizetin adam taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizýge tıis. Bul rette taýarlar oramasynyń buzylýyna, sondaı-aq salynǵan plombalardy, mórlerdi jáne ózge de sáıkestendirý quraldaryn ózgertýge, alyp tastaýǵa, joıýǵa, zaqymdaýǵa nemese aýystyrýǵa jol berilmeıdi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótkennen keıin taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizý úzilgen, sondaı-aq eger sý nemese áýe kemesi avarııa, eńserilmeıtin kúsh áseri ne taýarlardy jetkizýge, belgilengen oryndarǵa toqtaýdy nemese qonýdy júzege asyrýǵa kedergi keltiretin ózge de mán-jaılar saldarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna májbúrli toqtaǵan nemese qonǵan jaǵdaıda, tasymaldaýshy nemese jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ótkizetin tulǵa taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin barlyq sharalardy qoldanýǵa, jaqyn keden organyna osy mán-jaılar týraly jáne taýarlardyń turǵan jeri týraly dereý habarlaýǵa, sondaı-aq kólik quraly zaqymdalǵan kezde taýarlardy aparýǵa nemese olardy jaqyn keden organyna ne keden organy kórsetken ózge orynǵa tasymaldaýdy (tasýdy) qamtamasyz etýge mindetti.

      Tasymaldaýshyda nemese ózge de tulǵalarda osy tarmaqtyń talaptaryn saqtaýǵa baılanysty týyndaǵan shyǵystardy keden organdary ótemeıdi.

      3. Taýarlardy kelý ornyna nemese osy Kodekstiń 30-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen ózge de jerlerge jetkizgennen keıin sý kemelerimen tasymaldanatyn taýarlardy qospaǵanda, taýarlar kedendik baqylaý aımaǵynda bolýǵa tıis.

      4. Osy Kodekstiń 154, 155, 156 jáne 157-baptarynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke tulǵalar ákeletin jeke paıdalaný úshin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke tulǵalar ákeletin jeke paıdalaný úshin taýarlarǵa qatysty olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin kedendik operaııalar osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes jasalady.

      5. Osy taraýdyń erejeleri:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan portqa kirmeı nemese áýejaıǵa qonbaı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyn kesip ótetin sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn taýarlarǵa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵyna qonbaı teńizben ne sý kemesiniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleket portyna kirmeı, sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn sheteldik taýarlarǵa;

      3) qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

154-bap. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Tasymaldaýshy keden organyn taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı osy Kodekstiń 155-babynda kózdelgen qujattar men málimetterdi usyný arqyly ne elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparatty tirkeý nómiri týraly málimetti qamtıtyn qujatty usyný arqyly mynadaı merzimderde taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etýge mindetti:

      1) avtomobıl kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – taýarlar kelý ornyna jetkizilgen kezden bastap bir saǵat ishinde, al taýarlar kelý ornyna keden organynyń jumys ýaqytynan tys ýaqytta jetkizilgen jaǵdaıda – keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap bir saǵat ishinde;

      2) sý, áýe nemese temirjol kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyrǵan kezde porttyń, áýejaıdyń nemese temirjol stanııasynyń tehnologııalyq proesimen (kestesimen) belgilengen ýaqyt ishinde.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar men málimetterdi tasymaldaýshynyń atynan keden ókili ne tasymaldaýshynyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge tulǵalar usynýy múmkin.

      3. Qazaq nemese orys tili bolyp tabylmaıtyn tilde jasalǵan qujattar usynylǵan kezde osyndaı qujattarda qamtylǵan málimetterdi aýdarýdy tasymaldaýshy nemese ózge múddeli tulǵa qamtamasyz etedi.

      4. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etý kúni men ýaqytyn keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tirkeıdi.

      5. Tasymaldaýshy nemese osy Kodekstiń 149-babynda kórsetilgen ózge de tulǵalar taýarlardyń kelýi týraly habardar etken kezden bastap keden organynyń jumys ýaqytynyń úsh saǵaty ishinde:

      1) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa;

      2) taýarlardy osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen tártippen kelý oryndarynan ýaqytsha saqtaý ornyna deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa);

      3) taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa;

      4) taýarlardy porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa;

      5) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge baılanysty kedendik operaııalardyń bireýin jasaýǵa mindetti.

      6. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný qajettiligi táýekelderdi basqarý júıesiniń negizinde aıqyndalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, eger taýarlardy kelý ornymen bir eldi mekenniń ákimshilik-aýmaqtyq shekarasy sheginde ornalasqan ýaqytsha saqtaý ornyna ornalastyrý josparlansa, osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda belgilengen jaǵdaıda taýarlardy tasymaldaý (tasý) osyndaı rásim qoldanbaı júzege asyrylady.

      7. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen:

      1) osy Kodekstiń 32-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketilýge tıis taýarlarǵa;

      2) sý nemese áýe kemelerinde turǵan jáne osy kemelerden Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna túsirilýge jatpaıtyn taýarlarǵa;

      3) bir áýe kemesinen basqa áýe kemesine aýystyrylyp tıeletin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge jatatyn taýarlarǵa;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly jáne (nemese) teńizben tasymaldanǵan (tasylǵan) kezde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵyna áýe kemesi májbúrli qonǵannan keıin ne sý kemesi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń portyna avarııa, eńserilmeıtin kúsh áseri ne ózge de mán-jaılar saldarynan kirgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen sheteldik taýarlarǵa;

      6) osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4-tarmaqshalarynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna;

      7) osy Kodekstiń 384-babynda kórsetilgen taýarlarǵa;

      8) osy Kodekstiń 291-babynyń 13-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, shektes sheteldik memlekettiń aýmaǵynan shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń shekaralarymen tolyq nemese ishinara sáıkes keletin AEA aýmaǵyna ákelinetin sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      8. Keden organy kedendik deklaraııany osy baptyń 5-tarmaǵynyń birinshi abzaynda belgilengen merzimde tirkegen jaǵdaıda osy Kodekstiń 149-babynda kórsetilgen tulǵalar taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy:

      keden organynyń osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alýǵa ruqsatyn;

      keden organynyń osy Kodekstiń 193-babynyń 4, 5, 6, 7 jáne 8-tarmaqtaryna sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimderin uzartý týraly sheshimin;

      keden organynyń osy Kodekstiń 198-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshimin;

      osy Kodekstiń 201-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartýdy alǵan kezden bastap keden organynyń jumys ýaqytynyń úsh saǵaty ishinde jasaýǵa mindetti.

      9. Osy Kodekstiń 201-baby 1-tarmaǵynyń 8) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, eger olar kelý oryndarynan ketpegen bolsa, taýarlardy shyǵarýdan bas tartýdy alǵan kezden bastap keden organynyń jumys ýaqytynyń úsh saǵaty ishinde deklarant taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa nemese olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaýǵa mindetti.

      10. Kelý ornynda ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan taýarlar – kelý ornyndaǵy ýaqytsha saqtaý oryndarynda nemese osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda ózge de ýaqytsha saqtaý oryndarynda saqtalady.

      Eger sheteldik taýarlardy ýaqytsha saqtaý kelý ornynda ornalaspaǵan ýaqytsha saqtaý ornynda júzege asyrylatyn bolsa, sheteldik taýarlardy kelý ornynan osyndaı ýaqytsha saqtaý ornyna deıin tasymaldaý kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes ne osy baptyń 6-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik tranzıt kedendik rásimine ornalastyrylmaı júzege asyrylady.

      11. Osy baptyń 5, 8 jáne 9-tarmaqtarynda aıqyndalǵan merzimderde olarǵa qatysty osy tarmaqtarda kózdelgen kedendik operaııalar jasalmaǵan taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

155-bap. Keden organyn taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etken kezde usynylatyn qujattar men málimetter

      1. Keden organyn taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etken kezde tasymaldaýshy mynadaı qujattar men málimetterdi:

      1) avtomobıl kóligimen halyqaralyq tasymaldaý kezinde:

      halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyna arnalǵan qujattardy;

      kóliktik (tasymaldaý) qujattardy;

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan, halyqaralyq poshta jóneltilimderin tasymaldaý kezinde olarmen ilesip júretin qujattardy;

      tasymaldaýshyda bar tasymaldanatyn taýarlarǵa arnalǵan kommerııalyq qujattardy;

      mynalar:

      halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn memlekettik tirkeý;

      taýarlardy tasymaldaýshy (ataýy jáne mekenjaıy);

      taýarlardy jóneltýshi el jáne taýarlardyń mejeli eli (ataýlary);

      taýarlardy jóneltýshi jáne alýshy (ataýlary jáne mekenjaılary);

      tasymaldaýshyda bar kommerııalyq qujattarǵa sáıkes taýarlardy satýshy jáne satyp alýshy;

      júk oryndarynyń sany, olardy tańbalaý jáne taýarlar oramalarynyń túrleri;

      taýarlar (Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesine nemese Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń ataýlary jáne alǵashqy alty tańbadan az emes deńgeıdegi kodtary);

      taýarlardyń brýtto salmaǵy (kılogrammen) ne taýarlardyń kólemi (tekshe metrmen);

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan nemese shekteý qoıylǵan taýarlardyń bolýy (bolmaýy);

      halyqaralyq taýar-kóliktik júkqujatty jasaý orny jáne kúni;

      konteınerlerdiń sáıkestendirý nómirleri týraly málimetterdi;

      2) sý kóligimen halyqaralyq tasymaldaý kezinde:

      jalpy deklaraııany;

      júk týraly deklaraııany;

      keme kerek-jaraqtary týraly deklaraııany;

      keme ekıpajynyń jeke zattary týraly deklaraııany;

      kemeniń rólin;

      jolaýshylardyń tizimin;

      eger osy tarmaqshada kózdelgen taýar týraly málimetter júk týraly deklaraııada qamtylmasa, kóliktik (tasymaldaý) qujattardy;

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan, halyqaralyq poshta jóneltilimderin tasymaldaý kezinde olarmen ilesip júretin qujattardy;

      mynalar:

      kemeni jáne onyń ulttyq tıesililigin tirkeý;

      keme (ataýy jáne sıpattamasy);

      keme kapıtany (tegi);

      keme agenti (tegi jáne mekenjaıy);

      kemedegi jolaýshylar (sany, tegi, aty, azamattyǵy (bodandyǵy), týǵan kúni jáne jeri, otyrǵyzý jáne túsirý porttary);

      keme ekıpajy músheleriniń sany jáne quramy;

      kemeni jóneltýshi port jáne kirgizýshi port (ataýlary);

      júk oryndarynyń sany, olardy tańbalaý jáne taýarlar oramasynyń túrleri;

      taýarlar (ataýlary, jalpy sany jáne sıpattamasy);

      taýarlardy tıeıtin port jáne túsiretin port (ataýlary);

      osy portta túsirýge jatatyn taýarlarǵa arnalǵan kóliktik (tasymaldaý) qujattardyń nómirleri;

      bortta qalatyn taýarlardy túsiretin porttar (ataýlary);

      taýarlardy jóneltýshi bastapqy porttar (ataýlary);

      kemedegi keme kerek-jaraqtary (ataýlary jáne sany);

      keme bortynda halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń bolýy (bolmaýy);

      keme bortynda quramynda esirtki, qatty áser etetin, psıhotroptyq jáne ýly zattar bar dárilik zattardyń bolýy (bolmaýy);

      keme bortynda qarý-jaraqty, oq-dárilerdi qosa alǵanda, qaýipti taýarlardyń bolýy (bolmaýy);

      konteınerlerdiń sáıkestendirý nómirleri týraly málimetterdi;

      3) áýe kóligimen halyqaralyq tasymaldaý kezinde:

      tasymaldaýshynyń azamattyq avıaııa salasyndaǵy halyqaralyq sharttarda kózdelgen standarttyq qujatyn (bas deklaraııa);

      áýe kemesiniń bortynda tasymaldanatyn taýarlar týraly málimetterdi qamtıtyn qujatty (júk vedomosy);

      bort kerek-jaraqtary týraly málimetterdi qamtıtyn qujatty;

      kóliktik (tasymaldaý) qujattardy;

      bortta tasymaldanatyn jolaýshylar jáne olardyń bagajy týraly málimetterdi qamtıtyn qujatty (jolaýshy vedomosy);

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan, halyqaralyq poshta jóneltilimderin tasymaldaý kezinde olarmen ilesip júretin qujattardy;

      tasymaldaýshyda bar tasymaldanatyn taýarlarǵa arnalǵan kommerııalyq qujattardy;

      mynalar:

      kemeniń ulttyq tıesililik belgileri jáne tirkeý belgileri;

      reıstiń nómiri, ushý marshrýty, kemeniń ushyp ketý pýnkti jáne kelý pýnkti;

      kemeni paıdalanýshy (ataýy);

      keme ekıpajy músheleriniń sany jáne quramy;

      kemedegi jolaýshylar (sany, tegi men aty-jóni, otyrǵyzý jáne túsirý pýnktteriniń ataýlary);

      taýarlar (ataýlary);

      júkke arnalǵan júkqujattyń nómiri, árbir júkke arnalǵan júkqujat boıynsha oryndardyń sany;

      taýarlardy tıeý pýnkti jáne túsirý pýnkti (ataýlary);

      kemege tıeletin nemese odan túsiriletin bort kerek-jaraqtarynyń sany;

      keme bortynda halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń bolýy (bolmaýy);

      keme bortynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan nemese shekteý qoıylǵan taýarlardyń, quramynda esirtki, qatty áser etetin, psıhotroptyq jáne ýly zattar bar dárilik zattardyń, qarý-jaraqtardyń, oq-dárilerdiń bolýy (bolmaýy);

      konteınerlerdiń sáıkestendirý nómirleri týraly málimetterdi;

      4) temirjol kóligimen halyqaralyq tasymaldaý kezinde:

      kóliktik (tasymaldaý) qujattardy;

      temirjol jyljymaly quramyna arnalǵan berý vedomosyn;

      kerek-jaraqtar týraly málimetterdi qamtıtyn qujatty;

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan, halyqaralyq poshta jóneltilimderin tasymaldaý kezinde olarmen ilesip júretin qujattardy;

      tasymaldaýshyda bar tasymaldanatyn taýarlarǵa arnalǵan kommerııalyq qujattardy;

      mynalar:

      taýarlardy jóneltýshi jáne alýshy (ataýlary jáne mekenjaılary);

      taýarlardy jóneltýshi stanııa jáne taýarlardyń mejeli stanııasy (ataýlary);

      júk oryndarynyń sany, olardy tańbalaý jáne taýarlar oramasynyń túrleri;

      taýarlar (Taýarlardy sıpattaý men kodtaýdyń úılestirilgen júıesine nemese Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń ataýlary jáne birinshi alty tańbadan az emes deńgeıdegi kodtary);

      taýarlardyń brýtto salmaǵy (kılogrammen);

      konteınerlerdiń sáıkestendirý nómirleri týraly málimetterdi usynady.

      2. Taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine qaramastan, keden organyn osy bapta kórsetilgen qujattar men málimetterdi usyný arqyly taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etken kezde tasymaldaýshy:

      1) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi;

      2) eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen taýarlarǵa qatysty keden organyna osy Kodekstiń 31-babyna sáıkes aldyn ala aqparat usynylǵan bolsa – aldyn ala aqparattyń tirkeý nómirin kórsete otyryp, aldyn ala aqparatty tirkeý týraly málimetterdi;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary jáne (nemese) teńiz arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty tranzıttik deklaraııany usynady.

      3. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes usynylýǵa jatatyn málimetter tasymaldaýshy usynǵan qujattarda qamtylmaǵan, ne eger tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattar osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylmaıtyn jaǵdaıda, tasymaldaýshy jetpeıtin málimetterdi qamtıtyn ózge qujattardy usynýǵa ne jetpeıtin málimetterdi jáne (nemese) usynylmaıtyn qujattar týraly málimetterdi erkin nysanda ótinish berý arqyly málimdeýge mindetti.

      4. Keden organyn halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etken kezde tasymaldaýshy osyndaı poshta jóneltilimderine qatysty olardy tasymaldaǵan kezde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń ilespe qujattaryn jáne osy Kodekstiń 369-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes málimetterdi usynady.

      5. Komıssııa taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly belgili bir kezeń ishinde sol bir halyqaralyq tasymaldaý kólik quralymen turaqty túrde tasymaldanǵan kezde keden organy taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly habardar etý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

156-bap. Kelý ornynda júzege asyrylatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne taýarlarmen jasalatynózge de júk operaııalary, sondaı-aq halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn aýystyrý

      1. Taýarlardy kelý ornynda túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne taýarlarmen jasalatyn ózge de júk operaııalary, sondaı-aq taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jetkizgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn basqa kólik quraldarymen aýystyrý júzege asyrylýy múmkin.

      2. Taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne taýarlarmen jasalatyn ózge de júk operaııalary, sondaı-aq taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jetkizgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn basqa kólik quraldarymen aýystyrý – keden organynyń jumys ýaqytynda jáne keden organynyń múddeli tulǵanyń suraý salýy boıynsha beriletin ruqsatymen arnaıy osy maqsattarǵa arnalǵan oryndarda, al eger taýarlar men kólik quraldaryna qatysty mundaı operaııalar salynǵan kedendik plombalar men mórlerdi buzbaı jasalýy múmkin bolǵan ne eger taýarlarǵa kedendik plombalar men mórler salynbaǵan jaǵdaıda ne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda keden organyn elektrondyq nemese jazbasha nysanda habardar etkennen keıin júzege asyrylady.

      3. Kelý ornynda avarııa, eńserilmeıtin kúshtiń áseri nemese ózge de mán-jaılar týyndaǵan kezde taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne taýarlarmen jasalatyn ózge de júk operaııalary, sondaı-aq taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jetkizgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn basqa kólik quraldarymen aýystyrý, eger mundaı operaııalardy jasamaý taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalýyna jáne (nemese) joıylýyna alyp kelýi múmkin bolsa, keden organynyń osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen ruqsatynsyz nemese oǵan habarlamaı jasalýy múmkin. Bul jaǵdaıda osyndaı operaııalardy jasaǵan tulǵa keden organyna olardyń jasalǵany týraly osyndaı operaııalar jasalǵan kezden bastap eki saǵattan keshiktirmeı habarlaıdy.

157-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlar kelgen kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimderi jáne esepteý

      1. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen kezde tasymaldaýshyda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kezden bastap týyndaıdy.

      2. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen kezde tasymaldaýshyda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet mynadaı mán-jaılar bastalǵan:

      1) taýarlardy kelý ornyna jetkizgen jáne ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan nemese keden organy taýarlardy kelý ornynda shyǵarǵan;

      2) eger osy taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardyń oryn aýystyratyn jerlerinen ketpese, taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken;

      3) osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵan jáne (nemese) olar osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherde óndirip alynǵan;

      5) keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezindeosy taýarlardyń tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin tanyǵan kezde toqtatylady, buǵan osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylǵanǵa jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalǵanǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılar jatpaıdy;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkilegen nemese memlekettiń menshigine aınaldyrǵan;

      7) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ustaǵan;

      8) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, solarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵan nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrǵan kezde toqtatylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndalýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) taýarlardy kelý ornyna jetkizbegen kezde – taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy kelý ornyna jetkizbeý faktisi anyqtalǵan kún;

      2) avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, taýarlar kelý ornynda joǵalǵan kezde – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kún;

      3) keden organy kelý ornynda ýaqytsha saqtaýǵa qoımaı nemese taýarlardy shyǵarmaı, taýarlardy kelý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý kezinde – osyndaı áketý kúni, al eger bul kún belgilenbese –taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótken kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp sanalady.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi tarıftik preferenııalar men jeńildikterdi qoldanbaı ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tólenýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 8 jáne 13-taraýlaryna sáıkes esepteledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin sheteldik valıýtany Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál málimetter bolmaǵan jaǵdaıda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik ákelý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, solarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń jetinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyqqan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyqqan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on tańba deńgeıinde júzege asyrylsa – Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń dál sol kodynyń taýarlaryna ne eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan bolsa, toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysyn negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly dál málimetter anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı dál málimetterdi negizge ala otyryp esepteledi, osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      6. Taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan, keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ustaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵannan keıin ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan jáne (nemese) olar (tolyq nemese ishinara) óndirip alynǵan jaǵdaıda osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

16-taraý. TAÝARLARDYŃ EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNAN KETÝI JÁNE OSYNDAI KETÝGE BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

158-bap. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin tasymaldaýshy keden organyna, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı osy Kodekstiń 155-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen qujattar men málimetterdi usynýǵa mindetti.

      2. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaramastan, tasymaldaýshy ne osy baptyń 8-tarmaǵyna sáıkes ózge tulǵa:

      1) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany nemese onyń kóshirmesin, osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty tranzıttik deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııa nemese tranzıttik deklaraııa eger osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylmaıtyn bolsa, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa nemese tranzıttik deklaraııa týraly málimetterdi ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge jol beretin ózge de qujatty;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý úshin tranzıttik deklaraııa:

      1) kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly kelý ornynda ornalasqan jóneltýshi keden organynan ketý ornynda ornalasqan mejeli keden organyna deıin tasymaldanǵan;

      2) osy Kodekstiń 225-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy jetkizý oryndarynyń ózgerýine baılanysty ketý ornynda ornalasqan keden organyna jetkizilgen;

      3) osy Kodekstiń 45-taraýyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty usynylady.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen qujattar nemese málimetter sheteldik taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin:

      1) bul sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ornyn aýystyrý jerlerinen ketpegen;

      2) bul sheteldik taýarlar áýe kemesinde turǵan jáne osy Kodekstiń 222-baby 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan jaǵdaılarda usynylmaıdy.

      5. Eger osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes usynylýǵa jatatyn málimetter tasymaldaýshy usynǵan qujattarda bolmaıtyn ne eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa, tranzıttik deklaraııa jáne (nemese) tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattar osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylmaıtyn jaǵdaıda, tasymaldaýshy jetispeıtin málimetterdi qamtıtyn ózge qujattardy usynýǵa ne erkin nysanda ótinish berý arqyly jetispeıtin málimetterdi jáne (nemese) usynylmaıtyn qujattar týraly málimetterdi málimdeýge quqyly.

      6. Halyqaralyq poshta jóneltilimderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde tasymaldaýshy osyndaı poshta jóneltilimderine qatysty olardy tasymaldaǵan kezde halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ilesip júretin, Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan qujattardy jáne osy Kodekstiń 369-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes málimetterdi usynady.

      7. Tasymaldaýshynyń atynan osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattar men málimetterdi keden ókili ne tasymaldaýshynyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge tulǵalar usynýy múmkin.

      8. Taýarlardy sý kóligimen tasymaldaǵan kezde osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar men málimetterdi deklarant nemese ekspedıtor usynýy múmkin.

      9. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine keden organynyń ruqsatymen jol beriledi.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine keden organynyń ruqsaty keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalana otyryp jáne kedendik deklaraııada ne onyń kóshirmesinde ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge jol beretin ózge qujatta jáne kóliktik (tasymaldaý) qujattarda keden organynyń tıisti belgilerin qoıý arqyly resimdeledi.

      Eger taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııa usynylmaıtyn bolsa, keden organynyń taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine ruqsaty keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalana otyryp jáne kóliktik (tasymaldaý) qujattarda keden organynyń tıisti belgilerin qoıý arqyly resimdeledi.

      Keden organynyń aqparattyq júıesi men tasymaldaýshynyń aqparattyq júıesiniń ózara is-qımyly bolǵan jaǵdaıda, kóliktik (tasymaldaý) qujattar elektrondyq túrde berilgen kezde keden organynyń taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine ruqsatyn resimdeý tasymaldaýshyǵa osyndaı ruqsat týraly elektrondyq nysanda habarlama jiberý arqyly júzege asyrylady.

      Iesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine keden organynyń ruqsaty osyndaı taýarlardy shyǵarý bolyp tabylady.

      10. Keden organynyń ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine ruqsaty týraly málimetter keden organdarynyń aqparattyq júıelerine engiziledi.

      11. Taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı Komıssııa belgili bir kezeń ishinde dál sol bir halyqaralyq tasymaldaý kólik quralymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly turaqty ótkizilgen kezde taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin tasymaldaýshynyń qujattar men málimetterdi usyný erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

      12. Osy baptyń 9-tarmaǵyn qospaǵanda, osy taraýdyń erejeleri jeke tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      Jeke tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi úshin osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar osy Kodekstiń 39-taraýyna sáıkes jasalady.

      13. Osy taraýdyń erejeleri:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan portqa kirmeı nemese áýejaıǵa qonbaı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyn kesip ótetin sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn taýarlarǵa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń ekinshi bóligine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń músheleri bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly sý jáne áýe kemelerimen tasymaldanatyn sheteldik taýarlarǵa;

      3) qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

159-bap. Taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýin rastaý

      Keden organdarynyń taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýin rastaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

160-bap. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde olarǵa qoıylatyn talaptar

      1. Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, eger bul taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardyń oryn aýystyrý jerlerinen ketpegen bolsa, sheteldik taýarlar belgili bir kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezdegideı ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen kezdegideı sanda jáne jaı-kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýge tıis.

      Tabıǵı tozý nemese kemý ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde taýarlardyń tabıǵı qasıetteriniń ózgerýi nemese kólik quralynda tógilmeıtin qaldyqtardyń bolýy saldarynan olardyń sanynyń ózgerýi saldarynan osyndaı sheteldik taýarlardyń sanyn jáne (nemese) jaı-kúıin ózgertýge jol beriledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary, osy baptyń 3 jáne 5-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, belgili bir kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezdegideı sanda jáne jaı-kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýge tıis.

      3. Myna jaǵdaılarda:

      1) tabıǵı tozý nemese kemý ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde taýarlardyń tabıǵı qasıetteriniń ózgerýi nemese kólik quralynda tógilmeıtin qaldyqtardyń bolýy saldarynan olardyń sanynyń ózgerýi saldarynan;

      2) úıindi retinde, úıý, quıý arqyly tasymaldanatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan sý kemelerimen áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn sý kemesiniń júkjaıyna (bólekjaıyna, ydysyna) tıeý kezinde aralastyrý nátıjesinde oryn alǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń sanyn jáne (nemese) jaı-kúıin ózgertýge jol beriledi.

      4. Úıindi retinde, úıý, quıý arqyly tasymaldanatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan sý kemelerimen áketiletin jáne solarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde osyndaı taýarlardy sý kemesiniń júkjaıyna (bólekjaıyna, ydysyna) tıeý kezinde aralasý nátıjesinde oryn alǵan olardyń sanyn jáne (nemese) jaı-kúıin ózgertýge jol beriletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlar sanynyń kemýi oryn alǵan sebepterge qaramastan, olardy belgili bir kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde málimdelgen sanǵa qaraǵanda az sanmen áketilýi múmkin.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóligi osy Kodekstiń 287-baby 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda jáne 296-baby 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      6. Eger taýarlardy qaıtarymsyz joǵaltý ne olardyń sanynyń jáne (nemese) jaı-kúıiniń ózgerýi avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan oryn alǵan jaǵdaıda, tulǵalar osy baptyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń jáne 2-tarmaǵynyń erejelerin saqtamaǵany úshin jaýapty bolmaıdy.

161-bap. Taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketkenge deıin júzege asyrylatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne taýarlarmen jasalatyn ózge de júk operaııalary, sondaı-aq halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn aýystyrý

      1. Kedendik baqylaýdaǵy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) jáne taýarlarmen jasalatyn ózge de júk operaııalaryna, sondaı-aq osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn basqa kólik quraldarymen aýystyrýǵa – qyzmet aımaǵynda tıisti operaııa jasalatyn keden organynyń ruqsatymen, al eger taýarlarǵa jáne halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty osyndaı operaııalar salynǵan kedendik plombalarǵa jáne mórlerge zaqym keltirmeı jasalýy múmkin bolǵan ne eger taýarlarǵa kedendik plombalar jáne mórler salynbaǵan jaǵdaıda keden organyn elektrondyq nemese jazbasha nysanda habardar etkennen keıin jol beriledi.

      2. Eger osyndaı operaııalardy birinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar jasaıtyn bolsa, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalar keden organynyń ruqsatyn almaı nemese oǵan habarlamaı jasalýy múmkin.

      3. Keden organy kóliktik (tasymaldaý) qujattarda, tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattarda ne Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary bergen ózge de qujattarda osyndaı operaııalardy jasaýǵa tyıym salý bolǵan kezde osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalardy jasaýǵa ruqsat berýden bas tartýǵa quqyly.

      4. Tulǵanyń ótinishi boıynsha keden organy osy baptyń 3-tarmaǵyn eskere otyryp, kedendik baqylaýdaǵy taýarlarmen júk operaııalaryn keden organynyń jumys ýaqytynan tys kezde jasaýǵa ruqsat etedi.

      5. Osy taraýdy qoldaný maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly taýarlar tasymaldanatyn kólik quraly da halyqaralyq tasymaldaý kólik quraly dep túsiniledi.

      6. Kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlarǵa qatysty osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalar osy Kodekstiń 228-babyna sáıkes jasalady.

162-bap. Avarııa, eńserilmeıtin kúshtiń áseri nemese ózge de mán-jaılar kezinde qoldanylatyn sharalar

      1. Eger taýarlardy ketý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótetin jerge deıin jetkizý avarııanyń, eńserilmeıtin kúsh áseriniń ne taýarlardy osylaısha jetkizýge kedergi keltiretin ózge de mán-jaılardyń saldarynan úzilgen jaǵdaıda, tasymaldaýshy taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin barlyq sharalardy qoldanýǵa, jaqyn keden organyna osyndaı mán-jaılar týraly jáne taýarlardyń turǵan jeri týraly dereý habarlaýǵa, sondaı-aq taýarlardy keden organy kórsetken jaqyn keden organyna ne ózge orynǵa tasymaldaýǵa nemese olardy tasymaldaýdy (tasýdy) (kólik quraly buzylǵan kezde) qamtamasyz etýge mindetti.

      2. Tasymaldaýshyda nemese ózge de tulǵalarda osy baptyń 1-tarmaǵynyń talaptaryn saqtaýǵa baılanysty týyndaǵan shyǵystardy keden organy ótemeıdi.

163-bap. Sheteldik taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde tasymaldaýshyda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet keden organy taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine ruqsat bergen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde tasymaldaýshyda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet mynadaı mán-jaılar bastalǵan:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótken;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan;

      3) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵan jáne (nemese) olar osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵan;

      4) keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezindeosy taýarlardyń tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin tanyǵan kezde toqtatylady, buǵan osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylǵanǵa jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalǵanǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılar jatpaıdy;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkilegen nemese memlekettiń menshigine aınaldyrǵan;

      6) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken;

      7) qylmystyq quqyq buzushylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, solarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵan nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrǵan kezde toqtatylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet sheteldik taýarlar avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn is júzinde kesip ótkenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi kezinde joǵalǵan jaǵdaıda oryndalýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde – taýarlar joǵalǵan kún, eger bul kún belgilenbese, keden organy taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine ruqsat bergen kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi tarıftik preferenııalar men jeńildikterdi qoldanbaı ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tólenýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 8 jáne 13-taraýlaryna sáıkes esepteledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin sheteldik valıýtany Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál málimetter bolmaǵan jaǵdaıda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, solarǵa qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń jetinshi bóligin eskere otyryp, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyqqan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyqqan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on tańba deńgeıinde júzege asyrylsa – Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń dál sol kody bar taýarlarǵa ne eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde belgilengen bolsa, toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly dál málimetter anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı dál málimetter negizge alyna otyryp esepteledi, osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne áreketter osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes, tólenbegen somalardy óndirip alý osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes júzege asyrylady.

      5. Taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan, keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵannan keıin ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan jáne (nemese) olar óndirip alynǵan (tolyq nemese ishinara) jaǵdaılarda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

17-taraý. TAÝARLARDY ÝAQYTShA SAQTAÝ JÁNE TAÝARLARDY ÝAQYTShA SAQTAÝǴA ORNALASTYRÝǴA BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

164-bap. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý týraly jalpy erejeler

      1. Sheteldik taýarlardy ýaqytsha saqtaý oryndarynda keden organy olardy shyǵarǵanǵa deıin ne eger sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardyń oryn aýystyratyn jerlerinde saqtalǵan bolsa, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine keden organynyń ruqsatyn alǵanǵa deıin ne qylmystyq quqyq buzushylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıý nemese tyıym salý qoldanylatyn kúnge deıin saqtaý taýarlardy ýaqytsha saqtaý dep túsiniledi.

      2. Osy baptyń 4-tarmaǵynda, osy Kodekstiń 154-babynyń 8 jáne 9-tarmaqtarynda, 185-babynyń 8-tarmaǵynda, 209-babynyń 6-tarmaǵynda, 232-babynda, 321-babynyń 3-tarmaǵynda, 342-babynda jáne 369-babynyń 11-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılar men merzimderde taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa jatady.

      3. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty, sondaı-aq osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda qoldanylmaıdy.

      4. Qylmystyq quqyq buzushylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn, solarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan, onyń ishinde taýarlardy tárkileý týraly sheshimniń kúshi joıylǵan ne tárkileý túrindegi jaza (óndirip alý) ózge jaza (óndirip alý) túrimen aýystyrylǵan jaǵdaıda, taýarlar:

      1) sottyń nemese ózge de ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq ne ákimshilik jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      2) ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is qozǵaýdan bas tartý týraly sheshimi;

      3) sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq isti ne ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly isti toqtatý týraly sheshimi;

      4) sottyń aıyptaý (aqtaý) úkimi;

      5) sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) ákimshilik jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      6) sottyń taýarlardy tárkileý týraly sheshimniń kúshin joıý ne tárkileý túrindegi jazany (óndirip alýdy) ózge jaza (óndirip alý) túrimen aýystyrý týraly sheshimi kúshine engen kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirmeı ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylýǵa tıis.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylmaǵan taýarlardy keden organy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      6. Eger osy tarmaqta kórsetilgen taýarlarǵa qatysty taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin osy tarmaqta kózdelgen merzim aıaqtalǵanǵa deıin kedendik deklaraııa berilgen bolsa, osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      7. Ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalardyń – osyndaı taýarlardy paıdalanýǵa, onyń ishinde olar shyǵarylǵanǵa deıin ýaqytsha saqtaý ornynyń aýmaǵynan áketýge, al eger sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardyń oryn aýystyrý jerlerinde ýaqytsha saqtaýda turǵan bolsa, olar shyǵarylǵanǵa deıin ne taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine keden organynyń ruqsatyn alǵanǵa deıin olardy paıdalanýǵa quqyǵy joq.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke turaqty turýǵa qonys aýdarý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memlekettiń zańnamasyna sáıkes bosqyn, májbúrli qonys aýdarýshy mártebesin alýǵa nıeti bar sheteldik jeke tulǵanyń ýaqytsha saqtalýy osy Kodekstiń 342-babyna sáıkes júzege asyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty qoldanylmaıdy.

      8. 193-baptyń 7 jáne 8-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda, eger ýaqytsha saqtaý merzimderiniń aıaqtalý kúnine qaraı kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalmaǵan jáne (nemese) kedendik saraptamanyń nátıjeleri alynbaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń ýaqytsha saqtaý ornyn taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin ózgertýge jol beriledi.

      Sheteldik taýarlardy taýarlardy bir ýaqytsha saqtaý ornynan taýarlardy basqa ýaqytsha saqtaý ornyna tasymaldaý (tasý) osyndaı taýarlardy bir keden organy qyzmetiniń aımaǵynda ornalasqan ýaqytsha saqtaý oryndary arasynda ótkizgen jaǵdaıda kedendik tranzıt kedendik rásimine ornalastyrylmaı júzege asyrylady.

      9. Kólik quraldarynda ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan (ornalastyrylatyn) sheteldik taýarlar bolǵan jaǵdaıda, osyndaı kólik quraldary ýaqytsha saqtaý oryndarda bola alady.

165-bap. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý oryndary

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyrýǵa bolatyn ýaqytsha saqtaý qoımalary men ózge de oryndar (budan ári – ýaqytsha saqtaý oryndary) taýarlardy ýaqytsha saqtaý oryndary bolyp tabylady.

      2. Taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy mynadaı oryndarda da:

      1) óz taýarlaryn saqtaý qoımasynda;

      2) mynalardyń:

      keden qoımasynyń;

      erkin qoımanyń;

      arnaıy ekonomıkalyq aımaqtyń;

      bajsyz saýda dúkeniniń aýmaqtarynda (úı-jaılarynda) júzege asyrýǵa bolady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen oryndarda ýaqytsha saqtaý óz taýarlaryn saqtaý qoımasy retinde ǵana paıdalanylatyn keden qoımasy, erkin qoıma, arnaıy ekonomıkalyq aımaq, bajsyz saýda dúkeni aýmaǵynyń (úı-jaıynyń) bir bóliginde júzege asyrylady. Keden qoımasy, erkin qoıma, arnaıy ekonomıkalyq aımaq, bajsyz saýda dúkeni aýmaǵynyń (úı-jaıynyń) bir bóligi óz taýarlaryn saqtaý qoımasy retinde paıdalanylǵan jaǵdaıda, aýmaqtyń (úı-jaıdyń) osyndaı bóligi aýmaqtyń (úı-jaıdyń) qalǵan bóliginen tutas qorshaýmen oqshaýlanýǵa tıis;

      3) qurylysjaılarda, úı-jaılarda (úı-jaılardyń bólikterinde) jáne (nemese) ekinshi nemese úshinshi tıpterdiń kýálikterin alǵan ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń ashyq alańdarynda (ashyq alańdardyń bólikterinde);

      4) osy Kodekstiń 170-babyna sáıkes taýarǵa qatysty ókilettikteri bar adamnyń ótinishi boıynsha oryndarda júzege asyrýǵa bolady.

      3. Taýarlar ıesiniń kedendik baqylaýdaǵy óz taýarlaryn ýaqytsha saqtaýǵa arnalǵan úı-jaıy jáne (nemese) ashyq alańy óz taýarlaryn saqtaý qoımasy bolyp tabylady. Bul rette óz taýarlaryn saqtaý qoımalary mynadaı talaptarǵa saı bolýǵa tıis:

      1) úı-jaılar jáne (nemese) ashyq alańdar menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jaldaýda bolýǵa, bul rette jaldaý merzimi ótinish berilgen kúnnen bastap alty aıdan kem bolmaýǵa tıis;

      2) ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵy bolýǵa, al arnaıy saqtaý oryndaryna gaz ornalastyrylatyn jaǵdaıda tıisti esepke alý aspaptary bolýǵa;

      3) aýmaq osy Kodekstiń 404-babyna sáıkes belgilenýge tıis;

      4) tehnıkalyq jaǵynan jaramdy kireberis joldardyń, sondaı-aq qatty tósemi (beton, asfalt, rezeńke ne ózge de qatty tósemi) bar taýarlardy jete tekserýge arnalǵan oryndary, onyń ishinde elektr jaryǵymen jaraqtandyrylǵan jabyq alańdary bolýǵa;

      5) tıeý-túsirý alańdaryn (bir nemese birneshe qoıma úı-jaılary men alańdardyn) qosa alǵanda, aýmaq bir poshta mekenjaıy boıynsha ornalasýǵa jáne óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń búkil perımetri boıynsha tutas qorshaýy bolýǵa tıis.

      Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary tek qana osy Kodekste belgilengen talaptarǵa sáıkes paıdalanylýǵa tıis. Kórsetilgen qoımalardy ózge maqsattarda paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen aýmaqtardy (úı-jaılardy) óz taýarlaryn saqtaý qoımasy retinde paıdalanǵan kezde óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý talap etilmeıdi.

      4. Ýaqytsha saqtaý oryndary kedendik baqylaý aımaǵy bolyp tabylady.

      5. Basqa taýarlarǵa zııan keltirýi múmkin nemese erekshe saqtaý jaǵdaılaryn talap etetin taýarlar osyndaı taýarlardy saqtaýǵa arnaıy beıimdelgen ýaqytsha saqtaý oryndarynda saqtalýǵa tıis.

      6. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý oryndaryna ornalastyrý ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen rastalady.

166-bap. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý tártibi

      1. Zańdy tulǵa óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgennen keıin óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi bolyp tanylady.

      2. Úı-jaılardy nemese ashyq alańdardy óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý úshin zańdy tulǵa qyzmet aımaǵynda óz taýarlaryn saqtaý qoımasy qurylatyn aýmaqtyq keden organyna ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha ótinish beredi.

      3. Ótinishti aýmaqtyq keden organy ol tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      Aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamy osy Kodekstiń 415-babyna sáıkes ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtaryn osy Kodekstiń 165-babynyń 3-tarmaǵynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserý júrgizedi.

      Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi júrgizý kezinde ótinish ıesi aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamyna osy Kodekstiń 165-babynyń 3-tarmaǵynda aıqyndalǵan talaptardyń oryndalýyn rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin usynady.

      Bul rette usynylǵan qujattardyń kóshirmeleri úı-jaılardy jáne aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisine qosa beriledi, ol aýmaqtyq keden organynda qalady.

      4. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń nemese aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar tolyq kólemde usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekste belgilengen talaptarǵa saı kelmegen jaǵdaılarda qabyldanady. Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      6. Tulǵany óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim nemese engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzimde qabyldanady.

      7. Tulǵa óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen nemese ony engizýden bas tartylǵan jaǵdaılarda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin jazbasha jáne (nemese) elektrondyq nysanda habardar etedi.

      8. Zańdy tulǵa qaıta tirkelgen kezde óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi aýmaqtyq keden organyn qaıta tirkeý faktisi týraly osyndaı qaıta tirkeý ótken kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen kesh emes merzimde habardar etýge mindetti.

167-bap. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń mindetteri

      Óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi:

      1) úı-jaıdy nemese ashyq alańdy osy Kodekstiń 165-babynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kedendik baqylaýdy qamtamasyz etý úshin qajetti tıisti túrde jaılastyrýǵa;

      2) ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlardy kedendik baqylaýdan bólek, úı-jaıdan nemese ashyq alańnan alý múmkindigin bolǵyzbaýǵa;

      3) úı-jaıdaǵy nemese ashyq alańdaǵy taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge;

      4) kedendik baqylaýdy júzege asyrýǵa járdemdesýge;

      5) esepke alýdy (onyń ishinde avtomattandyrylǵan baqylaý men esepke alý nysanyn paıdalana otyryp) júrgizýge jáne keden organyna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kelip túsetin, saqtalatyn, áketiletin taýarlar jáne (nemese) kólik quraldary týraly eseptilikti usynýǵa;

      6) esepke alýdy (onyń ishinde avtomattandyrylǵan baqylaý men esepke alý nysanyn paıdalana otyryp) júrgizýge jáne keden organyna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen óz taýarlaryn saqtaý qoımasyna sheteldik taýarlardy ákelýdi, áketýdi júzege asyratyn kólik quraldary boıynsha eseptilikti usynýǵa;

      7) saqtalatyn taýarlarǵa keden organdarynyń ruqsatynsyz bóten tulǵalardyń qol jetkizýin bolǵyzbaýǵa;

      8) keden organdary laýazymdy adamdarynyń talaby boıynsha olardyń saqtalatyn taýarlarǵa qol jetkizýin qamtamasyz etýdi qosa alǵanda, keden organdarynyń talaptaryn oryndaýǵa;

      9) taýarlardy joǵaltqan ne keden organynyń ruqsatynsyz basqa tulǵalarǵa bergen kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaýǵa;

      10) keden organyn jóndeý jumystaryn júrgizý týraly, óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń alańyn ulǵaıtý ne azaıtý týraly osy jumystardy oryndaýdy josparlap otyrǵan merzimdi kórsete otyryp, jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etýge mindetti.

168-bap. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý

      1. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin qyzmet aımaǵynda qoıma qurylǵan aýmaqtyq keden organy:

      1) óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń jóndeý jumystaryn júrgizý týraly, óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń alańyn ulǵaıtý ne azaıtý týraly ótinishi boıynsha – óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi aıqyndaǵan merzimge;

      2) óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi osy Kodekste óz taýarlaryn saqtaý qoımalaryna belgilengen talaptar men mindetterdi saqtamaǵan kezde – bir aıǵa deıingi merzimge toqtata turady.

      2. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim mundaı toqtata turýdyń sebebi kórsetile otyryp, qyzmet aımaǵynda qoıma qurylǵan aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti onyń áreketin toqtata turǵan sebepter joıylǵan kezde qaıta bastalady.

      4. Óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi aıqyndaǵan merzim ótkenge deıin qyzmet aımaǵynda qoıma qurylǵan aýmaqtyq keden organyna óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń qyzmetin toqtata turý merzimin uzartý ne qaıta bastaý týraly ótinishin usynady.

169-bap. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen shyǵarý

      1. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen shyǵarý úshin mynalar negiz bolyp tabylady:

      1) osy Kodekste belgilengen talaptar men mindetterdi qatarynan alty aı ishinde birneshe ret buzý;

      2) zańdy tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taratylýy;

      3) qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrýdy qospaǵanda, zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      4) sheshimniń qoldanylýyn buryn toqtata turǵan sebepterdiń osy Kodekstiń 168-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda belgilengen merzim ishinde joıylmaýy;

      5) óz taýarlaryn saqtaý qoımasyna qatysty múliktik quqyqtardyń toqtatylýy nemese ózgerýi;

      6) óz taýarlaryn saqtaý qoımasy ıesiniń ótinishi;

      7) osy Kodekstiń 168-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń ıesi aıqyndaǵan merzim ótkenge deıin óz taýarlaryn saqtaý qoımasynyń qyzmetin toqtata turý merzimin uzartý ne qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishtiń bolmaýy.

      2. Óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen shyǵarý týraly sheshim mundaı shyǵarýdyń sebebi kórsetile otyryp, qyzmet aımaǵynda qoıma qurylǵan aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      Buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde tıisti aqparat jazbasha nysanda ıesiniń nazaryna jetkiziledi.

      3. Tulǵa óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen shyǵarylǵan kezde olarda saqtalatyn taýarlar osy baptyń 2-tarmaǵynda aıqyndalǵan buıryq qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirilmeı ýaqytsha saqtaý qoımasyna qoıýǵa ne osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimmen ornalastyrylýǵa tıis.

      4. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń negizderi boıynsha óz taýarlaryn saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen shyǵarylǵan kezde kórsetilgen tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıtalama ótinishin aýmaqtyq keden organy tulǵany osyndaı tizilimnen shyǵarý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

170-bap. Oryndarda taýarǵa qatysty ókilettikterge ıe tulǵanyń ótinishi boıynsha ýaqytsha saqtaý

      1. Taýarǵa qatysty ókilettikterge ıe tulǵanyń ótinishi boıynsha taýarlardy ýaqytsha saqtaý:

      1) ýaqytsha saqtaý oryndary nemese qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilmegen alýshynyń qoımasynda;

      2) kólik quraly alýshynyń menshigindegi, sharýashylyq júrgizýindegi, jedel basqarýyndaǵy nemese ol jaldaý quqyǵynda paıdalanatyn úı-jaılarda nemese ashyq alańdarda bolǵan jaǵdaıda avtomobıl kólik quraldarynda;

      3) alýshynyń menshigindegi, sharýashylyq júrgizýindegi, jedel basqarýyndaǵy nemese ol jaldaý quqyǵynda paıdalanatyn temirjol jolynyń ýchaskesindegi temirjol kólik quraldarynda;

      4) alýshy nemese ózderiniń gabarıtteri saldarynan 165-baptyń 1-tarmaǵynda jáne osy tarmaqtyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen ýaqytsha saqtaý oryndarda ornalastyrýǵa múmkin bolmaıtyn iri gabarıtti taýarlarǵa qatysty ókilettikterge ıe ózge tulǵa aıqyndaǵan oryndarda kórsetilgen taýarlardy mundaı oryndarda saqtaý múmkindigin rastaıtyn qujattar usynyla otyryp júzege asyrylady.

      2. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn mindetti túrde qamtamasyz ete otyryp, osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes júzege asyrylady.

      3. Taýarlardy osy Kodekstiń 28-babynyń talaptaryna sáıkes keletin kólik quraldarynda ýaqytsha saqtaý osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýdyń búkil merzimi ishinde sáıkestendirý quraldarynyń tutastyǵy qamtamasyz etilgen kezde júzege asyrylady.

      4. Taýarlardy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalaryna sáıkes ýaqytsha saqtaǵan kezde taýarǵa qatysty ókilettikterge ıe tulǵa osy Kodekstiń 165-baby 3-tarmaǵynyń 1), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda jáne 5-tarmaǵynda belgilengen talaptardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge mindetti.

      Taýarlardy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes ýaqytsha saqtaǵan kezde taýarǵa qatysty ókilettikterge ıe tulǵa osy Kodekstiń 165-babynyń 5-tarmaǵynda belgilengen talaptardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge mindetti.

171-bap. Taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin tasymaldaýshy nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa keden organyna taýarlar, taýarlardy jóneltýshi jáne alýshy, olardy jóneltýshi el jáne mejeli el týraly málimetterdi qamtıtyn kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) kedendik qujattardy ne elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparattyń tirkeý nómiri týraly málimetterdi qamtıtyn qujatty usynady.

      Qujattardy keden organyna berý elektrondyq nysanda júzege asyrylýy múmkin.

      2. Keden organy taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy osyndaı qujattar keden organyna berilgen kezden bastap bir saǵattan keshiktirmeı tirkeıdi jáne osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵaǵa qujattardyń tirkelgeni týraly rastamany beredi.

      Keden organynyń taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy tirkeýge jáne olardyń tirkelgeni týraly rastamany berýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      3. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegennen keıin taýarlar ýaqytsha saqtaýda turǵan bolyp esepteledi.

      4. Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alý nıeti bar sheteldik jeke tulǵanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryn ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar osy Kodekstiń 342-babyn eskere otyryp jasalady.

      5. Taýarlardy ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálikteri bar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń kedendik baqylaý aımaǵy bolyp tabylatyn qurylystaryna, úı-jaılaryna (úı-jaılarynyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdaryna (ashyq alańdarynyń bólikterine) jetkizý kezinde taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar osy Kodekstiń 539-baby eskerile otyryp jasalady.

172-bap. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi

      1. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi keden organy taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy tirkegen kúnnen keıingi kúnnen bastap esepteledi jáne osy baptyń 2-tarmaǵynda jáne osy Kodekstiń 342-babynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, tórt aıdy quraıdy.

      Komıssııa taýarlardyń jekelegen sanattary úshin ýaqytsha saqtaý merzimin osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen merzimnen kem aıqyndaýǵa quqyly.

      2. Halyqaralyq poshta almasý oryndarynda (mekemelerinde) saqtalatyn halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly áýe kóligimen ótkiziletin jolaýshy almaǵan nemese talap etpegen júkke qatysty ýaqytsha saqtaý merzimi alty aıdy quraıdy.

      3. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi aıaqtalǵan soń shyǵarý júrgizilmegen ne olarǵa qatysty taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵarylýyna keden organynyń ruqsaty alynbaǵan taýarlardy, eger sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardyń oryn aýystyrý jerlerinde saqtalsa, keden organy osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      Eger kedendik deklaraııany keden organy ýaqytsha saqtaý merzimi aıaqtalǵanǵa deıin tirkegen, biraq keden organy taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi ótken soń taýarlardy shyǵarýdy júrgizbegen ne taýarlardy shyǵarýdan bas tartpaǵan jaǵdaıda, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy keden organy kidirtpeıdi. Taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, ýaqytsha saqtaý merzimi ótken taýarlardy keden organy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

173-bap. Ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlarmen jasalatyn operaııalar

      1. Ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar osyndaı taýarlarmen olardyń ózgermeıtin kúıde saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti operaııalardy jasaýǵa, onyń ishinde taýarlardy qarap-tekserýge jáne ólsheýge, ýaqytsha saqtaý orny sheginde olardyń ornyn aýystyrýǵa quqyly.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilmegen operaııalar, onyń ishinde taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin alý, zaqymdanǵan oramasyn túzetý, taýarlardyń sanyn jáne (nemese) sıpattamalaryn aıqyndaý úshin oramasyn ashý, sondaı-aq taýarlardy keıinnen tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý úshin qajetti operaııalar keden organynyń ruqsatymen jasalady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen ruqsatty alý úshin ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵa qyzmet aımaǵynda osyndaı ýaqytsha saqtaý orny ornalasqan keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamyna erkin nysanda jasalǵan ótinishti usynady.

      Osyndaı ótinishti qaraý merzimi keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamy kórsetilgen ótinishti alǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen aspaýǵa tıis.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen operaııalardy júrgizýge arnalǵan ruqsatty ne mundaı ruqsattan bas tartýdy ótinishke belgiler qoıý arqyly keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamy resimdeıdi.

      Eger olardy júzege asyrý taýarlardy joǵaltýǵa nemese olardyń kúıin ózgertýge alyp keletin bolsa, keden organy mundaı operaııalardy júrgizýge ruqsat berýden bas tartady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen operaııalardy júrgizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamy mundaı bas tartýdyń negizin kórsetedi.

      3. Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alýǵa nıeti bar sheteldik jeke tulǵanyń ýaqytsha saqtaýda turǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarymen jasalatyn operaııalar osy Kodekstiń 342-babyna sáıkes jasalady.

174-bap. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylatyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet:

      1) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin qujattardy usynǵan tasymaldaýshyda nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵada – keden organy osy qujattardy tirkegen kezden bastap;

      2) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesinde – taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasynda ornalastyrǵan kezden bastap;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵada – keden organy taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet mynadaı:

      1) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin qujattardy usynǵan tasymaldaýshyda nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵada:

      taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasyna ornalastyrý ne olardy ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ýaqytsha saqtaýǵa ózge tulǵanyń qabyldaýy;

      osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin taýarlardy sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      2) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesinde:

      taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasynan olardy kedendik rásimmen ornalastyrýǵa baılanysty berý;

      taýarlardy osy baptyń 4-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵada – taýarlardy osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      4) osy baptyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalarda:

      kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezindeosy taýarlardyń tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin tanyǵan kezde toqtatylady, buǵan osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylǵanǵa jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalǵanǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılar jatpaıdy;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      keden organynyń taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ustaýy;

      qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, solarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde mynalar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi:

      1) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin qujattardy usynǵan tasymaldaýshy nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa úshin:

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan taýarlar ýaqytsha saqtaý qoımasyna ornalastyrǵanǵa nemese olardy ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ýaqytsha saqtaýǵa ózge tulǵa qabyldaǵanǵa deıin joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegen kún;

      ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan taýarlar olardy ýaqytsha saqtaý qoımasyna ornalastyrǵanǵa ne olardy ózge tulǵa ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ýaqytsha saqtaýǵa qabyldaǵanǵa deıin alýshyǵa nemese ózge tulǵaǵa keden organynyń ruqsatynsyz berilgen jaǵdaıda – osyndaı berý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegen kún;

      2) ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵa úshin:

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan taýarlar ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ornalastyrǵanǵa deıin joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegen kún;

      ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan taýarlar ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda olardy ornalastyrǵanǵa deıin alýshyǵa nemese ózge tulǵa keden organynyń ruqsatynsyz berilgen jaǵdaıda – osyndaı berý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegen kún;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi ne ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵa úshin:

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúshtiń áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý jaǵdaılary kezinde tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ýaqytsha saqtaý qoımasynda nemese ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda saqtalatyn taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlar ýaqytsha saqtaý qoımasynda ne ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ornalastyrylatyn kún;

      ýaqytsha saqtaý qoımasynda nemese ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda saqtalatyn taýarlar keden organynyń ruqsatynsyz alýshyǵa nemese ózge tulǵaǵa berilgen jaǵdaıda – osyndaı berý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlar ýaqytsha saqtaý qoımasynda ne ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda ornalastyrylatyn kún;

      taýarlardy alýshynyń qoımasynda saqtalatyn taýarlar taýarlardy ýaqytsha saqtaý maqsatynda paıdalanylmaǵan jaǵdaıda – osyndaı paıdalaný kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan qujattardy keden organy tirkegen kún.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi tarıftik preferenııalar men jeńildikterdi qoldanbaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tólenýge tıis.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 8 jáne 13-taraýlaryna sáıkes esepteledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynda tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin sheteldik valıýtany Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly dál málimetter bolmaǵan jaǵdaıda tólenýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, solarǵa qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń jetinshi bóligin eskere otyryp, osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyqqan jerine jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetterge súıene otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyqqan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on tańba deńgeıinde júzege asyrylsa – Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń dál sol kody bar taýarlarǵa ne eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde belgilengen bolsa, toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysyn negizge ala otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly dál málimetter anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı dál málimetterge súıene otyryp esepteledi, kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes osy tólenbegen somalardy óndirip alý júrgiziledi.

      6. Taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan, keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ustaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵannan keıin ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan jáne (nemese) olar (tolyq nemese ishinara) óndirip alynǵan jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

18-taraý. KEDENDIK DEKLARAIIaLAÝ JÁNE KEDENDIK DEKLARAIIaNY BERÝGE, TIRKEÝGE JÁNE KERI QAITARYP ALÝǴA, KEDENDIK DEKLARAIIaDA MÁLIMDELGEN MÁLIMETTERDI ÓZGERTÝGE (TOLYQTYRÝǴA) BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

175-bap. Kedendik deklaraııalaý týraly jalpy erejeler

      1. Taýarlar kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezde ne osy Kodekstiń 341-babynyń 4-tarmaǵynda, 355-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 364-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

      Taýarlar osy Kodekstiń 284-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes erkin kedendik aımaqtyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde, sondaı-aq osy Kodekstiń 369-babynyń 3, 13, 14, 15 jáne 16-tarmaqtarynda jáne 384-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıdy.

      2. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııalaýdy deklarant ne keden ókili júzege asyrady.

      3. Kedendik deklaraııalaý elektrondyq nysanda júzege asyrylady.

      4. Mynadaı jaǵdaılarda jazbasha nysanda kedendik deklaraııalaýǵa:

      1) taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde;

      2) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty;

      3) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty;

      4) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty;

      5) kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge qujattardy, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardy osy Kodekstiń 176-baby 6-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes kedendik deklaraııa retinde paıdalanǵan kezde;

      6) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda jáne Komıssııada kózdelgen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda jol beriledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejesine qaramastan, eger keden organynda keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerdiń tehnıkalyq irkilisterden, baılanys quraldary (telekommýnıkaııalyq jeliler jáne Internet) jumysynyń buzylýynan, elektr energııasynyń sóndirilýinen, avarııadan, eńserilmeıtin kúshtiń áserinen nemese keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerdiń isten shyǵýyna alyp kelgen ózge de mán-jaılardan týyndaǵan jaramsyz bolýyna baılanysty, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilenetin ózge de jaǵdaılarda deklaranttyń kedendik deklaraııalaýdy elektrondyq nysanda iske asyrýyn qamtamasyz etý múmkindigi bolmasa, kedendik deklaraııalaý jazbasha nysanda júzege asyrylýy múmkin.

      6. Kedendik deklaraııalaý nysanyna qaraı elektrondyq qujat túrindegi kedendik deklaraııa (budan ári – elektrondyq kedendik deklaraııa) nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrindegi kedendik deklaraııa (budan ári – qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııa) paıdalanylady.

      7. Eger sheteldik taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanǵan jaǵdaılarda, kedendik deklaraııa osyndaı taýarlarǵa qatysty olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingenge deıin nemese taýarlar jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan jetkizý ornyna jetkizilgenge deıin berilgende kedendik deklaraııalaý (budan ári – aldyn ala kedendik deklaraııalaý) erekshelikteri osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalady.

      Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berý kezinde deklarantta taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııada málimdeý úshin qajetti dál málimetter bolmaǵan jaǵdaıda kedendik deklaraııalaý (budan ári – tolyq emes kedendik deklaraııalaý) erekshelikteri osy Kodekstiń 186-babynda aıqyndalady.

      Eger tulǵa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdi berý kezeńi ishinde eki nemese odan kóp partııamen birdeı sharttarda júzege asyrǵan jaǵdaıda kedendik deklaraııalaý (budan ári – merzimdik kedendik deklaraııalaý) erekshelikteri osy Kodekstiń 187-babynda aıqyndalady.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń qalǵan bóliginen AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn AEA, erkin qoıma aýmaǵynan Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý berý kezeńi ishinde eki nemese odan kóp partııamen birdeı sharttarda júzege asyrylǵan jaǵdaıda, taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri (budan ári –AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn merzimdik kedendik deklaraııalaý) osy Kodekstiń 188-babynda aıqyndalady.

      Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy, sondaı-aq solarǵa qatysty sany jáne (nemese) kedendik quny týraly dál málimetterdi usyný múmkin bolmaıtyn taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri (budan ári – ýaqytsha kedendik deklaraııalaý) osy Kodekstiń 189-babynda aıqyndalady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri osy Kodekstiń 190-babynda aıqyndalady.

      8. Komıssııa osy Kodekstiń 216-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóligine jáne 306-babynyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes solarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet týyndamaıtyn taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

176-bap. Kedendik deklaraııa

      1. Kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik deklaraııanyń mynadaı túrleri qoldanylady:

      1) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa;

      2) tranzıttik deklaraııa;

      3) jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa;

      4) kólik quralyna arnalǵan deklaraııa.

      2. Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda kedendik qun deklaraııasy toltyrylady, onda taýarlardyń kedendik quny týraly, onyń ishinde taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisi, taýarlardyń kedendik qunynyń shamasy týraly, taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaýǵa qatysy bar taýarlarmen jasalatyn mámileniń sharttary men mán-jaılary týraly málimetter málimdeledi.

      Kedendik qun deklaraııasy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

      Kedendik qun deklaraııasynyń nysanyn, kedendik qun deklaraııasynyń elektrondyq qujat túrindegi jáne kedendik qun deklaraııasynyń elektrondyq túriniń qaǵaz jetkizgishtegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa – taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý kezinde paıdalanylady.

      Tranzıttik deklaraııa taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde paıdalanylady.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde paıdalanylady.

      Kólik quralyna arnalǵan deklaraııa – halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý kezinde, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý kezinde paıdalanylady.

      4. Kedendik deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetterdiń tizbesi kedendik tólemderdi, salyqtardy esepteý jáne tóleý, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný, kedendik statıstıkany qalyptastyrý, tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn baqylaý, keden organdarynyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jóninde sharalar qabyldaýy úshin, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń saqtalýyn baqylaý úshin qajetti málimettermen ǵana shekteledi.

      5. Kedendik deklaraııanyń nysandaryn, elektrondyq kedendik deklaraııanyń jáne qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııanyń elektrondyq túrleriniń qurylymdary men formattaryn jáne olardy toltyrý tártipterin Komıssııa osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen kedendik deklaraııanyń túrlerine, kedendik rásimderge, taýarlardyń sanattaryna, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin tulǵalarǵa qaraı aıqyndaıdy.

      6. Osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda aıqyndalatyn jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalatyn jaǵdaılarda jáne tártippen taýarlar shyǵarý úshin qajetti málimetterdi qamtıtyn kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattardy, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa jáne tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanýǵa jol beriledi.

      Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa jáne tranzıttik deklaraııa retinde kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattardy, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardy paıdalaný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattar, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattar taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa jáne tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanylǵan kezde, eger Komıssııa jáne (nemese) osy Kodekste ózgeshe aıqyndalmasa, kedendik deklaraııalaý jazbasha nysanda júzege asyrylady.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine qaraı Komıssııa tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanylatyn kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattardyń, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardyń tizbesin, sondaı-aq olardy paıdalaný jaǵdaılary men tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      7. Elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparatty tranzıttik deklaraııa retinde Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen paıdalanýǵa jol beriledi.

177-bap. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetilýge tıis málimetter

      1. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada:

      1) málimdeletin kedendik rásim týraly;

      2) deklarant, keden ókili, taýarlardy jóneltýshi, alýshy, satýshy jáne satyp alýshy týraly;

      3) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary, sondaı-aq taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldanǵan (tasymaldanatyn) kólik quraldary týraly;

      4) taýarlar týraly:

      ataýy, óndirip alý keden organdaryna júktelgen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn jáne ózge de tólemderdi esepteý jáne óndirip alý úshin, tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn, ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qamtamasyz etý, keden organdary zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jónindegi sharalardy qabyldaý, sáıkestendirý, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń bir on tańbaly kodyna jatqyzý úshin qajetti sıpattamasy;

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń kody;

      taýarlardyń shyǵarylǵan jeri;

      jóneltýshi eldiń jáne mejeli eldiń ataýy;

      taýarlardy óndirýshi;

      taýar belgisi;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilgen zııatkerlik menshik obektisi bolyp tabylatyn taýar shyǵarylǵan jerdiń ataýy;

      oramalardyń sıpattamasy;

      baǵa, kılogrammen (brýtto salmaǵy jáne netto salmaǵy) jáne qosymsha ólshem birlikterimen sany;

      taýarlardyń kedendik quny (shamasy, taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisi);

      statıstıkalyq quny;

      5) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý týraly:

      kedendik bajdardyń, salyqtardyń, kedendik alymdardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri;

      kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter;

      tarıftik preferenııalar;

      eseptelgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, kedendik alymdardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary;

      kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin qoldanylatyn valıýtalar baǵamy;

      6) taýarlarmen jasalatyn mámile jáne onyń sharttary týraly;

      7) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy týraly;

      8) taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttarynyń saqtalýy týraly;

      9) osy Kodekstiń 179-babynda kórsetilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar týraly;

      10) saqtalýyn baqylaý keden organdaryna júktelgen Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń saqtalýyn rastaıtyn qujattar týraly;

      11) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany toltyrǵan adam týraly jáne onyń jasalǵan kúni;

      12) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de málimetter kórsetilýge tıis.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa nysanyn toltyrý tártibin aıqyndaý kezinde Komıssııa kedendik rásimge, taýarlardyń sanattaryna, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin adamdarǵa jáne (nemese) taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetilýge tıis málimetterdi qysqartýǵa quqyly.

178-bap. Tranzıttik deklaraııada kórsetilýge tıis málimetter

      1. Tranzıttik deklaraııada:

      1) taýarlardy kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa sáıkes jóneltýshi men alýshy, deklarant, tasymaldaýshy;

      2) taýarlardy jóneltýshi el jáne taýarlardyń mejeli eli;

      3) taýarlar tasymaldanatyn kólik quraly;

      4) kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa sáıkes taýarlardyń ataýy, sany jáne quny;

      5) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes keminde alǵashqy alty tańba deńgeıindegi taýarlardyń kody týraly málimetter kórsetilýge tıis. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde belgili bir kezeń ishinde bir nemese birneshe kólik quralymen ótkiziletin taýarlarǵa (taýarlardyń quraýyshtaryna) qatysty osyndaı taýarlarǵa qatysty qabyldanǵan taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimge ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimge sáıkes on tańba deńgeıinde Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody týraly málimetter kórsetilýi múmkin;

      6) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń árbir kody boıynsha taýarlardyń brýtto salmaǵy nemese kólemi, sondaı-aq, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde deklaraııalanatyn taýarǵa qatysty qosymsha ólshem birlik belgilengen bolsa, qosymsha ólshem birlikterdegi taýarlardyń sany;

      7) júk oryndarynyń sany;

      8) kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa sáıkes taýarlardyń mejeli pýnkti;

      9) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy;

      10) taýarlardyń josparlanatyn aýystyrylyp tıelýi nemese joldaǵy júk operaııalary týraly málimetter kórsetilýge tıis.

      2. Tranzıttik deklaraııa nysanyn toltyrý tártibin aıqyndaý kezinde Komıssııa taýarlardyń sanattaryna, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin adamdarǵa jáne (nemese) taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kóliktiń túrine qaraı tranzıttik deklaraııada kórsetilýge tıis málimetterdi qysqartýǵa quqyly.

      3. Osy Kodekstiń 388-babynyń 2-tarmaǵynda jáne 389-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattardy, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardy tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanýǵa jol beriledi.

      Kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattardy, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattardy tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanǵan kezde mundaı qujattarda osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen málimetter qamtylýǵa tıis.

      Eger tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanylatyn kórsetilgen qujattarda osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen barlyq málimetter qamtylmasa, jetispeıtin málimetter osyndaı tranzıttik deklaraııaǵa qosa beriletin ne keden organyna usynylatyn onymen birge júretin qujattarda qamtylýǵa tıis.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń múshesi bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty tranzıttik deklaraııada osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy týraly, osyndaı taýarlardyń quny týraly málimetterdi jáne eger bul osy Kodekske sáıkes belgilengen bolsa, ózge de málimetterdi qospaǵanda, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen málimetter málimdeledi. Komıssııa tranzıttik deklaraııada Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń múshesi bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty taýarlardyń quny týraly málimetter kórsetilýge tıis ekenin aıqyndaýǵa quqyly.

      5. Osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty tranzıttik deklaraııada osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen málimetterge qosymsha solarǵa sáıkes taýarlar kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen nemese ýaqytsha ákelý (ótkizý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kedendik deklaraııalar týraly málimetter málimdeledi.

      6. Tranzıttik deklaraııadaǵy málimetterdi málimdeý erekshelikterin jáne taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵymen ótkizý kezinde ony paıdalaný tártibin ýákiletti organ bekitedi.

179-bap. Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar

      1. Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattarǵa mynalar jatady:

      1) taýarlarmen mámileler jasalǵanyn rastaıtyn qujattar, al mundaı mámile bolmaǵan jaǵdaıda – taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn ózge de qujattar, sondaı-aq deklaranttyń ıeligindegi ózge de kommerııalyq qujattar;

      2) kóliktik (tasymaldaý) qujattar;

      3) kedendik deklaraııany beretin adamnyń ókilettikterin rastaıtyn qujattar;

      4) tyıym salýlar men shekteýlerdiń, ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalýyn rastaıtyn qujattar;

      5) taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar;

      6) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes synyptaý kezinde paıdalanylǵan taýarlardyń sıpattamalaryn rastaıtyn qujattar, ol bolǵan jaǵdaıda taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy (taýarlardyń quraýyshtaryn) kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaǵan jaǵdaıda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe kez kelgen memlekettiń keden organy osyndaı taýarlarǵa qatysty qabyldaǵan taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshim ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshim;

      7) kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń tólengenin jáne (nemese) kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattar;

      8) kedendik tólemderdi, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter berýdiń maqsattary men sharttarynyń saqtalýyn rastaıtyn qujattar;

      9) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merziminiń ózgergenin rastaıtyn qujattar;

      10) taýarlardyń málimdelgen kedendik qunyn, onyń ishinde onyń shamasyn jáne taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisin rastaıtyn qujattar;

      11) taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde olardy avtomobıl kóligimen tasymaldaǵan jaǵdaıda – halyqaralyq tasymaldyń kólik quralyn tirkeý jáne onyń ulttyq tıesililigi týraly qujat;

      12) taýarlardy málimdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrýdyń sharttaryn rastaıtyn qujattar;

      13) kedendik aýmaqtan tysqary jerde qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha operaııalardyń málimdelgen qunyn rastaıtyn qujattar;

      14) osy Kodekstiń 344-babynda kórsetilgen qujattar.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattarda kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn málimetter qamtylmaǵan jaǵdaıda, mundaı málimetter ózge qujattarmen rastalady.

      3. Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar osy Kodekstiń 185, 186, 187, 188, 189 jáne 190-baptarynda aıqyndalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikterin negizge ala otyryp, kedendik deklaraııany berý kezinde osyndaı qujattar bolmaýy múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııa berý kezinde deklarantta bolýǵa tıis.

180-bap. Kedendik deklaraııany berýge baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Kedendik deklaraııa Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııalardy tirkeýge quqyly keden organyna beriledi.

      2. Kedendik deklaraııany keden organyna berý kezinde:

      1) solarǵa qatysty osy Kodekske sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelmeı kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jolberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen taýarlardy;

      2) qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlardy;

      3) kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 185, 187, 188 jáne 189-baptarynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylatyn sheteldik taýarlardy qospaǵanda, taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolýǵa tıis.

      3. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary keden organyna osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik deklaraııa beriletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda bolmaýy múmkin jaǵdaılardy, sondaı-aq osyndaı jaǵdaılarda kedendik operaııalar jasaýdyń erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Kedendik deklaraııa berilgen kún men ýaqytty keden organy tirkeıdi.

      5. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııany qaǵaz jetkizgishte berý keden organyna onyń elektrondyq túrin usynýmen birge júredi.

      6. Eger tranzıttik deklaraııa retinde kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattar, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattar paıdalanylsa jáne osy Kodekstiń 31-babyna sáıkes osy Kodekstiń 178-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen málimetterdi qamtıtyn aldyn ala aqparat usynylsa, onda aldyn ala aqparat pen kórsetilgen qujattarda qamtylǵan málimetterdiń arasynda aıyrmashylyq bolmaǵan kezde mundaı tranzıttik deklaraııany berý keden organyna onyń elektrondyq túrin usynýmen birge júrmeıdi.

      7. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy keden organyna usynýmen birge júrmeıdi.

      Deklarant taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany bergenge deıin nemese taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany bergennen keıin taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin, eger osyndaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi keden organy osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ala almaıtyn bolsa, taýarlardyń shyǵarylǵan jeri, tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy týraly málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýǵa quqyly.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa qaǵaz jetkizgishte berilgen kezde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen, usynylýy mindetti bolyp tabylatyn málimetterdi rastaıtyn qujattardyń tizbesin ýákiletti organ bekitedi.

      8. Tranzıttik deklaraııany berý keden organyna osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, tranzıttik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júrmeıdi.

      Keden organyna tranzıttik deklaraııany berý, eger osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes osyndaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi keden organy ala almaıtyn bolsa tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilgenin, saqtalýyn baqylaý keden organdaryna júktelgen Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júredi.

      Tranzıttik deklaraııany qaǵaz jetkizgishte berý kórsetilgen málimetterdi keden organy aqparattyq júıeler arqyly teksere alatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organyna tranzıttik deklaraııany beretin adamnyń ókilettikterin rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júredi.

      9. Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany berý keden organyna onda málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júredi.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardyń tizbesin Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Komıssııa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy qysqartýy múmkin.

      10. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar, eger mundaı qujattar buryn osyndaı keden organyna kedendik operaııalardy jasaý kezinde nemese osy keden organynyń kedendik baqylaý júrgizý kezindegi suraý salýy boıynsha usynylsa jáne osy Kodekstiń 405-babyna sáıkes osy keden organynda saqtalyp turǵan bolsa, keden organyna usynylmaýy múmkin.

      Mundaı jaǵdaıda, osy Kodekste aıqyndalǵan tulǵalar bul qujattar týraly málimetterdi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetedi nemese olardy keden organdaryna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ózge tásilmen usynady.

181-bap. Kedendik deklaraııany berý merzimi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlarǵa qatysty kedendik deklaraııa taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi aıaqtalǵanǵa deıin ne osy Kodekste belgilengen ózge merzimde beriledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysty kedendik deklaraııa, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketkenge deıin beriledi.

182-bap. Berilgen kedendik deklaraııany tekserý, berilgen kedendik deklaraııany tirkeýge ne tirkeýden bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Keden organy berilgen kedendik deklaraııany osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen tirkeýden bas tartý úshin negizderdiń joqtyǵyn anyqtaý maqsatynda ony tekserýdi júrgizedi.

      2. Kedendik deklaraııany tirkeýge nemese tirkeýden bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy keden organy kedendik deklaraııa berilgen kezden bastap keden organy jumys ýaqytynyń bir saǵatynan keshiktirmeı jasaıdy.

      3. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany, tranzıttik deklaraııany jáne kólik quralyna arnalǵan deklaraııany tirkeý nemese tirkeýden bas tartý –Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen, al Komıssııa rettemegen bólikte ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen resimdeledi.

      4. Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany tirkeý nemese tirkeýden bas tartý ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen resimdeledi.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa retinde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilesip júretin qujattar paıdalanylatyn halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany tirkeý nemese tirkeýden bas tartý júrgizilmeıdi.

      5. Keden organy mynadaı:

      1) kedendik deklaraııa kedendik deklaraııany tirkeýge quqyly emes keden organyna berilgen;

      2) kedendik deklaraııany ýákilettik berilmegen adam bergen jáne (nemese) oǵan qol qoıylmaǵan ne ol tıisinshe kýálandyrylmaǵan;

      3) kedendik deklaraııalaý nysany saqtalmaǵan;

      4) kedendik deklaraııada Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kórsetilýge jatatyn málimetter kórsetilmegen jáne (nemese) kedendik deklaraııa ony toltyrýdyń belgilengen tártibine sáıkes toltyrylmaǵan;

      5) qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııa belgilengen nysan boıynsha jasalmaǵan jáne (nemese) elektrondyq kedendik deklaraııanyń nemese qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııanyń elektrondyq túriniń qurylymy men formaty osyndaı qujattardyń belgilengen qurylymdary men formattaryna sáıkes kelmegen;

      6) osy Kodekstiń 180-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy ne osy Kodekstiń 180-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılardaǵy taýarlardy qospaǵanda, solarǵa qatysty kedendik deklaraııa beriletin taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolmaǵan;

      7) osy Kodekske jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııany bergenge deıin nemese berýmen bir mezgilde jasalýǵa tıis áreketter jasalmaǵan;

      8) kedendik deklaraııany bergenge deıin nemese ony berýmen bir mezgilde saqtalýǵa tıis, osy Kodekstiń 188, 189-baptarynda aıqyndalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri saqtalmaǵan;

      9) kedendik alymdardy tóleý boıynsha jeńildikter berilgen jaǵdaılardy, kedendik alymdar osy Kodekstiń 80-babyna sáıkes tólenbeıtin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alym tólenbegen negizder boıynsha kedendik deklaraııany tirkeýden bas tartady.

      6. Kedendik deklaraııany tirkeýden bas tartýdy resimdegen kezde keden organy osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen mundaı bas tartýdyń negizderin kórsetedi.

      Qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııany tirkeýden bas tartylǵan jaǵdaıda, eger kedendik deklaraııany berý qujattar usynýmen birge júrse, mundaı kedendik deklaraııa jáne ony berý kezinde usynylǵan qujattar deklarantqa nemese keden ókiline qaıtarylady, bul rette kedendik deklaraııanyń bir danasy keden organynda qalady.

      7. Eger kedendik deklaraııany keden organy tirkemegen jaǵdaıda, mundaı deklaraııa kedendik maqsattar úshin berilmegen bolyp esepteledi.

      8. Kedendik deklaraııa tirkelgen kezden bastap zańdyq máni bar faktiler týraly kýálandyratyn qujatqa aınalady.

      9. Keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelertehnıkalyq irkilisterden, baılanys quraldary (telekommýnıkaııalyq jeliler jáne Internet) jumysynyń buzylýynan, elektr energııasynyń sóndirilýinen jaramsyz bolǵan jaǵdaıda, keden organy qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııanyń elektrondyq túriniń qurylymy men formatynyń belgilengen qurylym men formatqa sáıkestigine qatysty osy baptyń 5-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen negizdi qospaǵanda, tirkeýden bas tartý úshin negizder bolmaǵan kezde qaǵaz jetkizgishte berilgen kedendik deklaraııany aqparattyq júıelerdi paıdalanbaı tirkeýdi júzege asyrady.

      Keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıeler jaramsyz bolǵan kezde kedendik deklaraııany tirkeýge ne osyndaı tirkeýden bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibiniń erekshelikterin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

183-bap. Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertýge (tolyqtyrýǵa) baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter keden organynyń ruqsatymen, eger keden organy deklaranttyń ótinishin alatyn kezge qaraı osy Kodekstiń 410-babyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratpasa, ony kedendik jete tekserýdi júrgizý orny men ýaqyty týraly habardar etpese, kedendik qarap-tekserýdi júrgizý týraly sheshim qabyldamasa jáne (nemese) kedendik saraptama júrgizýdi taǵaıyndamasa, taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin ózgertilýi (tolyqtyrylýy) múmkin.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń erejelerine qaramastan, deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha keden organynyń ruqsatymen, eger kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) deklaraııalanatyn taýarlardyń turǵan jeri týraly málimetterdi ózgertýge ne taýarlardy shyǵarýǵa áser etpeıtin qatemen jazylýdy nemese grammatıkalyq qatelerdi túzetýge baılanysty bolsa, taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin osyndaı ózgeriske (tolyqtyrýǵa) ruqsat etiledi.

      Tirkelgen kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) osy tirkelgen kedendik deklaraııada kórsetilgen taýarlardan ózge taýarlar týraly málimetterdi málimdeýge alyp kelmeıdi.

      Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi jáne qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııanyń elektrondyq túrindegi málimetterdi ózgertýge (tolyqtyrýǵa) baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin Komıssııa aıqyndaıdy.

      2. Eger kedendik baqylaý júrgizý kezinde osy Kodekstiń 201-baby 1-tarmaǵy 9) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzataryna sáıkes olardy joıǵan kezde taýarlar shyǵarýdan bas tartý úshin negiz bolyp tabylmaıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń buzýshylyqtary anyqtalǵan jáne keden organy osyndaı buzýshylyqtardy joıý úshin kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) qajettigin belgilegen jaǵdaıda, mundaı málimetterdi deklarant keden organynyń talap etýi boıynsha, osy Kodekstiń 193-babynyń 3 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen taýarlardy shyǵarý merzimi sheginde ózgertýge (tolyqtyrýǵa) tıis.

      Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý týraly talaptyń nysanyn taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Taýarlar shyǵarylǵannan keıin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi jáne qaǵaz jetkizgishtegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń elektrondyq túrindegi málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) osy Kodekste kózdelgen jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda keden organynyń sheshimi boıynsha ne keden organynyń ruqsatymen júrgiziledi.

      Keden organynyń taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý týraly sheshiminiń nysanyn taýarlar shyǵarylǵannan keıin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi jáne qaǵaz jetkizgishtegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń elektrondyq túrindegi málimetterin ózgertýge (tolyqtyrýǵa) baılanysty kedendik operaııalardy jasaý merzimderi men tártibin taýarlar shyǵarylǵannan keıin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi jáne qaǵaz jetkizgishtegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń elektrondyq túrindegi málimetterin ózgertý (tolyqtyrý) úshin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetý qoldanylady, oǵan Komıssııa aıqyndaıtyn, málimetter osy kedendik qujatty qoldanbaı ózgertilýi (tolyqtyrylýy) múmkin jaǵdaılar jatpaıdy.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetý nysanyn, elektrondyq qujat túrindegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetýdiń jáne qaǵaz jetkizgishtegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetýdiń elektrondyq túriniń qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetý taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııanyń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

      Eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, qaǵaz jetkizgishtegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetýdi berý keden organyna onyń elektrondyq túrin usynýmen birge júredi.

      6. Komıssııa taýarlar shyǵarylǵannan keıin tranzıttik deklaraııada, jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada jáne kólik quralyna arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi jáne qaǵaz jetkizgishterdegi osyndaı kedendik deklaraııalardyń elektrondyq túrlerindegi málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) júrgiziletin jaǵdaılardy, sondaı-aq osyndaı kedendik deklaraııalarda málimdelgen málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý merzimderi men tártibin, osyndaı kedendik deklaraııalarda málimdelgen málimetter ózgertiletin (tolyqtyrylatyn) kedendik qujattardyń nysandaryn, elektrondyq qujattar túrindegi osyndaı kedendik qujattardyń jáne qaǵaz jetkizgishterdegi osyndaı kedendik qujattardyń elektrondyq túrleriniń qurylymdary men formattaryn, sondaı-aq olardy toltyrý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      Eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, kedendik deklaraııanyń kórsetilgen túrlerinde málimdelgen málimetter ózgertiletin (tolyqtyrylatyn) qaǵaz jetkizgishtegi kedendik qujatty berý keden organyna onyń elektrondyq túrin usynýmen birge júredi.

      Tranzıttik deklaraııada, jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada jáne kólik quralyna arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetter ózgertiletin (tolyqtyrylatyn) kedendik qujattar kedendik deklaraııanyń kórsetilgen túrleriniń ajyramas bóligi bolyp tabylady.

184-bap. Kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alýǵa baılanysty kedendik operaııalar jáne olardy jasaý tártibi

      1. Deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha osy Kodekstiń 389-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa arnalǵan tranzıttik deklaraııany qospaǵanda, sheteldik taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen kedendik deklaraııany ol keden organy taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin keri qaıtaryp alýy múmkin.

      2. Kedendik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵan kezde jańa kedendik deklaraııa taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi sheginde berilýge tıis.

      3. Kedendik deklaraııa osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde berilmegen kezde taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      4. Deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha osy Kodekstiń 389-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa arnalǵan tirkelgen tranzıttik deklaraııany ol keden organy taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin ne keden organy taýarlardy shyǵarǵannan keıin osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde shyqqanǵa deıin keri qaıtaryp alýy múmkin.

      5. Deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna arnalǵan tirkelgen kedendik deklaraııany ol Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlar is júzinde shyqqanǵa deıin, onyń ishinde osy baptyń 6-tarmaǵyn eskere otyryp, keden organy taýarlardy shyǵarǵannan keıin keri qaıtaryp alýy múmkin.

      6. Deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilgen ótinishi boıynsha erkin kedendik aımaq kedendik rásiminiń nemese erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý maqsatynda ol eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna arnalǵan kedendik deklaraııany, eger osyndaı taýarlar:

      1) AEA aýmaǵynda nemese erkin qoıma aýmaǵynda bolsa, onyń ishinde keden organy taýarlardy shyǵarǵannan keıin sonda bolsa;

      2) osy Kodekstiń 287-baby 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna jáne 296-baby 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes osyndaı taýarlardy ózge kedendik rásimmen ornalastyrýǵa kedendik deklaraııany bir mezgilde bergen jaǵdaıda, AEA aýmaǵynan tysqary nemese erkin qoıma aýmaǵynan tysqary jerlerde bolsa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde shyqpaǵan bolsa keri qaıtaryp alýy múmkin.

      7. Kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alýǵa keden organynyń ruqsatymen jol beriledi. Keden organynyń ruqsaty ne osyndaı ruqsatty berýden bas tartý elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdeledi.

      Eger deklaranttyń ótinishin alǵanǵa deıin keden organy deklarantty kedendik deklaraııada málimdelgen taýarlarǵa kedendik jete tekserýdi júrgizý orny men ýaqyty týraly habardar etpese, kedendik deklaraııada málimdelgen taýarlarǵa kedendik qarap-tekserýdi júrgizý týraly sheshim qabyldamasa, kedendik saraptama júrgizýdi taǵaıyndamasa jáne (nemese) ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa alyp keletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń buzýshylyqtaryn anyqtamasa, kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alýǵa jol beriledi.

      Taýarlarǵa kedendik qarap-tekserý, taýarlardy kedendik jete tekserý júrgizilgennen, kedendik saraptama nátıjeleri alynǵannan keıin kedendik deklaraııa, eger olardy júrgizý nátıjeleri boıynsha ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa alyp keletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń buzýshylyqtary belgilenbese, keri qaıtarylyp alynýy múmkin.

      8. Osy baptyń 1, 2, 3, 4, 5, 6 jáne 7-tarmaqtarynyń erejeleri osy Kodekstiń 187-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany qaıtaryp alý kezinde qoldanylmaıdy.

      Osy Kodekstiń 187-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa deklaranttyń elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde bergen ótinishi boıynsha keri qaıtaryp alynady.

185-bap. Aldyn ala kedendik deklaraııalaý

      1. Aldyn ala deklaraııalaý kezinde sheteldik taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa, eger osyndaı taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn jaǵdaılarda, olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingenge deıin nemese taýarlar jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan jetkizý ornyna jetkizilgenge deıin beriledi.

      2. Aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde óziniń sıpaty boıynsha kedendik deklaraııany berý kezinde deklarantqa belgisiz bolýy múmkin mynadaı:

      1) taýarlar tasymaldanatyn kóliktiń túri týraly málimetterden basqa, taýarlar tasymaldanatyn kólik quraldary týraly;

      2) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn jekelegen qujattar týraly;

      3) kedendik deklaraııanyń túrine jáne (nemese) taýarlar sanattaryna jáne olar tasymaldanatyn kóliktiń túrine baılanysty Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de málimetterdi qospaǵanda, kedendik deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetter málimdelýge tıis.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelmegen ne málimdelgen, biraq naqtylaýǵa jatatyn málimetter osy Kodekstiń 183-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin ózgertilýge (tolyqtyrylýǵa) tıis.

      4. Taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn jaǵdaılarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingennen keıin ne jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan jetkizý ornyna jetkizilgennen keıin aldyn ala kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵan taýarlar – kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylýǵa, al sý kemelerimen ótkiziletin taýarlar kedendik deklaraııada kórsetilgen taýarlardyń kelý ornynda bolýǵa tıis.

      Deklarant kedendik deklaraııany tirkegen keden organyn taýarlardyń kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylǵany týraly ne sý kóligimen ótkiziletin taýarlardyń kelý ornynda turǵany týraly habardar etýge, keden organyna kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) arqyly málimdelmegen ne naqtylanǵan málimetterdi usynýǵa nemese keden organyn osyndaı ózgeristerdi (tolyqtyrýlardy) engizý qajettigi joq ekeni týraly habardar etýge mindetti.

      Eger aldyn ala kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵan taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldanǵan jaǵdaıda, deklarant kedendik deklaraııany tirkegen keden organyn kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵannan keıin taýarlardyń kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylǵany týraly habardar etedi.

      5. Aldyn ala kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵan taýarlar:

      1) osy Kodekstiń 192-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy kelý oryndaryna shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý erekshelikteri qoldanylǵan;

      2) ýákiletti organ aıqyndaǵan ózge de jaǵdaılarda kedendik deklaraııany tirkegen keden organynan ózgeshe keden organy qyzmetiniń óńirindegi kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylýy (bolýy) múmkin.

      6. Aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde keden organy kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter ózgertiletin (tolyqtyrylatyn) kedendik qujatty tirkegen ne keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý qajettiginiń joq ekeni týraly habarlamany tirkegen kúnge qoldanylatyn tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary qoldanylady.

      7. Keden organy, eger kedendik deklaraııa tirkelgen kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde:

      1) taýarlar kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylmasa;

      2) sý kemelerimen tasymalanatyn taýarlarǵa qatysty keden organy osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada kórsetilgen kelý ornynda olardy túsirýge ruqsat bermese;

      3) kedendik deklaraııany tirkegen keden organy taýarlardyń kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrylǵany týraly habardar etilmese;

      4) keden organyna kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) arqyly jetispeıtin málimetter usynylmaǵan ne keden organy osyndaı ózgeristerdi (tolyqtyrýlardy) engizý qajettigi joq ekeni týraly habardar etilmese, taýarlardy shyǵarýdan bas tartady.

      8. Eger taýarlardy shyǵarý merzimi uzartylǵan ne taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, deklarant osy Kodekstiń 17-taraýyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaýǵa mindetti.

      9. Komıssııa osy bapta rettelmegen bóliginde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik operaııalardy jasaý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

186-bap. Tolyq emes kedendik deklaraııalaý

      1. Tolyq emes kedendik deklaraııalaý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysty júzege asyrylady.

      2. Tolyq emes kedendik deklaraııalaý kezinde kórsetilmeýi múmkin mynadaı:

      1) taýarlardy alýshy týraly;

      2) taýarlardyń mejeli eli jáne (nemese) saýda jasaıtyn el týraly;

      3) deklaraııalanatyn taýarlardy tasymaldaý úshin paıdalanylatyn kólik quraldary týraly;

      4) taýarlardyń oramalary týraly (sany, túri, tańbalanýy jáne rettik nómirleri) málimetterdi qospaǵanda, osy Kodekstiń 177-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetter málimdelýge tıis.

      3. Kedendik deklaraııalanýy osy bapqa sáıkes júzege asyrylǵan taýarlar shyǵarylǵannan keıin deklarant taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap segiz aıdan keshiktirmeı, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) arqyly jetispeıtin málimetterdi keden organyna usynýǵa mindetti.

      4. Osy baptyń erejeleri ýákiletti organ bekitken tizbege sáıkes taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty qoldanylmaıdy.

187-bap. Merzimdik kedendik deklaraııalaý

      1. Merzimdik kedendik deklaraııalaý mynadaı sharttar jıyntyǵynda saqtalǵan kezde júzege asyrylady:

      1) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa – bir mámile boıynsha mindettemelerdi oryndaý esebine jetkizý kezeńi ishinde eki nemese odan da kóp partııamen – ótkiziletin barlyq taýarlarǵa qatysty, al mámile bolmaǵan kezde taýarlardy ıelený, paıdalaný nemese olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn bir qujat boıynsha nemese qaıta óńdeý ónimderin kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly bir qujat boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly beriledi;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly eki nemese odan da kóp partııamen ótkiziletin taýarlarda berý kezeńi ishinde árbir kelesi partııada Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes on tańba deńgeıinde birdeı kody (birdeı kodtary) bolady;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly berý kezeńi ishinde eki nemese odan da kóp partııamen ótkiziletin barlyq taýarlar:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kezde – dál sol bir ótkizý pýnkti arqyly ótkiziledi jáne osyndaı taýarlardy kedendik deklaraııalaý dál sol bir keden organynda júrgiziledi;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen kezde – osyndaı taýarlardy kedendik deklaraııalaý dál sol bir keden organynda júrgiziledi.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa málimdeletin berý kezeńi bastalǵanǵa deıin beriledi. Berý kezeńi dep deklarant málimdeıtin kezeń túsiniledi, ol kúntizbelik otyz bir kúnnen aspaıdy jáne ol kezeńde:

      1) keden organyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy kórsetý;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy tıep-jóneltý (taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyratyn tasymaldaýshyǵa ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy basqa kólik quralyna tıeı otyryp (aýystyryp tıeı otyryp) júzege asyrǵan kezde birinshi tasymaldaýshyǵa taýarlardy tapsyrý) josparlanady.

      3. Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen sannan asatyn sanda taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge nemese taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge jol berilmeıdi.

      4. Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde osy Kodekstiń 177-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetter taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý kezinde óziniń sıpaty boıynsha deklarantqa belgisiz bolýy múmkin mynadaı:

      1) taýarlar tasymaldanatyn kóliktiń túri týraly málimetterden basqa, taýarlar tasymaldanatyn kólik quraldary týraly;

      2) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn jekelegen qujattar týraly;

      3) Komıssııa taýarlar sanattaryna jáne olar tasymaldanatyn kóliktiń túrine qaraı aıqyndaıtyn ózge de málimetterdi qospaǵanda, málimdelgen berý kezeńi ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý josparlanǵan taýarlardyń sanyn negizge ala otyryp málimdelýge tıis.

      5. Kedendik deklaraııalanýy osy bapqa sáıkes júzege asyrylǵan taýarlardy berýdiń málimdelgen kezeńi aıaqtalǵannan keıin deklarant keden organyna:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlar ákelingen berý kezeńi aıaqtalǵan;

      2) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen taýarlardyń búkil partııasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap bir aıdan keshiktirmeıtin merzimde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) arqyly jetispeıtin málimetterdi, sondaı-aq taýarlardyń is júzindegi sany týraly málimetterdi usynýǵa mindetti.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) ákelingen nemese áketilgen taýardyń is júzindegi sanyn eskere otyryp júzege asyrylady.

      6. Merzimdik kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge arnalǵan taýarlar berý kezeńi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aı ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýge tıis.

      Kórsetilgen merzimdi taýarlardy shyǵarǵan keden organy deklaranttyń ýájdi ótinishi boıynsha ol ótken kúnnen bastap úsh aıdan aspaıtyn merzimge uzartady.

      7. Eger merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen taýarlar málimdelgen kezeń ishinde taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııany tirkegen keden organyna usynylmaǵan ne osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen merzim ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilmegen jaǵdaıda taýarlarǵa arnalǵan mundaı deklaraııa osy Kodekstiń 184-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes keri qaıtaryp alynýǵa tıis.

      8. Deklarant belgilengen merzimderde osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes deklaraııany keri qaıtaryp alý boıynsha áreketterdi júzege asyrmaǵan jaǵdaıda keden organy osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıady.

      9. Keden organy merzimdik kedendik deklaraııalaýdy:

      1) taýarlardy boljamdy ótkizý merzimdik kedendik deklaraııalaý úshin osy bapta belgilengen talaptarǵa saı kelmese;

      2) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshegi bar tulǵalarǵa;

      3) bankrottyq týraly is qozǵalǵan tulǵalarǵa qoldanýdan bas tartady.

      10. Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik bajdar, salyqtar berý kezeńi bastalǵanǵa deıin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa boıynsha taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin tólenedi.

      11. Keden organy málimdelgen berýdiń búkil kezeńi ishinde taýarlardyń árbir berý partııasynyń ótkizilýin is júzinde esepke alýdy jáne baqylaýdy júzege asyrady.

      Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

188-bap. AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn merzimdik kedendik deklaraııalaý

      1. AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn merzimdik kedendik deklaraııalaýǵa mynadaı sharttar jıyntyǵynda saqtalǵan kezde:

      1) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berý kezeńi ishinde eki nemese odan da kóp partııamen mindettemelerdi oryndaý esebine AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń barlyq taýarlaryna qatysty – bir mámile boıynsha, al mámile bolmaǵan kezde taýarlardy ıelený, paıdalaný nemese olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn bir qujat boıynsha berilgende;

      2) berý kezeńi ishinde eki nemese odan da kóp partııamen AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń árbir kelesi partııada Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń taýar nomenklatýrasyna sáıkes on tańba deńgeıinde birdeı kody (birdeı kodtary) bolǵanda;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń barlyq taýarlary bir AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinse nemese bir AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketilse;

      4) AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelinetin nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik deklaraııalaý dál sol bir keden organynda júrgizilgende jol beriledi.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa málimdeletin berý kezeńi bastalǵanǵa deıin beriledi. Berý kezeńi dep deklarant málimdeıtin kezeń túsiniledi, ol kúntizbelik otyz bir kúnnen aspaıdy jáne ol kezeńde:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy keden organyna kórsetý;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy tıep-jóneltý (taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyratyn tasymaldaýshyǵa ne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy basqa kólik quralyna tıeı otyryp (aýystyryp tıeı otyryp) júzege asyrǵan kezde birinshi tasymaldaýshyǵa tapsyrý) josparlanady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen mólsherden asatyn mólsherde AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelýge nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketýge jol berilmeıdi.

      4. Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý kezinde osy Kodekstiń 177-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetter óziniń sıpaty boıynsha deklarantqa belgisiz bolýy múmkin mynadaı:

      1) taýarlar tasymaldanatyn kóliktiń túri týraly málimetterden basqa, taýarlar tasymaldanatyn kólik quraldary týraly;

      2) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn jekelegen qujattar týraly málimetterdi qospaǵanda, málimdelgen berý kezeńi ishinde AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelýge nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketýge josparlanǵan taýarlardyń mólsherine súıene otyryp málimdelýge tıis.

      5. Kedendik deklaraııalaý osy bapqa sáıkes júzege asyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn berýdiń málimdelgen kezeńi aıaqtalǵannan keıin deklarant keden organyna jetispeıtin málimetterdi, sondaı-aq taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń is júzindegi sany týraly málimetterdi taýarlar AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelingen nemese AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketilgen berý kezeńi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirmeı usynýǵa mindetti.

      6. Osy bapqa sáıkes merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa, eger málimdelgen jetkizý kezeńi aıaqtalǵannan keıin kúntizbelik on kúnniń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary málimdelgen kezeń ishinde:

      1) AEA, erkin qoıma aýmaǵyna ákelý kezinde – keden organyna kórsetilmese;

      2) AEA, erkin qoıma aýmaǵynan áketý kezinde – AEA, erkin qoıma aýmaǵynan is júzinde áketilmese, osy Kodekstiń 184-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes keri qaıtaryp alynýǵa tıis.

      7. Deklarant taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keri qaıtaryp alý boıynsha áreketterdi osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes belgilengen merzimde júzege asyrmaǵan jaǵdaıda, keden organy osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıady.

      8. Keden organy osy bapqa sáıkes merzimdik kedendik deklaraııalaýdy:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn boljamdy ótkizý merzimdik kedendik deklaraııalaý úshin belgilengen talaptarǵa saı kelmegende;

      2) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshegi bar tulǵalarǵa;

      3) solarǵa qatysty bankrottyq týraly is qozǵalǵan tulǵalarǵa qoldanýdan bas tartady.

      9. Merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde berý kezeńi bastalǵanǵa deıin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy qoldanylady.

      10. Keden organy málimdelgen berýdiń búkil kezeńi ishinde taýarlardy árbir berý partııasynyń ótkizilýin is júzindegi esepke alýdy jáne baqylaýdy júzege asyrady.

189-bap. Ýaqytsha kedendik deklaraııalaý

      1. Mynadaı:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qubyrjol kóligimen ótkizilgen;

      2) taýarlarǵa qatysty sany jáne (nemese) kedendik quny týraly dál málimetterdi usyný múmkin bolmaıtyn jaǵdaılarda taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııa berý arqyly ýaqytsha kedendik deklaraııalaýǵa jol beriledi.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketý kezinde kedendik operaııalar jasalatyn nemese jóneltiletin orynnan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna keletin nemese ákelinetin orynnan málimdelgen kedendik rásimge sáıkes shyǵarylǵan taýarlardy berý júzege asyrylatyn ýaqyt kezeńi kúntizbelik aıdan aspaýǵa tıis (budan ári osy bapta – berý kezeńi). Bul rette osy Kodekstiń 375-babyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda nemese odan tysqary jerlerde ornalasqan esepke alý quraldaryn ornatý oryndary qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy jóneltý nemese ákelý oryndary bolyp tabylady.

      Taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııany keden organdary berý bastalǵanǵa kúntizbelik on bes kún qalǵanda ǵana qabyldaıdy.

      3. Taýarlar berilgennen keıin deklarant osy tarmaqqa sáıkes taýarlarǵa arnalǵan tolyq deklaraııany berýge mindetti.

      Taýarlarǵa arnalǵan tolyq deklaraııany berý taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııada málimdelgen taýarlardy berý kezeńi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik toqsan kúnnen keshiktirilmeı júzege asyrylady.

      Deklaranttyń ýájdi joldanymy boıynsha tolyq deklaraııany (tolyq deklaraııalardy) berý merzimin keden organy berýdi aıaqtaýǵa qajetti, biraq qyryq bes jumys kúninen aspaıtyn merzimge uzartady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardyń is júzinde áketilgenin nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy júrgizgen keden organynyń belgileri bar taýarlarǵa arnalǵan tolyq deklaraııa osyndaı taýarlardyń is júzinde ákelingenin rastaıtyn qujat bolyp tabylady.

      5. Taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııada taýarlardyń boljamdy sany, sonyń negizinde taýarlardy ótkizý júzege asyrylatyn shartta (kelisimshartta) kózdelgen taýarlardyń eseptik baǵasy negizinde aıqyndalǵan berý kúnindegi olardyń aldyn ala kedendik quny týraly málimetterdi málimdeýge jol beriledi.

      Eger kólik quraldary týraly málimetter ýaqytsha kedendik deklaraııany berý kezinde belgisiz bolsa, osyndaı málimetter ýaqytsha kedendik deklaraııalaý kezinde kórsetilmeıdi.

      Ótkizilgen taýarlardyń sany taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııada málimdelgen sannan aspaýǵa tıis.

      6. Ýaqytsha kedendik deklaraııalaý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasy, onyń ishinde kedendik-tarıftik retteý sharalary, kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri, kedendik deklaraııalaý úshin kedendik alymdardyń mólsherlemeleri, salyqtardyń mólsherlemeleri, kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikter, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary, keden organy taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııany tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamdary qoldanylady.

      7. Eger ýaqytsha kedendik deklaraııany berý kezinde naqty satyp alýshy (alýshy) aıqyndalmasa, onda deklarant is júzindegi satyp alýshylardyń (alýshylardyń) sany boıynsha keıinnen birneshe tolyq kedendik deklaraııany usyna otyryp, bir shart (kelisimshart) sheńberinde taýarlar berýge arnalǵan bir ýaqytsha kedendik deklaraııa beredi.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy ýaqytsha kedendik deklaraııany berý kezinde keden organdary taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin tóleıdi. Eger tóleýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen málimetterdi naqtylaý nátıjesinde kóbeıse, qosymsha aqy tóleý taýarlarǵa arnalǵan tolyq deklaraııany bergen kezde, olardy keden organdary shyǵarǵanǵa deıin júzege asyrady. Kórsetilgen jaǵdaıda ósimpuldar eseptelmeıdi. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń artyq nemese qate tólengen somalaryn qaıtarý osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes júzege asyrylady.

      9. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynyń ekinshi nemese úshinshi bóliginde kórsetilgen merzimder ótken soń berý kezeńi ótken soń taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilmese, onda osyndaı taýarlar málimdelgen taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııa osy Kodekstiń 184-babynda aıqyndalǵan tártippen keri qaıtaryp alýǵa jatady.

      Eskertý. 189-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (01.01.2018 bastap qoldanysqa engiziledi).

190-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly belgilengen kezeń ishinde jekelegen quraýyshtar túrinde ótkiziletin qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrdegi, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrdegi taýar Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýardyń kodyna sáıkes keletin kody kórsetile otyryp, mundaı taýardyń quraýyshtaryna qatysty taýarlarǵa arnalǵan birneshe deklaraııany berý arqyly deklaraııalanýy múmkin.

      Taýardyń quraýyshy dep osy Kodekstiń 41-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qabyldanatyn qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshimde (budan ári osy bapta – taýarlardy synyptaý týraly sheshim) osyndaı bólik retinde kórsetilgen taýardyń jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi quraýysh bóligi túsiniledi.

      2. Osy bapta belgilengen taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen, eksport kedendik rásimimen, kedendik qoıma kedendik rásimimen, erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen, erkin qoıma kedendik rásimimen, keri eksport kedendik rásimimen jáne keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde qoldanylady.

      3. Osy bapta belgilengen taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri bir mezgilde mynadaı sharttar saqtalǵan:

      1) taýarlarǵa qatysty taýarlardy synyptaý týraly sheshim berilgen;

      2) taýarlardy synyptaý týraly sheshim berilgen tulǵa taýar quraýyshtarynyń deklaranty bolyp tabylǵan;

      3) taýardyń barlyq quraýyshyn kedendik deklaraııalaýdy bir keden organyna júzege asyrylǵan;

      4) taýardyń quraýyshtary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna bir alýshynyń mekenjaıyna ákelinetin nemese osyndaı aýmaqtan bir jóneltýshiden áketiletin;

      5) taýardyń quraýyshtary bir mámileniń sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedejetkizilimidik aýmaǵyna ákelinetin nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin jaǵdaıda qoldanylady.

      4. Taýarlardy synyptaý týraly sheshimdi alǵannan keıin taýardyń birinshi quraýyshyna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin deklarant keden organyna ýákiletti organ bekitetin nysan boıynsha jáne tártippen taýar quraýyshtarynyń josparlanyp otyrǵan berýleri týraly habarlama beredi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna sheteldik taýarlar ákelingen kezde taýardyń quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylýy múmkin.

      6. Taýardyń quraýyshtaryn kedendik deklaraııalaý kezinde osy bapqa sáıkes jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýarǵa qatysty belgilengen jáne taýardyń quraýyshtaryna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanylatyn kedendik-tarıftik retteý sharalary, kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri, salyq mólsherlemeleri, kedendik áketý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary qoldanylady.

      7. Jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýardyń sońǵy quraýyshyna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa kórsetilgen merzimdi uzartý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osyndaı taýardyń birinshi quraýyshyna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kúnnen bastap eki jyldan aspaıtyn merzimde berilýge tıis.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimdi keden organy deklaranttyń jazbasha ótinishi boıynsha taýardyń barlyq quraýyshyn tolyq jetkizý úshin qajetti, biraq bir jyldan aspaıtyn merzimge uzartýy múmkin (budan ári osy bapta – merzimdi uzartý týraly ótinish). Kórsetilgen ótinishti deklarant osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkenge deıin beredi.

      Merzimdi uzartý týraly ótinishke osyndaı uzartý qajettiligin rastaıtyn qujattar, sondaı-aq synyptaý týraly sheshimdi bergen ýákiletti organnyń osyndaı sheshimdi qoldaný merzimin uzartý týraly málimetter qosa berilýge tıis.

      Keden organynyń merzimdi uzartý týraly ótinishti qaraý merzimi kórsetilgen ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap esepteletin on jumys kúninen aspaýǵa tıis.

      8. Eger osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes belgilengen, taýardyń sońǵy quraýyshyna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý merzimi buzylǵan jáne (nemese) eger osyndaı merzim aıaqtalǵanǵa deıin taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanylýy toqtatylǵan ne keri qaıtaryp alynǵan jaǵdaıda, osyndaı sheshimniń qoldanylýy toqtatylǵanǵa deıin ne ol keri qaıtaryp alynǵanǵa deıin shyǵarylǵan taýardyń quraýyshtaryna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalardaǵy málimetterge Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýardyń kodyn Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar quraýyshtarynyń kodtarymen aýystyrýǵa baılanysty tıisti ózgerister (tolyqtyrýlar) engiziledi.

      Taýardyń quraýyshtaryna qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııadaǵy málimetterge ózgeristerdi (tolyqtyrýlardy) deklarant osy Kodekstiń 183-babyna sáıkes belgilengen tártippen osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes belgilengen merzim ótken nemese eger taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanylýy toqtatylǵan nemese osyndaı sheshim osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes belgilengen merzim ótkennen basqa ózge negizder boıynsha keri qaıtaryp alynǵan bolsa, deklarantqa taýarlardy synyptaý týraly sheshimniń qoldanylýy toqtatylatyny ne keri qaıtaryp alynatyny týraly habardar etilgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen aspaıtyn merzimde engizedi.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy kedendik tazartýdy jasaý tártibin jáne olarǵa kedendik baqylaý júrgizý erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

191-bap. Keden organy laýazymdy adamynyń kedendik deklaraııany toltyrýy

      Taýarlardy kedendik deklaraııalaý maqsattary úshin tulǵanyń tańdaýy boıynsha osy bapqa sáıkes keden organy laýazymdy adamynyń tranzıttik deklaraııany, jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany, kólik quralyna arnalǵan deklaraııany, sondaı-aq taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaǵan kezde taýarlarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany toltyrýyna jol beriledi.

      Keden organy laýazymdy adamynyń kórsetilgen kedendik deklaraııalardy toltyrý jaǵdaılary men tártibin, sondaı-aq osyndaı toltyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

19-taraý. TAÝARLARDY ShYǴARÝ JÁNE TAÝARLARDY ShYǴARÝǴA BAILANYSTY KEDENDIK OPERAIIaLAR

192-bap. Taýarlardy shyǵarý jáne taýarlardy shyǵarýǵa jáne onyń kúshin joıýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly jalpy erejeler

      1. Tulǵa taýarlardy málimdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn nemese Odaq týraly shartqa jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý sııaqty shart taýarlar shyǵarylǵannan keıin rastalýy múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekske sáıkes kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń jekelegen sanattaryn paıdalaný úshin belgilengen sharttardy saqtaǵan kezde keden organy taýarlardy shyǵarýdy júrgizedi.

      2. Taýarlardy shyǵarý keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalana otyryp, elektrondyq qujatty qalyptastyrý arqyly ne qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııada nemese qaǵaz jetkizgishte berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte tıisti belgiler qoıý arqyly resimdeledi.

      3. Taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy keden organy osy Kodekstiń 193-babynda kózdelgen merzimderde nemese osy Kodekstiń 193-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa belgilegen merzimderde – Komıssııa aıqyndaǵan tártippen, al Komıssııa rettemegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jasaıdy.

      4. Osy Kodekstiń 185-babyna sáıkes berilgen elektrondyq qujat túrindegi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi paıdalaný kezinde osy Kodekstiń 31-babyna sáıkes aldyn ala aqparat retinde táýekelderdi basqarý júıesinde aıqyndalǵan jaǵdaılarda kelý oryndarynda taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııa boıynsha taýarlardy shyǵarýǵa jáne taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      Osy Kodekstiń 185-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý kezinde osy Kodekstiń 185-baby 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes ýákiletti organ belgileıtin ózge de jaǵdaılarda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen keden organynan ózgeshe keden organynyń qyzmet aımaǵyndaǵy taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan osyndaı deklaraııa boıynsha taýarlardy shyǵarýǵa jáne taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kórsetilgen taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Osy Kodekstiń 184-babynyń 4, 5 jáne 6-tarmaqtarynda, 187-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq osy Kodekstiń 187-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alǵan kezde keden organy taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıady.

      Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda ýákiletti organ deklaranttyń ýájdi ótinishi boıynsha keden organy taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıýy múmkin jaǵdaılar men sharttardy aıqyndaýy múmkin.

      Taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıý keden organynyń aqparattyq júıesi paıdalanyla otyryp, elektrondyq qujat qalyptastyrý arqyly ne qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııada tıisti belgiler qoıý arqyly resimdeledi.

      Taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin – Komıssııa, al Komıssııa rettemegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      6. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada eki jáne odan kóp taýarlar týraly málimetter málimdelgen jaǵdaıda, keden organy olarǵa qatysty osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen shyǵarý sharttary saqtalǵan taýarlardy shyǵarýdy júrgizedi.

      7. Keden organy – taýarlardy shyǵarý júrgizilgen taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵany, al osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda, keden organynyń aqparattyq júıesi men osyndaı tulǵalardyń aqparattyq júıeleri ózara is-qımyl jasaǵan kezde ózge de tulǵalardy keden organynyń taýarlardy shyǵarý kezinen bastap esepteletin jumys ýaqytynyń úsh saǵatynan kesh emes merzimde elektrondyq nysanda taýarlardy shyǵarý týraly habardar etedi.

      8. Osy Kodekstiń 194, 195, 196 jáne 202-baptarynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary men kerek-jaraqtarǵa qatysty taýarlardy shyǵarý osy Kodekstiń 194, 195, 196 jáne 202-baptarynda jáne 39, 40 jáne 41-taraýlarynda aıqyndalǵan taýarlar shyǵarý boıynsha kedendik operaııany jasaý sharttary jáne (nemese) erekshelikteri eskerile otyryp, osy bapqa sáıkes júrgiziledi.

      9. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen jaǵdaılarda keden organy taýarlar shyǵarýdy osy bapqa sáıkes, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı halyqaralyq sharttarynda kózdelgen kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) qujattarda taýarlardy shyǵarý týraly ne taýarlardy shyǵarý týraly belgiler qoıylǵan kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa taýarlardy shyǵarýdyń kúshin joıý týraly belgiler qoıý arqyly júrgizedi.

193-bap. Taýarlardy shyǵarý merzimderi

      1. Taýarlardy shyǵarýdy keden organy – kedendik deklaraııa tirkelgen kezden bastap ne osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń biri bastalǵan kezden bastap tórt saǵattyń ishinde, al, eger kedendik deklaraııa keden organynyń jumys ýaqyty aıaqtalǵanǵa deıin tórt saǵattan az ýaqyt qalǵanda tirkelgen ne osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń bireýi keden organynyń jumys ýaqyty aıaqtalǵanǵa deıin tórt saǵattan az ýaqyt qalǵanda bastalǵan jaǵdaılarda, osy bapta kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap tórt saǵattyń ishinde aıaqtaýǵa tıis.

      2. Taýarlardy aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde osy bapta kózdelgen taýarlardy shyǵarý merzimderi mynadaı mán-jaılardyń biri:

      1) kedendik deklaraııany tirkegen keden organy taýarlardy kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrý týraly habarlamany alǵan kezde, al sý kemeleri tasymaldaıtyn taýarlarǵa qatysty, – keden organy osy Kodekstiń 185-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada kórsetilgen kelý ornynda olardy túsirýge ruqsat bergen bolsa, – kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý);

      2) kedendik deklaraııany tirkegen keden organynyń taýarlardy kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrý týraly habarlamany alýy, al sý kemelerimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – keden organy berilgen kedendik deklaraııaǵa ózgeristerdi (tolyqtyrýlardy) engizý qajettiginiń joq ekendigi týraly habardar etilgen ne ózgerister (tolyqtyrýlar) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterge keden organy taýarlardy kedendik deklaraııada kórsetilgen kedendik baqylaý aımaǵyna ornalastyrý týraly habarlamany alǵanǵa nemese osy Kodekstiń 185-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada kórsetilgen kelý ornynda túsirýge ruqsatty alǵanǵa deıin engizilgen jaǵdaıda osy Kodekstiń 185-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes olardy kedendik deklaraııada kórsetilgen kelý ornynda túsirýge arnalǵan ruqsatty keden organynyń berýi bastalǵan kezden bastap esepteledi.

      3. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen ýaqyttyń ishinde mynadaı mán-jaılardyń biri:

      1) keden organynyń osy Kodekstiń 410-babynyń 1 jáne 4-tarmaqtaryna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattarǵa suraý salýy jáne (nemese) kedendik baqylaýdy ózge nysandarda júrgizý týraly ne kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalardy qoldaný týraly sheshim qabyldaýy;

      2) deklaranttyń keden organyna osy Kodekstiń 183-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) týraly ýájdi ótinishpen júginýi;

      3) deklaranttyń keden organynyń osy Kodekstiń 183-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) týraly talabyn oryndamaýy bastalsa, taýarlardy shyǵarý kedendik deklaraııa tirkelgen kúnnen ne osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń biri bastalǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı aıaqtalýǵa tıis.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy shyǵarý merzimi:

      1) osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaý nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalardy qoldana otyryp, kedendik baqylaýdy júrgizý nemese bastalǵan kedendik baqylaýdy aıaqtaý;

      2) keden organynyń osy Kodekstiń 183-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) týraly talabyn oryndaý;

      3) osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptaryna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usyný úshin qajet ýaqytqa uzartylýy múmkin.

      5. Taýarlardy shyǵarý merzimi keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń ruqsatymen uzartylady.

      6. Taýarlardy shyǵarý merzimi uzartylǵan kezde taýarlardy shyǵarýdy keden organy, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııa tirkelgen kúnnen ne osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń biri bastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı aıaqtaýǵa tıis.

      Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy shyǵarý merzimi uzartylǵan kezde taýarlardy shyǵarýdy keden organy tranzıttik deklaraııa tirkelgen kúnnen ne osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń biri bastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı aıaqtaýǵa tıis.

      7. Eger kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen merzimde aıaqtaý múmkin bolmaǵan jáne osy Kodekstiń 195-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdy osy Kodekstiń 195-babynyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda júrgizý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardy shyǵarý merzimi keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń ruqsatymen osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen merzim ótken kúnnen keıingi kúnnen bastap osyndaı tekserýdi júrgizý merzimine uzartylady.

      8. Eger kedendik saraptama taǵaıyndalǵan jáne ony aıaqtaý úshin osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen merzimge qaraǵanda anaǵurlym uzaq merzim qajet bolǵan jáne osy Kodekstiń 196-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý usynylmaǵan ne osy Kodekstiń 196-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdy osy Kodekstiń 196-babynyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda júrgizý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, taýarlardy shyǵarý merzimi keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń ruqsatymen osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen merzim ótken kúnnen keıingi kúnnen bastap kedendik saraptamany júrgizý merzimine uzartylady.

      9. Taýarlardy shyǵarý merzimi osy baptyń 4, 5, 6, 7 jáne 8-tarmaqtaryna sáıkes uzartylǵan kezde keden organy deklarantqa nemese keden ókiline ruqsat berilgen kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı taýarlardy shyǵarý merzimin uzartý negizderin kórstee otyryp, osyndaı uzartý týraly habarlama jiberedi.

      10. Komıssııa osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen merzimderge qaraǵanda taýarlardy shyǵarýdyń uzaqtyǵy azyraq merzimderin belgileýi múmkin.

      11. Taýarlardy shyǵarý merzimi osy Kodekstiń 198-babyna jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa sáıkes toqtatyla turýy múmkin.

194-bap. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany bergenge deıin kedendik operaııalardy jasaý jáne taýarlardy shyǵarý erekshelikteri

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimine sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin mynalar taýarlardy shyǵarýǵa málimdelýi múmkin:

      1) osy Kodekstiń 147-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, sondaı-aq Komıssııa osy Kodekstiń 147-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes aıqyndaǵan taýarlar;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń Kásipkerlik kodeksine sáıkes aıqyndalatyn ınvestıııalyq jobalardy iske asyrý sheńberinde ákelinetin taýarlar. Osy tarmaqshanyń maqsattary úshin ınvestıııalar jónindegi ýákiletti organ osyndaı ýákiletti organdardyń birlesken aktisinde belgilengen tártippen jáne merzimderde ınvestıııalyq jobalardy iske asyrý sheńberinde ákelinetin taýarlardyń tizbesin ýákiletti organǵa jiberedi;

      3) Komıssııa bekitetin tizbe boıynsha, Komıssııa aıqyndaıtyn ólshemsharttarǵa sáıkes keletin zańdy tulǵalardyń jekelegen sanattary ákeletin taýarlardyń sanattary.

      2. Taýarlar keden aýmaǵynda qaıta óńdeý kedendik rásimine, erkin keden aımaǵy kedendik rásimine, erkin qoıma kedendik rásimine, kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı, ýaqytsha ákelý (ruqsat etý) kedendik rásimine sáıkes, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de kedendik rásimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa málimdelýi múmkin.

      3. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardyń shyǵarylýyna taýarlardy málimdegen kezde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý kezinde taýarlar deklaranty bolatyn tulǵa keden organyna taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany bergenge deıin elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde taýarlardy shyǵarý týraly ótinish beredi.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti taýarlar deklaranty bolatyn tulǵa (osy bapta budan ári – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵa) beredi.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish deklarant bolatyn tulǵa, tańdalǵan kedendik rásim týraly málimetterdi jáne deklarant bolatyn tulǵanyń taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishiniń túrine, deklarant bolatyn tulǵaǵa, taýarlardyń sanattaryna jáne kedendik rásimderge qaraı Komıssııa aıqyndaıtyn taýarlardy shyǵarý úshin qajetti ózge de málimetterdi qamtýǵa tıis.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishtiń nysanyn, osyndaı ótinishtiń elektrondyq qujat túrindegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde beriletin ótinishpen birge:

      1) solardy saqtaǵan kezde osy baptyń 13-tarmaǵyna sáıkes keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin sharttardyń saqtalýyn rastaıtyn qujattar;

      2) taýarlardy jóneltýshi jáne alýshy, taýarlardy jóneltýshi el jáne olardyń mejeli eli týraly, taýarlar (ataýy, taýar belgisi, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilgen zııatkerlik menshik obektisi bolyp tabylatyn taýardyń shyǵarylǵan jeriniń ataýy, sıpattamasy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes birinshi alty tańbadan az emes deńgeıdegi kody, sany, brýtto salmaǵy jáne quny) týraly málimetterdi qamtıtyn kommerııalyq nemese ózge de qujattar usynylýǵa tıis. Osy tarmaqshada kórsetilgen qujattarda qajetti málimetter bolmaǵan kezde, mundaı málimetter taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte kórsetiledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetiletin qujattardy, eger mundaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes alýǵa bolatyn bolsa, keden organyna usynbaýǵa bolady.

      6. Eger mundaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan alynatyn málimetterdi keden organy osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes ala almaıtyn bolsa, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly elektrondyq qujat túrinde beriletin ótinishti berý tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilgenin rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júredi.

      7. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish kedendik deklaraııalardy tirkeýge quqyly jáne keıinnen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa beriletin keden organyna beriledi.

      8. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlar shyǵarýǵa taýarlar málimdelgen kezde osyndaı taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolýǵa tıis.

      9. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń talaptaryn saqtamaǵany úshin, onyń ishinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte anyq emes málimetterdi kórsetkeni, jaramsyz qujattardy, onyń ishinde qoldan jasalǵan jáne (nemese) kórineý anyq emes (jalǵan) málimetter bar qujattardy usynǵany, belgilengen merzimde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tapsyrmaǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      10. Keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti osyndaı ótinish berilgen kezden bastap keden organynyń jumys ýaqytynyń bir saǵatynan keshiktirmeı – Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen, al Komıssııa rettemegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tirkeıdi nemese ony tirkeýden bas tartady.

      11. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kezinen bastap zańdy máni bar faktiler týraly kýálandyratyn qujatqa aınalady.

      12. Keden organy mynadaı negizder boıynsha:

      1) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish kedendik deklaraııalardy tirkeýge quqyly emes keden organyna berilse;

      2) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti ýákilettik berilmegen adam berse ne oǵan tıisinshe qol qoıylmasa nemese kýálandyrylmasa;

      3) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish qaǵaz jetkizgishte belgilengen nysanda jasalmasa, ótinishtiń elektrondyq qujat túrindegi qurylymy men formaty osyndaı ótinishtiń belgilengen qurylymy men formatyna sáıkes kelmese;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte osy baptyń 3-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes kórsetýge jatatyn málimetter kórsetilmese;

      5) qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde beriletin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishpen birge osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar berilmese;

      6) elektrondyq qujat túrinde beriletin taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishpen birge osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes qujattar berilmese;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen kúni osyndaı ótinishti bergen tulǵanyń osy baptyń 16-tarmaǵynda jáne osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda belgilengen merzimde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin buryn shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý jóninde oryndalmaǵan mindetiniń bolýy;

      8) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish berilgen taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolmasa, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeýden bas tartady.

      13. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýdy keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen tulǵa:

      1) eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti ýákiletti ekonomıkalyq operator bergen bolsa, osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynyń erejelerin nemese osy Kodekstiń 540-babynyń 1-tarmaǵynyń erejelerin saqtaǵan;

      2) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý sharttaryn, sondaı-aq Odaq týraly shartqa jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý sııaqty shart taýarlardy shyǵarǵannan keıin rastalýy múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy málimdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn saqtaǵan;

      3) osy baptyń 14-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, sondaı-aq osy Kodekstiń 540-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý talap etilmeıtin jaǵdaıdy qospaǵanda, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen jaǵdaıda júrgizedi.

      14. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý:

      1) dúleı zilzalalardyń, tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń saldaryn joıý úshin qajetti taýarlarǵa;

      2) beıbitshilikti qoldaý jónindegi akııalardy oryndaý úshin ne oqý-jattyǵýlar júrgizý úshin qajetti áskerı maqsattaǵy ónimge;

      3) gýmanıtarlyq jáne tehnıkalyq kómekke;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki men onyń fılıaldary ákeletin sheteldik valıýtaǵa, ózge de valıýtalyq qundylyqtarǵa, baǵaly metaldarǵa, onyń ishinde altynǵa;

      5) eger osyndaı taýarlar Odaq týraly shartqa sáıkes kedendik ákelý bajyn tóleýden bosatylatyn jaǵdaıda, avıaııalyq qozǵaltqyshtarǵa, azamattyq jolaýshylar ushaqtaryn jáne (nemese) olarǵa avıaııalyq qozǵaltqyshtardy jóndeý jáne (nemese) olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý úshin qajetti qosalqy bólshekter men jabdyqtarǵa;

      6) táýekelderdi basqarý júıesinde aıqyndalǵan ózge de taýarlarǵa qatysty talap etilmeıdi.

      15. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 10-taraýyna jáne 139-babyna sáıkes beriledi.

      16. Osy bapqa sáıkes shyǵarýy júrgizilgen taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen tulǵa taýarlar shyǵarylǵan aıdan keıingi aıdyń 10-kúninen keshiktirmeı ne osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda aıqyndalǵan merzimde berýge tıis.

      Osy tarmaqta kórsetilgen merzimdi esepteý osy Kodekstiń 6-baby 6-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp júrgiziledi.

      17. Keden organy osy Kodekstiń 182-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tekserý jáne osy baptyń 13-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy shyǵarǵan kezde saqtalmaǵan taýarlardy málimdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn saqtaý nátıjeleri boıynsha elektrondyq qujatty jasaıdy jáne deklarantqa jiberedi ne qaǵaz jetkizgishte berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa jáne (nemese) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly málimetter bar kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) qujattarǵa tıisti belgiler qoıady.

      18. Kedendik operaııalardy jasaý jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik-tarıftik retteý sharalary, Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri jáne keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn valıýtalar baǵamy qoldanylady.

      19. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen merzimderde júrgiziledi. Bul rette taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý merzimderi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish tirkelgen kúnnen bastap esepteledi.

      20. Eger Komıssııa ózgeshe kózdemese, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      21. Deklaranty ýákiletti ekonomıkalyq operator bolatyn taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalar osy Kodekstiń 540-baby eskerile otyryp jasalady.

195-bap. Kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵanǵa deıin taýarlardy shyǵarý erekshelikteri

      1. Taýarlardy shyǵarý merzimderinde aıaqtalýy múmkin bolmaıtyn kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵanǵa deıin taýarlardy shyǵarýdy keden organy kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada eseptelgen mólsherde tólengen jáne osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 104-babynyń 3 jáne 4-tarmaqtaryna jáne 139-babynyń 4 jáne 7-tarmaqtaryna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen jaǵdaıda júrgizedi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlardyń deklaranty bolǵan;

      2) táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda berilmeıdi.

      3. Eger kedendik operaııalardy deklaranttyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha keden ókili jasaǵan jáne mundaı keden ókili osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha deklarantpen birge ortaq mindetti bolǵan jaǵdaıda, keden ókili mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵan kúni kedendik tólemder, salyqtar boıynsha beresheginiń jáne (nemese) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kúnge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha beresheginiń bolmaýy, sondaı-aq keden organynyń keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵanyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha bereshekti jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshekti óndirip alýdy qoldaný faktileriniń bolmaýy;

      2) deklarant qujattar men málimetterdi usynbaǵan jáne (nemese) keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalý qajettigine alyp keletin sheshim qabyldaǵan jaǵdaılarda, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵa kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý týraly mindettemeni keden organyna berý sharttaryn;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de sharttardy saqtaǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilmeıdi.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 10-taraýyna jáne 139-babyna sáıkes beriledi.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń erejeleri keden organy taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýlerdi jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózge túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný múmkindigin kórsetetin belgilerdi anyqtaǵan jáne deklarant olardyń saqtalýyn rastamaǵan jaǵdaıda qoldanylmaıdy.

196-bap. Kedendik saraptama taǵaıyndaý kezinde taýarlardy shyǵarý erekshelikteri

      1. Taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin taǵaıyndalǵan kedendik saraptamanyń nátıjeleri alynǵanǵa deıin taýarlardy shyǵarýdy keden organy kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarǵa arnalǵan deklaraııada eseptelgen mólsherde tólengen jáne osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 104-babynyń 3 jáne 4-tarmaqtaryna jáne 139-babynyń 4 jáne 7-tarmaqtaryna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen jaǵdaıda júrgizedi.

      2. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlardyń deklaranty bolǵan;

      2) táýekelderdi basqarý júıesi aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda berilmeıdi.

      3. Eger kedendik operaııalardy deklaranttyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha keden ókili jasaǵan jáne mundaı keden ókili osy Kodekstiń 494-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha deklarantpen birge ortaq mindetti bolǵan jaǵdaıda, keden ókili mynadaı:

      1) taýarlar shyǵarylǵan kúni kedendik tólemder, salyqtar boıynsha beresheginiń jáne (nemese) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kúnge arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha beresheginiń bolmaýy, sondaı-aq keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵanyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen keden organynyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha bereshekti jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha bereshekti óndirip alýdy qoldaný faktileriniń bolmaýy;

      2) deklarant qujattar men málimetterdi usynbaǵan jáne (nemese) keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalý qajettigine alyp keletin sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, keden organyna keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵa kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý esebinen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaý týraly mindettemeni berý sharttaryn;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de sharttardy saqtaǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý berilmeıdi.

      4. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 10-taraýyna jáne 139-babyna sáıkes beriledi.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń erejeleri keden organy taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýlerdi jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózge túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn qoldaný múmkindigin kórsetetin belgilerdi anyqtaǵan jáne deklarant olardyń saqtalýyn rastamaǵan jaǵdaıda qoldanylmaıdy.

197-bap. Ákimshilik nemese qylmystyq quqyq buzýshylyq anyqtalǵan kezde taýarlardy shyǵarý erekshelikteri

      Ákimshilik nemese qylmystyq quqyq buzushylyq anyqtalǵan jaǵdaıda taýarlardy shyǵarýdy keden organy ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý aıaqtalǵanǵa nemese qylmystyq is boıynsha is júrgizý aıaqtalǵanǵa deıin osyndaı taýarlar alyp qoıylmaǵan nemese olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tyıym salynbaǵan jaǵdaıda júrgizedi.

198-bap. Zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý jáne osyndaı taýarlardy shyǵarý merzimin qaıta bastaý

      1. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilgen zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý kezinde keden organy zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshiniń quqyqtaryn buzýshylyq belgilerin anyqtaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardy shyǵarý merzimi on jumys kúnine toqtatyla turady.

      2. Quqyq ıelenýshiniń nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń suraý salýy boıynsha bul merzimdi keden organy uzartady, biraq, eger quqyq ıelenýshi nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes quqyq ıelenýshiniń quqyqtaryn qorǵaý úshin sotqa júgingen jaǵdaıda, ol on jumys kúninen aspaıdy.

      Quqyq ıelenýshiniń jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimin uzartý týraly ótinishti, taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly ótinishti keden organyna budan ári qujattyń túpnusqasyn mindetti túrde usyna otyryp, elektrondyq poshtany jáne faksımıldik baılanysty paıdalana otyryp, elektrondy túrde (skanerlengen kóshirmesin) usynýyna jol beriledi.

      3. Taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý jáne taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý merzimin uzartý týraly sheshimderdi keden organynyń basshysy nemese ol ýákilettik bergen tulǵa qabyldaıdy.

      4. Osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda belgilengen merzimder osy Kodekstiń 6-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes esepteledi.

      5. Keden organy zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı, deklarantty jáne quqyq ıelenýshini nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵany mundaı toqtata turý, toqtata turý sebepteri jáne merzimderi týraly habardar etedi, sondaı-aq deklarantqa – quqyq ıelenýshiniń jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń ataýyn (tegin, atyn, ákesiniń atyn (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne turǵan jerin (turǵylyqty jerin), al quqyq ıelenýshige nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵaǵa deklaranttyń ataýyn (tegin, atyn, ákesiniń atyn (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne turǵan jerin (turǵylyqty jerin) habarlaıdy.

      6. Zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý merzimi ótken soń osyndaı taýarlardy shyǵarý merzimi keden organyna taýarlardy alyp qoıýdy, olarǵa tyıym salýdy ne olardy tárkileýdi rastaıtyn qujattar ne sýdıanyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshi quqyqtarynyń buzylǵany týraly talap qoıý boıynsha azamattyq is qozǵaý týraly uıǵarymy usynylǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekste belgilengen tártippen jańartylady jáne júrgiziledi. Sýdıanyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshi quqyqtarynyń buzylǵany týraly talap qoıý boıynsha azamattyq is qozǵaý týraly uıǵarymy usynylǵan jaǵdaıda, osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimderi, sondaı-aq kórsetilgen taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimderi quqyq ıelenýshiniń talap qoıýy boıynsha sottyń sheshimi zańdy kúshine engenge deıin uzartylady.

      7. Osy bapqa sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý saldarynan deklarantqa, menshik ıesine, zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy alýshyǵa keltirgen múliktik zııandy (shyǵyndy), eger sot quqyq ıelenýshi quqyqtarynyń buzylǵandyǵyn anyqtamasa, quqyq ıelenýshi óteıdi.

      8. Taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshim mynadaı:

      1) keden organyna quqyq ıelenýshiniń nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń mundaı sheshimniń kúshin joıý týraly ótinishi kelip túsken jaǵdaılarda taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý merzimi ótkenge deıin kúshin joıýǵa jatady. Quqyq ıelenýshiniń nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimin uzartý týraly ótinishti, taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly ótinishti keden organyna budan ári qujattyń túpnusqasyn mindetti túrde usyna otyryp, elektrondyq poshtany jáne faksımıldik baılanysty paıdalana otyryp, elektrondy túrde (skanerlengen kóshirmesin) usynýyna jol beriledi;

      2) zııatkerlik menshik obektisi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tiziliminen nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tiziliminen alynyp tastalǵan;

      3) quqyq ıelenýshi nemese onyń ókili sýdıanyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń buzylǵandyǵy týraly talap qoıý boıynsha azamattyq is qozǵaý týraly uıǵarymyn usynbaǵan jaǵdaılarda taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý merzimi ótkenge deıin kúshin joıýǵa jatady.

      Atalǵan jaǵdaılarda osyndaı taýarlardy shyǵarý qaıta bastalady.

      9. Keden organynyń basshysy nemese ol ýákilettik bergen tulǵa taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıady.

      10. Zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý quqyq ıelenýshiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organyna nemese sotqa zııatkerlik menshik obektilerine óz quqyqtaryn qorǵaý týraly ótinish berýin joqqa shyǵarmaıdy.

      11. Taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshim kúshin joıǵannan keıin osyndaı taýarlardy shyǵarý merzimi qaıta bastalady.

      12. Keden organy deklarantqa, quqyq ıelenýshige nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵaǵa Komıssııa anyqtaǵan tártippen taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlar týraly aqparat usynady.

      13. Osy bapqa sáıkes deklarant, quqyq ıelenýshi nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵa alǵan aqparat qupııa bolyp tabylady jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilenetin jaǵdaılardy qospaǵanda, olar muny jarııa etpeýge, úshinshi tulǵalarǵa, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdaryna bermeýge tıis.

      14. Keden organynyń ruqsatymen deklaranttyń, quqyq ıelenýshiniń nemese olardyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń olardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshim qabyldanǵan, sonyń ishinde olarǵa zertteý júrgizý úshin taýarlardyń synamalary men (nemese) úlgilerin alýǵa quqyǵy, sondaı-aq osyndaı taýarlardy qarap-tekserýge, sýretke túsirýge nemese ózge de tásilmen belgilep qoıýǵa quqyǵy bar. Atalǵan taýarlardan synamalardy jáne (nemese) úlgilerdi alý osy Kodekstiń 37-babyna sáıkes keden organynyń laýazymdy adamynyń qatysýymen júrgiziledi.

      15. Taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly jáne taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý merzimin uzartý týraly sheshimderdi rásimdeý, deklarantty, quqyq ıelenýshini nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵany osyndaı sheshimderdiń qabyldanǵany týraly habardar etý tártibin, sondaı-aq taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıýdy rásimdeý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

199-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilmegen zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý jáne osyndaı taýarlardy shyǵarý merzimin qaıta bastaý

      1. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilmegen zııatkerlik menshik obektileri (taýar belgileri) bar taýarlardy shyǵarý merzimin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy quqyq ıelenýshi nemese onyń ókili týraly málimetter bar bolǵan kezde, zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlar bolyp tabylatyn belgiler anyqtalǵan kezde, quqyq ıelenýshiniń ótinishinsiz toqtata turýǵa quqyly.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy shyǵarý merzimin osy bapqa sáıkes toqtata turý týraly jáne taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly sheshimdi keden organynyń basshysy nemese ol ýákilettik bergen tulǵa qabyldaıdy.

      2. Keden organdary zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jónindegi óz ókilettikterin iske asyrý maqsatynda taýar belgileri retinde zııatkerlik menshik quqyqtaryn qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organnyń memlekettik tirkeý tizilimderinen nemese halyqaralyq tirkeý týraly derekqordan alynatyn málimetterdi paıdalanady.

      3. Taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý kezinde zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshi quqyqtarynyń buzylý belgilerin anyqtaǵan kezde keden organy zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy shyǵarý merzimin úsh jumys kúnine deıingi merzimge toqtata turady jáne quqyq ıelenýshini jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵany jáne deklarantty mundaı toqtata turý, toqtata turý sebepteri jáne merzimderi týraly dereý habardar etedi, sondaı-aq deklarantqa quqyq ıelenýshiniń jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń ataýyn (tegin, atyn, ákesiniń atyn (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne turǵan jerin (turǵylyqty jerin), al quqyq ıelenýshi jáne onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵaǵa deklaranttyń ataýyn (tegin, atyn, ákesiniń atyn (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne turǵan jerin (turǵylyqty jerin) habarlaıdy.

      4. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ishinde quqyq ıelenýshi keden organyna:

      taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimin on jumys kúnine deıin uzartý týraly jazbasha ótinish usynbasa;

      taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly jazbasha ótinish usynbasa, taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý týraly sheshim kúshin joıýǵa jatady, al taýarlardy shyǵarý qaıta bastalady.

      Quqyq ıelenýshiniń jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimin uzartý týraly ótinishti, taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý týraly sheshimniń kúshin joıý týraly ótinishti keden organyna budan ári qujattyń túpnusqasyn mindetti túrde usyna otyryp, elektrondy poshtany jáne faksımıldi baılanysty paıdalanyp, elektrondy túrde (skanerlengen kóshirmesin) usynýyna jol beriledi.

      5. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ishinde keden organyna quqyq ıelenýshiden taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimin uzartý týraly ótinish kelip túsken jaǵdaıda, taýarlardy shyǵarý alǵashqy toqtatyla turǵan kúnnen bastap on jumys kúnine deıin taýarlardy shyǵarý toqtatyla turady. Bul jaǵdaıda quqyq ıelenýshi jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵa taýarlardy shyǵarý merzimin alǵashqy toqtata turǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde keden organyna myna qujattardy usynýǵa mindetti:

      1) shyǵarylýy toqtatyla turǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý faktisine baılanysty sýdıanyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń buzylǵandyǵy týraly talap qoıý boıynsha azamattyq is qozǵaý týraly uıǵarymy;

      2) eger sot quqyq ıelenýshiniń quqyqtary buzýshylyqty belgilemegen jaǵdaılarda, osy bapqa sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý saldarynan deklarantqa, menshik ıesine, zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy alýshyǵa keltirgen múliktik zııandy (shyǵyndy) óteý týraly mindetteme;

      3) quqyq ıelenýshiniń ýákiletti organǵa kórsetilgen taýarlardy osy Kodekstiń 460-babynda belgilengen tártipke sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizý týraly ótinishin rastaıtyn jazbasha dáleldemeler.

      Eger quqyq ıelenýshi jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵa taýarlardy shyǵarý merziminiń alǵashqy toqtatyla turǵan kúninen bastap on jumys kúni ishinde keden organyna osy tarmaqta kórsetilgen qujattardy usynbasa, taýarlardy shyǵarý merzimi qaıta bastalady.

      Bul rette taýarlardy shyǵarý merzimin on jumys kúnine deıin toqtata turý saldarynan deklarantqa, menshik ıesine, zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy alýshyǵa keltirgen múliktik zııandy (shyǵyndy) quqyq ıelenýshi óteıdi.

      6. Quqyq ıelenýshi jáne (nemese) onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵa osy baptyń 5-tarmaǵynda belgilengen qujattardy usynǵannan keıin taýarlardy shyǵarýdy toqtata turý merzimderi, sondaı-aq kórsetilgen taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimderi quqyq ıelenýshiniń talap qoıýy boıynsha sottyń sheshimi zańdy kúshine engenge deıin uzartylady.

      7. Taýarlardy shyǵarý merzimin osy bapqa sáıkes toqtata turý saldarynan deklarantqa, menshik ıesine, zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy alýshyǵa keltirgen múliktik zııandy (shyǵyndy), eger sot quqyq ıelenýshiniń quqyqtaryn buzýshylyqty belgilemegen jaǵdaıda, quqyq ıelenýshi óteıdi.

200-bap. Keden organdarynyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaýyna qatysty qosymsha erejeler

      Keden organdary sot sheshimine sáıkes joıylýǵa jatatyn zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organyna berýge mindetti.

      Zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlardy joıý máselesi boıynsha sot sheshimi shyǵarylǵan jaǵdaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organy olardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerine, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń normatıvtik qaýlylaryna sáıkes joıý jónindegi sharalardy dereý qabyldaýǵa mindetti.

201-bap. Taýarlardy shyǵarýdan bas tartý jáne taýarlardy shyǵarýdan bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi

      1. Keden organy mynadaı:

      1) keden organy taýarlardy shyǵarǵan kezdegi sharttardyń, onyń ishinde osy Kodekstiń 194, 195, 196 jáne 197-baptarynda kózdelgen, sondaı-aq jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna jáne kerek-jaraqtarǵa qatysty sharttardyń oryndalmaý;

      2) keden organynyń osy Kodekstiń 183-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) týraly talaptarynyń oryndalmaý;

      3) aldyn ala kedendik deklaraııalaý kezinde osy Kodekstiń 185-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılardyń bastalý;

      4) merzimdi kedendik deklaraııalaý kezinde osy Kodekstiń 187-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelgen osyndaı kedendik deklaraııalaý erekshelikteri saqtalmaý jáne (nemese) deklarantta belgilengen merzimde oryndalmaǵan kedendik tólemderdi, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, paıyzdardy jáne (nemese) ósimpuldardy tóleý jónindegi mindettiń bolý;

      5) keden organynyń talap etýi boıynsha taýardy osy Kodekstiń 193-babynyń 3 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen taýarlardy shyǵarý merzimderi sheginde kórsetpeý;

      6) osy Kodekstiń 198-babynyń 6 jáne 11-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda taýarlardy shyǵarý merziminiń qaıta bastalmaý;

      7) osy Kodekstiń 410-babynyń 2 jáne 7-tarmaqtarynda kózdelgen talaptardyń oryndalmaý;

      8) jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada málimdelgen taýarlardyń osy Kodekstiń 339-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzylmaý;

      9) mynadaı:

      ákimshilik nemese qylmystyq is qozǵaý úshin negizder bolyp tabylmaıtyn anyqtalǵan buzýshylyqtar joıylǵan;

      anyqtalǵan buzýshylyqtar joıylǵan jáne deklaraııalanatyn taýarlar alyp qoıylmaǵan jáne olarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tyıym salynbaǵan;

      deklarantqa qatysty bankrottyq týraly is qozǵalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organdary taýarlarǵa kedendik baqylaýdy júrgizgen kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyn buzýshylyqtardy anyqtaý negizderi boıynsha taýarlardy shyǵarýdan bas tartady.

      2. Taýarlardy shyǵarýdan bas tartý elektrondyq qujatty qalyptastyrý arqyly ne qaǵaz jetkizgishtegi kedendik deklaraııaǵa nemese qaǵaz jetkizgishte berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishke tıisti belgiler qoıý arqyly keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalana otyryp resimdeledi. Taýarlardy shyǵarýdan bas tartýdy resimdeý kezinde osyndaı bas tartý úshin negiz bolǵan barlyq sebepter kórsetiledi.

      3. Taýarlardy shyǵarýdan bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy keden organy Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen taýarlardy shyǵarý merzimi ótkenge deıin jasaıdy.

202-bap. Shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarý rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, olarǵa qatysty:

      1) osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen qatar qoldanylǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter;

      2) tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý Odaq týraly shartqa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taýardy shyǵarǵannan keıin rastalýy múmkin;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa (memlekettiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa qosylýy týraly halyqaralyq sharttarǵa) (budan ári – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttar) sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengenge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemeleri qoldanylǵan bolsa, shartty túrde shyǵarylǵan dep sanalady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi berý maqsattary jáne sharttary, sondaı-aq osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler saqtalýǵa tıis.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, osy Kodekstiń 40-taraýyna sáıkes halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retindegi kólik quraldary bolyp tabylatyn shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy, mundaı paıdalaný kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi berý maqsattary men sharttaryn buzbaıtyn bolsa, sondaı-aq osyndaı jeńildikterdi paıdalanýǵa baılanysty osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha belgilengen shekteýlerdi saqtamaýǵa alyp kelmese, paıdalanýǵa bolady.

      Jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde obektilerdi salý (qurý, turǵyzý), onyń jumys isteýi (paıdalaný, qoldaný) men olardaǵy tynys-tirshilikti qamtamasyz etý maqsatynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy men obektiler arasynda jeke tulǵalar men taýarlardy tasymaldaýdy júzege asyratyn áýe jáne sý kemeleriniń qalypty paıdalanylýyn qamtamasyz etý jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynyń bir bóliginen Qazaqstan Respýblıkasynyń kontıntenttik qaırańyn qosa alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendik quqyqtary jáne erekshe ıýrısdıkııasy bolatyn aýmaqqa áýe nemese sý kóligimen jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy ótkizýge jol beriledi.

      3. Shartty túrde shyǵarýǵa jol berilmeıtin taýarlardyń tizbesin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

      Kórsetilgen tizbe ýaqytsha nemese turaqty negizde belgilenýi múmkin.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, arnaıy ınvestıııalyq kelisimsharttardy iske asyrý sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlar olardy nysanaly paıdalaný toqtatylǵan kezge deıin shartty túrde shyǵarylǵan bolyp esepteledi.

      Osyndaı taýarlardy nysanaly paıdalanýdy taný tártibin merzimderin qosa alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń ındýstrııa jáne ındýstrııalyq-ınnovaııalyq damý salasyndaǵy, agroónerkásiptik keshendi damytý salasyndaǵy ýákiletti organdary ýákiletti organmen kelisý boıynsha aıqyndaıdy.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy úshinshi tulǵalarǵa, onyń ishinde olardy satý nemese ózge de tásilmen ıelikten aıyrý arqyly berýge tyıym salynady, al eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kórsetilgen taýarlardy ákelýge shekteýler osy taýarlardyń qaýipsizdigin tekserýge baılanysty belgilengen jaǵdaılarda da olardy kez-kelgen nysanda qoldanýǵa (paıdalanýǵa, tutynýǵa) tyıym salynady.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarda ózgeshe belgilenbese, olardy shyǵarýdy júrgizgen keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵy sheginde ǵana paıdalanýy múmkin.

      7. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alǵanǵa deıin olar:

      1) osy Kodekstiń 256-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý;

      2) osy Kodekstiń 264-babyna sáıkes ne osy Kodekstiń 360-baby 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanysyn aıaqtaý úshin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde osy bapqa sáıkes shartty túrde shyǵarylǵan bolyp qalady.

      8. Shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady jáne osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alǵanǵa deıin kedendik baqylaýda bolady.

      9. Shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar:

      1) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alady. Bul rette osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty osyndaı taýarlar olardyń maqsatty paıdalanylýy toqtatylǵan kezden bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alady.

      2) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy rastalǵannan;

      3) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵannan jáne (nemese) olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somalary men taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen kedendik ákelý bajdary somalarynyń aıyrmasy mólsherinde ne, eger kedendik ákelý bajdaryn osyndaı mólsherde tóleý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kózdelse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes belgilengen ózge mólsherde óndirip alǵannan ne osy Kodekstiń 216-babynyń 6-tarmaǵynda kózdelgen ózge de mán-jaılardyń bastalýyna baılanysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alady.

      10. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alý úshin shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıtadan ornalastyrýǵa jatpaıdy.

      Osy baptyń 9-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda, tehnıkalyq reglamentterdiń talaptaryna sáıkestikti rastaý, taýarlar shyǵarylǵannan keıin tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý tártibi men merzimderi tehnıkalyq retteý bóliginde tehnıkalyq retteý salasynda memlekettik retteýdi júzege asyratyn ýákiletti organnyń, halyqtyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq salamattylyǵy salasyndaǵy memlekettik organnyń jáne ýákiletti organnyń birlesken aktisimen bekitiledi.

      11. Jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde obektilerdi salý (qurý, turǵyzý), onyń jumys isteýi ( paıdalaný, qoldaný) men olardaǵy tynys-tirshilikti qamtamasyz etý maqsatynda, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaǵy men obektiler arasynda jeke tulǵalar men taýarlardy tasymaldaýdy júzege asyratyn áýe jáne sý kemeleriniń qalypty paıdalanylýyn qamtamasyz etý jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynyń bir bóliginen Qazaqstan Respýblıkasynyń kontıntenttik qaırańyn qosa alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń egemendik quqyqtary jáne erekshe ıýrısdıkııasy bolatyn aýmaqqa áýe nemese sý kóligimen jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy ótkizý osyndaı taýarlardyń maqsatty paıdalanylýyn buzbaıdy.

203-bap. Jer qoınaýyn paıdalaný (otyn-energetıkalyq sektor) salasyndaǵy shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarmen operaııalar jasaýdyń erekshelikteri

      1. Jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osyndaı taýarlardy tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý jáne (nemese) olardyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalarda, sondaı-aq olarǵa daıyndyqty (oqý-jattyǵýlarda, jattyǵýlarda) arttyrý jónindegi is-sharalarda paıdalanýǵa jol beriledi.

      2. Jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalardy jasaý úshin mynadaı sharttar saqtalǵan:

      1) azamattyq qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organ vedomstvosy aýmaqtyq bólimshesiniń jáne jergilikti atqarýshy organnyń taýarlardyń osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen maqsattar úshin qajettigi týraly jazbasha rastaýyn keden organyna usynǵan;

      2) osyndaı taýarlar deklarantynyń taýarlardy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen maqsattar úshin berý týraly jazbasha habarlamasyn ataýy jáne sany qamtylǵan taýarlardyń tizbesimen qosa usynǵan kezde deklarant suraý salýshy tulǵaǵa járdem kórsetý úshin paıdalanýy jáne (nemese) suraý salýshy tulǵaǵa ýaqytsha paıdalanýǵa berilýi múmkin.

      3. Tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılar jáne olardyń saldary týyndaǵan jaǵdaıda azamattyq qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organ vedomstvosy aýmaqtyq bólimshesiniń jáne jergilikti atqarýshy organnyń suraý salýlaryna jedel den qoıý maqsatynda osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar keden organyna tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardyń jáne olardyń saldaryn joıý jónindegi is-sharalar aıaqtalǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynylady.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy osy bapta kózdelgen jaǵdaılarda suraý salýshy tulǵaǵa járdem kórsetý úshin deklaranttyń paıdalanýy jáne (nemese) suraý salýshy tulǵaǵa ýaqytsha paıdalanýǵa berý kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi berý maqsattary men sharttaryn jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osy taýarlardy paıdalaný jónindegi shekteýlerdi buzý bolyp tabylmaıdy.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy suraý salýshy tulǵaǵa járdem kórsetý úshin deklaranttyń paıdalaný jáne (nemese) suraý salýshy tulǵaǵa ýaqytsha paıdalanýǵa berý merzimi osy baptyń maqsattary úshin osyndaı taýarlardy tasymaldaýdy eskere otyryp, osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen is-sharalardyń merziminen aspaýǵa tıis.

20-taraý. TAÝARLARDY JÁNE (NEMESE) KÓLIK QURALDARYN MEMLEKET MENShIGINE AINALDYRÝ

204-bap. Taýarlardy jáne (nemese) kólik quraldaryn memleket menshigine aınaldyrý

      Taýarlar jáne (nemese) kólik quraldary:

      1) taýarlardy jáne (nemese) kólik quraldaryn tárkileý týraly sot sheshiminiń;

      2) memlekettiń paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń jáne osyndaı taýarlardy qabyldap alý-berý aktisiniń negizinde memleket menshigine aınaldyrylady.

205-bap. Taýarlardy jáne (nemese) kólik quraldaryn sot sheshimi boıynsha memleket menshigine aınaldyrý tártibi

      1. Taýarlar jáne (nemese) kólik quraldary taýarlardy jáne (nemese) kólik quraldaryn tárkileý týraly sot sheshimi zańdy kúshine engen kúnnen bastap memleket menshigine aınaldyrylady.

      2. Keden organy sot sheshiminiń negizinde tárkilengen taýarlardy jáne (nemese) kólik quraldaryn qabyldap alý-berý aktisi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organyna beredi.

      3. Sot sheshimi boıynsha memleket menshigine aınaldyrylǵan taýarlar jáne (nemese) kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alady.

206-bap. Memlekettiń paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy memleket menshigine aınaldyrý tártibi

      Memlekettiń paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar deklarant taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organyna bergen kúnnen bastap taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa jáne qabyldap alý-berý aktisi boıynsha memleket menshigine aınaldyrylady.

4-BÓLIM. KEDENDIK RÁSIMDER

21-taraý. KEDENDIK RÁSIMDER TÝRALY JALPY EREJELER

207-bap. Kedendik rásimderdi qoldaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar jáne osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda ózge de taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý jáne paıdalaný, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolý jáne paıdalaný úshin, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardyń bolýy jáne paıdalanylýy, olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolýy jáne paıdalanylýy maqsatyna baılanysty taýarlarǵa qatysty mynadaı kedendik rásimder qoldanylady:

      1) ishki tutyný úshin shyǵarý;

      2) eksport;

      3) kedendik tranzıt;

      4) keden qoımasy;

      5) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý;

      6) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý;

      7) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý;

      8) erkin keden aımaǵy;

      9) erkin qoıma;

      10) ýaqytsha ákelý (ruqsat berý);

      11) ýaqytsha áketý;

      12) keri ımport;

      13) keri eksport;

      14) bajsyz saýda;

      15) joıý;

      16) memleket paıdasyna bas tartý;

      17) arnaıy kedendik rásim.

      3. Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar ózge de kedendik rásimdermen ne osyndaı kedendik rásimmen:

      1) taýarlar ornalastyrylǵan kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý úshin;

      2) taýarlar ornalastyrylǵan kedendik rásimniń qoldanysyn toqtata turý úshin;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha taýarlardy tasymaldaý (tasý) úshin jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine tasymaldaý úshin ornalastyrylýy múmkin.

      4. Kedendik rásimderdiń mazmuny jáne taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý sharttaryn, taýarlardy osyndaı kedendik rásimdermen ornalastyrǵannan keıin olardy kedendik rásimderge sáıkes paıdalaný sharttary men tártibin, kedendik rásimderdiń qoldanysyn aıaqtaý, toqtatý, toqtata turý jáne qaıta bastaý tártibin, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetterdiń týyndaý jáne toqtatylý mán-jaılaryn, kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa ne kedendik rásimderdi qoldaný sheńberinde alynǵan (qalyptasqan), daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty olardy esepteý men tóleý merzimin jáne (nemese) erekshelikterin qosa alǵanda, kedendik rásimderdi qoldaný tártibin retteıtin erejeler – osy bólimniń tıisti taraýlarynda, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda Komıssııa aıqyndaıdy, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynda aıqyndalady.

208-bap. Taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý

      1. Osy Kodekstiń 149-babynda kórsetilgen tulǵalar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdi taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde málimdeý arqyly ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýǵa ótinish berý kezinde ne porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna taýarlardy ákelý arqyly tańdaýǵa quqyly.

      2. Taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııany nemese taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organyna bergen kezden bastalady jáne osy Kodekstiń 284-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlardy shyǵarýmen aıaqtalady.

      3. Taýarlardy málimdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn saqtaýdy rastaý jónindegi mindet deklarantqa júkteledi.

      4. Osy Kodekstiń 284-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlar shyǵarylǵan kún taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý kúni bolyp esepteledi.

      5. Sanıtarııalyq-karantındik, veterınarııalyq, karantındik- fıtosanıtarııalyq jáne memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) basqa da túrlerine jatatyn taýarlar memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) tıisti túri júzege asyrylǵannan keıin ǵana kedendik rásimmen ornalastyrylady.

      6. Eger tarıftik emes retteý sharasyn engizý kezinde ózderine qatysty osyndaı shara engiziletin taýarlardy ornalastyrýǵa jol berilmeıtin kedendik rásimder aıqyndalsa, onda kórsetilgen taýarlar osy bólimniń erejelerine qaramastan, mundaı kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıdy.

209-bap. Kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý, toqtatý, toqtata turý jáne qaıta bastaý

      1. Kedendik rásimderdiń qoldanysy osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda, tártippen jáne merzimderde aıaqtalýǵa, al eger bul osy Kodekste kózdelgen bolsa – ony Komıssııa aıaqtaýǵa tıis.

      2. Kedendik rásimniń qoldanysy, eger osy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý maqsatynda taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııany keden organy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý úshin kózdelgen merzimde tirkegen bolsa, keden organy málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartqan ne kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes keri qaıtaryp alynǵan jaǵdaıdy qospaǵanda, keden organy belgilegen kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin aıaqtaldy dep esepteledi.

      3. Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa erikti túrde taratylǵan jaǵdaıda, osyndaı tulǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen nemese Komıssııa kózdegen tıisti kedendik rásimniń qoldanylý merzimderi ótkenge deıin kedendik rásimdi aıaqtaý boıynsha sharalar qabyldaýǵa mindetti.

      Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa májbúrli túrde taratylǵan jaǵdaıda, kedendik rásimdi aıaqtaý jónindegi mindet Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes tártippen jáne merzimderde, biraq Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen nemese Komıssııa kózdegen tıisti kedendik rásimniń qoldanylý merzimderiniń ótýinen keshiktirilmeı taratý komıssııasyna júkteledi.

      Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa bankrot bolǵan jaǵdaıda, kedendik rásimdi aıaqtaý jónindegi mindet Qazaqstan Respýblıkasynyń ońaltý jáne bankrot týraly zańnamasynda belgilengen tártippen, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda kózdelgen nemese Komıssııa kózdegen tıisti kedendik rásimniń qoldanylý merzimderiniń ótýinen keshiktirilmeı ákimshige júkteledi.

      Osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kórsetilgen mindetter oryndalmaǵan kezde tıisti kedendik rásimniń qoldanylý merzimi ótkennen keıin keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes, aıaqtalýǵa jatatyn kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardy kidirtedi.

      4. Kedendik rásimderdiń qoldanysy osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda, tártippen jáne merzimderde toqtatylady, al eger bul osy Kodekste kózdelse, Komıssııa toqtatady.

      5. Osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda, qoldanysy toqtatylǵan kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardy, sondaı-aq osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde alynǵan (qalyptasqan), daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      6. Keden organdary osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes kidirtpegen, qoldanysy toqtatylǵan kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar, sondaı-aq osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde alynǵan (qalyptasqan), daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar osy Kodekstiń 17-taraýyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa jatady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy, ózderine qatysty kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylǵan sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda odan ári bolý jáne paıdalaný ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady. Qoldanysy toqtatylǵan kedendik rásimderdi qoldaný sheńberinde alynǵan (qalyptasqan), daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda odan ári bolý jáne paıdalaný, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý nemese osyndaı aýmaqqa ákelý úshin, osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik rásimderdi qoldaný kezeńinde alǵan mártebesine qaraı osy taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi, ózderine qatysty kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylǵan taýarlar odan ári Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý úshin – sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      8. Osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik rásimderdiń qoldanysy toqtatylǵannan keıin, osy Kodekstiń 307-babynda kózdelgen erekshelikterdi qospaǵanda, tıisti kedendik rásimderdiń qoldanysyn aıaqtaý úshin taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde qoldanylatyn osy Kodekste kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri esepke alynbastan, osy Kodekstiń erejeleri qoldanylady.

      9. Kedendik rásimniń qoldanysy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardy ne osyndaı taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin ózge kedendik rásimmen ornalastyrý arqyly, sondaı-aq osy Kodekstiń 213-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda toqtatyla turýy múmkin.

      Ózge kedendik rásimderdiń qoldanysyn toqtata turý úshin qoldanylatyn kedendik rásimder, sondaı-aq kedendik rásimniń qoldanysy toqtatyla turýy múmkin jaǵdaılar, osy Kodekste aıqyndalady, al eger bul osy Kodekste kózdelgen bolsa – Komıssııa aıqyndaıdy.

      Belgilengen jaǵdaılarda kedendik rásimderdiń qoldanysyn toqtata turý jáne qaıta bastaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

210-bap. Kedendik rásimderdiń qoldanylý merzimderin uzartý

      1. Keden organy belgilegen kedendik rásimderdiń qoldanylý merzimin keden organy ol ótkenge deıin, al osy Kodekstiń 245-babynyń 3-tarmaǵyna, 258-babynyń 3-tarmaǵyna jáne 270-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda – osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderdiń qoldanylý merzimderi nemese osy Kodekske sáıkes Komıssııa aıqyndaıtyn kedendik rásimderdiń qoldanylý merzimderi sheginde ol ótkennen keıin uzartady.

      2. Keden organy belgilegen kedendik rásimderdiń qoldanylý merzimin uzartý tártibi osy bólimniń tıisti taraýlarynda belgilenedi.

211-bap. Taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózgeshe túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtaý

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózgeshe túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtaý taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde rastalady, olarǵa ornalastyrý sharttarynda, eger osy Kodekste, Odaq týraly shartta nemese osyndaı sharalar engiziletin Komıssııa aktilerinde ózgeshe belgilenbese, osyndaı sharalardy saqtaý kózdeledi.

212-bap. Málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý

      1. Taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrǵannan keıin saqtaýǵa jatatyn málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý jónindegi mindet deklarantqa, sondaı-aq osy Kodekske sáıkes ózge tulǵalarǵa júkteledi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar málimdelgen kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn buzǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Tulǵalar kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń shyǵarylǵanǵa deıin ne olardy Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń sheginen tys jerge is júzinde áketkenge deıin avarııanyń ne eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan qaıtarymsyz joǵalýy, búlinýi nemese joıylýy, sondaı-aq kórsetilgen taýarlardyń sany nemese jaı-kúıi qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý, tasý, saqtaý jáne qoldaný (paıdalaný) kezinde tabıǵı tozýy nemese tabıǵı kemýi saldarynan ózgerýi sebebinen kedendik rásimniń sharttary men talaptary saqtalmaǵan jaǵdaılarda, jaýapty bolmaıdy.

      3. Tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge qaıta óńdeý úshin áketilgen taýarlarǵa nemese olardy qaıta óńdeý ónimderine qatysty mynadaı mán-jaılar kezinde:

      1) taýarlar nemese olardy qaıta óńdeý ónimderi avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan qaıtarymsyz joǵalýy nemese joıylýy sebebinen qaıtarylmaǵanda;

      2) taýarlardyń nemese olardy qaıta óńdeý ónimderiniń sany qalypty jaǵdaılarda tasý, saqtaý jáne qoldaný (paıdalaný) kezinde olardyń tabıǵı tozýy nemese tabıǵı kemýi saldarynan ózgergende;

      3) taýarlar nemese olardy qaıta óńdeý ónimderi memlekettik organdardyń nemese shet memlekettiń laýazymdy adamdarynyń áreketteri saldarynan ıelikten shyǵyp qalǵanda jaýapty bolmaıdy.

      4. Taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalýyna, búlinýine nemese joıylýyna, olardyń sany men jaı-kúıiniń ózgerýine alyp kelgen mán-jaılardy rastaý mindeti osy bólimde aıqyndalatyn tulǵalarǵa júkteledi. Shet memleketterdiń aýmaǵynda bolǵan mán-jaılardy Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq ókildikteri nemese konsýldyq mekemeleri, sondaı-aq joǵaryda atalǵan mán-jaılar bolǵan memlekettiń quzyretti organdary rastaıdy.

213-bap. Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardy alyp qoıý (olarǵa tyıym salý), tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý, kedendik rásimdi belgilengen merzimderde aıaqtamaý saldarlary

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar alyp qoıylǵan ne osyndaı taýarlarǵa tyıym salynǵan jaǵdaıda osy taýarlarǵa qatysty kedendik rásimniń qoldanysy toqtatyla turady.

      2. Eger taýarlardy alyp qoıýdyń kúshin joıý ne olarǵa tyıym salýdyń kúshin joıý týraly sheshim qabyldansa, kedendik rásimniń qoldanysy osyndaı sheshim zańdy kúshine engen kúnnen keıingi kúnnen nemese osyndaı sheshimde kórsetilgen kúnnen bastap qaıta bastalady.

      3. Kedendik rásiminiń qoldanysy qaıta bastalǵan kezde osy bólimge sáıkes esepke jazý jáne tóleý kózdelgen paıyzdar kedendik rásimdi qoldaný toqtatyla turǵan kezeńge esepke jazylmaıdy jáne tólenbeıdi.

      4. Kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar sottyń sheshimi boıynsha tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan kezde osy taýarlarǵa qatysty kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylady.

      5. Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tulǵany ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa tartý onyń taýarlardy kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttaryn saqtamaýyna baılanysty bolsa jáne jol berilgen saqtamaý osy kedendik rásimdi odan ári qoldanýdyń múmkin bolmaýyna alyp kelse, kedendik rásimniń qoldanysy tulǵany jaýaptylyqqa tartý jónindegi tıisti sheshim kúshine engen kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik on bes kún ishinde aıaqtalýǵa tıis.

      Kedendik rásimniń qoldanysy osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimde aıaqtalmaǵan kezde kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

22-taraý. IShKI TUTYNÝ ÚShIN ShYǴARÝ KEDENDIK RÁSIMI

214-bap. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásiminiń mazmuny jáne onyń qoldanylýy

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlar, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, sheteldik taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda kózdelgen, olardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýsiz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolady jáne paıdalanylady.

      2. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, osy Kodekstiń 202-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary mártebesine ıe bolady.

      3. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin:

      1) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylǵan, taýarlardy qaıta óńdeý ónimderi bolyp tabylatyn jáne keri eksport kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen taýarlarǵa;

      2) osy Kodekstiń 264-babyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin osy Kodekstiń 360-baby 3-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna;

      3) osy Kodekstiń 360-baby 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda, ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty qoldanýǵa jol beriledi.

215-bap. Taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      1. Taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) osy Kodekske sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý;

      2) osy Kodekske sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý;

      3) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý;

      4) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózgeshe túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtaý bolyp tabylady.

      2. Osy Kodekstiń 214-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketý kúninen keıingi kúnnen bastap úsh jyl ishinde ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý;

      2) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, taýarlardy ózgerissiz kúıde saqtaý;

      3) keden organdarynyń taýarlardy sáıkestendirý múmkindigi;

      4) kedendik jáne (nemese) ózge de qujattardy nemese osyndaı qujattar týraly málimetterdi usynýmen rastalatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlardy áketý mán-jaılary týraly málimetterdi keden organyna usyný;

      5) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen sharttardy saqtaý bolyp tabylady.

216-bap. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Bir jóneltýshiden bir kólik (tasymaldaý) qujaty boıynsha bir alýshynyń mekenjaıyna ákelinetin jáne jalpy kedendik quny eki júz eýroǵa balama somadan, al eger Komıssııa osyndaı somanyń ózgeshe mólsherin aıqyndaǵan bolsa – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha Komıssııa aıqyndaǵan soma mólsherinen aspaıtyn, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet týyndamaıdy. Bul rette osy tarmaqtyń maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy keletin ornyna deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) jumsalatyn shyǵystar, osyndaı taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jumsalatyn shyǵystar jáne osyndaı taýarlardy osylaı tasymaldaýǵa (tasýǵa), tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge baılanysty saqtandyrý shyǵystary kedendik qunyna qosylmaıdy.

      Osy Kodekstiń 279 jáne 280-baptarynda kórsetilgen jáne ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet týyndamaıdy.

      Komıssııa ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn, bir jóneltýshiden bir kólik (tasymaldaý) qujaty boıynsha bir alýshynyń mekenjaıyna ákelinetin taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet týyndamaıtyn, osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen somaǵa qaraǵanda ózgeshe soma mólsherin aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Deklaranttyń ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindeti mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlermen ushtaspaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, osy taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarǵanda;

      2) eger osy baptyń 5-tarmaǵynda ózgeshe kózdelmese, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) osy baptyń 14-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olar óndirip alynǵanda;

      3) ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen keden organy avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan sheteldik taýarlardyń joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵan kezde, tanyǵanda;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindetke qatysty – ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      5) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      7) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      8) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      4. Deklaranttyń taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindeti mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) eger taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge merzimi belgilenbese, kórsetilgen taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkende, osy baptyń 11-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      2) taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkende, osy baptyń 11-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      3) ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkenge deıin ne kórsetilgen taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkenge deıin joıý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵanda, osy baptyń 11-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      4) osy baptyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) osy baptyń 14-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olar óndirip alynǵanda;

      5) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkenge deıin ne taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkenge deıin sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty osy baptyń 11-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵan kezde, tanyǵanda;

      6) ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkenge deıin ne taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkenge deıin taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrǵanda;

      7) taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵanda, osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrǵanǵa deıin osy baptyń 11-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalmaýy shartymen;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda toqtatylady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kedendik ákelý bajdaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengenge qaraǵanda neǵurlym tómen mólsherleme boıynsha tóleı otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý jáne (nemese) osy baptyń 14-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olardy óndirip alý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengen mólsherlemeler boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdary somasy men taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy mólsherinde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes belgilengen ózge de mólsherde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti toqtatpaıdy.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn osy tarmaqta kórsetilgen mólsherde tóleý jónindegi mindet mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) osy baptyń 14-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olar óndirip alynǵanda;

      2) eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarda ne Komıssııa osy baptyń 7-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes, taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıtyn ózge merzimdi belgilemese, osy baptyń 7-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tizbege engizilgen taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarǵan kúnnen bastap bes jyl ótkende, osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarda belgilengen, taýarlar sol ýaqyt ishinde sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıtyn ózge merzim ótkende, osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      4) osy baptyń 7-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tizbege (tizbelerge) engizilgen taýarlarǵa qatysty osy baptyń 7-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan merzim ótkende, osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi osy kezeńde bastalmaýy shartymen;

      5) taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrǵanda;

      6) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy osy tarmaqtyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵanǵa deıin sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵan kezde, tanyǵanda;

      7) joıý kedendik rásimimen ornalastyrǵanǵa deıin osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bastalmaýy shartymen, joıý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵanda;

      8) keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵanǵa deıin osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bastalmaýy shartymen, taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵanda;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda toqtatylady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengenge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemelerin qoldaný kózdelgen taýarlardyń ishinen Komıssııa ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótken soń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolatyn taýarlar tizbesin (tizbelerin) aıqyndaıdy.

      Komıssııa kórsetilgen taýarlardyń ishinen jekelegen sanattarǵa qatysty osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgenge qaraǵanda ózge, neǵurlym uzaq merzim ótken soń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary mártebesine ıe bolatyn taýarlar tizbesin (tizbelerin) aıqyndaýǵa, sondaı-aq osyndaı merzimdi belgileýge quqyly.

      8. Deklaranttyń ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindeti mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) osy baptyń 16-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olar óndirip alynǵanda;

      2) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde osy taýarlardyń tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵan kezde, tanyǵanda;

      3) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      4) kedendik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardyń shyǵarylymy joıylǵanda;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      6) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      7) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      9. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet, eger osy Kodekske sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleýdiń ózge merzimi belgilenbese, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady (kedendik ákelý bajdary, salyqtar tóleýge jatady).

      10. Taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan osy taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy baptyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      11. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde osy baptyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen, taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bolyp:

      1) deklarant osyndaı jeńildikterden bas tartqan jaǵdaıda – ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterden bas tartý bóliginde ózgeristerdi engizý kúni;

      2) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter berý maqsattary men sharttaryn jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi buzatyn áreketter jasalǵan jaǵdaıda, onyń ishinde eger osyndaı áreketterdiń jasalýy osyndaı taýarlardyń joǵalýyna alyp kelse – kórsetilgen áreketterdi jasaýdyń birinshi kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      3) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýyn jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýyn ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýyn qospaǵanda, taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlardy joǵaltý kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter berý maqsattary men sharttaryn saqtaý jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý osy Kodekstiń 400-babyna sáıkes rastalmaǵan bolyp eseptelse – taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni esepteledi.

      12. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kedendik ákelý bajdaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengenge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemeleri boıynsha tóleı otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      13. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde osy baptyń 12-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) kedendik ákelý bajdaryn erikti túrde tólegen jaǵdaıda – ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa kedendik ákelý bajdaryn esepteý bóliginde ózgerister engizý kúni ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge kún;

      2) osy Kodekstiń 202-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen taýarlardy paıdalaný boıynsha shekteýlerdi buzatyn jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarda belgilengen ózge de talaptardy buzatyn áreketterdi jasaǵan jaǵdaıda – kórsetilgen áreketterdi jasaýdyń birinshi kúni, al eger bul kún belgilenbese – taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni esepteledi.

      14. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdary, salyqtar:

      1) osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde;

      2) osy baptyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – tarıftik preferenııalar eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty tólenbegen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde, al eger osyndaı taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkenge deıin ne taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkenge deıin osy Kodekstiń 256-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes olardy jóndeý úshin kedendik aýmaqtan tys qaıta óndeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jaǵdaıda da – osy Kodekstiń 266-babynyń 1, 2, 3, 4, 5 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde;

      3) osy baptyń 12-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha osy Kodekske sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdary somasynyń jáne taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy mólsherinde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes belgilengen ózge mólsherde tóleýge jatady.

      15. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady (arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady).

      16. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 13-taraýynda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada eseptelgen mólsherde tóleýge jatady.

      17. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin olar shyǵarylǵan kezde osy bap atalǵan Kodekstiń 217-babynda belgilengen erekshelikter eskerile otyryp qoldanylady.

217-bap. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý kezinde ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaý jáne toqtatylý erekshelikteri, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýǵa ótinish berilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty, osy taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa ótinish berilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osyndaı taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, eger mundaı joıylý nemese qaıtarymsyz joǵalý osyndaı taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bolsa, tanyǵanda;

      2) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      4) keden organy osy Kodestiń 52-taraýyna sáıkes taýarlardy kidirtkende;

      5) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      3. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) eger taýarlarǵa qatysty osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtaspaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylsa, osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergende ne tıisti belgilerdi keden organy qoıǵanda;

      2) eger osy baptyń 4 jáne 5-tarmaqtarynda ózgeshe kózdelmese, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) osy baptyń 12-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde olardy óndirip alǵanda, sondaı-aq osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergende ne tıisti belgilerdi keden organy qoıǵanda;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda toqtatylady.

      4. Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergen ne tıisti belgilerdi qoıǵan taýarlarǵa qatysty, osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylsa, osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada osy Kodekstiń 216-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde toqtatylady.

      5. Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergen ne tıisti belgilerdi qoıǵan taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kedendik ákelý bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengenge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemeleri boıynsha tólengen bolsa, kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaý jáne (nemese) osy baptyń 12-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde olardy óndirip alý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdary somasynyń jáne taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy mólsherinde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes belgilengen ózge mólsherde kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti toqtatpaıdy. Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mundaı mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada osy Kodekstiń 216-babynyń 6-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde toqtatylady.

      6. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) osy baptyń 13-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde olar óndirip alynǵanda jáne osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergende ne tıisti belgiler qoıǵanda;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda toqtatylady.

      7. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa – osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı, al deklarant retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı berilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet, eger osy Kodekske sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleýdiń ózge merzimi belgilenbese, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin oryndaýǵa jatady (kedendik ákelý bajdary, salyqtar tóleýge jatady).

      8. Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergen ne tıisti belgilerdi qoıǵan taýarlarǵa qatysty osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylsa, osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 216-babynyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde jáne merzimderde oryndaýǵa jatady.

      9. Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergen ne tıisti belgilerdi qoıǵan taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kedendik ákelý bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengenge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemeleri boıynsha tólengen bolsa, kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 216-babynyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde jáne merzimderde oryndaýǵa jatady.

      10. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa – osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı, al deklarant retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı berilgen taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin oryndaýǵa jatady (arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady).

      11. Eger taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa – osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin, al deklarant retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin berilmegen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndaýǵa jatady. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni, al deklarant retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni esepteledi.

      12. Kedendik ákelý bajdary, salyqtar:

      1) osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde;

      2) osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – tarıftik preferenııalar eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdiń qoldanylýyna baılanysty tólenbegen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde, al eger osyndaı taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap bes jyl ótkenge deıin ne taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi qoldanýdyń ózge belgilengen merzimi ótkenge deıin osy Kodekstiń 256-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes olardy jóndeý úshin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa da – osy Kodekstiń 266-babynyń 1, 2, 3, 4, 5 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde;

      3) osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfimen belgilengen kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri boıynsha osy Kodekske sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdary somasynyń jáne taýarlardy shyǵarý kezinde tólengen kedendik ákelý bajdary somasynyń aıyrmasy mólsherinde ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarda belgilengen ózge de mólsherde tóleýge jatady.

      13. Osy baptyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 13-taraýynda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada eseptelgen mólsherde tóleýge jatady.

      14. Osy baptyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý bazasy taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte jáne mundaı ótinishpen birge usynylǵan qujattarda kórsetilgen málimetter negizinde aıqyndalady.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kodtary belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalǵan bolsa, mynalardy:

      kedendik bajdardy esepteý úshin osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdardyń eń joǵary mólsherlemesi qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń úshinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jerin jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetterdi negizge ala otyryp esepteledi. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń sol kodyndaǵy taýarlarǵa ne eger taýar kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, toptamaǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń eń joǵary mólsherlemeleri negizge alyna otyryp esepteledi.

      15. Eger osy baptyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty keıinnen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilse, kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetilgen málimetterdi negizdele otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen soma mólsherinde tólenedi. Kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady.

218-bap. Osy Kodekstiń 214-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý erekshelikteri

      1. Osy Kodekstiń 214-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 214-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne taýarlardy daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlar olardyń shyǵý normalaryna sáıkes ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sııaqty tóleýge jatatyndaı etip kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somasynyń mólsherinde tóleýge jatady.

      Kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 255-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes esepteledi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasynan paıyzdar kórsetilgen somalarǵa qatysty taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylǵan kúnge deıin olardy tóleýdi keıinge qaldyrý berilgendeı etip tóleýge jatady.

      Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepke jazylady jáne tólenedi.

      Osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatyla turǵan jaǵdaıda, osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar kedendik rásimniń qoldanysy toqtatyla turǵan kezeńge esepke jazylmaıdy jáne tólenbeıdi.

      3. Osy Kodekstiń 214-baby 3-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy Kodekstiń 266-babyna sáıkes osyndaı taýarlar qaıta óńdeý ónimderi bolyp tabylǵandaı bolyp esepteledi jáne tóleýge jatady.

23-taraý. EKSPORT KEDENDIK RÁSIMI

219-bap. Eksport kedendik rásiminiń mazmuny jáne onyń qoldanylýy

      1. Eksport kedendik rásimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan onyń sheginen tys jerde turaqty bolýy úshin áketiledi.

      2. Eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen taýarlar, osy Kodekstiń 386-babynyń 4 jáne 7-tarmaqtaryna sáıkes osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin joǵaltady.

      3. Mynalarǵa qatysty eksport kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen:

      osy Kodekstiń 264-baby 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin, osy Kodekstiń 256-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar;

      osy Kodekstiń 312-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar;

      Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes aıqyndaǵan jaǵdaılarda arnaıy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý úshin arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar;

      osy Kodekstiń 359-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary;

      osy Kodekstiń 386-baby 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary;

      2) osy Kodekstiń 264-baby 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin qaıta óńdeý ónimderi;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin osy Kodekstiń 312-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlar.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna olardy ákelmesten eksport kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      5. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń nemese erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy Kodekstiń 287-baby 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlar jáne osy Kodekstiń 296-baby 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan osyndaı taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bir jyldan aspaıtyn merzimde áketilýge tıis.

      Avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalý jaǵdaılaryn qospaǵanda, kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen kezde osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkenge deıin eksport kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylady, al osyndaı taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      Kórsetilgen taýarlardy keden organdary, eger eksport kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵan kezde olar AEA aýmaǵynda ne erkin qoımada bolsa, kidirtpeıdi.

220-bap. Taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      Taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      osy Kodekske sáıkes kedendik áketý bajdaryn tóleý;

      osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy ekijaqty halyqaralyq sharttarda jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen ózge de sharttardy saqtaý bolyp tabylady.

221-bap. Eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý jáne esepteý merzimi

      1. Eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, taýarlardy eksport kedendik rásimine sáıkes shyǵarǵanda;

      2) kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde olar óndirip alynǵanda;

      3) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – eksport kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      6) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      7) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      3. Kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet, eger osy Kodekste ózge merzim belgilenbese, eksport kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady (kedendik áketý bajdary tóleýge jatady).

      4. Kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter eskerile otyryp, kedendik áketý bajdary taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada eseptelgen kedendik áketý bajdary somasynyń mólsherinde tóleýge jatady.

24-taraý. KEDENDIK TRANZIT KEDENDIK RÁSIMI

222-bap. Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń mazmuny jáne onyń qoldanylýy

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásimi taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary saqtalǵan kezde taýarlar jóneltýshi keden organynan mejeli keden organyna deıin kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbesten tasymaldanatyn (tasylatyn) kedendik resim bolyp tabylady.

      2. Kedendik tranzıt kedendik rásimi:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha ózge de kedendik rásimdermen ornalastyrylmaǵan sheteldik taýarlardy, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń:

      Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan;

      osy Kodekstiń 287-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda, AEA bir aýmaǵynan AEA basqa aýmaǵyna tasymaldanatyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlaryn tasymaldaý (tasý) úshin;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary men osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine tasymaldaý (tasý) úshin qoldanylady.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimi taýarlardy:

      1) kelý ornyndaǵy keden organynan ketý ornyndaǵy keden organyna deıin;

      2) kelý ornyndaǵy keden organynan ishki keden organyna deıin;

      3) ishki keden organynan ketý ornyndaǵy keden organyna deıin;

      4) bir ishki keden organynan basqa ishki keden organyna deıin;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben keden organdary arasynda tasymaldaý (tasý) kezinde qoldanylady.

      4. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      5. Osy Kodekstiń 390-baby 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıdy jáne osy Kodekstiń 387-baby 17-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesin saqtaıdy.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaý (tasý) úshin mynadaı sheteldik taýarlar:

      1) halyqaralyq tasymaldy júzege asyrý kezinde taýarlardy túsirmeı (tıep-jóneltpeı) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna aralyq, májbúrli nemese tehnıkalyq qonǵan áýe kemesindegi osy taýarlar;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynan qozǵalmaǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin taýarlar;

      3) elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlar;

      4) osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılardaǵy ózge de taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylmaıdy.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaý (tasý) úshin kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyqtyń taýarlary men osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimi osy Kodekstiń 45-taraýynda aıqyndalǵan erekshelikter eskerile otyryp qoldanylady.

      9. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa, halyqaralyq poshta jóneltilimderine, qubyrjol kóligimen alyp ótiletin taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimi osy Kodekstiń 346, 368 jáne 377-baptarynda aıqyndalǵan erekshelikter eskerile otyryp qoldanylady.

      10. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldanýdyń erekshelikterin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      11. Halyqaralyq tasymaldyń bir nemese birneshe kólik quralymen belgili bir kezeń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa eki nemese odan da kóp múshe memlekettiń aýmaǵy boıynsha tasymaldanatyn, qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jınaqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldanýdyń erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy.

      12. Kóliktiń ártúrli (eki jáne odan da kóp) túrimen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldanýdyń erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy.

223-bap. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaý (tasý) úshin taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) sheteldik taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      2) sheteldik taýarlarǵa qatysty – Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      3) osy Kodekstiń 427-babynda kózdelgen tásildermen taýarlardy sáıkestendirý múmkindigin qamtamasyz etý;

      4) eger taýarlar kólik quralynyń kedendik plombalar salynǵan jáne mór basylǵan júkjaılarynda (bólikjaılarynda) tasymaldanatyn bolsa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń osy Kodekstiń 28-babynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkestigi;

      5) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn, onyń ishinde poshta jóneltilimderimen jiberiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary osy Kodekstiń 387, 388 jáne 389-baptarynda aıqyndalǵan.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn, kóliktiń eki jáne odan da kóp túrin paıdalana otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldanatyn taýarlardyń deklaranty retinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalar ne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kóliktiń eki jáne odan da kóp túrin paıdalana otyryp tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty ókilettikterge ıe bolatyn jáne taýarlardyń osylaı tasymaldanýyn uıymdastyrýdy qamtamasyz etetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy áreket ete alady.

      4. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde jóneltýshi keden organy osy Kodekstiń 224-babyna sáıkes kedendik tranzıt merzimin belgileıdi, osy Kodekstiń 225, 346, 387-baptaryna sáıkes taýarlardy jetkizý ornyn aıqyndaıdy, osy Kodekstiń 427-babyna sáıkes taýarlardy, olarǵa arnalǵan qujattardy sáıkestendirýdi júzege asyrady.

      Taýarlardy sý nemese áýe kemelerimen tasymaldaýdy qospaǵanda, eger taýarlardy tasymaldaý osy Kodekstiń 28-babynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkes keletin kólik quralynyń júkjaılarynda (bólikjaılarynda) nemese onyń bóliginde júzege asyrylatyn bolsa, osy Kodekstiń 427-babynda kózdelgen sáıkestendirýdiń ózge de tásilderinen basqa, sáıkestendirý osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kólik quralynyń osyndaı júkjaılaryna (bólikjaılaryna) nemese onyń bóligine plombalar salý arqyly qamtamasyz etilýge tıis.

      Tiri janýarlardy, poshta ydystaryndaǵy (poshta qaptaryndaǵy, poshta konteınerlerindegi) halyqaralyq poshta jóneltilimderin tasymaldaý kezinde, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylmaıtyn taýarlarmen birge kólik quralynyń bir júkjaılarynda (bólikjaılarynda) nemese onyń bóliginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy boıynsha tasymaldaý kezinde kólik quraldarynyń júkjaılaryna (bólikjaılaryna) nemese onyń bóligine plombalar salý talap etilmeıdi.

224-bap. Kedendik tranzıt merzimi

      1. Jóneltýshi keden organy taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlar jóneltýshi keden organynan mejeli keden organyna deıin jetkizilýge tıis merzimdi (budan ári – kedendik tranzıt merzimi) belgileıdi.

      2. Temirjol kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt merzimi bir aıǵa eki myń kılometr esebinen belgilenedi, biraq ol kúntizbelik jeti kúnnen kem bolmaýǵa tıis.

      Kóliktiń ózge de túrlerimen tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt merzimi kóliktiń túri jáne kólik quralynyń múmkindikteri, taýarlar tasymaldaýdyń belgilengen marshrýty, basqa da tasymaldaý sharttary jáne (nemese) deklaranttyń nemese tasymaldaýshynyń ótinishi negizge alyna otyryp, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes kólik quraly júrgizýshisiniń eńbek pen demalys rejıminiń talaptary eskerile otyryp, taýarlar tasymaldaýdyń (tasýdyń) qalypty merzimine sáıkes belgilenedi, biraq ol kedendik tranzıttiń shekti merziminen aspaýǵa tıis.

      3. Kedendik tranzıttiń shekti merzimi bir aıǵa eki myń kılometr esebinen aıqyndalatyn merzimnen ne kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy tasymaldaý erekshelikterin negizge ala otyryp, Komıssııa aıqyndaıtyn merzimnen aspaýǵa tıis.

      4. Keden organy belgilegen kedendik tranzıt merzimi deklaranttyń nemese tasymaldaýshynyń ýájdi ótinish jasaýy boıynsha osy baptyń 3-tarmaǵynda belgilengen merzimniń sheginde uzartylýy múmkin.

      Kedendik tranzıt merzimin uzartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

225-bap. Taýarlardy jetkizý orny. Taýarlardy jetkizý ornyn ózgertý

      1. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde jóneltýshi keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlar jetkizilýge tıis oryndy (budan ári – taýarlardy jetkizý orny) aıqyndaıdy.

      2. Eger osy baptyń 3, 4 jáne 5-tarmaqtarynda ózgeshe belgilenbese, taýarlardy jetkizý orny kóliktik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen mejeli pýnkt týraly málimetter negizinde aıqyndalady.

      Mejeli keden organy qyzmetiniń aımaǵyndaǵy kedendik baqylaý aımaǵy taýarlardy jetkizý orny bolyp tabylady. Bul rette, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kelý ornynan tasymaldanatyn taýarlar keden organy turǵan jerge jetkiziledi.

      Osy Kodekstiń 404-babyna sáıkes qurylǵan, mejeli stanııadaǵy, mejeli stanııanyń kirme joldaryndaǵy nemese mejeli stanııaǵa tikeleı japsarlas jatqan jalpy paıdalanylamaıtyn temirjoldardaǵy kedendik baqylaý aımaǵy temirjol kóligimen tasymaldanatyn taýarlardyń jetkizý orny bolyp tabylady.

      3. Jóneltýshi keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy sheginde taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde kólik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen málimetterge qaramastan, taýarlardy jetkizý ornyn:

      1) kólik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen málimetterge qaramastan, jetkizý ornyn belgileý úshin negizdi rastaıtyn qujattardy usynǵan jaǵdaıda, taýarǵa qatysty ókilettikterge ıe tulǵanyń suraý salýy boıynsha;

      2) táýekelderdi basqarý júıesi negizinde aıqyndalatyn jaǵdaılarda belgileýge quqyly. Bul rette jóneltýshi keden organy belgilegen jetkizý ornyna deıin taýarlardy jetkizý boıynsha tasymaldaýshynyń shyǵyndary kólik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen jetkizý ornyna deıin taýarlardy jetkizý boıynsha shyǵyndarǵa sáıkes bolýǵa tıis.

      4. Jóneltýshi keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe eki jáne odan da kóp memlekettiń aýmaǵy boıynsha taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda kózdelgen jaǵdaılarda jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda kólik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen málimetterge qaramastan, taýarlardy jetkizý ornyn aıqyndaýǵa quqyly.

      5. Jóneltýshi keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde osy Kodekstiń 387-babynyń 8 jáne 9-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda kólik (tasymaldaý) qujattarynda kórsetilgen málimetterge qaramastan, taýarlardy jetkizý ornyn aıqyndaýǵa quqyly.

      6. Kedendik baqylaý aımaǵy bolyp tabylatyn, ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılary, úı-jaılary (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdary (ashyq alańdardyń bólikteri), eger osyndaı taýarlar kólik (tasymaldaý) qujattaryna sáıkes osyndaı ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılaryna, úı-jaılaryna (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdaryna (ashyq alańdardyń bólikterine) aparylatyn bolsa, kelý ornynan tasymaldanatyn taýarlardy jetkizý orny retinde aıqyndalýy múmkin.

      7. Eger kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń kólik týraly zańnamasyna sáıkes mejeli pýnkt ózgeretin bolsa, taýarlardy jetkizý orny keden organynyń ruqsatymen ózgertilýi múmkin. Tasymaldaýshy jetkizý ornyn ózgertýge keden organynyń ruqsatyn alý úshin taýarlardy jetkizý ornyn ózgertý týraly erkin nysanda jasalǵan ótinishpen ózi júretin joldaǵy kez kelgen keden organyna júginýge quqyly. Taýarlardy jetkizý ornyn ózgertý týraly ótinishpen birge mejeli pýnkttiń ózgerýin rastaıtyn qujattar, tranzıttik deklaraııa jáne taýarlarǵa arnalǵan ózge de qujattar usynylady.

      Taýarlardy jetkizý ornyn ózgertýge arnalǵan ruqsatty keden organy osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen ótinishti jáne qujattardy alǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirmeı qabyldaıdy. Jetkizý ornyn ózgertýge arnalǵan ruqsatty bergennen keıin jetkizý orny ózgertilgen taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalady jáne taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      Taýarlardy jetkizý ornyn ózgertýge keden organynyń ruqsatyn alýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen, kedendik tranzıt kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtamaı taýarlardy jetkizý ornyn ózgertýge, eger mundaı jetkizý orny jóneltýshi keden organy bastapqyda belgilegen taýarlardy jetkizý orny ornalasqandaı keden organy qyzmetiniń sol bir aımaǵynda ornalasqan bolsa, jol beriledi.

226-bap. Kedendik tranzıt kedendik rásimi kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásimi kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy baptyń jáne osy Kodekstiń 354 jáne 370-baptarynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes usynylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýdyń sharty bolǵan jaǵdaılarda, mundaı qamtamasyz etý osy baptyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 139-babyna sáıkes usynylady.

      2. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderin qospaǵanda, taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri, eger tranzıttik deklaraııany tirkegen kúni taýarlar tarıftik preferenııalar jáne tıisinshe kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter nemese kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, keden organy taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tóleýge jatatyn kedendik bajdar, salyqtar somasy negizge alyna otyryp, biraq eger taýar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa osy múshe memleketterdiń aýmaǵyna tarıftik preferenııalar jáne tıisinshe kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter nemese kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa basqa múshe memleketterde tóleýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasynan kem emes mólsherde aıqyndalady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy osy Kodekste paıdalaný tártibi belgilenetin, qolda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalýy múmkin kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleriniń eń joǵary shamasy, taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı mándegi fızıkalyq sıpattamalary (sany, salmaǵy, kólemi nemese ózge de sıpattamalary) negizge alyna otyryp aıqyndalady.

      3. Komıssııa qurastyrylmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy (taýarlardyń quraýyshtaryn) kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin anyqtaý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mynadaı jaǵdaılarda:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri, eger mundaı qamtamasyz etýdi usyný osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýdyń sharty bolyp tabylsa, jıyntyq túrde tranzıttik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha bes júz eýroǵa balama somadan aspasa;

      2) deklaraııalanatyn taýarlardy tasymaldaýdy (tasýdy) júzege asyratyn kedendik tasymaldaýshy nemese birinshi nemese úshinshi tıptegi ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator deklarant retinde áreket etse;

      3) osyndaı tasymaldaý (tasý) kóliktiń eki jáne odan da kóp túrin paıdalana otyryp, taýarlardy tasymaldaýdyń (tasýdyń) bir bóligi bolyp tabylatyn jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlar temirjol, áýe kóligimen tasymaldansa nemese qubyrjol kóligimen alyp ótilse;

      4) osyndaı tasymaldaý kóliktiń eki jáne odan da kóp túrin paıdalana otyryp taýarlardy tasymaldaýdyń bir bóligi bolyp tabylatyn jaǵdaıdy qospaǵanda, sheteldik taýarlar sý kemelerimen, onyń ishinde aralas júzý (ózen – teńiz) kemelerimen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ishki sý joldaryna kirmesten, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń teńiz porttary arasynda tasymaldansa;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde táýekelderdi basqarý júıesimen aıqyndalsa;

      6) osy Kodekstiń 387-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilense;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelse;

      8) keden organy kedendik alyp júrýdi qoldaný týraly sheshim qabyldasa;

      9) keden organy osy Kodekstiń 437-babyna sáıkes elektrondyq kedendik alyp júrýdi qoldaný týraly sheshim qabyldasa;

      10) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýyna arnalsa, bul jóninde jóneltýshi keden organynda árbir naqty tasymal boıynsha, jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginiń aqparaty bolsa, usynylmaıdy. Kórsetilgen aqparatty jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrligi keden organyna ony:

      taýarlardy alýshy bolyp tabylatyn dıplomatııalyq ókildiktiń nemese konsýldyq mekemeniń bolý memleketi bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginen;

      ne jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan jáne dıplomatııalyq ókildigi nemese konsýldyq mekemesi taýarlardy alýshy bolyp tabylatyn memlekettiń dıplomatııalyq ókildigi nemese konsýldyq mekemesi bolyp tabylatyn dıplomatııalyq ókildikten nemese konsýldyq mekemeden alǵan kezde beredi.

      11) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń resmı paıdalanýy úshin arnalsa, bul jóninde jóneltýshi keden organynda árbir naqty tasymal boıynsha, jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginiń aqparaty bolsa, usynylmaıdy. Kórsetilgen aqparatty jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrligi keden organyna ony taýarlardy alýshy bolyp tabylatyn halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń bolý memleketi bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginen alǵan kezde beredi;

      12) bastapqy jaılasýǵa arnalǵan taýarlardy qosa alǵanda, taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter qyzmetkerleriniń, konsýldyq mekemeler jumyskerleriniń, halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy memleketter ókildikteri, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri personalynyń (qyzmetkerleriniń, laýazymdy adamdarynyń), sondaı-aq olardyń otbasy músheleriniń jeke paıdalanýyna arnalsa, bul jóninde jóneltýshi keden organynda árbir naqty tasymal boıynsha, jóneltýshi keden organy bolatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginiń aqparaty bolsa, usynylmaıdy. Kórsetilgen aqparatty jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrligi keden organyna ony qyzmetkerleri, jumyskerleri, personaly (qyzmetkerleri, laýazymdy adamdary) taýarlardy alýshy bolyp tabylatyn, dıplomatııalyq ókildik, konsýldyq mekeme, halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy memleketter ókildikteri, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri bolatyn memleket bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń syrtqy ister mınıstrliginen ne dıplomatııalyq ókildiktiń nemese konsýldyq mekemeniń qyzmetkerleri, jumyskerleri taýarlardy alýshy bolyp tabylatyn, memlekettiń dıplomatııalyq ókildigi nemese konsýldyq mekemesi bolyp tabylatyn, jóneltýshi keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikten nemese konsýldyq mekemeden alǵan kezde beredi;

      13) taýarlar mádenı, ǵylymı-zertteý maqsattarynda paıdalaný, sporttyq saıystardy ótkizý ne olarǵa daıyndalý, dúleı zil-zalalar, avarııalar, apattar saldarlaryn joıý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qorǵanys qabilettiligin jáne memlekettik (ulttyq) qaýipsizdigin qamtamasyz etý, olardyń qarýly kúshterin qaıta jaraqtandyrý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik shekaralaryn qorǵaý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdarynyń paıdalanýy úshin arnalǵan bolsa, bul jóninde Komıssııa aıqyndaǵan, aýmaǵynda mejeli keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy Komıssııa aıqyndaǵan, aýmaǵynda jóneltýshi keden organy ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna usynylǵan, osyndaı taýarlardy kedendik bajdar, salyqtar tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynbaı jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynbaı shyǵarý týraly ótinishhat jasaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe múddeli memlekettiń tıisti memlekettik organynyń rastaýy bolsa;

      14) eger kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵy boıynsha ǵana júzege asyrylatyn bolsa jáne kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty jáne ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty sol bir tulǵa bolǵan jaǵdaıda, avtomobıl kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen olardy ornalastyrý maqsatynda osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalǵan ereksheliktermen kedendik deklaraııalaý júzege asyrylsa jáne osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólense, usynylmaıdy.

      5. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty aıqyndalǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri, eger osyndaı qamtamasyz etýdi usyný osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý sharty bolyp tabylsa, jıyntyq túrde osy Kodekstiń 227-babynda aıqyndalǵan qujattarda kórsetilgen somadan tranzıttik deklaraııany tirkegen kúni qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha bes júz eýroǵa balama somadan kóp emes mólsherde asatyn jaǵdaıda, qosymsha kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi jáne (nemese) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usyný talap etilmeıdi.

      6. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý bir tranzıttik deklaraııa boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty usynylady. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý birneshe tranzıttik deklaraııa boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty usynylýy múmkin.

      7. Bir tranzıttik deklaraııa boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý jóneltýshi keden organyna ne mejeli keden organyna usynylýy múmkin.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý jóneltýshi keden organyna, mejeli keden organyna ne aýmaǵynda jóneltýshi keden organy nemese mejeli keden organy turǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa osyndaı múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasynda aıqyndalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ózge de keden organyna usynylýy múmkin.

      8. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa bir múshe memlekettiń keden organy júzege asyratyn, al kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa basqa múshe memlekettiń keden organyna usynylǵan jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný erekshelikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartpen aıqyndalady.

      Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýdy keden organyna kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý usynylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy júzege asyratyn jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi qoldaný erekshelikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa osy múshe memlekettiń zańnamasymen belgilenedi.

227-bap. Kedendik tranzıt kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynýdy rastaýdyń erekshelikteri

      1. Eger taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa bir múshe memlekettiń keden organy júzege asyratyn bolsa, al kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mejeli keden organy turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa basqa múshe memlekettiń keden organyna usynylsa, mundaı qamtamasyz etýdiń usynylýyn rastaý maqsatynda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý sertıfıkaty (budan ári – qamtamasyz etý sertıfıkaty) qoldanylady.

      2. Qamtamasyz etý sertıfıkaty elektrondyq qujat túrinde resimdeledi.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý kezinde, sondaı-aq eger tehnıkalyq irkilisterden, baılanys quraldary (telekommýnıkaııalyq jeliler jáne Internet jelisi) jumysyndaǵy buzylýlardan, elektr energııasynyń sónýinen týyndaǵan keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerdiń aqaýlaryna baılanysty elektrondyq qujat túrinde qamtamasyz etý sertıfıkatyn usynýdy qamtamasyz etý múmkindigi keden organynda bolmasa, qamtamasyz etý sertıfıkatyn qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdeýge jol beriledi.

      3. Qamtamasyz etý sertıfıkaty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń usynylǵan mólsheri sheginde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynǵan tulǵa aıqyndaǵan somaǵa resimdeledi. Osy Kodekstiń 226-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartta kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý kezinde qamtamasyz etý sertıfıkaty (qamtamasyz etý sertıfıkattary) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn usynylǵan qamtamasyz etý mólsherinen asatyn somaǵa resimdeletin jaǵdaılar men sharttar aıqyndalýy múmkin.

      4. Bir tranzıttik deklaraııa boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usyný bir nemese birneshe qamtamasyz etý sertıfıkatymen rastalady.

      Bir qamtamasyz etý sertıfıkatymen Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý kezinde birneshe tranzıttik deklaraııa boıynsha tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý rastalýy múmkin.

      5. Qamtamasyz etý sertıfıkatynyń nysanyn, elektrondyq qujat túrindegi osyndaı qamtamasyz etý sertıfıkatynyń qurylymy men formatyn, olardy toltyrý jáne qamtamasyz etý sertıfıkatyna ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin, onyń qoldanylý merzimin aıqyndaý tártibin, qamtamasyz etý sertıfıkatyn paıdalaný tártibin, onyń ishinde ony keden organyna usyný, tirkeý, tirkeýden bas tartý, tirkeýdi joıý, qoldanysyn toqtatý (jabý) tártibin, sondaı-aq qamtamasyz etý sertıfıkatyn tirkeýden bas tartýdyń, tirkeýdi joıýdyń, qoldanysyn toqtatýdyń (jabýdyń) negizderin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Jóneltýshi keden organy úshin:

      1) keden organy tirkegen, elektrondyq qujat túrinde resimdelgen jáne jóneltýshi keden organy keden organdarynyń aqparattyq júıelerin paıdalana otyryp alǵan qamtamasyz etý sertıfıkaty;

      2) qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdelgen jáne keden organy tirkegen qamtamasyz etý sertıfıkaty jáne jóneltýshi keden organy keden organdarynyń aqparattyq júıelerin paıdalana otyryp alǵan osyndaı qamtamasyz etý sertıfıkaty týraly jáne osyndaı qamtamasyz etý sertıfıkatynan alynǵan málimetter kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynýdy rastaý bolyp tabylady.

      7. Osy Kodekstiń 226-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartta kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdi usynýdy rastaýdyń erekshelikteri aıqyndalýy múmkin.

      8. Jóneltýshi keden organy mynadaı:

      1) tranzıttik deklaraııany bergen kezde qamtamasyz etý sertıfıkatynyń qoldanylý merzimi ótken;

      2) elektrondyq qujat túrinde resimdelgen qamtamasyz etý sertıfıkatynda kórsetilgen málimetter ne qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdelgen qamtamasyz etý sertıfıkaty týraly jáne (nemese) keden organdarynyń aqparattyq júıesindegi osyndaı qamtamasyz etý sertıfıkatynan alynǵan málimetter tranzıttik deklaraııada kórsetilgen málimetterge sáıkes kelmegen;

      3) jóneltýshi keden organy qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdelgen qamtamasyz etý sertıfıkatyn qoldaný kezinde osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes qamtamasyz etý sertıfıkaty týraly málimetterdi jáne (nemese) odan málimetterdi almaǵan jaǵdaılarda, málimetteri tranzıttik deklaraııada málimdelgen qamtamasyz etý sertıfıkatyn kedendik bajdar, salyqtar tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usynýdy rastaý retinde tanymaıdy.

      9. Osy Kodekstiń 442-babyna sáıkes keden organdary elektrondyq qujat túrinde resimdelgen qamtamasyz etý sertıfıkattarymen, qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdelgen, tirkelgen qamtamasyz etý sertıfıkattary týraly málimettermen jáne olardan alynǵan málimettermen, sondaı-aq qoldanysy toqtatylǵan qamtamasyz etý sertıfıkattary týraly (jabylǵan qamtamasyz etý sertıfıkattary týraly), qamtamasyz etý sertıfıkatyn paıdalanbaý, qamtamasyz etý sertıfıkatyn tirkeýdi joıý, qamtamasyz etý sertıfıkatynyń qoldanysyn toqtatý (jabý) múmkindigi týraly aqparattarmen almasady.

228-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen jasalatyn ózge de júk operaııalary, sondaı-aq kólik quraldaryn aýystyrý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn taýarlardy túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge), onyń ishinde bir kólik túri kólik quralynan kóliktiń basqa túri kólik quralyna túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) jáne olarmen jasalatyn ózge de júk operaııalaryna, sondaı-aq osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, qyzmet aımaǵynda osyndaı operaııalar jasalatyn keden organynyń ruqsatymen jol beriledi.

      2. Eger taýarlar men kólik quraldaryna qatysty osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalardyń salynǵan kedendik plombalar men basylǵan mórlerdi almaı jasalýy múmkin bolsa, ne eger taýarlarǵa kedendik plombalar salynbasa jáne mórler basylmasa, qyzmet aımaǵynda osyndaı operaııalar jasalatyn keden organyn elektrondyq nemese jazbasha nysanda tıisti túrde habardar etkennen keıin osyndaı operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn taýarlardy túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) jáne olarmen jasalatyn ózge de júk operaııalaryna, sondaı-aq osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa keden organynyń ruqsatyn alýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý nemese osyndaı operaııalardy jasaý týraly keden organyn habardar ete otyryp, jasaý tártibin Komısssııa aıqyndaıdy.

      4. Keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn taýarlarmen júk operaııalaryn jasaýǵa ruqsat berýden, kólik (tasymaldaý) qujattarynda, shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattarda ne Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary bergen ózge de qujattarda osyndaı operaııalardy jasaýǵa tyıym salý bolǵan kezde, bas tartýǵa quqyly.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn taýarlarmen júk operaııalary keden organynyń ruqsatymen tulǵanyń ótinishi boıynsha keden organynyń jumys ýaqytynan tys jasalýy múmkin.

229-bap. Kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde týyndaǵan avarııa, eńserilmeıtin kúsh áseri nemese ózge de mán-jaılar kezinde qabyldanatyn sharalar

      1. Tasymaldaýshynyń osy Kodekstiń 230-babynda kózdelgen mindetterdi saqtaýyna kedergi keltiretin avarııa, eńserilmeıtin kúshtiń áseri nemese ózge de mán-jaılar kezinde tasymaldaýshy taýarlar men kólik quraldarynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin barlyq sharany qabyldaýǵa, osy mán-jaılar jáne taýarlardyń turǵan jeri týraly jaqyn keden organyna dereý habarlaýǵa, sondaı-aq taýarlardy aparýǵa nemese olardy jaqyn keden organyna ne keden organy kórsetken ózge jerge tasymaldaýdy (tasýdy) qamtamasyz etýge (eger onyń kólik quraly buzylǵan bolsa) mindetti.

      Osy mán-jaılar týraly habar alǵan keden organy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa) kedergi bolatyn týyndaǵan mán-jaılar týraly jóneltýshi keden organy men mejeli keden organyna habar berýge mindetti.

      2. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde týyndaǵan bolǵan avarııa, eńserilmeıtin kúsh áseri nemese ózge de mán-jaılar kezinde kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń talaptaryn saqtaýǵa baılanysty tasymaldaýshy shekken shyǵystardy keden organdary ótemeıdi.

230-bap. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezindegi tasymaldaýshynyń mindetteri

      1. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde tasymaldaýshy, osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, óziniń osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabyla ma, joq pa ekenine qaramastan:

      1) taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy jóneltýshi keden organy belgilegen merzimde taýarlardy jetkizý ornyna, eger belgilengen bolsa, taýarlardy tasymaldaýdyń (tasýdyń) belgili bir marshrýty boıynsha júre otyryp, jetkizýge;

      2) taýarlardyń, kedendik plombalar men mórlerdiń ne, eger qoldanylǵan bolsa, ózge de sáıkestendirý quraldarynyń saqtalýyn qamtamasyz etýge;

      3) osy Kodekstiń 228-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, keden organdarynyń ruqsatynsyz kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlardy túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) jáne olarmen jasalatyn ózge de júk operaııalaryna, sondaı-aq osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa jol bermeýge mindetti.

      2. Eger taýarlardy tasymaldaý (tasý) eki jáne odan da kóp kólik túrin paıdalana otyryp júzege asyrylatyn bolsa, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen mindetter kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklarantyna júkteledi.

      3. Temirjol kóligimen tasymaldanatyn, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan taýarlardy jetkizý ornyna jetkizilmegen kezde kórsetilgen taýarlardy tasymaldaýǵa qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń árbir temirjol tasymaldaýshysy keden organynyń talap etýi boıynsha osy jetkizilmegen taýarlar týraly aqparatty usynýǵa mindetti. Tıisti talap jáne aqparat jazbasha nysanda da, aqparattyq júıeler men aqparattyq tehnologııalar paıdalanyla otyryp ta berilýi múmkin.

231-bap. Kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan taýarlardy jetkizý ornyna taýarlar jetkizilgennen keıin aıaqtalady.

      2. Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin taýarlardy jetkizý ornynda taýarlar kedendik baqylaý aımaǵyna, onyń ishinde taýarlar ózderi jetkizilgen kólik quralynan túsirilmeı ornalastyrylady.

      Taýarlar kedendik baqylaý aımaǵyna táýliktiń kez kelgen ýaqytynda ornalastyrylady.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń tasymaldaýshysy ne deklaranty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin mejeli keden organyna tranzıttik deklaraııany, sondaı-aq ózinde bar basqa da qujattardy:

      1) avtomobıl kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – olar taýarlardy jetkizý ornyna kelgen kezden bastap úsh saǵat ishinde, al taýarlar keden organynyń jumys ýaqytynan tys kezde kelgen jaǵdaıda – osy keden organynyń jumysy bastalǵan ýaqyttan bastap úsh saǵat ishinde;

      2) sý, áýe nemese temirjol kóligin paıdalana otyryp tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – halyqaralyq tasymaldy júzege asyrý kezinde porttyń, áýejaıdyń nemese temirjol stanııasynyń tehnologııalyq proesinde (grafıginde) belgilengen ýaqyt ishinde, biraq kólik quraly taýarlardy jetkizý ornyna kelgen kezden bastap mejeli keden organynyń kelesi jumys kúni aıaqtalǵan ýaqyttan keshiktirmeı usynýǵa mindetti.

      4. Tasymaldaýshy atynan osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen áreketterdi, osyndaı tasymaldaýshynyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin tulǵalar jasaýy múmkin.

      5. Keden organynyń talap etýi boıynsha tasymaldaýshy taýarlardy kórsetýge mindetti.

      6. Mejeli keden organy osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy usynǵan kezden bastap bir saǵat ishinde olardyń berilýin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tirkeıdi.

      7. Mejeli keden organy kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysyn múmkindiginshe qysqa merzimderde, biraq osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy berýdi tirkegen kezden bastap keden organy jumys ýaqytynyń tórt saǵatynan keshiktirmeı, al eger mundaı qujattardy berý keden organynyń jumys ýaqyty aıaqtalǵanǵa deıin tórt saǵattan az qalǵanda tirkelse – osy keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap tórt saǵat ishinde aıaqtaıdy.

      8. Keden organy kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý merzimi mejeli keden organy basshysynyń, mejeli keden organy basshysynyń ol ýákilettik bergen orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń jazbasha ruqsatymen kedendik jete tekserýdi júrgizý úshin qajetti ýaqytqa, biraq osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardyń berilýin tirkegen kúnnen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúninen aspaıtyn ýaqytqa uzartylýy múmkin.

      9. Kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy keden organynyń aqparattyq júıesi paıdalanyla otyryp, elektrondyq qujat qalyptastyrý arqyly ne tranzıttik deklaraııaǵa nemese tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanatyn ózge de qujattarǵa tıisti belgiler qoıý arqyly resimdeledi.

      10. Kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýyna baılanysty kedendik operaııalardy jasaý, onyń ishinde taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik túrine qaraı jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      11. Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýmen, taýarlardy shyǵarýmen aıaqtalatyn jaǵdaılardy, sondaı-aq mundaı jaǵdaılarda kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýyna baılanysty kedendik operaııalardy jasaý, onyń ishinde kólik túrine qaraı jasaý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      12. Osy Kodekstiń 225-babynyń 7-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda, sondaı-aq eger taýarlar mejeli keden organynan erekshelenetin keden organyna jetkizilgen bolsa, kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy osy bapta belgilengen tártippen aıaqtalady.

      13 Eger taýarlardy jetkizý ornyna taýarlar tolyq nemese ishinara jetkizilmese jáne osy baptyń 12-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalmasa, kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylady.

      Kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń toqtatylýyna baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin, kedendik tranzıt kedendik rásimi toqtatylýǵa jatatyn merzimderdi, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimi qoldanysynyń toqtatylýyn resimdeý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      14. Ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılardyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) qurylǵan kedendik baqylaý aımaǵyna taýarlardy jetkizý kezinde kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy osy Kodekstiń 539-babynda belgilengen ereksheliktermen aıaqtalady.

232-bap. Taýarlardy jetkizý ornyna taýarlardy jetkizgennen keıin jasalatyn kedendik operaııalar

      1. Mejeli keden organy osy Kodekstiń 231-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardyń berilýin tirkegennen keıin osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalar taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa nemese olardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy:

      1) avtomobıl kóligimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – mejeli keden organy qujattardyń berilýin tirkegennen keıin keden organynyń jumys ýaqytynyń segiz saǵatynan keshiktirmeı;

      2) sý, áýe kemeleri nemese temirjol kóligi paıdalanylyp tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty – halyqaralyq tasymaldy júzege asyrý kezinde porttyń, áýejaıdyń nemese temirjol stanııasynyń tehnologııalyq proesinde (grafıginde) belgilengen ýaqyt ishinde, biraq kólik quraly taýarlardy jetkizý ornyna kelgen kezden bastap mejeli keden organynyń kelesi jumys kúni aıaqtalǵan ýaqyttan keshiktirmeı jasaýǵa mindetti.

      2. Sý kemeleri paıdalanylyp tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń altynshy abzaynda jáne 4) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalar jasaýǵa mindetti.

      3. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen merzimder ótken kezden bastap keden organynyń úsh saǵat jumys ýaqyty ishinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalardyń osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi abzaynda kózdelgen kedendik operaııalardy jasamaǵany týraly erkin nysandaǵy habarlamany tasymaldaýshyǵa jiberedi.

      Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalar osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi abzaynda kózdelgen kedendik operaııalardy jasamaǵan jaǵdaıda, tasymaldaýshy osy Kodekstiń 17-taraýyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen merzimder ótken kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jasaýǵa mindetti.

      4. Eger taýarlarǵa qatysty aldyn ala kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵan bolsa, osy baptyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtarynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      5. Taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes jasaý kezinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalar osy Kodekstiń 17-taraýyna sáıkes taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy:

      1) osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes kedendik deklaraııany keri qaıtaryp alýǵa keden organynyń ruqsatyn;

      2) osy Kodekstiń 198-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimin toqtata turý týraly keden organynyń sheshimin;

      3) osy Kodekstiń 201-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartýdy alǵan kezden bastap úsh saǵat ishinde jasaýǵa mindetti.

      6. Osy baptyń 1 jáne 5-tarmaqtarynda kórsetilgen merzimderde ózderine qatysty osy bapta belgilengen kedendik operaııalar jasalmaǵan taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      7. Osy baptyń erejeleri:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysty ketý ornynda kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde;

      4) ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálikteri bar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdardyń bólikterinde) qurylǵan kedendik baqylaý aımaǵyna jetkizilgen taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde qoldanylmaıdy.

233-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet:

      1) deklarantta – keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kezden bastap;

      2) eger taýarlardy berý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temirjol tasymaldaýshylary arasynda júzege asyrylatyn bolsa, temirjol kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarda jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń Temirjol kóligi jónindegi keńesiniń aktilerinde belgilengen tártippen ne eger taýarlardy berý Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol tasymaldaýshylary arasynda júzege asyrylatyn bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń kólik týraly zańnamasynda belgilengen tártippen, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy sheginde temirjol kóligimen tasymaldaýǵa qabyldaǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol tasymaldaýshysynda – taýarlardy belgilengen tártippen tasymaldaýǵa qabyldaǵan kezden bastap týyndaıdy.

      2. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde týyndamaıdy.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetdeklarantta, sondaı-aq jóneltýshi keden organy aıqyndaǵan taýarlardy jetkizý ornyna deıin taýarlardy tasymaldaýdy (tasýdy) júzege asyratyn, osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynda mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlardy osy Kodekstiń 539-babyna sáıkes qabyldaǵanda;

      3) ózderine qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵanda;

      4) ózderine qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵanda;

      5) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵanda;

      6) sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin osy Kodekske sáıkes mundaı joıylǵanǵa nemese qaıtarymsyz joǵalǵanǵa deıin osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      7) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      8) tranzıttik deklaraııany tirkegen kezde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes tranzıttik deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende jáne memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      10) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      11) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      4. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet temirjol kóligimen tasymaldanatyn, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy temirjol kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarda jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń Temirjol kóligi jónindegi keńesiniń aktilerinde belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna ne Qazaqstan Respýblıkasynyń kólik týraly zańnamasynda belgilengen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa temirjol tasymaldaýshysyna bergen Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol tasymaldaýshysynda taýarlardy belgilengen tártippen bergen kezde toqtatylady.

      5. Eger taýarlar keden organy belgilegen kedendik tranzıt merziminde taýarlardy jetkizý ornyna jetkizilmese jáne osy Kodekstiń 231-babynyń 12-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalmasa, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndaýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kúni kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip, al jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalysqa shyǵarý júrgizilgendeı etip tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly naqty málimetter bolmasa, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kodtary belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, mynalardy:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik ákelý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin kedendik ákelý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy jáne akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń besinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylǵan bolsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń naq sol kodyndaǵy taýarlarǵa ne eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kodtary belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, toptamaǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alyna otyryp esepteledi.

      Taýarlar týraly dálme-dál málimetter keıinnen anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı naqty málimetter negizge alynyp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      Halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy Kodekstiń 370-babynyń 7-tarmaǵynda belgilengen mólsherde tóleýge jatady.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan ne osyndaı taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵan ne keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

      8. Osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklarantynan ózge tulǵa usynǵan jaǵdaıda, mundaı ózge tulǵa kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi ortaq mindetti deklarantpen birge kóteredi.

      9. Eger taýarlardy temirjol kóligimen tasymaldaý kezinde temirjol kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarda jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń Temirjol kóligi jónindegi keńesiniń aktilerinde ne Qazaqstan Respýblıkasynyń kólik týraly zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy tasymaldaýǵa qabyldaǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol tasymaldaýshysy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabylmasa, mundaı temirjol tasymaldaýshysy kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi ortaq mindetti deklarantpen birge kóteredi.

234-bap. Tulǵalardyń kedendik tranzıt kedendik rásimin buzǵan kezdegi jaýaptylyǵy

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan barlyq taýarlar jáne olarǵa arnalǵan qujattar taýarlardy jetkizý ornyna jetkizilmegen kezde osy Kodekstiń 230-babynda kórsetilgen tulǵalar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldaý (tasý) kezinde mindetter oryndalmaǵan ózge de jaǵdaılarda, onyń ishinde kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń bir bóligi jetkizilmegen jaǵdaıda, osy Kodekstiń 230-babynda kórsetilgen tulǵalar aýmaǵynda buzýshylyqtar anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      2. Taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes temirjol kóligimen tasymaldaý kezinde tasymaldaýshynyń mindetterdi oryndamaǵany úshin temirjol kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarda jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń Temirjol kóligi jónindegi keńesiniń aktilerinde ne eger taýarlardy berý Qazaqstan Respýblıkasynyń temirjol tasymaldaýshylary arasynda júzege asyrylsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń kólik týraly zannamasynda belgilengen tártippen taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly tasymaldaýǵa qabyldaǵan temirjol tasymaldaýshysy jaýaptylyqta bolady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen temirjol tasymaldaýshysy taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes temirjol kóligimen tasymaldaý kezinde óz mindetterin oryndamaǵany úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

25-taraý. KEDEN QOIMASY KEDENDIK RÁSIMI

235-bap. Keden qoımasy kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Keden qoımasy kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrý jáne osyndaı kedendik rásimge sáıkes olardy paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde, osyndaı taýarlar keden qoımasynda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı saqtalady.

      2. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      3. Keden qoımasy kedendik rásimin:

      1) buryn ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý jolymen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń;

      2) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) buryn kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý jolymen kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń;

      3) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) buryn ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý jolymen ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimniń qoldanylýyn toqtata turý úshin qoldanýǵa jol beriledi.

      4. Gabarıtteri úlken bolǵandyqtan nemese tıeýdiń, túsirýdiń jáne (nemese) saqtaýdyń erekshe jaǵdaılaryna baılanysty keden qoımasynda ornalastyrýǵa bolmaıtyn taýarlarǵa qatysty keden qoımasy kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi.

      Osyndaı taýarlardy saqtaý keden qoımalary bolyp tabylmaıtyn oryndarda júzege asyrylýy múmkin, bul rette osyndaı oryndarda saqtaýǵa ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen beriletin keden organynyń ruqsaty bolýǵa tıis, sondaı-aq osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýy qamtamasyz etilýi kerek.

      5. Komıssııa keden qoımasy kedendik rásimi qoldanylmaıtyn taýarlar tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

236-bap. Taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Mynalar:

      1) taýarlardyń jaramdylyq merziminiń jáne (nemese) ótkizý merziminiń keden qoımasy kedendik rásimine sáıkes olardy kedendik deklaraııalaý kúnine kúntizbelik bir júz seksen kúnnen astam ýaqytty quraýy;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Mynalar:

      1) taýarlardyń keden qoımasyna, al osy Kodekstiń 235-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardyń – keden organynyń taýarlardy keden qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda saqtaýǵa berilgen ruqsatynda kórsetilgen oryndarǵa qoıylýy jáne sonda bolýy;

      2) keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin saqtaý;

      3) keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen operaııalar jasaý kezinde osy Kodekstiń 238-babynyń erejelerin saqtaý taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

237-bap. Keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrǵan kúnnen bastap úsh jyldan aspaýy kerek.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy sheteldik taýarlarǵa qatysty keden qoımasy kedendik rásimi birneshe ret qoldanylǵanda, onyń ishinde osy taýarlardyń deklaranttary bolyp ártúrli tulǵalar áreket etken kezde keden qoımasy kedendik rásiminiń jalpy qoldanylý merzimi osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen merzimnen aspaýy kerek.

      3. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen merzim ótkenge deıin osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa ne osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes kerek-jaraqtar retinde shyǵarylýǵa tıis.

      Jaramdylyq jáne (nemese) ótkizý merzimi shekteýli taýarlar jaramdylyq jáne (nemese) ótkizý merzimi ótkenge deıin kúntizbelik bir júz seksen kún qalǵannan keshiktirilmeı, ózge kedendik rásimmen ornalastyrylýǵa tıis.

      4. Keden qoımasynyń jumys isteýi toqtatylǵan jaǵdaıda, keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osyndaı keden qoımasyndaǵy taýarlar osy keden qoımasynyń jumys isteýi toqtatylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirilmeı, basqa keden qoımasyna qoıylýǵa ne osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa ne osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes kerek-jaraqtar retinde shyǵarylýǵa tıis.

238-bap. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen jasalatyn operaııalar

      1. Taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar nemese olardyń ókilderi keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen olardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti ádettegi operaııalardy jasaýǵa, onyń ishinde taýarlardy qarap-tekserýge jáne ólsheýge, keden qoımasy sheginde olardyń ornyn aýystyrýǵa, al osy Kodekstiń 235-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty – osyndaı taýarlar saqtalatyn orynnyń sheginde olardyń ornyn aýystyrýǵa, bul operaııalar taýarlar jaı-kúıiniń ózgerýine, olardyń oramasynyń jáne (nemese) sáıkestendirý quraldarynyń buzylýyna alyp kelmeıtin jaǵdaıda, quqyly.

      2. Keden organynyń ruqsatymen keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen ádettegi jınaqtaý operaııalary, sondaı-aq:

      1) taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin irikteý;

      2) partııalardy bólshekteýdi, jóneltilimderdi qalyptastyrýdy, suryptaýdy, oraýdy, qaıta oraýdy, tańbalaýdy qosa alǵanda, taýarlardy satýǵa jáne tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý jónindegi operaııalar, taýar túrin jaqsartý jónindegi operaııalar;

      3) saqtaý merzimi ishinde osyndaı operaııalardy jasaý talap etiletin taýarlarǵa qatysty – tehnıkalyq qyzmet kórsetý jónindegi operaııalar jasalýy múmkin.

      3. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen jasalatyn operaııalar osy taýarlardyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodyn ózgertýmen baılanysty sıpattamasyn ózgertpeýge tıis.

      4. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy olardyń fýnkıonaldyq maqsaty boıynsha paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

      5. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń barlyǵyna nemese bir bóligine qatysty osy taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn berýdi kózdeıtin mámileler jasalýy múmkin.

239-bap. Taýarlardy keden qoımasynda saqtaý

      1. Taýarlar keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúninen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde keden qoımasyna ne keden organynyń taýarlardy keden qoımasy bolyp tabylmaıtyn orynda saqtaýǵa berilgen ruqsatynda kórsetilgen oryndarǵa qoıylýǵa tıis.

      2. Basqa taýarlarǵa zııan keltirýi múmkin nemese saqtaýdyń erekshe jaǵdaılaryn talap etetin taýarlar, osyndaı taýarlardy saqtaý talaptaryna sáıkes jabdyqtalǵan keden qoımalaryna qoıylýǵa tıis.

240-bap. Keden qoımasynda saqtaǵan kezeńde jaramsyz bolǵan, búlingen nemese buzylǵan taýarlar

      Keden qoımasynda saqtalǵan kezeńde avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan jaramsyz bolǵan, búlingen nemese buzylǵan taýarlar olardy deklarant tańdaǵan kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jaramsyz, búlingen nemese buzylǵan kúıde ákelingen dep qaralady.

241-bap. Keden qoımasy kedendik rásimi qoldanylýynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Keden qoımasy kedendik rásiminiń osy Kodekstiń 237-babynda kózdelgen qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) eger osy tarmaqta ózgeshe belgilenbese, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen taýarlardy ornalastyrýmen;

      2) osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qoldanylýy toqtatyla turǵan kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýyn qaıta bastaýmen;

      3) osy Kodekstiń 277-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qoldanylýy toqtatyla turǵan ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýyn qaıta bastaýmen;

      4) osy Kodekstiń 305-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qoldanylýy toqtatyla turǵan ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn qaıta bastaýmen;

      5) eger taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵyna tasymaldaý úshin olardy osy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan bolsa, osyndaı taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly;

      6) osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes taýarlardy kerek-jaraqtar retinde shyǵarýmen;

      7) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organdarynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýymen;

      8) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn mán-jaılar bastalǵanǵa deıin taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn mán-jaılardyń bastalýymen aıaqtalady.

      2. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar bir nemese birneshe partııamen kedendik rásimdermen ornalastyrylýy múmkin.

      3. Jınaqtalmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń XVI bólimine eskertpelerdi jáne (nemese) 2 (a) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyn túsindirý qaǵıdalaryn qoldaný múmkin bolǵan jaǵdaıda, jıyntyqtalǵan nemese jasalyp bitken túrdegi taýardyń kodyna sáıkes keletin Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kodyn málimdeı otyryp, keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý úshin ózge de kedendik rásimdermen ornalastyrylýy mynadaı sharttar saqtalǵan kezde:

      1) keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń jáne keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý úshin kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty bir ǵana tulǵa bolyp tabylǵanda;

      2) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly bir mámile sheńberinde ótkizilgende;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jınaqtalmaǵan nemese bólshektelgen túrde, onyń ishinde jıyntyqtalmaǵan nemese jasalyp bitpegen túrde ótkiziletin taýarlardy synyptaý týraly sheshim usynylǵanda;

      4) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de sharttar saqtalǵanda múmkin bolady.

      4. Keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵannan keıin taýarlar osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4), 5), 6) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı keden qoımasynan áketilýge jatady.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan kezde keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 237-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen merzimder ótken soń toqtatylady, al osyndaı taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      6. Eger osy Kodekstiń 237-baby 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde jáne 4-tarmaǵynda kórsetilgen áreketter olarda kórsetilgen merzimderde jasalmasa, keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy merzimder ótken soń toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

242-bap. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet:

      1) deklarantta – keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kezden bastap;

      2) keden qoımasynyń ıesinde – taýarlardy keden qoımasyna qoıǵan kezden bastap týyndaıdy.

      2. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) taýarlardy keden qoımasyna qoıǵanda;

      2) eger taýarlardy saqtaý keden qoımasynda júzege asyrylmasa, osy Kodekstiń 241-babyna sáıkes keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda, onyń ishinde osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde toqtatylady.

      3. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet keden qoımasy ıesinde osy Kodekstiń 241-babyna sáıkes keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde, onyń ishinde osy baptyń 6-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde toqtatylady.

      4. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen tulǵalarda mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵanda;

      2) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde óndirip alynǵanda;

      3) sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemýsaldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – keden qoımasy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      5) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardyń shyǵarylymy joıylǵanda;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      7) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      8) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      5. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      6. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) deklarantta:

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, taýarlar keden qoımasyna qoıylǵanǵa deıin joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa, – taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, eger taýarlardy saqtaý keden qoımasynda júzege asyrylmasa, keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin taýarlar joǵalǵan nemese ózge tulǵaǵa berilgen jaǵdaıda – osyndaı joǵalý nemese berý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa, – taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      eger taýarlardy saqtaý osy Kodekstiń 235-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden qoımasynda júzege asyrylmasa, taýarlar saqtaý ornynan tys jerge áketilgen jaǵdaıda – osyndaı áketý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa, – taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      2) keden qoımasynyń ıesinde:

      avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty jaǵdaılarda saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlardyń joǵalý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa, – taýarlardy keden qoımasyna qoıǵan kún;

      keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanyn rastaıtyn qujattar oǵan berilmesten, keden qoımasynan taýarlar berilgen jaǵdaıda – taýarlardy berý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa, – taýarlardy keden qoımasyna qoıǵan kún esepteledi.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qajetti dálme-dál málimetter bolmasa, taýarlardyń kedendik quny keden organynyń qolynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady.

      Taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin qajetti dálme-dál málimetter keıinnen anyqtalǵan kezde taýarlardyń kedendik quny osyndaı dálme-dál málimetter negizge alyna otyryp aıqyndalady jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      8. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin osy Kodekstiń 241-babyna sáıkes keden qoımasy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan ne keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaılarda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

26-taraý. KEDENDIK AÝMAQTA QAITA ÓŃDEÝ KEDENDIK RÁSIMI

243-bap. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keıinnen áketýge arnalǵan olardy qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda osyndaı taýarlarmen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jasalady.

      2. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy, al kedendik aýmaqta qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlar (qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtary men qalǵandary) sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady.

      3. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtata turý úshin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimin ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy oǵan ornalastyrý arqyly qoldanýǵa jol beriledi.

      4. Komıssııa kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylmaıtyn taýarlardyń tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

244-bap. Taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Mynalar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy bergen jáne osy Kodekstiń 248-babynda aıqyndalǵan málimetter qamtylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeýdiń sharttary týraly qujattyń bolýy taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady. Eger kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldanýdyń maqsaty taýarlardy jóndeý bolyp tabylsa, sondaı-aq Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa osyndaı qujat retinde paıdalanylýy múmkin;

      2) osy Kodekstiń 252-babyna sáıkes mundaı sheteldik taýarlardy balama taýarlarmen aýystyrý jaǵdaılaryn qospaǵanda, keden organdarynyń kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý múmkindigi;

      3) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Mynalar:

      1) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimin saqtaý;

      2) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen operaııalar jasaǵan kezde osy Kodekstiń 246-babynyń erejelerin saqtaý;

      3) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen tulǵalarda bolýy jáne osy tulǵalardyń taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaýy úshin osyndaı taýarlardy paıdalaný taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

      3. Osy taraýdy qoldaný maqsattary úshin keden organynyń sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirýi dep qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan naq sol taýarlardyń ushyraǵanyn osy Kodekstiń 247-babynda aıqyndalǵan tásilderdiń birimen anyqtaý túsiniledi.

245-bap. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta aıqyndalǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi negizinde belgilenedi.

      2. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde tulǵanyń ótinishi boıynsha uzartylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý úshin deklarant kórsetilgen kedendik rásimniń qoldanylý merziminiń aıaqtalýynan keshiktirmeı, taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna osyndaı uzartýdyń qajettigi týraly ótinishti usynyp, ýákiletti memlekettik organnyń osyndaı qujatta kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartýdy rastaıtyn qujatyn oǵan qosa beredi.

      Deklaranttyń kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishin keden organy kórsetilgen ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı qaraýǵa tıis. Keden organy ótinishti qaraý nátıjeleri boıynsha kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý ne osyndaı uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merziminiń ótýi kórsetilgen kezeńde toqtatyla turady. Keden organy kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, kórsetilgen merzim osyndaı sheshimdi qabyldaǵan kúnge qaramastan, aldyńǵy merzim aıaqtalǵan kúnnen bastap uzartylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merziminiń uzartylýyn rastaıtyn ýákiletti memlekettik organnyń qujatyn deklarant usynbaǵan jaǵdaıda, keden organy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda keden organynyń laýazymdy adamy keden organynyń kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartý týraly sheshimin deklarantqa jiberedi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi uzartylǵan jaǵdaıda kedendik baqylaýdy júzege asyratyn keden organynyń laýazymdy adamy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa tıisti ózgerister engizip, osyndaı ózgeristerdiń engizilgeni týraly deklarantty habardar etedi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartylǵan jaǵdaıda osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy osy Kodekstiń 253-babyna sáıkes aıaqtalýǵa jatady.

246-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar:

      1) taýarlardy qaıta óńdeýdi nemese óńdeýdi;

      2) montajdaýdy, jınaýdy, bólshekteýdi jáne shaqtaýdy qosa alǵanda, taýarlardy daıyndaýdy;

      3) qalpyna keltirýdi, quraýysh bólikterin aýystyrýdy, jańǵyrtýdy qosa alǵanda, taýarlardy jóndeýdi;

      4) eger bul taýarlar qaıta óńdeý proesinde tolyq nemese ishinara tutynylatyn bolsa da, qaıta óńdeý ónimderin óndirýge septigin tıgizetin nemese ony jeńildetetin taýarlardy paıdalanýdy qamtıdy. Bul operaııa osy tarmaqtyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen operaııalardyń bireýimen bir mezgilde jasalýǵa tıis.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa:

      1) taýarlardy satýǵa jáne tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý kezinde olardyń saqtalýyn qamtamasyz etý jónindegi operaııalar, onyń ishinde taýarlar ózderiniń jeke-dara sıpattamalaryn joǵaltpaıtyn, taýarlardy oraý, ólshep-oraý jáne suryptaý;

      2) tól alý, qustardy, balyqtardy qosa alǵanda, janýarlardy ósirý jáne bordaqylaý, sondaı-aq shaıan tárizdester men mollıýskilerdi ósirý;

      3) aǵashtar men ózge de ósimdikterdi ósirý;

      4) aqparatty, aýdıo- jáne beınejazbalardy aqparat jetkizgishterdiń kez kelgen túrine kóshirý jáne kóbeıtý;

      5) tehnologııalyq proeste sheteldik taýarlardy kómekshi quraldar (jabdyq, stanoktar, qural-jabdyqtar jáne basqasy) retinde paıdalaný;

      6) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de operaııalar jatpaıdy.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasymen kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri belgilengen jáne Komıssııa aıqyndaıtyn tizbege engizilgen taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn paıdalanýǵa jol beriledi.

      Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasymen kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri belgilengen jáne osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen tizbege engizilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jasaý kezinde paıdalanylýy múmkin jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

247-bap. Sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý

      Sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý maqsatynda mynadaı tásilder paıdalanylýy múmkin:

      deklaranttyń, qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaıtyn tulǵanyń nemese keden organdary laýazymdy adamdarynyń sheteldik taýarlarǵa mórlerdi, mórtabandardy basýy, ıfrlyq jáne basqa da tańbalardy salýy;

      sheteldik taýarlardyń aýqymynda egjeı-tegjeıli sıpattaý, fotosýretke túsirý, beıneleý;

      sheteldik taýarlardyń jáne olardy qaıta óńdeý ónimderiniń aldyn ala iriktep alynǵan synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin salystyrý;

      taýarlarda bar tańbalaýdy, onyń ishinde serııalyq nómirler túrindegi tańbalaýdy paıdalaný;

      taýarlardyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi jasalatyn operaııalardyń sıpaty negizge ala otyryp, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaýdyń tehnologııalyq proesinde sheteldik taýarlardy paıdalaný týraly, sondaı-aq qaıta óńdeý ónimderin óndirý tehnologııasy týraly egjeı-tegjeıli málimetterdi qamtıtyn usynylǵan qujattardy zertteý jolymen nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý ýaqytynda kedendik baqylaý júrgizý jolymen qoldanylýy múmkin ózge de tásilder.

248-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujat

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy beretin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatty Qazaqstan Respýblıkasynyń kez kelgen tulǵasy, onyń ishinde qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaıtyn nemese mundaı operaııalardy tikeleı jasamaıtyn kez kelgen tulǵa alýy múmkin.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta:

      1) qujatty bergen Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy týraly;

      2) qujat berilgen tulǵa týraly;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy tikeleı jasaıtyn tulǵa (tulǵalar) týraly;

      4) sheteldik taýarlar jáne olardy qaıta óńdeý ónimderi týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, sany men quny);

      5) sheteldik taýarlardy qaıta óńdeýdiń tehnologııalyq proesin júzege asyrýdy qamtamasyz etetin kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody jáne sany);

      6) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattar týraly;

      7) qaıta óńdeý ónimderiniń sandyq jáne (nemese) paıyzdyq mándegi shyǵý normalary;

      8) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý jónindegi operaııalar, olardy jasaý tásilderi týraly;

      9) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý tásilderi týraly;

      10) qaldyqtary men qalǵandary týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, sany men quny);

      11) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi;

      12) osy Kodekstiń 252-babynda aıqyndalǵandaı, eger taýarlardy balama taýarlarmen aýystyrýǵa jol beriletin bolsa, osyndaı aýystyrý týraly;

      13) qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný múmkindigi týraly;

      14) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý jáne osy kedendik rásimniń qoldanylýyn aıaqtaý boljanatyn keden organy (keden organdary) týraly;

      15) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý týraly;

      16) Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn ózge de málimetter qamtylýǵa tıis.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi úsh jyldan ne taýarlardyń jekelegen sanattary úshin Komıssııa aıqyndaıtyn neǵurlym uzaq merzimnen aspaýǵa tıis.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi:

      1) taýarlardy qaıta óńdeýdiń óndiristik proesiniń uzaqtyǵyn;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan qaıta óńdeý ónimderin is júzinde áketý jáne sheteldik taýarlardyń qaldyqtary men qalǵandaryna bılik etýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaý úshin qajetti ýaqytty qamtıdy.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi – taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap, al taýarlardy birneshe partııamen kedendik deklaraııalaǵan kezde taýarlardyń birinshi partııasyn kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap esepteledi.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý merzimi osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim sheginde uzartylýy múmkin.

      7. Ýákiletti memlekettik organdar beretin, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý sharttary týraly qujattyń nysanyn, ony toltyrý tártibin jáne osyndaı qujatty berý, oǵan ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý merzimin uzartý, sondaı-aq ony keri qaıtaryp alý (joıý) jáne (nemese) onyń qoldanylýyn qaıta bastaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

      8. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujat retinde paıdalanǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly málimetterdi deklarant taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetedi.

249-bap. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalary

      1. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normasy dep sheteldik taýarlardyń belgili bir sanyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaıta óńdeý ónimderiniń sany jáne (nemese) paıyzdyq quramy túsiniledi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar belgilengen tehnıkalyq talaptarǵa sáıkes sıpattamalary is júzinde turaqty bolyp qalatyn taýarlarǵa qatysty jasalsa jáne sapasy ózgermegen qaıta óńdeý ónimderin alýǵa ákeletin bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdary qaıta óńdeý ónimderiniń standartty shyǵý normalaryn belgileýi múmkin.

250-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar jáne óndiristik ysyraptar

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan tártippen odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanylǵan ne mundaı qaldyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kómýge, zalalsyzdandyrýǵa, kádege jaratýǵa nemese ózge de tásilmen joıýǵa jatatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar deklarant tańdaǵan kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osy kúıde ákelingen dep qaralady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn qaldyqtar odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanylǵan kúninen bastap ne paıda bolǵan qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisin ne osyndaı operaııalardy jasaý úshin olardy berý faktisin rastaıtyn qujattardy keden organyna usynǵan kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady jáne kedendik baqylaýdaǵy emes dep esepteledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep taný tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalǵan jáne keden organdary óndiristik ysyraptar dep tanyǵan sheteldik taýarlar kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıdy.

251-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan sheteldik taýarlardyń qaldyqtary

      Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan sheteldik taýarlardyń qaldyqtary osy Kodekstiń 253-babyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady. Bul rette sheteldik taýarlardyń qaldyqtary dep taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde paıdalanylmaǵan taýarlar túsiniledi.

252-bap. Sheteldik taýarlardy balama taýarlarmen aýystyrý

      1. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan ne kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý josparlanatyn sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatqa sáıkes, ózderiniń sıpaty, sapasy jáne tehnıkalyq sıpattamalary boıynsha osyndaı sheteldik taýarlarǵa saı keletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarymen (budan ári osy bapta – balama taýarlar) aýystyrýǵa keden organynyń ruqsatymen jol beriledi.

      Eksport kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan buryn áketilgen taýarlardyń quramyna kiretin bólshekterdi, toraptardy, agregattardy aqaýly túrde jóndeý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgen jaǵdaıda, ózderiniń sıpaty, sapasy jáne tehnıkalyq sıpattamalary boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen osyndaı bólshekterge, toraptarǵa, agregattarǵa saı keletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary olardyń aqaýsyz bolý jáne (nemese) tozý jaı-kúıi eskerilmeı, balama taýarlar retinde qaralady.

      2. Balama taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan qaıta óńdeý ónimderi osy taraýdyń erejelerine sáıkes sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderi retinde qaralady.

      3. Balama taýarlar – sheteldik taýarlar mártebesine, al olarmen aýystyrylǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      4. Eger sheteldik taýarlardy balama taýarlarmen aýystyrýǵa ruqsat etilse, balama taýarlardan alynǵan qaıta óńdeý ónimderin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingenge deıin jol beriledi.

      Eger keden organy sheteldik taýarlardy balama taýarlarmen aýystyrýǵa ruqsat berse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna sheteldik taýarlardy ákelgenge deıin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylady. Balama taýarlardan alynǵan qaıta óńdeý ónimderi sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderi retinde qaralady.

      5. Sheteldik taýarlar balama taýarlardyń sıpatyna, sapasyna, sanyna jáne tehnıkalyq sıpattamalaryna sáıkes kelýge tıis. Bul rette osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osyndaı aýystyrýdyń mindetti sharty bolyp tabylady.

      6. Balama taýarlardan alynǵan qaıta óńdeý ónimderi keri eksport kedendik rásimimen, al ákelinetin sheteldik taýarlar keri ımport kedendik rásimimen áketiledi.

      7. Sheteldik taýarlardy ákelý kezinde keden organy sapasyn, sanyn jáne tehnıkalyq sıpattamalaryn balama taýarlardan alynǵan qaıta óńdeý ónimderimen salystyrýdy júrgizedi.

253-bap. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń aıaqtalýy, toqtatyla turýy jáne toqtatylýy

      1. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy (qaıta óńdeý ónimderin, osy Kodekstiń 250-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaldyqtardy jáne (nemese) qalǵandaryn) jáne (nemese) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      2. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy (qaıta óńdeý ónimderin, osy Kodekstiń 250-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaldyqtardy jáne (nemese) qalǵandaryn) jáne (nemese) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen nemese kedendik tranzıt kedendik rásimin, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen sharttarda sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn ózge de kedendik rásimmen ornalastyrý arqyly aıaqtalýy múmkin. Bul rette qaıta óńdeý ónimderine qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeıdi jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda, ózgeshe túrde ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń saqtalýyn rastaıtyn qujattardy usyný talap etilmeıdi;

      2) osy Kodekstiń 305-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes qoldanylýy toqtatyla turǵan ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn qaıta bastaýmen;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardyń (qaıta óńdeý ónimderiniń, qaldyqtardyń jáne (nemese) qalǵandarynyń) jáne (nemese) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organdarynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýymen;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanýmen ne paıda bolǵan qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisin ne olardy osyndaı operaııalar jasaý úshin berý faktisin rastaıtyn qujattardy Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan tártippen keden organyna usynýmen;

      5) keden organdarynyń kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń bir bóligin óndiristik ysyraptar dep tanýymen;

      6) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn mán-jaılar bastalǵanǵa deıin taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn mán-jaılardyń bastalýymen aıaqtalýy múmkin.

      3. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) olardy qaıta óńdeý ónimderin keden qoımasy kedendik rásimimen nemese olardy qaıta óńdeý ónimderin ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrǵan jaǵdaıda toqtatyla turýy múmkin.

      4. Qaıta óńdeý ónimderi bir nemese birneshe partııamen kedendik rásimdermen ornalastyrylýy múmkin.

      5. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótken soń osy kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylady.

      6. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵan tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde baqylaýdy júzege asyratyn keden organyna kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly esepti usynýǵa mindetti.

      Keden aýmaǵynda qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly eseptiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

254-bap. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa ótinish berilgen taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen tulǵada – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) keden organy belgilegen kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin, onyń ishinde osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin osy Kodekstiń 253-babynyń 1-tarmaǵyna jáne 2-tarmaǵynyń 1, 2, 4, 5) jáne 6) tarmaqshalaryna sáıkes kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda;

      2) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵanda;

      3) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵanda;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵanda;

      5) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń jáne (nemese) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin bul taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-baby 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      9) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlar shyǵarylymy júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilmegen tulǵaǵa (tulǵalarǵa) bergen jaǵdaıda – taýarlardy berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      2) avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlardyń joǵalý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý kúni;

      3) keden organy belgilegen, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – keden organy belgilegen, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún esepteledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdary kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasynan paıyzdar taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi ótken kún aralyǵynda kórsetilgen somalarǵa qatysty olardy tóleýdi keıinge qaldyrý berilgendeı etip tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepke jazylady jáne tólenedi.

      Eger kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes toqtatyla turǵan bolsa, osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezeńge esepke jazylmaıdy jáne tólenbeıdi.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan ne osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlardy osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrǵan ne keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaıda kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdarynyń osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

255-bap. Qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde olarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary – kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalaryna sáıkes qaıta óńdeý ónimderin daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasy mólsherinde tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al taýarlarǵa deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kúni qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasynan paıyzdar taýarlardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet toqtatylǵan kún aralyǵynda kórsetilgen somalarǵa qatysty olardy tóleýdi keıinge qaldyrý berilgendeı etip tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepke jazylady jáne tólenedi.

      Eger kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes toqtatyla turǵan bolsa, osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezeńge esepke jazylmaıdy jáne tólenbeıdi.

27-taraý. KEDENDIK AÝMAQTAN TYS QAITA ÓŃDEÝ KEDENDIK RÁSIMI

256-bap. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tólemeı, osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keıinnen ákelýge arnalǵan olardy qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiledi.

      2. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin joǵaltady.

      3. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimin mynalarǵa:

      1) osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlermen ushtasqan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanyla otyryp, buryn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa ne osyndaı taýarlardyń bólikterine qatysty, eger múndaı taýarlar ne olardyń bólikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan olardy jóndeý úshin áketiletin bolsa jáne kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde sheteldik taýarlar mártebesi bolsa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen:

      osy Kodekstiń 312-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý úshin ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa;

      osy Kodekstiń 360-baby 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty qoldanýǵa jol beriledi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinbesten kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      5. Komıssııa kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylmaıtyn taýarlar tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

257-bap. Taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1.Mynalar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy bergen jáne osy Kodekstiń 261-babynda aıqyndalǵan málimetter qamtylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujattyń bolýy taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady. Eger kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldanýdyń maqsaty taýarlardy jóndeý bolyp tabylsa, osyndaı qujat retinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa paıdalanylýy múmkin;

      2) osy Kodekstiń 263-babyna sáıkes, qaıta óńdeý ónimderin osy Kodekstiń kórsetilgen babynda aıqyndalǵandaı balama sheteldik taýarlarmen aýystyrý jaǵdaılaryn qospaǵanda, keden organdarynyń kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý múmkindigi;

      3) táýekelderdi basqarý júıesimen aıqyndalatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi usyný;

      4) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Mynalardy:

      1) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimin;

      2) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen operaııalardy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaǵan kezde osy Kodekstiń 259-babynyń erejelerin saqtaý taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

      3. Osy taraýdy qoldaný maqsattary úshin keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirýi dep qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyraǵanyn osy Kodekstiń 260-babynda aıqyndalǵan tásilderdiń birimen anyqtaý túsiniledi.

258-bap. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta aıqyndalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi negizinde belgilenedi.

      2. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde tulǵanyń ótinishi boıynsha uzartylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý úshin deklarant kórsetilgen kedendik rásimniń qoldaný merziminiń aıaqtalýynan keshiktirmeı, taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna osyndaı uzartýdyń qajettigi týraly ótinishti usynyp, osy qujatta kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartýdy rastaıtyn, ýákiletti memlekettik organnyń qujatyn qosa beredi.

      Keden organy deklaranttyń taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishin keden organynda kórsetilgen ótinish tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı qaraýǵa tıis. Keden organy ótinishti qaraý nátıjeleri boıynsha taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý ne mundaı uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Kórsetilgen kezeńde taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merziminiń ótýi toqtatyla turady. Keden organy taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, kórsetilgen merzim osyndaı sheshimdi qabyldaǵan kúnge qaramastan, aldyńǵy merzim aıaqtalǵan kúnnen bastap uzartylady.

      Keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartýdy rastaıtyn ýákiletti memlekettik organnyń qujatyn deklarant usynbaǵan jaǵdaıda, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda, keden organynyń laýazymdy adamy keden organynyń kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartý týraly sheshimin deklarantqa jiberedi.

      Taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý júrgizilgen keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartqan jaǵdaıda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa tıisti ózgerister engizilip, osyndaı ózgeristerdiń engizilgeni týraly deklarant habardar etiledi.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy osy Kodekstiń 264-babyna sáıkes aıaqtalýǵa jatady.

259-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar:

      taýarlardy qaıta óńdeýdi nemese óńdeýdi;

      montajdaýdy, jınaýdy, bólshekteýdi jáne shaqtaýdy qosa alǵanda, taýarlardy daıyndaýdy;

      qalpyna keltirýdi, quraýysh bólikterin aýystyrýdy, jańǵyrtýdy qosa alǵanda, taýarlardy jóndeýdi qamtıdy.

260-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý maqsatynda mynadaı tásilder:

      deklaranttyń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaıtyn tulǵanyń nemese keden organdary laýazymdy adamdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna mórlerdi, mórtabandardy basýy, ıfrlyq jáne basqa da tańbalaýdy salýy;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary aýqymynda egjeı-tegjeıli sıpattaý, fotosýretke túsirý, beıneleý;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń jáne olardy qaıta óńdeý ónimderiniń aldyn ala iriktep alynǵan synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin salystyrý;

      taýarlarda bar tańbalaýdy, onyń ishinde serııalyq nómirler túrindegi tańbalaýdy paıdalaný;

      taýarlardyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi jasalatyn operaııalardyń sıpatyn negizge ala otyryp, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaýdyń tehnologııalyq proesinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn paıdalaný týraly, sondaı-aq qaıta óńdeý ónimderin óndirý tehnologııasy týraly egjeı-tegjeıli málimetterdi qamtıtyn, usynylǵan qujattardy zertteý jolymen qoldanylýy múmkin ózge de tásilder paıdalanylýy múmkin.

261-bap. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujat

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy beretin, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujatty Qazaqstan Respýblıkasynyń kez kelgen tulǵasy alýy múmkin.

      2. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta mynadaı málimetter:

      1) qujatty bergen Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy týraly;

      2) qujat berilgen tulǵa týraly;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy tikeleı jasaıtyn tulǵa (tulǵalar) týraly;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne olardy qaıta óńdeý ónimderi týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, sany men quny);

      5) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattar týraly;

      6) qaıta óńdeý ónimderiniń sandyq jáne (nemese) paıyzdyq mándegi shyǵý normalary;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jáne olardy jasaý tásilderi týraly;

      8) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý tásilderi týraly;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi;

      10) eger osylaı aýystyrýǵa jol berilse, osy Kodekstiń 263-babynda aıqyndalǵandaı qaıta óńdeý ónimderin balama sheteldik taýarlarmen aýystyrý týraly;

      11) taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý jáne osy kedendik rásimniń qoldanylýyn aıaqtaý boljanatyn keden organy (keden organdary) týraly;

      12) qaldyqtar, qalǵandary jáne óndiristik ysyraptar týraly (ataýy, taýarlar pozıııasy deńgeıinde Syrtqy ekonomıkalyq qyzmetiniń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, sany jáne quny);

      13) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalaný sharttarynyń saqtalýy týraly;

      14) Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn ózge de málimetter qamtylýǵa tıis.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi eki jyldan aspaýǵa tıis.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi:

      1) taýarlardy qaıta óńdeý óndiristik proesiniń uzaqtyǵyn;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta óńdeý ónimderin is júzinde ákelý jáne olardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaıtyn kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin qajetti ýaqytty qamtıdy.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap, al taýarlardy birneshe partııamen kedendik deklaraııalaý kezinde – taýarlardyń birinshi partııasyn kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap esepteledi.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimi osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim sheginde uzartylýy múmkin.

      7. Ýákiletti memlekettik organdar beretin, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý sharttary týraly qujat nysanyn, ony toltyrý tártibin jáne osyndaı qujatty berý, oǵan ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý, sondaı-aq ony keri qaıtaryp alý (joıý) jáne (nemese) onyń qoldanylýyn qaıta bastaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujat retinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa paıdalanylǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly málimetterdi deklarant taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetedi.

262-bap. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalary

      1. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normasy dep Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń belgili bir kólemin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaıta óńdeý ónimderiniń sany jáne (nemese) paıyzdyq quramy túsiniledi.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar belgilengen tehnıkalyq talaptarǵa sáıkes sıpattamalary is júzinde turaqty bolyp qalatyn taýarlarǵa qatysty jasalsa jáne sapasy ózgermegen qaıta óńdeý ónimderin alýǵa ákeletin bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdary qaıta óńdeý ónimderiniń standartty shyǵý normalaryn belgileýi múmkin.

263-bap. Qaıta óńdeý ónimderin balama sheteldik taýarlarmen aýystyrý

      1. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııa jóndeý bolyp tabylsa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlarǵa qatysty júzege asyrylatyn bolsa, qaıta óńdeý ónimderin ózderiniń sıpaty, sapasy jáne tehnıkalyq sıpattamalary boıynsha osyndaı qaıta óńdeý ónimderine saı keletin sheteldik taýarlarmen (budan ári osy bapta – balama sheteldik taýarlar) keden organynyń ruqsatymen aýystyrýǵa jol beriledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna buryn ákelingen jáne ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń quramyna kiretin bólshekterdi, toraptardy, agregattardy aqaýly túrde kepildik berilip jóndeý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketken jaǵdaıda, ózderiniń sıpaty, sapasy jáne tehnıkalyq sıpattamalary boıynsha qaıta óńdeý ónimderine saı keletin sheteldik taýarlar olardyń aqaýsyz bolý jáne (nemese) tozý jaı-kúıi eskerilmesten, balama sheteldik taýarlar retinde qaralady.

      2. Eger qaıta óńdeý ónimderin balama sheteldik taýarlarmen aýystyrýǵa ruqsat etiletin bolsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgenge deıin osy balama sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge jol beriledi.

      3. Qaıta óńdeý ónimderin aýystyratyn taýarlar kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes jóndeýge arnalǵan taýarlarǵa qatysty birdeı ne birtekti bolyp tabylatyn jaǵdaıda, taýarlardy jóndeý kezinde qaıta óńdeý ónimderin aýystyrýǵa jol beriledi. Bul rette taýarlardyń aýystyrylatyn bólikteri jańa bolýy da, buryn qoldanylǵan bolýy da múmkin.

      4. Jóndeý alynǵan ónimge bastapqy ónimniń sıpatynan eleýli túrde erekshelenetin sıpat beretin bolsa, taýarlardy jóndeý kezinde qaıta óńdeý ónimderin aýystyrýǵa jol berilmeıdi.

      5. Sharttyń (kelisimsharttyń) tıisti erejeleri jáne taýarlardy jóndeýdi júzege asyratyn tulǵanyń kepildik berilgen mindettemeleri taýarlardy jóndeý kezinde qaıta óńdeý ónimderin aýystyrýǵa negiz bolyp tabylady.

264-bap. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan óteýsiz (kepildik berip) jóndeý úshin áketilgen taýarlardyń qaıta óńdeý ónimderin – osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy, eger mundaı qaıta óńdeý ónimderi ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes shyǵarý kezinde osy taýarlardy óteýsiz (kepildik berip) jóndeý sebebi bolǵan kemshiliktiń (kemshilikterdiń) bolýy eskerilgen taýarlardy qaıta óńdeý ónimderi bolyp tabylsa, qaıta óńdeý ónimderin keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalmaıdy.

      2. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń belgilengen merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy eksport kedendik rásimimen nemese keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly;

      2) osy Kodekstiń 256-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda, sharttarda jáne tártippen qaıta óńdeý ónimderin eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalýy múmkin.

      3. Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar jáne (nemese) olardy qaıta óńdeý ónimderi Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna mindetti túrde qaıtarylýǵa jatatyny belgilense, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalmaıdy.

      4. Qaıta óńdeý ónimderi bir nemese birneshe partııamen kedendik rásimdermen ornalastyrylýy múmkin.

      5. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldaný merzimi ótken soń osy kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylady.

      6. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar olardy keıinnen kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz kúıde qaıta óńdeletin jaǵdaıdy qospaǵanda, ózge kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jatady. Bul rette qaldyqtar dep taýarlardy kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan taýarlar dep túsiniledi.

      7. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalǵan jáne keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen quny men sany sheginde óndiristik ysyraptar dep tanyǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıdy.

      8. Qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan taýarlardyń qaldyqtary shyǵý normalaryna sáıkes ózge de kedendik rásimmen ornalastyrylýǵa jatady. Bul rette taýarlardyń qaldyqtary dep taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde paıdalanylmaǵan taýarlar túsiniledi.

      9. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵan tulǵa baqylaýdy júzege asyratyn keden organyna qaıta óńdeý merzimi aıaqtalǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly esepti usynýǵa mindetti.

      Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly eseptiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

265-bap. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 264-babyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda, onyń ishinde osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin;

      2) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵanda;

      3) kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵanda;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      5) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-baby 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardyń shyǵarylymy joıylǵanda;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      7) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      8) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylǵanda nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrylǵanda toqtatylady.

      3. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlar kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin joǵalǵan jaǵdaıda – osy taýarlardyń joǵalǵan kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – keden organy osyndaı taýarlardyń joǵalý faktisin anyqtaǵan kún;

      2) osy Kodekstiń 264-babyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún esepteledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdary kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      6. Kedendik áketý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan ne keden organdary taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaıda, kedendik áketý bajdarynyń osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

266-bap. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrǵan kezde olarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń quny negizge alynyp esepteledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń quny mynalarǵa:

      1) qaıta óńdeý (jóndeý) jónindegi operaııalarǵa;

      2) eger qaıta óńdeý (jóndeý) proesinde paıdalanylǵan sheteldik taýarlar qaıta óńdeý (jóndeý) jónindegi operaııalarǵa jumsalatyn shyǵystarǵa qosylmaǵan bolsa, solarǵa arnalǵan is júzinde shekken shyǵystardyń jıyntyǵy retinde aıqyndalady.

      3. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń qaıta óńdeý ónimderin kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen quny qujattamamen rastalmasa ne usynylǵan qujattar mundaı operaııalardyń quny týraly málimdelgen málimetterdi rastamasa, ol qaıta óńdeý ónimderiniń kedendik quny men kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar qunynyń aıyrmasy retinde aıqyndalady.

      4. Qaıta óńdeý ónimderine kedendik ákelý bajdarynyń ózindik ereksheligi bar mólsherlemeleri qoldanylatyn jaǵdaıda, kedendik ákelý bajdarynyń tóleýge jatatyn somasy, eger qaıta óńdeý ónimderi ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, qaıta óńdeý ónimderine qatysty ózindik ereksheligi bar mólsherleme boıynsha eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somasyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalar qunynyń qaıta óńdeý ónimderiniń kedendik qunyna araqatynasyna kóbeıtý retinde aıqyndalady.

      5. Qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde salyqtar mynadaı tártippen esepteledi:

      1) eseptelýge jatatyn qosylǵan qun salyǵynyń somasy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń quny negizge alynyp aıqyndalady.

Eger qaıta óńdeý ónimderin kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń quny qujatpen rastalmaǵan ne usynylǵan qujattar osyndaı operaııalardyń quny týraly málimdelgen málimetterdi rastamaǵan jaǵdaıda, ol osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady.

Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óńdeý jónindegi operaııalardyń quny osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady;

2) osy tarmaqshanyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, akız tolyq kólemde esepteledi.

Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen taýarlardy jóndeý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerde qaıta óńdeý jónindegi operaııa bolyp tabylǵan jaǵdaıda, akızder eseptelmeıdi jáne tólenbeıdi.

      6. Eger osy baptyń 7-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy baptyń 1, 2, 3, 4 jáne 5-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy mólsherinde tóleýge jatady.

      7. Osy Kodekstiń 256-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde alynǵan qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde osy Kodekstiń 216-babynyń 11-tarmaǵyna sáıkes osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy baptyń 1, 2, 3, 4 jáne 5-tarmaqtaryna sáıkes eseptelgen kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeıdi.

      Osy Kodekstiń 256-baby 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde alynǵan qaıta óńdeý ónimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi mindet toqtatylǵan kezde toqtatylady.

      Eskertý. 266-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

267-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan taýarlardy jáne qaıta óńdeý ónimderin eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde olarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kúni qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      2. Osy Kodekstiń 264-baby 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes belgilengen jaǵdaılarda eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn qaıta óńdeý ónimderine qatysty kedendik áketý bajdaryn, salyqtardy esepteý jáne tóleý erekshelikterin Komıssııa osyndaı jaǵdaılar anyqtalǵan kezde aıqyndaıdy.

28-taraý. IShKI TUTYNÝ ÚShIN QAITA ÓŃDEÝ KEDENDIK RÁSIMI

268-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary tólenbeı, keıinnen ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýǵa arnalǵan olardy qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda osyndaı taýarlarmen ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jasalady.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy, al ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlar (qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtar jáne qalǵandary) sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady.

      3. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda tizbesi aıqyndalatyn taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

269-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Mynalar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy bergen jáne osy Kodekstiń 273-babynda aıqyndalǵan málimetter qamtylatyn, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujattyń bolýy;

      2) keden organdarynyń ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy olardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý múmkindigi;

      3) eger ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý kúni taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta qamtylatyn qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalary eskerile otyryp, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde olar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn bolsa, qaıta óńdeý ónimderine qatysty eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somalary osyndaı taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn bolsa, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń somalarynan az bolsa;

      4) qaıta óńdeý ónimderin ekonomıkalyq tıimdi tásilmen bastapqy jaı-kúıine deıin qalpyna keltirýdiń múmkin bolmaýy;

      5) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý;

      6) eger salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter berilmese, salyqtardy tóleý;

      7) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda ózgeshe túrde belgilengen ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtaý;

      8) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Mynalar:

      1) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimin saqtaý;

      2) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen operaııalar jasaý kezinde osy Kodekstiń 271-babynyń erejelerin saqtaý;

      3) taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen tulǵalarda ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń bolýy jáne osy tulǵalardyń taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý úshin osyndaı taýarlardy paıdalanýy taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

      3. Osy taraýdy qoldaný maqsattary úshin keden organynyń sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirýi dep qaıta óńdeý ónimderin alý maqsatynda ishki tutyný úshin taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń ushyraǵanyn osy Kodekstiń 272-babynda aıqyndalǵan tásilderdiń bireýimen anyqtaý túsiniledi.

270-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta aıqyndalǵan ishki tutyný úshin taýarlardy qaıta óńdeý merzimi negizinde belgilenedi.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi ishki tutyný úshin taýarlardy qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde tulǵanyń ótinishi boıynsha uzartylady.

      3. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimin uzartý kezinde ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý úshin deklarant kórsetilgen kedendik rásimniń qoldanylý merziminiń aıaqtalýynan keshiktirmeı, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna osyndaı uzartýdyń qajettigi týraly ótinishti usynyp, mundaı qujatta kórsetilgen, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimin uzartýdy rastaıtyn ýákiletti memlekettik organnyń qujatyn qosa beredi.

      Deklaranttyń taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishin keden organy atalǵan ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı qaraýǵa tıis. Keden organy ótinishti qaraý nátıjeleri boıynsha taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý ne mundaı uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Kórsetilgen kezeńde taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merziminiń ótýi toqtatyla turady. Keden organy taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, kórsetilgen merzim osyndaı sheshimdi qabyldaǵan kúnge qaramastan, aldyńǵy merzim aıaqtalǵan kúnnen bastap uzartylady.

      Deklarant taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilgen, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimin uzartýdy rastaıtyn ýákiletti memlekettik organnyń qujatyn usynbaǵan jaǵdaıda keden organy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda keden organynyń laýazymdy adamy keden organynyń ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartý týraly sheshimin deklarantqa jiberedi.

      Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrýdy júrgizgen keden organynyń laýazymdy adamy taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartqan jaǵdaıda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa tıisti ózgerister engizilip, deklarant osyndaı ózgeristerdiń engizilgeni týraly habardar etiledi.

      Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartylǵan jaǵdaıda osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy osy Kodekstiń 277-babyna sáıkes aıaqtalýǵa jatady.

271-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar:

      1) taýarlardy qaıta óńdeýdi nemese óńdeýdi;

      2) montajdaýdy, jınaýdy, bólshekteýdi jáne shaqtaýdy qosa alǵanda, taýarlardy daıyndaýdy qamtıdy.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa:

      1) taýarlardy satýǵa jáne tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý kezinde olardyń saqtalýyn qamtamasyz etý jónindegi operaııalar, onyń ishinde taýarlar ózderiniń jeke-dara sıpattamalaryn joǵaltpaıtyn taýarlardy oraý, ólshep-oraý jáne suryptaý;

      2) tól alý, qustardy, balyqtardy qosa alǵanda, janýarlardy ósirý jáne bordaqylaý, sondaı-aq shaıan tárizdester men mollıýskilerdi ósirý;

      3) aǵashtar men ózge de ósimdikterdi ósirý;

      4) aqparatty, aýdıo- jáne beınejazbalardy aqparat jetkizgishterdiń kez kelgen túrine kóshirý jáne kóbeıtý;

      5) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de operaııalar jatpaıdy.

      3. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn paıdalanýǵa jol beriledi.

272-bap. Sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý

      Sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý maqsatynda mynadaı tásilder:

      deklaranttyń, qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaıtyn tulǵanyń nemese keden organdary laýazymdy adamdarynyń sheteldik taýarlarǵa mórlerdi, mórtabandardy basýy, ıfrlyq jáne basqa da tańbalardy salýy;

      sheteldik taýarlardyń aýqymynda egjeı-tegjeıli sıpattaý, fotosýretke túsirý, beıneleý;

      sheteldik taýarlardyń jáne olardy qaıta óńdeý ónimderiniń aldyn ala iriktep alynǵan synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin salystyrý;

      taýarlarda bar tańbalaýdy, onyń ishinde serııalyq nómirler túrindegi tańbalaýdy paıdalaný;

      taýarlardyń jáne ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi jasalatyn operaııalardyń sıpaty negizge alynyp, onyń ishinde ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jasaýdyń tehnologııalyq proesinde sheteldik taýarlardy paıdalaný týraly, sondaı-aq qaıta óńdeý ónimderin óndirý tehnologııasy týraly egjeı-tegjeıli málimetter qamtylatyn, usynylǵan qujattardy zertteý jolymen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde kedendik baqylaý júrgizý jolymen qoldanylýy múmkin ózge de tásilder paıdalanylýy múmkin.

273-bap. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujat

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy beretin, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatty Qazaqstan Respýblıkasynyń kez kelgen tulǵasy, onyń ishinde taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy tikeleı jasamaıtyn tulǵa alýy múmkin.

      2. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta:

      1) qujatty bergen Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organy týraly;

      2) qujat berilgen tulǵa týraly;

      3) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy tikeleı jasaıtyn tulǵa (tulǵalar) týraly;

      4) sheteldik taýarlar jáne olardy qaıta óńdeý ónimderi týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, olardyń sany men quny);

      5) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattar týraly;

      6) qaıta óńdeý ónimderiniń sandyq jáne (nemese) paıyzdyq mándegi shyǵý normalary;

      7) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar jáne olardy jasaý tásilderi týraly;

      8) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy qaıta óńdeý ónimderinde sáıkestendirý tásilderi týraly;

      9) qaldyqtar jáne qalǵandary týraly (ataýy, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kody, olardyń sany men quny);

      10) taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimi;

      11) qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný múmkindigi týraly;

      12) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý jáne osy kedendik rásimniń qoldanylýyn aıaqtaý boljanatyn keden organy (keden organdary) týraly;

      13) qaıta óńdeý ónimderin ekonomıkalyq tıimdi tásilmen bastapqy jaı-kúıine deıin qalpyna keltirýdiń múmkin emestigi týraly;

      14) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý týraly;

      15) Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan ózge de málimetter qamtylýǵa tıis.

      3. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimi bir jyldan ne taýarlardyń jekelegen sanattary úshin Komıssııa aıqyndaıtyn neǵurlym uzaq merzimnen aspaýǵa tıis.

      4. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimi:

      1) taýarlardy qaıta óńdeý óndiristik proesiniń uzaqtyǵyn;

      2) qaıta óńdeý ónimderin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin qajetti ýaqytty qamtıdy.

      5. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimi ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵan kúnnen bastap, al taýarlardy birneshe partııamen kedendik deklaraııalaý kezinde – taýarlardyń birinshi partııasyn ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kúnnen bastap esepteledi.

      6. Taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimi osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim sheginde uzartylýy múmkin.

      7. Ýákiletti memlekettik organdar beretin, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý sharttary týraly qujattyń nysanyn, ony toltyrý tártibin jáne osyndaı qujatty berý, oǵan ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin, taýarlardy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý merzimin uzartý, sondaı-aq ony keri qaıtaryp alý (joıý) jáne (nemese) onyń qoldanylýyn qaıta bastaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.

274-bap. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalary

      1. Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normasy dep sheteldik taýarlardyń belgili bir sanyn ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaıta óńdeý ónimderiniń sany jáne (nemese) paıyzdyq quramy túsiniledi.

      2. Eger ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar belgilengen tehnıkalyq talaptarǵa sáıkes sıpattamalary is júzinde turaqty bolyp qalatyn taýarlarǵa qatysty jasalsa jáne sapasy ózgermegen qaıta óńdeý ónimderin alýǵa ákeletin bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti memlekettik organdary qaıta óńdeý ónimderiniń standartty shyǵý normalaryn belgileýi múmkin.

275-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar jáne óndiristik ysyraptar

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan tártippen olar odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanylǵan ne mundaı qaldyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kómýge, zalalsyzdandyrýǵa, kádege jaratýǵa nemese ózge de tásilmen joıýǵa jatatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar deklarant tańdaǵan kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osy kúıinde ákelingen dep qaralady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn qaldyqtar odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanylǵan kúninen bastap ne paıda bolǵan qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisin ne osyndaı operaııalardy jasaý úshin olardy berý faktisin rastaıtyn qujattardy keden organyna usynǵan kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady jáne kedendik baqylaýda bolmaıtyn dep esepteledi.

      Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep taný tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıdy.

      4. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalǵan jáne keden organdary óndiristik ysyraptar dep tanyǵan sheteldik taýarlar ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıdy.

276-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan sheteldik taýarlardyń qaldyqtary

      Qaıta óńdeý ónimderiniń shyǵý normalaryna sáıkes ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan sheteldik taýarlardyń qaldyqtary osy Kodekstiń 277-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

277-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń aıaqtalýy, toqtatyla turýy jáne toqtatylýy

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi ótkenge deıin osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy (qaıta óńdeý ónimderin, osy Kodekstiń 275-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaldyqtardy jáne (nemese) qalǵandaryn) jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalady. Bul rette qaıta óńdeý ónimderine qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeıdi jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryna jáne (nemese) Odaq týraly sharttyń 50-babyna sáıkes belgilengen ózge de bajdarǵa qaraǵanda, ózge túrde ishki naryqty qorǵaý sharalaryn saqtaýdy rastaý talap etilmeıdi.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy, osy Kodekstiń 275-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaldyqtardy jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtardy, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen sharttarda sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn ózge de kedendik rásimmen ornalastyrý arqyly;

      2) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardyń (qaıta óńdeý ónimderiniń, qaldyqtardyń jáne (nemese) qalǵan bólikterdiń) jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organdarynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýymen;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan tártippen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtardy odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanýmen ne keden organyna paıda bolǵan qaldyqtardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de jolmen joıý faktisin ne osyndaı operaııalardy jasaý úshin olardy berý faktisin rastaıtyn qujattardy usynýmen;

      4) keden organdarynyń ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń bir bóligin óndiristik ysyraptar dep tanýymen;

      5) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn mán-jaılar bastalǵanǵa deıin taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn mán-jaılardyń bastalýymen aıaqtalýy múmkin.

      3. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) olardy qaıta óńdeý ónimderin keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrǵan jaǵdaıda toqtatyla turýy múmkin.

      4. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń belgilengen qoldanylý merzimi ótken soń osy kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylady.

      5. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵan tulǵa baqylaýdy júzege asyrýshy keden organyna qaıta óńdeý merzimi aıaqtalǵan kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly esepti usynýǵa mindetti.

      Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimin qoldaný týraly eseptiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

278-bap. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa ótinish berilgen taýarlarǵa qatysty, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodestiń 277-babynyń 1-tarmaǵyna jáne 2-tarmaǵynyń 1), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda, onyń ishinde osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1 jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin;

      2) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlar jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵanda;

      3) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlar jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵanda;

      4) kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵanda;

      5) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      8) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      9) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger osyndaı taýarlardy shyǵarý buryn júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      3. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet, eger osy baptyń 4-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 13-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵanda;

      2) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn sheteldik taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy taýarlarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      3) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      5) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      6) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      7) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger osyndaı taýarlardy shyǵarý buryn júgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylǵanda nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrylǵanda toqtatylady.

      4. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵanda, sondaı-aq osy Kodekstiń 194-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen elektrondyq qujatty keden organy jibergende ne tıisti belgilerdi keden organy qoıǵanda;

      2) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda toqtatylady.

      5. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      6. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatta kórsetilmegen tulǵaǵa (tulǵalarǵa) bergen jaǵdaıda – taýarlardy berý kúni, al eger bul kún belgilenbese – ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý kúni;

      2) avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlar jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlardyń joǵalǵan kúni, al eger bul kún belgilenbese – ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý kúni;

      3) osy Kodekstiń 277-babyna sáıkes ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – keden organy belgilegen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún esepteledi.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin keden organy ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kúni, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      8. Osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń somalarynan, eger ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn tóleý merzimi ótken kún aralyǵynda kórsetilgen somalarǵa qatysty olardy tóleýdi keıinge qaldyrý beriletin bolsa, paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepke jazylady jáne tólenedi.

      Eger ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 277-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes toqtatyla tursa, osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezeńge esepke jazylmaıdy jáne tólenbeıdi.

      9. Kedendik ákelý bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalar nátıjesinde alynǵan (paıda bolǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrǵan ne osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlardy osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrǵan ne keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes osyndaı taýarlardy kidirtken jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń somasy osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

      10. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa ótinish berilgen taýarlardy qospaǵanda, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady (salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady).

      11. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı berilgen taýarlarǵa qatysty, al deklaranty retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirilmeı salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin oryndaýǵa jatady (salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady).

      12. Ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin berilmegen taýarlarǵa qatysty, al deklarant retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp osy Kodekstiń 194-babynyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni, al deklaranty retinde ýákiletti ekonomıkalyq operator áreket etetin taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 540-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni esepteledi.

      13. Osy baptyń 10 jáne 11-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 13-taraýynda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen mólsherde tóleýge jatady.

      14. Osy baptyń 12-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty tóleýge jatatyn salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý bazasy taýarlardy shyǵarý týraly ótinishte jáne osyndaı ótinishpen birge usynylǵan qujattarda kórsetilgen málimetter negizinde aıqyndalady.

      Eger taýar kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes belgiler sany onnan az mólsherdegi toptama deńgeıinde aıqyndalsa, mynalardy:

      salyqtardy esepteý úshin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń úshinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alynyp esepteledi. Eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmasa, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylǵan bolsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń naq sol kodyndaǵy taýarlarǵa ne eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kodtary belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, toptamaǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alynyp esepteledi.

      Eger osy baptyń 12-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty keıinnen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilse, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetilgen málimetter negizge alynyp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada osy Kodekske sáıkes eseptelgen somalar mólsherinde tólenedi. Salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady.

279-bap. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrý kezinde olarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrý kezinde kedendik ákelý bajdary osy Kodekstiń 216-babyna sáıkes, qaıta óńdeý ónimderine qatysty esepteledi jáne tólenedi.

      2. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý ónimderin ornalastyrý kezinde salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta týyndamaıdy.

280-bap. Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy, ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar men qalǵan bólikterdi ornalastyrý kezinde olarǵa qatysty salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý erekshelikteri

      Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy, sondaı-aq ishki tutyný úshin qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar men qalǵan bólikterdi ornalastyrý kezinde salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta týyndamaıdy.

29-taraý. ERKIN KEDEN AIMAǴY KEDENDIK RÁSIMI

281-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Erkin keden aımaǵynyń kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, osyndaı taýarlar AEA aýmaǵynyń sheginde nemese onyń bóliginde qoıylady jáne paıdalanylady.

      2. AEA rezıdentteriniń (qatysýshylarynyń, sýbektileriniń) AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimge (shartqa) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly shartqa, ınvestıııalyq deklaraııaǵa, kásipkerlik baǵdarlamaǵa) sáıkes kásipkerlik jáne ózge de qyzmetti júzege asyrýy maqsattarynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar týraly zańnamasyna sáıkes ózge de maqsattarda AEA rezıdentteriniń (qatysýshylarynyń, sýbektileriniń) AEA aýmaǵyna qoıýǵa jáne (nemese) onda paıdalanýǵa arnalǵan taýarlary erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn taýarlar porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna qoıý jáne (nemese) paıdalaný úshin ákelinetinderin qospaǵanda, sondaı-aq osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) tańdaýy boıynsha erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      Osy Kodekstiń 291-babynda kózdelgen jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mindetti tártippen erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      Ózderine qatysty osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen operaııalar jasalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mindetti tártippen erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      4. Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) bolyp tabylmaıtyn jáne porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdentterimen (qatysýshylarymen, sýbektilerimen) taýarlardy jınap qoıý (saqtaý), taýarlardy tıeý (túsirý) jáne saqtaýǵa baılanysty ózge de júk operaııalary boıynsha, sondaı-aq taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý jáne partııalardy bólshekteýdi, jóneltilimderdi qalyptastyrýdy, suryptaýdy, oraýdy, qaıta oraýdy, tańbalaýdy qosa alǵanda, taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý jónindegi qyzmetterdi kórsetý týraly shartty (budan ári osy taraýda – qyzmetter kórsetý týraly shart) jasasqan tulǵalardyń, eger osyndaı qyzmetter kórsetý kezinde taýarlarmen jasalatyn operaııalar Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtyń ózgerýine baılanysty taýarlardyń sıpattamalaryn ózgertpeıtin bolsa, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna qoıýǵa arnalǵan taýarlary erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń AEA aýmaǵyndaǵy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan taýarlaryna qatysty kez kelgen operaııalardy, onyń ishinde osy Kodekstiń 285-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      6. AEA aýmaǵyna júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy tasymaldaýdy júzege asyratyn jáne (nemese) osyndaı AEA aýmaǵynan taýarlardy, sondaı-aq osyndaı kólik quraldaryndaǵy kerek-jaraqtardy tasymaldaýdy júzege asyratyn kólik quraldary erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaıdy.

      7. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıdy.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarynan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      9. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar (budan ári osy taraýda – erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar) osy tarmaqtyń ekinshi bóligi eskerile otyryp, sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady.

      Eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin bolsa, osyndaı taýarlardyń mártebesi osy Kodekstiń 290-babyna sáıkes aıqyndalady.

      10. Eger AEA aýmaǵyndaǵy taýarlardy keden organy olar jasalǵanǵa deıin AEA aýmaǵynda bolǵan taýarlar retinde nemese AEA aýmaǵyna ákelingen nemese AEA aýmaǵynda daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar retinde sáıkestendire almasa, onda osyndaı taýarlar olardy AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketý maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retinde, al ózge maqsattarda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin sheteldik taýarlar retinde qaralady.

      11. Buryn AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketilgen, osy baptyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde osyndaı taýarlarǵa qatysty keri ımport kedendik rásimi qoldanylmaıdy.

      12. Ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanysyna jatatyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine osyndaı taýarlardy áketý úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirilýge tıis.

      Eger ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanysyna jatatyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jasaý úshin paıdalanylsa, biraq osyndaı taýarlarda sáıkestendirilmese, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan mundaı sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge tıis.

      13. Komıssııa erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń tizbesin jáne (nemese) taýarlardyń sanattaryn aıqyndaýǵa quqyly.

      AEA-da nemese jekelegen AEA-da erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qurylǵan (qurylatyn) taýarlardyń tizbesin jáne (nemese) taýarlardyń sanattaryn ýákiletti organmen kelisý boıynsha arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtardy qurý, olardyń jumys isteýi jáne olardy taratý salasynda memlekettik retteýdi júzege asyratyn ýákiletti organ bekitedi.

      14. Keden organy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń quramyna kiretindeı (kirgendeı) etip sáıkestendire alatyn bólshekter, toraptar, agregattar AEA aýmaǵynan olardy áketý maqsatynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar retinde qaralady jáne olarǵa qatysty osy Kodekstiń erejeleri qoldanylady.

      Eskertý. 281-bapqa ózgeris engizildi - QR 03.04.2019 № 243-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

282-bap. Taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý jáne osyndaı kedendik rásimge sáıkes olardy paıdalaný sharttary

      1. Mynalar:

      1) AEA rezıdentteriniń (qatysýshylarynyń, sýbektileriniń) AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimge (shartqa) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly shartqa, ınvestıııalyq deklaraııaǵa, kásipkerlik baǵdarlamaǵa) sáıkes kásipkerlik jáne ózge de qyzmetti júzege asyrýy maqsattarynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar týraly zańnamasynda aıqyndalǵan ózge de maqsattarda, taýarlardyń AEA rezıdentteriniń (qatysýshylarynyń, sýbektileriniń) AEA aýmaǵyna qoıýǵa jáne (nemese) AEA aýmaǵynda paıdalanýǵa arnalýy;

      2) qyzmetter kórsetý kezinde taýarlarmen jasalatyn operaııalar Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kodtyń ózgerýine baılanysty taýarlar sıpattamalaryn ózgertpeıtin jaǵdaıda, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) bolyp tabylmaıtyn jáne porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdentterimen (qatysýshylarymen, sýbektilerimen) osyndaı qyzmetter kórsetý týraly shart jasasqan tulǵalardyń taýarlardy porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna qoıýyna arnalýy;

      3) sheteldik taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary retinde aýmaǵyna osy taýarlar qoıylatyn AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) bolyp tabylatyn tulǵalar, al osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda – osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen nemese osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge de tulǵalar áreket ete alady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin nemese porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine nemese onyń sheginen tys jerge áketiletin taýarlardyń deklaranttary retinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda jáne 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen tulǵalar qyzmetter kórsetý týraly sharttyń negizinde áreket ete alady.

      4. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) bolyp tabylmaıtyn tulǵalaryn jáne osy tulǵalar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary retinde áreket ete alatyn jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      5. Mynalar:

      1) osy Kodekstiń 285-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy AEA jumys isteý merzimi nemese AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ishinde ne tulǵa AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqanǵa deıin AEA aýmaǵyna qoıý jáne taýarlardyń AEA aýmaǵynda bolýy;

      2) AEA aýmaǵyna erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy:

      AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimge (shartqa) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly shartqa, ınvestıııalyq deklaraııaǵa, kásipkerlik baǵdarlamaǵa) ne Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar týraly zańnamasynda belgilengen ózge de maqsattarǵa;

      eger taýarlar osyndaı qyzmetterdi kórsetý úshin porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylsa, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylmaıtyn tulǵa men porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) arasynda jasalǵan qyzmetter kórsetý týraly shartqa sáıkes paıdalaný;

      3) mynalar:

      osyndaı taýarlardyń deklaranty ne osy Kodekste aıqyndalǵan ózge de tulǵalar;

      eger qyzmetter kórsetý týraly shart boıynsha taýarlardy saqtaýdy júzege asyratyn bolsa jáne osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp tabylmasa, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) júzege asyratyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy AEA aýmaǵyna qoıý jáne paıdalaný;

      4) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 285-babyna sáıkes áreketterdi jasaý erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

      6. AEA-nyń jumys isteýi toqtatylǵan nemese AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimin qoldanýdy toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kezde ne tulǵa AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqan kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalanýdyń osy baptyń 5-tarmaǵynda aıqyndalǵan sharttary osy Kodekstiń 287-babynyń 3 jáne 4-tarmaqtaryna sáıkes osy kedendik rásim aıaqtalǵanǵa nemese onyń qoldanylýy toqtatylǵanǵa deıin saqtalýǵa tıis.

      7. Eger porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) qyzmetter kórsetý týraly shart boıynsha ózi deklaranty bolyp tabylmaıtyn taýarlardy saqtaýdy júzege asyratyn bolsa, ol erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaýǵa mindetti.

      Eskertý. 282-bapqa ózgeris engizildi - QR 03.04.2019 № 243-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

283-bap. AEA aýmaǵy jáne AEA aýmaǵynda jasalatyn kedendik operaııalar

      1. AEA aýmaǵy osy tarmaqtyń ekinshi bóliginiń erejeleri eskerile otyryp, kedendik baqylaý aımaǵy bolyp tabylady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qurylǵan jekelegen AEA aýmaqtarynda kedendik baqylaý aımaǵy kedendik operaııalardy jasaýǵa jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalanýǵa (saqtaýǵa) arnalǵan AEA aýmaǵynyń bir bóligi (bólikteri) bolyp tabylady.

      2. AEA aýmaǵy kedendik baqylaýdy júrgizý maqsatynda jaılastyrylýǵa tıis.

      AEA aýmaǵyn jaılastyrýǵa qoıylatyn talaptardy, osyndaı aýmaqtyń perımetrin qorshaý jáne beınebaqylaý júıesimen jaraqtandyrý jónindegi talaptardy qosa alǵanda, ýákiletti organ belgileıdi.

      AEA aýmaǵynda baqylaý-ótkizý rejımin qamtamasyz etý, osyndaı aýmaqqa adamdardyń kirýin qosa alǵanda, ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      3. AEA aýmaǵyna qoıylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar osy bapta kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, osy Kodekske sáıkes jasalady.

      4. Porttyq AEA-ny jáne logıstıkalyq AEA-ny qospaǵanda, AEA aýmaǵyna taýarlardy ákelý keden organyn osyndaı ákelý týraly habardar ete otyryp júzege asyrylady, al AEA aýmaǵynan taýarlardy áketý keden organynyń ruqsatymen júzege asyrylady.

      Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna taýarlardy ákelý keden organynyń ruqsatymen júzege asyrylady.

      AEA aýmaǵyna taýarlardy ákelý týraly kórsetilgen habarlamany berý jáne AEA aýmaǵynan taýarlardy áketýge jáne porttyq AEA-ǵa nemese logıstıkalyq AEA-ǵa ákelýge kórsetilgen ruqsattardy berý tártibin, sondaı-aq mundaı habarlamalar men ruqsattardyń nysandaryn ýákiletti organ bekitedi.

      Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynyń sheginen tys jerde eksport kedendik rásimimen, keri eksport kedendik rásimimen, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen, ýaqytsha áketý kedendik rásimimen, arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar osyndaı AEA aýmaǵynan jóneltilgen kezde porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) keden organyna túsirý orny (port, áýejaı) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi oryn bolyp tabylatynyn rastaıtyn kólik (tasymaldaý) qujattaryn usynady.

      5. Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelý kezinde osy Kodekstiń 284-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 154-babynyń 1, 2, 3, 4 jáne 5-tarmaqtarynda kózdelgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardyń kelýimen baılanysty kedendik operaııalar ǵana jasalady.

      6. Keden organdary AEA aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy sáıkestendirýdi júzege asyrýǵa quqyly. Keden organynyń AEA aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa sáıkestendirýdi júzege asyrý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      7. Deklarant erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy esepke alýdy júrgizedi jáne kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý júrgizilgen keden organyna osyndaı taýarlar týraly eseptilikti usynady.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarda bolǵan kez kelgen ózgeris esepke alý qujattarynda kórsetýge jatady.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy esepke alýdy júrgizý, sondaı-aq keden organyna osyndaı taýarlar týraly eseptilikti usyný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

284-bap. Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý erekshelikteri

      1. Osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylýǵa jatpaıtyn taýarlardy qospaǵanda, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelingen taýarlar porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelingen kúninen bastap erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan dep esepteledi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń erejeleri porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelingen halyqaralyq poshta jóneltilimderi men halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy. Mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderi men halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda ornalasqan halyqaralyq poshtalyq almasý ornynda (mekemesinde) osy Kodekske sáıkes jasalady.

      3. Mynalar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatpaıdy:

      1) osy kólik quraldarynyń taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyrýyna baılanysty porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan áketiletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha taýarlardy tasymaldaýdy osy aýmaqtan ketpeı júzege asyratyn, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan áketiletin kólik quraldary;

      2) teńiz porty, ózen porty, áýejaı ákimshiligi, sondaı-aq AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) bolyp tabylmaıtyn jáne teńiz portynda, ózen portynda, áýejaıda keme qatynasynyń qaýipsizdigin, áýe kemeleriniń ushý qaýipsizdigin, teńiz portynyń, ózen portynyń, áýejaıdyń ınfraqurylym obektilerin paıdalaný qaýipsizdigin qamtamasyz etý jónindegi fýnkııalardy ne teńiz portynda, ózen portynda, áýejaıda qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty ózge de fýnkııalardy júzege asyratyn tulǵalar porttyq AEA aýmaǵyna ákeletin nemese porttyq AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary;

      3) osy AEA-lardyń jumys isteýin qamtamasyz etýge baılanysty, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA ákimshiligi porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákeletin nemese porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary;

      4) porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne osyndaı ákelýge deıin onyń sheginen tys jerde kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen, ýaqytsha áketý kedendik rásimimen, keri eksport kedendik rásimimen, arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar;

      5) temirjol tabanynyń enin ózgertýdiń tehnologııalyq qajettiligine baılanysty, taýarlardy temirjol kóligimen tasymaldaǵan jaǵdaılarda, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne osyndaı ákelýge deıin onyń sheginen tys jerde eksport kedendik rásimimen nemese kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar;

      6) balyq kásipshiligi flotynyń kemelerimen aýlanǵan sý bıologııalyq resýrstaryn, balyqty jáne (nemese) kórsetilgen kemelerde sý bıologııalyq resýrstarynan óndirilgen ózge de ónimdi túsirýdi júzege asyrýǵa baılanysty jáne (nemese) osyndaı kemelerdiń bortyna kerek-jaraqtar bolyp tabylatyn taýarlardy tıeý maqsatynda porttyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne porttyq AEA aýmaǵynan áketiletin balyq kásipshiligi flotynyń kemeleri;

      7) osy tarmaqtyń 1) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen kólik quraldarymen ótkiziletin kerek-jaraqtar.

      4. Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelingen taýarlar kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıdy.

      Porttyq AEA aýmaǵynda ornalasqan teńiz portynyń, ózen portynyń, áýejaıdyń ınfraqurylym obektilerin nemese logıstıkalyq AEA-nyń ınfraqurylym obektilerin salý, rekonstrýkııalaý maqsatynda AEA rezıdentteri (qatysýshylary, sýbektileri) ákelgen taýarlar kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

285-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty jasalatyn áreketter

      1. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty AEA aýmaǵynda mynalardy:

      1) saqtaýdy;

      2) taýarlardy tıeý (túsirý) jónindegi operaııalardy jáne saqtaýǵa baılanysty ózge de júk operaııalaryn;

      3) taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti operaııalardy, sondaı-aq partııalardy bólshekteýdi, jóneltilimderdi qalyptastyrýdy, suryptaýdy, oraýdy, qaıta oraýdy, tańbalaýdy qosa alǵanda, taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa) daıyndaý jónindegi ádettegi operaııalardy, taýar sapasyn jaqsartý jónindegi operaııalardy;

      4) taýarlardy qaıta óńdeý (óńdeý), taýarlardy daıyndaý (jınaýdy, bólshekteýdi, montajdaýdy, shaqtaýdy qosa alǵanda), taýarlardy jóndeý nemese olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý jónindegi, onyń ishinde jasaý kezinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar, tipti eger mundaı sheteldik taýarlar taýarlardy daıyndaý (alý) proesinde tolyq nemese ishinara jumsalsa da (tutynylsa da) jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń quramynda bolmasa da taýarlardy daıyndaýǵa (alýǵa) qatysatyn nemese septigin tıgizetin operaııalardy (budan ári osy taraýda – erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalar) qosa alǵanda, kez kelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde taýarlardy daıyndaýǵa (alýǵa) qatysatyn nemese septigin tıgizetin sheteldik taýarlarǵa tehnologııalyq proeste qosalqy quraldar bolyp tabylatyn taýarlar (mysaly, jabdyqtar, stanoktar, qural-jabdyqtar) jatqyzylmaıdy;

      5) taýarlardyń tutynylýy Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda, osy tarmaqtyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde taýarlardyń jumsalýyna (tutynylýyna) qaraǵanda ózgeshe bolýyn;

      6) osy Kodekstiń 37-babyna sáıkes taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin irikteýdi qosa alǵanda, kez kelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      2. Taýarlardy tolyq nemese ishinara tutyný, onyń ishinde taýarlardy daıyndaý (alý), AEA aýmaǵynda jyljymaıtyn múlik obektilerin qurý, óndiristik proesterdi qamtamasyz etý, AEA aýmaǵynda paıdalanylatyn jabdyqtardy, mashınalar men agregattardy kútip-ustaý jáne paıdalaný proesinde jumsaý (tutyný) kezinde tolyq nemese ishinara tutyný faktisi osy Kodekstiń 283-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes keden organyna usynylatyn eseptilikte kórsetýge jatady.

      3. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty, eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalar AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimniń (sharttyń) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly sharttyń, ınvestıııalyq deklaraııanyń, kásipkerlik baǵdarlamanyń) talaptaryna sáıkes kelse, AEA aýmaǵynda osyndaı operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      4. Keden organynyń ruqsatymen AEA aýmaǵynan erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy áketýge mynadaı jaǵdaılarda:

      1) AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) paıdalanýǵa engizgen jáne qoldanatyn jabdyq, ózge de negizgi óndiristik quraldar ne kórsetilgen negizgi óndiristik quraldardyń bólshekteri bolyp tabylatyn kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine olardy jóndeý (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), tehnıkalyq qyzmet kórsetý nemese osyndaı taýarlardy qalypty (jumys) kúıinde ustaý úshin qajetti basqa da operaııalardy jasaý úshin áketiletin;

      2) kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine olardy tehnıkalyq synaý, zertteý, testileý, tekserý jónindegi, onyń ishinde óndiristik proeste kózdelgen operaııalardy jasaý úshin, sondaı-aq olardy úlgiler retinde demonstraııalaý úshin áketiletin;

      3) kórsetilgen taýarlar Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń qalǵan bóligine osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaýǵa quqyly keden organynda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý jónindegi kedendik operaııalardy jasaý úshin áketiletin;

      4) kórsetilgen taýarlar Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń qalǵan bóligine óziniń óndiristik jáne tehnologııalyq muqtajdyqtary úshin áketiletin jaǵdaılarda jol beriledi. Mundaı jaǵdaıda kórsetilgen taýarlardy AEA aýmaǵynan áketýge jol beriletin sharttar, sondaı-aq mundaı áketýge jol beriletin Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń bóligin Komıssııa aıqyndaıdy;

      5) osy AEA aýmaǵynda osyndaı taýarlarǵa qatysty mundaı operaııalardy jasaýǵa jaǵdaılar men múmkindikter bolmaǵanda, kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine jınaýdy, montajdaýdy, shaqtaýdy jáne Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de operaııalardy qosa alǵanda, taýarlardy qaıta óńdeý (óńdeý), taýarlardy daıyndaý jónindegi operaııalardy jasaý úshin áketiletin jaǵdaılarda jol beriledi. Mundaı jaǵdaıda kórsetilgen taýarlardy AEA aýmaǵynan áketýge jol beriletin jaǵdaılar men sharttardy Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) 2) 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlar osyndaı operaııalar jasaý maqsattary men mán-jaılary negizge alynyp, keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin AEA aýmaǵyna keri ákelýge jatady. Keden organy belgilegen merzim AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) ýájdi ótinishi boıynsha uzartylýy múmkin.

      Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin aıaqtalýǵa tıis. Keden organy belgilegen merzim AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) ýájdi ótinish jasaýy boıynsha uzartylýy múmkin.

      6. Keden organynyń osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen ruqsatty berý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      7. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń barlyǵyna nemese bir bóligine qatysty AEA aýmaǵynda osy taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn berýdi kózdeıtin mámileler jasalýy múmkin. Bul rette osy baptyń 8 jáne 10-tarmaqtaryna sáıkes kórsetilgen taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı berýge jol beriletin jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekste belgilengen tártipte aıaqtalýǵa tıis.

      8. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı ıelenýge jáne (nemese) paıdalanýǵa:

      1) AEA aýmaǵynda qurylys jáne (nemese) montajdaý merdigerlik jumystaryn júzege asyrý úshin merdigerge (qosalqy merdigerge) nemese ózge de tulǵaǵa, onyń ishinde AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylmaıtyn tulǵaǵa;

      2) olardy tasymaldaý úshin tasymaldaýshyǵa;

      3) jóndeýdi (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi júzege asyratyn jáne (nemese) osyndaı taýarlardy qalypty (jumys) kúıinde ustaý úshin qajetti basqa da operaııalardy jasaıtyn tulǵalarǵa;

      4) óndiristik proeste kózdelgen, osyndaı taýarlardy tehnıkalyq synaý, zertteý, testileý, tekserý jónindegi operaııalardy jasaıtyn, sondaı-aq olardy úlgiler retinde kórsetetin tulǵalarǵa;

      5) porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda – porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA bolyp tabylmaıtyn AEA aýmaqtarynda da osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen operaııalardy jasaıtyn tulǵalarǵa;

      6) osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1), 2), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda, AEA aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysty operaııalardy jasaıtyn tulǵalarǵa berýge jol beriledi.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarǵa taýarlardy ıelenýge jáne (nemese) paıdalanýǵa berý erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklarantyn osy taraýda kózdelgen, erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaýdan bosatpaıdy.

      10. AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn ýákiletti organ belgilegen jaǵdaılarda, erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı, osy AEA-nyń ózge rezıdentine (qatysýshysyna, sýbektisine) berýine jol beriledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaılarda taýarlardy berýdiń tártibi men sharttaryn ýákiletti organ bekitedi.

      Deklaranttyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý jónindegi mindeti jáne osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýyn aıaqtaý jónindegi mindet AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn osy AEA-nyń ózge rezıdentine (qatysýshysyna, sýbektisine) berýi týraly habarlama taýarlardy shyǵarýdy júzege asyrǵan keden organynda tirkelgen kezden bastap kórsetilgen taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtary berilgen tulǵalarǵa júkteledi.

      Osy tarmaqtyń erejeleri Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qurylǵan, shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA-ǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      11. Tulǵa porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqan jaǵdaıda, tulǵa osyndaı mártebesin joǵaltqan kúnnen bastap tórt aı ishinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy AEA-nyń osyndaı rezıdentimen (qatysýshysymen, sýbektisimen) qyzmetter kórsetý týraly shart jasasqan tulǵalar porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA-nyń ózge rezıdentine (qatysýshysyna, sýbektisine) AEA-nyń osyndaı ózge rezıdentimen (qatysýshysymen, sýbektisimen) jasalatyn qyzmetter kórsetý týraly sharttyń negizinde berýi ne olar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýy múmkin.

      Eger osyndaı áreketter kórsetilgen merzimde jasalmasa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimniń qoldanylýy osy merzim ótken soń toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      12. Komıssııa erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen jasaýǵa bolmaıtyn áreketterdiń, onyń ishinde operaııalardyń tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

286-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirý

      1. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirý maqsatynda mynadaı tásilder:

      1) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa mórlerdi, mórtańbalardy basý, ıfrlyq jáne basqa da tańbalardy salý;

      2) sheteldik taýarlardyń aýqymynda egjeı-tegjeıli sıpattaý, fotosýretke túsirý, beıneleý;

      3) sheteldik taýarlardyń jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń aldyn ala iriktep alynǵan synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin salystyrý;

      4) taýarlarda bar tańbalaýdy, onyń ishinde serııalyq nómirler túrindegi tańbalaýdy paıdalaný;

      5) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń sıpatyn jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha jasalatyn operaııalardy negizge ala otyryp, onyń ishinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha operaııalar jasaýdyń tehnologııalyq proesinde paıdalaný týraly, sondaı-aq olardy óndirý tehnologııalary týraly egjeı-tegjeıli málimetterdi qamtıtyn usynylǵan qujattardy zertteý jolymen nemese erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý ýaqytynda kedendik baqylaý júrgizý jolymen qoldanylýy múmkin ózge tásilder paıdalanylýy múmkin.

      2. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirýdi júzege asyrý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

287-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimi qoldanylýynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy mynadaı jaǵdaılarda:

      1) AEA jumys isteýi toqtatylǵan nemese AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda – AEA jumys isteýi toqtatylǵan nemese osyndaı sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap alty aı ishinde;

      2) taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrǵan tulǵa AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqan jaǵdaıda – tulǵa osy mártebesin joǵaltqan kúnnen bastap alty aı ishinde;

      3) AEA aýmaǵynan erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy:

      osy Kodekstiń 285-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen maqsattarda;

      osy baptyń 8-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaıda kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes olardy bir AEA aýmaǵynan ekinshi AEA aýmaǵyna tasymaldaý úshin;

      eger osyndaı taýarlar ózderiniń tutynýshylyq qasıetterin joǵaltqan bolsa jáne ózderi arnalǵandaı túrde paıdalanýǵa jaramsyz bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes olardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý úshin áketý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osyndaı taýarlardy áketken jaǵdaıda;

      4) taýarlar osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasyna sáıkes tutynylǵan jaǵdaıda;

      5) osy Kodekstiń 285-babynyń 8 jáne 10-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılarda taýarlardy berýdi qospaǵanda, AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn osy baptyń 8 jáne 9-tarmaqtaryna sáıkes AEA-nyń ózge rezıdentine (qatysýshysyna, sýbektisine) ne AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylmaıtyn tulǵaǵa bergen jaǵdaıda aıaqtalýǵa tıis.

      2. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde taýarlardyń deklaranty retinde mynalar:

      1) taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa;

      2) osy Kodekstiń 285-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtary berilgen AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi);

      3) porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyndaǵy taýarlarǵa qatysty – AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) nemese osy Kodekstiń 282-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar;

      4) eger erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 5-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna nemese 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes aıaqtalatyn bolsa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtary berilgen, AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylmaıtyn tulǵa áreket ete alady.

      3. AEA jumys isteýi toqtatylǵan nemese AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimin qoldanýdy toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 5, 6, 8 jáne 9-tarmaqtary eskerile otyryp, onyń aýmaǵyndaǵy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderge ornalastyrýmen aıaqtalady ne osy baptyń 10 jáne 12-tarmaqtaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA jumys isteýi toqtatylǵan kezde nemese osyndaı AEA aýmaqtarynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimin qoldanýdy toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kezde Komıssııa erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaýdyń ózge de tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóligine sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalmaǵan kezde osy kedendik rásimniń qoldanylýy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen merzim ótken soń toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      4. Tulǵa AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqan kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 5, 6, 8 jáne 9-tarmaqtary eskerile otyryp, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderge ornalastyrýmen aıaqtalady ne osy baptyń 10 jáne 13-tarmaqtaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóligine sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan kezde osy kedendik rásimniń qoldanylýy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen merzim ótken soń toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      5. AEA aýmaǵynan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketý úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy:

      1) mynalardy:

      erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde áketiletin sheteldik taýarlardy;

      eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar osy Kodekstiń 290-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmasa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen;

      2) mynalardy:

      erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan), onyń ishinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan taýarlardy;

      eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar osy Kodekstiń 290-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylsa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy eksport kedendik rásimimen;

      3) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan áketiletin sheteldik taýarlardy osy Kodekstiń 222-baby 3-tarmaǵynyń 1) jáne 3) tarmaqshalaryna sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      6. AEA aýmaǵynan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy:

      1) osy baptyń 7-tarmaǵy eskerile otyryp, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 4), 5), 7), 10), 14), 15) jáne 16) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen;

      2) mynalardy:

      tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde qalǵan, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn;

      erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan ǵana, onyń ishinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary paıdalanylyp daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen;

      3) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ekinshi memlekettiń aýmaǵyna áketiletin sheteldik taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      7. Eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń quramyna ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanylýyna túsetin sheteldik taýarlar kiretin bolsa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osy taýarlarda sáıkestendirilgen jaǵdaıda, osyndaı taýarlar AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýy múmkin.

      8. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn kórsetilgen taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrǵan AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) AEA-nyń ózge rezıdentine (qatysýshysyna, sýbektisine) bergen kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osyndaı taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵy berilgen AEA rezıdentiniń (qatysýshysynyń, sýbektisiniń) osyndaı taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýy arqyly aıaqtalady.

      Eger kórsetilgen jaǵdaıda taýarlardy bir AEA aýmaǵynan ekinshi AEA aýmaǵyna tasymaldaý qajet bolsa, mundaı tasymaldaý osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 24-taraýynda kózdelgen tártippen jáne sharttarda kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes júzege asyrylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaǵy arqyly jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bir AEA aýmaǵynan ekinshi AEA aýmaǵyna, eger mundaı AEA-lar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan bolsa, osyndaı taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylmaı tasymaldanady.

      9. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn kórsetilgen taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrǵan AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylmaıtyn tulǵaǵa olardy AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin bergen kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes, taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaı AEA aýmaǵynan áketilýi múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, osyndaı taýarlardy osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      10. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 12 jáne 13-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq mynadaı jaǵdaılarda:

      1) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar ózderiniń tutynýshylyq qasıetterin joǵaltyp jáne ózderi arnalǵandaı túrde paıdalanýǵa jaramsyz bolyp, AEA aýmaǵynan kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ózge de tásilmen joıý úshin áketilse, taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrmaı aıaqtalady. Bul rette erkin keden aımaǵy keden rásiminiń qoldanylýy kómilgen, zalalsyzdandyrylǵan, kádege jaratylǵan nemese ózge tásilmen joıylǵan taýarlar sanyna sáıkes keletin jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aıqyndalatyn erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń bir bóligine qatysty kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptama qorytyndysyn berý jolymen aıaqtalady, onda kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý tásili men orny kórsetiledi. Erkin keden aımaǵy keden rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptama qorytyndysyn berý Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııalyq zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      Memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysy taýarlar avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan qaıtarymsyz joǵalǵan jaǵdaılarda talap etilmeıdi. Osyndaı taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásimin aıaqtaý úshin taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin rastaıtyn qujattar usynylýǵa tıis.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý keden organy belgilegen merzimderde, osy taýarlardy is júzinde kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý úshin qajetti ýaqyt, olardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý tásili men orny negizge alynyp, sondaı-aq eger qorytyndyda osyndaı merzimder kórsetilgen bolsa, taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptama qorytyndysynda kórsetilgen merzimder eskerilip júrgiziledi.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty esebinen júrgiziledi.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa baqylaýdy júzege asyratyn keden organy keden organynyń, qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń ókilderinen quratyn komıssııanyń qatysýymen jáne deklaranttyń qatysýymen júrgiziledi. Qajet bolǵan jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa baqylaýdy júzege asyratyn keden organy ózge de memlekettik organdardyń mamandaryn jáne táýelsiz sarapshylardy tartýǵa quqyly.

      Taýarlardy is júzinde kómgennen, zalalsyzdandyrǵannan, kádege jaratqannan nemese ózge de tásilmen joıǵannan keıin ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha, taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisi jasalady, onda mynadaı negizgi málimetter:

      taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý kúni men orny;

      erkin keden aımaǵy kedendik rásimine ótinish bergen tulǵa týraly málimetter;

      taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý kezinde qatysqan tulǵalar týraly málimetter;

      kómilgen, zalalsyzdandyrylǵan, kádege jaratylǵan nemese ózge de tásilmen joıylǵan taýarlardyń ataýy, ólshem birlikterindegi sany;

      taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý tásili;

      ýákiletti organ bekitken nysanǵa sáıkes ózge de málimetter qamtylady.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisi barlyq komıssııa músheleriniń jáne qatysqan adamdardyń qol qoıýymen rastalady, úsh danada resimdeledi: birinshi danasy keden organynda saqtalady; ekinshi danasy qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesine beriledi; úshinshi danasy deklarantta qalady.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisi foto jáne (nemese) beınetúsirilim qoldanylyp tirkeledi, onyń nátıjeleri keden organynda saqtalatyn, taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisine qosa beriledi.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimi osy tarmaqshanyń erejeleri eskerile otyryp, taýarlardy is júzinde kómýmen, zalalsyzdandyrýmen, kádege jaratýmen nemese ózge de tásil arqyly joıýmen aıaqtalady;

      2) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylsa jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalsa ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalsa jáne osyndaı joıylý nemese qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanysa;

      3) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasyna sáıkes tutynylsa;

      4) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıde qalǵan, porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı porttyq AEA-men nemese logıstıkalyq AEA-men shektesetin áketý orny arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketilse, taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrmaı aıaqtalady.

      11. Osy baptyń 10-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Osy baptyń 10-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      12. AEA-nyń jumys isteýi toqtatylǵan nemese AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtatý týraly sheshim qabyldanǵan kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimdi (shartty) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly shartty, ınvestıııalyq deklaraııany, kásipkerlik baǵdarlamany) iske asyrý úshin AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) paıdalanýǵa engizgen jáne qoldanatyn jabdyq nemese AEA aýmaǵynda jyljymaıtyn múlik obektilerin qurý úshin paıdalanylǵan jáne osyndaı jyljymaıtyn múlik obektileriniń quraýysh bóligi bolatyn taýarlar bolyp tabylatyn taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy kórsetilgen taýarlardy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kedendik rásimdermen ornalastyrmaı aıaqtalady.

      Komıssııa kórsetilgen taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      Kórsetilgen taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      13. Tulǵa AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimniń (sharttyń) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly sharttyń, ınvestıııalyq deklaraııanyń, kásipkerlik baǵdarlamanyń) qoldanylý merziminiń ótýine jáne osy kelisimniń talaptaryn oryndaýyna baılanysty AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) mártebesin joǵaltqan jaǵdaıda, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý (júrgizý) týraly kelisimdi (shartty) (AEA-daǵy qyzmet talaptary týraly shartty, ınvestıııalyq deklaraııany, kásipkerlik baǵdarlamany) iske asyrý úshin AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) paıdalanýǵa engizgen jáne qoldanatyn jabdyq nemese AEA aýmaǵynda jyljymaıtyn múlik obektilerin qurý úshin paıdalanylǵan jáne osyndaı jyljymaıtyn múlik obektileriniń quraýysh bóligi bolatyn taýarlar bolyp tabylatyn taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy kórsetilgen taýarlardy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kedendik rásimdermen ornalastyrmaı aıaqtalady.

      Komıssııa kórsetilgen taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      Kórsetilgen taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      14. AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) bolyp tabylatyn tulǵa taratylǵan (qyzmeti toqtatylǵan) kezde erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

288-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa ótinish berilgen, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      Porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet deklarantta olardy porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelgen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynan porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelinetin jáne osy Kodekstiń 284-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet qyzmetter kórsetý týraly shart jasasqan porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA rezıdentinde (qatysýshysynda, sýbektisinde) osyndaı taýarlar porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna ákelingen kezden bastap týyndaıdy.

      3. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy Kodekstiń 285-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtary berilgen jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý jónindegi deklaranttyń mindeti jáne osyndaı kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý jónindegi mindet osy Kodekske sáıkes júktelgen tulǵalarda osyndaı tulǵalarǵa deklaranttyń kórsetilgen mindetteri júkteletin kezden bastap týyndaıdy.

      4. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen tulǵalarda mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 287-babynyń 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýmen erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaýdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 287-babyna sáıkes, onyń ishinde osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaǵanda;

      2) eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy Kodekstiń 287-babynyń 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketkende;

      3) erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵanda;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 8-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde óndirip alynǵanda;

      5) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin, osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵanda;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalardy tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      8) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      9) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      5. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen tulǵalarda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn berý kezinde, eger osyndaı taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn berý kezinde deklaranttyń erkin keden aımaǵy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý jónindegi mindeti jáne deklaranttyń mundaı kedendik rásimniń qoldanylýyn aıaqtaý jónindegi mindeti osyndaı quqyqtar berilgen tulǵalarǵa júktelse, osy Kodekstiń 285-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaı toqtatylady.

      6. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      7. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp:

      1) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy, osy Kodekstiń 287-baby 1-tarmaǵy 3) tarmaqshasynyń úshinshi jáne tórtinshi abzatarynda kózdelgen jaǵdaılarda, osyndaı taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaı áketilýi múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, osyndaı taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin ne osy Kodekstiń 285-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda keden organynyń ruqsatynsyz AEA aýmaǵynan áketken jaǵdaıda – AEA aýmaǵynan áketý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – erkin keden aımaǵy kedendik rásimi qoldanylatyn AEA aýmaǵynan osyndaı áketý faktisi anyqtalatyn kún;

      2) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı ózge tulǵaǵa bergen jaǵdaıda, osy Kodekstiń 285-babynyń 8 jáne 10-tarmaqtaryna sáıkes osyndaı taýarlardy berýdi qospaǵanda, taýarlardy berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – osyndaı berý faktisi anyqtalǵan kún;

      3) osy Kodekstiń 285-baby 4-tarmaǵynyń 1) 2) 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda AEA aýmaǵynan áketilgen taýarlar osy Kodekstiń 285-baby 5-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin AEA aýmaǵyna qaıtarylmaǵan jaǵdaıda – osy merzim ótken kún;

      4) osy Kodekstiń 285-baby 4-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda AEA aýmaǵynan áketilgen taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 285-baby 5-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – osy merzim ótken kún;

      5) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýyn jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýyn ne qalypty jaǵdaılarda tasymaldaý (tasý) jáne (nemese) saqtaý kezinde tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, osyndaı taýarlardy joǵaltqan jaǵdaıda – taýarlardy joǵaltqan kún, al eger bul kún anyqtalmasa, – osyndaı joǵalý faktisi anyqtalǵan kún;

      6) osy Kodekstiń 287-baby 10-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattardy keden organyna ol belgilegen merzimde usynbaǵan jaǵdaıda – osyndaı taýarlardy AEA aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketken kún;

      7) osy Kodekstiń 287-babynyń 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty eksport kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 219-baby 5-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes toqtatylǵan jaǵdaıda, osyndaı kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylǵan kezde AEA aýmaǵynda bolatyn kórsetilgen taýarlarǵa qatysty eksport kedendik rásimi qoldanylýynyń toqtatylýyn qospaǵanda, – osy Kodekstiń 219-baby 5-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótken kúnnen keıingi kún esepteledi.

      8. Eger osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty bastalsa, kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Eger osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty bastalsa jáne osy Kodekstiń 286-babyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı taýarlarda sáıkestendirilse, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osyndaı taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarylýy júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni, al eger osy Kodekske sáıkes taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý kedendik deklaraııalaýsyz júzege asyrylsa, – porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵyna taýarlardy ákelý kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      9. Eger osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty bastalsa jáne osy Kodekstiń 286-babyna sáıkes erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı taýarlarda sáıkestendirilmese, kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) osyndaı taýarlar tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı etip tóleýge jatady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 8 jáne 13-taraýlaryna sáıkes esepteledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúni qoldanylatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar týraly (sıpattamasy, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) naqty málimetter bolmasa, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerilip júzege asyrylady.

      Eger taýardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, mynalardy:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik baj mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin kedendik baj mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń jetinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı toptamaǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alynyp esepteledi. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń naq sol kodyndaǵy taýarlarǵa ne eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kodtary belgiler sany onnan az toptama deńgeıinde aıqyndalsa, toptamaǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarylary negizge alynyp esepteledi.

      Taýarlar týraly naqty málimetter keıinnen anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı naqty málimetter negizge alynyp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes, tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      10. Osy baptyń 8-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalarynan, eger taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi ótken kún aralyǵynda kórsetilgen somalarǵa qatysty olardy tóleýdi keıinge qaldyrý beriletin bolsa, paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepke jazylady jáne tólenedi.

      11. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jónindegi mindet oryndalǵannan keıin jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne osy Kodekstiń 287-babynyń 5-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen, eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen ne osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan ne osyndaı taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

289-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jekelegen kedendik rásimderge ornalastyrǵan kezde olarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlardy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, AEA aýmaǵynda qyzmetti júzege asyrý týraly shartty iske asyrý úshin AEA rezıdenti (qatysýshysy, sýbektisi) paıdalanýǵa engizgen jáne qoldanatyn jabdyqty, sondaı-aq porttyq AEA nemese logıstıkalyq AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      2. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde:

      1) osy Kodekstiń 286-babyna sáıkes júzege asyrylatyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy kórsetilgen taýarlarda sáıkestendirý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady;

      2) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy osy Kodekstiń 286-babyna sáıkes júzege asyrylatyn, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirý bolmaǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý úshin osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 4), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady. Mundaı jaǵdaıda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń eseptik quny advalorlyq mólsherleme boıynsha kedendik ákelý bajdaryn esepteýge arnalǵan baza bolyp tabylady, ony aıqyndaý tártibin Komıssııa belgileıdi.

      3. Erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 287-babynyń 8 jáne 9-tarmaqtaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý arqyly aıaqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý úshin taýarlardy osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 4), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      4. Eger osy baptyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý árbir jaǵdaı úshin belgilengen, kedendik ákelý bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemelerin qoldaný kúni qoldanylatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

290-bap. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin aıqyndaý

      1. Eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin bolsa, osyndaı taýarlardyń mártebesi taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna sáıkes aıqyndalady, olar:

      1) Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlar kodynyń kez kelgen alǵashqy tórt belgisi deńgeıinde ózgerýinen;

      2) paıdalanylatyn materıaldar qunynyń paıyzdyq úlesi nemese qosylǵan quny túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úleske jetken kezdegi taýarlar qunynyń ózgerýinen (advalorlyq úles qaǵıdasy);

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalar jasaýdyń qajetti sharttaryn oryndaýdan kórinýi múmkin.

      2. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsattary úshin, eger taýarlardy daıyndaý (alý) jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde mynadaı sharttardyń bireýi oryndalsa:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń kody kez kelgen alǵashqy tórt belgisi deńgeıinde ózgergende;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar qunynyń paıyzdyq úlesi túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úlesten aspasa nemese qosylǵan qun túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úleske jetetin bolsa;

      3) osy baptyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttar oryndalǵanda, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalar jasalǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylady.

      3. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, eger ózge sharttardyń oryndalýyna qaramastan, osyndaı taýarlarǵa qatysty jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna saı kelmeıtin operaııalar ǵana jasalsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmaıdy.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlar kodynyń kez kelgen alǵashqy tórt belgisi deńgeıinde ózgerýi jáne advalorlyq úles qaǵıdasy, eger erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesi aıqyndalsa, erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary retinde qoldanylmaıdy.

      4. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesin, sondaı-aq jasalýy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin aıqyndaý kezinde jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna saı kelmeıtin operaııalar tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Advalorlyq úles qaǵıdasyn erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharty retinde paıdalaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Advalorlyq úles qaǵıdasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jóndeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharty retinde qoldanylmaıdy.

      6. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin ýákiletti memlekettik organ nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ýákiletti uıymy aıqyndaıdy.

      7. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin rastaıtyn qujat retinde ýákiletti memlekettik organ nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ýákiletti uıymy erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný týraly qorytyndy nemese erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary emes dep taný týraly qorytyndy beredi.

      Kórsetilgen qorytyndylardyń nysandaryn, osyndaı qorytyndylardyń elektrondyq qujattar túrindegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin, sondaı-aq olardy berý jáne qoldaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      8. Erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin rastaıtyn qujat bolmaǵan, joıylǵan nemese jaramsyz dep tanylǵan kezde osyndaı taýarlar erkin keden aımaǵy kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retinde, al ózge maqsattarda – sheteldik taýarlar retinde qaralady.

291-bap. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA erkin keden aımaǵy kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri

      1. Osy bapta kózdelgen erkin keden aımaǵy kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar týraly zańnamasynda aıqyndalǵan, shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin bir AEA-ǵa qatysty qoldanylady.

      2. Ýákiletti organ belgilegen tártippen aıqyndalatyn, kedendik operaııalardy jasaýǵa jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalanýǵa (saqtaýǵa) arnalǵan, shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin arnaıy ekonomıkalyq aımaq aýmaǵynyń bólikteri shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin arnaıy ekonomıkalyq aımaqtyń kedendik baqylaý aımaqtary bolyp tabylady.

      3. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyn jaılastyrý erekshelikterin, mundaı aýmaqty qorshaý jáne beınebaqylaý júıesimen jaraqtandyrý jónindegi talaptardy qosa alǵanda, ýákiletti organ bekitedi.

      4. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda baqylaý-ótkizý rejımin qamtamasyz etý, osyndaı aýmaqqa adamdardyń kirýin qosa alǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıtetimen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna ákelingen taýarlar osyndaı AEA aýmaǵyna ákelgen kúninen bastap erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyryldy dep esepteledi.

      6. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna shektes jatqan shet memleketterdiń aýmaǵynan ákelinetin taýarlar, mynadaı jaǵdaılardy:

      1) shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynan osyndaı taýarlar áketilgen;

      2) osyndaı taýarlar deklaranttyń tańdaýy boıynsha deklaraııalanǵan;

      3) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń arnaıy ekonomıkalyq jáne ındýstrııalyq aımaqtar týraly zańnamasyna sáıkes jyljymaıtyn múlik obektilerin jáne (nemese) ınfraqurylym obektilerin salý jáne (nemese) rekonstrýkııalaý úshin ákelingen;

      4) taýarlar osyndaı AEA aýmaǵyna osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyndaaıqyndalǵan operaııalardy jasaý úshin ákelingen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıdy.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóligi 1) tarmaqshasynyń erejeleri óziniń shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna osy baptyń 7-1-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, keıinnen poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatorynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerge áketýine jatatyn poshta jóneltilimderin qalyptastyrý maqsattary úshin irgeles jatqan shet memleket aýmaǵynan ákelinetin taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) tarmaqshalarynda aıqyndalǵan operaııalardy jasaýǵa, sondaı-aq halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń partııalaryn qalyptastyrýǵa jol beriledi.

      7-1. Poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory osy baptyń 6-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardan qalyptastyrǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń partııasy osyndaı halyqaralyq poshta jóneltilimderin osy Kodekstiń 370-babynda kózdelgen erekshelikterdi qoldanyp, kedendik tranzıt kedendik rásimine ornalastyra otyryp, óziniń shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan tys jerge áketilýge jatady. Bul rette poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń qalyptastyrylǵan partııalaryna qatysty kózdelgen qujattardy óziniń shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda resimdeıdi.

      Poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory osyndaı taýarlardan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń partııalaryn qalyptastyrý jónindegi operaııalardy jasaý úshin irgeles jatqan shet memlekettiń aýmaǵynan ákelinetin sheteldik taýarlardy esepke alýdy júrgizedi.

Poshta baılanysynyń taǵaıyndalǵan operatory baqylaýshy memlekettik organnyń nemese quqyq qorǵaý organynyń suraý salýy boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlar týraly málimetterdi beredi.

      8. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, sondaı-aq kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, ózge de kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan taýarlar qoıylýy jáne paıdalanylýy múmkin.

      Ýákiletti organ shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna ákelý kezinde erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń tizbesin jáne sanattaryn bekitýi múmkin.

      9. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý, osyndaı taýarlardy ótkizýdi qosa alǵanda, shekteýsiz júzege asyrylady.

      Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna ákelingen sheteldik taýarlardy ótkizý osyndaı AEA aýmaǵynda bajsyz saýda dúkenderinde júzege asyrylady.

      Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde jáne osy baptyń 16-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, jeke tulǵalardyń shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda sheteldik taýarlardy ótkizýine tyıym salynady.

      10. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA-ǵa shektes jatqan shet memlekettiń aýmaǵynan taýarlardy ákelý kezinde tasymaldaýshy osy baptyń 6-tarmaǵynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan mejeli ornyna nemese osyndaı AEA aýmaǵynda ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵyna jetkizýge tıis.

      Bul rette taýarlardyń oramasyn buzýǵa, sondaı-aq salynǵan plombalardy, basylǵan mórlerdi jáne ózge de sáıkestendirý quraldaryn ózgertýge, alyp tastaýǵa, joıýǵa, búldirýge nemese aýystyrýǵa jol berilmeıdi.

      11. Osy baptyń 6-tarmaǵynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda, tasymaldaýshy keden organyn osy baptyń 12-tarmaǵynda kózdelgen qujattar men málimetterdi usyný jolymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlardyń kelýi jáne osyndaı taýarlar men kólik quraldaryn mejeli ornyna nemese osyndaı AEA aýmaǵynda ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵyna jetkizý týraly taýarlar mejeli ornyna nemese osyndaı AEA aýmaǵynda ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵyna jetkizilgen kezden bastap bir saǵattyń ishinde, al taýarlar keden organynyń jumys ýaqytynan tys kezde jetkizilgen jaǵdaıda – keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap bir saǵat ishinde habardar etýge mindetti.

      12. Taýarlar men kólik quraldary mejeli ornyna nemese shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵyna kelgen kezde tasymaldaýshy mynadaı qujattar men málimetterdi:

      qujattardy:

      kólik quralyna arnalǵan qujattardy;

      kólik (tasymaldaý) qujattaryn;

      tasymaldanatyn taýarlarǵa arnalǵan tasymaldaýshyda bar kommerııalyq qujattardy;

      mynadaı:

      taýarlardy jóneltýshi el men mejeli eldiń ataýy;

      taýarlardy jóneltýshi men alýshynyń ataýy jáne mekenjaıy;

      júk oryndarynyń sany týraly, olardy tańbalaý týraly jáne taýarlar oramalarynyń túrleri týraly;

      taýarlardyń ataýy, iri gabarıtti júkterdi qospaǵanda, taýarlardyń brýtto salmaǵy (kılogrammen) ne taýarlardyń kólemi (tekshe metrmen);

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan nemese shekteý qoıylǵan taýarlardyń bolýy týraly málimetterdi usynady.

      13. Osy baptyń 6-tarmaǵynda aıqyndalǵan jaǵdaılarda, tasymaldaýshy nemese osy Kodekstiń 149-babynda kórsetilgen ózge de múddeli tulǵa kelý týraly habardar etken kezden bastap keden organy jumys ýaqytynyń úsh saǵaty ishinde kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlarǵa qatysty:

      1) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýmen;

      2) taýarlardy mejeli ornynan ýaqytsha saqtaý ornyna deıin tasymaldaýmen (tasýmen);

      3) taýarlardy kedendik deklaraııalaýmen;

      4) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýmen baılanysty kedendik operaııalardyń bireýin jasaýǵa mindetti.

      14. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda ornalasqan kedendik baqylaý aımaǵyna taýarlardy ákelgen kezde osy baptyń 11-tarmaǵyna sáıkes berilgen habarlama osyndaı AEA-ǵa taýarlardy ákelý týraly habarlama bolyp tabylady.

      14-1. Osy baptyń 11, 12, 13 jáne 14-tarmaqtarynyń erejeleri irgeles jatqan shet memlekettiń aýmaǵynan ákelinetin sheteldik taýarlardan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń partııalaryn qalyptastyrý jónindegi operaııalardy jasaý úshin osyndaı taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlarǵa qatysty, kórsetilgen taýarlardan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń partııalaryn qalyptastyrýǵa, qalyptastyrylǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderin osy baptyń 7-1-tarmaǵyna sáıkes óziniń shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynan áketý kezinde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattardy resimdeýge baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin ýákiletti organ keden saıasaty salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha aıqyndaıdy.

      15. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda:

      1) radıaııalyq baqylaýdy jáne memlekettik baqylaýdyń ózge de túrlerin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen tártippen tıisti ýákiletti organdar júzege asyrady;

      2) osy Kodekske sáıkes keden organdaryna júktelgen radıaııalyq baqylaýdy mejeli (jóneltý) orny bolyp tabylatyn baqylaý-ótkizý pýnkti arqyly taýarlardy ótkizgen kezde keden organdary júzege asyrady.

      16. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa jáne (nemese) erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy paıdalana otyryp daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty basqa da operaııalarmen qatar osy Kodekstiń 285-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde taýarlardy jumsaýǵa (tutynýǵa) qaraǵanda ózgeshe taýarlardy tutynýǵa jol beriledi.

      AEA qatysýshysynyń osyndaı AEA aýmaǵynyń sheginde taýarlardy mynadaı jaǵdaılarda tutynýy:

      1) osy tarmaqtyń 3) tarmaqshasynyń erejelerin eskere otyryp, taýarlardy AEA-da qyzmetti júzege asyrý týraly shartqa sáıkes tutyný;

      2) AEA qatysýshysynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jeke tulǵalarǵa ótkizýi;

      3) osyndaı taýarlardy ótkizý AEA-da qyzmetti júzege asyrý týraly shartqa sáıkes AEA qatysýshysynyń negizgi kásipkerlik qyzmeti bolyp tabylatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, AEA qatysýshysynyń sheteldik taýarlardy jeke tulǵalarǵa ótkizýi osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy ózgeshe tutyný dep túsiniledi.

      Osy tarmaqta kózdelgen jaǵdaılarda erkin keden aımaǵy kedendik rásimderiniń qoldanylýy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen eseptilikti usyný jolymen aıaqtalady.

      17. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA qatysýshysy bolyp tabylmaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵalary shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵyna qoıý jáne (nemese) paıdalaný úshin erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranttary retinde áreket ete alatyn jaǵdaılardy ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      18. Ýákiletti organ shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda taýarlar ótkiziletin jerden jeke tulǵalar ótken kezde aqparattyq júıelerdi paıdalanyp kedendik baqylaý júrgizý tártibin aıqyndaýy múmkin.

      19. Ýákiletti organ kedendik baqylaý maqsattary úshin shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA aýmaǵynda taýarlardy ótkizý kezinde aqparattyq júıeni paıdalana otyryp, taýarlardy esepke alý júıesine qoıylatyn talaptardy jáne ony qoldaný tártibin belgileýi múmkin.

      Eskertý. 291-bapqa ózgerister engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi); 03.04.2019 № 243-VI (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi) Zańdarymen.

30-taraý. ERKIN QOIMA KEDENDIK RÁSIMI

292-bap. Erkin qoıma kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Erkin qoıma kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes osy kedendik rásimge taýarlardy ornalastyrý jáne osyndaı kedendik rásimge sáıkes olardy paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, erkin qoımaǵa qoıylady jáne paıdalanylady.

      2. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, sondaı-aq erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne ózge de kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar erkin qoımaǵa qoıylýy jáne paıdalanylýy múmkin.

      3. Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary deklaranttyń tańdaýy boıynsha erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qurylǵan erkin qoımaǵa qoıý úshin erkin qoıma kedendik rásimimen mindetti túrde ornalastyrýǵa jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń jekelegen sanattarynyń tizbesin ýákiletti organ bekitedi.

      4. Erkin qoımadaǵy jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kez kelgen, onyń ishinde osy Kodekstiń 294-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      5. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy, al erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıdy.

      6. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn erkin qoımaǵa qoıý jáne paıdalaný kezinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      7. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan sheteldik taýarlardan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar (budan ári – erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar) osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady.

      Eger erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin bolsa, osyndaı taýarlardyń mártebesi osy Kodekstiń 299-babyna sáıkes aıqyndalady.

      8. Eger keden organy erkin qoımadaǵy taýarlardy erkin qoıma qurylǵanǵa deıin onyń aýmaǵynda bolǵan taýarlar retinde nemese erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan nemese erkin qoımada daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar retinde sáıkestendire almasa, onda osyndaı taýarlar olardy erkin qoımanyń aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retinde, al ózge maqsattarda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin sheteldik taýarlar retinde qaralady.

      9. Buryn eksport kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde osyndaı taýarlarǵa keri ımport kedendik rásimin qoldanýǵa bolmaıdy.

      10. Ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanysyna jatatyn, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı taýarlardy erkin qoıma aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirilýge tıis.

      Eger ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanysyna jatatyn, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy daıyndaý úshin paıdalanylsa, biraq osyndaı taýarlarda sáıkestendirilmese, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan osyndaı sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge tıis.

      11. Erkin qoımanyń ıesi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn osy baptyń 3-tarmaǵyn eskere otyryp, olardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrmaı, erkin qoıma aýmaǵyna qoıýy jáne (nemese) paıdalanýy múmkin.

      12. Komıssııa erkin qoıma kedendik rásimi qoldanylmaıtyn taýarlar tizbesin jáne (nemese) taýarlar sanattaryn aıqyndaýǵa quqyly.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda erkin qoıma kedendik rásimi qoldanylmaıtyn sheteldik taýarlardyń tizbesin jáne (nemese) sheteldik taýarlardyń sanattaryn ýákiletti organ bekitedi.

      13. Keden organy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń quramyna kiretin (kirgen) retinde sáıkestendirýi múmkin bólshekter, toraptar, agregattar olardy erkin qoıma aýmaǵynan áketý maqsatynda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar retinde qaralady jáne olarǵa qatysty osy Kodekstiń erejeleri qoldanylady.

293-bap. Taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes sheteldik taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Erkin qoımanyń ıesi bolyp tabylatyn tulǵaǵa, sondaı-aq ózge de tulǵalarǵa:

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı, osy Kodekstiń 294-baby 8-tarmaǵynyń 1), 3), 4) tarmaqshalaryna sáıkes ıelenýge jáne (nemese) paıdalanýǵa berýge jol beriletin;

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlarǵa jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty erkin qoımanyń aýmaǵynda osy Kodekstiń 294-baby 1-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriletin jaǵdaılarda, mundaı tulǵalar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyratyn taýarlardyń deklaranty retinde áreket ete alady.

      3. Mynalar:

      1) osy baptyń 5-tarmaǵy jáne osy Kodekstiń 294-babynyń 5-tarmaǵy eskerile otyryp, erkin qoımanyń jumys isteý merzimi ishinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń onyń aýmaǵyna qoıylýy jáne onda bolýy;

      2) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrǵan deklaranttyń ne osy taraýǵa sáıkes aıqyndalǵan ózge de tulǵalardyń paıdalanýy;

      3) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 294-babyna sáıkes áreketterdi jasaý taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

      4. Erkin qoımanyń jumys isteýi toqtatylǵan kezde taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimine sáıkes paıdalanýdyń osy baptyń 3-tarmaǵynda aıqyndalǵan sharttary osy Kodekstiń 296-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes osy kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa nemese toqtatylǵanǵa deıin saqtalýǵa tıis.

      5. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolatyn zańdy tulǵa ıesi bolyp tabylatyn birneshe erkin qoımanyń aýmaqtaryna qoıylýy jáne solarda bolýy múmkin jaǵdaılarda osyndaı taýarlardyń jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń osyndaı qoımalar arasynda oryn aýystyrýyn, sondaı-aq mundaı jaǵdaılarda kedendik operaııalardy jasaý erekshelikterin jáne osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

294-bap. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty jasalatyn áreketter

      1. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlarǵa jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty erkin qoıma aýmaǵynda mynadaı operaııalardy jasaýǵa jol beriledi:

      1) saqtaý;

      2) taýarlardy tıeý (túsirý) jónindegi operaııalar jáne saqtaýǵa baılanysty ózge de júk operaııalary;

      3) taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qajetti operaııalar, sondaı-aq partııalardy bólshekteýdi, jóneltilimderdi qalyptastyrýdy, suryptaýdy, oraýdy, qaıta oraýdy, tańbalaýdy qosa alǵanda, taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa) jáne satýǵa daıyndaý jónindegi ádettegi operaııalar, taýarlyq sapalaryn jaqsartý jónindegi operaııalar;

      4) taýarlardy qaıta óńdeý (óńdeý), taýarlardy daıyndaý (jınaýdy, bólshekteýdi, montajdaýdy, shaqtaýdy qosa alǵanda), taýarlardy jóndeý jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý jónindegi, onyń ishinde jasaý kezinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar, tipti eger taýarlardy daıyndaý (alý) proesinde mundaı sheteldik taýarlar tolyq nemese ishinara jumsalsa (tutynylsa) jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń quramynda bolmasa, taýarlardy daıyndaýǵa (alýǵa) qatysatyn nemese septigin tıgizetin operaııalar (budan ári osy taraýda – erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalar). Tehnologııalyq proeste kómekshi quraldar bolyp tabylatyn taýarlar (mysaly, jabdyqtar, stanoktar, qural-jabdyqtar) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde taýarlardy daıyndaýǵa (alýǵa) qatysatyn nemese septigin tıgizetin sheteldik taýarlarǵa jatqyzylmaıdy;

      5) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy, sondaı-aq erkin qoımany paıdalanýǵa jáne onyń jumys isteýine baılanysty ózge de operaııalardy jasaý maqsatynda jabdyqtardy, mashınalardy jáne agregattardy, olardyń qosalqy bólshekterin qoldaný (paıdalaný);

      6) taýarlardy erkin qoıma aýmaǵynda óndiristik maqsattaǵy jyljymaıtyn múlik obektilerin jáne kómekshi ınfraqurylym obektilerin (budan ári osy taraýda – jyljymaıtyn múlik obektileri) salý maqsatynda paıdalaný;

      7) osy Kodekstiń 37-babyna sáıkes taýarlar synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin irikteý;

      8) qyzmet aımaǵynda erkin qoıma ornalasqan keden organynyń ruqsatymen júzege asyrylatyn, erkin qoımany paıdalanýǵa jáne onyń jumys isteýine baılanysty ózge de operaııalar.

      2. Taýarlardy tolyq nemese ishinara tutyný, onyń ishinde taýardy daıyndaý (alý), óndiristik proesterdi qamtamasyz etý, erkin qoıma aýmaǵynda paıdalanylatyn jabdyqtardy, mashınalar men agregattardy kútip-ustaý jáne paıdalaný proesinde, sondaı-aq jyljymaıtyn múlik obektilerin salý maqsatynda jumsaý (tutyný) kezinde tutyný faktisi osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes keden organyna usynylatyn eseptilikte kórsetýge jatady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵy 1), 2), 3), jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen operaııalardy erkin qoıma ıesiniń ǵana jasaýyna jol beriledi.

      Ýákiletti organ osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen operaııalardy ýákiletti organ belgileıtin sharttarda jáne tártippen erkin qoımanyń ıesinen basqa ózge de tulǵalardyń jasaýyna jol beriletinin belgileýi múmkin.

      4. Keden organynyń ruqsatymen erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy erkin qoımanyń aýmaǵynan erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı áketýge mynadaı jaǵdaılarda:

      1) jabdyq nemese erkin qoımanyń ıesi paıdalanýǵa engizgen jáne qoldanatyn ózge de negizgi óndiristik quraldar ne kórsetilgen negizgi óndiristik quraldardyń bólshekteri bolyp tabylatyn kórsetilgen taýarlar jóndeý (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), tehnıkalyq qyzmet kórsetý nemese osyndaı taýarlardy qalypty (jumys) kúıinde ustaýǵa qajetti basqa da operaııalardy jasaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan qalǵan bóligine áketiletin;

      2) kórsetilgen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan qalǵan bóligine olardy tehnıkalyq synaý, zertteý, testileý, tekserý jónindegi, onyń ishinde óndiristik proeste kózdelgen operaııalardy jasaý úshin, sondaı-aq olardy úlgiler retinde kórsetý úshin áketiletin;

      3) kórsetilgen taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń qalǵan bóligine osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaýǵa quqyǵy bar keden organynda erkin qoımanyń sheginen tys jerdegi erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý jónindegi kedendik operaııalardy jasaý úshin áketiletin;

      4) kórsetilgen taýarlar osy Kodekstiń 293-babynyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, ózge erkin qoımanyń aýmaǵyna qoıý jáne sonda bolýy úshin áketiletin jaǵdaılarda jol beriledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlar osyndaı operaııalardy jasaý maqsattary men mán-jaılary negizge alynyp, keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin erkin qoımanyń aýmaǵyna keri ákelýge jatady. Keden organy belgilegen merzim osy taýarlar deklarantynyń ýájdi ótinish jasaýy boıynsha uzartylýy múmkin.

      Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin aıaqtalýǵa tıis. Keden organy belgilegen merzim osy taýarlar deklarantynyń ýájdi ótinish jasaýy boıynsha uzartylýy múmkin.

      Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin ózge erkin qoımanyń aýmaǵyna qoıylýǵa tıis. Keden organy belgilegen merzim osy taýarlar deklarantynyń ýájdi ótinish jasaýy boıynsha uzartylýy múmkin.

      6. Keden organynyń osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen ruqsatty berý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      7. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń barlyǵyna nemese bir bóligine qatysty osy taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn berýdi kózdeıtin mámilelerdiń jasalýy múmkin. Bul rette osy baptyń 8-tarmaǵyna sáıkes, kórsetilgen taýarlardy erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı berýge jol beriletin jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekste belgilengen tártippen aıaqtalýǵa tıis.

      8. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtamaı:

      1) erkin qoımanyń aýmaǵynda qurylys jáne (nemese) montajdaý merdigerlik jumystaryn júzege asyratyn merdigerge (qosalqy merdigerge) nemese ózge de tulǵaǵa;

      2) olardy tasymaldaý úshin tasymaldaýshyǵa;

      3) jóndeýdi (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi júzege asyratyn jáne osyndaı taýarlardy qalypty (jumys) kúıinde ustaýǵa qajetti basqa da operaııalardy jasaıtyn tulǵalarǵa;

      4) óndiristik proeste kózdelgen, osyndaı taýarlardy tehnıkalyq synaý, zertteý, testileý, tekserý jónindegi operaııalardy jasaıtyn, sondaı-aq olardy úlgiler retinde kórsetetin tulǵalarǵa;

      5) osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda, erkin qoıma aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysty operaııalardy jasaıtyn tulǵalarǵa ıelenýge jáne (nemese) paıdalanýǵa berýge jol beriledi.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarǵa taýarlardy ıelenýge jáne (nemese) paıdalanýǵa berý erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklarantyn taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimine sáıkes paıdalanýdyń osy taraýda kózdelgen sharttaryn saqtaýdan bosatpaıdy.

295-bap. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirý

      1. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirý maqsatynda mynadaı tásilder:

      1) erkin qoıma ıesiniń nemese keden organynyń laýazymdy adamdarynyń erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa mórler, mórtańbalar basýy, ıfrlyq jáne basqa da tańbalaýdy júrgizý;

      2) sheteldik taýarlar aýqymynda egjeı-tegjeı sıpattaý, sýretke túsirý, beıneleý;

      3) sheteldik taýarlardyń jáne sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń aldyn ala iriktep alynǵan synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin salystyrý;

      4) taýarlardaǵy, onyń ishinde serııalyq nómirler túrinde tańbalaýdy paıdalaný;

      5) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń sıpaty jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha jasalatyn operaııalar negizge alynyp, onyń ishinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaýdyń tehnologııalyq proesinde paıdalaný týraly, sondaı-aq olardy óndirý tehnologııasy týraly egjeı-tegjeıli málimetterdi qamtıtyn usynylǵan qujattardy zertteý jolymen nemese erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde kedendik baqylaý júrgizý jolymen qoldanylýy múmkin ózge de tásilder paıdalanylýy múmkin.

      2. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda sáıkestendirýdi júzege asyrý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

296-bap. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý jáne toqtatý

      1. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy mynadaı jaǵdaılarda:

      1) erkin qoımanyń jumys isteýi toqtatylǵan kúnnen bastap alty aı ishinde erkin qoımanyń jumys isteýi toqtatylǵan;

      2) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy:

      osy Kodekstiń 294-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen maqsattarda;

      eger osyndaı taýarlar óziniń tutynýshylyq qasıetterin joǵaltsa jáne olardyń sapasy qoldaný maqsattary úshin paıdalanýǵa jaramsyz bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese olardy ózge de tásilmen joıý úshin áketý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osyndaı taýarlar erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilgen;

      3) osy Kodekstiń 294-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda taýarlardy berýdi qospaǵanda, deklarant erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes ózge tulǵaǵa bergen jaǵdaılarda aıaqtalýǵa tıis.

      2. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde taýarlar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde olardyń deklaranty bolyp tabylǵan tulǵa taýarlardyń deklaranty bolyp áreket ete alady.

      3. Erkin qoımanyń jumys isteýi toqtatylǵan kezde erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar ornalastyrylǵan erkin qoıma aýmaǵyndaǵy kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osy baptyń 4 jáne 5-tarmaqtary eskerile otyryp, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý arqyly aıaqtalady ne osy baptyń 7 jáne 9-tarmaqtaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaǵan kezde osy tarmaqtyń birinshi bóligine sáıkes osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen merzim ótken soń osy kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylady, al taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      4. Taýarlardy erkin qoımanyń aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketý úshin erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy:

      1) mynalardy:

      tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerden, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerden basqa, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin qoımanyń aýmaǵynan ózgertilmegen kúıde áketiletin sheteldik taýarlardy;

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) jáne osy Kodekstiń 299-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmaǵan taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen;

      2) mynalardy:

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy;

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) jáne osy Kodekstiń 299-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      5. Erkin qoımanyń aýmaǵynan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy:

      1) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerden, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerden basqa, ózgertilmegen kúıde erkin qoımanyń aýmaǵynan áketiletin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy jáne osy baptyń 6-tarmaǵy eskerile otyryp, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 4), 5), 7), 10), 14), 15) jáne 16) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen;

      2) mynalardy:

      tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerden, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerden basqa, ózgertilmegen kúıde qalǵan erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn;

      erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynan ǵana, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary paıdalanylyp daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalady.

      6. Eger erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar quramyna ishki naryqty qorǵaý sharalarynyń qoldanylý aıasyna jatatyn sheteldik taýarlar kirse, osyndaı taýarlar erkin qoımanyń aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóligine áketý úshin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy osy taýarlarda sáıkestendirilse, osy Kodekstiń 207-babynyń 2-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimmen ornalastyrylýy múmkin.

      7. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy osy baptyń 9-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda, sondaı-aq mynadaı jaǵdaılarda:

      1) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar ózderiniń tutynýshylyq qasıetterin joǵaltqan jáne olardyń sapasy qoldaný maqsattary úshin paıdalanýǵa jaramsyz bolǵan, onyń ishinde qaldyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes mundaı kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysy bolǵan jaǵdaıda erkin qoımanyń aýmaǵynan áketiledi nemese kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý úshin erkin qoımanyń aýmaǵynda qaldyrylatyn jaǵdaılarda kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady. Bul rette Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptamanyń kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıý tásili men orny kórsetiletin qorytyndysyn berý jolymen aıqyndalatyn jáne kómilgen, zalalsyzdandyrylǵan, kádege jaratylǵan nemese ózge de tásildermen joıylǵan taýarlardyń sanyna sáıkes keletin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń bir bóligine qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalady. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly qorytyndyny berý Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııalyq zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      Memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysy taýarlar avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan qaıtarymsyz joǵalǵan jaǵdaılarda talap etilmeıdi. Osyndaı taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásimin aıaqtaý úshin taýarlardy avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan qaıtarymsyz joǵaltý faktisin rastaıtyn qujattar usynylýǵa tıis.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý osy taýarlardy is júzinde kómýge, zalalsyzdandyrýǵa, kádege jaratýǵa nemese ózge de tásilmen joıýǵa qajetti ýaqyt, olardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý tásili men orny negizge alynyp, keden organy belgilegen merzimderde, sondaı-aq kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysynda osyndaı merzimder bolsa, onda kórsetilgen merzimder eskerile otyryp júrgiziledi.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty esebinen júrgiziledi.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý qyzmet aımaǵynda kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý júrgiziletin keden organy keden organynyń, qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń ókilderinen quratyn komıssııanyń jáne deklaranttyń qatysýymen júrgiziledi. Qajet bolǵan jaǵdaıda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy baqylaýdy júzege asyratyn keden organy ózge de memlekettik organdardyń mamandaryn jáne táýelsiz sarapshylardy tartýǵa quqyly.

      Taýarlardy is júzinde kómýden, zalalsyzdandyrýdan, kádege jaratýdan nemese ózge de tásilmen joıýdan keıin mynadaı negizgi málimetterdi:

      kómýdiń, zalalsyzdandyrýdyń, kádege jaratýdyń nemese ózge de tásilmen joıýdyń kúni men ornyn;

      erkin qoıma kedendik rásimin málimdegen tulǵa týraly málimetti;

      kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý kezinde qatysqan adamdar týraly málimetti;

      kómilgen, zalalsyzdandyrylǵan, kádege jaratylǵan nemese ózge de tásilmen joıylǵan taýarlardyń ataýlaryn, olardyń ólshem birlikterindegi sanyn;

      kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý tásilin;

      ýákiletti organ bekitken nysanǵa sáıkes ózge de málimetterdi qamtıtyn, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisi jasalady.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisi komıssııanyń barlyq músheleriniń jáne qatysýshy adamdardyń qol qoıýymen rastalady, úsh danada resimdeledi: birinshi danasy keden organynda saqtalady; ekinshi danasy qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesine beriledi; úshinshi danasy deklarantta qalady.

      Taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisi foto- jáne (nemese) beınetúsirilim qoldanyla otyryp tirkeledi, onyń nátıjeleri keden organynda saqtalatyn kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý aktisine qosa beriledi.

      Erkin qoıma kedendik rásimi osy tarmaqshanyń erejeleri eskerile otyryp, taýarlardy is júzinde kómýmen, zalalsyzdandyrýmen, kádege jaratýmen nemese ózge de tásil arqyly joıýmen aıaqtalady;

      2) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylǵan jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalǵan ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalǵan jáne osyndaı joıylý nemese qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy tanyǵan jaǵdaılarda kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Mundaı jaǵdaıda erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy;

      3) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, taýardy daıyndaý (alý) taýarlardy daıyndaýǵa (alýǵa) qatysatyn nemese septigin tıgizetin óndiristik proesterdi qamtamasyz etý, erkin qoıma aýmaǵynda paıdalanylatyn, sondaı-aq jyljymaıtyn múlik obektilerin salý maqsatynda jabdyqtardy, mashınalar men agregattardy kútip ustaý men paıdalaný proesinde qaıtarymsyz joǵalǵan taýarlar tolyq nemese ishinara jumsalǵan (tutynylǵan) (óndiristik shyǵyndar) jaǵdaılarda kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Bul rette erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar óndiristik shyǵyndar sanyna sáıkes keletin jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaýdyń tehnologııalyq proesine, sondaı-aq olardy óndirý tehnologııasyna sáıkes aıqyndalatyn bóliginde osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes keden organyna usynylatyn eseptilikte kórsetilýge jatady.

      Erkin qoıma kedendik rásimin qoldanýdy aıaqtaý tártibin osy tarmaqshada kózdelgen jaǵdaıda ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      8. Erkin qoımanyń jumys isteýi toqtatylǵan kezde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne paıdalanýǵa berilgen jáne erkin qoımanyń ıesi paıdalanatyn jabdyqtar nemese erkin qoımanyń aýmaǵynda jyljymaıtyn obektilerdi qurý úshin erkin qoımanyń ıesi paıdalanǵan taýarlar jáne osyndaı jyljymaıtyn obektilerdiń quraýysh bóligi bolyp tabylatyn taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy kórsetilgen taýarlardy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kedendik rásimmen ornalastyrylmaı aıaqtalady.

      Kórsetilgen taýarlar erkin qoıma kedendik rásimin qoldaný aıaqtalǵan kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesine ıe bolady.

      9. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyqtaryn deklarant ózge tulǵaǵa bergen kezde osy baptyń 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalady.

      10. Erkin qoımanyń ıesi taratylǵan kezde erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

297-bap. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimderi jáne esepteý

      1. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa málimdelgen taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen tulǵada –taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 296-babynyń 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaýdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 296-babyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanda, onyń ishinde osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılardyń bastalýynan keıin aıaqtalǵanda;

      2) eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy Kodekstiń 296-baby 4-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketkende;

      3) ózderine qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatylǵan taýarlardy jáne (nemese) qoldanylýy toqtatylǵan osyndaı kedendik rásimdi qoldaný sheńberinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵanda;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaǵanda jáne (nemese) olar osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde óndirip alynǵanda;

      5) osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý saldarynan osyndaı taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanyǵanda;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – erkin qoıma kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartqanda;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa keri qaıtaryp alynǵanda jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy joıylǵanda;

      8) taýarlar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes tárkilengende nemese memleket menshigine aınaldyrylǵanda;

      9) keden organy taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtkende;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne olarǵa qatysty, eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, olardy qaıtaryp alý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıǵanda nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrǵanda toqtatylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 296-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda osyndaı taýarlar erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalmaı, erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilýi múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, osyndaı taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin ne osy Kodekstiń 294-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda keden organynyń ruqsatynsyz áketilgen jaǵdaıda – erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilgen kún, al eger bul kún anyqtalmasa, – erkin qoımanyń aýmaǵynan osyndaı áketý faktisi anyqtalǵan kún;

      2) osy Kodekstiń 294-babynyń 8-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda osyndaı taýarlar berilýi múmkin jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar osyndaı taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵanǵa deıin ózge tulǵaǵa berilgen jaǵdaıda – taýarlardy berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa, – osyndaı berý faktisi anyqtalǵan kún;

      3) osy Kodekstiń 294-baby 4-tarmaǵynyń 1 jáne 2) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilgen taýarlar osy Kodekstiń 294-baby 5-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin erkin qoımanyń aýmaǵyna qaıtarylmaǵan jaǵdaıda – osy Kodekstiń 294-baby 5-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótken kún;

      4) osy Kodekstiń 294-baby 4-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilgen taýarlarǵa qatysty, erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 294-baby 5-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – osy merzim ótken kún;

      5) osy Kodekstiń 294-baby 4-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda erkin qoımanyń aýmaǵynan áketilgen taýarlar osy Kodekstiń 294-baby 5-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin ózge erkin qoımanyń aýmaǵynda ornalastyrylmaǵan jaǵdaıda – osy Kodekstiń 294-baby 5-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes keden organy belgilegen merzim ótken kún;

      6) avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylýdy (qaıtarymsyz joǵalýdy) ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý saldarynan qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar jáne (nemese) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlar joǵalǵan kún, al eger bul kún anyqtalmasa, – osyndaı joǵalý faktisi anyqtalǵan kún;

      7) osy Kodekstiń 296-baby 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge de tásilmen joıý faktisin rastaıtyn qujattar keden organyna ol belgilegen merzimde usynylmaǵan jaǵdaıda – osyndaı taýarlar erkin qoıma aýmaǵynyń sheginen tys jerge áketilgen kún;

      8) osy Kodekstiń 296-baby 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty eksport kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 219-baby 5-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes toqtatylǵan jaǵdaıda, osyndaı toqtatý kezinde erkin qoımanyń aýmaǵynda bolatyn kórsetilgen taýarlarǵa qatysty eksport kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtatýdy qospaǵanda, – osy Kodekstiń 219-baby 5-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótken kúnnen keıingi kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Eger osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty bastalǵan jaǵdaıda, eger mundaı sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady.

      Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin qoımanyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty bastalǵan jáne osy Kodekstiń 295-babyna sáıkes osyndaı taýarlarda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sáıkestendirilgen jaǵdaıda, eger mundaı sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kórsetilgen jaǵdaılarda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al shyǵarylýy olardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      6. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty bastalǵan jáne osy Kodekstiń 295-babyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osyndaı taýarlarda sáıkestendirilmegen jaǵdaıda, eger erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) osyndaı taýarlar tarıftik preferenııalar jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 8 jáne 13-taraýlaryna sáıkes esepteledi.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý úshin, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etiletin bolsa, osyndaı qaıta esepteý osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúni qoldanylatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly naqty málimetter bolmasa, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Taýardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin osyndaı topqa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy, osyndaı topqa kiretin, olarǵa qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen taýarlarǵa sáıkes keletin akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń jetinshi bóligi eskerile otyryp, osyndaı topqa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alynyp esepteledi. Taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, eger taýardy ne topqa kiretin taýarlardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa, eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalsa, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń naq sol kodynyń taýarlaryna qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵary negizge alynyp esepteledi.

      Taýarlar týraly naqty málimetterdi keıinnen anyqtaý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osyndaı naqty málimetter negizge alynyp esepteledi jáne kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 87 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      7. Osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalarynan, eger kórsetilgen somalarǵa qatysty taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi ótken kún aralyǵynda olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵan bolsa, paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      8. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy Kodekstiń 296-babynyń 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen ne sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn, osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes taýarlar kedendik rásimmen ornalastyrylǵan ne keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyǵymen nemese ishinara) boıynsha mindet oryndalǵannan keıin kidirtken jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

298-bap. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jekelegen kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý jáne tóleý erekshelikteri

      1. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin qoımanyń aýmaǵynda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalarǵa ushyramaǵan sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy jáne ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al olardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde shyǵarý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy jáne ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, paıdalanýǵa berilgen jáne osy Kodekstiń 294-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen operaııalardy jasaý úshin erkin qoıma ıesi paıdalanatyn jabdyqty ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy jáne ótemaqy bajdaryn esepteý úshin jabdyqty ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy jáne ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      2. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde:

      1) osy Kodekstiń 295-babyna sáıkes júzege asyrylatyn kórsetilgen taýarlarda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sáıkestendirilgen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy daıyndaý kezinde paıdalanylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy jáne ótemaqy bajdaryn esepteý úshin – taýarlardy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin erkin qoıma kedendik rásimimen olardy ornalastyrý kezinde júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady;

      2) erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kúni osy Kodekstiń 295-babyna sáıkes júzege asyrylatyn erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar sáıkestendirilmegen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady. Bul jaǵdaıda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń eseptik quny advalorlyq mólsherleme boıynsha kedendik ákelý bajdaryn esepteýge arnalǵan baza bolyp tabylady, ony aıqyndaý tártibin Komıssııa belgileıdi.

      3. Erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýyn osy Kodekstiń 296-baby 10-tarmaǵyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý arqyly aıaqtaý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty esepteledi. Bul rette kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy Kodekstiń 207-baby 2-tarmaǵynyń 1), 5), 7), 10) jáne 14) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin berilgen taýarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúni qoldanylatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      4. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy baptyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılarda sheteldik valıýtany Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilgen jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý árbir jaǵdaı úshin belgilengen, kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemelerin qoldaný kúni qoldanylatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

299-bap. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin aıqyndaý

      1. Eger erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin bolsa, osyndaı taýarlardyń mártebesi taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna sáıkes aıqyndalady, olar:

      1) taýarlar kodynyń Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kez kelgen alǵashqy tórt belgi deńgeıinde ózgerýinen;

      2) paıdalanylatyn materıaldar qunynyń paıyzdyq úlesi nemese qosylǵan quny túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úleske jetken kezde taýarlar qunynyń ózgerýinen (advalorlyq úles qaǵıdasy);

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardy jasaýdyń qajetti sharttaryn oryndaýdan kórinýi múmkin.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsattary úshin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, eger taýarlardy daıyndaý (alý) jónindegi operaııalardy jasaý nátıjesinde mynadaı sharttardyń bireýi oryndalsa:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardyń kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes kez kelgen alǵashqy tórt belgi deńgeıinde ózgergende;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar qunynyń paıyzdyq úlesi túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úlesten aspasa nemese qosylǵan qun túpki ónimniń baǵasyndaǵy tirkelgen úleske jetse;

      3) osy baptyń 3-tarmaǵynnyń birinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttar oryndalsa, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalar jasalsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylady.

      3. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar, eger osyndaı taýarlarǵa qatysty ózge sharttardyń oryndalýyna qaramastan, jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna saı kelmeıtin operaııalar ǵana jasalsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylmaıdy.

      Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlar kodynyń kez kelgen alǵashqy tórt belgi deńgeıinde ózgerýi jáne advalorlyq úles qaǵıdasy, eger erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesi aıqyndalǵan jaǵdaıda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary retinde qoldanylmaıdy.

      4. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesin, sondaı-aq jasalýy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin aıqyndaý kezinde jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttaryna saı kelmeıtin operaııalar tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary retinde advalorlyq úles qaǵıdasyn paıdalaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Advalorlyq úles qaǵıdasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlaryn jóndeý jónindegi operaııalardy jasaý kezinde jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary retinde qoldanylmaıdy.

      6. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy aıqyndaıdy.

      7. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin rastaıtyn qujat retinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ýákiletti memlekettik organy nemese ýákiletti uıymy erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný týraly qorytyndyny nemese erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylmaıtyn taýarlar dep taný týraly qorytyndyny beredi.

      Kórsetilgen qorytyndylardyń nysandaryn, mundaı qorytyndylardyń elektrondyq qujattar túrindegi qurylymy men formatyn, olardy toltyrý tártibin, sondaı-aq olardy berý jáne qoldaný tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      8. Erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesin rastaıtyn qujat bolmaǵan, joıylǵan nemese jaramsyz dep tanylǵan kezde osyndaı taýarlar olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retinde, al ózge maqsattarda – sheteldik taýarlar retinde qaralady.

31-taraý. ÝAQYTShA ÁKELÝ (RUQSAT BERÝ) KEDENDIK RÁSIMI

300-bap. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń mazmuny jáne qoldanylýy

      1. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar kedendik ákelý bajdary, salyqtar ishinara tólene otyryp jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı ne kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı jáne arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń aýmaǵynda ýaqytsha bolady jáne paıdalanylady.

      2. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar (budan ári osy taraýda – ýaqytsha ákelingen taýarlar) sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy men paıdalanýy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı jol beriletin taýarlar sanattaryn, osyndaı ýaqytsha bolýdyń jáne paıdalanýdyń sharttaryn, sondaı-aq osyndaı ýaqytsha bolý jáne paıdalanýdyń shekti merzimderin Komıssııa aıqyndaıdy jáne (nemese) ol Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda aıqyndalady.

      4. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi mynadaı taýarlar sanattaryna:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna olardy jarnamalyq jáne (nemese) kórsetý maqsatynda nemese kórme jádigerleri ne ónerkásip úlgileri retinde birli-jarym danalarda ákelý jaǵdaılaryn qospaǵanda, alkogoldi, temekini jáne temeki buıymdaryn, shıkizat pen jartylaı fabrıkattardy, jumsalatyn materıaldar men úlgilerdi qosa alǵanda, tamaq ónimderine, sýsyndarǵa;

      2) qaldyqtarǵa, onyń ishinde ónerkásip qaldyqtaryna;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salynǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      5. Buryn kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin osy kedendik rásimmen ornalastyrý jolymen kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtata turý úshin ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi.

301-bap. Taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý men olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Mynalar:

      1) ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý maqsatynda osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylatyn taýarlardy keıinnen kedendik rásimmen ornalastyrǵan kezde olardy osyndaı sáıkestendirý múmkindigi taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes ýaqytsha ákelingen taýarlardy aýystyrýǵa jol berilgen jaǵdaılarda taýarlardy sáıkestendirý talap etilmeıdi;

      2) osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı ýaqytsha bolýyna jáne paıdalanylýyna jol beriletin jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý;

      3) eger taýarlardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı ýaqytsha bolýy jáne paıdalanylýy sharttaryn osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndasa jáne (nemese) olar Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelse, mundaı sharttardy saqtaý;

      4) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıym salýlar men shekteýlerdi saqtaý taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary bolyp tabylady.

      2. Mynalar:

      1) keden organy belgilegen, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin saqtaý;

      2) osy Kodekstiń 303-babynda belgilengen ýaqytsha ákelingen taýarlardy ıelený jáne paıdalaný boıynsha shekteýlerdi saqtaý;

      3) osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı ýaqytsha bolýyna jáne paıdalanylýyna jol beriletin jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý;

      4) osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen, taýarlardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı ýaqytsha bolý jáne paıdalanylý sharttaryn saqtaý taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary bolyp tabylady.

302-bap. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap eki jyldan ne osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan merzimnen aspaıdy.

      2. Taýarlardyń jekelegen sanattary úshin olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý maqsatyna qaraı Komıssııa ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimin qoldanýdyń eki jylǵa qaraǵanda neǵurlym qysqa nemese neǵurlym uzaq merzimin aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde keden organy deklaranttyń ótinishi negizinde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý maqsatyn jáne mán-jaılaryn negizge alyp, osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimin belgileıdi, ol osy baptyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp, osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen merzimnen nemese osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan merzimnen aspaıdy.

      4. Keden organy belgilegen, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi tulǵanyń taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna ótinishi boıynsha osy merzim ótkenge deıin ne ol ótkennen keıin bir aıdan keshiktirilmeı, osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimi nemese osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimi sheginde uzartylýy múmkin.

      Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishti qaraý merzimi ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúninen aspaıdy. Kórsetilgen kezeńge kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatyla turady.

      Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdy keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen nemese osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimi sheginde júzege asyrady.

      Keden organy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda kórsetilgen merzim osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnge qaramastan, aldyńǵy merzim aıaqtalǵan kúnnen bastap uzartylady. Kórsetilgen jaǵdaıda keden organynyń laýazymdy adamy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa osyndaı ózgerister engiziletini týraly deklarantty habardar ete otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa tıisti ózgerister engizedi.

      Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi uzartylǵan kezde ol ótkennen keıin mundaı kedendik rásimniń qoldanylýy osy kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylǵan kúnnen bastap qaıta bastalady.

      5. Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartý týraly sheshimdi keden organy deklarant osy Kodekstiń 301-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtamaǵan jaǵdaıda qabyldaıdy. Kórsetilgen jaǵdaıda keden organynyń laýazymdy adamy deklarantqa mundaı bas tartýdyń negizderin kórsete otyryp, keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartý týraly keden organynyń sheshimin jiberedi.

      Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartýdan bas tartylǵan jaǵdaıda osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlar keden organy uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap on bes jumys kúni ishinde ózge kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jatady. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimin aıaqtaý ne toqtata turý maqsatynda kórsetilgen merzimde ózge kedendik rásimmen ornalastyrylmaǵan taýarlardy keden organy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      6. Deklarant keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinish bergen kezde keden organy kedendik qarap-tekserý aktisin jasaı otyryp, taýarlardyń ózgermegen kúıinde bolýyn anyqtaý maqsatynda kedendik qarap-tekserýdi júrgizýge tıis. Taýarlar keden organynyń taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý júrgizilgen qyzmet aımaǵynan tys jerde bolǵan jaǵdaıda, kórsetilgen taýarlar qyzmet aımaǵynda bolatyn keden organy kedendik qarap-tekserý aktisin jasaıdy.

      Taýarlar keden organynyń taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý júrgizilgen qyzmet aımaǵynan tys jerde bolǵan jaǵdaıda, osy baptyń 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishti qaraý merzimi on jumys kúnine uzartylady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy sheteldik taýarlarǵa qatysty ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi birneshe ret qoldanylǵan kezde, onyń ishinde bul taýarlardyń deklaranttary retinde ártúrli tulǵalar áreket etkende, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi qoldanylýynyń jalpy merzimi osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen merzimnen nemese osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan merzimnen aspaıdy.

303-bap. Ýaqytsha ákelingen taýarlardy ıelený jáne paıdalaný boıynsha shekteýler

      1. Ýaqytsha ákelingen taýarlar tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, ózgerissiz kúıinde qalýǵa tıis.

      Osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý kezinde keden organy taýarlardy sáıkestendirýdi qamtamasyz etken jaǵdaıda, jóndeýdi qosa alǵanda, ýaqytsha ákelingen taýarlardy saqtaýdy qamtamasyz etý úshin (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), olarmen qajetti operaııalardy jasaýǵa, tehnıkalyq qyzmet kórsetýge jáne taýarlardy qalypty jaǵdaıda ustaý úshin qajetti basqa da operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      Ýaqytsha ákelingen taýarlarmen synaqtar, zertteýler, testileý, tekserý júrgizýge, tájirıbeler nemese eksperımentter júrgizýge ne synaqtar, zertteýler, testileý, tekserý, tájirıbeler nemese eksperımentter júrgizý barysynda olardy paıdalanýǵa jol beriledi.

      2. Ýaqytsha ákelingen taýarlar osy baptyń 3 jáne 4-tarmaqtaryna sáıkes olardy ózge tulǵalarǵa ıelený jáne paıdalaný úshin berýge jol beriletin jaǵdaılardy qospaǵanda, deklaranttyń is júzinde ıeliginde jáne paıdalanýynda bolýǵa tıis.

      3. Keden organynyń ruqsatynsyz deklaranttyń:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlardy qaptaýǵa jáne qorǵaýǵa arnalǵan, ýaqytsha ákelingen kóp aınalymdy (qaıtarymdy) ydysty;

      2) tehnıkalyq qyzmet kórsetý, jóndeý (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda), saqtaý, tasymaldaý (tasý) maqsatynda ýaqytsha ákelingen taýarlardy;

      3) synaqtar, zertteýler, testileý, tekserý, tájirıbeler nemese eksperımentter júrgizý maqsatynda ýaqytsha ákelingen taýarlardy;

      4) Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen jaǵdaılarda ózge de maqsattarda ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵalarǵa ıelený jáne paıdalaný úshin berýine jol beriledi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda belgilengennen ózge jaǵdaılarda, deklaranttyń ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵalarǵa ıelený jáne paıdalaný úshin berýine keden organynyń ruqsatymen ne keden organyn habardar etkennen keıin – Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda, tártippen jáne merzimderde jol beriledi.

      5. Ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵalarǵa ıelený jáne paıdalaný úshin berýge keden organynyń ruqsatyn alý maqsatynda osy taýarlardyń deklaranty olardy kedendik rásimmen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵaǵa berýdiń sebepteri men osy tulǵa týraly málimetti kórsete otyryp, ótinish beredi.

      6. Ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵalarǵa ıelený jáne paıdalaný úshin berý osy taýarlardyń deklarantyn osy taraýda belgilengen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalanýdyń ózge de sharttaryn saqtaýdan bosatpaıdy, sondaı-aq ýaqytsha ákelý merzimin toqtata turmaıdy jáne uzartpaıdy.

      7. Osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda kózdelgen, ózderine qatysty ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı qoldanylatyn taýarlar, eger Komıssııa ózgeshe aıqyndamasa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginde paıdalanylady.

      8. Kólik quraldary bolyp tabylatyn ýaqytsha ákelingen taýarlardy, eger olar halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde paıdalanylsa jáne olarǵa osy Kodekstiń 40-taraýynyń erejeleri qoldanylsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde paıdalanýǵa jol beriledi.

      Kólik quraldary bolyp tabylatyn ýaqytsha ákelingen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde paıdalaný kezinde osyndaı taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 360-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelgen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      Osy Kodekstiń 360-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalardy jasaýǵa osy Kodekstiń 360-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes jol beriledi.

      Kólik quraldary bolyp tabylatyn ýaqytsha ákelingen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde paıdalaný ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtatpaıdy jáne toqtata turmaıdy.

304-bap. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimin qoldaný kezinde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý men tóleý erekshelikteri

      1. Kedendik ákelý bajdary, salyqtar ishinara tólene otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar olardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúninen bastap onyń qoldanylýy aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin tóleýge jatady.

      2. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tólemeı, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty deklaranttyń ótinishinde kórsetilgen kúnnen bastap ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshinkedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý deklaranttyń ótinishi boıynsha júrgiziledi. Deklaranttyń kórsetilgen ótinishi taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde olardy shyǵarý júrgizilgen keden organyna osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilengen shekti merzim ótkenge deıin beriledi.

      Deklaranttyń ótinishi retinde kedendik qujat – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetý paıdalanylady.

      3. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes aıqyndalǵan ýaqyt kezeńiniń kúntizbelik árbir aıy (tolyq nemese tolyq emes) úshin (budan ári osy bapta – kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleýdi qoldaný kezeńi), eger ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, tóleýge jatatyndaı kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń osyndaı taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııa tirkelgen kúni, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni eseptelgen somasynyń úsh paıyzy tóleýge jatady.

      4. Osy Kodekstiń 305-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezde osyndaı toqtatyla turý kezeńi úshin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý júrgizilmeıdi. Osy tarmaqty qoldaný maqsatynda kedendik rásim qoldanylýynyń toqtatyla turý kezeńi ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýy toqtatyla turǵan tolyq kúntizbelik aılar sanymen aıqyndalady.

      5. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy deklaranttyń tańdaýy boıynsha kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleýdi qoldanýdyń búkil kezeńi úshin (budan ári osy taraýda – kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy birjolǵy tóleý) nemese merzimdi túrde (budan ári osy taraýda – kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý) tólenedi. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde mundaı tóleý keminde kúntizbelik bir aı (tolyq nemese tolyq emes) úshin osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes tóleýge jatatyn mólsherde júrgiziledi. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleýdiń merzimdiligin deklarant taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada aıqyndaıdy.

      Merzimdi túrde tólenetin kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary osy Kodekstiń 306-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 7-tarmaǵynyń 2) jáne 3) tarmaqshalaryna sáıkes belgilengen merzimderde tólenbegen nemese tolyq tólenbegen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleýdi qoldanýdyń búkil qalǵan kezeńi úshin birjolǵy tóleýge jatady.

      6. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleýdi qoldaný kezeńi úshin tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń jalpy somasy, eger taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, tóleýge jatatyndaı kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń osyndaı taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııa tirkelgen kúni, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúni eseptelgen somasynan aspaýǵa tıis.

      7. Osy Kodekstiń 305-babynyń 1, 2 jáne 5-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalǵan ne toqtatylǵan kezde, eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleýdi qoldaný kezeńi úshin tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatpaıdy.

305-bap. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý, toqtata turý jáne toqtatý

      1. Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin bul kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) ýaqytsha ákelingen taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen, onyń ishinde osy Kodekstiń 359-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes ornalastyrýmen;

      2) ýaqytsha ákelingen taýarlardyń avarııa nemese eńserilmeıtin kúsh áseri saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılarynda tabıǵı kemý saldarynan bul taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin keden organdarynyń ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tanýymen;

      3) mán-jaılar týyndaǵanǵa deıin taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn, Komıssııa aıqyndaıtyn jáne (nemese) osy Kodekste aıqyndalatyn mán-jaılardyń týyndaýymen aıaqtalady.

      2. Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin bul kedendik rásimniń qoldanylýy:

      1) eger osy tarmaqta ózgeshe belgilenbese, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen taýarlardy osy Kodekste kózdelgen sharttarda sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrý arqyly;

      2) qoldanylýy osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes toqtatyla turǵan, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylýynyń qaıta bastalýymen;

      3) eger bul taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekettiń aýmaǵyna olardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde keden organy taýarlardy shyǵarýdy júrgizgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin osy kedendik rásimmen ornalastyrylsa, ýaqytsha ákelingen taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý arqyly aıaqtalýy múmkin.

      3. Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanylýy ýaqytsha ákelingen taýarlar keden qoımasy kedendik rásimimen, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ne Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda – arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan jaǵdaıda toqtatyla turýy múmkin.

      Ýaqytsha ákelingen taýarlardy arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrý nátıjesinde ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn toqtata turý jaǵdaıyn aıqyndaý kezinde Komıssııa kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý men tóleý erekshelikterin, sondaı-aq ýaqytsha ákelingen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Ýaqytsha ákelingen taýarlar keri eksport kedendik rásimimen ne ózge kedendik rásimmen bir nemese birneshe partııamen ornalastyrylýy múmkin.

      5. Keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken soń kedendik rásimniń qoldanylýy toqtatylady.

      6. Keden organy osyndaı taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke qaraǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekettiń aýmaǵynda ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý jaǵdaılaryn, sharttaryn jáne tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

306-bap. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Deklarantta ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet – keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kezden bastap, al taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish bergen tulǵada taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa málimdelgen taýarlarǵa qatysty – keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Bir kóliktik (tasymaldaý) qujaty boıynsha bir jóneltýshiden bir alýshynyń atyna ákelinetin, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn, jalpy kedendik quny eki júz eýroǵa balamaly somadan, al eger Komıssııa mundaı somanyń ózge mólsherin aıqyndasa – keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha Komıssııa aıqyndaǵan somanyń mólsherinen aspaıtyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndamaıdy. Bul rette, osy tarmaqtyń maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy kelý ornyna deıin tasymaldaýǵa (tasýǵa) jumsalǵan shyǵystar, osyndaı taýarlardy tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge jumsalǵan shyǵystar men osyndaı taýarlardy osylaı tasymaldaýǵa (tasýǵa), tıeýge, túsirýge nemese qaıta tıeýge baılanysty saqtandyrýǵa jumsalǵan shyǵystar kedendik qunǵa qosylmaıdy.

      Komıssııa osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen somaǵa qaraǵanda ózge soma mólsherin aıqyndaýǵa quqyly, onyń sheginde bir kóliktik (tasymaldaý) qujaty boıynsha bir jóneltýshiden bir alýshynyń atyna ákelinetin, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndamaıdy.

      3. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı:

      1) osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimi aıaqtalǵanǵa deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilengen shekti merzim ótkenge deıin osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysynyń aıaqtalýy;

      2) eger osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimi ótkenge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaıdy qospaǵanda, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylsa, osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy;

      3) osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy osy bapqa sáıkes tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      4) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olardy osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda jáne 13-tarmaǵynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan kezde tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      5) sheteldik taýarlardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne bul taýarlardyń ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olar osyndaı mán-jaılar bastalǵanǵa deıingi kezeń úshin osy bapqa sáıkes tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynýy;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti tirkeý kezinde týyndaǵan, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylýy;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany qaıtaryp alý jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymyn toqtatý;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olar osyndaı mán-jaılar bastalǵanǵa deıingi kezeń úshin osy bapqa sáıkes tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynýy;

      9) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes taýarlardy keden organynyń kidirtýi jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olar osyndaı mán-jaılar bastalǵanǵa deıingi kezeń úshin osy bapqa sáıkes tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynýy;

      10) eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan taýarlardyń ýaqytsha saqtaýǵa qoıylýy nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrylýy jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olar qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda osyndaı taýarlar alyp qoıylǵanǵa nemese tyıym salynǵanǵa deıingi kezeń úshin osy bapqa sáıkes tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynýy mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      4. Kedendik ákelý bajdary, salyqtar ishinara tólene otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet:

      1) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy birjolǵy tóleý kezinde ne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń birinshi bóligin tóleý kezinde – ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin;

      2) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń ekinshi jáne keıingi bólikterin tóleý kezinde – kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń kezekti bóligi tólenetin kezeń bastalǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady (kedendik ákelý bajdary, salyqtar tóleýge jatady).

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherlerde tóleýge jatady.

      6. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      7. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilengen, taýarlardyń ýaqytsha bolý jáne olardy paıdalaný sharttary saqtalmaǵan jaǵdaıda – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      2) osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilengen shekti merzim ótken jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy birjolǵy tóleý kezinde ne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń birinshi bóligin tóleý kezinde – osyndaı shekti merzim ótken kún;

      kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń ekinshi jáne keıingi bólikterin tóleý kezinde – kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń kezekti bóligi tólenetin kezeń bastalǵan kúnniń aldyndaǵy kún;

      3) osy Kodekstiń 304-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes deklarant ótinish bergen jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy birjolǵy tóleý kezinde ne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń birinshi bóligin tóleý kezinde – deklaranttyń ótinishinde kórsetilgen kúnniń aldyndaǵy kún;

      kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy merzimdik tóleý kezinde kedendik ákelý bajdary, salyqtar somasynyń ekinshi jáne keıingi bólikterin tóleý kezinde – kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtar somasynyń kezekti bóligi tólenetin kezeń bastalǵan kúnniń aldyndaǵy kún;

      4) osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterden deklarant bas tartqan jaǵdaıda – taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterden bas tartý bóliginde ózgerister engizilgen kún;

      5) osyndaı is-qımyldardy jasaý osy tarmaqtyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen mán-jaılardyń bastalýyna alyp keletin jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler berýdiń maqsattary men sharttary buzylyp, is-qımyldar jasalǵan jaǵdaıda – kórsetilgen is-qımyldar jasalǵan birinshi kún, al eger bul kún anyqtalmasa – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      6) ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin ýaqytsha ákelingen taýarlar keden organdarynyń ruqsatynsyz ózge tulǵalarǵa berilgen jaǵdaıda – taýarlar berilgen kún, al eger bul kún anyqtalmasa – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      7) ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin ýaqytsha ákelingen taýarlar joǵalǵan (avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda) jaǵdaıda – taýarlar joǵalǵan kún, al eger bul kún anyqtalmasa – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      8) keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – osy kedendik rásimniń qoldanysy osy Kodekstiń 302-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes uzartylatyn jaǵdaıdy qospaǵanda, keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      8. Kedendik ákelý bajdary, salyqtar:

      1) osy baptyń 7-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde – ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap onyń qoldanysy aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵandaı;

      2) osy baptyń 7-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde – ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 300-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes belgilengen shekti merzim ótken kúnnen keıingi kúnnen bastap ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimi aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵandaı;

      3) osy baptyń 7-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde – osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherlerde;

      4) osy baptyń 7-tarmaǵynyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde – osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes aıqyndalǵan jáne osy baptyń 7-tarmaǵynyń 4) jáne 5) tarmaqshalarynda aıqyndalǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty tólenbegen mólsherlerde;

      5) osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde – eger osy baptyń 10-tarmaǵynda ózge mólsher kózdelmese, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary shegerile otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatady. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý úshin taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – keden organy taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasyna sáıkes taýarlarǵa qatysty tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde osy taýarlarǵa qatysty tólengen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda belgilengen kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimderi ótken kún aralyǵyndaǵy kórsetilgen somaǵa qatysty olardy tóleýdi keıinge qaldyrý (bólip tóleý) usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      10. Eger osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes aıaqtalsa, kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalaryna sáıkes aıqyndalǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵandaı tóleýge jatady. Bul rette, osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵanǵa deıingi kezeń úshin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) tıis emes.

      11. Eger osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin olarǵa qatysty ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy toqtaǵan taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa qoıylsa nemese osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimmen ornalastyrylsa, kedendik ákelý bajdary, salyqtar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 304-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý qoldanylǵandaı tóleýge jatady.

      Kórsetilgen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda aıqyndalǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese olardy kedendik rásimmen ornalastyrý kúni aralyǵyndaǵy kezeń úshin tóleýge jatady. Bul rette kedendik ákelý bajdary, salyqtar, eger ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylsa jáne keden organy – taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııa tirkelgen kúnge, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgen kúnge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarý týraly ótinishti tirkegen kúnge eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan aspaıtyn mólsherlerde tóleýge jatady. Bul rette osy baptyń 7-tarmaǵynyń 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵanǵa deıingi kezeń úshin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatpaıdy.

      12. Ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy baptyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndalýǵa jatady.

      13. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin ýaqytsha ákelingen taýarlar keden organdarynyń ruqsatynsyz ózge tulǵalarǵa berilgen jaǵdaıda – taýarlar berilgen kún, al eger bul kún anyqtalmasa – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      2) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin ýaqytsha ákelingen taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlar joǵalǵan kún, al eger bul kún anyqtalmasa – kórsetilgen taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      3) keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy Kodekstiń 305-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda – osy kedendik rásimniń qoldanysy osy Kodekstiń 302-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes uzartylatyn jaǵdaıdy qospaǵanda, keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún arnaıy, dempıngke qarsy ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      14. Osy baptyń 13-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı mólsherlerde tóleýge jatady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin – taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge, al shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – keden organy taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      15. Osy baptyń 14-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasynan, eger kórsetilgen somalarǵa qatysty taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap osy baptyń 13-tarmaǵynda belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimderi ótken kún aralyǵyndaǵy olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

307-bap. Ýaqytsha ákelingen taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde olarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý men tóleýdiń erekshelikteri

      1. Ýaqytsha ákelingen taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin keden organy taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      2. Ýaqytsha ákelingen taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy Kodekstiń 216-babyna sáıkes osyndaı taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdary, salyqtar men ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde tólegen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń jáne (nemese) keden organy osy deklaranttan óndirip alǵan somanyń aıyrmasy mólsherinde tóleýge jatady.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan, sondaı-aq kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy ishinara tóleý kezinde tólengen (óndirip alynǵan) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan, eger kórsetilgen somaǵa qatysty taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet toqtatylǵan kún aralyǵynda olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      Ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty tólenetin (óndirip alynatyn) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalarynan, eger kórsetilgen somaǵa qatysty taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet toqtatylǵan kún aralyǵynda olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      Taýarlar ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimine sáıkes shyǵarylǵanǵa deıin tólengen ýaqytsha kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen paıyzdar eseptelmeıdi jáne tólenbeıdi.

      Eger osy Kodekstiń 305-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatyla tursa, kedendik rásimniń qoldanysy toqtatyla turǵan kezeń úshin osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar eseptelmeıdi jáne tólenbeıdi.

      Komıssııa ýaqytsha ákelinetin taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kózdelgen paıyzdar eseptelmeıtin jáne tólenbeıtin jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Eger osy Kodekstiń 305-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan kezde ne ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵannan keıin ýaqytsha ákelingen taýarlardy ýaqytsha ákelingen taýarlardyń deklaranty ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrǵan jaǵdaıda osy baptyń erejeleri qoldanylady.

      Osy baptyń erejeleri, eger ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásiminiń qoldanysy ýaqytsha ákelingen taýarlardy keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalǵan jaǵdaıda da qoldanylady.

32-taraý. ÝAQYTShA ÁKETÝ KEDENDIK RÁSIMI

308-bap. Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Ýaqytsha áketý kedendik rásimi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes osyndaı taýarlar taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde kedendik áketý bajdary tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginen tys jerde olardyń ýaqytsha bolýy jáne paıdalanylýy úshin áketiledi.

      2. Ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen taýarlar (budan ári osy taraýda - ýaqytsha áketilgen taýarlar) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesin joǵaltady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen:

      1) osy Kodekstiń 312-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa;

      2) osy Kodekstiń 386-babynyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty ýaqytsha áketý kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi.

      4. Ýaqytsha áketý kedendik rásimi mynadaı taýarlarǵa:

      1) alkogoldi, temeki jáne temeki ónimderin, shıkizatty jáne jartylaı fabrıkattardy, jumsalatyn materıaldar men úlgilerdi qosa alǵanda, jarnama jáne (nemese) kórsetý maqsatynda nemese kórme eksponattary ne ónerkásiptik úlgiler retinde olardy sanaýly danalarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketken jaǵdaılardy qospaǵanda, tamaq ónimderine, sýsyndarǵa;

      2) qaldyqtarǵa, sonyń ishinde ónerkásiptik qaldyqtarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      5. Komıssııa olarǵa qatysty sheteldik taýarlarmen olardy aýystyrýǵa jol beriletin ýaqytsha áketilgen taýarlardyń sanattaryn, sondaı-aq osyndaı aýystyrý jaǵdaılaryn aıqyndaýǵa quqyly.

309-bap. Taýarlardy ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary

      1. Taýarlardy ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy osy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý maqsatynda olardy keıinnen kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde sáıkestendirý múmkindigi bolyp tabylady.

      Taýarlardy sáıkestendirý Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes nemese osy Kodekstiń 308-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan jaǵdaılarda ýaqytsha áketilgen taýarlardy aýystyrýǵa jol beriletin jaǵdaılarda talap etilmeıdi;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

      2. Ýaqytsha áketý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttary:

      1) keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin saqtaý;

      2) osy Kodekstiń 311-babynda belgilengen ýaqytsha áketilgen taýarlardy paıdalaný jáne bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

310-bap. Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi shektelmegen.

      Bul rette taýarlardy ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde keden organy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsattary men mán-jaılaryn negizge ala otyryp, deklaranttyń ótinishi negizinde osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimin belgileıdi.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes olarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna qaıtarý mindettiligi jáne osyndaı taýarlardy qaıtarý merzimi belgilengen taýarlar úshin ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin osyndaı taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna qaıtarý úshin kózdelgen merzimder sheginde keden organy belgileıdi.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq ókildikteriniń, sondaı-aq olardyń qyzmetkerleriniń, olarmen birge turatyn otbasy múshelerin qosa alǵanda, resmı jáne jeke paıdalanýy úshin áketiletin taýarlardy osyndaı ókildikter men atalǵan adamdardyń shet memlekette akkredıttelýiniń búkil merzimine Qazaqstan Respýblıkasynan ýaqytsha áketýge jol beriledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde belgilengen jaǵdaılarda taýarlar ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde keden organy deklaranttyń ótinishi negizinde, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes osyndaı taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna qaıtarý úshin kózdelgen shekti merzimnen nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń dıplomatııalyq ókildikteriniń, sondaı-aq olardyń qyzmetkerleriniń, olarmen birge turatyn otbasy múshelerin qosa alǵanda, shet memlekette akkredıttelý merziminen aspaıtyn, osy kedendik rásimniń qoldanylý merzimin belgileıdi.

      3. Keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi deklaranttyń ótinishi boıynsha osy merzim ótkenge deıin ne ol ótkennen keıin bir aıdan keshiktirilmeı uzartylýy múmkin.

      Keden organy osy baptyń 2-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin keden organy deklaranttyń ótinishi boıynsha osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi jáne ekinshi bólikterine sáıkes shekti merzimnen aspaıtyn merzimge uzartady.

      4. Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý úshin deklarant keden organy belgilegen ýaqytsha áketý merziminiń aıaqtalýynan keshiktirmeı taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý júrgizilgen keden organyna osyndaı uzartýdyń qajettiligi týraly ótinish beredi.

      Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishti keden organy kórsetilgen ótinishtiń keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı qaraýǵa tıis. Kedendik rásimniń qoldanysy kórsetilgen kezeńge toqtatyla turady.

      Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin keden organy osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes merzim sheginde, al eger ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes shektelmegen bolsa, deklaranttyń ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly ótinishinde kórsetilgen merzimge uzartýdy júzege asyrady.

      Keden organy ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda kórsetilgen merzim osyndaı sheshim qabyldanǵan kúnge qaramastan, aldyńǵy merzim aıaqtalǵan kúnnen bastap uzartylady. Kórsetilgen jaǵdaıda keden organynyń laýazymdy adamy ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merziminiń uzartylýy jáne taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa osyndaı ózgerister engizý týraly deklarantty habardar ete otyryp, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııaǵa tıisti ózgerister engizedi.

      Keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimin uzartý kezinde ol ótkennen keıin mundaı kedendik rásimniń qoldanysy osy kedendik rásimniń qoldanysy toqtatylǵan kúnnen bastap qaıta bastalady.

      5. Deklarant osy Kodekstiń 309-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen ýaqytsha áketý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtamaǵan jaǵdaıda keden organy ýaqytsha áketý merzimin uzartýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      6. Sheteldik tulǵaǵa ýaqytsha ákelingen taýarlarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasymen olardy osy memlekettiń aýmaǵyna qaıtarý mindettiligi belgilenbegen, ýaqytsha ákelinetin taýarlarǵa menshik quqyǵy berilgen jaǵdaıda osy taýarlarǵa qatysty ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi uzartylmaıdy, al kórsetilgen taýarlar eksport kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

311-bap. Ýaqytsha áketilgen taýarlardy paıdalaný jáne bılik etý boıynsha shekteýler

      1. Ýaqytsha áketilgen taýarlar tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerden, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerden basqa, ózgerissiz kúıde qalýǵa tıis.

      2. Taýarlardy qalypty kúıde ustaý úshin qajetti kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy, tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi jáne basqa da operaııalardy qospaǵanda, keden organy taýarlardy keri ımport kedendik rásimine ornalastyrý kezinde olardy sáıkestendirýdi qamtamasyz etken jaǵdaıda, ýaqytsha ákelingen taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin jóndeýdi qosa alǵanda, olarmen qajetti operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

312-bap. Ýaqytsha áketý kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanysy, osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, ýaqytsha áketilgen taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalady.

      2. Keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy kedendik rásimniń qoldanysy, osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen, sondaı-aq, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ýaqytsha áketilgen taýarlar mindetti túrde Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna qaıtarýǵa jatatyn jaǵdaıdy qospaǵanda, ýaqytsha áketilgen taýarlardy eksporttyń, kedendik aýmaqtan tys jerde qaıta óńdeýdiń, ýaqytsha áketý kedendik rásimderimen ornalastyrý arqyly aıaqtalýy múmkin.

      3. Ýaqytsha áketilgen taýarlar osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen kedendik rásimdermen bir nemese birneshe partııamen ornalastyrylýy múmkin.

      4. Kedendik rásimniń qoldanysy:

      1) eger mundaı kedendik rásimniń qoldanysy uzartylmasa, keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken soń;

      2) kedendik rásimniń qoldanysy aıaqtalǵanǵa deıin ýaqytsha áketilgen taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 311-babynyń 2-tarmaǵyn buzyp, kúrdeli jóndeý, jańǵyrtý boıynsha operaııalar jasaý faktisi anyqtalǵan kezde toqtatylady.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen negiz boıynsha olarǵa qatysty ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolýy úshin – keri ımport kedendik rásimin qospaǵanda, sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin – eksport kedendik rásimine ornalastyrýǵa jatady.

313-bap. Ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi men esepteý

      1. Deklaranttyń ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindeti keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Deklaranttyń ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindeti mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 312-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan;

      2) ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy olarǵa qatysty toqtatylǵan taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna nemese 312-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan;

      3) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – ýaqytsha áketý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan;

      4) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa qaıtaryp alynǵan jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy toqtatylǵan;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan;

      6) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes taýarlardy keden organy kidirtken;

      7) qylmystyq quqyq buzýshylyqtar týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylǵan nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrylsa toqtatylady.

      3. Keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótkenge deıin osy Kodekstiń 312-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndaýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde keden organy belgilegen ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken kún kedendik áketý bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdary ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatady.

      Kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin taýarlardy ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      5. Kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetter oryndalǵannan jáne (nemese) olar óndirip alynǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin taýarlar osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵynyń ekinshi bóligine nemese 312-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jaǵdaıda osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik áketý bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

314-bap. Ýaqytsha áketilgen taýarlar eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde olarǵa qatysty kedendik áketý bajdaryn esepteý men tóleý erekshelikteri

      Ýaqytsha áketilgen taýarlar eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin, eger osy Kodekstiń 84-babynyń 1-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes osy Kodekste ózge kún belgilenbese, taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

315-bap. Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy olarǵa qatysty toqtatylǵan taýarlar eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik áketý bajdaryn esepteý men tóleýdiń erekshelikteri

      Ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanysy olarǵa qatysty toqtatylǵan taýarlar eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin, eger osy Kodekstiń 84-babynyń 1-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes osy Kodekste ózge kún belgilenbese, taýarlardy ýaqytsha áketý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolǵan kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda, mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

33-taraý. KERI IMPORT KEDENDIK RÁSIMI

316-bap. Keri ımport kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Keri ımport kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń aýmaǵynan buryn áketilgen osyndaı taýarlar taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary saqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinedi.

      2. Keri ımport kedendik rásimi buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, olarǵa qatysty:

      1) eksport kedendik rásimi;

      2) osy Kodekstiń 264-babynyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes osy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý úshin kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi;

      3) osy Kodekstiń 312-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes osy kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý úshin ýaqytsha áketý kedendik rásimi qoldanylǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

      3. Buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń aýmaǵynan áketilgen, olarǵa qatysty ýaqytsha áketý kedendik rásimi nemese kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylǵan jáne osy Kodekstiń 256-babynyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlar ne olardy qaıta óńdeý ónimderi bolyp tabylatyn taýarlardy qospaǵanda, keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      4. Mynalarǵa:

      1) osy Kodekstiń 287-babynyń 6-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes erkin kedendik aımaq kedendik rásiminiń nemese osy Kodekstiń 296-babynyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna;

      2) osy Kodekstiń 264-babynyń 1-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin qospaǵanda, olardy óteýsiz (kepildi) jóndeý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderine qatysty keri ımport kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi.

      5. Osy Kodekstiń 281-babynyń 11-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty keri ımport kedendik rásimin qoldanýǵa jol berilmeıdi.

317-bap. Taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      1. Taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýdiń mán-jaılary, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde taýarlarǵa jóndeý operaııalary jasalsa jáne olar kedendik jáne (nemese) ózge de qujattardy nemese osyndaı qujattar týraly málimetterdi usynýmen rastalsa, osyndaı operaııalar týraly málimetterdi keden organyna usyný;

      3) taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty osy baptyń 2, 4, 5 jáne 6-tarmaqtarynda belgilengen ózge de sharttar bolyp tabylady.

      2. Buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, olarǵa qatysty eksport kedendik rásimi qoldanylǵan taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap úsh jyl ótkenge deıin nemese osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan ózge merzim ótkenge deıin olardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý;

      2) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kúıinen ózgerissiz kúıde saqtaý;

      3) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge baılanysty mundaı salyqtardyń somalary tólenbese ne olar Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen jáne sharttarmen taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty qaıtarylsa, salyqtardyń ótelýin rastaý bolyp tabylady.

      3. Komıssııa taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen merzimnen asatyn merzimdi aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, olarǵa qatysty ýaqytsha áketý kedendik rásimi qoldanylǵan taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) ýaqytsha áketý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ishinde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý;

      2) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq olardy ýaqytsha áketý kedendik rásimine sáıkes paıdalaný kezinde osyndaı taýarlarǵa qatysty jol beriletin ózgeristerdi qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kúıinen ózgerissiz kúıde saqtaý bolyp tabylady.

      5. Buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, olarǵa qatysty kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi qoldanylǵan taýarlardy keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) keden organy belgilegen kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ishinde taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý;

      2) tabıǵı tozý saldarynan bolǵan ózgeristerdi, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerdi qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kúıinen ózgerissiz kúıde saqtaý bolyp tabylady.

      6. Kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimi olarǵa qatysty qoldanylǵan taýarlardy qaıta óńdeý ónimderin keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy olardy óteýsiz (kepildi) jóndeý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý;

      2) keden organy belgilegen kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ishinde qaıta óńdeý ónimderin keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrý bolyp tabylady.

      7. Osy baptyń 2, 4, 5 jáne 6-tarmaqtarynda kórsetilgen kedendik rásimderdiń bireýine sáıkes taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen, solardyń bireýimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty bolyp áreket ete alady.

318-bap. Kedendik áketý bajdarynyń somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Osy Kodekstiń 317-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń tólengen somasyn osyndaı taýarlar eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan keshiktirilmeı kórsetilgen taýarlar keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jaǵdaıda esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady.

      2. Eger taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlardy kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 186, 187, 189 jáne 190-baptarynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylǵan jaǵdaıda osyndaı taýarlar eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap toǵyz aıdan keshiktirilmeı kórsetilgen taýarlar keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jaǵdaıda keri ımport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń tólengen somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady.

34-taraý. KERI EKSPORT KEDENDIK RÁSIMI

319-bap. Keri eksport kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Keri eksport kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes sheteldik taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı jáne (nemese) osy Kodekstiń 323-babyna sáıkes osyndaı bajdar men salyqtardyń somalary esepke jatqyzylyp (qaıtarylyp), al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary – taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary saqtalǵan kezde kedendik áketý bajdary tólenbeı áketiledi.

      2. Keri eksport kedendik rásimi:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolatyn sheteldik taýarlarǵa, sonyń ishinde kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa;

      2) osy Kodekstiń 253-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý boıynsha operaııalardyń nátıjesinde alynǵan (qalyptasqan) taýarlarǵa (osy Kodekstiń 250-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaıta óńdeý ónimderine, qaldyqtarǵa);

      3) osy Kodekstiń 277-babynyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ishki tutyný úshin qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin osy Kodekstiń 275-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, qaldyqtarǵa jáne (nemese) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý boıynsha operaııalardy jasaý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtarǵa;

      4) osy Kodekstiń 287-babynyń 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes erkin kedendik aımaq kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa;

      5) osy Kodekstiń 296-babynyń 4-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa;

      6) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge negiz bolǵan mámileniń talaptary oryndalmaýy sebebinen, sonyń ishinde sany, sapasy, sıpattamasy nemese qaptamasy boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin bolsa, osy Kodekstiń 320-babynyń 2-tarmaǵynda belgilengen sharttar saqtalǵan jaǵdaıda ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimi qoldanylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna;

      7) osy Kodekstiń 320-babynyń 2-tarmaǵynda belgilengen sharttar saqtalǵan jaǵdaıda, eger taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge negiz bolǵan mámileniń talaptary oryndalmaýy sebebinen, onyń ishinde sany, sapasy, sıpattamasy nemese qaptamasy boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kórsetilgen taýarlar áketiletin bolsa, olarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa kirý týraly halyqaralyq sharttarǵa sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengenderge qaraǵanda kedendik ákelý bajdarynyń neǵurlym tómen mólsherlemeleri qoldanylǵan, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 6) tarmaqshasynda kórsetilgen, keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesin joǵaltady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen:

      1) osy Kodekstiń 264-babynyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaý úshin osy Kodekstiń 256-babynyń 3-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa;

      2) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda arnaýly kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlarǵa;

      3) osy Kodekstiń 359-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna;

      4) osy Kodekstiń 386-babynyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty keri eksport kedendik rásimin qoldanýǵa jol beriledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlar, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelmesten, keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylady.

320-bap. Taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      1. Osy Kodekstiń 319-babynyń 2-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý;

      2) kedendik jáne (nemese) ózge de qujattardy ne osyndaı qujattar týraly málimetterdi usynýmen rastalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelýdiń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlardy áketýdiń mán-jaılary týraly málimetterdi keden organyna usyný bolyp tabylady.

      2. Osy Kodekstiń 319-babynyń 2-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      1) taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bir jyl boıy olardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý;

      2) kedendik jáne (nemese) ózge qujattardy ne osyndaı qujattar týraly málimetterdi usynýmen rastalatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdiń mán-jaılary, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge negiz bolǵan mámile talaptarynyń oryndalmaýy, osy taýarlardyń ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylýy, osy taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵannan keıin paıdalaný týraly málimetterdi keden organyna usyný bolyp tabylady. Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynan ótkizýge negiz bolǵan mámile talaptarynyń oryndalmaýyn rastaý maqsattary úshin keden organyna Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ýákiletti uıymdar beretin qujattar usynylýy múmkin;

      3) taýarlardy paıdalaný taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge alyp kelgen aqaýlardy nemese ózge de mán-jaılardy anyqtaý úshin qajet bolǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda paıdalanbaý jáne olardy jóndeýdi júrgizbeý;

      4) keden organynyń taýarlardy sáıkestendirý múmkindigi;

      5) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

321-bap. Keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen jasalatyn is-qımyldar

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý (tasý) úshin keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar:

      1) osy Kodekstiń 319-babynyń 2-tarmaǵynyń 6) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy;

      2) porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵynan áketiletin jáne osyndaı taýarlardyń áketilý orny osyndaı porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA-ǵa irgeles jatqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkiziletin oryn bolyp tabylatyn taýarlardy;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn taýarlardyń ózge de sanattaryn qospaǵanda, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      2. Keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar porttyq EEA nemese logıstıkalyq EEA aýmaǵyna ákelingen taýarlardy qospaǵanda, osyndaı taýarlar osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap tórt aıdan aspaıtyn merzimde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýge tıis.

      3. Sheteldik taýarlar keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen keıingi úsh jumys kúni ishinde osyndaı taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen jaǵdaıda olar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylýǵa tıis.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen merzim ótkenge deıin keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen kezde, olardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý jaǵdaılaryn qospaǵanda, keri eksport kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylady, al keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes mundaı sheteldik taýarlardy kidirtedi.

322-bap. Keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Deklarantta keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindeti keden organy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Deklaranttyń keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindeti mynadaı:

      1) osy Kodekstiń 159-babyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen áketý ornynyń keden organy rastaǵan sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketý;

      2) olarǵa qatysty keri eksport kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵan taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      3) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy jáne (nemese) olardy osy baptyń 4, 5 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes esepteý jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      4) osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin mundaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan sheteldik taýarlardyń joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      5) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – keri eksport kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartý;

      6) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń keri qaıtaryp alynýy jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymyn toqtatý;

      7) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      8) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes taýarlardy keden organynyń kidirtýi;

      9) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, olarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy Kodekstiń 321-babynyń 2-tarmaǵynda belgilengen merzim ótkenge deıin keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen jaǵdaıda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndaýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde taýarlar keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      4. Osy baptyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha tarıftik preferenııalar men jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      5. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaı osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty bastalǵan jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarý kezinde tólenbegen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary mólsherinde tóleýge jatady. Kórsetilgen taýarlarǵa qatysty arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tóleýge jatpaıdy.

      6. Eger osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaı kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń qaıta óńdeý ónimderine qatysty bastalǵan jaǵdaıda, kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne qaıta óńdeý ónimderin shyǵarý normalaryna sáıkes qaıta óńdeý ónimderin daıyndaý úshin paıdalanylǵan sheteldik taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary somalarynyń mólsherinde tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin – kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge, al shyǵarylýy olardy kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý talap etilgen jaǵdaıda mundaı qaıta esepteý osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasynan kórsetilgen somalarǵa qatysty taýarlar kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap taýarlar keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún aralyǵynda olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      Eger osy Kodekstiń 253-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik aýmaqta qaıta óńdeý kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatyla turǵan jaǵdaıda osy tarmaqta kózdelgen paıyzdar kedendik rásimniń qoldanysy toqtatyla turǵan kezeń úshin eseptelmeıdi jáne tólenbeıdi.

      8. Sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen keden organy rastaǵan áketý ornyna is júzinde áketilgen ne osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlar sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan ne osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes osyndaı taýarlardy keden organdary kidirtken jaǵdaıda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyq nemese ishinara) boıynsha mindet oryndalǵannan keıin osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes qaıtarýǵa jatady.

      9. Deklarantta keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha mindet týyndamaıdy.

323-bap. Kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somasyn esepke jatqyzý (qaıtarý)

      1. Osy Kodekstiń 319-babynyń 2-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kórsetilgen, keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgen taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter berý maqsattary men sharttaryn buzyp jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi buzyp is-qımyldar jasaýǵa baılanysty tólengen (óndirip alynǵan) jaǵdaıdy qospaǵanda, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qoldanýǵa baılanysty tólengen (óndirip alynǵan) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady.

35-taraý. BAJSYZ SAÝDA KEDENDIK RÁSIMI

324-bap. Bajsyz saýda kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Bajsyz saýda kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar bajsyz saýda dúkenderinde bolady jáne sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, bólshek saýdada ótkiziledi.

      2. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin jeke tulǵalarǵa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keletin jeke tulǵalarǵa;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memleketten Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ekinshi memleketke ketetin jeke tulǵalarǵa jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memleketten Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ekinshi memleketke keletin jeke tulǵalarǵa;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikterge, konsýldyq mekemelerge, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikterine, halyqaralyq uıymdarǵa nemese olardyń ókildikterine, sondaı-aq dıplomatııalyq ókildiktiń dıplomatııalyq personalynyń múshelerine, konsýldyq laýazymdy adamdarǵa jáne olarmen birge turatyn olardyń otbasy múshelerine, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń personalyna (jumyskerlerine, laýazymdy adamdaryna) ótkiziledi.

      3. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkiziletin oryndarda jumys isteıtin bajsyz saýda dúkenderinde ótkiziledi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly áýe jáne sý kóligi túrlerimen taýarlar ótkiziletin oryndarda, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkiziletin ózge de oryndarda jáne shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin EEA aýmaǵynda jumys isteıtin bajsyz saýda dúkenderinde ótkizýge jol beriledi.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly áýe kóligi túrlerimen taýarlar ótkiziletin oryndarda jumys isteıtin bajsyz saýda dúkenderinde ótkizýge jol beriledi.

      6. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar osy baptyń 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa ýákiletti organmen kelisý boıynsha syrtqy saıasat salasyndaǵy ýákiletti organ aıqyndaǵan bajsyz saýda dúkenderinde ótkiziledi.

      7. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke tulǵalarǵa ótkizilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesin joǵaltady.

      Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalarǵa ótkizilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıdy.

      Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, osy baptyń 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa ótkizilgen sheteldik taýarlar osyndaı ótkizýden keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin ıelenedi.

      8. Bajsyz saýda kedendik rásimi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aınalymyna tyıym salynǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      Komıssııa olarǵa qatysty bajsyz saýda kedendik rásimi qoldanylmaıtyn ózge de taýarlardyń tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

      9. Bajsyz saýda dúkenderinde bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylmaı osy bajsyz saýda dúkenderiniń jumys isteýin qamtamasyz etý úshin qajetti taýarlar ornalastyrylýy jáne paıdalanylýy múmkin.

325-bap. Taýarlardy bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrý men osyndaı kedendik rásimge sáıkes olardy paıdalaný sharttary

      1. Taýarlardy bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrý sharty osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

      2. Osy taýarlar bolatyn jáne ótkiziletin bajsyz saýda dúkeniniń ıesi bolyp tabylatyn tulǵa ǵana bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty bolyp áreket ete alady.

      3. Taýarlardy bajsyz saýda kedendik rásimine sáıkes paıdalaný sharttary:

      1) taýarlardyń bajsyz saýda dúkenderinde bolýy;

      2) taýarlardy bajsyz saýda dúkenderinde osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizý;

      3) osy Kodekstiń 326-babynda kózdelgen bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardyń jekelegen sanattaryn ótkizý sharttaryn saqtaý bolyp tabylady.

326-bap. Bajsyz saýda dúkenderinde bajsyz saýdanyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń jekelegen sanattaryn ótkizý sharty

      Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan alkogoldik ishimdikter men syra, temeki jáne temeki ónimderi sııaqty taýarlar bajsyz saýda dúkenderinde osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalarǵa sandyq normalarmen ótkiziledi, olardyń sheginde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinedi.

      Ýákiletti organ shekteri kedendik baqylaý maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin EEA aýmaǵynda ornalasqan bajsyz saýda dúkenderinde taýarlardy ótkizý kezinde aqparattyq júıeni paıdalana otyryp taýarlardy esepke alý júıesine qoıylatyn talaptardy jáne ony qoldaný tártibin belgileýi múmkin.

327-bap. Bajsyz saýda kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy jáne toqtatylýy

      1. Bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy, sheteldik taýarlardy osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizýdi qospaǵanda, osy kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlardy bajsyz saýda dúkenderinde osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarǵa ótkizýmen aıaqtalady.

      2. Bajsyz saýda dúkenderinde bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizý kezinde bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy osy sheteldik taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýmen aıaqtalady.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine olardy ornalastyrý úshin bajsyz saýda dúkeniniń ıesi osy taýarlar ótkizilgen aıdan keıingi aıdyń 10-kúninen keshiktirmeı berýge tıis.

      Taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan kezde kórsetilgen taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen olardy ornalastyrý úshin bajsyz saýda dúkeniniń ıesi taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı berýge tıis.

      4. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy:

      1) osy Kodekste kózdelgen sharttarmen taýarlardy sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýmen;

      2) osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes áýe nemese sý kemeleriniń borttarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde paıdalaný úshin taýarlardy shyǵarýmen aıaqtalýy múmkin.

      5. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy:

      1) taýarlardy eksport kedendik rásimimen ornalastyrýmen;

      2) osyndaı taýarlar deklarantynyń ótinishi negizinde taýarlardy bajsyz saýda dúkeninen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketýmen aıaqtalýy múmkin.

      6. Bajsyz saýda dúkeni jumys isteýin toqtatqan jaǵdaıda, kórsetilgen bajsyz saýda dúkeni jumys isteýin toqtatqan kúnnen keıingi kúnnen bastap úsh aı ishinde bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar – sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary – eksport kedendik rásimimen ornalastyrylýǵa nemese bajsyz saýda dúkeninen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketýge jatady.

      Eger mundaı is-qımyldar kórsetilgen merzimde jasalmaǵan jaǵdaıda bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy osy merzim ótken soń toqtatylady, al taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organdary kidirtedi.

328-bap. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta keden organynyń taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkegen kezinen bastap týyndaıdy.

      2. Deklaranttyń bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindeti mynadaı mán-jaılar bastalǵan:

      1) osy taýarlar osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizilgen;

      2) osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizilgen osy taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan;

      3) osy taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan, onyń ishinde osy taýarlar osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jáne (nemese) olar osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes áýe nemese sý kemeleriniń borttarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde paıdalaný úshin shyǵarylǵan;

      4) osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan, olarǵa qatysty bajsyz saýda kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵan taýarlar;

      5) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndalǵan jáne (nemese) olar osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alynǵan;

      6) osy Kodekske sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin mundaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan sheteldik taýarlardyń joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde osy taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organy tanyǵan;

      7) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – bajsyz saýda kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan;

      8) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa qaıtaryp alynǵan jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymy toqtatylǵan;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes taýarlar tárkilengen nemese memleket menshigine aınaldyrylǵan;

      10) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organy taýarlardy kidirtken;

      11) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmegen bolsa, olardy qaıtarý týraly olarǵa qatysty sheshim qabyldanǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylǵan nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrylǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndaýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) bajsyz saýda kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttary buzylǵan jaǵdaıda – taýarlardy paıdalanýdyń belgilengen sharttaryn buzatyn áreketter jasalǵan kún, al eger bul kún anyqtalmasa – taýarlar bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      2) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, sheteldik taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – taýarlar joǵalǵan kún, al eger bul kún anyqtalmasa – taýarlar bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kún;

      3) eger osy Kodekstiń 327-babynyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzim ishinde osy Kodekstiń 324-baby 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa ótkizilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilmegen jaǵdaıda – osy Kodekstiń 327-babynyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni;

      4) eger osy Kodekstiń 327-babynyń 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen merzim ishinde osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalarǵa ótkizilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilmegen jaǵdaıda – osy Kodekstiń 327-babynyń 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen merzimniń sońǵy kúni kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha tarıftik preferenııalar men jeńildikter qoldanylmaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin taýarlardy bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes tólenetin (óndirip alynatyn) kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalarynan, kórsetilgen somalarǵa qatysty taýarlar bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kúnnen bastap kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi ótken kún aralyǵynda olardy tóleýdi keıinge qaldyrý usynylǵandaı paıyzdar tóleýge jatady. Kórsetilgen paıyzdar osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes esepteledi jáne tólenedi.

      7. Taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jáne (nemese) osy Kodekstiń 41-taraýyna sáıkes olar sý nemese áýe kemeleriniń borttarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde paıdalaný úshin shyǵarylǵan jaǵdaıda, kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyq nemese ishinara) boıynsha mindet oryndalǵannan keıin osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) jatady.

36-taraý. JOIý KEDENDIK RÁSIMI

329-bap. Joıý kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Joıý kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı joıylady.

      Taýarlardy joıý dep taýarlar ishinara nemese tolyǵymen joıylatyn ne óziniń tutynýshylyq jáne (nemese) ózge de qasıetterin joǵaltatyn jáne ekonomıkalyq jaǵynan tıimdi tásilmen bastapqy qalpyna keltirý múmkin emes kúıge keltirý túsiniledi.

      2. Joıý kedendik rásimi mynadaı taýarlarǵa:

      1) mádenı, arheologııalyq, tarıhı qundylyqtarǵa;

      2) indetterdiń, epızootııalardyń jáne karantındik obektiler taralýynyń jolyn kesý maqsatynda olardy joıý talap etiletin jaǵdaıdardy qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes qorǵalatyn túrlerge jatatyn janýarlar men ósimdikterge, olardyń bólikteri men derıvattaryna;

      3) kepil qatynastary toqtatylǵanǵa deıin keden organdary kepilzat retinde qabyldaǵan taýarlarǵa;

      4) alyp qoıylǵan taýarlarǵa nemese tyıym salynǵan, sonyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes zattaı dáleldemeler bolyp tabylatyn taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      3. Komıssııa osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgenderge qaraǵanda, olarǵa qatysty joıý kedendik rásimi qoldanylmaıtyn ózge de taýarlardyń tizbesin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Eger taýarlardy joıý:

      1) qorshaǵan ortaǵa zııan keltirýi múmkin bolsa nemese adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna qaýip tóndirse;

      2) taýarlardy ádettegi maqsatyna sáıkes tutyný arqyly júrgizilse;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary úshin shyǵystarǵa alyp kelýi múmkin bolsa, joıý kedendik rásimi qoldanylmaıdy.

330-bap. Joıý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý sharttary

      Joıý kedendik rásimimen taýarlardy ornalastyrý sharttary:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes beriletin memlekettik ekologııalyq saraptamanyń oń qorytyndysynyń bolýy, onda joıýdyń tásili men orny kórsetiledi. Joıý kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysyn berý Qazaqstan Respýblıkasynyń ekologııalyq zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady. Taýarlar avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan qaıtarymsyz joǵalǵan jaǵdaılarda memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysy talap etilmeıdi. Joıý kedendik rásimimen osyndaı taýarlardy ornalastyrý úshin avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan qaıtarymsyz joǵalý faktisin rastaıtyn qujattar usynylýǵa tıis;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý bolyp tabylady.

331-bap. Joıý kedendik rásimin qoldanýdyń erekshelikteri

      1. Joıý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy joıý osy taýarlardy is júzinde joıý úshin qajetti ýaqyt, olardy joıý tásili men orny negizge alyna otyryp, sondaı-aq mundaı merzimder bolǵan kezde taýarlardy joıý múmkindigi týraly memlekettik ekologııalyq saraptamanyń qorytyndysynda kórsetilgen merzimder esepke alyna otyryp, keden organy belgilegen merzimderde júrgiziledi.

      2. Taýarlardy joıý joıý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklaranty esebinen júrgiziledi.

      3. Joıý taýardyń joıý kedendik rásimimen ornalastyrylýyn baqylaýdy júzege asyratyn keden organynyń, qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesiniń ókilderinen keden organy quratyn komıssııanyń kózinshe jáne deklaranttyń qatysýymen júrgiziledi. Qajet bolǵan jaǵdaıda joıý kedendik rásimimen taýardyń ornalastyrylýyn baqylaýdy júzege asyratyn keden organy ózge de memlekettik organdardyń mamandaryn jáne táýelsiz sarapshylardy tartýǵa quqyly.

      Joıý:

      1) nátıjesinde taýarlar tolyǵymen joıylatyn termııalyq, hımııalyq, mehanıkalyq ne ózge de áser etý (órteý, buzý, kómý jáne basqa) jolymen júrgiziledi. Taýarlardy joıý tásili olardy qalpyna keltirý, maqsaty boıynsha paıdalaný úshin bastapqy kúıine keltirý múmkindigin bolǵyzbaýdy qamtamasyz etýge tıis;

      2) mundaı zaqymdaýlar taýarlardy keıinnen qalpyna keltirýdi jáne olardy paıdalaný múmkindigin bolǵyzbaıtyndaı etip tesip tastaýdy, jaryqtar salýdy, ózge de tásildermen zaqymdaýdy qosa alǵanda, bólshekteý, buzý, mehanıkalyq zaqymdaý jolymen júrgiziledi.

      Saqtaýdyń erekshe jaǵdaılaryn talap etetin, tehnologııalyq sebepterge baılanysty saqtalý oryndarynan alynýy jáne paıdalanylýy múmkin bolmaıtyn taýarlarǵa qatysty joıý komıssııanyń taýarlardy saqtalý oryndarynan alýdyń jáne olardy odan ári paıdalanýdyń múmkin emestigi týraly aktisi negizinde júrgizilgen bolyp esepteledi.

      4. Taýarlar is júzinde joıylǵannan keıin mynadaı negizgi málimetter:

      taýarlardy joıý kúni men orny;

      joıý kedendik rásimin málimdegen tulǵa týraly málimetter;

      joıý kezinde qatysqan tulǵalar týraly málimetter;

      joıylatyn taýarlardyń ataýlary, olardyń ólshem birligindegi sany;

      taýarlardy joıý tásili;

      joıylǵannan keıingi qaldyqtardyń bolýy jáne sany, olardy odan ári paıdalaný múmkindigi;

      ýákiletti organ bekitken nysanǵa sáıkes ózge de málimetter qamtylatyn, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha joıý aktisi jasalady.

      5. Joıý aktisi komıssııanyń barlyq músheleriniń jáne qatysqan adamdardyń qolymen rastalady, úsh danada resimdeledi: birinshi danasy keden organynda saqtalady; ekinshi danasy qorshaǵan ortany qorǵaý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq bólimshesine beriledi; úshinshi danasy deklarantta qalady.

      6. Taýarlardy joıý faktisi foto jáne (nemese) beınetúsirilimder qoldanyla otyryp tirkeledi, onyń nátıjeleri keden organynda saqtalatyn joıý aktisine qosa tirkeledi.

332-bap. Joıý kedendik rásiminiń aıaqtalýy

      1. Joıý kedendik rásimi osy baptyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 331-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen joıý aktisiniń negizinde taýarlardy is júzinde joıýmen aıaqtalady.

      2. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qaldyqtardy qospaǵanda, taýarlardy joıý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar sheteldik taýarlar mártebesine ıe bolady.

      3. Paıda bolǵan qaldyqtar olardy odan ári kommerııalyq paıdalanýǵa jaramsyz ne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kómýge, zalalsyzdandyrýǵa nemese ózge tásilmen kádege jaratýǵa nemese joıylýǵa jatatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy joıý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      Joıý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar deklarant tańdaǵan kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kezde sol kúıinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlar retinde qaralady.

      4. Kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn, joıý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaǵan tártippen paıda bolǵan qaldyqtar olardy odan ári kommerııalyq paıdalaný úshin jaramsyz dep tanylǵan kúnnen bastap ne kómý, zalalsyzdandyrý, kádege jaratý nemese ózge tásilmen joıylý faktisin ne olardy osyndaı operaııalar jasaý úshin berý faktisin rastaıtyn qujattar keden organyna berilgen kúnnen bastap kedendik baqylaýda emes dep esepteledi.

37-taraý. MEMLEKET PAIDASYNA BAS TARTÝDYŃ KEDENDIK RÁSIMI

333-bap. Memleket paıdasyna bas tartýdyń kedendik rásiminiń mazmuny men qoldanylýy

      1. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimi sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, memleket menshigine óteýsiz beriledi.

      2. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesine ıe bolady.

      3. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimi mynadaı:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes aınalymyna tyıym salynǵan;

      2) jaramdylyq (tutyný, ótkizý) merzimi ótken taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      4. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimin qoldaný tártibi osy Kodekstiń 335-babyna sáıkes belgilenedi.

334-bap. Taýarlardy memleket paıdasyna bas tartýdyń kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary

      Taýarlardy memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary:

      osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý;

      kórsetilgen kedendik rásimdi qoldaný nátıjesinde keden organdary úshin qandaı da bir shyǵystardyń bolmaýy;

      osy Kodekstiń 335-babynda belgilengen talaptardyń saqtalýy bolyp tabylady.

335-bap. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásiminiń aıaqtalýy jáne taýarlardan memleket paıdasyna bas tartý tártibi

      1. Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimi deklaranttyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organyna berýimen aıaqtalady. Bul rette qabyldap alý-tapsyrý aktisi jasalady, onyń kóshirmesi kedendik deklaraııaǵa qosa tirkeledi. Kórsetilgen kedendik rásimdi kedendik deklaraııalaý aıaqtalǵannan keıin ózgertýge jol berilmeıdi.

      Memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý aıaqtalǵannan keıin osyndaı taýarlar osy Kodekstiń 20-taraýyna sáıkes memleket menshigine aınalady.

38-taraý. ARNAÝLY KEDENDIK RÁSIM

336-bap. Arnaýly kedendik rásimniń mazmuny men qoldanylýy

      1. Arnaýly kedendik rásim sheteldik taýarlardyń jekelegen sanattaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty qoldanylatyn kedendik rásim bolyp tabylady, oǵan sáıkes taýarlardy osy kedendik rásimmen ornalastyrý jáne (nemese) olardy osyndaı kedendik rásimge sáıkes paıdalaný sharttary saqtalǵan kezde osyndaı taýarlar kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziledi, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerde bolady jáne (nemese) paıdalanylady.

      2. Arnaýly kedendik rásim taýarlardyń mynadaı sanattaryna qatysty:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, dıplomatııalyq ókildikterdiń, konsýldyq mekemelerdiń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginen tys jerde ornalasqan halyqaralyq uıymdar janyndaǵy Qazaqstan Respýblıkasy ókildikteriniń jumys isteýin qamtamasyz etýge arnalǵan taýarlarǵa;

      2) qurmetti konsýldyq laýazymdy adamdar basqaratyn konsýldyq mekemelerdi qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dımplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýyna arnalǵan taýarlarǵa;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, qurmetti konsýldyq laýazymdy adamdar basqaratyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýyna arnalǵan, konsýldyq mekemeler ókildik bildiretin memleketten nemese ókildik bildiretin memlekettiń talaby boıynsha alatyn memlekettik eltańbalarǵa, týlarǵa, mańdaıshalarǵa, mórler men mórtabandarǵa, kitaptarǵa, resmı baspa materıaldarǵa, keńse jıhazyna, keńse jabdyǵy men basqa da uqsas taýarlarǵa;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes olarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatý kózdelgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy ókildikterdiń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan ókildikteriniń resmı túrde paıdalanýyna arnalǵan taýarlarǵa;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes olarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatý kózdelgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, ózge de uıymdardyń nemese olardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan ókildikteriniń resmı paıdalanýyna arnalǵan taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa osy taýarlar sanatyna jatpaıtyn taýarlardy aıqyndaýǵa quqyly;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda jáne (nemese) onyń sheginen tys ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń áskerı bólimderiniń (mekemeleriniń, quralymdarynyń) áskerı daıarlyǵyna qoldaý kórsetý, qoıylǵan mindetterdi oryndaý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn qarý-jaraqqa, áskerı tehnıkaǵa, oq-dáriler men ózge de materıaldyq quraldarǵa;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter men Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketter qarýly kúshteriniń (basqa da áskerleriniń jáne áskerı quralymdarynyń, ýákiletti uıymdarynyń) birlesken (halyqaralyq) oqý-jattyǵýlarǵa, jarystarǵa, sondaı-aq sherýler men ózge de saltanatty is-sharalarǵa qatysýy úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin qarý-jaraqqa, áskerı tehnıkaǵa, oq-dáriler men ózge de materıaldyq quraldarǵa;

      8) alkogol ónimderin (etıl spırtinen basqa), syrany, temeki ónimin, baǵaly metaldar men asyl tastardy, sondaı-aq olardan jasalatyn buıymdardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, tabıǵı zilzalalar men ózge de tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý men olardyń zardaptaryn joıýǵa arnalǵan taýarlar men kólik quraldaryna, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynyń, olardyń qurylymdyq bólimsheleriniń nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ýákilettik berilgen uıymdardyń tótenshe jaǵdaılardyń saldarynan zardap shekken adamdarǵa tegin taratýyna arnalǵan taýarlarǵa, sondaı-aq avarııalyq-qutqarý jáne basqa da kezek kúttirmeıtin jumystardy júrgizý jáne quzyretine tótenshe jaǵdaılardyń medıınalyq-sanıtarııalyq zardaptaryn joıý, medıınalyq evakýaııalaýdy qosa alǵanda, medıınalyq kómekti uıymdastyrý men kórsetý salasyndaǵy máselelerdi sheshý kiretin avarııalyq-qutqarý quralymdarynyń, medıınalyq qyzmetter men uıymdardyń tynys-tirshiligin qamtamasyz etý úshin qajetti taýarlar men kólik quraldaryna;

      9) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddesinde Arktıka men Antarktıkada Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter tulǵalarynyń ǵylymı-zertteý jumystaryn kommerııalyq emes negizde júrgizýine, sondaı-aq kórsetilgen jumystardy júrgizý úshin uıymdastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ǵylymı-zertteý ekspedıııalarynyń qyzmetin qamtamasyz etýge arnalǵan taýarlarǵa;

      10) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin dopıng-baqylaý maqsattaryna arnalǵan taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatatyn taýarlardy aıqyndaıdy;

      11) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń múddesinde sport túrleri boıynsha ulttyq jáne qurama komandalarǵa kandıdattarǵa, mundaı komandalardyń múshelerine qatysty emdeý jáne qalpyna keltirý is-sharalaryn kommerııalyq emes negizde ótkizýge, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter mınıstrlikteri qatysatyn joǵary (bıik) jetistikti sport salasyndaǵy ǵylymı-zertteý toptarynyń qyzmetin qamtamasyz etýge arnalǵan sheteldik taýarlarǵa (dárilik preparattarǵa (dárilik zattarǵa), arnaıy sport taǵamyna, tamaqqa bıologııalyq belsendi qospalarǵa);

      12) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin (ótkizilgen) sport jaraqtary men jabdyǵy, resmı halyqaralyq sporttyq is-sharalardy uıymdastyrý men ótkizý nemese jattyǵý is-sharalaryn ótkizý kezinde oǵan daıyndalý kezinde paıdalanýǵa ǵana arnalǵan ózge de taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatatyn taýarlardy aıqyndaıdy;

      13) Qazaqstan Respýblıkasy aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan, olarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasy aıryqsha ıýrısdıkııaǵa ıe jasandy araldar, qondyrǵylar, qurylystar nemese ózge obektiler salýǵa (jasaýǵa, turǵyzýǵa), olardyń jumys isteýin qamtamasyz etýge arnalǵan sheteldik taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatpaıtyn taýarlardy aıqyndaıdy;

      14) ǵarysh keńistigin zertteý jáne paıdalaný, sonyń ishinde ǵarysh apparattaryn ushyrý boıynsha qyzmetter kórsetý salasynda halyqaralyq yntymaqtastyq sheńberinde paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatatyn taýarlardy aıqyndaıdy;

      15) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, Komıssııa sıpattamalaryn aıqyndaıtyn, resmı halyqaralyq kórmelerdi uıymdastyrýǵa jáne ótkizýge arnalǵan sheteldik taýarlarǵa qoldanylady. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatpaıtyn taýarlardy aıqyndaıdy.

      3. Komıssııa taýarlardyń osy sanatyna jatatyn nemese jatpaıtyn taýarlardy qosa alǵanda, olarǵa qatysty arnaýly kedendik rásim qoldanylatyn taýarlardyń ózge de sanattaryn aıqyndaýǵa quqyly.

337-bap. Arnaýly kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary jáne arnaýly kedendik rásim qoldanylatyn taýarlardyń sanattaryna qaraı ony qoldaný tártibi

      Arnaýly kedendik rásim qoldanylatyn taýarlardyń sanattaryna qaraı Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Repýblıkasynyń Úkimeti taýarlardy arnaýly kedendik rásimmen ornalastyrý, onyń ishinde tarıftik emes retteý, tehnıkalyq retteý sharalaryn, sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalardy qoldaný sharttary jáne mynalardy:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń mártebesin aıqyndaýdy;

      arnaýly kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalanýdyń merzimi men ózge de sharttaryn;

      arnaýly kedendik rásimniń qoldanysyn aıaqtaý tártibin;

      arnaýly kedendik rásimdi toqtata turý jáne qoldanysyn qaıta bastaý jaǵdaılary men tártibin;

      arnaýly kedendik rásimmen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndalýǵa jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylý mán-jaılaryn jáne olardy tóleý merzimin;

      arnaýly kedendik rásimdi aıaqtaý jáne qoldanysyn toqtata turý úshin taýarlar ornalastyrylýy múmkin kedendik rásimderdi, taýarlar osy kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý men tóleý erekshelikterin jáne olardy tóleý merzimin;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelinetin jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan áketiletin taýarlardy arnaýly kedendik rásimmen ornalastyrýǵa quqyǵy bar tulǵalardyń tizbesin qosa alǵanda, arnaýly kedendik rásimdi qoldaný tártibin aıqyndaıdy.

5-BÓLIM. TAÝARLARDYŃ JEKELEGEN SANATTARYN EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

39-taraý. JEKE PAIDALANÝǴA ARNALǴAN TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

338-bap. Osy taraýda paıdalanylatyn uǵymdar

      Osy taraýdyń maqsattary úshin mynalardy bildiretin uǵymdar paıdalanylady:

      1) jeke paıdalanýǵa arnalǵan, tasymaldaýshy jetkizetin taýarlar – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótpegen jeke tulǵanyń atyna ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótpegen jeke tulǵanyń atynan kóliktik (tasymaldaý) qujattarymen rastalatyn halyqaralyq tasymaldaý sharty boıynsha tasymaldaýshy (kólik ekspedıııasy) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar:

      2) ıesimen birge jóneltiletin bagaj – jeke tulǵa is júzinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen nemese ol Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketken kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilgen qoljúgin qosa alǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      3) ıesimen birge jóneltilmeıtin bagaj – jeke tulǵaǵa tıesili, osy jeke tulǵanyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine nemese onyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly is júzinde ótkizý úshin kóliktik (tasymaldaý) qujattarymen rastalatyn halyqaralyq tasymaldaý (kólik ekspedıııasy) sharty boıynsha tasymaldaýshyǵa berilgen nemese beriletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      4) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelý – Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda jáne sharttar saqtalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelý;

      5) qos dáliz júıesi – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótetin jeke tulǵalarǵa "jasyl" jáne "qyzyl" dálizder arasynda derbes tańdaýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin kedendik baqylaý júrgizýdiń ońaılatylǵan júıesi.

339-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdiń tártibi men sharttary týraly jalpy erejeler

      1. Osy taraý jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdiń tártibi men sharttarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerde olardyń bolý jáne paıdalaný erekshelikterin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa, kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalar jasaý tártibiniń erekshelikterin, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldaný erekshelikterin, sondaı-aq jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn aıqyndaý men osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik tólemderdi qoldaný tártibin aıqyndaıdy.

      2. Osy taraýdyń erejeleri jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin qolma-qol aqshalaı quraldary men aqsha qarajatyna qatysty, sondaı-aq osy Kodekstiń 35-taraýyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda ornalasqan bajsyz saýda dúkenderinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen jeke tulǵalar satyp alǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

      3. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly mynadaı tásildermen:

      1) jeke tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótetin kezde ıesimen birge jóneltiletin nemese ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen;

      3) tasymaldaýshy arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótpegen jeke tulǵanyń atyna ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótpegen jeke tulǵanyń atynan ótkizilýi múmkin.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzýdy keden organy:

      1) jeke tulǵanyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar týraly aýyzsha nysandaǵy nemese jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany paıdalana otyryp jazbasha nysandaǵy ótinishin;

      2) taýarlardyń sıpaty men sanyn;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn jeke tulǵanyń kesip ótý jáne (nemese) osy jeke tulǵanyń nemese onyń atyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý jıiligin negizge ala otyryp júzege asyrady.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kórsetilgen ólshemsharttardyń sandyq sıpattamalary jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzýdyń qosymsha ólshemsharttaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen ólshemsharttarǵa qaramastan, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa mynadaı:

      1) osy Kodekstiń 346-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda málimdelgen kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, olarǵa qatysty osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin kedendik deklaraııalaýdy jeke tulǵa júzege asyratyn taýarlar;

      2) Komıssııa aıqyndaıtyn taýarlardyń sanaty jatpaıdy.

      7. Osy taraýǵa sáıkes jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzylmaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlaryna qatysty osy taraýdyń erejeleri qoldanylmaıdy. Osyndaı taýarlar osy Kodekstiń ózge taraýlarynda belgilengen tártippen jáne sharttarmen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge jatady.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda ornalasqan bajsyz saýda dúkenderindegi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen jeke tulǵalar satyp alǵan taýarlar osy taraýdy qoldaný maqsattary úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke tulǵa ótken kezde ózimen birge alyp júretin bagajynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar retinde qaralady.

      9. Komıssııa tyıymdar men shekteýlerdi belgileıtin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyna kiretin aktilerdiń negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde olarǵa qatysty tyıymdar men shekteýler saqtaýǵa jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń jıyntyq tizbesin qalyptastyrady jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrýdy qamtamasyz etedi.

340-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý kezinde qos dáliz júıesin qoldaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda qos dáliz júıesi qoldanylýy múmkin.

      "Jasyl" dáliz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda arnaıy belgilengen, kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn, ıesimen birge jóneltiletin bagajdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge arnalǵan oryn bolyp tabylady.

      "Qyzyl" dáliz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda arnaıy belgilengen, kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn, ıesimen birge jóneltiletin bagajdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, sondaı-aq jeke tulǵanyń qalaýy boıynsha olarǵa qatysty kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge arnalǵan oryn bolyp tabylady.

      2. Qos dáliz júıesin qoldaný Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótetin jeke tulǵanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý (jasamaý) úshin tıisti dálizdi ("qyzyl" nemese "jasyl") ózi derbes tańdaýyn kózdeıdi.

      3. "Jasyl" dálizge kirý (kelý) syzyǵynan jeke tulǵanyń ótýi kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlardyń joqtyǵy týraly jeke tulǵanyń málimdeýi bolyp tabylady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndaryndaǵy qos dáliz júıesin jaılastyrýǵa qoıylatyn talaptardy Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Qos dáliz júıesi qoldanylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynyń tizbesin, sondaı-aq osyndaı tizbeni qalyptastyrý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      6. Qos dáliz júıesi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda uıymdastyrylǵan resmı tulǵalar men delegaııalar zaldarynda qoldanylmaýy múmkin.

      7. Kedendik baqylaýdyń jekelegen nysandarynyń "jasyl" dálizde qoldanylmaýy jeke tulǵanyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn saqtaý mindetinen bosatylatynyn bildirmeıdi.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda qalyptasqan jedel jaǵdaılar eskerile otyryp, keden organynyń sheshimi boıynsha aıryqsha jaǵdaılarda qos dáliz júıesi ýaqytsha qoldanylmaýy múmkin.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda qos dáliz júıesiniń qoldanylmaýy osy taraýǵa sáıkes jeke tulǵany kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy júzege asyrýǵa mindetteýge alyp kelmeıdi, sondaı-aq jeke tulǵany kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlardy deklaraııalaý qajettiliginen bosatpaıdy.

341-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jasalatyn kedendik operaııalar

      1. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy olardy ótkizý tásilderine qaraı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda ne qyzmet aımaǵynda osyndaı taýarlardyń deklaranty bolyp áreket ete alatyn jeke tulǵa turaqty nemese ýaqytsha turatyn ne ýaqytsha bolatyn aımaqtaǵy keden organynda jasalady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar temirjol kóligimen olardy tasymaldaý kezinde jolaýshylar poıyzdarynyń jol júrýi kezinde jasalýy múmkin.

      2. Jeke tulǵalar jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly sý jáne áýe kemelerin qospaǵanda, kólik quraldarymen ótkizýi kezinde keden organdary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn saqtaý úshin qajet bolatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy tulǵalarǵa osyndaı kólik quraldarynan shyqpaı, kedendik operaııalardy jasaýǵa múmkindik beredi.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, osyndaı taýarlar kedendik rásimmen ornalastyrylmaı, osy taraýda kózdelgen tártippen jáne sharttarmen osy Kodekstiń 345-baby 5-tarmaǵynda kózdelgen oqıǵalar bastalǵan kezde jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı taýarlar shyǵarylǵan dep esepteletin jaǵdaılardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese odan tys jerde bolýy jáne paıdalanylýy úshin keden organdary shyǵarýǵa tıis.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin jáne ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ótkiziletin ne tasymaldaýshy jetkizetin kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty, osy Kodekske sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı taýarlardyń deklarant bolyp áreket ete alatyn jeke tulǵalar olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgennen keıin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin, eger osy Kodekstiń 346-babyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin bolsa, erkin aınalymǵa shyǵarý, ýaqytsha ákelý, áketý, ýaqytsha áketý úshin ne kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý úshin olardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalar jasalýǵa tıis.

      Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty erkin aınalymǵa shyǵarý nemese ýaqytsha ákelý úshin olardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵannan keıin, osy Kodekske sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa deklarant bolyp áreket ete alatyn jeke tulǵalar jasaýǵa tıis.

      Kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalar jasalǵanǵa deıin ne jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarýdan keden organdary bas tartqan kezde, kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa qoıylýy, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly taýarlardy ótkizý oryndaryndaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar da – eger osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgennen keıin kelý ornynan áketilmese ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ketý ornynan keri ákelinse, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýi múmkin.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kórsetilgen kedendik operaııalardy osy Kodekstiń 343-babynyń 11-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda ózge tulǵalar da jasaıdy.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kózdelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý sharttarynyń saqtalmaýy jáne olarǵa qatysty kedendik operaııalardyń jasalmaýy sebebinen keden organynyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarýy múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes osyndaı taýarlardy kidirtedi.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelingen (budan ári osy taraýda – ýaqytsha ákelý) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý, osyndaı taýarlardy shyǵarý jáne olardy kedendik baqylaýdaǵy emes dep taný faktilerin kórsetý tártibin Komıssııa jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda nemese Komıssııa rettemegen bóliginde ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar – osy Kodekstiń 42-taraýynda aıqyndalǵan erekshelikter eskerile otyryp, al osy Kodekstiń 42-taraýynda rettelmegen bóliginde – erekshelikter eskerile otyryp jáne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jasalady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilýin kedendik deklaraııalaýsyz jeke tulǵa júzege asyratyn taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organynyń laýazymdy adamy jeke tulǵadan osyndaı taýarlardy kórsetýdi, sondaı-aq jeke tulǵa málimdegen málimetterdiń anyqtyǵyn rastaıtyn, sonyń ishinde onyń aýyzsha saýalnamasynyń nátıjeleri boıynsha onda bar qujattardy berýdi talap etýge quqyly.

      8. Qos dáliz júıesi qoldanylmaıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý oryndary júrý jolaqtarynda kedendik operaııalardyń bastalý jáne aıaqtalý syzyqtarymen belgilenedi.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany usynbaı jeke tulǵanyń kedendik operaııalardyń aıaqtalý syzyǵyn kesip ótýi jeke tulǵanyń kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlarynyń joqtyǵy týraly málimdeýi bolyp tabylady.

      Eger jeke tulǵa kólik quralymen júrgen jáne oǵan kólik quralynan shyqpaı ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý múmkindikteri berilgen jaǵdaıda, keden organynyń laýazymdy adamyna aýyzsha saýalnama nátıjeleri boıynsha jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa usynbaýy jeke tulǵanyń kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn taýarlarynyń joqtyǵy týraly málimdeýi bolyp tabylady.

      9. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy mejeli orynǵa kelý ornyndaǵy aralyq qonýmen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi jóneltý ornynan nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi mejeli orynǵa ketý ornyndaǵy aralyq qonýmen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi jóneltý ornynan áýe tasymaldaýshylar alyp júretin bagajda tasymaldaýǵa qabyldanǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý júrgizý jáne kedendik operaııalar jasaý erekshelikterin, osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý úshin ketý oryndaryn (kelý oryndaryn) jabdyqtaýǵa jáne tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa qoıylatyn talaptardy, sondaı-aq keden organdarynyń, áýe tasymaldaýshylarynyń jáne jeke tulǵalardyń osyndaı ereksheliktermen kedendik baqylaý júrgizý jáne kedendik operaııalar jasaý úshin qajetti ózara is-qımyl sharttaryn aıqyndaýǵa quqyly.

342-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaý

      1. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaý osy bap eskerile otyryp, osy Kodekstiń 17-taraýynda belgilengen tártippen jáne sharttarmen júzege asyrylady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alýǵa nıeti bar sheteldik jeke tulǵanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryn ýaqytsha saqtaý osyndaı tulǵanyń turaqty nemese ýaqytsha turatyn (kelgen) jerinde júzege asyrylýy múmkin.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryn ýaqytsha saqtaýǵa qoıý úshin mundaı tulǵa keden organyna Komıssııa aıqyndaıtyn málimetterdi kórsete otyryp, málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, erkin nysanda ótinishti, sondaı-aq sheteldik jeke tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alý nıetin rastaıtyn qujattardy usynady.

      Komıssııa sheteldik jeke tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alý nıetin rastaıtyn qujattar tizbesin qalyptastyrady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtyna ornalastyrýdy qamtamasyz etedi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlary osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan ótinishti keden organy tirkegen kúnnen keıingi kúnnen bastap esepteletin merzimge:

      1) eger osy merzim ótkenge deıin sheteldik jeke tulǵa osy baptyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen ótinishti tirkegen keden organyn osy tulǵany Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýshy dep tanýdy rastaıtyn qujatty ne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes osy tulǵanyń bosqyn, oralman mártebesin alǵanyn rastaıtyn qujatty alýǵa baǵyttalǵan is-qımyldar jasaǵany týraly habardar etpese, osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótken kúnge deıin;

      2) sheteldik jeke tulǵany Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýshy dep tanýdy rastaıtyn qujatty ne osy tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alǵanyn rastaıtyn qujatty alǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap bes jumys kúni ótken kúnge deıin;

      3) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen qujattardy berýden bas tartýdy alǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap on jumys kúni ótken kúnge deıin ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylady.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen ótinishti keden organy tirkegen kúnnen keıingi kúnnen bastap eki aı ótkenge deıin osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵa osy baptyń 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen ótinishti tirkegen keden organyn osyndaı tulǵany Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýshy dep tanýdy rastaıtyn qujatty ne halyqtyń kóshi-qony máseleleri jónindegi ýákiletti organ, bosqyndar máseleleri jónindegi qatynastardy retteý salasyndaǵy basshylyqty júzege asyratyn ýákiletti organ, ishki ister organdary bergen qujattardy usyný arqyly osy tulǵanyń bosqyn, oralman mártebesin alǵanyn rastaıtyn qujatty alýǵa baǵyttalǵan is-qımyldar jasaǵany týraly habardar etýge mindetti.

      6. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi ótkenge deıin osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵa ýaqytsha saqtaýda turǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý ne osy Kodekste belgilengen kedendik rásimdermen ornalastyrý úshin kedendik deklaraııalaýdy júzege asyrýǵa mindetti. Olarǵa qatysty kedendik deklaraııalaý júzege asyrylmaǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar ýaqytsha saqtaý merzimi ótken soń osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organdary kidirtedi.

      7. Ýaqytsha saqtaýda turǵan, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarǵanǵa deıin jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı taýarlar osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵanyń is júzinde ıeliginde bolýǵa tıis jáne olardy osy tarmaqtyń ekinshi bóligine sáıkes berýdi qospaǵanda, ózge tulǵalarǵa ıelenýge, paıdalanýǵa jáne (nemese) bılik etýge berilmeıdi.

      Ýaqytsha saqtaýda turǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy keden organynyń ruqsatynsyz jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qalypty kúıde ustaý úshin qajetti jóndeýge, tehnıkalyq qyzmet kórsetýge jáne basqa da operaııalar jasaýǵa berýge jol beriledi.

      8. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵa ýaqytsha saqtaýdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, sonyń ishinde osy tarmaqtyń ekinshi bóligin eskere otyryp, olardy ýaqytsha saqtaý ornynyń sheginen tys jerdegi paıdalanýǵa quqyly.

      Ýaqytsha saqtaýda turǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary bolyp tabylatyn avto jáne motokólik quraldaryn jáne (nemese) avto jáne motokólik quraldarynyń tirkemelerin paıdalanýǵa osy Kodekstiń 354-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy qamtamasyz etilgen jaǵdaıda keden organynyń jazbasha ruqsatymen jol beriledi.

343-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý

      1. Mynalar:

      1) jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar nemese tasymaldaýshy jetkizip beretin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýlerdi saqtaýǵa jatatyn jáne olarǵa qatysty osyndaı tyıymdar men shekteýlerdiń saqtalǵanyn rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný talap etiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly kez kelgen tásilmen ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      3) olarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin ıesimen birge jóneltiletin bagajdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      4) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, ıesimen birge jóneltiletin bagajda ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly kez kelgen tásilmen ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary;

      6) osy Kodekstiń 347-baby 5, 7 jáne 12-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary;

      7) eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna bir ýaqytta ákelý nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan bir ýaqytta áketý kezinde mundaı qolma-qol aqsha qarajatynyń jáne (nemese) jol chekteriniń jalpy somasy keden organyna jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany usynǵan kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha on myń AQSh dollaryna balamaly somadan asyp ketse, qolma-qol aqsha qarajaty jáne (nemese) jol chekteri;

      8) jol chekterin qospaǵanda, aqsha quraldary;

      9) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes olarǵa qatysty tyıymdar men shekteýlerdi saqtalýǵa jatatyn mádenı qundylyqtar;

      10) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      11) osy Kodekstiń 348-baby 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń bólshekteri;

      12) osy baptyń 18-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlar kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

      2. Eger jeke tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgennen keıin halyqaralyq áýejaıdyń tranzıttik aımaǵynan ketpeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin bolsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly áýe kóligi tranzıtimen osyndaı tulǵamen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıdy.

      3. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan, onyń ishinde osy Kodekstiń 346-babyna sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardy kedendik deklaraııalaý jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa paıdalanyla otyryp júrgiziledi.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada kórsetilýge jatatyn málimetterdi Komıssııa osy baptyń 9-tarmaǵyn eskere otyryp, osyndaı kedendik deklaraııany toltyrý tártibin aıqyndaý kezinde aıqyndaıdy.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa – qazaq tilinde nemese orys tilinde ne aǵylshyn tilinde, al keden organynyń ruqsatymen osyndaı kedendik deklaraııa beriletin keden organynyń laýazymdy adamdary meńgergen basqa da shet tilinde toltyrylady.

      Eger jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa retinde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen, halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge jiberiletin qujattar paıdalanylǵan jaǵdaıda mundaı qujattar osyndaı aktilerde aıqyndalǵan tilderde toltyrylady.

      Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa retinde osy Kodekste, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberindegi halyqaralyq sharttarda belgilengen jáne (nemese) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda jáne tártippen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý úshin qajetti málimetterdi qamtıtyn qujattar paıdalanylýy múmkin.

      4. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý osy Kodekstiń 369-baby eskerile otyryp júrgiziledi.

      5. Qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn kedendik deklaraııalaý osy baptyń 16 jáne 17-tarmaqtary eskerile otyryp júrgiziledi.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy jeke tulǵalar osy taýarlardy keden organyna bir ýaqytta bere otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótýi kezinde júrgizedi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly áýe kóligimen ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy osy tulǵaǵa ıesimen birge jóneltiletin bagaj berilgen halyqaralyq áýejaı ornalasqan jáne tulǵa osy halyqaralyq áýejaıdyń kedendik baqylaý aımaǵynan ketetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleket aýmaǵyndaǵy jeke tulǵalar júrgizedi.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy osyndaı jeke tulǵalar turaqty nemese ýaqytsha turatyn ne ýaqytsha keletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettegi jeke tulǵalar júrgizedi.

      8. Tasymaldaýshy jetkizetin ne halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı taýarlardy jóneltýshi nemese alýshy bolyp tabylatyn jeke tulǵa turaqty nemese ýaqytsha turatyn ne ýaqytsha keletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette júzege asyrylady.

      9. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ótkiziletin ne kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdiń jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolýdyń ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýdiń mynadaı maqsattarynyń biri málimdeledi:

      1) erkin aınalym;

      2) ýaqytsha ákelý. Ýaqytsha ákelý osy Kodekstiń 347-babynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna ǵana qatysty málimdelýi múmkin;

      3) áketý;

      4) ýaqytsha áketý.

      10. Jeke tulǵa kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy óz erkimen júzege asyrýǵa quqyly.

      Jeke tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ıesimen birge jóneltiletin jáne ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajdarda ótkizgen jaǵdaıda, onyń sheginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı ákelinetin qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalardy esepke alý maqsattary úshin mundaı tulǵa ózimen birge alyp júretin bagajda kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa kedendik deklaraııalaýdy júzege asyrýǵa quqyly.

      11. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy – deklarant ne keden ókili, al Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda deklaranttyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge de tulǵa júzege asyrady.

      12. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizetin orynda ornalasqan keden organyna, sonyń ishinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý úshin beriledi.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan bolsa, osyndaı taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý úshin nemese ýaqytsha ákelý úshin jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa osy tarmaqtyń úshinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, jetkizý ornyndaǵy keden organyna beriledi.

      Osy Kodekstiń 342-babyna sáıkes ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty osyndaı taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý úshin jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 342-baby 3-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen ótinishti tirkegen keden organyna beriledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ótkiziletin ne tasymaldaýshy jetkizetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany tirkeýge quqyly keden organyna beriledi.

      13. Eger jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrylǵan jaǵdaıda jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa osy Kodekstiń 181-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes beriledi.

      14. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń deklaranttary bolyp:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynan ótken kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵy bar;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, sonyń ishinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn tasymaldaýshyǵa bergen (beretin);

      3) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jóneltýshiler nemese halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy alýshylar bolyp tabylatyn;

      4) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, onyń ishinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn onyń atyna nemese atynan tasymaldaýshy jetkizetin;

      5) erkin aınalymǵa shyǵarý úshin kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty menshik quqyǵy bar;

      6) eger osy taraýda ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ózine ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵy tıesili jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralymen ótetin;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy kedendik baqylaýdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵyn, sonyń ishinde sot sheshimimen ne muragerlik quqyǵy boıynsha ıelengen;

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn kedendik baqylaýdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) bılik etý quqyǵyn ıelengen;

      9) osy Kodekstiń 347-baby 8-tarmaǵynyń 2) jáne 3) tarmaqshalaryna jáne 9-tarmaǵyna sáıkes olarǵa berilgen, ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyǵarýdy júzege asyratyn;

      10) on alty jasqa tolmaǵan jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty – on alty jasqa tolmaǵan jeke tulǵalardy alyp júretin (ata-anasynyń, osy tulǵalardy asyrap alýshylardyń, qorǵanshylarynyń nemese qamqorshylarynyń biri, ony alyp júretin ózge de tulǵa ne alyp júretin tulǵalar bolmaǵan kezde tasymaldaýshynyń ókili, al ata-analary, asyrap alýshylary, qorǵanshylary nemese qamqorshylary alyp júrmeı, kámelettik jasqa tolmaǵan adamdar tobynyń uıymdasyp shyǵýy (kirýi) kezinde – top jetekshisi ne tasymaldaýshynyń ókili);

      11) osy baptyń 18-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń on alty jasqa tolǵan jeke tulǵalary nemese sheteldik jeke tulǵalar áreket ete alady.

      15. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy jeke tulǵalardyń atyna halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jiberý kezinde osyndaı taýarlardy jóneltýshi bolyp tabylatyn zańdy tulǵalar da osyndaı taýarlardyń deklaranttary bolyp áreket ete alady.

      16. Jol chekterin qospaǵanda, aqsha quraldaryn kedendik deklaraııalaý kezinde jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada nomınaldyq quny ne Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyndaǵy nemese aqsha quraly alý quqyǵyn kýálandyratyn shetel valıýtasyndaǵy tıisti soma kórsetiledi. Eger nomınaldyq quny bolmaǵan jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyndaǵy nemese aqsha quralyn alý quqyǵyn kýálandyratyn shetel valıýtasyndaǵy somany aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin aqsha quraldarynyń sany kórsetiledi.

      17. Jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn ótkizýi kezinde qylmystyq jolmen alynǵan kiristerdi zańdastyrýǵa (jylystatýǵa) jáne terrorızmdi qarjylandyrýǵa qarsy is-qımyldy qamtamasyz etý maqsatynda jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada mynadaı málimetter:

      1) shetel azamatynyń nemese azamattyǵy joq tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolý (turý) quqyǵyn rastaıtyn qujattyń derektemeleri, turǵylyqty (tirkelgen) jeriniń nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda bolý ornynyń mekenjaıy;

      2) jol chekterin qospaǵanda, aqsha quraldary týraly málimetter (aqsha quralynyń túri, emıtenttiń ataýy, shyǵarylǵan kúni jáne sáıkestendirý nómiri (bolǵan kezde);

      3) eger ótkiziletin qolma-qol aqsha qarajaty jáne (nemese) aqsha quraldary deklaranttyń menshigi bolyp tabylmasa, qolma-qol aqsha qarajatynyń jáne (nemese) aqsha quraldarynyń kózi týraly, olardyń ıeleri týraly málimetter, sondaı-aq osyndaı qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn boljamdy paıdalaný týraly málimetter;

      4) qolma-qol aqsha qarajatyn jáne (nemese) aqsha quraldaryn tasymaldaý marshrýty jáne tásili týraly (tasymaldaý júzege asyrylatyn kóliktiń túri) málimetter kórsetilýge tıis.

      18. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qaıtys bolǵandardyń deneleri (máıitteri) salynǵan tabyttardy jáne kúli salynǵan saýyttardy ótkizý kezinde jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa retinde qaıtys bolǵan adamnyń denesi (máıiti) salynǵan tabytty nemese kúli salynǵan saýyttardy alyp júretin adam bergen erkin nysandaǵy ótinish paıdalanylýy múmkin.

      19. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin qaıtys bolǵandardyń deneleri (máıitteri) salynǵan tabyttardy jáne kúli salynǵan saýyttardy kedendik deklaraııalaý kezinde mynadaı qujattar:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynda azamattyq hal aktilerin tirkeý úshin aıqyndalǵan tártippen azamattyq hal aktilerin tirkeý bólimderi beretin qaıtys bolýy týraly kýálik ne qaıtys bolýy týraly medıınalyq kýálik ne kórsetilgen qujattardyń notarıat kýálandyrǵan kóshirmeleri, al jerlengenine uzaq ýaqyt ótýine baılanysty mundaı qujattar bolmaǵan kezde – áketiletin súıekterdi sáıkestendirýge múmkindik beretin ózge de qujattar;

      2) qaıta jerlengen jaǵdaıda eksgýmaııa ótkizý múmkindigi týraly jergilikti memlekettik sanıtarııalyq qadaǵalaý organdarynyń erkin nysandaǵy qorytyndysy;

      3) myrysh tabyttardy dánekerleý boıynsha jerleý qyzmetterin kórsetýdi júzege asyratyn mamandandyrylǵan uıymnyń olarda bógde salynymdardyń joqtyǵyn kórsete otyryp jáne qaıtys bolǵan adamnyń zattary men qundy zattary qaıtys bolǵan adamnyń denesimen (máıitimen) birge jóneltilgen jaǵdaıda olardyń tizimdemesi qosa berile otyryp, erkin nysandaǵy aktisi (anyqtamasy) usynylady.

      20. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin qaıtys bolǵandardyń deneleri (máıitteri) salynǵan tabyttardy jáne kúli salynǵan saýyttardy kedendik deklaraııalaý kezinde mynadaı qujattar:

      1) jóneltýshi eldiń ýákiletti mekemesi bergen qaıtys bolýy týraly kýálik ne qaıtys bolýy týraly medıınalyq kýálik ne osy qujattardyń kóshirmesi, al máıittiń jerlengenine uzaq ýaqyt ótýine baılanysty ondaı qujattar bolmaǵan kezde – ákelinetin súıekterdi sáıkestendirýge múmkindik beretin ózge de qujattar;

      2) myrysh tabyttardy dánekerleý boıynsha jerleý qyzmetterin kórsetýdi júzege asyratyn mamandandyrylǵan uıymnyń olarda bógde salynymdardyń joqtyǵyn kórsete otyryp jáne qaıtys bolǵan adamnyń zattary men qundy zattary qaıtys bolǵan adamnyń denesimen (máıitimen) birge jóneltilgen jaǵdaıda olardyń tizimdemesi qosa berile otyryp, erkin nysandaǵy aktisi (anyqtamasy) usynylady.

344-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde qujattardy usyný

      1. Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattarǵa:

      1) jeke basyn (sonyń ishinde kámeletke tolmaǵan adamnyń) kýálandyratyn qujattar;

      2) olarǵa qatysty kedendik deklaraııalaý júzege asyrylatyn, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn rastaıtyn, jeke tulǵada bar qujattar;

      3) eger tyıymdar men shekteýlerdi saqtaý osyndaı qujattardy usynýmen rastalsa, osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes jeke tulǵalar saqtaýǵa jatatyn tyıymdar men shekteýlerdiń saqtalǵanyn rastaıtyn qujattar;

      4) kóliktik (tasymaldaý) qujattary;

      5) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelý sharttarynyń saqtalýyn rastaıtyn, onyń ishinde sheteldik jeke tulǵany Qazaqstan Respýblıkasyna turaqty turýǵa qonys aýdarýshy dep tanýdy ne sheteldik jeke tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alýyn rastaıtyn qujattar;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn ákelý kezinde resimdelgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolý úshin osyndaı kólik quralynyń shyǵarylǵanyn rastaıtyn jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa;

      7) osy Kodekstiń 343-baby 1-tarmaǵynyń 11) tarmaqshasyna sáıkes kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn nemese jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı kólik quralynyń bir bóligin sáıkestendirýge múmkindik beretin málimetter qamtylǵan qujattar;

      8) jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) oǵan ıelik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattar;

      9) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılarda qolma-qol aqsha qarajatynyń jáne (nemese) aqsha quralynyń shyqqan jerin rastaıtyn qujattar;

      10) osy Kodekstiń 343-babynyń 19 jáne 20-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattar;

      11) osy Kodekstiń 343-babynyń 11-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda deklarant atynan jáne onyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin tulǵanyń ókilettigin rastaıtyn senimhat nemese ózge de qujat jatady.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattarda jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn málimetter qamtylmaǵan jaǵdaıda mundaı málimetter ózge de qujattarmen rastalýy múmkin.

      3. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý kezinde keden organdary olar boıynsha málimetterdi shet tilinen aýdarýdy talap etpeıtin qujattar tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Jeke tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ıesimen birge jóneltiletin jáne ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ne ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ǵana ótkizý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen qujattarǵa qosymsha osy Kodekstiń 343-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes berilgen jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııanyń danasy usynylady.

      Keden organyna atalǵan jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa usynylmaǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, eger jeke tulǵa basqasha dáleldeı almasa, sheginde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı ákelinetin qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalardan asyryla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen taýarlar retinde qaralady.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar, eger olardy keden organy men deklaranttyń nemese deklarant atynan jáne onyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin adamnyń jolǵa qoıylǵan aqparattyq ózara is-qımyly sheńberinde keden organy alýy múmkin bolsa, usynylmaýy múmkin. Aqparattyq ózara is-qımyl tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      6. Jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany qabyldaýdy jáne ony tirkeýdi keden organy óteýsiz negizde júzege asyrady.

345-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý

      1. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletinderdi qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatyna qaraı mynadaı taýarlar:

      1) erkin aınalymǵa;

      2) áketý úshin;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy úshin;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ýaqytsha bolýy úshin shyǵarylýǵa jatady.

      2. Kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa nemese áketý úshin shyǵarýdy:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp, osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdar, salyqtar tólengen;

      2) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýler saqtalǵan jaǵdaıda keden organy júrgizedi.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar shyǵarýdy keden organy tıisti shottarǵa jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty tólengen kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary esepke jatqyzylǵanǵa deıin júrgizedi.

      Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarýdy kedendik bajdar, salyqtar tólengenge deıin keden organy júrgizedi.

      4. Kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ýaqytsha bolýy úshin shyǵarýdy keden organy:

      1) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar osy Kodekstiń 347 jáne 348-baptaryna sáıkes ýaqytsha ákelinýi ne ýaqytsha áketilýi múmkin;

      2) osy Kodekstiń 354-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý qamtamasyz etilgen;

      3) osy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýler saqtalǵan jaǵdaıda júrgizedi.

      5. Kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar erkin aınalymǵa shyǵarylǵan nemese "jasyl" dálizden shyǵý (kirý) syzyǵyn ne kelý nemese ketý oryndarynda kedendik operaııalardy aıaqtaý syzyǵyn kesip ótken kezden bastap áketý úshin shyǵarylǵan dep esepteledi.

      Kedendik deklaraııalaýǵa jatpaıtyn jáne olarǵa qatysty kedendik operaııalardy kólik quralynan shyqpaı jasaý múmkindigi beriletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar osyndaı taýarlarǵa qatysty kelý nemese ketý oryndarynda kedendik baqylaýdy júrgizý aıaqtalǵan kezden bastap erkin aınalymǵa shyǵarylǵan nemese áketý úshin shyǵarylǵan dep esepteledi.

      6. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý osy Kodekstiń 192-babyna sáıkes belgilengen sharttar saqtalǵan kezde jáne tártippen júrgiziledi.

      7. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý, osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen merzimde aıaqtalýǵa tıis.

      Taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin oryndarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý, kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, deklaranttyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý sharttarynyń saqtalǵanyn rastaǵanynan keıin jáne kedendik baqylaý júrgizilgennen keıin dereý aıaqtalýǵa tıis.

      8. Sanıtarııalyq-karantındik, veterınarııalyq, karantındik fıtosanıtarııalyq jáne memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) basqa da túrlerine jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarý memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) tıisti túri júzege asyrylǵannan keıin júrgiziledi.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar taýarlardyń mynadaı sanattaryn:

      1) osy Kodekstiń 381 jáne 382-baptaryna sáıkes ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn;

      2) osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes paıdalaný jáne (nemese) bılik etý boıynsha olarǵa qatysty shekteýler qoıylǵan taýarlardy qospaǵanda, olar erkin aınalymǵa shyǵarylǵan kezden bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesine ıe bolady.

      10. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesine ıe bolǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolady jáne paıdalanýy jáne (nemese) bılik etý boıynsha shekteýlersiz paıdalanylady.

346-bap. Iesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ıesimen birge jóneltiletin bagajda ótkiziletin:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde tirkelmegen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary;

      2) osy tarmaqtyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, olardy kelý ornynan keden organyna deıin tasymaldaý úshin osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdi júzege asyratyn jeke tulǵa turaqty nemese ýaqytsha turatyn qyzmet aımaǵynda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, dıplomatııalyq ókildikterdiń basshylary, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń dıplomatııalyq ókildikteriniń dıplomatııalyq jáne ákimshilik-tehnıkalyq personalynyń músheleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń konsýldyq mekemeleriniń basshylary jáne basqa da konsýldyq laýazymdy adamdary, konsýldyq mekemeleriniń konsýldyq qyzmetkerleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan halyqaralyq uıymdardyń janyndaǵy ókildikteriniń qyzmetkerleri, olardyń birge turatyn otbasy músheleri ne osyndaı tulǵalardyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha ózge de adamdar taýarlardy kelý ornynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdi júzege asyratyn tulǵalardyń ótinishi boıynsha aıqyndalatyn keden organyna deıin tasymaldaý úshin osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar;

      4) bastapqy jaıǵasýǵa arnalǵan taýarlardy qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna dıplomatııalyq ókildikterdiń qyzmetkerleri, konsýldyq mekemelerdiń jumyskerleri, halyqaralyq uıymdar janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan ózge de uıymdar men olardyń ókildikteriniń personaly (qyzmetkerleri, laýazymdy adamdary), olarmen birge turatyn otbasy músheleri taýarlardyń kelý ornynan qyzmet aımaǵynda (óńirinde) olar qyzmetkerleri, jumyskerleri, personaly (qyzmetkerleri, laýazymdy adamdary) bolyp tabylatyn dıplomatııalyq ókildikter, konsýldyq mekemeler, halyqaralyq uıymdar janyndaǵy memleketter ókildikteri, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, ózge de uıymdar men olardyń ókildikteriniń ornalasqan keden organyna deıin tasymaldaý úshin ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlary;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń basshylary, dıplomatııalyq ókildiktiń dıplomatııalyq personalynyń músheleri jáne konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq laýazymdy adamdary, olarmen birge turatyn otbasy músheleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha olardy kelý ornynan ketý ornyna deıin tasymaldaý úshin ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin.

      2. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetterdi Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde olardyń jetkizilý ornyn:

      1) osyndaı kólik quraldary menshik ıesiniń tapsyrmasy boıynsha ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty – jeke tulǵanyń – jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralynyń menshik ıesiniń turaqty ne ýaqytsha turǵylyqty jeri týraly málimetter negizinde, al jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de kólik quraldaryna qatysty – jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn ákeletin jeke tulǵanyń ótinishi negizinde;

      2) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – osyndaı taýarlar deklarantynyń orny nemese boljamdy turaqty ne ýaqytsha turǵylyqty jeri týraly málimetter negizinde;

      3) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdi júzege asyratyn tulǵanyń málimdegen málimetteri negizinde;

      4) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – qyzmetkeri, jumyskeri, personaly (qyzmetkeri, laýazymdy adamy) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin tulǵa bolyp tabylatyn dıplomatııalyq ókildikterdiń, konsýldyq mekemelerdiń, halyqaralyq uıymdar janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdar men olardyń ókildikteriniń ornalasqan orny týraly málimetter negizinde;

      5) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – ketý orny týraly málimetter negizinde jóneltýshi keden organy aıqyndaıdy.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy tasymaldaý kezinde kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes deklarant retinde áreket etetin jeke tulǵa osy Kodekstiń 230-babynda tasymaldaýshy úshin kózdelgen mindetterdi oryndaıdy.

      5. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 354-baby eskerile otyryp, osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes usynylady.

347-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn ýaqytsha ákelý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekette tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn sheteldik jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha bir jyldan kóp emes merzimge ákelýine jol beriledi.

      Osy Kodekstiń 342-baby 2-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekette tirkelmegen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha bir jyldan aspaıtyn merzimge ákelýge jol beriledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń múshesi bolyp tabylmaıtyn memlekette tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter jeke tulǵalarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha bir jyldan kóp emes merzimge ákelýine jol beriledi.

      2. Osy baptyń 1 jáne 4-tarmaqtaryndaǵy erejeleri osy Kodekstiń 381 jáne 382-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelýge quqyly, jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelinetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekette tirkelgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde tirkelmegen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty qoldanylmaıdy.

      Kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, kórsetilgen jeke tulǵalarǵa bolý memleketinde artyqshylyqtardy usyný merzimine jol beriledi.

      Kórsetilgen merzim uzartylǵan jaǵdaıda osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen tulǵalardyń ótinishi boıynsha keden organy jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelý merzimin osyndaı uzartý kezeńine uzartady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń dıplomatııalyq ókildikteriniń qyzmetkerleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń konsýldyq mekemeleriniń jumyskerleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń qyzmetkerleri bolyp tabylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń jeke tulǵalary ýaqytsha ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn ýaqytsha ákelýge osy Kodekstiń 354-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý usynylǵan jaǵdaıda jol beriledi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde tirkelgen sheteldik jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan ekinshi jáne kelesi kezekti kólik quraldaryn ýaqytsha ákelýine osyndaı tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen, buryn ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary bolǵan kezde osy Kodekstiń 354-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetterdiń oryndalýy qamtamasyz etilgen jaǵdaıda jol beriledi.

      Osy tarmaqtyń qoldaný maqsattary úshin jeke paıdalanýǵa arnalǵan ekinshi jáne kelesi kezekti kólik quraldary dep jeke paıdalanýǵa arnalǵan sol tıptegi kólik quraldary (avto- jáne motokólik quraldary, avto- jáne motokólik quraldarynyń tirkemeleri, sý kemeleri nemese áýe kemeleri) sııaqty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna buryn ýaqytsha ákelingen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmegen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary túsiniledi.

      5. Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda mundaı kólik quraldary ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótkenge deıin, kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary tárkilengen nemese sot sheshimi boıynsha memleket menshigine aınaldyrylǵan ne osy Kodekstiń 36-babynyń 2-tarmaǵyna nemese 456-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń mártebesin alǵan ne kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty osy Kodekstiń 34-baby 7-tarmaǵynyń 8) tarmaqshasynda kózdelgen mán-jaılar bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, osy bapqa sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý, erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda nemese ózge de maqsattarda kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

      Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótkenge deıin deklarant osy Kodekste belgilengen tártippen osyndaı kólik quraldaryn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa quqyly.

      Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzimi ótkennen keıin mundaı kólik quraldary osy Kodekste belgilengen tártippen kedendik rásimdermen ornalastyrylady ne mundaı kólik quraldaryna qatysty áketý, erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda nemese osy bapqa sáıkes ózge de maqsattarda kedendik deklaraııalaý júzege asyrylady.

      Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes alyp qoıylǵan ne olarǵa tyıym salynǵan jaǵdaıda mundaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty ýaqytsha ákelý merziminiń ótýi toqtatyla turady.

      Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn alyp qoıýdyń ne olarǵa tyıym salýdyń kúshin joıý týraly sheshim qabyldanǵan jaǵdaıda osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn alyp qoıý ne olarǵa tyıym salý osy baptyń 9-tarmaǵynda kózdelgen ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn deklaranttyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda berý shartyn buzýmen baılanysty bolǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty ýaqytsha ákelý merziminiń ótýi mundaı sheshim zańdy kúshine engen kúninen bastap qaıta bastalady.

      Olarǵa qatysty osy baptyń 1 nemese 2-tarmaǵynda kózdelgen merzim ótkenge deıin osy tarmaqta kózdelgen áreketter jasalmaǵan ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn, mundaı kidirtýge deıin osy Kodekstiń 351-baby 2-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan jaǵdaıdy qospaǵanda, osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes qyzmet aımaǵynda osyndaı kólik quraldary bolatyn keden organy kidirtedi.

      6. Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary, eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda deklaranttyń is júzinde ıeliginde jáne paıdalanýynda bolýǵa tıis.

      Deklarant ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn ózge tulǵaǵa, sonyń ishinde osyndaı kólik quraly menshik quqyǵymen tıesili tulǵaǵa osy bapta belgilengen jaǵdaılarda jáne sharttarmen berýi múmkin.

      7. Eger osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary:

      1) osy Kodekstiń 381 jáne 382-baptaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelýge quqyly jeke tulǵalarǵa – osyndaı berý júzege asyrylatyn jeke tulǵalardyń osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelýi maqsatynda kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵannan keıin;

      2) osy tarmaqtyń 1-tarmaqshasynda kórsetilmegen tulǵalarǵa – mundaı berý júzege asyrylatyn jeke tulǵalardyń osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn erkin aınalymǵa shyǵarýy maqsatynda kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵannan keıin berilse, mundaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn berýge ruqsat etiledi.

      8. Keden organynyń ruqsatynsyz jáne kedendik deklaraııalaýsyz deklaranttyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan mynadaı kólik quraldaryn:

      1) ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn – tehnıkalyq qyzmet kórsetý, jóndeý (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda) júrgizý jáne (nemese) saqtaý úshin ózge tulǵanyń ıelik etýine;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń jeke tulǵasy ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn – onyń ata-anasyna, balalaryna, tirkelgen nekede turǵan jubaıyna (zaıybyna);

      3) sheteldik jeke tulǵa ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn – ózge sheteldik jeke tulǵalarǵa;

      4) ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan sý nemese áýe kemesin – kemeniń tehnıkalyq qurylǵysynda kórsetilgen tulǵalardyń qatysýynsyz ony paıdalaný boljanbaıtyn jaǵdaıda osy kólik quraldaryn paıdalaný maqsatynda basqarý úshin sý kemesiniń kapıtanyna, áýe kemesiniń komandırine, ekıpaj múshelerine;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń dıplomatııalyq ókildigine jáne (nemese) konsýldyq mekemesine, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń halyqaralyq uıym janyndaǵy ókildigine tirkelgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń osyndaı dıplomatııalyq ókildiginde jáne (nemese) konsýldyq mekemesinde, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń halyqaralyq uıym janyndaǵy ókildiginde jumys isteıtin jeke tulǵa ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqanEýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń osyndaı dıplomatııalyq ókildigine jáne (nemese) konsýldyq mekemesine, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń halyqaralyq uıym janyndaǵy ókildiginiń ózge qyzmetkerine berýine ruqsat etiledi.

      9. Keden organynyń ruqsatymen jáne kedendik deklaraııalaýsyz deklaranttyń mynadaı kólik quraldaryn:

      1) sheteldik jeke tulǵa ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn – osy Kodekstiń 354-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy qamtamasyz etilgen jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń jeke tulǵasyna;

      2) ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn – eger osyndaı áketýdi deklaranttyń qaıtys bolýy, aýyr naýqastanýy sebebi boıynsha nemese ózge de obektıvti sebep boıynsha júzege asyrý múmkin bolmasa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı kólik quralyn áketý úshin ózge de tulǵaǵa berýine ruqsat etiledi.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynyń birinshi abzaynda kórsetilgen keden organy ruqsatynyń nysanyn jáne ony keden organynyń berýi tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      11. Osy baptyń 8 jáne 9-tarmaqtarynda belgilengen jaǵdaılarda, deklarantty qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraly berilgen jeke tulǵalar osyndaı kólik quralyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy ózge tulǵalarǵa berýge quqyly emes.

      12. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn deklaranttyń osy baptyń 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynda belgilengen jaǵdaılarda erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda olardy kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵannan keıin berýine ruqsat etiledi.

      Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn osy baptyń 7, 8 jáne 9-tarmaqtarynda belgilengenderden ózge jaǵdaılarda berý faktileri anyqtalǵan jaǵdaıda, erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda olardy kedendik deklaraııalaý júzege asyrylǵanǵa deıin osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes mundaı kólik quraldaryn keden organdary kidirtedi.

      13. Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda deklaranttyń osy baptyń 8 jáne 9-tarmaqtarynda belgilengen jaǵdaılarda ózge tulǵaǵa berýi deklarantty osy bapta belgilengen talaptardy saqtaý mindetinen bosatpaıdy, sondaı-aq osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn ýaqytsha ákelý merzimin toqtata turmaıdy jáne uzartpaıdy.

348-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jeke tulǵalardyń ýaqytsha áketýi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketýine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde óziniń ýaqytsha bolý kezeńinde ruqsat etiledi.

      2. Eger ýaqytsha áketiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy sáıkestendirý olardy kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta ákelýge yqpal etetin bolsa, jeke tulǵanyń ótinishi boıynsha keden organy osyndaı taýarlardy sáıkestendirýdi júrgizedi. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy sáıkestendirý týraly jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada kórsetiledi, onyń bir danasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan osyndaı taýarlardy ýaqytsha áketýdi júzege asyratyn jeke tulǵaǵa beriledi.

      Mundaı sáıkestendirýdiń bolmaýy jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı, keden organyna bul taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan olardy áketkennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelinetinin rastaǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta ákelýine kedergi bolmaıdy.

      3. Ýaqytsha áketilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna tehnıkalyq qyzmet kórsetýge nemese jóndeý boıynsha operaııalar júrgizýge osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolǵan kezde qajet bolǵanda jol beriledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóligine sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyna Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti ýákiletti memlekettik organdarda esepke alýǵa (tirkelýge) jatatyn onyń bólshekterin aýystyrýǵa baılanysty jóndeý júrgizý kezinde aýystyrylǵan bólshegi mundaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelý kezinde erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

349-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik tólemderdi qoldaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar, osy bapta osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar qoldanýdyń ózgeshe tártibi belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, tóleýge jatady.

      2. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sanattaryna qaraı kedendik bajdardyń, salyqtardyń biryńǵaı mólsherlemelerin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelýdiń qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalary men tásilin, sondaı-aq olarǵa qatysty jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sanattaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Osy bapta Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy qoldanýdyń ózgeshe tártibi belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Komıssııa aıqyndaıtyn qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalary sheginde ákelinedi.

      Kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan osyndaı taýarlardy ákelýdiń tásilderine qaraı Komıssııa aıqyndaıdy. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ıesimen birge jóneltiletin jáne (nemese) ıesimen birge jóneltilmeıtin bagajda jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelýdiń mundaı normalary buryn qoldanysta bolǵan jáne júrý joly men mejeli ornynda qajetti, jatqyzý ólshemsharttaryn Komıssııa aıqyndaıtyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar esepke alynbaı aıqyndalady.

      Komıssııa taýarlarǵa qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna olardy ákelýdiń tásiline qaraı ýákiletti organ Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelýdiń Komıssııa aıqyndaǵannan da anaǵurlym qatań qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalaryn belgileýi múmkin taýarlardyń sanattaryn aıqyndaýǵa quqyly.

      Komıssııa olardyń sheginde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı ákelinetin qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalardy aıqyndaý kezinde osyndaı normalardy qoldaný tártibin, onyń ishinde kórsetilgen normalar ákelinetin osyndaı taýarlardy esepke alý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelý kúnin anyqtaý tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar olardyń qunyna, salmaǵyna jáne (nemese) sanyna qaramastan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı áketiledi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar ýaqytsha áketilgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin, tabıǵı tozýdyń saldarynan bolǵan ózgeristerden, sondaı-aq tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý saldarynan bolǵan ózgeristerden basqa, olar ózgerissiz kúıinde saqtalǵan jáne bul taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketilgennen keıin olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelinýi osy Kodekstiń 348-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes belgilengen tártippen keden organyna rastalǵan jaǵdaıda olardyń qunyna, salmaǵyna jáne (nemese) sanyna qaramastan, kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinedi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan olar ýaqytsha áketilgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelinýi keden organyna rastalmaǵan kezde, osyndaı taýarlarǵa osy baptyń 1, 3 jáne 8-tarmaqtarynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy qoldanýdyń tártibi qoldanylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde tirkelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan olar ýaqytsha áketilgennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı ákelinedi.

      6. Tizbesi men sanyn Komıssııa aıqyndaıtyn buryn qoldanysta bolǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy sheteldik jeke tulǵalar osyndaı taýarlardyń qunyna jáne (nemese) salmaǵyna qaramastan ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý kezeńinde kedendik bajdar, salyqtar tólemeı ákele alady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilmegen, sheteldik jeke tulǵalar ózderi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý kezeńine ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda, 7-tarmaǵynyń birinshi bóliginde, sondaı-aq 8-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy qoldaný tártibi qoldanylady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekette tirkelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn sheteldik jeke tulǵalar jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń jeke tulǵalary kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı, bir jyldan kóp emes merzimge ákele alady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty osy Kodekstiń 347-baby 7-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda jáne 12-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılarda osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdar, salyqtar tólenedi.

      8. Komıssııa jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sanattaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osyndaı taýarlardy ákeletin tulǵalarǵa jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelý tásilderine qaraı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelý jaǵdaılary men sharttaryn, sondaı-aq osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) bılik etý boıynsha shekteýlerdi aıqyndaýǵa quqyly.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, onyń ishinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn osy Kodekstiń 381 jáne 382-baptarynda kórsetilgen tulǵalardyń – kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelý jaǵdaılary men sharttary osy Kodekstiń atalǵan baptarynda, al osy Kodekstiń 379-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalardyń – Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda aıqyndalady.

      9. Kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy qoldaný tártibi, osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylýy, sondaı-aq olardy tóleý merzimi osy Kodekstiń 24-taraýyna sáıkes aıqyndalady.

      10. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtardy salý obektisi bolyp tabylady.

      11. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý maqsattary úshin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sanatyna jáne qoldanylatyn mólsherlemeler túrlerine qaraı olardy esepteýge arnalǵan baza jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı mándegi fızıkalyq sıpattamalary (sany, massasy, sonyń ishinde taýar tutynylǵanǵa deıin odan ajyramaıtyn jáne (nemese) bólshektep satý úshin taýar salynyp usynylatyn onyń bastapqy qaptamasy eskerilgendegi massasy, kólemi nemese taýardyń ózge de sıpattamalary) bolyp tabylady.

      Jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý maqsattary úshin taýarlardyń túrine jáne qoldanylatyn mólsherlemelerdiń túrlerine qaraı jıyntyq kedendik tólem quramyna kiretin kedendik bajdardy esepteýge arnalǵan baza jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny jáne (nemese) olardyń zattaı mándegi fızıkalyq sıpattamalary (sany, massasy, onyń ishinde taýar tutynylǵanǵa deıin odan ajyramaıtyn jáne (nemese) bólshektep satý úshin taýar salynyp usynylatyn onyń bastapqy qaptamasy eskerilgendegi massasy, kólemi nemese taýardyń ózge de sıpattamalary) bolyp tabylady. Jıyntyq kedendik tólemniń quramyna kiretin salyqtardy esepteýge arnalǵan baza osy Kodekstiń 82-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý maqsattary úshin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary bolyp tabylatyn avto- jáne motokólik quraldarynyń shyǵarylǵan kezi men qozǵaltqyshynyń jumys kólemin aıqyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      12. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen júzege asyrylady.

      13. Eger osy Kodekste ózgeshe belgilenbese biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý maqsattary úshin, jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa keden organynda tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn mólsherlemeler qoldanylady.

      14. Kedendik bajdardyń, salyqtardyń biryńǵaı mólsherlemelerin qoldana otyryp tóleýge jáne (nemese) óndirip alýǵa jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy kedendik bajdardy, salyqtardy esepteýge arnalǵan bazany jáne kedendik bajdardyń, salyqtardyń tıisti biryńǵaı mólsherlemesin qoldaný arqyly aıqyndalady.

      15. Jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge jáne (nemese) óndirip alýǵa jatatyn soma kedendik bajdardyń eseptelgen somasy men salyqtardyń eseptelgen somasyn qosý arqyly aıqyndalady. Jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyn esepteý mynadaı tásildermen:

      1) kedendik bajdar somasyn esepteý kedendik bajdardy esepteýge arnalǵan bazany jáne kedendik bajdar mólsherlemeleriniń tıisti túrin qoldaný arqyly júrgiziledi;

      2) salyqtar somasyn esepteý Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      16. Deklarant nemese kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindeti týyndaǵan ózge de tulǵalar jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi bolyp tabylady.

      17. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý maqsattary úshin sheteldik valıýtany qaıta esepteý tártibi, olardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý kezi (tólem kúni), kedendik bajdar, salyqtar men ózge de aqsha somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) tártibi osy Kodekstiń 8, 9, 10 jáne 11-taraýlaryna sáıkes aıqyndalady.

      Eger halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty sheteldik valıýtany Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteý júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      18. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar osy tarmaqtyń ekinshi bóligi eskerile otyryp, osy Kodekstiń 94-babynyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtaryna sáıkes tóleýge jatady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna sheteldik jeke tulǵalar ýaqytsha ákeletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólemder túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar, aýmaǵynda osy Kodekstiń 351-babynyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tóleýge jatady.

      19. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólemder túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasymen tóleýge jatady.

      20. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólemder túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar osy baptyń 18-tarmaǵyna sáıkes mundaı kedendik tólemder tóleýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes aıqyndalǵan shottarǵa tólenedi.

      21. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar osy baptyń 18-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdar tóleýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń valıýtasymen tólenedi.

      22. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qolma-qol aqshasyz tártippen ne qolma-qol aqshamen júzege asyrylady.

      23. Biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý kezinde osy Kodekstiń 74-babynyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen kedendik tólemder tólenbeıdi.

      24. Kedendik deklaraııalaý osy taraýǵa sáıkes júzege asyrylatyn taýarlarǵa qatysty biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy jeke tulǵalar kedendik kiris orderi ne Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de kedendik qujat negizinde tóleıdi.

      25. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik tólemderdi osyndaı taýarlar shyǵarýdy júrgizetin keden organy kedendik deklaraııalaý kezinde deklaranttyń málimdegen málimetteri negizinde, sondaı-aq kedendik baqylaýdy júrgizý nátıjeleri boıynsha esepteıdi.

      Tóleýge jatatyn kedendik tólemder somalaryn aıqyndaý úshin qajetti jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar týraly tolyq jáne anyq málimetterdi keden organyna málimdeý mindeti deklarantqa júkteledi.

      26. Osy Kodekstiń 351-baby 6, 7 jáne 15-tarmaqtarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardy, salyqtardy keden organy biryńǵaı mólsherlemeler boıynsha óndirip alynatyn kedendik bajdar, salyqtar ne jıyntyq kedendik tólem túrinde óndirip alynatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń esep-qısabymen esepteıdi.

      Kórsetilgen esep-qısaptyń nysanyn, ony toltyrý men osyndaı esep-qısapqa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin ýákiletti organ belgileıdi.

350-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny

      1. Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge júretin aktilerde kózdelgen qujattar paıdalanylatyn, halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny chekterde, shottarda, bırkalarda jáne zatbelgilerde nemese jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa retinde olarǵa qatysty jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny týraly málimetti qamtıtyn osyndaı taýarlardy satyp alý týraly ózge de qujattarda kórsetilgen qun negizinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııada málimdeledi.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn rastaý úshin jeke tulǵa jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn málimdeýge negiz bolǵan qujattardyń túpnusqalaryn, al tasymaldaýshy jetkizetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty – qujattardyń túpnusqalaryn ne olardyń kóshirmelerin usynady.

      Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń jáne mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge júretin aktilerde kózdelgen qujattarda málimdeledi. Bul rette jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny retinde, eger ol Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattarda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunynan asyp ketken jaǵdaıda ǵana halyqaralyq poshta jóneltiliminiń jarııalanǵan qundylyǵy qaralady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyna olardy tasymaldaý men saqtandyrý boıynsha shyǵyndar qosylmaıdy.

      2. Jeke tulǵa jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn rastaýǵa usynylǵan qujattardaǵy málimetterdiń anyqtyǵyn dáleldeýge quqyly.

      Jeke tulǵa uqsas taýarlardy bólshek saýdada satýdy júzege asyratyn sheteldik uıymdardyń praıs-paraqtaryn, katalogtaryn, jarnamalyq prospektilerin jáne býkletterin qosymsha usynýy múmkin.

      3. Keden organy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn uqsas taýarlardyń baǵasy týraly ózinde bar aqparattyń negizinde mynadaı:

      1) jeke tulǵada osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny týraly málimet qamtylǵan qajetti qujattar bolmaǵan;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge jiberiletin Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattarda jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny týraly málimetterdiń bolmaýy jáne osyndaı taýarlarmen birge júretin jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny týraly málimetter qamtylǵan qujattar bolmaǵan;

      3) olar týraly málimet jeke paıdalanýǵa arnalǵan deklaraııalanatyn taýarlar men jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn rastaý úshin jeke tulǵa usynǵan qujattarda qamtylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy sáıkestendirý múmkindigi bolmaǵan;

      4) eger jeke tulǵa osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyn rastaý úshin usynǵan qujattarda qamtylǵan málimetterdiń anyqtyǵyn dáleldemese, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵa usynǵan qujattarda nemese halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge jiberiletin Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattarda anyq emes málimetter bar ekenin paıymdaýǵa negizdelgen sebepter bolǵan;

      5) ol boıynsha osyndaı uqsas taýarlar ádettegi (naryqtyq) saýda jaǵdaılarynda satylatyn nemese usynylatyn satyp alý elinde uqsas taýarlardyń naryqtyq qunynyń málimdelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunymen sáıkes kelmegen jaǵdaılarda aıqyndaıdy.

      4. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń quny týraly aqparat retinde keden organy jeke tulǵa usynǵan málimetterdi eskere otyryp, uqsas taýarlardy bólshek saýdada satýdy júzege asyratyn sheteldik uıymdardyń katalogtary men saıttarynda kórsetilgen málimetterdi de paıdalana alady.

      5. Osy bapty qoldaný maqsattary úshin uqsas taýar dep ákelinetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sıpattamalaryna jaqyn sıpattamalary bar, ıaǵnı óziniń maqsaty, qoldanylýy, sapalyq, tehnıkalyq jáne ózge de sıpattamalary boıynsha jeke paıdalanýǵa arnalǵan deklaraııalanatyn taýarmen salystyrýǵa bolatyn taýar túsiniledi.

351-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Deklaranttyń jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa qoldanyla otyryp, kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn, halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindeti keden organynyń jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany tirkegen kezinen bastap týyndaıdy.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, deklaranttyń jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııa qoldanyla otyryp, kedendik deklaraııalaýǵa jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindeti mynadaı:

      1) osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha jáne (nemese) kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha mindetti oryndaý;

      2) eger jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes olardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler belgilenbese, kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý;

      3) osy baptyń 7-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bul kezeńde bastalmaǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) bılik etý boıynsha shekteýlerdiń qoldanylý merziminiń ótýi;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osyndaı kólik quraldarynyń ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótkenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń áketilýi;

      5) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osyndaı kólik quraldarynyń ýaqytsha bolýy múmkin merzimi ótkenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn bir mezgilde mynadaı:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda osyndaı kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótken kúnnen bastap alty aıdan keshiktirilmeı nemese Komıssııa aıqyndaýǵa quqyly neǵurlym uzaq merzimnen keshiktirilmeı júzege asyrylýy;

      osyndaı kólik quraldaryna qatysty osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalmaý sharttary saqtala otyryp áketilýi;

      6) osyndaı ornalastyrýǵa deıin osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 347-babynyń 5-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      7) osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osy bapqa sáıkes osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merziminiń bastalýyn qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde bul taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      9) jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kezde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetke qatysty – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarýdan keden organynyń bas tartýy;

      10) osyndaı jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany qaıtaryp alý;

      11) osyndaı kidirtý týyndaǵanǵa deıin kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy keden organynyń kidirtýi;

      12) mundaı sheshim qabyldanǵanǵa deıin týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetke qatysty – eger buryn osyndaı taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý júrgizilmese, olarǵa qatysty qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan, qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alynǵan nemese tyıym salynǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń osy Kodekske sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilýi, ýaqytsha saqtaýǵa qoıylýy ne shyǵarylýy;

      13) osy Kodekstiń 353-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      14) osy Kodekstiń 353-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıda;

      15) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyna qatysty – osy Kodekstiń 353-baby 9-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalar qoldanylmaý;

      16) osy Kodekstiń 353-baby 9-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalar qoldanylmaý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Komıssııa naq sol jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet ártúrli tulǵalarda ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe márte, sonyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndaǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet toqtatylatyn mán-jaılar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekette bastalǵan jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet toqtatylatyn mán-jaılardy, sondaı-aq keden organdarynyń osyndaı mán-jaılardyń bastalǵanyn rastaý jónindegi ózara is-qımyl tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      4. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy qospaǵanda, erkin aınalym maqsatynda deklaraııalanatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet (kedendik bajdar, salyqtar tóleýge jatady) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarǵanǵa deıin oryndaýǵa jatady.

      5. Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde tóleýge jatady.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary osy Kodekstiń 347-babynyń talaptary buzyla otyryp, ózge tulǵalarǵa berilgen jaǵdaıda – berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolý úshin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralynyń shyǵarylý kúni;

      2) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý jaǵdaılaryn qospaǵanda, osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzim sheginde joǵalǵan jaǵdaıda – jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn joǵaltý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolý úshin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń shyǵarylý kúni;

      3) osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmeýine baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolǵan jaǵdaıda – osy Kodekstiń 347-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzimniń ótý kúni dep esepteledi.

      7. Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelý talaptaryn jáne (nemese) osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) bılik etý boıynsha shekteýlerdi buzý áreketteri jasalǵan jaǵdaıda oryndaýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaı bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bolyp osyndaı áreketterdi jasaýdyń birinshi kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý kúni esepteledi.

      8. Osy Kodekstiń 347-baby 9-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quralyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin bergen jaǵdaıda osyndaı ýaqytsha ákelingen kólik quraly berilgen tulǵanyń deklarantpen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindeti bolady.

      9. Osy Kodekstiń 347-babynyń talaptaryn buza otyryp, ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn ózge tulǵalarǵa bergen jaǵdaıda, mundaı tulǵalardyń osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldarynyń deklarantymen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindeti bolady.

      10. Ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn erkin aınalymǵa shyǵarý maqsatynda kedendik deklaraııalaý kezinde, sondaı-aq osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn erkin aınalymǵa shyǵarý júrgizilgendeı tóleýge jatady.

      Osyndaı kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin soǵan sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelý maqsatynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary shyǵarylǵan jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      11. Osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar oǵan sáıkes atalǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar erkin aınalym úshin shyǵarylǵan jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnge eseptelgen jáne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatylýyna baılanysty tólenbegen kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary mólsherinde tóleýge jatady.

      12. Osy Kodekstiń 342-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy óziniń turaqty nemese ýaqytsha turatyn jerinde ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵada jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan ótinishti keden organy tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      13. Osy Kodekstiń 342-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet óziniń turaqty jáne ýaqytsha turatyn jerinde osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵada mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý;

      2) eger jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýler belgilenbese, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp áketiletin osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaý merzimi ótkenge deıin áketý;

      4) osy bapqa sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merziminiń bastalǵan jaǵdaılaryn qospaǵanda, avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde bul taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      6) joıý kedendik rásimine nemese memleket paıdasyna bas tartý kedendik rásimimen taýarlardyń ornalastyrylýy;

      7) osyndaı kidirtýge deıingi týyndaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organdarynyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kidirtýi;

      8) osy Kodekstiń 353-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasyna qatysty – osy Kodekstiń 353-baby 9-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalar qoldanylmaý;

      10) osy Kodekstiń 353-baby 9-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalar qoldanylmaý;

      11) osy Kodekstiń 353-babynyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıda toqtatylady.

      14. Osy Kodekstiń 342-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty taýarlardy ýaqytsha saqtaý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń 15-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      15. Osy baptyń 14-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵaltý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan ótinishti keden organynyń tirkegen kúni;

      2) osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar ózge tulǵaǵa berilgen jaǵdaıda – osyndaı berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý úshin usynylǵan ótinishti keden organynyń tirkegen kúni esepteledi.

      16. Osy baptyń 15-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý júrgizilgendeı tóleýge jatady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin osyndaı kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bolyp tabylatyn kúnge qoldanysta bolatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      17. Osy Kodekstiń 174-babynyń erejeleri Qazaqstan Respýblıkasyna turǵylyqty turýǵa qonys aýdarýǵa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alýǵa nıeti bar sheteldik jeke tulǵanyń ótkizetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlaryna qatysty qoldanylmaıdy.

      18. Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde belgilengen jaǵdaıdy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy anyq kedendik deklaraııalamaı, zańsyz ótkizý kezinde kedendik bajdar, salyqtar osy taraýǵa sáıkes esepteledi. Bul rette jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde is júzinde tólengen kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary qaıtadan tólenbeıdi (óndirip alynbaıdy), al artyq tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary osy Kodekske sáıkes qaıtarylýǵa jatady.

      Taýarlardy ákelý kezinde jeke tulǵa olardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar retinde málimdegen jáne osy taraýdyń erejelerine sáıkes mundaı ákelý kezinde olar jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatpaǵan, erkin aınalymǵa shyǵarylǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyna ákelý faktileri anyqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar osy Kodekstiń 2-bólimine sáıkes esepteledi.

352-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet:

      1) taǵaıyndalǵan poshta baılanysynyń operatorynda – halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy alýshyda – taǵaıyndalǵan poshta baılanysynyń operatory atalǵan tulǵanyń mekenjaıyna onyń atyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń kelip túskeni týraly habarlama jibergen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen)jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettaǵaıyndalǵan poshta baılanysynyń operatorynda mynadaı:

      1) osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde osy taraýǵa sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jáne (nemese) kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha mindetti oryndaý;

      2) kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelinetin taýarlardy alýshyǵa olar erkin aınalymǵa shyǵarylǵannan keıin berý;

      3) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń alýshysy tólegen kedendik bajdar, salyqtar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes anyqtalǵan shotqa aýdarylǵan;

      4) osy bapqa sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde bul taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      6) osy Kodekstiń 369-babynyń 13 nemese 16-tarmaǵyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń olardy jóneltýshige qaıtarylý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen)jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy alýshyda mynadaı:

      1) osy taraýǵa sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jáne (nemese) kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha mindetti oryndaý;

      2) eger osy Kodekstiń 349-babynyń 8-tarmaǵyna sáıkes osyndaı taýarlarǵa qatysty osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) bılik etý boıynsha shekteýler belgilenbese, kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp ákelinetin taýarlardy alýshyǵa olar erkin aınalymǵa shyǵarylǵannan keıin berý;

      3) osy bapqa sáıkes osyndaı joıylýǵa nemese osyndaı qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde bul taýarlardyń qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      5) osy Kodekstiń 369-babynyń 13 nemese 16-tarmaǵyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń olardy jóneltýshige qaıtarylý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      4. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen)jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar alýshyǵa berilgenge deıin osyndaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy alýshynyń oryndaýyna jatady (kedendik bajdar, salyqtar tóleýge jatady).

      5. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin (ákelingen)jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynyń oryndaýyna jatady.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵaltý ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – osyndaı joǵalýdy keden organy anyqtaǵan kún;

      2) kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar berilgen jaǵdaıda – osyndaı taýarlardy berý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – osyndaı berýdi keden organy anyqtaǵan kún bolyp esepteledi.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarý júrgizilgendeı tóleýge jatady.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty jolaýshylarǵa arnalǵan kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń mólsherlemeleri qoldanylady.

353-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne mundaı kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý tártibi

      1. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindeti bar tulǵalar oryndaıdy.

      2. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet olardy osy Kodekstiń 349, 351 jáne 352-baptarynda belgilengen tártippen jáne merzimde osy Kodekske sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn somalar mólsherlerinde tóleý arqyly oryndalady.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes jeke tulǵany habarsyz ketken nemese áreketke qabiletsiz dep tanyǵan jaǵdaıda jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes oryndalady.

      3. Osy Kodekste belgilengen merzimde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti tóleýshi oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan kezde ósimpuldar tólenedi.

      Osy Kodekstiń 349-babynyń 18-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette ósimpuldardy esepteý, tóleý, óndirip alý jáne qaıtarý osy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 351-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet toqtatylatyn mán-jaılardyń bastalǵany týraly rastaýdy alǵan jaǵdaıda ósimpuldar tólenbeıdi.

      Ósimpuldardy esepteý – osy Kodekstiń 124-babyna sáıkes, ósimpuldardy tóleý, esepke jatqyzý (qaıtarý) – osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes júzege asyrylady.

      4. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda keden organy osy Kodekske sáıkes osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshige, sondaı-aq kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindeti bolatyn tulǵalarǵa osy Kodekstiń 86-babyna sáıkes belgilengen merzimde kedendik bajdardyń, salyqtardyń tólenbegen somalary týraly habarlama jiberedi.

      Osy Kodekstiń 349-babynyń 18-tarmaǵyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette tólenýge jatatyn, al osy baptyń 10-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organy júzege asyrǵan jaǵdaılarda, kórsetilgen habarlamany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý úshin qajetti qujattardy alǵannan keıin kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdy júzege asyratyn keden organy joldaıdy.

      5. Keden organy osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen habarlamany mynadaı:

      1) osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýta baǵamyn qoldanatyn kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha eki eýroǵa balamaly jıyntyq somadan aspaıtyn mólsherde osy Kodekstiń 349-babynyń 24-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan bir kedendik kiris orderinde ne basqa kedendik qujatta eseptelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeý faktisi jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar shyǵarylǵannan keıin anyqtalǵan;

      2) osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy esepteý úshin valıýta baǵamyn qoldanatyn kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha eki eýroǵa balamaly jıyntyq somadan aspaıtyn mólsherde osy Kodekstiń 349-babynyń 26-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik bajdar, salyqtar bir esep-qısabynda eseptelgen kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeý faktisi anyqtalǵan jaǵdaılarda jiberilmeıdi.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet toqtatylady.

      7. Osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen habarlamada kórsetilgen merzimde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet oryndalmaǵan nemese tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaılarda, keden organy osy Kodekstiń 116-babynyń 9-tarmaǵynda kózdelgen is-qımyldardy júzege asyrady.

      8. Olarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar tólenbegen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa óndirip alýdy qoldaný osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti toqtatady.

      9. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalar mynadaı:

      1) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty tólenbegen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý merzimi ótken;

      2) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge baılanysty ne osy Kodekstiń 351-babynyń 2 jáne 13-tarmaqtarynda jáne 352-babynyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kózdelgen ózge de mán-jaılarǵa baılanysty toqtatylǵan;

      3) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń 8-tarmaǵyna sáıkes belgilengen kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alý boıynsha sharalardy qoldanýǵa baılanysty toqtatylǵan;

      4) keden organy osy somalardy óndirip alýdy júzege asyrǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes óndirip alý múmkin bolmaǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylǵan;

      5) osy Kodekske sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty ózinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndaǵan jeke tulǵa qaıtys bolǵan nemese ol qaıtys boldy dep zańdy kúshine engen sot sheshimi negizinde jarııalanǵan;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen ózge de jaǵdaılarda qoldanylmaıdy.

      10. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy osy tarmaqtyń ekinshi bóliginiń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 119-babynda kórsetilgen keden organdary óndirip alady.

      Osy Kodekstiń 351-babynyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde, aýmaǵynda osyndaı mán-jaılar anyqtalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alady, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna sheteldik jeke tulǵalar ýaqytsha ákelgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý usynylǵan jaǵdaıda – keden organyna osyndaı qamtamasyz etý esebinen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý usynylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organy óndiredi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý jáne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýge jatatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke óndirip alynǵan keden bajdarynyń, salyqtardyń somalaryn aýdarý esebinen keden organdarynyń kedendik bajdardy, salyqtardy óndirý kezindegi ózara is-qımyly – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 1 qosymshada kózdelgen tártippen, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksinde rettelmegen bóliginde – Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen júzege asyrylady.

      11. Óndirip alý múmkin bolmaǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar, ósimpuldar somalary óndirip alýǵa úmitsiz dep tanylady jáne osy Kodekstiń 121-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasyna sáıkes esepten shyǵarylady.

      12. Komıssııa naq sol jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet ártúrli mán-jaılar boıynsha jáne (nemese) birneshe ret týyndaǵan jaǵdaılarda, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalý erekshelikterin, sondaı-aq, eger osy Kodekske sáıkes kedendik bajdar, salyqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ártúrli memleketterde ártúrli mán-jaılar boıynsha tólenýge jatatyn jaǵdaılarda keden organdarynyń ózara is-qımyl tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

354-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy, osy Kodekstiń 342-babynyń 8-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 347-babynyń 3, 4 jáne 9-tarmaqtarynda kózdelgen jaǵdaılarda osyndaı taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde qamtamasyz etiledi.

      2. Osy Kodekstiń 346-babyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý osy Kodekstiń 226-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda, sondaı-aq mynadaı:

      1) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasyna turǵylyqty turýǵa qonys aýdarǵan nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alǵan, osyndaı tanýdy ne osyndaı mártebeni rastaıtyn qujattar usynylǵan jaǵdaıda sheteldik jeke tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákeletin;

      2) jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasyna turǵylyqty turýǵa qonys aýdarý, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bosqyn, oralman mártebesin alý nıeti bar, osyndaı nıetin rastaıtyn qujattar usynylǵan jaǵdaıda sheteldik jeke tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákeletin;

      3) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, ákelý sharttaryn saqtaýdy rastaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe-memleketterdiń zańnamasyna sáıkes beriletin qujattar usynylǵan jaǵdaılarda osy Kodekstiń 346-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń dıplomatııalyq ókildikteriniń basshylary, dıplomatııalyq ókildikteriniń dıplomatııalyq jáne ákimshilik-tehnıkalyq personalynyń músheleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń konsýldyq mekemeleriniń basshylary jáne ózge de konsýldyq laýazymdy adamdary, konsýldyq mekemeleriniń konsýldyq qyzmetshileri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń qyzmetkerleri, olarmen birge turatyn otbasy músheleri ne osyndaı tulǵalardyń atynan jáne tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge de tulǵalar ákeletin jaǵdaılarda usynylmaıdy.

      Komıssııa atalǵan tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, ákelý sharttaryn saqtaýdy rastaıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes berilgen qujattardyń tizbesin qalyptastyrǵan jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrýdy qamtamasyz etken;

      4) osy Kodekstiń 346-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna dıplomatııalyq ókildikterdiń qyzmetkerleri, konsýldyq mekemelerdiń jumyskerleri, halyqaralyq uıymdar janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdarynyń nemese olardyń ókildikteriniń personaly (qyzmetkerleri, laýazymdy adamdary), olarmen birge turatyn otbasy músheleri olardyń osyndaı qyzmetkerler, jumyskerler, personal nemese olardyń otbasy músheleri bolyp tabylatyny rastalǵan kezde ákeletin;

      5) osy Kodekstiń 346-baby 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna dıplomatııalyq ókildikterdiń jáne konsýldyq mekemelerdiń basshylary, dıplomatııalyq ókildikterdiń dıplomatııalyq personalynyń músheleri jáne konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq laýazymdy adamdary, olarmen birge turatyn otbasy músheleri olar osyndaı tulǵalar nemese olardyń otbasy músheleri bolyp tabylatyny rastalǵan kezde ákeletin jaǵdaılarda usynylmaıdy.

      3. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi ne ózge tulǵalar qamtamasyz etedi.

      Eger jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshi bolyp tabylmaıtyn tulǵalar qamtamasyz etetin bolsa, onda mundaı tulǵalardyń kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýshimen birge kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindeti bolady.

      4. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý osy Kodekstiń 226-babynyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy, sondaı-aq osy tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikterinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy shyǵarýdy júrgizetin keden organyna usynylady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý osy Kodekstiń 342-babynyń 8-tarmaǵynyń ekinshi bóligine sáıkes ýaqytsha saqtaýda turǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary bolyp tabylatyn avto jáne motokólik quraldaryn jáne (nemese) avto jáne motokólik quraldaryna tirkemelerdi paıdalanýǵa ruqsat beretin keden organyna usynylady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 347-babynyń 9-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn berýge ruqsat beretin keden organyna usynylady.

      5. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásildermen jáne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekske sáıkes belgilengen tártippen qamtamasyz etiledi.

      6. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri osyndaı taýarlardy erkin aınalymǵa shyǵarǵan kezde tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somasy retinde aıqyndalady.

      7. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaýdy qamtamasyz etý retinde salynǵan aqshany esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes aıqyndalǵan jaǵdaılarda jáne tártippen júzege asyrylady.

40-taraý. EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY HALYQARALYQ TASYMALDAÝ KÓLIK QURALDARYN ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

355-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ótkizý tártibi men sharttary týraly jalpy erejeler

      1. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziledi jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerde osy taraýda belgilengen tártippen, al osy taraýda rettelmegen bóliginde – osy Kodekstiń ózge de taraýlarynda belgilengen tártippen paıdalanylady.

      2. Osy taraýdyń erejeleri mynalarǵa:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterde sheteldik tulǵalarǵa tirkelgen osyndaı aýmaqta jáne (nemese) onyń sheginen tys jerde halyqaralyq tasymaldaýdy aıaqtaý jáne (nemese) bastaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna (bostaryn qosa alǵanda);

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde halyqaralyq tasymaldaýdy aıaqtaý jáne (nemese) bastaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketilgen:

      osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń tulǵalaryna tirkelgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ne shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar dep esepteletin (áýe kemelerin qospaǵanda) halyqaralyq tasymaldaýdyń (bostaryn qosa alǵanda) kólik quraldaryna;

      osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ne shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar dep esepteletin, halyqaralyq tasymaldaý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵalary paıdalanatyn áýe kemelerine;

      ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

      3. Osy taraýda ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary dep – osy baptyń 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary, ýaqytsha áketiletin (ýaqytsha áketilgen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary dep – osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary túsiniledi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýǵa jáne paıdalanýǵa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketýge, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolýǵa jáne paıdalanýǵa arnalǵan halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary, eger osy taraýda ózgeshe belgilenbese, kedendik deklaraııalaýǵa jáne kedendik rásimmen ornalastyrylmaı shyǵarýǵa jatady.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlar ótkiziletin oryndarda jasalady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn áketý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ákelý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly taýarlar ótkiziletin kez kelgen orynda júzege asyrylýy múmkin.

      7. Osy taraýdyń erejeleri:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketiletin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelinetin:

      balyq aýlaý, teńiz túbi men onyń qoınaýlarynyń mıneraldy jáne basqa da jansyz resýrstaryn barlaý men ıgerý, lomandyq jáne muz jaryp jol ashý, izdestirý, qutqarý jáne tirkeýge alý operaııalary, sýǵa batqan múlikti kóterý, gıdrotehnıkalyq, sý asty tehnıkalyq, jóndeý-qalpyna keltirý jáne ózge de osyǵan uqsas jumystar, sanıtarııalyq, karantındik jáne basqa da baqylaý, teńizdiń aýmaǵyn qorǵaý men saqtaý, teńiz ǵylymı zertteýlerin júrgizý, oqý, sport jáne mádenı maqsattarda, sondaı-aq saýda maqsatynda teńizde júzýge baılanysty ózge de maqsattarda paıdalanylatyn sý kemelerine;

      taýarlar men jolaýshylardy halyqaralyq tasymaldaý úshin paıdalanylmaıtyn kommerııalyq emes azamattyq jáne memlekettik áýe kemelerine, eksperımenttik avıaııada paıdalanylatyn (eksperımenttik ushýlardy júzege asyratyn) áýe kemelerine;

      kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýǵa baılanysty emes jóndeý-qalpyna keltirý jáne ózge de jumystar úshin paıdalanylatyn temirjol kólik quraldaryna (jyljymaly temirjol quramy, jyljymaly temirjol quramynyń birligi) (budan ári osy taraýda – temirjol kólik quraldary);

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin:

      aınalymǵa kóp túsetin ydys bolyp tabylatyn jáne mámile sharttaryna sáıkes qaıtarýǵa jatatyn ısternalarǵa, torly ydystarǵa, tabandyqtarǵa;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryndaǵy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese onyń sheginen tys jerdegi halyqaralyq tasymaldaýdyń ózge de kólik quraldaryn jóndeýge jáne (nemese) paıdalanýǵa arnalǵan qosalqy bólshekter men jabdyqtarǵa;

      3) tasymaldaý shartyna sáıkes ondaǵy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi alýshyǵa deıin ózge kólik túrlerimen jetkizý úshin paıdalanylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelinetin sý jáne áýe kemeleri konteınerlerine qatysty qoldanylýy múmkin.

      8. Osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen kólik quraldaryna jáne ózge de taýarlarǵa osy taraýda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) jáne ýaqytsha áketiletin (ýaqytsha áketilgen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty osy taraýdyń erejeleri qoldanylady.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin osy baptyń 7-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzaynda kórsetilgen qosalqy bólshekteri men jabdyqtary aýystyrylǵan halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bólshekteri men jabdyqtaryna ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketýdi ne ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelýdi retteıtin osy taraýdyń erejeleri qoldanylady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan belgilengen merzimderde áketilmegen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bólshekteri men jabdyqtary, kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jatady.

356-bap. Ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý sharttary

      1. Ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinedi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      3. Kedendik tranzıt kedendik rásimin qospaǵanda, ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary osy Kodekstiń 357-babyna sáıkes belgilengen (uzartylǵan) merzim ótkenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketýge ne sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      Ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik rásimdermen ornalastyrǵannan keıin mundaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda málimdelgen kedendik rásimge sáıkes paıdalanylady jáne osy taraýdyń erejeleri olarǵa qoldanylmaıdy.

357-bap. Ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý merzimi

      1. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý merzimin osy Kodekstiń 224-babyn jáne osy baptyń 2-tarmaǵyn eskere otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge baılanysty tasymaldaý operaııalary aıaqtalǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan mundaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn áketý úshin qajetti ýaqytty negizge ala otyryp, tasymaldaýshynyń ótinishi negizinde keden organy belgileıdi.

      2. Osy Kodekstiń 358-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bastalatyn jáne aıaqtalatyn júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy tasymaldaý (budan ári osy taraýda – ishki tasymaldaý) úshin paıdalanýǵa bolatyn ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý merzimi osyndaı ishki tasymaldaýdy júzege asyrý úshin qajetti, biraq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń biriniń aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń kúntizbelik toqsan kúnnen aspaıtyn bolý ýaqyty belgilenedi.

      3. Osy Kodekstiń 358-baby 7-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý merzimin olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýine negiz bolǵan operaııalardy jasaý úshin qajetti ýaqytty negizge ala otyryp, tasymaldaýshynyń ótinishi negizinde keden organy belgileıdi.

      4. Osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtaryna sáıkes keden organy belgilegen merzimde ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketilýi múmkin bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 358-babynyń 4-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi, úshinshi jáne tórtinshi abzataryna sáıkes tasymaldaýshynyń, osyndaı kólik quraldary ıeligine berilgen tulǵalardyń, ózge de múddeli tulǵalardyń ýájdi suraý salýy boıynsha keden organy mundaı merzimdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ony keri áketýdiń múmkin bolmaý sebepterin joıý úshin qajetti ýaqytqa uzartady.

      5. Osy Kodekstiń 355-baby 7-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes keden organy belgilegen merzimde múmkin bolmaǵan kezde tasymaldaýshynyń, ózge de múddeli tulǵalardyń ýájdi suraý salýy boıynsha keden organy mundaı merzimdi, olar boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý múmkin bolmaǵan sebepterdi joıý úshin qajetti ýaqytqa uzartady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bolý merzimin uzartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

358-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldarynyń bolý jáne paıdalanylý sharttary

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenbeı, osy bapta belgilengen sharttar saqtalǵan kezde bolady jáne paıdalanylady.

      2. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary osy bapqa sáıkes osyndaı kólik quraldary ózge tulǵalarǵa berýge jol beriletin jaǵdaılardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna olardy ákelýdi júzege asyratyn tulǵalardyń is júzinde ıeliginde jáne paıdalanýynda bolýǵa tıis.

      3. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna olar kelgen kezde ne osyndaı aýmaqta bolǵan kezde qajet etiletin olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne (nemese) jóndeý boıynsha operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda:

      1) osy baptyń 5, 7 jáne 8-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılarda osyndaı tasymaldaýdy qospaǵanda, ishki tasymaldaý úshin ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn paıdalanýǵa;

      2) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn:

      olardy tehnıkalyq qyzmet kórsetý, jóndeý jáne (nemese) saqtaý úshin berýdi;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan halyqaralyq tasymaldaýdyń tehnıkalyq quralyn áketý jolymen tasymaldaý operaııasyn aıaqtaý maqsatynda olardy berýdi;

      osy baptyń 9-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldaryn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi berýdi qospaǵanda, ózge tulǵalarǵa, onyń ishinde jalǵa (qosalqy jalǵa) berýge jol berilmeıdi.

      5. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldary jáne (nemese) temirjol kólik quraldary arqyly tasymaldanatyn konteınerler, eger mundaı tasymaldaýlar:

      1) oryndaý úshin halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraly jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerler Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen halyqaralyq tasymaldaý aıaqtalǵannan keıin;

      2) oryndaý úshin halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraly jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerler Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdy bastaý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha halyqaralyq tasymaldaýdyń bos temirjol kólik quraly jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerler júrgen kezde;

      3) halyqaralyq tasymaldaýdyń bos temirjol kólik quraly jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerler Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly júrgen kezde júzege asyrylsa, ishki tasymaldaý úshin paıdalanylýy múmkin.

      6. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy boıynsha ishki tasymaldaý úshin osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldaryn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi birneshe márte paıdalaný sany osy Kodekstiń 357-babynyń 3-tarmaǵynda belgilengen merzim sheńberinde shektelmegen.

      7. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary bolyp tabylatyn ýaqytsha ákelingen avtomobıl kólik quraldary, tirkemeler, jartylaı tirkemeler jáne (nemese) olarmen tasymaldanatyn konteınerler Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń aýmaǵynda bastalatyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ekinshi memlekettiń aýmaǵynda aıaqtalatyn júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy ishki tasymaldaý úshin mynadaı jaǵdaılarda paıdalanylýy múmkin:

      1) mundaı tasymaldaýǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen avtomobıl kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttarynda jol beriledi;

      2) mundaı tasymaldaý Kólik mınıstrleriniń Eýropa konferenııasynyń kópjaqty kvotalary sheńberinde júzege asyrylady jáne aýmaqtarynda mundaı tasymaldaý bastalatyn jáne aıaqtalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter kórsetilgen konferenııanyń qatysýshylary bolyp tabylady.

      8. Belgilengen marshrýt sheńberinde jolaýshylardy jáne bagajdy tasymaldaýdy júzege asyratyn halyqaralyq tasymaldaýdyń ýaqytsha ákelinetin avtomobıl jáne temirjol kólik quraldary, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, halyqaralyq tasymaldaýdyń júrý marshrýty boıynsha aıaldaý pýnktterinde jolaýshylardy otyrǵyzý (túsirý) jáne bagajdy tıeý (túsirý) úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda toqtaýy múmkin.

      9. Júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy tasymaldaýdy júzege asyratyn ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraly, sondaı-aq temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerler Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temirjol tasymaldaýshylary arasynda, sonyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń temirjol tasymaldaýshylary arasynda;

      2) kóliktiń ár túrimen tasymaldaýdyń biryńǵaı sharty sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temirjol tasymaldaýshylary men ózge de tasymaldaýshylar arasynda;

      3) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynyń tasymaldaý shartyna sáıkes taýarlardyń alýshysy bolyp tabylatyn tulǵalarǵa (budan ári osy taraýda – alýshy) nemese mundaı alýshylardan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna ne ózge de tasymaldaýshyǵa berilýi múmkin.

      10. Júkterdi, jolaýshylardy jáne (nemese) bagajdy tasymaldaýdy júzege asyratyn ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn, sondaı-aq temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynan – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ekinshi memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń temirjol tasymaldaýshylary arasynda kóliktiń ár túrimen tasymaldaýdyń biryńǵaı sharty sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temirjol tasymaldaýshylary men ózge de tasymaldaýshylar arasynda tasymaldaý shartyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynan – alýshylarǵa jáne mundaı alýshylardan temirjol tasymaldaýshysyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý úshin berý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen temirjol kóligi salasyndaǵy halyqaralyq sharttaryna jáne Táýelsiz Memleketter Dostastyǵyna qatysýshy memleketterdiń temirjol kóligi jónindegi keńesiniń aktilerine sáıkes júzege asyrylady.

      11. Osy baptyń 9-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi berý kezinde temirjol tasymaldaýshy (kórsetilgen temirjol kólik quraldaryn jáne (nemese) konteınerlerdi alýshyǵa bergen kezde) jáne alýshy (kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna ne ózge de tasymaldaýshyǵa keri áketý úshin bergen kezde) Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen jáne merzimde kólik quralyna arnalǵan kedendik deklaraııanyń tirkeý nómiri jáne keden organy belgilegen ýaqytsha ákelý merzimi týraly aqparatty usynýǵa jáne qyzmet aımaǵynda (óńirinde) alýshy ornalasqan keden organyn mundaı berý týraly habardar etýge mindetti.

      12. Osy baptyń 9-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi berý kezinde alýshy men osyndaı alýshy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi keri áketý úshin bergen tasymaldaýshy osy Kodekstiń 356-baby 3-tarmaǵynyń jáne 357-baby 4-tarmaǵynyń erejelerin, sondaı-aq osy bapta kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bolý jáne paıdalanylý sharttaryn saqtaýǵa mindetti.

      13. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń temirjol tasymaldaýshylary ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldarynyń jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn, onyń ishinde osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes ishki tasymaldaý úshin paıdalanylatyn konteınerlerdiń turǵan jeri týraly aqparatty keden organynyń talaby boıynsha usynady.

      Temirjol tasymaldaýshylarynyń kórsetilgen aqparatty keden organdaryna usyný tártibin kólik salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıdy.

359-bap. Ýaqytsha áketiletin (ýaqytsha áketilgen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolý sharttary

      1. Ýaqytsha áketiletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kedendik áketý bajdary tólenbeı áketiledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen jáne mundaı aýmaqqa keri ákelinetin ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary mártebesin, al osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen jáne osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar dep esepteletin, sondaı-aq osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary – sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      3. Ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bolý jáne paıdalanylý sharttary saqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólenbeı ákelinedi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń bolý merzimi shektelmeıdi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary bolyp tabylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolatyn ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary eksport kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin.

      6. Osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq Odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar dep esepteletin ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin.

      7. Osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin.

      8. Sheteldik tulǵaǵa ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyna menshik quqyǵy berilgen kezde, mundaı mámileniń tarapy retinde áreket etken Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy – osyndaı ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna menshik quqyǵy berilgen kúnnen bastap kúntizbelik otyz kún ishinde eksport kedendik rásimimen, al sheteldik tulǵaǵa osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń ekinshi jáne úshinshi abzatarynda kórsetilgen jáne osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes shartty túrde shyǵarylǵan taýarlar dep esepteletin nemese osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyna menshik quqyǵy berilgen kezde – keri eksport kedendik rásimimen ornalastyrylady.

360-bap. Ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde paıdalaný sharttary

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarymen mynadaı:

      1) eger osyndaı operaııalarǵa qajettilik mundaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde paıdalaný ýaqytynda týyndasa, olardyń saqtalýyn, paıdalanylýyn jáne olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kúnine bolǵan kúıinde ustaýdy qamtamasyz etý úshin qajetti tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne (nemese) jóndeý (kúrdeli jóndeýdi, jańǵyrtýdy qospaǵanda) boıynsha;

      2) óteýsiz (kepildi) jóndeý boıynsha;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde oryn alǵan avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan zaqymdanǵannan keıin ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn qalpyna keltirý úshin júzege asyrylatyn kúrdeli jóndeý jumysyn qosa alǵanda, jóndeý boıynsha operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń halyqaralyq keme tizilimderinde tirkelgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde ýaqytsha áketilgen sý kemelerine qoldanylmaıdy. Mundaı kemelerge qatysty olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne (nemese) jóndeý boıynsha operaııalardy júrgizýge jol beriledi.

      3. Osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalardy jasaýǵa mundaı kólik quraldary kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jaǵdaıda jol beriledi.

      Ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde kedendik aýmaqtan tys qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrmaı, osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalar jasalǵan jaǵdaıda halyqaralyq tasymaldaýdyń mundaı kólik quraldary osy Kodekstiń 266-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar tólene otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      Ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylmaǵan jaǵdaıda osy Kodekstiń 88-babyna jáne 136-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary tólenýge jatady.

      4. Osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty olardy kedendik aýmaqtyń sheginen tys jerde qaıta óńdeý kedendik rásimimen ornalastyrmaı, osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      Osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalar halyqaralyq tasymaldaýdyń osyndaı kólik quraldaryna qatysty jasalǵan jaǵdaıda ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde paıdalanylatyn taýarlardyń deklaranty mundaı operaııalar jasalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalardy jasaý týraly ótinishti jáne jasalǵan operaııalardyń qunyn rastaıtyn qujattardy beredi.

      Kórsetilgen ótinish taýarlardy ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrǵan keden organyna beriledi.

      Keden organy kórsetilgen ótinishtiń berilgenin tirkegen kezden bastap mundaı ótinish zańdy máni bar faktiler týraly kýálandyratyn qujatqa aınalady.

      Kórsetilgen ótinishtiń nysanyn, qurylymyn jáne mundaı ótinishtiń elektrondyq qujat túrindegi formatyn, olardy toltyrý, osyndaı ótinishke ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý tártibin, sondaı-aq mundaı ótinishti berýge, tirkeýge jáne tirkeýden bas tartýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy, al Komıssııa rettemeıtin bóliginde – olar ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen aıqyndalady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerdegi osy Kodekstiń 355-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynyń tórtinshi abzaynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelmegen operaııalardy jasaý kezinde ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde paıdalanylatyn taýarlardyń deklarantynda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndaıdy.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet osy baptyń ekinshi bóliginde kórsetilgen keden qujatyn keden organy tirkegenge deıin oryndaýǵa jatady.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar osy Kodekstiń 266-babyna sáıkes eseptelgen mólsherde tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy osy tarmaqqa sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý boıynsha mindetti oryndaǵan kezde toqtatylady.

361-bap. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý jáne shyǵarý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary:

      1) ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý jáne mundaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý kezinde;

      2) ýaqytsha áketiletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne mundaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelý kezinde kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa jatady.

      2. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń deklaranty bolyp tasymaldaýshy áreket etedi.

      Tasymaldaýshy atynan halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy tasymaldaýshynyń tapsyrmasy boıynsha áreket etetin ózge de tulǵalar jasaı alady.

      3. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý kólik quralyna arnalǵan deklaraııa paıdalanyla otyryp júzege asyrylady.

      Kólik quralyna arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetterdi taýarlardy tasymaldaý júzege asyrylatyn kóliktiń túrine, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń ótkizilý baǵytyna, sondaı-aq osy Kodekstiń 355-baby 7-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen taýarlardyń sanattaryna qaraı mundaı kedendik deklaraııany toltyrý tártibin aıqyndaý kezinde Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Kólik quralyna arnalǵan deklaraııa retinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen jasalǵan kólik salasyndaǵy halyqaralyq sharttarynda kózdelgen tasymaldaýshynyń standartty qujattary paıdalanylýy múmkin.

      Eger kólik quralyna arnalǵan deklaraııa retinde usynylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen jasalǵan kólik salasyndaǵy halyqaralyq sharttarynda kózdelgen tasymaldaýshynyń standartty qujattarynda kólik quralyna arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetter bolmasa, halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna kedendik deklaraııalaý kólik quralyna arnalǵan, belgilengen nysandaǵy deklaraııany usyný arqyly júzege asyrylady. Bul rette tasymaldaýshy usynǵan standartty qujattar kólik quralyna arnalǵan deklaraııanyń ajyramas bóligi retinde qaralady.

      Kórsetilgen qujattardyń tizbesin taýarlardy tasymaldaý júzege asyrylatyn kóliktiń túrine jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn ótkizý baǵytyna qaraı Komıssııa aıqyndaıdy.

      Elektrondyq qujat túrinde usynylǵan aldyn ala aqparatty kólik quralyna arnalǵan deklaraııa retinde paıdalanýǵa Komıssııa aıqyndaǵan tártippen jol beriledi.

      5. Kólik quralyna arnalǵan deklaraııany elektrondyq qujat túrinde berý kólik quralyna arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetti rastaıtyn qujattardy keden organyna usynýmen birge júrmeıdi.

      Kólik quralyna arnalǵan deklaraııany qaǵaz jetkizgishte berý kólik quralyna arnalǵan deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy keden organyna usynýmen birge júredi.

      6. Kedendik deklaraııalaýy jazbasha nysanda júzege asyrylǵan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý kezinde jáne ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelý kezinde kólik quralyna arnalǵan deklaraııa retinde halyqaralyq tasymaldaýdyń tıisinshe ýaqytsha ákelinetin jáne ýaqytsha áketiletin kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý kezinde keden organyna berilgen kólik quralyna arnalǵan deklaraııany paıdalanýǵa jol beriledi.

      Komıssııa halyqaralyq tasymaldaýdyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelinetin nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ýaqytsha áketiletin kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý kezinde keden organyna berilgen kólik quralyna arnalǵan deklaraııany taýarlardy halyqaralyq tasymaldaýdy júzege asyrý barysynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly olardy birneshe márte ótkizý kezinde osy halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý kezinde paıdalanýy múmkin ózge de jaǵdaılaryn aıqyndaýǵa quqyly.

362-bap. Ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Ýaqytsha ákelinetin (ýaqytsha ákelingen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet:

      1) ýaqytsha ákelinetin halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń deklarantynda – keden organy kólik quralyna arnalǵan deklaraııany tirkegen kezden bastap;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń basqa temirjol tasymaldaýshysynan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginde tasymaldaýǵa qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynda – osy Kodekstiń 358-baby 10-tarmaǵyna sáıkes kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan kezden bastap;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy sheginde kóliktiń ár túrimen tasymaldaýdyń biryńǵaı shartynyń sheńberinde ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldaryn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan tasymaldaýshyda – osy Kodekstiń 358-baby 10-tarmaǵyna sáıkes kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan kezden bastap;

      4) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldaryn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynan tasymaldaý shartyna sáıkes qabyldaǵan tasymaldaýshyda – osy Kodekstiń 358-baby 10-tarmaǵyna sáıkes kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan kezden bastap;

      5) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin tasymaldaý shartyna sáıkes alýshydan qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynda – osy Kodekstiń 358-babynyń 10-tarmaǵyna sáıkes kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan kezden bastap;

      6) temirjol kólik quraldarymen ýaqytsha ákelingen konteınerdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin tasymaldaý shartyna sáıkes alýshydan qabyldaǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyn qospaǵanda, tasymaldaýshyda – tasymaldaý shartyna sáıkes kórsetilgen konteınerdi tasymaldaýǵa qabyldaǵan sátten bastap týyndaıdy.

      2. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalarda mynadaı:

      1) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn áketkenge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn keri áketý;

      2) osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar oryn alǵannan keıin ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quralyn keri áketý jáne (nemese) osy baptyń 11-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jáne óndirip alý;

      3) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý;

      4) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn mundaı kedendik rásimmen ornalastyrýǵa deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý;

      5) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qospaǵanda, osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimmen ornalastyrý jáne osy baptyń 12-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý;

      6) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      7) osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy ýaqytsha engizilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      9) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn keden organynyń kidirtýi;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne oǵan qatysty, eger buryn mundaı ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn shyǵarý júrgizilmese, ony qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quraldarynyń jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdiń deklaranty bolyp áreket etetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysynda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet halyqaralyq tasymaldaýdyń kórsetilgen temirjol kólik quralyn jáne (nemese) konteınerlerdi belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń basqa temirjol tasymaldaýshysyna, kóliktiń ár túrimen tasymaldaýdyń biryńǵaı shartynyń sheńberinde tasymaldaý kezinde basqa tasymaldaýshyǵa ne tasymaldaý shartyna sáıkes alýshyǵa mundaı berýge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda berilgen kezde toqtatylady.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2 jáne 3-tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalarda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet ýaqytsha ákelingen temirjol kólik quralyn nemese temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń basqa temirjol tasymaldaýshysyna, kóliktiń ár túrimen tasymaldaýdyń biryńǵaı shartynyń sheńberinde tasymaldaý kezinde basqa tasymaldaýshyǵa ne tasymaldaý shartyna sáıkes alýshyǵa mundaı berýge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda berilgen kezde toqtatylady.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵada ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn nemese temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna ne mundaı berýge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin ózge tasymaldaýshyǵa bergen kezde toqtatylady.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen tulǵalarda ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet mynadaı:

      1) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi mundaı áketýge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda keri áketý;

      2) osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn keri áketý jáne osy baptyń 11-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý;

      3) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn jáne (nemese) temirjol kólik quraldarymen tasymaldanatyn konteınerlerdi belgilengen tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń temirjol tasymaldaýshysyna ne mundaı berýge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin ózge tasymaldaýshyǵa berý;

      4) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń temirjol kólik quralyn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrý;

      5) mundaı kedendik rásimmen ornalastyrýǵa deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalmaǵan jaǵdaıda, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      6) ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quralyn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qospaǵanda, osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrý jáne osy baptyń 12-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý;

      7) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde óndirip alý;

      8) osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osy ýaqytsha engizilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralynyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      9) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      10) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn keden organynyń kidirtýi;

      11) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alynǵan nemese tyıym salynǵan jáne oǵan qatysty, eger buryn mundaı ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn shyǵarý júrgizilmese, ony qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      7. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndaýǵa jatady.

      8. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) osy Kodekstiń 358-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen áreketter jasalǵan jaǵdaıda – kórsetilgen áreketterdi jasaýdyń birinshi kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarǵan kúni;

      2) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary joǵalǵan jaǵdaıda – halyqaralyq tasymaldaýdyń mundaı kólik quraldarynyń joǵalǵan kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarǵan kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy Kodekstiń 358-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasaǵan ne ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn joǵaltqan tulǵanyń oryndaýyna jatady.

      10. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger osy baptyń 11 jáne 12-tarmaqtarynda ózgeshe mólsher kózdelmese, tarıftik preferenııalardy jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaı tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin keden organy kólik quralyna arnalǵan deklaraııany tirkeý kúnine qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly naqty málimetter bolmaǵan jaǵdaıda tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady, al taýarlardyń synyptalýy osy Kodekstiń 40-babynyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýar kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin olarǵa qatysty kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy jáne akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń besinshi bóligi eskerile otyryp, mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý maqsattary úshin rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri negizge alyna otyryp esepteledi. Eger osyndaı taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattardyń bolmaýyna baılanysty taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń sol kodynyń taýarlaryna (eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa) ne toptaýǵa kiretin taýarlarǵa (eger taýar kody Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalsa) qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly naqty málimetter anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mundaı naqty málimetter negizge alyna otyryp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) ne osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter júzege asyrylady, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      11. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary keri áketilgen jaǵdaıda, eger kedendik ákelý bajdary, salyqtar, osyndaı taýarlar ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap olardyń is júzinde áketilgen kúni arasyndaǵy kezeń úshin kedendik ákelý bajdary, salyqtar ishinara tólene otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylsa, tóleýge jatatyndaı kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń tıisti somalaryna sáıkes keletin mólsherlerde tóleýge jatady.

      12. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jaǵdaıda kedendik ákelý bajdary, salyqtar, osyndaı taýarlar ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap olardyń kedendik rásimmen ornalastyrylǵan kúni arasyndaǵy kezeń úshin kedendik ákelý bajdary, salyqtar ishinara tólene otyryp, ýaqytsha ákelý (ruqsat berý) kedendik rásimimen ornalastyrylsa, tóleýge jatatyndaı kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń tıisti somalaryna sáıkes keletin mólsherlerde tóleýge jatady.

      13. Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyq nemese ishinara) boıynsha mindetti oryndaǵannan keıin ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraly ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) tıis.

363-bap. Ýaqytsha áketiletin (ýaqytsha áketilgen) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ýaqytsha áketiletin halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet kólik quralyna arnalǵan deklaraııany keden organy tirkegen kezden bastap osyndaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń deklarantynda týyndaıdy.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet osyndaı halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldarynyń deklarantynda mynadaı:

      1) ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelý;

      2) ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn eksport kedendik rásimimen ornalastyrý;

      3) osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tóleýge jatatyn mólsherlerde kedendik áketý bajdaryn tóleý jáne (nemese) óndirip alý boıynsha mindetti oryndaý;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      5) osyndaı kidirtýge deıin týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – keden organynyń osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kidirtýi;

      6) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alynǵan nemese tyıym salynǵan jáne olarǵa qatysty, eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde oryndalýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa – ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarý kúni;

      2) sheteldik tulǵaǵa osy Kodekstiń 359-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes osyndaı kólik quraldary eksport kedendik rásimimen ornalastyrylmaı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary bolyp tabylatyn ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna menshik quqyǵy berilgen jaǵdaıda – osyndaı berý kúni, al eger mundaı kún anyqtalmasa – ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde osyndaı taýarlardy shyǵarý kúni kedendik áketý bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdary kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikter qoldanylmaı, ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary eksport kedendik rásimimen ornalastyrylatyndaı tóleýge jatady.

      Kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin keden organy kólik quralyna arnalǵan deklaraııany tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda taýarlar (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) týraly naqty málimetter bolmaǵan jaǵdaıda tóleýge jatatyn kedendik áketý bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-baby 3-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýar kody kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin onnan az belgiler sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalsa, mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik áketý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Keıinnen taýarlar týraly naqty málimetterdi belgileý úshin kedendik áketý bajdary mundaı naqty málimetter negizge alyna otyryp esepteledi jáne osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik áketý bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 86-babyna sáıkes áreketter, osy Kodekstiń 12-taraýyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      6. Kedendik áketý bajdaryn tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyq nemese ishinara) boıynsha mindetti oryndaǵannan keıin ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelingen ne mundaı ýaqytsha áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary eksport kedendik rásimmen ornalastyrylǵan jaǵdaıda osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik áketý bajdary osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes qaıtarýǵa jatady.

41-taraý. EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY KEREK-JARAQTARDY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

364-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly kerek-jaraqtardy ótkizýdiń tártibi men sharttary týraly jalpy erejeler

      1. Kerek-jaraqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde – osy taraýda belgilengen tártippen, al osy taraýda rettelmegen bóliginde – osy Kodekstiń ózge taraýlarynda belgilengen tártippen ótkiziledi jáne paıdalanylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolý jáne paıdalaný ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde paıdalaný úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin kerek-jaraqtar kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı, osy taraýda kózdelgen tártippen jáne sharttarda kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa jatady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn sheteldik taýarlar sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri ákelinetin kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary keden organy olardy sáıkestendirgen jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıdy.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlary retinde keden organynyń sáıkestendirýi múmkin bolmaǵan kezde osyndaı taýarlar sheteldik taýarlar retinde qaralady.

      5. Eger bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar sý nemese áýe kemeleriniń borttaryna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan mundaı kólik quraldary ketetin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda ornalasqan bajsyz saýda dúkenderinen tıelse, osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanýy jáne shyǵarylýy múmkin. Osyndaı taýarlar kerek-jaraqtar retinde kedendik deklaraııalanǵannan jáne shyǵarylǵannan keıin sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      6. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar sý kemelerin qalypty paıdalanýdy jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý úshin qajetti jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanýy jáne shyǵarylýy múmkin. Osyndaı taýarlar kerek-jaraqtar retinde kedendik deklaraııalanǵannan jáne shyǵarylǵannan keıin sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      Eger keden qoımasy sý kemesi turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý ornynda ornalastyrylmaǵan bolsa, kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan taýarlar olardy mundaı keden qoımasynan bortyna osyndaı taýarlar tıeletin sý kemesi turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý ornyna deıin tasymaldaý úshin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      7. Kerek-jaraqtar ssy Kodekstiń 8-babyna sáıkes tyıymdar men shekteýler salýlar saqtala otyryp osy Kodekstiń 366-babyna sáıkes paıdalanylǵan jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly kedendik bajdar, salyqtar tólenbeı jáne ishki naryqty qorǵaý sharalary saqtalmaı ótkiziledi.

      8. Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, tasymaldaýshy, sondaı-aq osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynyń ekinshi, úshinshi, tórtinshi jáne besinshi abzatarynda atalǵan tulǵalar kerek-jaraqtardyń deklaranty bolyp áreket ete alady.

      Kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlar bolǵan bajsyz saýda dúkeniniń ıesi bolyp tabylatyn tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin kerek-jaraqtar retinde paıdalaný úshin bajsyz saýda dúkenderinen sý nemese áýe kemeleriniń borttaryna tıeletin kerek-jaraqtardyń deklaranty bolyp áreket ete alady.

      9. Komıssııa kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn taýarlardyń jekelegen sanattarynyń sandyq normalaryn, sondaı-aq taýarlar ótkiziletin kólik túrine qaraı kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn taýarlarǵa taýarlardyń jekelegen sanattaryn jatqyzý ólshemsharttaryn aıqyndaýǵa quqyly.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, Komıssııa aıqyndaǵan sandyq normalardan asatyn kerek-jaraqtar retinde paıdalanylatyn taýarlarǵa osy taraýdyń erejeleri qoldanylmaıdy jáne osyndaı taýarlar osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatady.

      10. Osy taraýdyń erejeleri kólik quraldaryndaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

365-bap. Kerek-jaraqtarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý erekshelikteri

      1. Kerek-jaraqtardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde olardy kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalar kelý oryndarynda ne halyqaralyq tasymaldaýdy aıaqtaý oryndarynda jasalady.

      2. Kerek-jaraqtardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde olardy kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalar halyqaralyq tasymaldaý bastalǵan oryndarda ne ketý oryndarynda jasalady.

      Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kerek-jaraqtar retinde kedendik deklaraııalaýmen jáne shyǵarýmen baılanysty kedendik operaııalar óziniń qyzmet aımaǵynda keden qoımasy turǵan keden organynda jasalady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń mundaı kedendik aýmaǵynan ketetin (sý nemese áýe kemesiniń borttarynda ne poıyzda) halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyndaǵy kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý kólik quralyna arnalǵan deklaraııa paıdalanyla otyryp, halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik kuralyn kedendik deklaraııalaýmen qatar bir mezgilde júzege asyrylýy múmkin.

      Kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý, eger mundaı kerek-jaraqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osy áýe kemeleriniń bortynan osy kerek-jaraqtardy túsirý (qaıta tıeý) boıynsha operaııalardy jasamaı kelgen jáne mundaı aýmaqtan ketetin áýe kemeleriniń borttarynda bar bolsa, júzege asyrylmaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen nemese osyndaı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketetin sý jáne áýe kemeleriniń borttaryna nemese poıyzdarǵa túsiriletin, qaıta tıeletin, tıeletin kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa paıdalanyla otyryp júzege asyrylady.

      Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa paıdalanyla otyryp, kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý kezinde osyndaı taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa retinde taýarlardy shyǵarý úshin qajetti málimetterdi qamtıtyn tasý (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de qujattar paıdalanylýy múmkin.

      Kórsetilgen kerek-jaraqtardy kedendik deklaraııalaý kezinde taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada kórsetýge jatatyn málimetterdi Komıssııa aıqyndaıdy.

      5. Kerek-jaraqtar retinde keden qoımasy kedendik rásimimen jáne bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa paıdalanyla otyryp júzege asyrylady.

      6. Kerek-jaraqtarǵa qatysty kedendik operaııalar tirkelý eline nemese sý, áýe kemeleriniń nemese poıyzdardyń ulttyq tıesiligine qaramastan, birdeı jasalady.

      7. Komıssııa kerek-jaraqtarǵa qatysty kedendik deklaraııalaý jáne ózge de kedendik operaııalardy jasaý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

366-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda kerek-jaraqtardy paıdalaný

      1. Jolaýshylardyń jáne sý kemeleriniń ekıpaj músheleriniń tutynýyna jáne (nemese) paıdalanýyna arnalǵan kerek-jaraqtar jáne (nemese) osy kemelerdi qalypty paıdalanýdy jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý úshin qajetti kerek-jaraqtar jolaýshylardyń, ekıpaj músheleriniń sanyna jáne (nemese) aıaldaý uzaqtyǵyna sáıkes mólsherde olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolýy, onyń ishinde sý kemelerin dokta, verfte nemese keme jóndeý zaýytynda jóndeý ýaqytynda osy kemelerde tutynylýy jáne paıdalanylýy múmkin.

      2. Áýe kemeleriniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy bir áýejaıǵa nemese birneshe áýejaıǵa qonýy kezinde osy kemelerdi qalypty paıdalanýdy jáne tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etýge arnalǵan kerek-jaraqtar jáne áýe kemeleriniń qoný pýnktterinde bolýy kezinde jáne olardyń arasynda ushý kezinde jolaýshylardyń jáne ekıpaj músheleriniń tutynýyna jáne paıdalanýyna arnalǵan kerek-jaraqtar áýe kemeleriniń qoný pýnktterinde bolýy kezinde jáne olardyń arasynda ushý kezinde paıdalanylýy múmkin.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda áýe kemeleri bolǵan ýaqytynda áýe kemeleriniń jolaýshylary men ekıpaj múshelerine taratýǵa jáne ótkizýge arnalǵan kerek-jaraqtar jolaýshylarǵa nemese ekıpaj múshelerine olardy taratý jáne satý osy kemelerdiń borttarynda júzege asyrylǵan jaǵdaıda taratylýy jáne satylýy múmkin.

      3. Poıyzdar jolaýshylarynyń jáne poıyz brıgadalary jumyskerleriniń tutynýyna jáne paıdalanýyna arnalǵan kerek-jaraqtar jáne osy poıyzdardy qalypty paıdalaný jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetý úshin qajetti kerek-jaraqtar osy poıyzdardyń júrý jolynda nemese aralyq toqtaý ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turý pýnktterinde poıyzdar jolaýshylarynyń jáne poıyz brıgadalary jumyskerleriniń sanyna, sondaı-aq aıaldaý uzaqtyǵyna jáne jolda bolý ýaqytyna sáıkes mólsherde tutynylýy jáne paıdalanylýy múmkin.

      Poıyzdar jolaýshylarynyń jáne poıyz brıgadalarynyń jumyskerlerine taratýǵa jáne ótkizýge arnalǵan kerek-jaraqtar, olardy taratý jáne satý osy poıyzdarda júzege asyrylǵan jaǵdaıda poıyzdar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolǵan ýaqytta taratylýy jáne satylýy múmkin.

      4. Tasymaldaýshy sý kemeleriniń, áýe kemeleriniń nemese poıyzdardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolǵan ýaqytynda osy bapqa sáıkes kerek-jaraqtardy paıdalaný úshin qajetti sharalardy qabyldaýǵa mindetti. Keden organynyń sheshimi boıynsha kerek-jaraqtar saqtalatyn oryn kedendik plombalar men mórlerdi salý arqyly mórlenýi múmkin.

      5. Sý jáne áýe kemeleriniń borttaryndaǵy nemese poıyzdardaǵy kerek-jaraqtar keden organynyń ruqsatymen osy taraýda kózdelgen sharttar saqtalǵan kezde júkterdiń, jolaýshylardyń jáne (nemese) bagajdyń halyqaralyq tasymalyn júzege asyratyn basqa sý jáne áýe kemelerine nemese basqa da poıyzdarǵa ýaqytsha túsirilýi, berilýi múmkin.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda sý jáne áýe kemelerinen nemese poıyzdardan túsirilgen kerek-jaraqtar olardy júkterdiń, jolaýshylardyń jáne (nemese) bagajdyń halyqaralyq tasymalyn júzege asyratyn basqa sý jáne áýe kemelerine nemese basqa da poıyzdarǵa tıegenge deıin júkterdiń, jolaýshylardyń jáne (nemese) bagajdyń halyqaralyq tasymalyn júzege asyratyn basqa sý jáne áýe kemelerine nemese basqa da poıyzdarǵa olardy túsirýge, berýge ruqsat bergen keden organy qyzmetiniń aımaǵyndaǵy kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrýǵa jatady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna sý jáne áýe kemeleriniń borttarynan nemese poıyzdardan túsirilgen kerek-jaraqtarmen júkterdiń, jolaýshylardyń jáne (nemese) bagajdyń halyqaralyq tasymalyn júzege asyratyn basqa sý jáne áýe kemelerine nemese basqa poıyzdarǵa tıeý úshin berýge olardy daıyndaý úshin qajetti operaııalardy jasaýǵa jol beriledi.

      7. Kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, osy Kodekstiń 364-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlardyń deklaranty tabıǵı tozý nemese kemý saldarynan ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy taýarlardyń tabıǵı qasıetteriniń ózgerýi saldarynan osyndaı taýarlar sanynyń jáne (nemese) jaı-kúıiniń ózgerýin qospaǵanda, osyndaı taýarlardyń áýe jáne (nemese) sý kemeleriniń borttaryna olardyń kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan kezdegi mólsherde jáne kúıde tıelýin qamtamasyz etýge mindetti.

      8. Kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan sheteldik taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jaǵdaıda osy taraýda kózdelmegen maqsattarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda paıdalanylýy múmkin.

367-bap. Kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanatyn (shyǵarylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanatyn sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet keden organy kedendik deklaraııany tirkegen kezinen bastap deklarantta týyndaıdy.

      2. Kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanatyn (shyǵarylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan sheteldik taýarlardyń is júzinde áketilýi;

      2) kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan sheteldik taýarlardyń osy Kodekstiń 366-babyna sáıkes paıdalanylýy;

      3) osyndaı taýarlardy osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      4) osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      5) osy Kodekske sáıkes mundaı joıylýǵa nemese qaıtarymsyz joǵalýǵa deıin osyndaı sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, osyndaı sheteldik taýarlardyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalý faktisin ne osyndaı taýarlardyń tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalý faktisin ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń tanýy;

      6) kedendik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – kerek-jaraq retinde deklaraııalanatyn sheteldik taýarlardy shyǵarýdan bas tartý;

      7) kedendik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany qaıtaryp alý jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlar shyǵarylymyn toqtatý;

      8) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes osyndaı taýarlardy tárkileý nemese memleket menshigine aınaldyrý;

      9) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes osyndaı taýarlardy keden organynyń kidirtýi;

      10) qylmystyq quqyq buzýshylyqtar týraly habarlamany tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq (ákimshilik proesti júrgizý) týraly is boıynsha óndiris is júrgizý barysynda alynǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlar shyǵarylmaǵan bolsa, taýarlarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan osyndaı taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa qoıý nemese kedendik rásimderdiń bireýimen ornalastyrý mán-jaılary bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndaýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıylýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵalýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılaryndaǵy tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵalýdy qospaǵanda, kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanatyn (shyǵarylǵan) sheteldik taýarlar joǵalǵan jaǵdaıda – osyndaı joǵalý kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – kerek-jaraqtar retinde taýarlardy shyǵarý kúni;

      2) osy taraýda kózdelmegen maqsatta Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda osyndaı sheteldik taýarlar paıdalanylǵan jaǵdaıda – osyndaı paıdalanýdyń birinshi kúni, al eger bul kún anyqtalmasa – kerek-jaraqtar retinde taýarlardy shyǵarý kúni kerek-jaraqtar retinde deklaraııalanatyn (shyǵarylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan sheteldik taýarlardyń tarıftik preferenııalar men kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanbaı, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵanyndaı tóleýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin kerek-jaraqtar retinde taýarlardy shyǵarý úshin berilgen kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda taýarlar týraly málimetter (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) bolmaǵan jaǵdaıda, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetterdiń negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin kedendik ákelý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemeleriniń eń joǵarysy jáne akızder mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin osy tarmaqtyń besinshi bóligi eskerile otyryp, mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter negizge alyna otyryp esepteledi. Eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kórsetilgen bajdardy aıqyndaý úshin qajetti ózge de málimetter rastalmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń naq sol kodynyń taýarlaryna ne eger taýarlardyń kodtary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes onnan az belgi sanymen toptaý deńgeıinde aıqyndalsa, toptaýǵa kiretin taýarlarǵa qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly naqty málimetter anyqtalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mundaı naqty málimetter negizge alyna otyryp esepteledi, artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes ne osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptaryna sáıkes áreketter júrgiziledi, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan kerek-jaraqtar retinde shyǵarylǵan sheteldik taýarlar is júzinde áketilgen, keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken ne osyndaı taýarlar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý jáne (nemese) olardy óndirip alý (tolyq nemese ishinara) boıynsha mindet oryndalǵannan keıin osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) tıis.

42-taraý. HALYQARALYQ POShTA JÓNELTILIMDERIN JÁNE OLARDA JIBERILETIN TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

368-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen taýarlardy jiberý erekshelikteri

      1. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen mynadaı taýarlardy:

      1) Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerine sáıkes jiberýge tyıym salynǵan taýarlardy;

      2) tizbesin Komıssııa aıqyndaıtyn, halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberýge jatpaıtyn taýarlardy jiberýge jol berilmeıdi.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderin taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory olardy alýshylarǵa halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy shyǵarý jáne osy Kodekske sáıkes osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý shartymen beredi.

369-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderine jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna halyqaralyq poshta jóneltilimderi kelgen kezde nemese olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan shyqqan kezde tasymaldaýshy keden organyna usynatyn ótkiziletin halyqaralyq poshta jóneltilimderi týraly málimetter olardy tasymaldaý kezinde halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe, Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan qujattardaǵy mynadaı málimettermen shekteledi:

      1) halyqaralyq poshta jóneltilimderin jóneltýshi jáne alýshy bolyp tabylatyn halyqaralyq poshta almasý oryndarynyń (mekemeleriniń) ataýy;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń brýtto salmaǵy (kılogrammen);

      3) júk oryndarynyń sany.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderinde tyıym salýlar jáne shekteýler belgilengen taýarlardyń bolýy týraly málimetterdi tasymaldaýshy, eger tasymaldaýshyda mundaı aqparat bolsa, keden organyna usynady.

      3. Aerogrammalar, hattar, poshta kartochkalary men zaǵıptarǵa arnalǵan jóneltilimder kedendik deklaraııalaýsyz jáne kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı keden organynyń ruqsatymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziledi.

      4. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy keden organdary halyqaralyq poshta almasý oryndarynda (mekemelerinde) ne keden organy aıqyndaǵan ózge de oryndarda jasaıdy.

      Halyqaralyq poshta almasý oryndary (mekemeleri) Qazaqstan Respýblıkasynyń poshta týraly zańnamasyna sáıkes aıqyndalady.

      Halyqaralyq poshta almasý oryndary (mekemeleri) týraly aqparatty keden organdary Komıssııaǵa halyqaralyq poshta almasý oryndarynyń (mekemeleriniń) ortaq tizbesin qalyptastyrý jáne ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrý úshin jiberedi.

      5. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, belgilengen tyıym salýlar men shekteýlerge sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge jatpaıtyn taýarlar, eger osy Kodekste, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózgeshe kózdelmese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan dereý áketilýge jatady.

      Kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý boıynsha sharalardy, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózge tulǵalar belgilenbese, aýmaǵynda halyqaralyq poshta almasý orny (mekemesi) ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory qabyldaıdy.

      6. Halyqaralyq poshta almasý ornynda (mekemesinde) tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalmaýy aıqyndalǵan jaǵdaıda, keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelýge tyıym salý týraly sheshim qabyldaıdy jáne Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelýge tyıym salý týraly belgini qoıý arqyly osyndaı tyıym salý týraly sheshimdi keden organy qabyldaǵan kezden bastap úsh saǵattan keshiktirmeı, taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynyń nazaryna jetkizedi.

      7. Keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelýge tyıym salý týraly sheshimi alynǵannan keıin osy baptyń 5-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy mundaı aýmaqtan dereý áketý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, osyndaı taýarlardy keden organdary osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtedi.

      8. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattar jolaýshynyń kedendik deklaraııasy retinde, al osy baptyń 9-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda – taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa retinde paıdalanylýy múmkin.

      9. Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattar halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy – ishki tutyný úshin shyǵarý, eksport kedendik rásimderine sáıkes, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan halyqaralyq poshta jóneltilimderimen áketilgen jáne alýshylarǵa tabys etilmegen taýarlardy keri ımport kedendik rásimine sáıkes kedendik deklaraııalaý kezinde mynadaı:

      1) osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik bajdar, salyqtar tólenýge jatpaıtyn;

2) osyndaı taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýler belgilenbegen, ishki naryqty qorǵaý sharalary qoldanylmaıtyn jaǵdaılarda, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa retinde paıdalanylýy múmkin.

      10. Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa nemese jolaýshynyń kedendik deklaraııasy retinde paıdalaný kezinde mundaı kedendik deklaraııany berý, eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ózgeshe belgilenbese, ony elektrondyq túrde usynýmen birge júrgizilmeıdi.

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa nemese jolaýshynyń kedendik deklaraııasy retinde paıdalaný kezinde, taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynyń elektrondyq nysanda usynǵan, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııada nemese jolaýshynyń kedendik deklaraııasynda kórsetilýge jatatyn málimetterdi qamtıtyn jiberiletin taýarlar týraly aqparat keden organy men taǵaıyndalǵan poshta operatorynyń aqparattyq júıeleri arasynda aqparattyq ózara is-qımyl bolǵan kezde osyndaı taýarlarǵa arnalǵan deklaraııanyń nemese jolaýshynyń kedendik deklaraııasynyń elektrondyq túri retinde paıdalanylýy múmkin.

      11. Halyqaralyq poshta jóneltilimderi, eger mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty olardy kedendik deklaraııalaý boıynsha kedendik operaııalar jasalmaǵan ne osyndaı taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynyń kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵannan keıin kúntizbelik eki kúnnen keshiktirmeı halyqaralyq poshta almasý ornyna (mekemesine) ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrýyna jatady.

      12. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy qospaǵanda, taýarlardy kedendik deklaraııalaý jáne shyǵarý olardy jóneltý úshin taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorlaryna bergenge deıin júzege asyrylady.

      13. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen, jóneltýshige qaıtarylýǵa jatatyn taýarlar mundaı aýmaqtan kedendik deklaraııalaýsyz jáne kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı, keden organynyń ruqsatymen áketiledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge keden organynyń ruqsatyn alý úshin taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory keden organyna qaptamasynyń syrtynda qaıtarylý sebebi kórsetilgen, qaıtarylatyn halyqaralyq poshta jóneltilimin jáne Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne osyndaı halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardy usynady.

      14. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin jáne alýshyǵa tapsyrylmaǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan osyndaı taýarlar áketilgen oramasynyń tutastyǵy saqtalǵan jaǵdaıda kedendik deklaraııalaýsyz keden organynyń rusqatymen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinedi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge keden organynyń ruqsatyn alý úshin taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory keden organyna qaptamasynyń syrtynda qaıtarylý sebebi kórsetilgen, qaıtarylatyn halyqaralyq poshta jóneltilimin jáne Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne osyndaı halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardy usynady.

      15. Bos poshta ydysy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly keden organynyń ruqsatymen kedendik deklaraııalaýsyz jáne kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı ótkiziledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly bos poshta ydysyn ótkizýge keden organynyń ruqsatyn alý úshin taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory keden organyna Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne bos poshta ydysyna ilespe qujattardy usynady.

      16. Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen, halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe jáne jolaýshynyń kedendik deklaraııasy retinde paıdalanylatyn qujattarda kórsetilgen taýarlar týraly málimetterdiń is júzinde jiberiletin taýarlarmen alshaqtyq faktileriniń anyqtalýyna baılanysty halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy shyǵarýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, eger mundaı alshaqtyqtar is júzinde jiberiletin taýarlarǵa qatysty tyıym salýlar men shekteýlerdi qoldanýǵa ákelmese, mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderi, eger osyndaı taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa nemese jolaýshynyń kedendik deklaraııasy berilmese, osy baptyń 13-tarmaǵynda kózdelgen tártippen jóneltýshige qaıtarylýǵa jatady.

      17. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osy baptyń 13, 14, 15 jáne 16-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlardy ótkizýge keden organynyń ruqsaty osy baptyń 13, 14, 15 jáne 16-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattarǵa keden organynyń tıisti belgiler qoıýy arqyly resimdeledi.

      Eskertý. 369-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

370-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik tranzıt kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásimi mynalarǵa:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen halyqaralyq poshta jóneltilimderine:

      olardy kelý ornynan halyqaralyq poshta almasý ornyna (mekemesine) ne ketý ornyna deıin tasymaldaǵan kezde;

      olardy halyqaralyq poshta almasý oryndary (mekemeleri) arasynda tasymaldaý úshin;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, keri eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlary nemese osy Kodekstiń 369-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlary bar halyqaralyq poshta jóneltilimderin halyqaralyq poshta almasý ornynan (mekemesinen) ketý ornyna deıin tasymaldaǵan kezde olarǵa qatysty qoldanylady.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderi osy bapta kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, osy Kodekstiń 24-taraýyna sáıkes kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      3. Halyqaralyq poshta jóneltilimderin kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanylatyn, sonyń ishinde Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardyń tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen jáne halyqaralyq poshta jóneltilimderine ilespe qujattardy tranzıttik deklaraııa retinde paıdalanǵan kezde mundaı tranzıttik deklaraııany berý onyń elektrondyq túrin usynýmen birge júrgizilmeıdi.

      4. Halyqaralyq poshta jóneltilimderin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń brýtto salmaǵynyń bir kılogramy úshin tórt eýro – tirkelgen mólsherde eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasy retinde aıqyndalady. Bul rette mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń brýtto salmaǵyna jazbasha hat-habarlardyń (aerogrammalardyń, poshta kartochkalarynyń, hattar men zaǵıptarǵa arnalǵan jóneltilimderdiń) jekelegen túrleriniń salmaǵy qosylmaıdy.

      5. Halyqaralyq poshta jóneltilimderin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy mynadaı:

      1) taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory deklarant bolatyn;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderi halyqaralyq poshta almasý ornyna (mekemesine) jetkizilýge jatatyn jaǵdaılarda qamtamasyz etilmeıdi.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda, aýmaǵynda jetkizý orny bolyp tabylatyn, halyqaralyq poshta almasý orny (mekemesi) turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń deklarantymen halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha ortaq mindette bolady.

      7. Osy Kodekstiń 233-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi esepteý úshin osy baptyń 4-tarmaǵynda belgilengen mólsherde tólenýge jatady. Bul rette mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń brýtto salmaǵyna jazbasha hat-habarlardyń (aerogrammalardyń, poshta kartochkalarynyń, hattar men zaǵıptarǵa arnalǵan jóneltilimderdiń) jekelegen túrleriniń salmaǵy qosylmaıdy.

371-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderin halyqaralyq poshta almasý ornynyń (mekemesiniń) kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrý kezinde olarǵa qatysty taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynda kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý jáne esepteý merzimi

      1. Halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynda halyqaralyq poshta jóneltilimderin halyqaralyq poshta almasý ornynyń (mekemesiniń) kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrǵan kezden bastap týyndaıdy.

      2. Halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatorynda mynadaı mán-jaılar:

      1) halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardyń shyǵarylýyna baılanysty halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy olardy alýshyǵa berý;

      2) osy Kodekstiń 369-babynyń 13-tarmaǵyna nemese 16-tarmaǵyna sáıkes halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy olardy jóneltýshige qaıtarý;

      3) osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      4) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan halyqaralyq poshta jóneltilimderin joıý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵaltý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezindegi tabıǵı kemý nátıjesinde osyndaı halyqaralyq poshta jóneltilimderin qaıtarymsyz joǵaltý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, tanýy;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes halyqaralyq poshta jóneltilimderinde jiberiletin taýarlardy tárkileý nemese memlekettiń menshigine aınaldyrý;

      6) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organdarynyń halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy kidirtýi;

      7) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn osyndaı taýarlardy shyǵarý júrgizilmese, olarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrý bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet oryndalýǵa jatady.

      4. Mynadaı mán-jaılar bastalǵan kezde:

      1) halyqaralyq poshta jóneltilimderin avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan joıýdy jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵaltýdy ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezindegi tabıǵı kemý nátıjesinde qaıtarymsyz joǵaltýdy qospaǵanda, olardy joǵaltqan jaǵdaıda – halyqaralyq poshta jóneltilimderin joǵaltqan kún, al eger osyndaı kún anyqtalmasa – osyndaı joǵaltýdy anyqtaǵan kún;

      2) halyqaralyq poshta jóneltilimderin keden organy halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlardy shyǵarǵanǵa deıin alýshyǵa bergen jaǵdaıda – olardy alýshyǵa bergen kún, al eger osyndaı kún anyqtalmasa – osyndaı berýdi anyqtaǵan kún halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bolyp sanalady.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde, kedendik ákelý bajdary, salyqtar kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 370-babynyń 4-tarmaǵynda belgilengen mólsherde tólenýge jatady. Bul rette mundaı halyqaralyq poshta jóneltilimderiniń brýtto salmaǵyna jazbasha hat-habarlardyń (aerogrammalardyń, poshta kartochkalarynyń, hattar men zaǵıptarǵa arnalǵan jóneltilimderdiń) jekelegen túrleriniń salmaǵy qosylmaıdy.

43-taraý. QUBYRJOL KÓLIGIMEN NEMESE ELEKTR BERÝ JELILERI BOIYNShA ÓTKIZILETIN TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

372-bap. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý tártibi men sharttary týraly jalpy erejeler

      Osy taraýda qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý tártibi men sharttarynyń erekshelikteri, osyndaı taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa jáne shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibiniń erekshelikteri, qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri aıqyndalady.

373-bap. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne kedendik deklaraııalaý erekshelikteri

      1. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵannan keıin olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge jol beriledi.

      Taýarlar shyǵarylǵannan keıin olardy ýaqytsha deklaraııalaý boıynsha ákelý kezinde taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolady.

      2. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylǵannan keıin olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge jol beriledi.

      3. Kedendik deklaraııany berý kezinde keden organyna qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy kórsetý talap etilmeıdi.

      4. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterde qoldanylatyn tehnıkalyq reglamentterge jáne standarttarǵa sáıkes taýarlardy tasymaldaýdyń (tasýdyń) tehnologııalyq erekshelikteri jáne ózindik erekshelikti sıpattamalary saldarynan taýarlardy aralastyrýǵa, sondaı-aq taýarlardyń sany men jaı-kúıin (sapasyn) ózgertýge jol beriledi.

      5. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardyń sany jáne jaı-kúıi (sapasy) osy Kodekstiń 375-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń kórsetkishteri negizinde, al olar bolmaǵan kezde – osyndaı taýarlar sanyn ólsheýdiń ózge quraldary men ádisteri kórsetkishteriniń negizinde, eger mundaı ólsheý quraldary men ádisterin paıdalaný Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kózdelse, sondaı-aq tıisti sharttar boıynsha is júzinde jetkizilgen taýarlar týraly qujattardyń, qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy tapsyrý-qabyldaý (qabyldaý-tapsyrý) aktileriniń, osyndaı taýarlardyń sapa pasporttarynyń jáne (nemese) sapa sertıfıkattarynyń jáne qubyrjol kóligimen ótkiziletin óndirilgen, jetkizilgen jáne tutynylǵan taýarlardyń kólemderin belgili jerlerge bólýdi rastaıtyn ózge de qujattardyń negizinde jetkizilimniń kúntizbelik bir aıy úshin aıqyndalady.

      6. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy kedendik deklaraııalaý erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes aıqyndalady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlardy, sondaı-aq qubyrjol kóligimen ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik baqylaýdaǵy taýarlaryn qubyrjol kóliginen kóliktiń ózge túrine ne kóliktiń ózge túrinen qubyrjol kóligine qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) qyzmet aımaǵynda osyndaı júk operaııasy jasalatyn keden organynyń ruqsatymen jol beriledi.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar týraly aqparat almasý boıynsha, onyń ishinde osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaqtary boıynsha ótkizilgen jaǵdaıda qubyrjol kóligin paıdalana otyryp, aralas tasymaldaýdy júzege asyrý kezindegi ózara is-qımyl jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      9. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý erekshelikteri jáne kedendik baqylaýdy júrgizý erekshelikteri osy Kodekstiń 189-babynda aıqyndalady.

      10. Eger taýarlardy ótkizýdi júzege asyrýǵa negiz bolǵan sharttyń (kelisimsharttyń) qoldanylý merzimi aıaqtalǵannan keıin kelesi merzimge jańa shart (kelisimshart) jasalmasa, onda deklaranttyń jazbasha ótinishi boıynsha qoldanystaǵy sharttyń (kelisimsharttyń) sheńberinde aldaǵy kúntizbelik aıǵa taýarlarǵa arnalǵan ýaqytsha deklaraııany berýge jol beriledi. Jańa shartty (kelisimshartty) usynýdyń shekti merzimi taýarlarǵa arnalǵan tolyq deklaraııany keden organy tirkegen kúnmen shekteledi.

374-bap. Elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý jáne kedendik deklaraııalaý erekshelikteri

      1. Elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy (budan ári osy taraýda – elektr energııasy) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge keden organyna kedendik deklaraııa berilgenge deıin jol beriledi.

      2. Elektr energııasyn ishki tutyný úshin shyǵarýdyń nemese eksporttyń kedendik rásimderimen ornalastyrý úshin kedendik deklaraııa árbir kúntizbelik aıdan keıingi kúntizbelik aıdyń sońǵy kúninen keshiktirilmeı beriledi.

      3. Kedendik deklaraııany berý kezinde keden organyna elektr energııasyn kórsetý talap etilmeıdi.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen elektr energııasynyń naqty mólsheri kedendik deklaraııalaýǵa jatady.

      Elektr energııasynyń mólsheri tehnologııalyq kelisilgen jerlerde ornatylǵan jáne elektr energııasynyń ótýin belgileıtin elektr energııasyn esepke alý aspaptary kórsetkishteriniń, tıisti shart boıynsha elektr energııasyn is júzinde jetkizý týraly aktilerdiń, tapsyrý-qabyldaý (qabyldaý-tapsyrý) aktileriniń jáne elektr energııasynyń saldo-artyq legi (kerneýdiń barlyq synyptarynyń jumys istep turǵan barlyq memleketaralyq elektr berý jelisi boıynsha qarsy baǵyttardaǵy elektr energııasy artyq leginiń algebralyq somasy) retinde elektr energııasynyń is júzinde ótýin rastaıtyn ózge de qujattardyń negizinde árbir kúntizbelik aı úshin aıqyndalady.

      Eger bul memleketaralyq elektr berý jelilerin paıdalanýǵa jáne memleketaralyq elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýǵa jaýapty uıymdar arasynda jasalǵan elektr energııasynyń artyq legin esepke alýdy uıymdastyrý týraly kelisimderde kózdelse, elektr energııasynyń saldo-artyq leginiń eseptelgen máni elektr energııasyn ótkizgen kezde mundaı kelisimderge sáıkes aıqyndalatyn jelilerde oryn alǵan elektr energııasynyń ysyraby shamasyna túzetiledi.

      Bir shart (kelisimshart) boıynsha jetkiziletin elektr energııasy jetkizýdiń kúntizbelik bir aıy ishinde taýarlardyń bir partııasy retinde deklaraııalanady.

      5. Energııa júıeleriniń qosarly jumysy kezinde elektr energııasynyń jospardan tys (tehnologııalyq) artyq legin kedendik deklaraııalaý sharýashylyq júrgizýshi sýbektilerdiń sharttaryna (kelisimsharttaryna) sáıkes resimdelgen, elektr energııasynyń jospardan tys (tehnologııalyq) artyq leginiń kólemi kórsetilgen elektr energııasyn is júzinde jetkizý týraly aktilerge qol qoıylǵannan keıin kúntizbelik on kúnnen keshiktirilmeı júrgiziledi. Bul rette, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berý merzimi ony is júzinde jetkizýdiń kúntizbelik aıy aıaqtalǵannan keıin kúntizbelik eki aıdan aspaýǵa tıis.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýary mártebesine ıe elektr energııasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine ótkizý úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylmaıdy.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýary mártebesine ıe elektr energııasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly ótkizilgen kezde, osyndaı taýarlardy ótkizý Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan bastalǵan jaǵdaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń jóneltýshisi (jóneltýshileri) nemese tasymaldaýshysy (tasymaldaýshylary) jáne osyndaı taýarlardy ótkizý Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda aıaqtalǵan jaǵdaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń alýshysy (alýshylary) nemese tasymaldaýshy (tasymaldaýshylary) taýarlardy ótkizýdiń kúntizbelik aıdan keıingi kúntizbelik aıdyń sońǵy kúnine deıin keden organyna mynadaı málimetterdi kórsete otyryp, ótinish usynady:

      1) elektr berý jelileri boıynsha ótkizilgen elektr energııasyn jóneltýshiniń (jóneltýshilerdiń) jáne alýshynyń (alýshylardyń) nemese tasymaldaýshynyń (tasymaldaýshylardyń) ataýy;

      2) elektr energııasyn ótkizýdi júzege asyrýǵa negiz bolǵan shart (kelisimshart) nómiri men jasasqan kúni;

      3) elektr energııasyn ótkizý kezeńi;

      4) ótkizilgen elektr energııasynyń mólsheri;

      5) elektr energııasyn ótkizý júzege asyrylǵan elektr energııasyn esepke alý aspaptaryn ornatý oryndarynyń ataýy jáne (nemese) memleketaralyq elektr berý jelileriniń ataýy.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýary mártebesine ıe elektr energııasyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵy arqyly elektr berý jelileri boıynsha ótkizgen kezde elektr energııasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýary mártebesin saqtaıdy.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly elektr energııasyn ótkizgen kezde aýmaǵynda osyndaı taýarlardy ótkizý júzege asyrylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń tasymaldaýshysy (tasymaldaýshylary) elektr energııasyn ótkizýdiń kúntizbelik aıynan keıingi kúntizbelik aıdyń sońǵy kúnine deıin keden organyna eseptik kezeń ishinde elektr energııasynyń ótkizilgen kólemderi týraly málimetterdi kórsete otyryp ótinish usynady.

      10. Elektr energııasy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaqtary boıynsha ótkizilgen jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń elektr energııasy týraly aqparat almasý boıynsha ózara is-qımyl jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

375-bap. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń kórsetkishterin paıdalaný

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde:

      1) osy taýarlardy jóneltýshi el bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı memleketpen keden organdary laýazymdy adamdarynyń osy esepke alý aspaptaryna qol jetkizý tártibin aıqyndaıtyn halyqaralyq sharttary bolǵan jaǵdaıda – shektes memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan esepke alý aspaptarynyń kórsetkishteri paıdalanylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketiletin, qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde:

      1) osy taýarlardyń mejeli eli bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı memleketpen keden organdary laýazymdy adamdarynyń osy esepke alý aspaptaryna qol jetkizý tártibin aıqyndaıtyn halyqaralyq sharttary bolǵan kezde – shektes memlekettiń;

      3) osyndaı taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinýge negiz bolǵan sharttyń (kelisimsharttyń) talaptaryna sáıkes aıqyndalǵan oryndarda, shektes jáne (nemese) ózge memleketterdiń aýmaǵynda ornalasqan esepke alý aspaptarynyń kórsetkishteri paıdalanylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin elektr energııasyn kedendik deklaraııalaý kezinde:

      1) osy elektr energııasyn jóneltýshi el bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń;

      2) keden organdary laýazymdy adamdarynyń osy esepke alý aspaptaryna qol jetkizý tártibin aıqyndaıtyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı memleketpen halyqaralyq sharttary bolǵan kezde – shektes memlekettiń;

      3) memleketaralyq elektr berý jelilerin paıdalanýǵa jáne (nemese) memleketaralyq elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýǵa jaýapty uıymdar arasynda jasalǵan elektr energııasynyń artyq legin esepke alýdy uıymdastyrý týraly kelisimderdiń sharttaryna sáıkes aıqyndalǵan oryndardaǵy, shektes jáne (nemese) ózge memleketterdiń aýmaǵynda ornalasqan esepke alý aspaptarynyń kórsetkishteri paıdalanylady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin elektr energııasyn kedendik deklaraııalaý kezinde:

      1) osy elektr energııasynyń mejeli eli bolyp tabylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı memleketpen keden organdary laýazymdy adamdarynyń osy esepke alý aspaptaryna qol jetkizý tártibin aıqyndaıtyn halyqaralyq sharttary bolǵan kezde – shektes memlekettiń;

      3) memleketaralyq elektr berý jelilerin paıdalanýǵa jáne (nemese) memleketaralyq elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýǵa jaýapty uıymdar arasynda jasalǵan elektr energııasynyń artyq legin esepke alýdy uıymdastyrý týraly kelisimderdiń sharttaryna sáıkes aıqyndalǵan oryndardaǵy, shektes jáne (nemese) ózge memleketterdiń aýmaǵynda ornalasqan esepke alý aspaptarynyń kórsetkishteri paıdalanylady.

      5. Kórsetkishteri osy baptyń 1, 2, 3 jáne 4-tarmaqtarynda aıqyndalǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde paıdalanylatyn esepke alý aspaptarynyń turǵan oryndarynyń tizbesin tasymaldaýshynyń, júıelik operatordyń nemese óńirlik elektr jelisi kompanııasynyń jazbasha ótinishi boıynsha ýákiletti organ bekitedi.

      6. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptary isten shyqqan jaǵdaıda, kedendik deklaraııalaý jáne kedendik baqylaý júrgizý maqsattary úshin tasymaldaýshynyń ótkizilgen taýarlardyń naqty sany týraly málimetteri paıdalanylady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelisi boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń kórsetkishterindegi aqparatqa sankııalanbaǵan qoljetimdilikti jáne ony ózgertýdi bolǵyzbaý maqsatynda keden organdary mundaı aspaptarǵa sáıkestendirý quraldaryn qoıady.

      Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptary ornatylǵan obektiniń menshik ıesi (ıelenýshisi) nemese ol ýákilettik bergen adam kedendik baqylaý júrgizý jáne sáıkestendirý quraldaryn qoıý (alý) úshin keden organdarynyń ýákiletti laýazymdy adamdarynyń osyndaı esepke alý aspaptaryna qol jetkizýin qamtamasyz etýge mindetti.

      8. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptary ornatylǵan obektiniń menshik ıesi (ıelenýshisi) nemese ol ýákilettik bergen adam qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýdyń (ólsheýdiń) qoldanylatyn tásili jáne (nemese) tártibi týraly aqparatty keden organyna mynadaı jaǵdaılarda:

      1) qyzmet aımaǵynda osyndaı taýarlardy esepke alý aspaptaryn ornatý orny bar keden organynyń suraý salýy boıynsha;

      2) qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýdyń (ólsheýdiń) qoldanylatyn tásili jáne (nemese) tártibi ózgergen kezde usynady.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen aqparat keden organynyń suraý salýy alynǵan nemese qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alýdyń (ólsheýdiń) qoldanylatyn tásili jáne (nemese) tártibi ózgertilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap on bes jumys kúninen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      10. Sáıkestendirý quraldaryn salýdy (alýdy) keden organdary obektiniń menshik ıesiniń (ıelenýshisiniń) nemese ol ýákilettik bergen adamdardyń qatysýymen júzege asyrady.

      Sáıkestendirý quraldaryn salý (alý) nátıjeleri boıynsha ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha akt jasalady.

      11. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptary ornatylǵan obektiniń menshik ıesi (ıelenýshisi) nemese ol ýákilettik bergen adam salynǵan sáıkestendirý quraldaryn bólshekteýge jáne (nemese) olardyń tutastyǵyn buzýmen baılanysty jabdyqty aǵymdaǵy nemese kúrdeli jóndeý boıynsha josparly jumystar júrgizilgen jaǵdaıda, bul týraly qyzmet aımaǵynda osyndaı taýarlardy esepke alý aspaptaryn ornatý orny bar keden organyna olardy júrgizý kúnin jáne uzaqtyǵyn kórsete otyryp, kórsetilgen jumystardy júrgizý bastalǵanǵa deıin keminde úsh jumys kúni buryn habardar etedi.

      Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptary ornatylǵan obektiniń menshik ıesi (ıelenýshisi) nemese ol ýákilettik bergen adam taýarlardyń sanyn jáne jaı-kúıin (sapasyn) ólsheý júıesi jumysynyń buzylý qaýpi nemese avarııalyq jáne órt qaýipti jaǵdaılar týyndaǵan jaǵdaıda, qyzmet aımaǵynda osyndaı taýarlardy esepke alý aspaptaryn ornatý orny bar keden organyna salynǵan sáıkestendirý quraldarynyń buzylýyna ákelgen sebepter týraly keıinnen habardar ete otyryp, osyndaı qaýiptiń aldyn alý nemese ony joıý jónindegi jumystardyń júrgizilgeni týraly habarlaıdy.

376-bap. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy sáıkestendirý

      Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy sáıkestendirý júzege asyrylmaıdy, bul keden organdaryna kedendik maqsattarda taýarlardyń sanyn, jaı-kúıin (sapasyn) jáne basqa da sıpattamalaryn qujattarda qamtylatyn málimetterdi, esepteýishterdiń jáne basqa da esepke alý aspaptarynyń kórsetkishterin paıdalana otyryp belgileýge kedergi keltirmeıdi.

377-bap. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri

      1. Osy bapty qoldaný maqsattary úshin onda paıdalanylatyn uǵymdar mynany bildiredi:

      1) ákelý orny – kórsetkishteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qubyrjol kóligimen ákelingen taýarlardyń sanyn aıqyndaý úshin paıdalanylatyn qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny;

      2) áketý orny – kórsetkishteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan qubyrjol kóligimen áketilgen taýarlardyń sanyn aıqyndaý úshin paıdalanylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny;

      3) mejeli oryn – kórsetkishteri taýarlardyń sanyn (jalpy sanyn) anyqtaý maqsatynda paıdalanylatyn, aýmaǵynda osyndaı taýarlardy ótkizý aıaqtalatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette ornalasqan qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny, al aýmaǵynda taýarlardy ótkizý aıaqtalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda osyndaı aspaptar ornatylǵanǵa deıin – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan jáne osyndaı taýarlardy alyp júrý jolynda sońǵysy bolyp tabylatyn, taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny;

      4) jóneltý orny – kórsetkishteri taýarlardyń sanyn (jalpy sanyn) aıqyndaý maqsatynda paıdalanylatyn, aýmaǵynan osyndaı taýarlardy jóneltý bastalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette ornalasqan qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny, al aýmaǵynan taýarlardy ótkizý bastalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda mundaı aspaptar ornatylǵanǵa deıin – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan jáne osyndaı taýarlardy alyp júrý jolynda birinshisi bolyp tabylatyn taýarlardy esepke alý aspaptarynyń ornatylǵan orny;

      2. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar (osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda):

      1) mynadaı:

      qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlar ákelý ornynan áketý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn);

      qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlar ákelý ornynan mejeli orynǵa deıin tasymaldanatyn (tasylatyn);

      qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlar jáne eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, qubyrjol kóligimen ótkiziletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary osy Kodekstiń 222-babynyń 2-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń ekinshi abzayna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda jóneltý ornynan áketý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn);

      qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlar jóneltý ornynan mejeli orynǵa deıin tasymaldanatyn (tasylatyn) jaǵdaılarda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha olardy tasymaldaý (tasý) úshin;

      2) eger qubyrjol kóligimen ótkiziletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary áketý ornynan ákelý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn) jaǵdaıda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń músheleri bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly olardy tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaý (tasý) úshin qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar, eger mundaı tasymaldaý (tasý) bastalǵanǵa deıin osy taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen, kedendik aýmaqta qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen, ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen nemese keri ımporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylsa, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylmaıdy.

      Kedendik tranzıttiń kedendik rásimi, eger mundaı tasymaldaý (tasý) tabıǵı gazdy qubyrjol kóligimen tasymaldaýdyń (tasýdyń) tehnologııalyq erekshelikterine negizdelse, eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, ýaqytsha áketýdiń kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan buryn áketilgen tabıǵı gazdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaý (tasý) úshin qoldanylmaıdy.

      4. Deklarant kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes is júzinde tasylǵan (tasymaldanǵan), qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlar týraly naqty málimetterdi Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde jetkizýdiń árbir kúntizbelik aıy úshin taýarlar qubyrjol kóligimen is júzinde ótkiziletin árbir kúntizbelik aıdan keıingi aıdyń 10-ynan keshiktirilmeıtin merzimde usynýǵa mindetti.

      5. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardyń kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy:

      1) ákelý ornynan nemese jóneltý ornynan áketý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn) sheteldik taýarlarǵa, sondaı-aq jóneltý ornynan áketý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn), osy Kodekstiń 222-babynyń 2-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń ekinshi abzayna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan jaǵdaılarda, eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty – osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes belgilenetin kedendik deklaraııalaýdyń erekshelikterine sáıkes beriletin kedendik deklaraııada kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly keden organynyń belgisin qoıý arqyly taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketkennen keıin;

      2) jóneltý ornynan nemese ákelý ornynan mejeli orynǵa deıin tasymaldanatyn (tasylatyn) sheteldik taýarlarǵa qatysty – osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes is júzinde tasymaldanǵan (tasylǵan) taýarlar týraly naqty málimetterdi keden organyna usyný úshin belgilengen merzim sheginde ne osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes belgilenetin kedendik deklaraııalaýdyń erekshelikterine sáıkes beriletin kedendik deklaraııada kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly keden organynyń belgisin qoıý arqyly sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylatyn kedendik rásimdermen taýarlardy mejeli orynda ornalastyrýmen;

      3) áketý ornynan ákelý ornyna deıin tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty – taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgennen keıin jáne osy Kodekstiń 189-babyna sáıkes belgilenetin kedendik deklaraııalaýdyń erekshelikterine sáıkes beriletin kedendik deklaraııada kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly keden organynyń belgisi qoıylǵannan keıin aıaqtalady.

      6. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlardyń ózindik erekshelikti sıpattamalaryn Qazaqstan Respýblıkasynda qoldanylatyn tehnıkalyq reglamentterge jáne standarttarǵa sáıkes tasymaldaýdyń (tasýdyń) tehnologııalyq erekshelikteri saldarynan ózgertýge jol beriledi.

      7. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes osy Kodekstiń 28, 224, 225, 227-baptarynyń, 228-baby 1 jáne 2-tarmaqtarynyń, 231, 232, 233, 387, 388, 389, 392, 429 jáne 430-baptarynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      8. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe birneshe memlekettiń aýmaqtary boıynsha tasymaldanatyn (tasylatyn) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartqa sáıkes, al osyndaı halyqaralyq shart qabyldanǵanǵa deıin – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalady.

378-bap. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetterdiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar:

      1) osy Kodekstiń 377-baby 5-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalaryna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy;

      2) osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      3) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan sheteldik taýarlardy joıý jáne (nemese) qaıtarymsyz joǵaltý faktisin ne tasymaldaýdyń (tasýdyń) jáne (nemese) saqtaýdyń qalypty jaǵdaılary kezindegi tabıǵı kemý nátıjesinde osyndaı taýarlardy qaıtarymsyz joǵaltý faktisin, osy Kodekske sáıkes mundaı joıýǵa nemese qaıtarymsyz joǵaltýǵa deıin osy sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bastalǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, tanýy;

      4) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartý;

      5) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes tranzıttik deklaraııany keri qaıtaryp alý jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardyń shyǵarylymyn joıý bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Osy Kodekstiń 377-baby 5-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalaryna sáıkes qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndalýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde qubyrjol kóligimen ótkiziletin sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kún kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik ákelý bajdary, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar tarıftik preferenııalardy jáne kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanbaı, ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaǵydı bolsa tólenýge jatady.

      Kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      5. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrǵan nemese kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaǵannan jáne (nemese) olardy óndirip alǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin keden organdary osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes kidirtken jaǵdaıda, osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes qaıtarylýǵa (esepke jatqyzylýǵa) jatady.

      6. Qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      7. Osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar:

      1) osy Kodekstiń 377-baby 5-tarmaǵynyń 1) jáne 3) tarmaqshalaryna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy;

      2) osy baptyń 9-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      3) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartý;

      4) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes tranzıttik deklaraııany keri qaıtaryp alý jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes taýarlardyń shyǵarylymyn joıý bastalǵan kezde toqtatylady.

      8. Kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet osy Kodekstiń 377-baby 5-tarmaǵynyń 1) jáne 3) tarmaqshalaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlaryna qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalmaǵan jaǵdaıda oryndalýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń qubyrjol kóligimen ótkiziletin taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kún kedendik áketý bajdaryn tóleý merzimi bolyp esepteledi.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdary qubyrjol kóligimen ótkiziletin, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanbaı, eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵandaǵydaı bolsa tólenýge jatady.

      Kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

44-taraý. JEKELEGEN TULǴALAR SANATTARYNYŃ EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY TAÝARLARDY ÓTKIZÝINIŃ, DIPLOMATIIaLYQ POShTA MEN KONSÝLDYQ VALIZANY ÓTKIZÝDIŃ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

379-bap. Jekelegen tulǵalar sanattarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý tártibi men sharttarynyń erekshelikteri týraly jalpy erejeler

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarǵa sáıkes artyqshylyqtardy jáne (nemese) ımmýnıtetterdi paıdalanatyn halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń resmı paıdalanýyna arnalǵan taýarlardy, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy halyqaralyq sharttarǵa sáıkes artyqshylyqtardy jáne (nemese) ımmýnıtetterdi paıdalanatyn jeke tulǵalardyń jekelegen sanattarynyń jeke paıdalanýyna arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý osy taraýdyń erejeleri eskerile otyryp osy Kodekste belgilengen tártippen jáne sharttarda júzege asyrylady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń personaly (qyzmetkerleri, laýazymdy adamdary), memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń qyzmetkerleri, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń personaly jáne olardyń otbasy músheleri jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly osy Kodekske sáıkes osyndaı tulǵalarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarymen jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy halyqaralyq sharttarmen berilgen artyqshylyqtardyń jáne (nemese) ımmýnıtetterdiń kólemi eskeilre otyryp ótkiziledi.

380-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń resmı paıdalanýyna arnalǵan taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemelerdiń resmı paıdalanýyna arnalǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar osy Kodekstiń 38-taraýyna sáıkes arnaıy kedendik rásimmen ne osy Kodekste kózdelgen ózge de kedendik rásimdermen osy baptyń erejeleri eskerile otyryp ornalastyrylady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter arasyndaǵy halyqaralyq sharttarǵa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatý kózdelgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ornalasqan memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatý kózdelgen, Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń resmı paıdalanýyna arnalǵan taýarlar osy Kodekstiń 38-taraýyna sáıkes arnaıy kedendik rásimmen ne osy Kodekste kózdelgen ózge de kedendik rásimdermen osy baptyń erejeleri eskerile otyryp ornalastyrylady.

      3. Osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen taýarlardy arnaıy kedendik rásimge qaraǵanda ózge kedendik rásimdermen ornalastyrǵan kezde Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikter men konsýldyq mekemeler, halyqaralyq uıymdar nemese olardyń ókildikteri, memleketterdiń halyqaralyq uıymdar janyndaǵy ókildikteri, ózge de uıymdar nemese olardyń ókildikteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly shartqa sáıkes kózdelgen kedendik bajdardy tóleý boıynsha jeńildikterdi jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi paıdalanýǵa quqyly.

      4. Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalar, osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qospaǵanda, osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranttary bolyp tabylady.

381-bap. Dıplomatııalyq ókildikter, konsýldyq mekemeler basshylarynyń, dıplomatııalyq ókildikterdiń dıplomatııalyq personaly músheleriniń, konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq laýazymdy adamdarynyń, sondaı-aq olardyń otbasy músheleriniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý sharttary

      1. Dıplomatııalyq ókildikterdiń basshylary, dıplomatııalyq ókildikterdiń dıplomatııalyq personalynyń músheleri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa, sondaı-aq olarmen birge turatyn otbasy músheleri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, kelý memleketinde osyndaı tulǵalarǵa artyqshylyqtar berý merzimine jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn;

      bastapqy jaıǵasýǵa arnalǵan taýarlardy qosa alǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de taýarlardy ákelýge;

      2) kedendik bajdardy tólemeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy áketýge quqyly.

      2. Konsýldyq mekemelerdiń basshylary jáne konsýldyq mekemelerdiń ózge de konsýldyq laýazymdy adamdary, olarmen birge turatyn olardyń otbasy músheleri, eger atalǵan adamdar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, Qazaqstan Respýblıkasynda mundaı tulǵalarǵa artyqshylyqtar berý merzimine jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn;

      bastapqy jaıǵasýǵa arnalǵan taýarlardy qosa alǵanda, jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de taýarlardy ákelýge;

      2) kedendik bajdardy tólemeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy áketýge quqyly.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejeleri:

      1) qurmetti konsýldyq laýazymdy adamdar;

      2) qurmetti konsýldyq qyzmetshiler basqaratyn konsýldyq mekemelerde jumys isteıtin konsýldyq laýazymdy adamdar;

      3) osy tarmaqtyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda atalǵan adamdardyń otbasy músheleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizgen kezde qoldanylmaıdy.

      4. Dıplomatııalyq ókildikterdiń basshylary, dıplomatııalyq ókildikteriniń dıplomatııalyq personalynyń músheleri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa, sondaı-aq olarmen birge turatyn otbasy músheleri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa, ıesimen jóneltiletin jáne (nemese) ıesimen jóneltilmeıtin bagajda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, mundaı bagajda olarǵa qatysty ákelýge jáne (nemese) áketýge tyıym salýlar engizilgen nemese osyndaı taýarlardy ákelýdiń jáne (nemese) áketýdiń ruqsat berý tártibi qoldanylatyn, sondaı-aq olarǵa sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar men radıaııalyq talaptar qoldanylatyn taýarlar bar ekenine eleýli negizder bolmasa, kedendik jete tekserýden bosatylady. Osyndaı taýarlardy kedendik jete tekserý atalǵan adamdardyń nemese olardyń ókilderiniń qatysýymen ǵana júrgizilýge tıis.

      5. Konsýldyq mekemelerdiń basshylary jáne konsýldyq mekemelerdiń ózge de konsýldyq laýazymdy adamdary, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa, ıesimen jóneltiletin jáne (nemese) ıesimen jóneltilmeıtin bagajda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, sondaı-aq atalǵan adamdarmen birge turatyn olardyń otbasy músheleri, eger olar da kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa, ıesimen jóneltiletin jáne (nemese) ıesimen jóneltilmeıtin bagajda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, mundaı bagajda olarǵa qatysty ákelýge jáne (nemese) áketýge tyıym salýlar engizilgennemese osyndaı taýarlardy ákelýdiń jáne (nemese) áketýdiń ruqsat berý tártibi qoldanylatyn, sondaı-aq olarǵa sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar men radıaııalyq talaptar qoldanylatyn taýarlar bar ekenine eleýli negizder bolmasa, kedendik jete tekserýden bosatylady. Osyndaı taýarlarǵa kedendik jete tekserý atalǵan adamdardyń nemese olardyń ókilderiniń qatysýymen ǵana júrgizilýge tıis.

      6. Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda osy bapta kórsetilgen, onyń ishinde kelý memleketiniń azamattary bolyp tabylatyn jáne (nemese) onda turaqty turatyn jeke tulǵalar úshin osy bapta kózdelgen kólemnen kóp artyqshylyqtar jáne (nemese) ımmýnıtetter kólemi kózdelse, onda mundaı tulǵalarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı halyqaralyq sharttarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda kózdelgen artyqshylyqtardyń jáne (nemese) ımmýnıtetterdiń kólemi beriledi.

382-bap. Dıplomatııalyq ókildikterdiń ákimshilik-tehnıkalyq personaly músheleriniń, konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq qyzmetshileriniń, konsýldyq mekemelerdiń qyzmet kórsetýshi personaly jumyskerleriniń, sondaı-aq olardyń otbasy músheleriniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý sharttary

      1. Dıplomatııalyq ókildikterdiń ákimshilik-tehnıkalyq personalynyń músheleri jáne olarmen birge turatyn olardyń otbasy músheleri, konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq qyzmetshileri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna bastapqy jaıǵasýǵa arnalǵan:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, Qazaqstan Respýblıkasynda mundaı adamdarǵa artyqshylyqtar berý merzimine jeke paıdalaný úshin kólik quraldaryn;

      jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de taýarlardy ákelýge;

      2) kedendik bajdardy tólemeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy áketýge quqyly.

      2. Konsýldyq mekemelerdiń konsýldyq qyzmetshilerimen birge turatyn, kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmaıtyn jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmaıtyn olardyń otbasy músheleri, eger olar da kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylmasa:

      1) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna bastapqy jaıǵasýǵa arnalǵan:

      Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, Qazaqstan Respýblıkasynda mundaı adamdarǵa artyqshylyqtar berý merzimine jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn;

      jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de taýarlardy ákelýge;

      2) kedendik bajdardy tólemeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy áketýge quqyly.

      3. Konsýldyq mekemelerdiń qyzmet kórsetýshi personalynyń jumyskerleri, sondaı-aq olardyń otbasy músheleri, eger olar kelý memleketi bolyp tabylatyn Qazaqstan Respýblıkasynda turaqty turmasa, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes rastalatyn, Qazaqstan Respýblıkasynda mundaı adamdarǵa artyqshylyqtar berý merzimine jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn jáne jeke paıdalanýǵa arnalǵan ózge de taýarlardy ákelýge, eger bul Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda kózdelse, quqyly.

      4. Eger Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda osy bapta kórsetilgen, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary bolyp tabylatyn jáne (nemese) onda turaqty turatyn jeke tulǵalar úshin osy bapta kózdelgen kólemnen kóp artyqshylyqtar jáne (nemese) ımmýnıtetter kólemi kózdelse, onda mundaı adamdarǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı halyqaralyq sharttarynda jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń arasyndaǵy halyqaralyq sharttarda kózdelgen artyqshylyqtar jáne (nemese) ımmýnıtetter kólemi beriledi.

383-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketter delegaııalary ókilderiniń jáne músheleriniń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardy ákelýi

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaǵyna halyqaralyq kelissózderge, halyqaralyq konferenııalarǵa jáne keńesterge qatysý úshin nemese basqa da resmı tapsyrmalarmen keletin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń músheleri, osyndaı memleketterdiń parlamenttik jáne úkimettik delegaııalarynyń músheleri, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe árbir jekelegen memleketke qatysty ózara túsinistik qaǵıdatyn negizge ala otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn, memleketter delegaııalarynyń ókilderi men músheleri, sondaı-aq atalǵan adamdarmen birge júretin olardyń otbasy músheleri ıesimen jóneltiletin jáne (nemese) ıesimen jóneltilmeıtin bagajda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, mundaı bagajda olarǵa qatysty ákelýge jáne (nemese) áketýge tyıym salýlar engizilgen nemese osyndaı taýarlardy ákelýdiń jáne (nemese) áketýdiń ruqsat berý tártibi qoldanylatyn, sondaı-aq olarǵa sanıtarııalyq, veterınarııalyq-sanıtarııalyq jáne karantındik fıtosanıtarııalyq sharalar jáne radıaııalyq talaptar qoldanylatyn taýarlar bar ekenine eleýli negizder bolmaǵan kezde kedendik jete tekserýden bosatylady. Osyndaı taýarlardy kedendik jete tekserý atalǵan adamdardyń nemese olardyń ókilderiniń qatysýymen ǵana júrgizilýge tıis.

384-bap. Dıplomatııalyq poshtany jáne konsýldyq valızany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin dıplomatııalyq poshtany ashýǵa ne kidirtýge bolmaıdy.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin konsýldyq valızany ashýǵa ne kidirtýge bolmaıdy.

      Konsýldyq valızada tek qana resmı paıdalanýǵa arnalmaǵan hat-habarlar, qujattar jáne (nemese) taýarlar bar ekenine eleýli negizder bolǵan kezde keden organy usynylatyn memlekettiń ýákiletti adamdarynyń konsýldyq valızany keden organynyń laýazymdy adamynyń qatysýymen ashýyn talap etýge quqyly. Ashýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, konsýldyq valıza jóneltý ornyna qaıtarylady.

      3. Dıplomatııalyq poshtany jáne konsýldyq valızany quraıtyn barlyq oryndardyń osy oryndardyń sıpatyn kórsetetin syrtqy kórneki belgiler bolýǵa tıis.

      4. Dıplomatııalyq poshta – tek qana resmı paıdalanýǵa arnalǵan dıplomatııalyq qujattar men taýarlardy, al konsýldyq valıza tek qana resmı paıdalanýǵa arnalǵan resmı hat-habarlardy, qujattardy jáne taýarlardy qamtı alady.

      5. Dıplomatııalyq poshtany jáne konsýldyq valızany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly dıplomatııalyq jáne konsýldyq kýrerler ótkizedi. Dıplomatııalyq poshta jáne konsýldyq valıza osy dıplomatııalyq poshtany nemese konsýldyq valızany ǵana tasymaldaýǵa taǵaıyndalǵan dıplomatııalyq nemese konsýldyq kýrerlerge de ne azamattyq áýe kemesi ekıpajynyń komandırine de senip tapsyrylýy múmkin.

      Atalǵan dıplomatııalyq jáne konsýldyq kýrerlerde dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valızany quraıtyn olardyń mártebesi men oryndar sany kórsetiletin kýrerlik paraq ne ony almastyratyn ózge resmı qujat bolýǵa tıis. Kýrerlik paraqqa ne ony almastyratyn ózge resmı qujatqa qol qoıady jáne dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valızany jóneltetin mekemeniń mórimen bekitiledi.

      Azamattyq áýe kemesi ekıpajynyń komandırine senip tapsyrylǵan dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valıza dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valızany quraıtyn oryndar sany kórsetiletin resmı qujatpen birge jóneltilýge tıis.

      6. Dıplomatııalyq jáne konsýldyq kýrerler jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kedendik jete tekserýden bosatylyp jáne kedendik bajdar, salyqtar tólemeı árbir jekelegen memleketke qatysty ózara túsinistik qaǵıdatyn negizge ala otyryp ótkizýi múmkin.

      7. Dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valıza Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly keden organynyń ruqsatymen kedendik deklaraııalaýsyz jáne kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı ótkiziledi.

      Dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valızany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge keden organynyń ruqsatyn alý úshin keden organyna osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen qujattar usynylady.

      Dıplomatııalyq poshta men konsýldyq valızany Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge keden organynyń ruqsaty osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen qujattarǵa keden organynyń tıisti belgilerin qoıý arqyly resimdeledi.

45-taraý. EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQQA MÚShE BOLYP TABYLMAITYN MEMLEKETTERDIŃ AÝMAQTARY ARQYLY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNYŃ BIR BÓLIGINEN EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK AÝMAǴYNYŃ BASQA BÓLIGINE JÁNE (NEMESE) TEŃIZBEN TASYMALDANATYN (TASYLATYN) TAÝARLARDY EÝRAZIIaLYQ EKONOMIKALYQ ODAQTYŃ KEDENDIK ShEKARASY ARQYLY ÓTKIZÝ TÁRTIBI MEN ShARTTARYNYŃ EREKShELIKTERI

385-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý týraly jalpy erejeler

      1. Osy taraýda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly jeke tulǵalar ótkizetin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy, sondaı-aq qubyrjol kóligimen jáne elektr berý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń, onyń ishinde poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlaryn jáne osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý tártibi men sharttarynyń erekshelikteri aıqyndalady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi jáne osyndaı taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýi osy taraýda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, osy Kodekstiń 15 jáne 16-taraýlaryna sáıkes júzege asyrylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) úshin osy baptyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn tasymaldaýdy (tasýdy) qospaǵanda, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      4. Kedendik aýmaqta qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen, ishki tutyný úshin qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen, ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaıta óńdeý boıynsha operaııalar nátıjesinde nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý boıynsha operaııalardyń nátıjesinde (qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtar men qalǵan bólikter) alynǵan (paıda bolǵan) sheteldik taýarlar, olardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) úshin osy baptyń 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaılarda osyndaı sheteldik taýarlardy tasymaldaýdy (tasýdy) qospaǵanda, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      Osy tarmaqtyń erejeleri halyqaralyq tasymaldaýdyń kólik quraldary retinde paıdalanylatyn ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kólik quraldaryna qoldanylmaıdy.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa mynalar jatpaıdy:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda tıisinshe áýe kemesiniń qonýyn ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń porttaryna sý kemesiniń kirýin jasamaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlar (budan ári osy taraýda – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesiniń qonýyn ne mundaı memlekettiń portyna sý kemesiniń kirýin jasamaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne sheteldik taýarlar);

      2) kóliktiń kez kelgen túrimen tasymaldanatyn (tasylatyn), ketý ornyna jetkizý úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaýǵa (tasýǵa) jatatyn, eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aıryqsha ıýrısdıkııasy bolatyn, qurylys salý (qurý, turǵyzý), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter aýmaǵynyń sheginen tys jerde ornalasqan jasandy araldarda, qondyrǵylarda, qurylystarda jumys isteýdi (paıdalanýdy, qoldanýdy) jáne tynys-tirshilikti qamtamasyz etý maqsatynda áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary (budan ári osy taraýda – obektiler);

      4) buryn obektilerge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń qalǵan bóliginen ákelingen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary, sondaı-aq kómirsýtek shıkizatyn qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qurlyqtyq qaırańynda ornalasqan obektilerde óndirilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne (nemese) olardy qaıta óńdeý ónimderi.

      6. Qurylys salý (qurý, turǵyzý), obektilerde jumys isteýdi (paıdalanýdy, qoldanýdy) jáne tynys-tirshilikti qamtamasyz etý maqsatynda, sondaı-aq jeke tulǵalardy jáne taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter men obektiler arasynda tasymaldaýdy júzege asyratyn áýe jáne sý kemelerin qalypty paıdalanýdy jáne olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý maqsatynda áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń qurlyqtyq qaırańyn qosa alǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń egemendi quqyqtary jáne aıryqsha ıýrısdıkııasy bolatyn aýmaqqa tasymaldaý (tasý) úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatpaıdy.

      7. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen, osy baptyń 5-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesiniń qonýyn ne mundaı memlekettiń portyna sý kemesiniń kirýin jasamaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jáne sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý tártibi men sharttaryn retteıtin osy taraýdyń erejeleri qoldanylady.

      8. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet týyndamaıdy.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý erekshelikterin Komıssııa aıqyndaıdy.

386-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly jáne (nemese) teńizben ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrmaı jasaý erekshelikteri jáne osyndaı taýarlardyń mártebesi

      1. Osy Kodekstiń 15-taraýynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesiniń qonýy ne mundaı memlekettiń portyna sý kemesiniń kirýi jasalmaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne sheteldik taýarlarǵa qatysty, osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesi májbúrli túrde qonǵannan keıin, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp qonǵannan keıin ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń portyna avarııanyń, eńserilmeıtin kúsh áseriniń ne ózge de mán-jaılardyń saldarynan sý kemesi kirgennen keıin, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp kirgennen keıin kelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, qoldanylmaıdy.

      2. Osy Kodekstiń 16-taraýynyń erejeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesiniń qonýyn ne mundaı memlekettiń portyna sý kemesiniń kirýin jasamaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      3. Tasymaldaýshy ne osy Kodekstiń 149-babynda kórsetilgen ózge de tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jáne osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy tasymaldaý kezinde tıisinshe Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesi májbúrli túrde qonǵan, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp qonǵan ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń portyna avarııanyń, eńserilmeıtin kúsh áseriniń ne ózge de mán-jaılardyń saldarynan sý kemesi kirgen, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp kirgen bolsa, olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýi týraly keden organyn habardar etkennen keıin jasaýǵa mindetti kedendik operaııalardy, sondaı-aq osy operaııalar jasalýǵa tıis merzimdi Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵynda áýe kemesiniń qonýy ne mundaı memlekettiń portyna sý kemesiniń kirýi jasalmaı áýe nemese sý kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne sheteldik taýarlar, mundaı tasymaldaýdan keıin tıisinshe Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary jáne sheteldik taýarlar mártebesin saqtaıdy.

      5. Eger osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy tasymaldaý kezinde tıisinshe Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń aýmaǵyna áýe kemesi májbúrli túrde qonǵan, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp qonǵan ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń portyna avarııanyń, eńserilmeıtin kúsh áseriniń ne ózge de mán-jaılardyń saldarynan sý kemesi kirgen, onyń ishinde tasymaldanatyn taýarlardy túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary jasalyp kirgen jaǵdaıda:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlar kelgennen keıin bul taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retindegi nemese osy Kodekstiń 385-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlar retindegi mártebesi Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen rastalady;

      2) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde qaldyrǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary eksporttyń kedendik rásimimen ne ýaqytsha áketýdiń kedendik rásimimen, al sheteldik taýarlar – keri eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylýǵa jatady.

      6. Osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine jáne olardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      7. Osy Kodekstiń 219-baby 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, osy tarmaqtyń ekinshi bóliginiń erejeleri saqtala otyryp, osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine ákelingen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaıdy jáne bul mártebesin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilgennen keıin joǵaltady.

      Kórsetilgen taýarlar kelý ornyndaǵy keden organyna kedendik deklaraııa usynylǵan jaǵdaıda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary retinde qaralady, osy deklaraııaǵa sáıkes osyndaı taýarlar eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylady jáne onda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń taýarlar ákelingen bir bóligindegi ketý ornynyń keden organy týraly málimetter qamtylady.

      8. Osy Kodekstiń 385-babynyń 5-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda jáne 6) tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine jáne osy Kodekstiń 385-baby 5-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıtetimen jáne munaı jáne gaz salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      Qurylys salý (qurý, turǵyzý), obektilerde jumys isteýdi (paıdalanýdy, qoldanýdy) jáne tynys-tirshilikti qamtamasyz etý maqsatynda, sondaı-aq jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde jeke tulǵalar men taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy men obektiler arasynda tasymaldaýdy júzege asyratyn áýe jáne sý kemelerin qalypty paıdalaný men olarǵa tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi qamtamasyz etý maqsatynda áýe nemese sý kóligimen jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn, osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan sheteldik taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketýine jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelýine baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qaýipsizdik komıtetimen jáne munaı jáne gaz salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıdy.

387-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný, aıaqtaý jáne qoldanysyn toqtatý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) eger aýmaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri belgilengen jaǵdaıda, mynalardy:

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette tranzıttik deklaraııany tirkeý kúnine:

      kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, paıyzdardy, ósimpuldardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindet;

      1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes tulǵany qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly zańdy kúshine engen sot sheshimi jáne osy baptar boıynsha joıylmaǵan sottylyǵy bolmaıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń deklaranty bolǵan jaǵdaılardy;

      Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes kedendik áketý bajdar tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      2) osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen sharttardy saqtaý;

      3) Komıssııa aıqyndaıtyn jaǵdaılardy qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń mártebesi rastalatyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný.

      2. Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen tulǵalar ǵana, al poshta jóneltilimderin tasymaldaý jaǵdaıynda – taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń músheleri bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine temirjol kóligimen tasymaldaý úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń deklaranty, sondaı-aq osy Kodekstiń 390-babynyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen kedendik operaııalardy jasaıtyn tulǵa retinde áreket ete alady.

      3. Osy bapty qoldaný maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń mártebesi rastalatyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý ornynda ne qyzmet aımaǵynda (óńirinde) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jóneltýshi ornalasqan keden organynda osy baptyń 5, 6 jáne 7-tarmaqtary eskerile otyryp jasalady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar tek qana qyzmet aımaǵynda (óńirinde) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jóneltýshi ornalasqan keden organynda mynadaı jaǵdaılarda:

      1) jolaýshylar poıyzdarynyń quramynda júretin poshta, bagaj (poshta-bagaj) vagondarynda tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn qospaǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary temirjol kóligimen tasymaldansa;

      2) aýmaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri belgilense;

      3) tasymaldaý sharttarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtarynda júk operaııalaryn jasaý kózdelse, jasalady.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine áýe kóligimen tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar tek qana ketý ornynyń keden organynda jasalady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine temirjol kóligimen jolaýshylar poezdarynyń quramynda júretin poshta, bagaj (poshta-bagaj) vagondarynda tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttik kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar, qyzmet aımaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jóneltýshi ornalasqan keden organynda jasalady.

      8. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaıdy qospaǵanda, qyzmet aımaǵynda (óńirinde) kelý orny ornalasqan keden organynyń kedendik baqylaý aımaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn jetkizý orny bolyp tabylady.

      9. Qyzmet aımaǵynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine temirjol kóligimen jolaýshylar poezdarynyń quramynda júretin poshta, bagaj (poshta-bagaj) vagondarynda tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn túsirý júzege asyrylatyn keden organynyń kedendik baqylaý aımaǵy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn jetkizý orny bolyp tabylady.

      10. Osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelgen kezde qyzmet aımaǵynda (óńirinde) kelý orny ornalasqan keden organy temirjol kólik quraldarynyń júkjaılaryna (bólekjaılaryna) jóneltýshi keden organy salǵan sáıkestendirý quraldaryn joıýdy júzege asyrady.

      11. Osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes sáıkestendirý quraldaryn joıylǵan kezde osy Kodekstiń 427-baby 5-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen akt mynalar:

      1) sáıkestendirý quraldaryn joıýdy júzege asyratyn keden organy;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty ókilettikteri bar tulǵalar;

      3) barlyq keıingi mejeli keden organdary úshin bir dana esebimen qajetti danalar mólsherinde jasalady.

      12. Komıssııa osy baptyń 10 jáne 11-tarmaqtary qoldanylmaıtyn jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

      13. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes taýarlardy jetkizý ornynda aıaqtalady.

      14. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary taýarlardy jetkizý ornyna jetkizilmeı, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıtarylsa jáne jóneltýshi keden organyna jetkizilse, mundaı keden organy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıdy jáne mejeli keden organyna kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly habarlaıdy.

      15. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde mejeli keden organynan jáne jóneltýshi keden organynan erekshelenetin keden organyna jetkizilse, mundaı keden organy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıdy jáne mejeli keden organyna jáne jóneltýshi keden organyna kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly habarlaıdy.

      16. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinbegen jaǵdaıda, jóneltýshi keden organy Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn toqtatady.

      17. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń mártebesin joǵaltatyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde sheteldik taýarlar retinde qaralatyn osy Kodekstiń 390-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgennen ózge jaǵdaılardy aıqyndaýǵa quqyly.

388-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn sheteldik taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný, aıaqtaý jáne qoldanysyn toqtatý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) kedendik aýmaqta qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy, kedendik aýmaqta qaıta óńdeý boıynsha operaııalar nátıjesinde nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý boıynsha operaııalar nátıjesinde (qaıta óńdeý ónimderi, qaldyqtar men qalǵan bólikter) alynǵan (paıda bolǵan) sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen sharttardy saqtaý;

      2) sheteldik taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly jáne (nemese) teńizben Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha operaııalardy nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý boıynsha operaııalardy jasaıtyn tulǵanyń atyna ne mundaı operaııalardy jasaǵan tulǵalardan, kedendik aýmaqta qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar deklarantynyń atyna tasymaldaý (tasý), bul keden organyna kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatty nemese ishki tutyný úshin taýarlardy qaıta óńdeý sharttary týraly qujatty usynýmen rastalady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tranzıttik deklaraııa retinde kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattar paıdalanyla almaıdy.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar:

      1) sheteldik taýarlar kedendik aýmaqta qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeýdiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan;

      2) qyzmet aımaǵynda (óńirinde) osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik aýmaqta taýarlardy qaıta óńdeý boıynsha tıisti operaııalar nemese ishki tutyný úshin qaıta óńdeý boıynsha operaııalar jasalǵan (jasalýǵa tıis bolǵan) keden organynda jasalady.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes taýarlardy jetkizý ornynda aıaqtalady.

      5. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde mejeli keden organynan jáne jóneltýshi keden organynan erekshelenetin keden organyna jetkizilgen jaǵdaıda, mundaı keden organy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıdy jáne mejeli keden organy men jóneltýshi keden organyna kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly habarlaıdy.

      6. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinbegen jaǵdaıda, jóneltýshi keden organy Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen kedendik tranzıttiń kedendik rásimin toqtatady.

389-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn), ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásimin qoldaný, aıaqtaý jáne qoldanysyn toqtatý erekshelikteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn), ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) osy Kodekstiń 223-baby 1-tarmaǵynyń 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen sharttardy saqtaý;

      2) sheteldik taýarlardy ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrý, taýarlardy tasymaldaýdyń (tasýdyń) maqsaty jáne olardy paıdalaný orny týraly, paıdalanýyna sheteldik taýarlar beriletin tulǵa týraly, eger mundaı berý oryn alsa, ýaqytsha ákelingen taýarlardy ózge tulǵalardyń ıelik etýine jáne paıdalanýyna berýge keden organynyń ruqsaty týraly, eger mundaı berý oryn alsa, málimetterdi keden organyna usyný, olar keden organyna kedendik jáne (nemese) ózge qujattardy jáne (nemese) osyndaı qujattar týraly málimetterdi usynýmen rastalady. Kórsetilgen qujattar bolmaǵan kezde deklarant keden organyna qajetti málimetterdi kórsete otyryp, erkin nysandaǵy ótinishti usynady.

      2. Ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar osy bapqa sáıkes bir nemese birneshe partııalarmen kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylýy múmkin.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy kedendik deklaraııalaý kezinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tranzıttik deklaraııa retinde kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne (nemese) ózge de, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttarynda kózdelgen qujattar paıdalanyla almaıdy.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalar:

      1) sheteldik taýarlar ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan;

      2) ýaqytsha ákelýdiń (ruqsat berýdiń) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalǵan keden organynda jasalady.

      5. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes taýarlardy jetkizý ornynda aıaqtalady.

      6. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde mejeli keden organynan jáne jóneltýshi keden organynan erekshelenetin keden organyna jetkizilgen jaǵdaıda, mundaı keden organy osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn aıaqtaıdy jáne mejeli keden organy men jóneltýshi keden organyna kedentik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalǵany týraly habarlaıdy.

      7. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen sheteldik taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinbegen jaǵdaıda, jóneltýshi keden organy Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysyn toqtatady.

390-bap. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn túsirý, qaıta tıeý (aýystyryp tıeý) jáne olarmen ózge de júk operaııalary, sondaı-aq kólik quraldaryn aýystyrý

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn túsirýge, qaıta tıeýge (aýystyryp tıeýge) jáne olarmen ózge de júk operaııalaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa jóneltýshi keden organynyń ruqsatymen kóliktiń bir túriniń kólik quralynan kóliktiń basqa túriniń kólik quralyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn qaıta tıeýdi (aýystyryp tıeýdi) júzege asyrý, kólik quraldarynyń júkjaılaryna (bólekjaılaryna) salynǵan kedendik plombalardy jáne mórlerdi joıý ne kóliktik (tasymaldaý) jáne kommerııalyq qujattardy aýystyrý jaǵdaılarynda jol beriledi.

      Kórsetilgen sheshim tranzıttik deklaraııa berilgenge deıin alynýǵa tıis.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna jáne kólik quraldaryna qatysty operaııalardyń salynǵan kedendik plombalardy jáne mórlerdi joıýsyz jasalýy múmkin bolsa ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryna kedendik plombalar jáne mórler salynbasa, osyndaı operaııalardy jasaýǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlary jáne kólik quraldary kelgenge deıin jóneltýshi keden organy men mejeli keden organyn elektrondyq nemese jazbasha nysanda habardar ete otyryp jol beriledi.

      3. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalar jóneltýshi keden organynyń ruqsatynsyz jasalǵan jaǵdaıda, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń mártebesin joǵaltady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý kezinde sheteldik taýarlar retinde qaralady, buǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń tıisti quzyretti organdarynyń qujattarymen rastalatyn avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan mundaı operaııalardy jasaý jaǵdaılary qosylmaıdy.

      4. Osy baptyń 1, 2 jáne 3-tarmaqtarynyń erejeleri, eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń memlekettik organdarynyń talap etýi boıynsha jasalsa, qoldanylmaıdy, bul qujattama túrinde ne osyndaı memlekettik organdar qoldanǵan sáıkestendirý quraldarymen rastalady.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn túsirýdi, qaıta tıeýdi (aýystyryp tıeýdi) jáne olarmen ózge de júk operaııalaryn júzege asyrýǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa keden organynyń ruqsatyn alýmen nemese keden organyn osyndaı operaııalardy jasaý týraly habardar etýmen baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

391-bap. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) kezindegi tasymaldaýshy men ekspedıtordyń mindetteri

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) kezinde tasymaldaýshy osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń deklaranty bolyp tabylatynyna ne tabylmaıtynyna qaramastan:

      1) osy Kodekstiń 230-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdiń oryndalýyn qamtamasyz etýge;

      2) osy Kodekstiń 390-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen keden organynyń ruqsatynsyz Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtarynda kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn túsirýdi, qaıta tıeýdi (aýystyryp tıeýdi) jáne olarmen ózge de júk operaııalaryn júzege asyrýǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn tasymaldaıtyn kólik quraldaryn aýystyrýǵa jol bermeýge mindetti, buǵan memlekettik organdar ne uıymdar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna sáıkes bergen qujattarmen rastalatyn, avarııanyń nemese eńserilmeıtin kúsh áseriniń saldarynan osyndaı operaııalardy jasaý jaǵdaılary qosylmaıdy.

      2. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldaý (tasý) kezinde osy Kodekstiń 387-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalar kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlarynyń deklaranty bolatyn jaǵdaıda, osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi oryndaý boıynsha mindet osy tulǵalarǵa júkteledi.

392-bap. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy jáne toqtatylýy, olardy tóleý merzimi jáne esepteý

      1. Kedendik tranzıtttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kezden bastap týyndaıdy.

      2. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryna qatysty kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet deklarantta mynadaı mán-jaılar:

      1) osy Kodekstiń 231-babyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásimi qoldanysynyń aıaqtalýy;

      2) kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy toqtatylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý;

      3) osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes eseptelgen jáne tólenýge jatatyn mólsherlerde kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý jáne (nemese) olardy óndirip alý;

      4) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn shyǵarýdan bas tartý;

      5) tranzıttik deklaraııany tirkeý kezinde týyndaǵan kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetke qatysty – osy Kodekstiń 184-babyna sáıkes tranzıttik deklaraııany keri qaıtaryp alý jáne (nemese) osy Kodekstiń 192-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlarynyń shyǵarylymyn joıý;

      6) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn tárkileý nemese olardy memlekettiń menshigine aınaldyrý;

      7) osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn keden organynyń kidirtýi;

      8) qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlardy tekserý barysynda, qylmystyq is boıynsha nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alyp qoıylǵan nemese tyıym salynǵan jáne eger buryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń osyndaı taýarlaryn shyǵarý júrgizilmese, olarǵa qatysty olardy qaıtarý týraly sheshim qabyldanǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyrý nemese kedendik rásimderdiń birimen ornalastyrý bastalǵan kezde toqtatylady.

      3. Kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindet, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń aýmaqtary arqyly Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń bir bóliginen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń basqa bóligine jáne (nemese) teńizben tasymaldanatyn (tasylatyn), kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinbegen jaǵdaıda, oryndalýǵa jatady.

      Kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrǵan kún kedendik áketý bajdaryn tóleý merzimi bolyp sanalady.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde kedendik áketý bajdary, eger kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanbaı eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyndaı bolsa, tólenýge jatady.

      Kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin keden organy tranzıttik deklaraııany tirkegen kúnge qoldanysta bolatyn kedendik áketý bajdarynyń mólsherlemeleri qoldanylady.

      Eger keden organynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary týraly (sıpaty, ataýy, sany, shyǵarylǵan jeri jáne (nemese) kedendik quny) naqty málimetter bolmaǵan jaǵdaıda, tólenýge jatatyn kedendik áketý bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlaryn synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 3-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń kodtary tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda, kedendik áketý bajdaryn esepteý úshin osyndaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik áketý bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Keıinnen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary týraly naqty málimetterdi anyqtaý kezinde kedendik áketý bajdary osyndaı naqty málimetterdi negizge ala otyryp eseptelinedi jáne kedendik áketý bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptaryna sáıkes is-qımyldar, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

      5. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelgen jaǵdaıda, osyndaı taýarlardy osy Kodekstiń 209-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrý, kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaǵannan jáne (nemese) olardy óndirip alǵannan (tolyq nemese ishinara) keıin osy bapqa sáıkes tólengen jáne (nemese) óndirip alynǵan kedendik áketý bajdarynyń somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzylýǵa (qaıtarylýǵa) tıis.

      6. Eger kedendik áketý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 96-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń deklarantynan ózge tulǵaǵa berilgen jaǵdaıda, mundaı ózge tulǵa kedendik áketý bajdaryn tóleý boıynsha deklarantpen yntymaqty mindette bolady.

6-BÓLIM. KEDENDIK BAQYLAÝDY JÚRGIZÝ

46-taraý. KEDENDIK BAQYLAÝDY JÚRGIZÝ TÝRALY JALPY EREJELER

393-bap. Kedendik baqylaýdy júrgizý

      1. Kedendik baqylaýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes keden organdary júrgizedi.

      2. Kedendik baqylaý kedendik baqylaý obektilerine qatysty olarǵa osy Kodekste aıqyndalǵan kedendik baqylaý nysandary jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldana otyryp júrgiziledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy anyqtaý maqsatynda kedendik baqylaý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótetin jeke tulǵalarǵa qatysty júrgizilýi múmkin.

      3. Kedendik baqylaý nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldana otyryp kedendik baqylaýdy júrgizý tártibi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda aıqyndalady.

      4. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organdary kedendik baqylaý obektileriniń, kedendik baqylaý nysandarynyń jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardyń tańdalýy qaǵıdatyn negizge alady.

      Kedendik baqylaý obektilerin, kedendik baqylaý nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tańdaǵan kezde táýekelderdi basqarý júıesi paıdalanylady.

      5. Keden organdary kedendik baqylaýdyń nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý úshin qoldanady.

      Shyǵarǵanǵa deıin kedendik tazartýmen baılanysty kedendik operaııalardy jasaý kezinde keden organdarynyń kedendik baqylaý nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýy táýekelderdi basqarýdyń avtomattandyrylǵan júıesi negizinde ǵana júzege asyrylady.

      6. Keden organdary óz quzyreti sheginde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes baqylaýdyń ózge de túrlerin, onyń ishinde eksporttyq, valıýtalyq, radıaııalyq baqylaýdy júzege asyrady.

      7. Keden organdarynyń atynan kedendik baqylaýdy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jáne laýazymdyq ókilettikteri sheginde kedendik baqylaýdy júrgizýge ýákilettik berilgen keden organdarynyń laýazymdy adamdary júrgizedi.

      Keden organdary kedendik baqylaýdy kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý nysanynda, sondaı-aq ózge nysandarda nemese kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldana otyryp, keden organdary laýazymdy adamdarynyń qatysýynsyz keden organdarynyń aqparattyq júıeleri arqyly júrgizedi.

      8. Kedendik baqylaý taýarlardyń osy Kodekstiń 34-babyna sáıkes aıqyndalatyn kedendik baqylaýda bolý kezeńinde júrgiziledi.

      Aldyn ala kedendik deklaraııalaý jáne merzimdik kedendik deklaraııalaý kezinde osy Kodekstiń 394-babynyń besinshi abzaynda kórsetilgen kedendik baqylaý obektilerine qatysty kedendik baqylaý kedendik deklaraııa tirkelgen kezden bastap júrgiziledi.

      Osy Kodekstiń 34-babynyń 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 jáne 15-tarmaqtarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵannan keıin kedendik baqylaý osyndaı mán-jaılar bastalǵan kúnnen bastap esepteletin, osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ótkenge deıin júrgizilýi múmkin.

      Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine nemese ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen tulǵalardyń qyzmetin kedendik baqylaý olar osyndaı tizilimderde bolǵan kezeńde, sondaı-aq osyndaı tizilimderden alyp tastalǵannan keıin osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ishinde júrgizilýi múmkin.

      9. Taýarlardyń shyǵarylý faktisin rastaıtyn málimetterdi tekserý maqsatynda keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy keden organdarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy buzyla otyryp, taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingeni jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolýy týraly aqparat bolǵan kezde júrgizýi múmkin.

      10. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organdaryna ony júrgizýge Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdarynyń qandaı da bir ruqsattary, nusqamalary ne qaýlylary talap etilmeıdi.

      11. Keden organdary jáne olardyń laýazymdy adamdary kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynda kózdelmegen talaptar men shekteýlerdi belgileýge quqyǵy joq.

      12. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde tasymaldaýshyǵa, deklarantqa, keden isi salasynda qyzmetti júzege asyratyn tulǵalarǵa jáne múddeleri kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organdarynyń nemese olardyń laýazymdy adamdarynyń sheshimderimen, áreketterimen (áreketsizdigimen) qozǵalatyn ózge tulǵalarǵa, sondaı-aq taýarlar men kólik quraldaryna quqyqqa syıymsyz zııan keltirýge jol berilmeıdi.

      13. Kedendik baqylaý kedendik baqylaý aımaqtarynda jáne kedendik baqylaýǵa jatatyn taýarlar, onyń ishinde halyqaralyq tasymaldyń kólik quraldary jáne jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary, osyndaı taýarlar týraly málimetterdi qamtıtyn qujattar jáne (nemese) aqparattyq júıeler turǵan (turýy tıis nemese múmkin) ózge oryndarda júrgiziledi.

      14. Osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda, kedendik baqylaý nysandaryn qoldana otyryp kedendik baqylaýdy júrgizý nátıjeleri belgilengen nysandaǵy kedendik qujattardy jasaý jolymen nemese osy Kodekste kózdelgen ózge de tásilmen resimdeledi.

394-bap. Kedendik baqylaý obektileri

      Mynalar:

      osy Kodekstiń 34-babyna sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar;

      ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesine ıe bolǵan taýarlar, keri ımporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, erkin aınalymǵa shyǵarylǵan jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna qaıta ákelingen kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin saqtaǵan taýarlar – osy Kodekstiń 393-baby 8-tarmaǵynyń úshinshi bóliginde kórsetilgen merzim ishinde;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵytaýarlar – keden organdarynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy buzyla otyryp, osyndaı taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingeni jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolýy týraly aqparat bolǵan kezde;

      keden organdaryna usynylýy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyna sáıkes kózdelgen kedendik jáne ózge de qujattar, sondaı-aq osyndaı qujattarda qamtylǵan málimetter;

      tulǵalardyń, onyń ishinde ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizýge, keden isi salasynda qyzmetter kórsetýge baılanysty ne jekelegen kedendik rásimder sheńberinde júzege asyrylatyn qyzmeti;

      ýaqytsha saqtaý qoımalary, keden qoımalary, erkin qoımalar, bajsyz saýda dúkenderi retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń taýarlardy ýaqytsha saqtaýy úshin paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn, sondaı-aq kedendik baqylaý aımaqtary retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn qurylystar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar (ashyq alańdardyń bólikteri) kedendik baqylaý obektileri bolyp tabylady.

395-bap. Kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttarynyń saqtalýyn kedendik baqylaý

      1. Kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttarynyń saqtalýyn kedendik baqylaýdy keden organdary júrgizedi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, keden organy taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketke qaraǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memlekettiń aýmaǵyndaǵy taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý Komıssııa aıqyndaıtyn erekshelikter eskerile otyryp, osy Kodekstiń 447-babyna sáıkes júrgiziledi.

      3. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 24-taraýy talaptarynyń saqtalýyn kedendik baqylaýdy aýmaǵynda taýarlar kedendik rásimmen ornalastyrylǵan, aýmaǵy boıynsha osyndaı taýarlardy tasymaldaý júzege asyrylatyn jáne (nemese) aýmaǵynda kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń qoldanysy aıaqtalatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organdary júrgizedi.

396-bap. Taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaýdy júrgizý erekshelikteri

      1. Kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen, ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaýdy júrgizý (budan ári osy bapta – ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn baqylaý) kezinde keden organy taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaýdyń jáne málimdeýdiń (taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisin tańdaýdyń jáne qoldanýdyń, taýarlardyń kedendik qunynyń qurylymy men shamasynyń, taýarlardyń kedendik quny týraly málimetterdi qujattamalyq rastaýdyń) durystyǵyn tekserýdi júzege asyrady.

      2. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyna baqylaýdy júrgizý kezinde keden organy deklaranttan taýarlardyń baǵasyn qalyptastyrýǵa áser etetin faktorlar týraly, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelinetin taýarlarǵa qatysy bar ózge de mán-jaılar týraly jazbasha nysanda túsinik suratýǵa quqyly.

      3. Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn baqylaýdyń ózge de erekshelikterin, onyń ishinde taýarlardyń kedendik qunyn anyq aıqyndamaý belgilerin, taýarlardyń kedendik quny týraly málimetterdi anyq emes dep taný negizderin Komıssııa aıqyndaıdy.

      4. Komıssııa osy Kodekstiń 216-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóligine jáne 306-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóligine sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet týyndamaıtyn ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn baqylaý erekshelikterin aıqyndaýǵa quqyly.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin, kedendik deklaraııalaý kezinde málimdelgen taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organy ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaýdyń jáne málimdeýdiń (taýarlardyń kedendik qunynyń qurylymy men shamasynyń, taýarlardyń kedendik quny týraly málimetterdi qujattamalyq rastaýdyń) durystyǵyn tekserýdi júzege asyrady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardyń kedendik qunyna kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organy deklaranttan taýarlardyń baǵasyn qalyptastyrýǵa áser etetin faktorlar týraly, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlarǵa qatysy bar ózge de mán-jaılar týraly jazbasha nysanda túsinik suratýǵa quqyly.

397-bap. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin kedendik baqylaý erekshelikteri

      1. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerine kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar, kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) keden organy usynǵan qujattarda qamtylǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly málimetter, onyń ishinde taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattarda qamtylǵan málimetterdiń anyqtyǵy, sondaı-aq taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattardyń tólnusqalyǵy, olardyń resimdelýiniń jáne (nemese) toltyrylýynyń durystyǵy tekseriledi.

      2. Keden organy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatta qamtylǵan málimetterdiń anyqtyǵyna, sondaı-aq taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkattyń tólnusqalyǵyna tekserý júrgizý jáne (nemese) ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryna sáıkes qosymsha qujattar jáne (nemese) málimetter alý maqsatynda taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákilettik berilgen memlekettik organǵa nemese ýákiletti uıymǵa suraý salý (suraý salýlar) jiberýge quqyly.

      3. Taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bastalǵan kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý kedendik baqylaý nysany keden organynyń osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen suraý salýlarǵa jaýaptardy alǵan kúninen bastap ne mundaı jaýaptardy alýdyń ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen merzimi ótken kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirilmeı aıaqtalady.

      4. Eger kedendik deklaraııada taýarlardyń shyǵarylǵan jeri belgisiz ekeni málimdelgen jáne kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde deklaraııalanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, taýarlardyń shyǵarylǵan jerine táýeldi ishki naryqty qorǵaý sharalary qoldanylýy múmkin ekendigi anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organy taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattardy suratýǵa quqyly.

      5. Taýardyń shyǵarylǵan jeri mynadaı jaǵdaılarda:

      1) eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattar osy Kodekstiń 56-babyna sáıkes usynylýǵa tıisti bolsa, mundaı qujattar, onyń ishinde kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý kedendik baqylaý nysandaryn qoldaný kezinde usynylmasa;

      2) taýarlardyń shyǵarylǵan jerine júrgizilgen kedendik baqylaýdyń nátıjeleri boıynsha taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattarda qamtylǵan málimetterdiń anyq emestigi anyqtalsa;

      3) taýarlardyń shyǵarylǵan jerine júrgizilgen kedendik baqylaýdyń nátıjeleri boıynsha taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat tólnusqa bolyp tabylmaıtyny ne taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly mundaı sertıfıkat ony resimdeý jáne (nemese) toltyrý tártibine qoıylatyn talaptar buzyla otyryp resimdelgeni jáne (nemese) toltyrylǵany anyqtalsa;

      4) taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkat bergen jáne (nemese) ony tekserýge ýákilettik berilgen memlekettik organ nemese ýákiletti uıym ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalarynda belgilengen merzimde suraý salýǵa jaýapty jáne (nemese) qosymsha qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynbasa, eger mundaı suraý salý osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes jiberilgen bolsa;

      5) Komıssııa aıqyndaıtyn ózge de jaǵdaılarda, rastalmaǵan dep sanalady.

      6. Eger kedendik deklaraııada taýarlardyń shyǵarylǵan jeri belgisiz ekeni málimdelse ne taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalmaǵan dep sanalsa:

      1) kedendik ákelý bajdary, eger Odaq týraly shartqa sáıkes ózgeshe belgilenbese, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Biryńǵaı kedendik tarıfinde belgilengen mólsherlemeler negizge alyna otyryp esepteledi;

      2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, eger Odaq týraly shartqa sáıkes ózgeshe belgilenbese, Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes sol kodtyń taýaryna jáne (nemese) ataýyna qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń eń joǵary mólsherlemesi negizge alyna otyryp esepteledi;

      3) eger Odaq týraly shartqa sáıkes ózgeshe belgilenbese, taýarǵa qatysty kedendik-tarıftik retteýdiń ózge de sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary mundaı sharalardy qoldaný taýarlardyń shyǵarylǵan jerine qatysty bolatyn jaǵdaılarda, qoldanylady.

      7. Keıinnen taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalǵan kezde kedendik-tarıftik retteý sharalary, tyıym salýlar men shekteýler, ishki naryqty qorǵaý sharalary mundaı sharalardy qoldaný taýarlardyń shyǵarylǵan jerine qatysty bolǵan jaǵdaılarda, taýarlardyń rastalǵan shyǵarylǵan jeri negizge alyna otyryp qoldanylady.

398-bap. Kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólenýin baqylaý

      Keden organdary:

      Qazaqstan Respýblıkasynda tólenýge jatatyn kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń durys eseptelýine jáne bıýdjetke ýaqtyly tólenýine;

      paıyzdardyń durys eseptelýine jáne ýaqtyly tólenýine;

      ósimpuldardyń durys eseptelýine jáne tólenýine baqylaýdy júzege asyrady.

399-bap. Eger keden organyna taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar usynylmaǵan jaǵdaıda, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý erekshelikteri

      1. Osy Kodekstiń 411-babynda nemese 416-babynda kózdelgen nysanda taýarlar shyǵarylǵannan keıin kedendik baqylaýdy júrgizý nátıjeleri boıynsha keden organy osy bapqa sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, eger keden organyna:

      1) kedendik deklaraııada málimdelgen, tólengen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etetin málimetterdi tekserý úshin keden organy suraý salǵan (talap etken), olar týraly málimetter kedendik deklaraııada kórsetilgen qujattardyń birde-biri usynylmasa;

      2) kedendik deklaraııada málimdelgen tólengen kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etetin málimetterdi tekserý úshin keden organy suraý salǵan (talap etken), olar týraly málimetter kedendik deklaraııada kórsetilgen qujattar usynylsa, biraq mundaı qujattar tekseriletin málimetterdi rastamasa, esepteıdi.

      2. Tólenýge jatatyn kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge arnalǵan baza keden organynda bar málimetter negizinde aıqyndalady, al taýarlardy synyptaý osy Kodekstiń 40-babynyń 4-tarmaǵy eskerile otyryp júzege asyrylady.

      Eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýardyń kody tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalǵan jaǵdaıda:

      kedendik bajdardy esepteý úshin mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy qoldanylady;

      salyqtardy esepteý úshin kedendik bajdar mólsherlemeleriniń eń joǵarysy belgilengen, mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin qosylǵan qun salyǵy mólsherlemesiniń eń joǵarysy, akızder mólsherlemesiniń eń joǵarysy qoldanylady;

      arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteý úshin mundaı toptaýǵa kiretin taýarlarǵa sáıkes keletin arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemesiniń eń joǵarysy qoldanylady.

      Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary osy Kodekstiń 397-babynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 5-taraýyna sáıkes rastalǵan taýarlardyń shyǵarylǵan jeri negizge alynyp esepteledi.

      Eger taýarlardyń shyǵarylǵan jeri týraly qujattardyń bolmaýyna baılanysty taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń sol kodynyń taýarlaryna (eger taýardy synyptaý on belgi deńgeıinde júzege asyrylsa) ne toptaýǵa kiretin taýarlarǵa (eger Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasyna sáıkes taýarlardyń kodtary tańba sany onnan az toptaý deńgeıinde aıqyndalsa) qatysty belgilengen arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mólsherlemeleriniń eń joǵarysy negizge alyna otyryp esepteledi.

      Keıinnen taýarlar týraly naqty málimetter anyqtalǵan kezde kedendik bajdar, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary mundaı naqty málimetter negizge alyna otyryp esepteledi, osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń artyq tólengen jáne (nemese) artyq óndirip alynǵan somalaryn esepke jatqyzý (qaıtarý) júzege asyrylady ne osy Kodekstiń 86 jáne 137-baptaryna sáıkes is-qımyldar, osy Kodekstiń 12-taraýyna jáne 142-babyna sáıkes tólenbegen somalardy óndirip alý júzege asyrylady.

400-bap. Taýarlar shyǵarylǵannan keıin shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý erekshelikteri

      1. Osy Kodekstiń 202-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen, shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi berý maqsattary men sharttaryn jáne (nemese) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanýmen baılanysty osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý, eger osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý júrgizý kezinde keden organyna jıyntyǵynda:

      1) kórsetilgen taýarlardyń kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi berý maqsattarynda jáne olardyń sharttaryn, sondaı-aq osyndaı taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaı otyryp, paıdalanylýyn rastaıtyn qujattar usynylmasa;

      2) atalǵan taýarlar kórsetilmese ne olardyń turǵan jeri rastalmasa, rastalmaǵan dep sanalady.

      Taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty osy tarmaqtyń birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasyn qoldaný erekshelikterin ýákiletti organ bekitedi.

      2. Taýarlar shyǵarylǵannan keıin osy Kodekstiń 202-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen, shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý merzimdiligin jáne júrgizýge qoıylatyn ózge de talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

401-bap. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý erekshelikteri

      1. Halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý úshin halyqaralyq poshta jóneltilimderin keden organdaryna taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory kórsetedi.

      Jazbasha hat-habarlardyń jekelegen túrleri (aerogrammalar, poshtalyq kartochkalar, zaǵıptarǵa arnalǵan hattar men jóneltilimder) kórsetilgen poshta jóneltilimderinde tyıym salýlar men shekteýler belgilengen taýarlardyń bar ekenine jetkilikti negizder bolǵan kezde keden organyna onyń talap etýi boıynsha kórsetiledi.

      2. Halyqaralyq poshta almasý ornyna (mekemesine) búlingen túrde, salmaǵy ózgerip, ishindegisi buzylyp, qajetti ilespe qujattary salynbaı jáne (nemese) qujattarsyz kelip túsken halyqaralyq poshta jóneltilimderi Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde aıqyndalǵan, taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory resimdegen qujat qosa berilip, keden organdaryna kórsetiledi.

      3. Halyqaralyq poshta jóneltilimderine qatysty kedendik jete tekserý aktisin resimdeý, eger ony keden organdary kedendik operaııalardy jasaý jáne (nemese) kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde paıdalansa, júrgiziledi. Eger kedendik jete tekserý aktisi jasalmasa, keden organynyń laýazymdy adamdary kedendik jete tekserý nátıjeleri týraly málimetterdi halyqaralyq poshta jóneltilimderimen birge júretin, Dúnıejúzilik poshta odaǵynyń aktilerinde kózdelgen qujattarda kórsetedi.

402-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda memlekettik baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary men basqa da memlekettik organdary arasyndaǵy ózara is-qımyl

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda memlekettik baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da memlekettik organdarynyń baqylaýyna jatatyn taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da baqylaýshy memlekettik organdarynyń áreketterin jalpy úılestirýdi jáne birlesken aktimen aıqyndalatyn tártippen bir mezgilde birlesken baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etedi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda memlekettik baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdary men basqa da memlekettik organdary aqparattyq júıelerdi paıdalana otyryp, kedendik jáne memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) ózge de túrlerin júrgizý úshin qajetti qujattarmen jáne (nemese) aqparatpen (málimettermen) almasady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý kezinde memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) júrgizilýin jedeldetý maqsatynda kedendik jete tekserý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynda memlekettik baqylaýdy (qadaǵalaýdy) júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da memlekettik organdarynyń qatysýymen júrgizilýi múmkin. Bul rette kedendik jete tekserý aktisi jasalady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardyń jáne (nemese) kólik quraldarynyń ıondaýshy sáýle shyǵarý deńgeıin tekserý jáne halyqtyń jáne qorshaǵan ortanyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda ony tabıǵı ortamen salystyrý radıaııalyq baqylaý bolyp tabylady.

      Radıaııalyq baqylaýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde jáne taýarlar men kólik quraldaryn ózge de ótkizý oryndarda ornalasqan keden organdary radıaııalyq baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn paıdalana otyryp, avtomatty túrde ne qolmen tekserý rejıminde júrgizedi.

      Radıaııalyq baqylaýdy júrgizý tártibin ýákiletti organ tıisti ýákiletti memlekettik organdarmen kelisý boıynsha aıqyndaıdy.

      5. Keden organdary eksporttyq baqylaýǵa jatatyn taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilgen kezde kórsetilgen taýarlarǵa kedendik baqylaýdy júzege asyrady.

      Keden organdary eksporttyq baqylaýǵa jatatyn taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilýiniń aldyn alady jáne jolyn kesedi.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde memlekettik veterınarııalyq-sanıtarııalyq baqylaý men qadaǵalaý Qazaqstan Respýblıkasynyń veterınarııa salasyndaǵy zańnamasy talaptarynyń oryndalýyn tekserý maqsatynda júzege asyrylady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń músheleri bolyp tabylmaıtyn basqa memleketterden janýarlardyń juqpaly jáne ekzotıkalyq aýrýlaryn qozdyrýshylardyń ákelinýi men taralýynan qorǵaýǵa baǵyttalady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde memlekettik veterınarııalyq-sanıtarııalyq baqylaý men qadaǵalaýdy veterınarııa salasyndaǵy ýákiletti organ vedomstvosynyń memlekettik kiris organdaryna issaparǵa jiberilgen memlekettik veterınarııalyq-sanıtarııalyq ınspektorlary veterınarııa salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen júzege asyrady.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde memlekettik karantındik fıtosanıtarııalyq baqylaý men qadaǵalaý Qazaqstan Respýblıkasynyń ósimdikter karantıni salasyndaǵy zańnamasy talaptarynyń oryndalýyn tekserý maqsatynda júzege asyrylady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń músheleri bolyp tabylmaıtyn basqa memleketterden karantındi obektilerdiń ákelinýinen nemese ózdiginen enýinen qorǵaýǵa baǵyttalady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde memlekettik karantındik fıtosanıtarııalyq baqylaý men qadaǵalaýdy ósimdikter karantıni salasyndaǵy ýákiletti organ vedomstvosynyń memlekettik kiris organdaryna issaparǵa jiberilgen ósimdikter karantıni jónindegi memlekettik ınspektorlary ósimdikter karantıni salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen júzege asyrady.

      8. Adamdar men taýarlardy (júkterdi) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizgen kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ınfekııalyq jáne parazıttik aýrýlardyń, sondaı-aq adamnyń densaýlyǵy úshin yqtımal qaýipti zattar men ónimderdiń ákelinýine jol bermeý maqsatynda júrgiziletin taýarlardyń (júkterdiń) sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq jaı-kúıin jáne adamdardyń densaýlyq jaǵdaıyn baqylaý sanıtarııalyq-karantındik baqylaý bolyp tabylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde sanıtarııalyq-karantındik baqylaýdy keden organdarynyń laýazymdy adamdary ýákiletti organ men halyqtyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq salamattylyǵy salasyndaǵy memlekettik organnyń birlesken aktisinde aıqyndalǵan tártippen júzege asyrady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn basqa memleketterden ınfekııalyq jáne parazıttik aýrýlardyń, sondaı-aq adamnyń densaýlyǵy úshin yqtımal qaýipti zattar men ónimderdiń ákelinýiniń naqty qateri týyndaǵan jaǵdaıda, keden organdary sanıtarııalyq-karantındik baqylaýdy júrgizý maqsatynda ýákiletti organ men halyqtyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq salamattylyǵy salasyndaǵy memlekettik organnyń birlesken aktisinde aıqyndalǵan tártippen halyqtyń sanıtarııalyq-epıdemıologııalyq salamattylyǵy salasyndaǵy aýmaqtyq organdardy tartady.

      9. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl, teńiz ótkizý pýnktterinde jáne taýarlardy ózge de ótkizý oryndarynda keden organdaryna júktelgen kóliktik baqylaý jeke jáne zańdy tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń avtomobıl kóligi salasyndaǵy zańnamasynyń talaptaryn saqtaýyn tekserý maqsatynda júzege asyrylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl, teńiz ótkizý pýnktterinde jáne taýarlardy ózge de ótkizý oryndarynda keden organdaryna júktelgen kóliktik baqylaýdy keden organdarynyń laýazymdy adamdary ýákiletti organ men kólik salasyndaǵy ýákiletti organnyń birlesken aktisinde aıqyndalǵan tártippen júzege asyrady.

      Eskertý. 402-bapqa ózgeris engizildi - QR 28.10.2019 № 268-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

403-bap. Keden organdarynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de memlekettik organdarymen ózara is-qımyly

      1. Keden organdary óz fýnkııalaryn Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarymen birlesken aktilerde aıqyndalatyn tártippen nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń kórsetilgen memlekettik organdarymen kelisý boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de memlekettik organdarymen ózara is-qımyl jasaı otyryp júzege asyrady.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamalyq aktilerinde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, keden organdarynyń qyzmetine aralasýǵa tyıym salynady.

      3. Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtalyq zańnamasyn saqtaý maqsatynda keden organdary:

      1) óz quzyreti sheginde syrtqy ekonomıkalyq qyzmetke qatysýshylar men jeke tulǵalardyń Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtalyq zańnamasyn saqtaýyn baqylaýdy júzege asyrady;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtalyq zańnamasyna sáıkes taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly qozǵalysy týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankine aqparat beredi;

      3) keden organdary anyqtaǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtalyq zańnamasynyń talaptaryn buzýshylyq týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankine aqparat beredi.

      Qazaqstan Respýblıkasynyń valıýtalyq zańnamasyn saqtaý, aqparat almasý, onyń ishinde elektrondyq nysanda almasý maqsatynda ýákiletti organ men Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń ózara is-qımyl jasaý tártibi, sondaı-aq osyndaı aqparat almasý sheńberindegi málimetterdiń tizbesi birlesken aktide aıqyndalady.

404-bap. Kedendik baqylaý aımaqtary

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndary, menshikti taýarlardy saqtaý qoımalarynyń, ýaqytsha saqtaý qoımalarynyń, keden qoımalarynyń, erkin qoımalardyń aýmaqtary, bajsyz saýda dúkenderiniń aýmaqtary jáne osy Kodekste belgilengen ózge de oryndar kedendik baqylaý aımaqtary bolyp tabylady.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý pýnktterinde, kóliktik-logıstıkalyq ortalyqtarda, sondaı-aq kedendik deklaraııalaý jáne ózge de kedendik operaııalar júrgizý oryndarynda kedendik baqylaýdy júzege asyrý maqsattary úshin keden organdary kedendik baqylaý aımaqtaryn qurady.

      Ózge oryndarda kedendik baqylaý aımaqtary, osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy ýaqytsha saqtaý, taýarlar men kólik quraldaryna qatysty júk jáne ózge de operaııalardy jasaý, taýarlardy kedendik qarap-tekserý jáne (nemese) jete tekserý nysanynda kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qurylady.

      2. Kedendik baqylaý aımaqtaryn qurmaı:

      1) kóshpeli kedendik tekserý barysynda ne osy Kodekstiń 18-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik baqylaý aımaqtarynan tys kólik quraldaryn toqtatqan kezde, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkiziletin taýarlar anyqtalǵan kezde júzege asyrylatyn kedendik qarap-tekserý;

      2) úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý barysynda jáne (nemese) kóshpeli kedendik tekserý barysynda ne osy Kodekstiń 18-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik baqylaý aımaqtarynan tys kólik quraldaryn toqtatqan kezde, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkiziletin taýarlar anyqtalǵan kezde júzege asyrylatyn kedendik jete tekserý júrgizilýi múmkin.

      3. Kedendik baqylaý aımaqtary, eger olar kedendik baqylaýǵa jatatyn taýarlardy olarda udaıy ornalastyrýǵa arnalǵan bolsa – turaqty nemese olardy taýarlar men kólik quraldaryna qatysty kedendik baqylaý júrgizý, júk jáne ózge de operaııalar jasaý ýaqytyna qurǵan jaǵdaıda ýaqytsha bolýy múmkin.

      4. Turaqty kedendik baqylaý aımaqtary aýmaqtyq keden organynyń nemese kedenniń basshysynyń (ony almastyratyn adamnyń) osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen oryndarda kedendik baqylaý aımaqtaryn belgileý týraly buıryǵynyń negizinde qurylady jáne jumys isteýin toqtatady.

      Ýaqytsha kedendik baqylaý aımaqtaryn qurý (onyń ishinde múddeli tulǵanyń ótinishi boıynsha), olardyń jumys isteýin toqtatý tártibin, olarǵa qoıylatyn talaptardy, sondaı-aq ýaqytsha kedendik baqylaý aımaǵynyń quqyqtyq rejımin ýákiletti organ bekitedi.

      5. Turaqty kedendik baqylaý aımaqtarynyń shekaralary shartty syzyqpen shekteledi jáne:

      1) kedendik rásimderdi júrgizý oryndarynda – ólshemderi: bıiktigi – 50 santımetr, eni – 100 santımetr bolatyn belgilermen belgilenedi. Belginiń kók tústi taqtasyna bıiktigi 10 santımetr jáne eni 3,7 santımetr aq tústi áriptermen, úsh jolǵa, úsh tilde (qazaq, orys jáne aǵylshyn) "Kedendik baqylaý aımaǵy" degen jazba jazylady;

      2) sýda – jaryq shaǵylystyrǵysh boıaýdyń kómegimen oryndalǵan "Kedendik baqylaý aımaǵy" degen jazbasy bar qyzyl tústi qaltqylarmen belgilenedi.

      6. Turaqty kedendik baqylaý aımaqtaryna jiberý:

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      1) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

1) kedendik baqylaý aımaqtarynda qyzmetin júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti baqylaýshy organdarynyń laýazymdy adamdary úshin qyzmettik kýálikti kórsetken kezde, turaqty ruqsat qaǵazy;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen Qazaqstan Respýblıkasynyń quqyq qorǵaý nemese arnaýly memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdary úshin qaýly;

      3) laýazymdyq mindetterin oryndaý laýazymdy adamdardyń kedendik baqylaý aımaǵynda tikeleı bolýymen baılanysty uıymdardyń atalǵan adamdary úshin ruqsat qaǵazy negizinde júzege asyrylady.

      Turaqty ruqsat qaǵazdary tıisti baqylaýshy organdardyń, uıymdardyń jazbasha ótinishi negizinde kúntizbelik bir jyl merzimge beriledi jáne oǵan aýmaqtyq keden organynyń nemese kedenniń basshysy ne ony almastyratyn adam qol qoıady. Ruqsat qaǵazdaryn arnaıy jýrnalda tirkeýdi kórsetilgen ruqsat qaǵazyn bergen keden organy júrgizedi;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary men uıymdardyń laýazymdy adamdary kedendik baqylaý aımaǵynda qysqa ýaqyt bolýymen tikeleı baılanysty ózderine júktelgen fýnkııalardy oryndaý maqsatynda atalǵan adamdarǵa beriletin ýaqytsha ruqsat qaǵazy negizinde júzege asyrylady.

      Ýaqytsha ruqsat qaǵazdary adamnyń kedendik baqylaý aımaǵynda ýaqytsha bolý merzimine onyń jazbasha ótinishi negizinde beriledi.

      7. Turaqty jáne ýaqytsha ruqsat qaǵazdarynyń, turaqty jáne ýaqytsha ruqsat qaǵazdaryn tirkeý jýrnalynyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      8-tarmaqqa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

8. Ýaqytsha kedendik baqylaý aımaqtaryna jiberý myna adamdarǵa:

      qyzmettik kýálikti kórsetken kezde, kedendik baqylaý aımaqtarynda qyzmetin júzege asyratyn Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti baqylaýshy organdarynyń laýazymdy adamdaryna;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń quqyq qorǵaý nemese arnaýly memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdaryna;

      laýazymdyq mindetterin oryndaý laýazymdy adamdardyń kedendik baqylaý aımaǵynda tikeleı bolýymen baılanysty uıymdardyń atalǵan adamdaryna;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary men uıymdardyń laýazymdy adamdarynyń kedendik baqylaý aımaǵynda qysqa ýaqyt bolýymen tikeleı baılanysty ózderine júktelgen fýnkııalardy oryndaý maqsatynda atalǵan adamdarǵa jazbasha ótinishteri negizinde kedendik baqylaý aımaǵyna ýaqytsha bolý merzimine ýaqytsha ruqsat qaǵazyn berý jolymen júzege asyrylady.

      9. Ruqsat qaǵazdaryn resimdemeı, turaqty kedendik baqylaý aımaǵyna jiberý:

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      1) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

1) qyzmettik kýálikti kórsetken kezde, kedendik baqylaý aımaǵynda ózderine júktelgen fýnkııalardy óz jumys ýaqyty kezeńinde oryndaıtyn keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna;

      2) kedendik baqylaý aımaǵyndaǵy taýarlar men kólik quraldaryna ókildik etetin adamdarǵa, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaǵynyń kedendik shekarasyn kesip ótetin jeke tulǵalarǵa qatysty júzege asyrylady.

      Keden organynyń laýazymdy adamdarynyń óz jumys ýaqytynan tys kezde keden organy basshysynyń ruqsatynsyz kedendik baqylaý aımaǵynda bolýyna jol berilmeıdi.

      10. Turaqty kedendik baqylaý aımaqtarynyń shekarasy arqyly jáne onyń sheginde taýarlar men kólik quraldarynyń ótýine keden organynyń ruqsatymen jol beriledi.

      11. Óndiristik jáne ózge kásipkerlik qyzmetti júzege asyrýǵa, sondaı-aq rejımdik obektilerdiń kedendik baqylaý aımaqtarynda bolýyna, atalǵan qyzmet ýaqytsha saqtaý ornynyń nemese qoımasynyń, erkin qoımanyń, keden qoımasynyń jáne bajsyz saýda dúkeniniń maqsatyna sáıkes kelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, jol berilmeıdi.

405-bap. Kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy saqtaý

      1. Mynalar:

      1) kedendik qujattar;

      2) osy Kodekstiń 179-babynda kórsetilgen qujattar;

      3) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanýmen baılanysty taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdiń saqtalýyn rastaıtyn qujattar;

      4) kedendik operaııalardy jasaý kezinde jasalǵan qujattar;

      5) málimdelgen kedendik rásimderge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn rastaıtyn qujattar kedendik baqylaý júrgizý úshin qajetti, saqtaýǵa jatatyn qujattar bolyp tabylady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy tulǵalar jáne keden organdary, olardyń kedendik deklaraııany berý kezinde usynylǵanyna nemese usynylmaǵanyna qaramastan, osy Kodekstiń 34-babynyń 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14 jáne 15-tarmaqtarynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kúnnen bastap esepteletin, osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ótkenge deıin saqtaýǵa tıis.

      3. Keden isi salasynda qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar keden isi salasynda qyzmetter kórsetýmen baılanysty qyzmetine qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy kedendik operaııalar jasalǵan jyl ótkennen keıin, osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderi ishinde saqtaýǵa tıis.

406-bap. Keden organdarynyń kedendik baqylaýdyń belgili bir nysandaryn qoldanýynan bosatýy

      1. Keden organdarynyń kedendik baqylaýdyń belgili bir nysandaryn qoldanýynan bosatýy osy Kodekste jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttarynda belgilenedi.

      2. Kedendik jete tekserýge mynadaı adamdardyń:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter basshylarynyń jáne olarmen birge júretin olardyń otbasy músheleriniń;

      2) eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter úkimetteriniń basshylary, úkimetteriniń músheleri qyzmettik mindetterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterge resmı saparmen keletin shet memleketter basshylarynyń, shet memleketterdiń úkimet basshylarynyń, shet memleketterdiń syrtqy ister mınıstrleriniń;

      4) ókilettikteri ótip ketken Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketter prezıdentteriniń jáne olarmen birge júretin olardyń otbasy músheleriniń;

      5) eger Armenııa Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Basshysy, Armenııa Respýblıkasy Konstıtýııalyq Sotynyń Tóraǵasy, Armenııa Respýblıkasy Ulttyq jınalysynyń depýtattary, Armenııa Respýblıkasy Kassaııalyq Sotynyń Tóraǵasy, Armenııa Respýblıkasynyń Bas prokýrory, Armenııa Respýblıkasy Ortalyq bankiniń Tóraǵasy, Armenııa Respýblıkasy Prezıdenti Kúzet qyzmetiniń bastyǵy qyzmettik mindetterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń;

      6) eger Belarýs Respýblıkasy Konstıtýııalyq Sotynyń Tóraǵasy, Belarýs Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń Tóraǵasy, Belarýs Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń basshysy, Belarýs Respýblıkasy Qaýipsizdik keńesiniń Memlekettik hatshysy, Belarýs Respýblıkasynyń Memlekettik baqylaý komıtetiniń basshysy, Belarýs Respýblıkasynyń Bas prokýrory, Belarýs Respýblıkasy Ulttyq bankiniń Basqarma Tóraǵasy, Belarýs Respýblıkasy Prezıdentiniń Is basqarýshysy, Belarýs Respýblıkasy Ulttyq jınalysy Respýblıka Keńesiniń músheleri, Belarýs Respýblıkasy Ulttyq jınalysy Ókilderi palatasynyń depýtattary qyzmettik mindetterin nemese depýtattyq ókilettikterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń;

      7) eger Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik hatshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti Ákimshiliginiń Basshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Konstıtýııalyq Keńesiniń Tóraǵasy, Qazaqstan Respýblıkasy Joǵarǵy Sotynyń Tóraǵasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń Bas Prokýrory, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Bankiniń Tóraǵasy, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik komıtetiniń Tóraǵasy, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Is Basqarýshysy, Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik kúzet qyzmetiniń bastyǵy jáne Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń depýtattary qyzmettik mindetterin nemese depýtattyq ókilettikterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń;

      8) eger Qyrǵyz Respýblıkasy Prezıdenti Apparatynyń Basshysy, Qyrǵyz Respýblıkasy Joǵarǵy sotynyń Tóraǵasy, Qyrǵyz Respýblıkasy Joǵarǵy soty Konstıtýııalyq palatasynyń Tóraǵasy, Qyrǵyz Respýblıkasy Jogorký Keneshiniń depýtattary, Qyrǵyz Respýblıkasy Qorǵanys keńesiniń Hatshysy, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Bas prokýrory, Qyrǵyz Respýblıkasy Ulttyq bankiniń Tóraǵasy, Qyrǵyz Respýblıkasy Prezıdenti men Úkimetiniń Is basqarýshysy, Qyrǵyz Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik memlekettik komıtetiniń Tóraǵasy, Qyrǵyz Respýblıkasy Ulttyq qaýipsizdik memlekettik komıteti Tóraǵasynyń orynbasary – 9 qyzmettiń bastyǵy qyzmettik mindetterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń;

      9) eger Reseı Federaııasy Konstıtýııalyq Sotynyń Tóraǵasy, Reseı Federaııasy Joǵarǵy Sotynyń Tóraǵasy, Reseı Federaııasy Federaldyq Jınalysy Federaııa Keńesiniń músheleri, Reseı Federaııasynyń Federaldyq qaýipsizdik qyzmetiniń dırektory, Reseı Federaııasy Federaldyq Jınalysy Memlekettik Dýmasynyń depýtattary qyzmettik mindetterin nemese depýtattyq ókilettikterin oryndaýǵa baılanysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasyn kesip ótse, atalǵan adamdardyń jeke bagajy jatpaıdy.

      3. Kedendik jete tekserýden:

      1) sheteldik áskerı korablder (kemeler), jaýyngerlik áýe kemeleri jáne ózdiginen júretin áskerı tehnıka;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń tıisti memlekettik organdarynyń arnaıy ótinishterine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin áskerı múlik bosatylady.

47-taraý. KEDENDIK BAQYLAÝ NYSANDARY JÁNE OLARDY QOLDANÝ

407-bap. Kedendik baqylaý nysandary

      Keden organdary kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik baqylaýdyń mynadaı nysandaryn qoldanady:

      túsiniktemeler alý;

      kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý;

      kedendik qarap-tekserý;

      kedendik jete tekserý;

      jeke kedendik jete tekserý;

      úı-jaılardy jáne aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý;

      kedendik tekserý.

408-bap. Túsiniktemeler alý

      1. Túsiniktemeler alý keden organdary laýazymdy adamdarynyń tasymaldaýshylardan, deklaranttardan jáne mundaı málimetteri bar ózge de tulǵalardan kedendik baqylaý júrgizý úshin mańyzy bar málimetterdi alýyn bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Túsiniktemeler kedendik qujatty jasaý arqyly resimdeledi, onyń nysanyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Túsiniktemeler alý úshin osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen adamdardy shaqyrý qajet bolǵan kezde keden organy shaqyrylatyn adamdarǵa tabys etiletin nemese jiberiletin habarlamany resimdeıdi.

409-bap. Kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý

      1. Kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý mynalardy:

      1) kedendik deklaraııany;

      2) keden organdary jasaıtyn qujattardy qospaǵanda, ózge de kedendik qujattardy;

      3) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy;

      4) keden organyna osy Kodekske sáıkes usynylǵan ózge de qujattardy;

      5) kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) keden organyna usynylǵan qujattarda bar málimetterdi;

      6) osy Kodekske nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organyna usynylǵan nemese olar alǵan ózge de málimetterdi tekserýdi bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý málimetterdiń anyqtyǵyn, qujattardyń toltyrýynyń jáne (nemese) resimdelýiniń durystyǵyn tekserý, kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaý, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi saqtaý, osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty belgilengen taýarlardy paıdalaný tártibi men sharttaryn saqtaý maqsatynda, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etýdiń ózge de maqsattarynda júrgiziledi.

      3. Kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy, kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi tekserý taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin, sol sııaqty shyǵarylǵannan keıin de júrgizilýi múmkin.

      4. Eger deklarant keden organy taýarlardyń shyǵarylýyn júrgizgen kezde osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen sharttardy saqtaǵan jaǵdaıda, sondaı-aq táýekelderdi basqarý júıesinde aıqyndalatyn jaǵdaılarda kedendik, ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bastalǵan tekserý taýarlar shyǵarylǵannan keıin aıaqtalady.

      5. Keden organy kedendik tekserý júrgizý kezinde kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattarǵa jáne (nemese) málimetterge, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattarǵa, kedendik deklaraııalarda málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterge osy Kodekstiń 411-babynda belgilengen tártippen tekserý júrgizýge quqyly.

      6. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar men málimetterdi taldaý arqyly, onyń ishinde bir qujattaǵy málimetterdi ózara, sondaı-aq ózge qujattardaǵy, onyń ishinde kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardaǵy málimettermen, keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerden jáne (nemese) aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen, tekserý júrgizý kezinde keden organynyń bıliginde bar basqa da kózderden alynǵan málimettermen salystyrý arqyly, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasyna sáıkes basqa da tásildermen júrgiziledi.

      7. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý sheńberinde keden organy qosymsha aqparatty jınaýdy jáne taldaýdy júzege asyrýǵa, onyń ishinde memlekettik organdarǵa jáne ózge uıymdarǵa suraý salýlar jiberýge quqyly.

      8. Kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy, kedendik deklaraııalarda málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bastalǵan tekserý osy Kodekstiń 410-babyna sáıkes júrgiziledi.

      9. Osy baptyń 10-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıda, kedendik, ózge qujattarǵa jáne (nemese) málimetterge tekserý júrgizýdi qospaǵanda, kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy, kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan ne kedendik baqylaýdyń osy nysanyn qoldanýdyń ózge jaǵdaılarynda tekserý osy Kodekstiń 411-babyna sáıkes júrgiziledi.

      10. Shyǵarylýy osy Kodekstiń 194-babyna sáıkes júrgizilgen taýarlarǵa qatysty berilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalarǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, mundaı deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy jáne kórsetilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalarda málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi tekserý Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen júrgiziledi.

      11. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalar berilgenge deıin taýarlardyń shyǵarylǵany týraly ótinishke, osy Kodekstiń 194-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes mundaı ótinishpen birlesip usynylatyn qujattarǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi jáne kórsetilgen ótinishte jáne (nemese) usynylǵan qujattarda málimdelgen málimetterdi tekserýdi qoldanǵan kezde qujattarǵa suraý salý taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin júrgizilmeıdi.

      12. Taýarlardyń kedendik qunyn tekserý kezinde kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý osy Kodekstiń 396-babynda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp júrgiziledi.

      13. Taýarlardyń shyǵarylǵan jerin tekserý kezinde kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý osy Kodekstiń 397-babynda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp júrgiziledi.

410-bap. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bastalǵan tekserý

      1. Eger kedendik deklaraııany berý kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy usynýmen birge júrgizilmese, keden organy deklaranttan tekseriletin málimetterge qatysty mynadaı:

      1) táýekelderdi basqarý júıesinde aıqyndalǵan;

      2) taýarlardyń shyǵarylǵan jeri, tyıym salýlar men shekteýlerdiń saqtalýy týraly málimetterdi rastaıtyn qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardan málimetterdi keden organynyń osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes alýy múmkin bolmaǵan jaǵdaılarda, kedendik deklaraııada málimetteri kórsetilgen qujattardy suratýǵa quqyly.

      2. Deklarant osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes suratylǵan qujattardy osy Kodekstiń 193-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin keminde tórt saǵattan buryn keshiktirmeı usynýǵa tıis.

      3. Eger deklarant osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes suratylǵan qujattardy usynbaǵan jaǵdaıda, keden organy osy Kodekstiń 201-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartady.

      4. Keden organy kommerııalyq, býhgalterlik qujattardy, taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatty jáne (nemese) ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, onyń ishinde kedendik deklaraııada málimdelgen tekseriletin málimetterdiń jáne (nemese) ózge qujattardaǵy málimetterdiń anyqtyǵy men tolyqtyǵyn anyqtaý úshin qajetti jazbasha túsinikterdi mynadaı jaǵdaılarda:

      1) kedendik deklaraııany berý kezinde usynylǵan ne osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylǵan qujattarda qajetti málimetter bolmasa nemese málimdelgen málimetter tıisti túrde rastalmasa;

      2) keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge zańnamasynyń erejelerin saqtamaý belgilerin, onyń ishinde mundaı qujattardaǵy málimetterdiń anyq emestigin anyqtasa, suratýǵa quqyly.

      5. Deklaranttan osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý negizdelgen bolýǵa tıis jáne kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter jáne (nemese) ózge qujattardaǵy málimetter tıisti túrde rastalmaǵanyn ne anyq bolmaýy múmkin ekendigin kórsetetin belgiler tizbesin, qosymsha suraý salynatyn qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń tizbesin, sondaı-aq mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný merzimderin qamtýǵa tıis.

      Suraý salynatyn qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń tizbesin keden organynyń laýazymdy adamy taýarlarmen mámile sharttaryn, taýar sıpattamalaryn, onyń maqsatyn, sondaı-aq ózge de mán-jaılardy eskere otyryp tekseriletin málimetterdiń negizinde aıqyndaıdy.

      6. Kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etetin málimetterdi rastaý maqsatynda osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý kezinde keden organy deklarantty osy Kodekstiń 195-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdy júrgizý múmkindigi týraly habardar etedi. Bul rette keden organy deklarantqa osy Kodekstiń 195-babyna sáıkes aıqyndalǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý talap etilmegen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheriniń esep-qısabyn jiberedi.

      Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsheri esep-qısabynyń nysanyn, elektrondyq qujat túrindegi mundaı esep-qısaptyń qurylymy men formatyn jáne olardy toltyrý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      7. Osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes suratylǵan qujattardy jáne (nemese) málimetterdi ne mundaı qujattar jáne (nemese) málimetter usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirýdi deklarant:

      1) eger qujattarǵa jáne (nemese) málimetterge suraý salý kedendik deklaraııadaǵy jáne kedendik deklaraııany berý kezinde usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi tekserýmen baılanysty bolsa – osy Kodekstiń 193-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin keminde tórt saǵat buryn keshiktirmeı;

      2) eger qujattarǵa jáne (nemese) málimetterge suraý salý kedendik deklaraııada jáne osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi tekserýmen baılanysty bolsa jáne tekseriletin málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etpese – osy Kodekstiń 193-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ótkenge deıin keminde eki saǵat buryn keshiktirmeı;

      3) eger qujattarǵa jáne (nemese) málimetterge suraý salý kedendik deklaraııadaǵy jáne osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi tekserýmen baılanysty bolsa jáne tekseriletin málimetter kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń mólsherine áser etse – osy Kodekstiń 193-babynyń 4, 5 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes taýarlardy shyǵarý merzimi uzartylǵan kezde keden organy belgilegen merzim ótkenge deıin keminde bir jumys kúni buryn keshiktirmeı usynýǵa tıis.

      8. Eger osy baptyń 4-tarmaǵyna sáıkes suratylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter, onyń ishinde jazbasha túsinikter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý osy baptyń 7-tarmaǵynda belgilengen merzimde usynylmasa jáne osy Kodekstiń 195-babynda kózdelgen shart saqtalmasa, keden organy osy Kodekstiń 201-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarýdan bas tartady.

      9. Osy baptyń 1 jáne 4-tarmaqtaryna sáıkes suratylǵan qujattardy jáne (nemese) málimetterdi olar suratylǵan tulǵalar árbir suraý salý boıynsha bir jıyntyqta (bir mezgilde) usynýǵa tıis.

      Keden organy suratqan qujattarmen jáne (nemese) málimettermen bir mezgilde olar suratylǵan tulǵalar kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdiń jáne (nemese) ózge qujattardaǵy málimetterdiń anyqtyǵyn jáne tolyqtyǵyn rastaý maqsatynda ózge de qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýy múmkin.

      10. Taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵan kezde, eger osy bapqa sáıkes usynylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý ne mundaı tekserý sheńberinde júrgizilgen, taýarlardy jáne (nemese) qujattardy ózge nysandarda kedendik baqylaýdyń jáne (nemese) olardyń kedendik saraptamasynyń nátıjeleri tekseriletin málimetterdiń anyqtyǵyn jáne (nemese) tolyqtyǵyn rastaǵan jaǵdaıda, keden organy osy Kodekstiń 192-babyna sáıkes taýarlar shyǵarýdy júrgizedi.

      11. Taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵan kezde, eger osy bapqa sáıkes usynylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý ne mundaı tekserý sheńberinde júrgizilgen, taýarlardy jáne (nemese) qujattardy ózge nysandarda kedendik baqylaýdyń jáne (nemese) olardyń kedendik saraptamasynyń nátıjeleri tekseriletin málimetterdiń anyqtyǵyn jáne (nemese) tolyqtyǵyn rastamaǵan jáne (nemese) kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi júrgizý úshin negizderdi joımaǵan jaǵdaıda, keden organy ózinde bar aqparattyń negizinde osy Kodekstiń 183-babyna sáıkes taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi ózgertý (tolyqtyrý) týraly talap jiberedi.

      12. Eger kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý osy Kodekstiń 193-babynda belgilengen taýarlardy shyǵarý merziminde, onyń ishinde qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń osy baptyń 7-tarmaǵynda belgilengen merzimderde usynylmaýyna baılanysty aıaqtalmaǵan jaǵdaıda, keden organy deklarantqa osy Kodekstiń 195-babyna sáıkes taýarlar shyǵarýdy júrgizý múmkin ekendigi týraly habarlaıdy.

      13. Osy Kodekstiń 195-babyna sáıkes taýarlardy shyǵarǵan kezde kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý osy baptyń 14, 15, 16, 17 jáne 18-tarmaqtaryna sáıkes taýarlar shyǵarylǵannan keıin aıaqtalady.

      14. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi aıaqtaý úshin keden organy suratqan jáne osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen merzimde usynylmaǵan qujattardy jáne (nemese) málimetterdi deklarant taýarlar shyǵarylǵannan keıin, osy Kodekstiń 397-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, kedendik deklaraııanyń tirkelgen kúninen bastap kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimde usynýy múmkin.

      Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi keden organy suratylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter usynylǵan kúnnen bastap, al eger mundaı qujattar jáne (nemese) málimetter osy tarmaqtyń birinshi bóliginde belgilengen merzimde usynylmasa – mundaı merzim ótken kúnnen bastap kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı aıaqtaıdy.

      15. Eger osy bapqa sáıkes usynylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi júrgizý úshin negizderdi joımasa, keden organy osy baptyń 14-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin qosymsha qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, onyń ishinde kedendik deklaraııada málimdelgen tekseriletin málimetterdiń jáne (nemese) ózge qujattardaǵy málimetterdiń anyqtyǵyn jáne tolyqtyǵyn anyqtaý úshin qajetti jazbasha túsinikter suratýǵa quqyly. Mundaı qosymsha qujattar jáne (nemese) málimetter, onyń ishinde jazbasha túsinikter keden organy suraý salýdy tirkegen kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirilmeı usynylýǵa tıis.

      16. Qosymsha qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, onyń ishinde jazbasha túsinikterdi usyný týraly suraý salý jiberilgen kezde osy baptyń 14-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen merziminiń ótýi keden organy mundaı suraý salýdy tirkegen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne keden organy qosymsha qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, onyń ishinde jazbasha túsinikterdi alǵan kúnnen bastap, al olar usynylmaǵan jaǵdaıda – olardy usyný merzimi ótken kúnnen bastap qaıta bastalady.

      17. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵan kezde, eger osy bapqa sáıkes usynylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý ne mundaı tekserý sheńberinde júrgizilgen taýarlardy jáne (nemese) qujattardy ózge nysandarda kedendik baqylaýdyń jáne (nemese) olardyń kedendik saraptamasynyń nátıjeleri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń erejeleriniń saqtalýyn, onyń ishinde tekseriletin málimetterdiń anyqtyǵyn jáne (nemese) tolyqtyǵyn rastamaǵan jáne (nemese) kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdi júrgizý úshin negizderdi joımaǵan jaǵdaıda, keden organy ózinde bar aqparattyń negizinde osy Kodekstiń 183-babyna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý týraly sheshim qabyldaıdy.

      18. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵan kezde, eger osy baptyń 4 jáne 15-tarmaqtaryna sáıkes keden organy suraý salǵan qujattar jáne (nemese) málimetter ne mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń múmkin emestiginiń jáne (nemese) olardyń bolmaýynyń sebepterin túsindirý osy bapta belgilengen merzimde usynylmaǵan jaǵdaıda, keden organy ózinde bar aqparattyń negizinde osy Kodekstiń 183-babyna sáıkes kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý týraly sheshim qabyldaıdy.

      19. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý aıaqtalǵan kezde, eger osy bapqa sáıkes usynylǵan qujattar jáne (nemese) málimetter, mundaı tekserý sheńberinde júrgizilgen, taýarlardy jáne (nemese) qujattardy ózge nysandarda kedendik baqylaýdyń jáne (nemese) olardyń kedendik saraptamasynyń nátıjeleri tekseriletin málimetterdiń anyqtyǵyn jáne (nemese) tolyqtyǵyn rastaǵan jaǵdaıda, keden organy deklarantqa kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserýdiń aıaqtalǵany týraly jáne osy Kodekstiń 195-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes berilgen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi esepke jatqyzý (qaıtarý) múmkindigi týraly habarlaıdy.

      20. Kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi esepke jatqyzý (qaıtarý) osy Kodekstiń 11-taraýyna jáne 141-babyna sáıkes júzege asyrylady.

411-bap. Kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan jáne ózge jaǵdaılarda tekserý

      1. Kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy, kedendik deklaraııalarda málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin bastalǵan jáne taýarlar shyǵarylǵannan keıin aıaqtalatyn, sondaı-aq taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan ne osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýdyń osy nysanyn qoldanýdyń ózge jaǵdaılarynda tekserýdi júrgizý kezinde keden organy osy Kodekstiń 426-babyna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratýǵa jáne alýǵa quqyly.

      2. Kedendik deklaraııaǵa qatysty kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi, kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardy, kedendik deklaraııalarda málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi taýarlar shyǵarylǵannan keıin bastalǵan tekserý nátıjeleri boıynsha keden organy osy Kodekske sáıkes sheshim qabyldaıdy.

      Osy tarmaqta kórsetilgen tekserýdi júrgizý týraly, sondaı-aq osyndaı tekserý júrgizýdiń nátıjeleri týraly tulǵany habardar etý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

412-bap. Kedendik qarap-tekserý

      1. Kedendik qarap-tekserý kedendik baqylaý barysyndaúı-jaılardy jáne aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý nysanynda júrgiziletin mundaı qarap-tekserýdi qospaǵanda, kólik quraldarynyń júkjaılaryn (bólekjaılaryn) jáne taýarlardyń qaptamasyn ashpaı, tekseriletin obektilerdi (jeke tulǵalardyń bagajyn qosa alǵanda) jáne olardyń bólikterin bólshektemeı, demontajdamaı, ózge de tásildermen bútindigin buzbaı taýarlarǵa, onyń ishinde kólik quraldaryna jáne jeke tulǵalardyń bagajyna, júk tıeletin syıymdylyqtarǵa, kedendik plombalarǵa, mórlerge jáne ózge sáıkestendirý quraldaryna kózben qarap-tekserý júrgizýdi bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Kedendik qarap-tekserý olarǵa qatysty kedendik baqylaý júrgiziletin taýarlar týraly málimetterdi tekserý jáne (nemese) alý maqsatynda, sondaı-aq taýarlarda, kólik quraldarynda jáne olardyń júkjaılarynda (bólekjaılarynda) kedendik plombalardyń, mórlerdiń jáne basqa da sáıkestendirý quraldarynyń bar-joǵyn tekserý maqsatynda júrgiziledi.

      Kedendik qarap-tekserýdi júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      3. Kedendik qarap-tekserý deklarant, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵalar jáne olardyń ókilderi kedendik qarap-tekserý kezinde qatysýǵa nıet bildiretin jaǵdaılardy qospaǵanda, atalǵan adamdardyń qatysýynsyz júrgizilýi múmkin.

      4. Kedendik qarap-tekserýdi júrgizý nátıjeleri nysanyn Komıssııa aıqyndaıtyn kedendik qarap-tekserý aktisin jasaý ne keden organyna usynylǵan kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq nemese kedendik qujattarǵa kedendik qarap-tekserýdiń júrgizilý faktisi týraly belgi qoıý arqyly resimdeledi.

      Jeke tulǵalardyń bagajyna jáne (nemese) jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna kedendik qarap-tekserýdi júrgizý kezinde kedendik qarap-tekserý aktisi, eger ony keden organdary kedendik operaııalardy jasaý jáne (nemese) kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde paıdalanǵan jaǵdaıda ǵana jasalady.

      5. Eger kedendik qarap-tekserýdi júrgizý nátıjeleri taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵanyń talap etýi boıynsha keden organyna usynylǵan kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq nemese kedendik qujattarǵa kedendik qarap-tekserýdiń júrgizilý faktisi týraly belgi qoıý arqyly resimdelgen jaǵdaıda, keden organynyń laýazymdy adamdary kedendik qarap-tekserý aktisin:

      1) kedendik qarap-tekserýdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda júrgizgen kezde – kedendik qarap-tekserý júrgizilgennen keıin jumys ýaqytynyń eki saǵatynan keshiktirmeı;

      2) kedendik qarap-tekserýdi ózge oryndarda júrgizgen kezde – kedendik qarap-tekserý júrgizilgen kúnnen keıingi jumys kúni bastalǵan kezden bastap eki saǵattan keshiktirmeı jasaýǵa mindetti.

      6. Kedendik qarap-tekserý aktisi eki danada jasalady, onyń bireýi taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵaǵa ne onyń ókiline, eger bul tulǵalar buzýshylyq anyqtalǵan jaǵdaıda anyqtalsa, nemese onyń talap etýi boıynsha tapsyrylady (jiberiledi).

413-bap. Kedendik jete tekserý

      1. Kedendik jete tekserý taýarlardyń qaptamasyn, kólik quraldarynyń júkjaılaryn (bólekjaılaryn), ydystardy, konteınerlerdi nemese taýarlar ornalasqan nemese ornalasýy múmkin ózge de oryndardy ashýmen jáne (nemese) olarǵa qoldanylǵan kedendik plombalardy, mórlerdi nemese ózge sáıkestendirý quraldaryn joıýmen, tekseriletin obektiler men olardyń bólikterin bólshekteýmen, demontajdaýmen nemese ózge de tásildermen bútindigin buzýmen taýarlarǵa, onyń ishinde kólik quraldaryna jáne jeke tulǵalardyń bagajyna qatysty qarap-tekserý júrgizýdi jáne ózge de áreketter jasaýdy bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Kedendik jete tekserý kedendik baqylaý júrgiziletin taýarlar týraly málimetterdi tekserý jáne (nemese) alý maqsatynda júrgiziledi.

      Kedendik jete tekserýdi júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      3. Keden organy deklarantty nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵany, eger osy tulǵalar anyqtalsa, habarlamany alýy faktisin rastaýǵa múmkindik beretin kez kelgen tásilmen kedendik jete tekserýdi júrgizý orny men ýaqyty týraly habardar etedi. Kedendik jete tekserýdi júrgizý ýaqytyn taǵaıyndaý kezinde mundaı adamdardyń kelýiniń aqylǵa qonymdy merzimderi eskeriledi. Bul rette deklaranttyń, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵalardyń kelýine arnalǵan merzimderde osy Kodekstiń 193-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizý merzimderi esepke alynýǵa tıis.

      4. Osy baptyń 6-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, deklarant, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵalar jáne olardyń ókilderi kedendik jete tekserýdi júrgizý kezinde óz bastamalary boıynsha qatysýǵa quqyly.

      5. Keden organynyń talap etýi boıynsha deklarant nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵalar jáne olardyń ókilderi kedendik jete tekserýdi júrgizý kezinde qatysýǵa jáne keden organynyń laýazymdy adamdaryna qajetti járdem kórsetýge mindetti. Tasymaldaýshy arnaıy ýákilettik bergen ókil bolmaǵan kezde kólik quralyn basqaratyn jeke tulǵa osy mindetti atqarýshy bolyp tabylady.

      6. Deklarant, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵalar jáne olardyń ókilderi bolmaǵan kezde kedendik jete tekserýdi keden organy mynadaı:

      1) kórsetilgen tulǵalar kelmegen ne mundaı tulǵalar anyqtalmaǵan jaǵdaılarda;

      2) ulttyq (memlekettik) qaýipsizdikke, adamnyń ómiri men densaýlyǵyna, janýarlar men ósimdikterge, qorshaǵan ortaǵa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ulttyq mádenı ıgilik obektileriniń saqtalýyna qaýip tóngen jáne keıinge qaldyrýǵa bolmaıtyn ózge mán-jaılar paıda bolǵan, onyń ishinde taýarlar tez tutanatyn zattar, jarylý qaýiptiligi bar zattar, jarylǵysh, ýlaıtyn, qaýipti hımııalyq jáne bıologııalyq zattar, esirtki, psıhotroptyq, qatty áser etetin, ýly, ýytty, radıoaktıvti zattar, ıadrolyq materıaldar jáne basqa da sondaı taýarlar bolyp tabylatynyn kórsetetin belgileri bolǵan, sondaı-aq taýarlar jaǵymsyz ıis taratqan;

      3) taýarlar halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberilgen;

      4) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýdi kózdeıtin kedendik rásim nemese osy Kodekske sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jatpaıtyn taýarlardyń jekelegen sanattaryn paıdalaný úshin belgilengen sharttar buzyla otyryp, olar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda qaldyrylǵan jaǵdaılarda, júrgizýge quqyly.

      7. Kedendik jete tekserý osy baptyń 6-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen jaǵdaılarda eki kýágerdiń qatysýymen, al osy baptyń 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda – taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory ókiliniń qatysýymen, al ol bolmaǵan kezde – eki kýágerdiń qatysýymen júrgiziledi.

      8. Kedendik jete tekserýdi júrgizý nátıjeleri, osy Kodekstiń 401-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaıdy qospaǵanda, nysanyn Komıssııa aıqyndaǵan kedendik jete tekserý aktisin jasaý arqyly resimdeledi.

      9. Kedendik jete tekserý aktisinde mynadaı málimetter kórsetiledi:

      1) kedendik jete tekserýdi júrgizgen keden organynyń laýazymdy adamdary jáne ony júrgizgen kezde qatysqan tulǵalar týraly málimetter;

      2) deklaranttyń nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵanyń qatysýynsyz kedendik jete tekserýdi júrgizý sebepteri;

      3) kedendik jete tekserý nátıjeleri;

      4) akt nysanynda kózdelgen ózge de málimetter.

      10. Kedendik jete tekserý aktisi eki danada jasalady, olardyń bireýi deklarantqa nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵaǵa ne olardyń ókilderine, eger bul tulǵalar buzýshylyq anyqtalǵan jaǵdaıda anyqtalsa, nemese onyń talap etýi boıynsha tapsyrylady (jiberiledi).

414-bap. Jeke kedendik jete tekserý

      1. Jeke kedendik jete tekserý jeke tulǵalarǵa jete tekserý júrgizýdi bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Jeke kedendik jete tekserý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótetin jáne kedendik baqylaý aımaǵyndaǵy nemese halyqaralyq áýejaıdyń tranzıt aımaǵyndaǵy jeke tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyn buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy ózinde jasyryp tur jáne erikti túrde bermeı tur dep paıymdaýǵa jetkilikti negizder bolǵan kezde, osyndaı tulǵalarǵa qatysty ǵana júrgizilýi múmkin.

      3. Jeke kedendik jete tekserý osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jeke tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyn buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, ózi jasyryp turǵan taýarlaryn anyqtaý maqsatynda júrgiziledi jáne kedendik baqylaýdyń erekshe nysany bolyp tabylady.

      4. Jeke kedendik jete tekserý keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń sheshimi boıynsha nemese keden organy bólimshesi (keden beketi, baqylaý-ótkizý pýnkti) basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy bólimshesi basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń sheshimi boıynsha júrgiziledi.

      Kórsetilgen sheshim jazbasha nysanda resimdeledi.

      5. Jeke kedendik jete tekserýdi ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgiziletin adammen bir jynystaǵy keden organynyń laýazymdy adamdary sol jynystaǵy eki kýágerdiń qatysýymen sanıtarııalyq-gıgıenalyq talaptarǵa saı keletin oqshaýlanǵan úı-jaıda júrgizedi. Úı-jaıǵa osy bapta kórsetilgen tulǵalardan basqa jeke tulǵalardyń kirýine jáne basqa jeke tulǵalardyń jeke kedendik jete tekserýdiń júrgizilýin qadaǵalaý múmkindigine jol berilmeýge tıis.

      Ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgiziletin jeke tulǵanyń denesin zerttep-qaraýdy, qajet bolǵan jaǵdaıda arnaıy medıınalyq tehnıkany paıdalana otyryp, medıına qyzmetkeri ǵana júrgizedi.

      Kámeletke tolmaǵan nemese áreketke qabiletsiz jeke tulǵaǵa jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý kezinde onyń zańdy ókilderi (ata-analary, asyrap alýshylary, qorǵanshylary ne qamqorshylary) nemese ony alyp júretin adamdar qatysýǵa mindetti.

      6. Jeke kedendik jete tekserý bastalar aldynda keden organynyń laýazymdy adamy jeke tulǵany jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshimmen jáne mundaı jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý kezindegi onyń quqyqtarymen tanystyrýǵa, sondaı-aq oǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyn buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy óz erkimen berýin usynýǵa mindetti.

      Jeke tulǵanyń jeke kedendik jete tekserý júrgizý týraly sheshimmen tanysý faktisin osy jeke tulǵa mundaı jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshimge tıisti jazba jasaý arqyly kýálandyrady. Jeke tulǵa mundaı jazba jasaýdan bas tartqan jaǵdaıda, jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshimge osyndaı jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshimdi jarııalaǵan keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamynyń jáne jeke kedendik jete tekserý júrgizý kezinde qatysatyn kýágerlerdiń qoldarymen kýálandyrylatyn tıisti belgi qoıylady.

      7. Jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý kezinde keden organy laýazymdy adamynyń áreketteri ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgiziletin jeke tulǵanyń abyroıy men qadir-qasıetine nuqsan keltirmeýge jáne osy jeke tulǵanyń densaýlyǵyna zııan jáne múlkine zalal keltirmeýge tıis.

      8. Ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgiziletin jeke tulǵanyń:

      1) jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý bastalǵanǵa deıin jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly sheshimmen jáne ony júrgizý tártibimen tanysýǵa;

      2) óz quqyqtarymen jáne mindetterimen tanysýǵa;

      3) túsiniktemeler berýge jáne ótinishhattardy málimdeýge;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyn buza otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin, ózi jasyryp otyrǵan taýarlardy óz erkimen berýge;

      5) jeke kedendik jete tekserýdi júrgizetin keden organy laýazymdy adamynyń jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý aktisine mindetti túrde engize otyryp, málimdeme jasaýǵa;

      6) ana tilin jáne aýdarmashynyń kórsetiletin qyzmetterin paıdalanýǵa;

      7) jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý týraly akt jasalyp bolǵan soń onymen tanysýǵa jáne oǵan jazbasha nysanda málimdemeler jasaýǵa;

      8) jeke kedendik jete tekserý júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamdarynyń áreketterine osy Kodekske sáıkes shaǵym jasaýǵa quqyǵy bar.

      9. Jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý barysynda ózine qatysty osy tekserý júrgiziletin jeke tulǵa jáne onyń zańdy ókili jeke kedendik jete tekserý júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamynyń zańdy talaptaryn oryndaýǵa mindetti.

      10. Jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý nátıjeleri nysanyn Komıssııa aıqyndaıtyn jeke kedendik jete tekserý aktisin jasaý arqyly resimdeledi.

      Kórsetilgen akt jeke kedendik jete tekserýdi júrgizý barysynda ne ol aıaqtalǵannan keıin bir saǵat ishinde jasalýǵa tıis.

      11. Jeke kedendik jete tekserý aktisine jeke kedendik jete tekserýdi júrgizgen keden organynyń laýazymdy adamy, ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgizilgen jeke tulǵa nemese onyń zańdy ókili nemese onymen birge júretin adam, kýágerler, al ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgizilgen jeke tulǵanyń denesin zerttep-qaraý júrgizilgen kezde – medıına qyzmetkeri de qoldaryn qoıady.

      12. Jeke kedendik jete tekserý aktisi eki danada jasalady, olardyń bireýi ózine qatysty jeke kedendik jete tekserý júrgizilgen jeke tulǵaǵa, onyń zańdy ókiline nemese onymen birge júretin adamǵa ol jasalǵannan keıin dereý tabys etiledi.

415-bap. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý

      1. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý úı-jaılar men aýmaqtarǵa, sondaı-aq kórsetilgen oryndardaǵy taýarlarǵa jáne (nemese) qujattarǵa kózben qarap-tekserý júrgizýdi bildiretin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý qarap tekseriletin úı-jaılarda nemese aýmaqtarda kedendik baqylaý obektileri bolyp tabylatyn taýarlardyń jáne (nemese) qujattardyń bolýyn nemese bolmaýyn tekserý maqsatynda, sondaı-aq osyndaı taýarlar jáne (nemese) qujattar týraly málimetterdi tekserý jáne (nemese) alý jáne taýarlarda, kólik quraldarynda jáne olardyń júkjaılarynda (bólekjaılarynda) kedendik plombalardyń, mórlerdiń jáne basqa sáıkestendirý quraldarynyń bar-joǵyn tekserý maqsatynda júrgiziledi.

      3. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi keden organdary jeke taýarlaryn saqtaý qoımalary, ýaqytsha saqtaý qoımalary, keden qoımalary, erkin qoımalar, bajsyz saýda dúkenderi retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń taýarlardy ýaqytsha saqtaýyna arnalǵan nemese paıdalanylatyn qurylystardyń, úı-jaılardyń (úı-jaı bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń (ashyq alańdar bólikteriniń) osy Kodekstiń 165-babynyń 3-tarmaǵyna, 503, 510, 517 jáne 524-baptaryna jáne 532-baby 3-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes belgilengen talaptar men sharttarǵa sáıkestigin tekserý maqsatynda júrgizýi múmkin.

      4. Úı-jaılardy jáne turǵyn úı-jaılardaǵy aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý júrgizýge jol berilmeıdi.

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      5-tarmaqqa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

5. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi júrgizýge arnalǵan nusqama jáne keden organy laýazymdy adamynyń qyzmettik kýáligi kórsetilgen kezde júrgiziledi.

      Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi júrgizýge arnalǵan nusqama nysanyn, sondaı-aq osyndaı nusqamany tirkeý jýrnalynyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Kóshpeli kedendik tekserý júrgizý kezinde osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen qujattardy kórsetý talap etilmeıdi.

      6. Keden organdary laýazymdy adamdarynyń aýmaqtarǵa jáne úı-jaılarǵa kirýine kedergi keltiretin adamdar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      7. Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdary laýazymdy adamdarynyń jekelegen obektilerge kirýiniń arnaıy tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda aıqyndalady.

      8. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý ony júrgizý úshin qajet bolatyn barynsha qysqa merzimde júrgizilýge jáne bir jumys kúninen aspaýǵa tıis. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdiń júrgiziletin ýaqyt kezeńin úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi júrgizýge arnalǵan nusqamada uzartý týraly málimetterdi kórsete otyryp, keden organynyń basshysy ne ony almastyratyn adam ne keden organy basshysynyń orynbasary uzartýy, biraq bes jumys kúninen aspaıtyn merzimge uzartýy múmkin.

      9. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdi júrgizý nátıjeleri nysanyn Komıssııa aıqyndaıtyn, úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisin jasaý arqyly resimdeledi.

      10. Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisi eki danada jasalady, olardyń biri úı-jaıy jáne (nemese) aýmaǵy qarap tekserilgen tulǵaǵa, eger bul tulǵa anyqtalsa, tabys etilýge (jiberilýge) jatady.

416-bap. Kedendik tekserý

      1. Kedendik tekserý osy Kodekste belgilengen kedendik baqylaýdyń ózge nysandaryn jáne osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldana otyryp, taýarlar shyǵarylǵannan keıin tulǵalardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýyn tekserý maqsatynda keden organy júrgizetin kedendik baqylaý nysany bolyp tabylady.

      2. Kedendik tekserý kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) keden organdaryna usynylǵan qujattardaǵy málimetterdi jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasyna sáıkes keden organyna usynylǵan nemese ol alǵan ózge málimetterdi býhgalterlik esep pen eseptilik qujattarymen jáne (nemese) derekterimen, shottarmen jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynda belgilengen tártippen alynǵan ózge de aqparatpen salystyrýdy bildiredi.

      3. Kedendik tekserý osy Kodekstiń 393-baptyń 9-tarmaǵyna sáıkes, sondaı-aq osy Kodekstiń 484-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 529-babynyń 5-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik baqylaý júrgizý kezinde qoldanylýy múmkin.

      4. Kedendik tekserýdi keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan, tirkelgen jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda turaqty turatyn jeri bar tekseriletin tulǵalarǵa qatysty júrgizedi.

      5. Tekseriletin tulǵalar dep mynadaı tulǵalar túsiniledi:

      1) deklarant;

      2) tasymaldaýshy;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasy bolyp tabylmaıtyn oryndarda taýarlardy ýaqytsha saqtaýdy júzege asyratyn tulǵa;

      4) keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵa;

      5) taýarlar shyǵarylǵannan keıin olarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵa;

      6) ýákiletti ekonomıkalyq operator;

      7) kedendik rásimmen ornalastyrylǵan taýarlarmen jasalǵan mámilelerge tikeleı nemese janama túrde qatysqan tulǵa;

      8) ıeliginde jáne (nemese) paıdalanýynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasy, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasy buzyla otyryp taýarlardyń, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly zańsyz ótkizilgen taýarlardyń bolýyn (bolǵanyn) kýálandyratyn ózine qatysty aqparat bar tulǵa.

      6. Keden organdary kedendik tekserýdi júrgizý kezinde:

      1) taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý faktisin;

      2) kedendik deklaraııada málimdelgen jáne (nemese) kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardaǵy málimetterdiń anyqtyǵyn;

      3) shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdiń saqtalýyn;

      4) keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń keden isi salasyndaǵy qyzmettiń árbir túri úshin osy Kodekste kózdelgen mindetterdi oryndaýyn;

      5) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń osyndaı tizilimge engizý sharttaryn saqtaýyn, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine engizý sharttaryn saqtaýyn jáne osy Kodekste kózdelgen ózge mindetterdi oryndaýyn;

      6) osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimderge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttarynyń saqtalýyn;

      7) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynda belgilengen ózge talaptardyń saqtalýyn tekserýi múmkin.

      7. Kedendik tekserý kameraldyq nemese kóshpeli bolýy múmkin.

      8. Arnaıy bilimder men daǵdylardy talap etetin máselelerdi zerdeleý jáne konsýltaııa alý úshin keden organdary kedendik tekserýge Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdaryn tartýy múmkin.

      Kedendik tekserýge qatysýshy bolyp tabylatyn keden organynyń laýazymdy adamy qoıǵan jazbasha suraqtar boıynsha kedendik tekserýge tartylǵan Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organynyń laýazymdy adamy kedendik tekserý barysynda paıdalanylatyn qorytyndy jasaıdy. Mundaı qorytyndylardyń kóshirmeleri kedendik tekserý aktisine qosa beriledi.

      9. Kedendik tekserýdi júrgizý barysynda ákimshilik nemese qylmystyq quqyq buzushylyqtar belgileri anyqtalǵan kezde keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes sharalar qabyldaıdy.

      10. Kedendik tekserý nátıjeleri jáne kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha sheshim qabyldaý tártibi osy taraýda aıqyndalady.

417-bap. Kameraldyq kedendik tekserý

      1. Kameraldyq kedendik tekserý kedendik operaııalardy jasaý kezinde jáne (nemese) keden organdarynyń talap etýi boıynsha tekseriletin tulǵa usynǵan kedendik deklaraııalardaǵy jáne (nemese) kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) jáne ózge de qujattardaǵy málimetterdi, Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdarynyń qujattary men málimetterin, sondaı-aq keden organdarynda bar jáne tekseriletin tulǵaǵa qatysty basqa da qujattar men málimetterdi zerdeleý jáne taldaý arqyly, onyń ishinde táýekelderdi basqarý júıesin qoldaný nátıjeleri boıynsha júrgiziledi.

      2. Kameraldyq kedendik tekserýdi keden organdary tekseriletin tulǵaǵa barmaı, sondaı-aq keden organynyń kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý týraly sheshimin (nusqamasyn) resimdemeı, keden organynyń turǵan jeri boıynsha júrgizedi.

      Keden organy tekseriletin tulǵany kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizýdiń bastalǵany týraly ýákiletti organ bekitken tártippen jáne nysan boıynsha habardar etedi.

Bul rette tekseriletin tulǵaǵa osy habarlamanyń sheńberinde osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes qujattar jáne (nemese) málimetter usyný jóninde talap jiberýge quqyly.

Osy tarmaqtyń ekinshi bóliginde kózdelgen, keden organynyń basshysy nemese keden organy basshysynyń orynbasary qol qoıǵan habarlamany jibergen kún kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý bastalǵan kún bolyp sanalady.

Kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý merzimi alty aıdan aspaýǵa tıis.

      3. Kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý úshin:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge memlekettik organdarynyń aqparattyq resýrstarynda qamtylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparatty taldaý nátıjesinde alynǵan derekter;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparat;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń kuzyretti organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizýge baılanysty sheteldik tulǵamen mámile jasaǵan tulǵany tekserýdi júrgizý týraly ótinishi (suraý salýy);

      4) shet memleketterdiń salyq, keden jáne quqyq qorǵaý organdarymen aqparat almasý nátıjesinde alynǵan málimetterdi tekserý;

      5) jeke jáne zańdy tulǵalardyń, memlekettik organdardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn ótinishteri;

      6) tulǵanyń kameraldyq kedendik tekserý júrgizý týraly bastamamen júginýi;

      7) ózge nysandarda salyqtyq baqylaý, kedendik baqylaý júrgizýdiń jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýdyń Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn nátıjeleri;

      8) keden organdarynyń buryn jiberilgen suraý salýlary boıynsha aldyńǵy kedendik tekserý barasynda kelip túspegen jaýap alynǵan jaǵdaılar;

      9) tekseriletin tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy jáne (nemese) tekseriletin tulǵanyń bankrottyqqa (taratýǵa) arnalǵan qujattardy berýi negiz bolyp tabylady.

      4. Kameraldyq kedendik tekserýler olardy júrgizý kezeńdiligi shektelmeı júzege asyrylady.

      Osy baptyń 3-tarmaǵynyń 3), 4), 5), 6) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizderdi qospaǵanda, keden organy buryn kameraldyq kedendik tekserý júrgizgen taýarlarǵa naq sol keden organynyń qaıtadan kameraldyq kedendik tekserý júrgizýine jol berilmeıdi.

      Osy Kodekstiń 202-babynda kózdelgen shartty túrde shyǵarylǵan taýarlarǵa, ózderine qatysty 2001 jylǵy 12 maýsymdaǵy "Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń (Salyq kodeksi) 250-babynda jáne 2017 jylǵy 25 jeltoqsandaǵy "Salyq jáne bıýdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder týraly" Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń (Salyq kodeksi) 427-babynda kózdelgen paıdalanylýy jáne bılik etilýi boıynsha shekteýler bar taýarlarǵa qatysty, sondaı-aq osy Kodekstiń 416-babynyń 6-tarmaǵynda kózdelgen júrgiziletin kameraldyq kedendik tekserý nysanasy aldyńǵy kameraldyq kedendik tekserýlerde qamtylmaǵan jaǵdaılarda qaıtadan kameraldyq kedendik tekserýge jol beriledi.

      5. Kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý barysynda keden organy tekseriletin tulǵaǵa osy Kodekstiń 426-babynda kózdelgen qujattardy jáne (nemese) málimetterdi ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usyný jóninde talap jiberedi.

      Qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný merzimi talap tabys etilgen (alynǵan) kúnnen keıingi kúnnen bastap on jumys kúninen aspaýǵa tıis. Qajet bolǵan kezde, keden organy qujattardy usyný merzimin tekseriletin tulǵanyń ýájdi suraý salýy boıynsha bes jumys kúnine deıin uzartýy múmkin.

      6. Kameraldyq kedendik tekserý kezinde tekseriletin tulǵa kedendik deklaraııada málimdelgen qujattardy talap etý boıynsha usynbaǵan jaǵdaıda, osyndaı qujattardyń negizinde kedendik deklaraııada málimdelgen málimetter anyq málimdelmegen bolyp esepteledi.

      Kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar bolmaǵan kezde kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalaryn keden organy kedendik bajdar, salyqtar mólsherlemeleriniń neǵurlym joǵary shamasyn, sondaı-aq keden organynyń qolda bar málimetteriniń negizinde aıqyndalýy múmkin taýarlardyń sanyn jáne (nemese) qunyn negizge ala otyryp aıqyndaıdy.

      7. Keden organdary kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha kedendik deklaraııadaǵy buzýshylyqtardy anyqtaǵan jaǵdaıda, tekseriletin tulǵaǵa olardy óz betinshe joıý quqyǵy beriledi.

      8. Habarlamada kórsetilgen buzýshylyqtarmen kelisken jaǵdaıda, buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamadaǵy talaptardy oryndaý, onyń ishinde tekseriletin tulǵanyń kedendik deklaraııadaǵy málimetterge, onyń ishinde taýarlardyń kedendik quny boıynsha málimetterge ózgerister (tolyqtyrýlar) engizý týraly qujatty usynýy arqyly, qajet bolǵan kezde kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tólengenin rastaıtyn qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin qosa bere otyryp oryndaý kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha anyqtalǵan buzýshylyqtardy óz betinshe joıý dep tanylady.

      Kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamany oryndaý merzimi tekseriletin tulǵaǵa mundaı habarlama tapsyrylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap otyz jumys kúninen aspaıtyn merzimdi quraıdy.

      Kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Habarlamada kórsetilgen buzýshylyqtarmen kelispegen jaǵdaıda tekseriletin tulǵa osy Kodekstiń 55-taraýynda belgilengen tártippen mundaı habarlamaǵa shaǵym jasaı alady.

      9. Kameraldyq kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha kameraldyq kedendik tekserýdi aıaqtaý nysany bolyp tabylatyn kameraldyq kedendik tekserý aktisi jasalady. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buzýshylyqtar anyqtalǵan jaǵdaıda, buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama shyǵarylady.

      Kameraldyq kedendik tekserý aktisiniń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Eki danada resimdeletin jáne kedendik tekserýdi júrgizgen laýazymdy adamdar qol qoıatyn kameraldyq kedendik tekserý aktisi jasalǵan kún kameraldyq kedendik tekserý aıaqtalǵan kún bolyp esepteledi.

      Kameraldyq kedendik tekserý aktisiniń birinshi danasy kameraldyq kedendik tekserý materıaldaryna qosa tigiledi, aktiniń ekinshi danasy kameraldyq kedendik tekserý aıaqtalǵan kúnnen bastap kúntizbelik bes kúnnen keshiktirilmeı tekserilgen tulǵaǵa qolyn qoıdyryp jeke ózine tapsyrylady nemese alǵany týraly habarlamasy bar tapsyrysty poshta jóneltilimimen jiberiledi.

      Kameraldyq kedendik tekserý aktisine qujattardyń kóshirmeleri, keden organynyń laýazymdy adamy júrgizgen esep-qısaptar jáne kedendik tekserý barysynda alynǵan basqa da materıaldar qosa beriledi.

      Kameraldyq kedendik tekserý aktisi kameraldyq kedendik tekserý aktilerin arnaıy tirkeý jýrnalynda tirkeledi, ol nómirlenýge, tigilýge jáne keden organynyń mórimen bekemdelýge tıis.

      10. Buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa kameraldyq kedendik tekserý aktisimen bir mezgilde jiberiledi jáne (nemese) tabys etiledi.

      Buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama, eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, tekseriletin tulǵaǵa qolyn qoıdyryp jeke ózine nemese jóneltý jáne alý faktisin rastaıtyn ózge de tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende sanamalanǵan tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda:

      1) habarlamasy bar tapsyrys hatpen poshta arqyly jiberilgende –tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshada habarlama jetkizilgen kúnnen bastap tóleýshige tabys etilgen bolyp sanalady.

      Elektrondyq tásilmen jiberilgen habarlama:

      ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalanýshy retinde tirkelgen;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      11. Osy baptyń 9 jáne 10-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattardy tekseriletin tulǵanyń tirkeý derekterinde kórsetilgen turǵan jeri boıynsha tekseriletin tulǵanyń bolmaýy sebebinen poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, keden organy osyndaı qujattar qaıtarylǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde osyndaı tulǵanyń turǵan jeri boıynsha zerttep-qaraýdy eki kýágerdi tarta otyryp, júrgizedi.

      Zerttep-qaraý aktisinde mynadaı málimetter kórsetiledi:

      aktiniń jasalǵan orny, kúni men ýaqyty;

      aktini jasaǵan keden organynyń laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse), jeke basyn kýálandyratyn qujattyń ataýy men nómiri, turǵylyqty jeriniń mekenjaıy;

      tekseriletin tulǵanyń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne (nemese) ataýy, onyń sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat.

      Keden organynyń laýazymdy adamy men tekseriletin tulǵanyń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, sany keminde eki adam bolatyn, áreketke qabiletti kámeletke tolǵan kez kelgen azamattar kýágerler retinde shaqyrylýy múmkin. Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdary men tekseriletin tulǵa jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýágerler retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      Zerttep-qaraý nátıjesinde tirkeý derekterinde kórsetilgen turǵan jeri boıynsha tekseriletin tulǵanyń is júzinde bolmaýy anyqtalǵan jaǵdaıda, zerttep-qaraý aktisin jasaǵan kún osy bapta kórsetilgen qujattardy tabys etken kún bolyp tabylady.

      12. Tekseriletin tulǵanyń kedendik tekserýdi júzege asyratyn keden organynan erekshelenetin keden organy shyǵarǵan keden deklaraııalaryna qatysty kameraldyq kedendik tekserý júrgizilgen kezde kameraldyq kedendik tekserý aktisiniń jáne buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamanyń kóshirmeleri buzýshylyqtardy joıý týraly habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirilmeı taýarlardy shyǵarý júrgizilgen keden organyna jiberilýge jatady.

      13. Kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý nátıjeleri boıynsha, onyń ishinde keden organynyń talap etýi boıynsha belgilengen merzimde qujattar jáne (nemese) málimetter usynylmaǵan kezde keden organy kóshpeli kedendik tekserý taǵaıyndaýǵa quqyly.

      Eskertý. 417-bapqa ózgeris engizildi - QR 02.04.2019 № 241-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

418-bap. Kóshpeli kedendik tekserý

      1. Kóshpeli kedendik tekserýdi keden organy zańdy tulǵanyń turǵan jerine (jerlerine), dara kásipkerdiń qyzmetin júzege asyratyn jerge (jerlerge) jáne (nemese) mundaı tulǵalardyń qyzmeti is júzinde júzege asyrylatyn jerge (jerlerge) (budan ári osy taraýda – tekseriletin tulǵanyń obektileri) barý arqyly júrgizedi.

      2. Kóshpeli kedendik tekserýler mynadaı túrlerge bólinedi:

      1) jospardan tys kóshpeli kedendik tekserý;

      2) jospardan tys qarsy kóshpeli kedendik tekserý;

      3. Kóshpeli kedendik tekserý nusqamanyń negizinde júrgiziledi. Nusqamaǵa keden organynyń basshysy (ony almastyratyn adam) qol qoıýǵa tıis.

      4. Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamada mynadaı málimetter:

      1) osy nusqamanyń kúni jáne tirkeý nómiri;

      2) kóshpeli kedendik tekserýdiń túri;

      3) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organynyń ataýy;

      4) osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes kóshpeli kedendik tekserýdi taǵaıyndaý úshin negiz;

      5) tekseriletin tulǵanyń ataýy (tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse), onyń turǵan jeri (jerleri) (turǵylyqty jeri) jáne (nemese) qyzmetin is júzinde júzege asyratyn jeri (jerleri), onyń sáıkestendirý nómirleri;

      6) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organy laýazymdy adamdarynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne laýazymy;

      7) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizýge qatysý úshin tartylatyn laýazymdy adamdardyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne laýazymy;

      8) osy Kodekstiń 416-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes kóshpeli kedendik tekserýdiń nysanasy;

      9) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý merzimi;

      10) tekseriletin kezeń qamtylýǵa tıis.

      5. Nusqamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      6. Bir nusqamanyń negizinde tekseriletin tulǵaǵa bir ǵana tekserý júrgiziledi. Nusqama quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý salasyndaǵy ýákiletti organda tekserý bastalǵanǵa deıin tekseriletin sýbektiniń turǵan jeri boıynsha quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq organyna ony usyný, onyń ishinde elektrondyq nysanda usyný arqyly tirkeledi.

      7. Kóshpeli kedendik tekserýdiń merzimi uzartylǵan, sondaı-aq toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, nusqamaǵa tıisti jazbalar engiziledi jáne tekseriletin tulǵa habardar etiledi.

      Bul rette kóshpeli kedendik tekserý júrgizý merzimderi uzartylǵan jáne (nemese) tekserýdi júrgizetin tulǵalar sany ózgertilgen jáne (nemese) aýystyrylǵan jáne (nemese) tekseriletin kezeń ózgertilgen kezde qosymsha nusqama resimdelip, onda budan burynǵy nusqamanyń nómiri men tirkelgen kúni, osy Kodekske sáıkes tekserý júrgizýge tartylatyn tulǵalardyń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) kórsetiledi.

Qosymsha nusqama quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý salasyndaǵy ýákiletti organda tekseriletin sýbektiniń turǵan jeri boıynsha quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq organyna ony usyný, onyń ishinde elektrondyq nysanda usyný arqyly tirkeledi.

      8. Kóshpeli kedendik tekserý ózge nysandarda kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha, sondaı-aq kameraldyq kedendik tekserýdi júrgizý nátıjeleri boıynsha taǵaıyndalýy múmkin.

      9. Jospardan tys kóshpeli kedendik tekserýler osyndaı tekserýlerdi júrgizý kezeńdiligi shektelmeı júrgiziledi.

      Naq sol aýmaqtyq keden organynyń buryn tekserilgen kezeńge jospardan tys kóshpeli kedendik tekserýdi qaıta júrgizýine osy baptyń 10-tarmaǵynyń 3), 4), 6), 7), 8), 9), 10), 11) 12), 19) jáne 20) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha tekserýlerdi qospaǵanda, ýákiletti organmen kelisý boıynsha jol beriledi.

      10. Jospardan tys kóshpeli kedendik tekserýlerdi taǵaıyndaý úshin mynalar negiz bolyp tabylýy múmkin:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge memlekettik organdarynyń aqparattyq júıelerinde qamtylǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparatty taldaý nátıjesinde alynǵan derekter;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparat;

      3) tulǵanyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine engizý týraly ótinishi;

      4) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý kezinde taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa arnalǵan jeke menshiktegi, sharýashylyq júrgizýdegi, jedel basqarýdaǵy nemese jaldaýdaǵy qurylystar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar (ashyq alańdardyń bólikteri) týraly málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparatty keden organyna usynýy;

      5) osy baptyń 11-tarmaǵyna sáıkes jospardan tys qarsy kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý qajettiligi;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memlekettiń quzyretti organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizýge baılanysty sheteldik tulǵamen mámile jasaǵan tulǵany tekserýdi júrgizý týraly ótinishi (suraý salýy);

      7) qylmystyq quqyq buzushylyq týraly habarlardy tekserý materıaldary boıynsha nemese qozǵalǵan qylmystyq is boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aldyn ala tergeý organdarynyń (qylmystyq qýdalaý organdarynyń) tapsyrmasy (suraý salýy);

      8) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna osy Kodekstiń 447-baby 3-tarmaǵynyń 1) jáne (nemese) 3) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha keden organyna tapsyrma jiberý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan jáne (nemese) tirkelgen tulǵada kóshpeli kedendik tekserý júrgizý týraly bergen tapsyrmasy;

      9) shet memleketterdiń salyq, keden jáne quqyq qorǵaý organdarymen aqparat almasý nátıjesinde alynǵan málimetterdi tekserý;

      10) Qazaqstan Respýblıkasynyń Qylmystyq-proestik kodeksinde kózdelgen jaǵdaılar;

      11) jeke jáne zańdy tulǵalardyń, memlekettik organdardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn ótinishteri;

      12) tulǵanyń kedendik tekserýdi júrgizý týraly bastamamen júginýi;

      13) tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa shaǵymda jazylǵan máseleler boıynsha tekserý júrgizý qajettiligi;

      14) tóleýshiniń kassa boıynsha shyǵys operaııalaryn toqtata turý týraly ókimniń talaptaryn saqtaýyna tekserý júrgizý qajettigi;

      15) keden organynyń talap etýi boıynsha tulǵanyń debıtorlar tizimin belgilengen merzimde usynbaýy ne debıtorlardyń joq ekendigi týraly málimetter usynýy;

      16) debıtordyń keden organynyń talap etýi boıynsha tóleýshimen ózara esep aıyrysýlardy salystyryp tekserý aktisin belgilengen merzimde usynbaýy;

      17) kameraldyq kedendik tekserý júrgizýdiń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn, onyń ishinde memlekettik kirister organynyń talap etýi boıynsha qujattardy jáne (nemese) málimetterdi belgilengen merzimde usynbaý kezindegi nátıjeleri;

      18) ózge nysandarda salyqtyq baqylaý, kedendik baqylaý júrgizýdiń jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýdyń Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn nátıjeleri;

      19) keden organdarynyń buryn jiberilgen suraý salýlary boıynsha aldyńǵy kedendik tekserý barysynda kelip túspegen jaýap alynǵan jaǵdaılar;

      20) tekseriletin tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy jáne (nemese) tekseriletin tulǵanyń bankrottyqqa (taratylýǵa) arnalǵan qujattardy berýi.

      11. Tekseriletin tulǵa usynǵan málimetterdiń anyqtyǵyn rastaý qajet bolǵan kezde keden organy kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan jáne (nemese) tirkelgen jáne taýarlarmen mámileler (operaııalar) boıynsha tekseriletin tulǵamen baılanysty tulǵalarda keden organy jospardan tys qarsy kóshpeli kedendik tekserý júrgizýi múmkin.

      12. Tekseriletin tulǵaǵa kedendik tekserý júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin tabys etken kún kóshpeli kedendik tekserý júrgizý bastalǵan kún bolyp esepteledi.

      Keden organynyń laýazymdy adamy kedendik tekserý júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin tekseriletin tulǵaǵa tapsyrady ne tapsyrý týraly habarlamasy bar tapsyrysty poshta jóneltilimimen jiberedi.

      Kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesi tabys etilgen kezde tekseriletin tulǵanyń basshysy ne onyń ókili kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń túpnusqasyna onymen tanysqany týraly, sondaı-aq kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin alǵan kúni men ýaqyty týraly belgi qoıady.

      Kedendik tekserý júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin alýdan bas tartylǵan jaǵdaıda, keden organynyń laýazymdy adamy kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamaǵa bul týraly tıisti jazba jasaıdy.

      13. Tekseriletin tulǵanyń kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin alýdan bas tartýy, sondaı-aq poshta jóneltiliminiń tulǵanyń turǵan jerinde bolmaýyna baılanysty adresatqa hattyń tapsyrylmaǵandyǵyn kýálandyratyn belgimen qaıtyp kelýi kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdiń kúshin joıýǵa negiz bolyp tabylmaıdy.

      Bul jaǵdaıda kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamada kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń kóshirmesin alýdan bas tartý týraly jazba jazylǵan kún ne adresatqa hattyń tapsyrylmaǵany týraly belgisi bar poshta jóneltilimi keden organyna kelip túsken kún tekserý bastalatyn kún bolyp sanalady.

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      14-tarmaqqa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

14. Tekseriletin tulǵanyń obektisinde kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdi bastar aldynda keden organynyń laýazymdy adamdary tekseriletin tulǵanyń basshysyna, basshyny almastyratyn adamǵa ne tekseriletin tulǵanyń ókiline ózderiniń qyzmettik kýálikterin kórsetýge mindetti.

      15. Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezeńinde tekseriletin tulǵa óziniń qyzmetimen baılanysty tekseriletin qujattarǵa ózgerister (tolyqtyrýlar) engizýge quqyly emes.

      16. Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý merzimi eki aıdan aspaýǵa tıis. Kórsetilgen merzimge tekseriletin tulǵaǵa qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný týraly talapty tabys etken kún men mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi alǵan kún arasyndaǵy ýaqyt kezeńi qosylmaıdy.

      17. Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý merzimi mundaı tekserýdi júrgizetin keden organynyń sheshimi boıynsha bir aıǵa uzartylýy múmkin.

      18. Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kedendik tekserýdi júzege asyratyn keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń sheshimi boıynsha:

      1) jospardan tys qarsy kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý;

      2) kedendik saraptamany júrgizý;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń quzyretti organdaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń quzyretti organdaryna suraý salýlardy jiberý;

      4) tekseriletin tulǵanyń kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti qujattardy qalpyna keltirýi;

      5) kóshpeli kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha tujyrymdarǵa áser etetin, tekseriletin kezeńge qatysty qosymsha qujattardy usyný qajet bolǵan kezde toqtatyla turýy múmkin.

      Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý tekseriletin tulǵaǵa kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisi tabys etilgen, sondaı-aq kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisine tekseriletin tulǵanyń jazbasha qarsylyǵyn keden organy qaraǵan jaǵdaılarda, kedendik tekserýdi júzege asyratyn keden organy basshysynyń, ol ýákilettik bergen keden organy basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń sheshimi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen toqtatyla turady.

      Kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdi toqtata turý merzimi jıyrma tórt aıdan aspaýǵa tıis. Bul rette quqyqtyq statıstıka jáne arnaıy esepke alý salasyndaǵy ýákiletti organnyń aýmaqtyq organyn habardar ete otyryp, kóshpeli kedendik tekserý toqtatyla turǵan nemese qaıta bastalǵan kúnnen bastap bir jumys kúninen keshiktirilmeı, tekserýdi toqtata turý nemese qaıta bastaý týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa qolyn qoıdyryp tapsyrylady nemese habarlamasy bar tapsyrys hatpen poshta arqyly jiberiledi.

      Kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamaǵa kóshpeli kedendik tekserý merzimin uzartý týraly, sondaı-aq onyń júrgizilýin toqtata turý týraly tıisti jazbalar engiziledi, ol týraly tekseriletin tulǵa habardar etiledi.

      Kóshpeli kedendik tekserýdi osy tarmaqta belgilengen negizder boıynsha toqtata turý merzimi kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý merzimine qosylmaıdy.

      19. Kóshpeli kedendik tekserý nátıjeleri kóshpeli kedendik tekserý aktisimen resimdeledi.

      Kóshpeli kedendik tekserý aktisinde mynadaı málimetter kórsetilýge tıis:

      1) kedendik tekserýdi júrgizý orny, kóshpeli kedendik tekserý aktisiniń jasalǵan kúni jáne nómiri;

      2) tekserý júrgizgen keden organynyń ataýy;

      3) kóshpeli kedendik tekserýdi taǵaıyndaýnegizi jáne onyń túri;

      4) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń kúni jáne nómiri;

      5) keden organynyń kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizgen laýazymdy adamdarynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse);

      6) tekseriletin tulǵanyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) ne tolyq ataýy, tekseriletin tulǵanyń turǵan jeri jáne qyzmetin is júzinde júzege asyratyn orny týraly málimetter, onyń sáıkestendirý nómirleri;

      7) tekseriletin tulǵanyń banktik shottarynyń derektemeleri;

      8) tekseriletin tulǵa basshysynyń jáne onyń kedendik jáne qarjylyq eseptilikti júrgizýge, keden organdary alatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleýge jaýapty laýazymdy adamdarynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse);

      9) kóshpeli kedendik tekserýge qatysý úshin tartylǵan adamdardyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse), laýazymy;

      10) tekseriletin kezeń jáne tekserilgen, onyń ishinde tekseriletin tulǵa usynǵan qujattar týraly málimetter;

      11) kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdiń bastalǵan jáne aıaqtalǵan kúni, al kóshpeli kedendik tekserýdijúrgizý toqtatyla turǵan jáne (nemese) ony júrgizýdiń merzimi uzartylǵan jaǵdaıda – mundaı toqtata turý jáne (nemese) uzartý kezeńderi;

      12) kedendik baqylaý nysandary, kóshpeli kedendik tekserý barysynda júrgizilgen ózge de áreketter týraly málimetter;

      13) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buryn anyqtalǵan buzýshylyqtardy joıý boıynsha aldyńǵy tekserý jáne qoldanylǵan sharalar týraly málimetter;

      14) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasynyń erejeleri kórsetile otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasynyń buzylýyn kýálandyratyn anyqtalǵan faktilerdiń egjeı-tegjeıli sıpattamasy ne olardyń joq ekendigi týraly málimetter;

      15) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý nátıjeleri boıynsha tujyrymdar.

      20. Osy baptyń 19-tarmaǵynda kózdelgen kóshpeli kedendik tekserý aktisi jasalǵanǵa deıin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasyn buzýshylyq anyqtalǵan jaǵdaıda, keden organynyń laýazymdy adamy tekseriletin tulǵaǵa kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisin tabys etedi.

      Osy Kodekstiń maqsattary úshin keden organynyń laýazymdy adamy jasaǵan, kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala nátıjeleri týraly qujat kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisi dep túsiniledi.

      Bul rette tekseriletin tulǵa kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisine jazbasha qarsylyq usynýǵa quqyly.

      Osy baptyń erejeleri qoldanylatyntekseriletin tulǵalardyń sanattaryn, sondaı-aq kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisin tekseriletin tulǵaǵa tabys etý, kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisine jazbasha qarsylyqty usyný tártibi men merzimderin, sondaı-aq keden organynyń mundaı qarsylyqty qaraý tártibimen merzimderin ýákiletti organ bekitedi.

      21. Kóshpeli kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha resimdelgen, eki danada jasalatyn jáne kedendik tekserýdi júrgizgen laýazymdy adamdar qol qoıatyn kóshpeli kedendik tekserý aktisi jasalǵan kún kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵan kún bolyp esepteledi.

      Kóshpeli kedendik tekserý aktisin kedendik tekserýdi júrgizgen keden organynyń basshysy (ony almastyratyn adam) bekitedi.

      Kóshpeli kedendik tekserý aktisiniń birinshi danasy kedendik tekserý materıaldaryna qosa tigiledi, aktiniń ekinshi danasy esep-qısaptary qosa berile otyryp, kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵan kúnnen bastap kúntizbelik bes kúnnen keshiktirilmeı tekseriletin tulǵaǵa tabys etiledi nemese tabys etilgeni týraly habarlamasy bar tapsyrysty poshta jóneltilimimen jiberiledi.

      22. Eger kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵannan keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasyn buzýshylyq anyqtalmaǵan jaǵdaıda, tekserý aktisinde tıisti jazba jasalady.

      23. Kóshpeli kedendik tekserý aktisine qujattardyń kóshirmeleri, keden organynyń laýazymdy adamy júrgizgen esep-qısaptar jáne kedendik tekserý barysynda alynǵan basqa da materıaldar qosa beriledi.

      24. Kóshpeli kedendik tekserý aktisi kedendik tekserý aktilerin arnaıy tirkeý jýrnalynda tirkeledi, ol nómirlenýge, tigilýge jáne keden organynyń mórimen bekemdelýge tıis.

      25. Tekseriletin tulǵa kedendik tekserý nátıjelerimen kelispegen jaǵdaıda kóshpeli kedendik tekserý aktisinde tıisti jazba jasalady.

      26. Júrgizilýi kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasyn buzýshylyq anyqtalǵan kóshpeli kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha tekserý nátıjeleri týraly habarlama shyǵarylady.

      Tekserý nátıjeleri týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa osy Kodekstiń 419-babynda kózdelgen tártippen tabys etiledi.

      Habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      27. Osy tarmaqta kórsetilgen qujattardy tekseriletin tulǵanyń tirkeý derekterinde kórsetilgen turǵan jeri boıynsha tekseriletin tulǵanyń bolmaýy sebebinen poshta operatory nemese baılanys operatory qaıtarǵan jaǵdaıda, keden organy osyndaı qujattardyń qaıtarylǵan kúninen bastap bes jumys kúni ishinde osyndaı tulǵanyń turǵan jeri boıynsha zerttep-qaraýdy eki kýágerdi tarta otyryp, júrgizedi.

      Poshta operatory nemese baılanys operatory mynadaı qujattardy:

      kóshpeli kedendik tekserý aktisin;

      tekserý nátıjeleri týraly habarlamany qaıtarǵan kezde zerttep-qaraý júrgiziledi.

      Zerttep-qaraý nátıjeleri boıynsha zerttep-qaraý aktisi jasalady, onda:

      aktiniń jasalǵan orny, kúni men ýaqyty;

      aktini jasaǵan keden organy laýazymdy adamynyń laýazymy, tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse);

      keden organynyń ataýy;

      tartylǵan kýágerlerdiń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse), jeke basyn kýálandyratyn qujatynyń ataýy men nómiri, turǵylyqty jeriniń mekenjaıy;

      tekseriletin tulǵanyń tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne (nemese) ataýy, onyń sáıkestendirý nómiri;

      zerttep-qaraý nátıjeleri týraly aqparat kórsetiledi.

      Keden organynyń laýazymdy adamy men tekseriletin tulǵanyń áreketteriniń nátıjesine múddeli emes, sany keminde eki adam bolatyn, kámeletke tolǵan, áreketke qabiletti kez kelgen azamat kýáger retinde shaqyrylýy múmkin. Qazaqstan Respýblıkasy memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdary men tekseriletin tulǵanyń jumyskerleriniń, quryltaıshylarynyń (qatysýshylarynyń) kýágerler retinde qatysýyna jol berilmeıdi.

      Zerttep-qaraý nátıjesinde tekseriletin tulǵanyń tirkeý derekterinde kórsetilgen turǵan jeri boıynsha is júzinde bolmaýy anyqtalǵan jaǵdaıda, zerttep-qaraý aktisin jasaǵan kún osy tarmaqta kórsetilgen qujattardy tabys etken kún bolyp tabylady.

      28. Kóshpeli kedendik tekserý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes tirkelgen dara kásipkerlerdi qospaǵanda, jeke tulǵalarǵa qatysty júrgizilmeıdi.

419-bap. Tekserý nátıjeleri týraly habarlamany tabys etý jáne oryndaý tártibi

      1. Tekserý nátıjeleri týraly habarlama, eger osy baptyń 7-tarmaǵynda ózgeshe belgilenbese, tekseriletin tulǵaǵa kóshpeli kedendik tekserý aktisi tabys etilgen kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirilmeı jiberiledi.

      2. Tekserý nátıjeleri týraly habarlama tekseriletin tulǵaǵa onyń ákimshilik nemese qylmystyq jaýaptylyqqa tartylǵanyna qaramastan jiberiledi.

      3. Tekserý nátıjeleri týraly habarlamada:

      1) tóleýshiniń sáıkestendirý nómiri;

      2) tóleýshiniń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese ataýy, tóleýshiniń turǵylyqty jeri nemese turǵan jeri;

      3) keden organynyń ataýy;

      4) habarlamanyń tirkeý kúni men nómiri;

      5) kóshpeli kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, paıyzdardyń esepke jazylǵan somasy;

      6) habarlama berilgen kúngi ósimpuldar somasy;

      7) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý týraly talap;

      8) habarlamany jiberý úshin negiz;

      9) osy Kodekste belgilengen merzimde kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tólemegen kezde ósimpuldardy esepteý tártibi, paıyzdardy esepteý tártibi;

      10) shaǵym jasaý tártibi;

      11) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindetke áser etpegen buzýshylyqtardy joıý jónindegi talap;

      12) taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany túzetýdi resimdeý jónindegi talap kórsetilýge tıis.

      4. Tekserý nátıjeleri týraly habarlama, eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, tekseriletin tulǵaǵa qolyn qoıdyryp jeke ózine nemese jóneltý jáne alý faktisin rastaıtyn ózge tásilmen tabys etilýge tıis.

      Bul rette tómende tizbelengen tásilderdiń birimen jiberilgen habarlama mynadaı jaǵdaılarda:

      1) habarlamasy bar tapsyrys hatpen poshta arqyly jiberilgende – tóleýshi poshta operatorynyń habarlamasyna belgi qoıǵan kúnnen bastap;

      2) elektrondyq tásilmen jiberilgende – veb-qosymshada habarlama jetkizilgen kúnnen bastap tóleýshige tabys etilgen bolyp sanalady.

      Elektrondyq tásilmen jiberilgen habarlama:

      ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organynyń aqparattyq júıesin paıdalanýshy retinde tirkelgen;

      Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasynda belgilengen tártippen elektrondyq salyq tóleýshi retinde tirkelgen tóleýshige qoldanylady.

      5. Kórsetilgen habarlamaǵa tekseriletin tulǵanyń shaǵym jasaý jaǵdaıyn qospaǵanda, tekserý nátıjeleri týraly habarlamadaǵy talaptar tekseriletin tulǵaǵa habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap otyz jumys kúni ishinde oryndalýǵa jatady.

      6. Tekseriletin tulǵa tekserý nátıjeleri týraly habarlamada kórsetilgen kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń esepke jazylǵan somalarymen kelisken jaǵdaıda, kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindetti oryndaý merzimderi tekseriletin tulǵanyń ótinishi boıynsha tóleý grafıgi qosa berilip, alpys jumys kúnine uzartylýy múmkin.

      Bul rette kórsetilgen soma bıýdjetke tóleý merzimi uzartylǵan árbir kúnge ósimpul esepke jazylyp tólenýge jatady jáne kórsetilgen kezeńniń árbir on bes jumys kúni saıyn teń úlestermen tólenedi.

      Tekserý nátıjelerine shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, kedendik tekserý nátıjeleri boıynsha osy tarmaqta kózdelgen tártippen kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý jónindegi, kedendik tólemderdiń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń esepke jazylǵan somalaryn tóleý jónindegi, mindettiń oryndalý merzimi uzartylýǵa jatpaıdy.

      7. Eger kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵan soń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasyn buzýshylyq anyqtalmaǵan jaǵdaıda, kedendik tekserý nátıjeleri týraly habarlama shyǵarylmaıdy.

      8. Tekseriletin tulǵanyń kedendik tekserýdi júzege asyratyn keden organynan erekshelenetin keden organy shyǵarǵan kedendik deklaraııalaryna qatysty kóshpeli kedendik tekserý júrgizilgen kezde kóshpeli kedendik tekserý aktisiniń jáne tekserý nátıjeleri týraly habarlamanyń kóshirmeleri tekserý nátıjeleri týraly habarlama shyǵarylǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirilmeı taýarlardy shyǵarý júrgizilgen keden organyna jiberilýge jatady.

420-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de memlekettik organdary laýazymdy adamdarynyń kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý úshin tekseriletin tulǵanyń obektisine kirýi

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      1-tarmaqqa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

1. Tekseriletin tulǵa keden organynyń laýazymdy adamdary kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamany jáne qyzmettik kýálikterin kórsetken kezde Qazaqstan Respýblıkasy keden organynyń laýazymdy adamdary men ózge de memlekettik organdarynyń kóshpeli kedendik tekserý júrgizýge qatysý úshin tartylatyn laýazymdy adamdarynyń kóshpeli kedendik tekserý júrgizý úshin tekseriletin tulǵanyń obektisine (turǵyn úı-jaılardy qospaǵanda) kirýin qamtamasyz etýge mindetti.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda jekelegen obektilerge Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary laýazymdy adamdarynyń kirýiniń arnaıy tártibi belgilengen jaǵdaıda, mundaı kirý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártip saqtala otyryp júzege asyrylady.

      3. Tekseriletin tulǵa kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizýge qatysý úshin tartylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organynyń laýazymdy adamdary men ózge de memlekettik organdardyń laýazymdy adamdaryna tekseriletin tulǵanyń obektisine kirýinen mynadaı jaǵdaılarda:

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      1) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

1) atalǵan laýazymdy adamdar kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamany jáne (nemese) qyzmettik kýálikterin kórsetpese;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden organdarynyń laýazymdy adamdary jáne (nemese) ózge memlekettik organdarynyń laýazymdy adamdary kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamada kórsetilmese;

      3) eger atalǵan laýazymdy adamdardyń tekseriletin tulǵanyń obektisine kirýge arnaıy ruqsaty Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qajet bolsa, olardyń mundaı ruqsaty bolmasa, bas tartýǵa quqyly.

      4. Tekseriletin tulǵa kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organy laýazymdy adamdarynyń jáne kóshpeli kedendik tekserý júrgizýge qatysý úshin tartylatyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdary laýazymdy adamdarynyń tekseriletin tulǵanyń obektisine kirýin qamtamasyz etýden negizsiz bas tartqan jaǵdaıda, ýákiletti organ bekitetin nysan boıynsha tıisti hattama jasalady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen laýazymdy adamdardyń tekseriletin tulǵanyń obektisine kirýine kedergi keltiretin adamdar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      5. Hattamaǵa tekserýdi júrgizetin laýazymdy adamdar, tekseriletin tulǵa ne onyń ókili qol qoıady.

      Tekseriletin tulǵa kórsetilgen hattamaǵa qol qoıýdan bas tartqan kezde bas tartý sebebi týraly jazbasha túsinikteme berýge mindetti.

      Hattamanyń kóshirmesi tekseriletin tulǵaǵa nemese onyń ókiline tabys etiledi.

421-bap. Keden organy laýazymdy adamdarynyń kedendik tekserýdi júrgizý kezindegi quqyqtary men mindetteri

      1. Keden organy laýazymdy adamdarynyń kedendik tekserýdi júrgizý kezinde:

      1) tekseriletin tulǵadan kommerııalyq, kóliktik (tasymaldaý) qujattardy, býhgalterlik esepke alý jáne eseptilik qujattaryn, sondaı-aq tekseriletin taýarlarǵa qatysty tekseriletin tulǵanyń budan keıingi mámilelerine (operaııalaryna) qatysty aqparatty qosa alǵanda, osy taýarlarǵa qatysty basqa da aqparatty, onyń ishinde elektrondyq jetkizgishterdegi aqparatty talap etýge jáne odan alýǵa;

      2) osy Kodekstiń 38-babyna sáıkes tekseriletin tulǵadan eseptilikti usynýdy talap etýge;

      3) tekseriletin tulǵamen kedendik tekserý júrgiziletin taýarlarmen mámileler (operaııalar) boıynsha baılanysty tulǵalardan tekseriletin tulǵamen nemese osyndaı taýarlarmen mámilelerge (operaııalarǵa) qatysy bar úshinshi tulǵalarmen júrgiziletin operaııalar men esep aıyrysýlar boıynsha qujattardyń kóshirmelerin jáne ózge de aqparatty usynýdy talap etýge;

      4) bankterden jáne bank operaııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń uıymdary men dara kásipkerleriniń bank shottarynyń bar-joǵy jáne nómirleri týraly qujattar men málimetterdi, sondaı-aq uıymdardyń jáne dara kásipkerlerdiń shottary boıynsha aqshanyń qaldyqtary men qozǵalysyna qatysty, kedendik tekserý júrgizý úshin qajetti, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes banktik qupııasy bar qujattardy jáne málimetterdi talap etýge jáne olardan alýǵa;

      5) Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq jáne ózge de memlekettik organdarynan kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne ózge de zańmen qorǵalatyn qupııany (qupııalardy) quraıtyn qujattar men málimetterdi suratýǵa jáne alýǵa;

      6) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń uıymdaryna, memlekettik jáne ózge de organdaryna (uıymdaryna) kedendik tekserý júrgizýmen baılanysty suraý salýlar jiberýge;

      7) kedendik saraptama taǵaıyndaýǵa;

      8) taýarlarǵa jáne kólik quraldaryna súrgi salýǵa;

      9) mamandar men sarapshylardy tartýǵa;

      10) tekseriletin tulǵadan ákimshilik quqyq buzýshylyqtardyń jasalǵany týraly kýálandyratyn qujattardy alyp qoıýdy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksinde aıqyndalǵan tártippen júrgizýge;

      11) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynda kózdelgen ózge de áreketter jasaýǵa quqyǵy bar.

      2. Keden organy laýazymdy adamdarynyń kóshpeli kedendik tekserý júrgizý kezinde sondaı-aq:

      1) tekseriletin tulǵadan kóshpeli kedendik tekserý júrgiziletin taýarlardy kórsetýdi talap etýge;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kóshpeli kedendik tekserýlerdi júrgizý kezinde taýarlarǵa túgendeý júrgizýge (túgendeý júrgizýdi talap etýge);

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      3) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

3) keden organynyń laýazymdy adamdary kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamany jáne qyzmettik kýálikterin kórsetken kezde tekseriletin tulǵanyń obektilerine kirýge ruqsat alýǵa;

      4) osy Kodekstiń 418-babyna sáıkes kóshpeli kedendik tekserýlerdi júrgizý kezinde akt jasap, taýarlardyń synamalaryn jáne úlgilerin iriktep alýdy júzege asyrýǵa;

      5) ýákiletti organ bekitetin nysan boıynsha alyp qoıý aktisin jasaı otyryp, tekseriletin tulǵadan qujattardy ne olardyń kóshirmelerin alyp qoıýǵa;

      6) kóshpeli kedendik tekserý júrgiziletin taýarlardy ıelikten shyǵarýǵa ne osy taýarlarǵa ózge tásilmen bılik etýge baǵyttalǵan áreketterdiń jolyn kesý úshin kóshpeli kedendik tekserý júrgizý merzimine Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen tártippen taýarlarǵa tyıym salýǵa nemese olardy alyp qoıýǵa;

      7) úı-jaılarǵa, qoımalarǵa, arhıvterge jáne kóshpeli kedendik tekserý júrgiziletin qujattar men taýarlardyń turǵan (saqtalǵan) ózge de jerlerine súrgi salýǵa;

      8) tekseriletin tulǵanyń ókilderinen jeke basyn kýálandyratyn qujattardy jáne (nemese) ókilettikterdi rastaıtyn qujattardy usynýyn talap etýge;

      9) tekseriletin tulǵanyń aqparattyq júıeleriniń derekqoryna jáne derekter bankine óz quzyreti sheginde qoljetimdilik alýǵa;

      10) tekseriletin tulǵadan tekserýge jatatyn máseleler sheńberinde qajetti qujattardy (olardyń kóshirmelerin), onyń qyzmetine jáne múlkine qatysty ózge de aqparatty, onyń ishinde elektrondyq túrde aqparatty talap etýge jáne alýǵa quqyǵy bar. Eger mundaı qujattar (olardyń kóshirmeleri) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kóshpeli kedendik tekserý júrgiziletin orynda bolmaýǵa tıis bolsa, keden organynyń laýazymdy adamy olardy usyný úshin jetkilikti, biraq keminde úsh jumys kúninen kem bolmaıtyn merzimdi belgileıdi;

      11) tehnıkalyq quraldardy (onyń ishinde aýdıo- jáne beınejazbalardy, fototúsirilimdi júzege asyratyn apparatýrany), sondaı-aq tekseriletin tulǵa elektrondyq nysanda usynǵan aqparatty óńdeýge arnalǵan baǵdarlamalyq ónimderdi paıdalanýǵa;

      12) tekseriletin tulǵadan býhgalterlik esepke alýdy avtomattandyrýǵa arnalǵan baǵdarlamalyq qamtylymnyń jáne (nemese) bastapqy esepke alý qujattarynyń, býhgalterlik esepke alý tirkelimderiniń tekseriletin taýarlarǵa qatysty derekteri qamtylǵan aqparattyq júıeniń derekterin kórýge ruqsat berýdi jáne (nemese) elektrondyq jetkizgishte jáne (nemese) qaǵaz jetkizgishte usynýdy talap etýge;

      13) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen ózge de áreketterdi júzege asyrýǵa quqyǵy bar.

      3. Keden organynyń laýazymdy adamdary kedendik tekserýdi júrgizý kezinde:

      1) tekseriletin tulǵanyń quqyqtary men zańdy múddelerin saqtaýǵa, tekseriletin tulǵaǵa quqyqqa syıymsyz sheshimdermen jáne árekettermen (áreketsizdikpen) zııan keltirýge jol bermeýge;

      2) osy Kodekstiń 19-babyna sáıkes kedendik tekserýdi júrgizý kezinde alynǵan aqparatty paıdalanýǵa;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik tekserý júrgizý kezinde alynǵan jáne jasalǵan qujattardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge, olardyń mazmunyn tekseriletin tulǵanyń kelisiminsiz jarııa etpeýge;

      4) qyzmettik ádepti saqtaýǵa;

      5) tekseriletin tulǵaǵa onyń kedendik tekserýdi júrgizý, kedendik saraptama taǵaıyndaý, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kezindegi quqyqtary men mindetteri týraly, sondaı-aq kedendik tekserýdi júrgizý kezinde keden organy laýazymdy adamdarynyń quqyqtary men mindetteri týraly aqparat berýge;

      6) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezeńinde tekseriletin tulǵanyń belgilengen jumys rejımin buzbaýǵa;

      7) tekseriletin tulǵanyń talap etýi boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynyń kedendik tekserýdi júrgizý tártibine qatysty erejeleri týraly qajetti aqparatty usynýǵa;

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      8) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

8) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezinde tekseriletin tulǵanyń ókilderine kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamany jáne ózderiniń qyzmettik kýálikterin kórsetýge;

      9) memlekettik, salyqtyq, banktik jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn málimetterdi, sondaı-aq kedendik tekserýlerdi júzege asyrý kezinde belgili bolǵan basqa da qupııa aqparatty jarııa etpeýge;

      10) osy Kodekste kózdelgen ózge de mindetterdi oryndaýǵa mindetti.

422-bap. Tekseriletin tulǵanyń kedendik tekserýdi júrgizý kezindegi quqyqtary men mindetteri

      1. Kedendik tekserýdi júrgizý kezinde tekseriletin tulǵa:

      1) keden organdarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasynyń kedendik tekserýdi júrgizý tártibine qatysty erejeleri týraly aqparatty suratýǵa jáne alýǵa;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne (nemese) ózge de zańnamasynyń saqtalýyn rastaıtyn ózinde bar barlyq qujattar men málimetterdi usynýǵa;

      3) osy Kodekste belgilengen tártippen keden organdarynyń sheshimderine jáne áreketterine (áreketsizdigine) shaǵym jasaýǵa;

      ZQAI-nyń eskertpesi!
      4) tarmaqshaǵa ózgeris engizý kózdelgen - QR 26.11.2019 № 273-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin alty aı ótken soń qoldanysqa engiziledi).

4) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamdarynan kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamany jáne qyzmettik kýálikterin kórsetýdi talap etýge;

      5) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezinde qatysýǵa jáne kóshpeli kedendik tekserý nysanasyna qatysty máseleler boıynsha túsiniktemeler berýge;

      6) osy Kodekstiń 418-babynyń 20-tarmaǵyna sáıkes kóshpeli kedendik tekserýdiń aldyn ala aktisine jazbasha qarsylyq usynýǵa;

      7) osy Kodekste jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańdarynda kózdelgen ózge de quqyqtardy paıdalanýǵa quqyly.

      2. Tekseriletin tulǵa kedendik tekserý júrgizý kezinde:

      1) kóshpeli kedendik tekserý júrgiziletin taýarlardy kórsetý múmkindigi bar bolǵan kezde osyndaı taýarlardy kórsetýge;

      2) keden organynyń talap etýi boıynsha belgilengen merzimderde qujattar men málimetterdi qaǵaz jetkizgishte, al qajet bolǵan kezde ózge de jetkizgishte usynýǵa;

      3) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organy laýazymdy adamdarynyń jáne mundaı tekserý júrgizýge qatysý úshin tartylatyn laýazymdy adamdardyń tekseriletin tulǵanyń obektilerine kedergisiz kirýin qamtamasyz etýge jáne olarǵa jumys ornyn usynýǵa;

      4) eger kedendik tekserý maqsatynda qajetti qujattama qazaq jáne orys tilderinen basqa ózge tilde jasalǵan jaǵdaıda – kedendik tekserýdi júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamdaryna kórsetilgen qujattamanyń aýdarmasyn usynýǵa;

      5) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqama kórsetilgen kúnnen bastap kúntizbelik eki kúnnen keshiktirmeı, kedendik tekserýdi júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamdaryna qujattar men málimetterdi usyný úshin jaýapty tulǵalar aıasyn aıqyndaýǵa;

      6) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý kezinde túgendeýdiń júrgizilýin qamtamasyz etýge;

      7) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organynyń laýazymdy adamdary kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý múmkindigin qamtamasyz etýge;

      8) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organy laýazymdy adamdarynyń talap etýi boıynsha tekseriletin tulǵanyń qyzmeti máseleleri boıynsha jazbasha jáne aýyzsha túsinikter berýge, sondaı-aq anyqtamalar men esep-qısaptar usynýǵa;

      9) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý týraly nusqamanyń túpnusqasyna alǵany týraly qol qoıýǵa;

      10) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti qujattarǵa (aqparatqa) qol jetkizýdi qamtamasyz etýge;

      11) kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna býhgalterlik esepke alýdy avtomattandyrýǵa arnalǵan baǵdarlamalyq qamtylymnyń jáne (nemese) bastapqy esepke alý qujattarynyń, býhgalterlik esepke alý tirkelimderiniń tekseriletin taýarlarǵa qatysty derekteri qamtylǵan aqparattyq júıeniń derekterin kórýge ruqsat berýdi jáne (nemese) elektrondyq jetkizgishte jáne (nemese) qaǵaz jetkizgishte usynýdy qamtamasyz etýge;

      12) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda, Qazaqstan Respýblıkasynyń keden jáne ózge de zańnamasynda kózdelgen ózge de mindetterdi oryndaýǵa mindetti.

423-bap. Kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti qujattar men málimetterdi usyný

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq jáne ózge memlekettik organdary keden organynyń suraý salýy boıynsha uıymdardy jáne dara kásipkerlerdi tirkeýge, salyqtardy tóleýge jáne esepteýge qatysty ózinde bar qujattardy jáne málimetterdi, býhgalterlik esepke alý men eseptilik derekterin jáne (nemese) qujattaryn, sondaı-aq kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti, onyń ishinde memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn ózge de qujattar men málimetterdi Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń talaptaryn saqtaı otyryp, usynady.

      2. Bankter men bank operaııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar keden organynyń talap etýi boıynsha uıymdar men dara kásipkerlerdiń banktik shottarynyń bar-joǵy jáne nómirleri týraly qujattar men málimetterdi, sondaı-aq kedendik tekserý júrgizý úshin qajetti, mundaı uıymdar men dara kásipkerlerdiń shottary boıynsha aqshanyń qaldyqtary men qozǵalysyna qatysty, onyń ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes banktik qupııasy bar qujattar men málimetterdi usynady.

      3. Tekseriletin tulǵamen kedendik tekserý júrgiziletin taýarlarmen mámileler (operaııalar) boıynsha baılanysty tulǵalar keden organynyń talap etýi boıynsha tekseriletin tulǵamen nemese osyndaı taýarlarmen mámilelerge (operaııalarǵa) qatysy bar úshinshi tulǵalarmen júrgiziletin operaııalar jáne esep aıyrysýlar boıynsha kedendik tekserýdi júrgizý úshin qajetti qujattardyń kóshirmelerin jáne ózge de aqparatty usynýǵa mindetti.

48-taraý. KEDENDIK BAQYLAÝDYŃ JÚRGIZILÝIN QAMTAMASYZ ETETIN ShARALAR JÁNE OLARDY QOLDANÝ

424-bap. Kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar

      1. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik baqylaý obektilerine qaraı keden organdary osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin mynadaı sharalardy qoldanýǵa quqyly:

      1) aýyzsha saýalnama júrgizý;

      2) kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratý, talap etý jáne alý;

      3) kedendik saraptamanyń júrgizilýin taǵaıyndaý, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý;

      4) taýarlardy, qujattardy, kólik quraldaryn, úı-jaılardy jáne basqa da oryndardy sáıkestendirýdi júzege asyrý;

      5) keden organdarynyń kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn, ózge de tehnıkalyq quraldaryn, sý jáne áýe kemelerin paıdalaný;

      6) kedendik alyp júrýdi qoldaný;

      7) taýarlardy tasymaldaý marshrýtyn belgileý;

      8) kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy, olarmen jasalatyn kedendik operaııalardy esepke alýdy júrgizý;

      9) mamandy tartý;

      10) basqa memlekettik organdardyń mamandary men sarapshylaryn tartý;

      11) taýarlar men kólik quraldaryna qatysty júk jáne ózge operaııalardyń jasalýyn talap etý;

      12) kedendik baıqaýdy júzege asyrý;

      13) taýarlardy esepke alý júıesiniń bolýyn jáne taýarlardy esepke alýdyń júrgizilýin tekserý;

      14) taýarlardyń arnaıy markalarmen tańbalanýyn, olarda sáıkestendirý belgileriniń bolýyn tekserý;

      15) elektrondyq kedendik alyp júrýdi qoldaný.

      2. Kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar derbes nemese kedendik baqylaý nysandarynyń qoldanylýyn qamtamasyz etý úshin qoldanylady.

      3. Kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar – osy taraýǵa sáıkes, al kedendik saraptamanyń júrgizilýin taǵaıyndaý osy Kodekstiń 54-taraýyna sáıkes qoldanylady.

425-bap. Aýyzsha saýalnama

      Kedendik baqylaýdy júrgizý úshin mańyzy bar málimetterdi alý maqsatynda keden organdarynyń laýazymdy adamdary jeke tulǵalarmen, olardyń ókilderimen, sondaı-aq uıymdardyń ókilderi bolyp tabylatyn adamdarmen, saýalnama nátıjelerin resimdemesten, aýyzsha saýalnama júrgizýge quqyly.

426-bap. Keden organdarynyń kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratýy, talap etýi jáne alýy

      1. Keden organdary kedendik baqylaý júrgizý kezinde deklaranttan, tasymaldaýshydan, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardan jáne ózge tulǵalardan kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratýǵa, al osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda – talap etýge, sondaı-aq suraý salynatyn (talap etilgen) qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný úshin jetkilikti bolýǵa tıis olardy usyný merzimin belgileýge quqyly.

      2. Suraý salynatyn (talap etilgen) qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń tizbesin keden organy mámile (operaııa) sharttaryn, taýar sıpattamalaryn, onyń maqsatyn, sondaı-aq ózge de mán-jaılardy eskerip, tekseriletin qujattardy jáne (nemese) málimetterdi negizge ala otyryp aıqyndaıdy.

      3. Keden organy qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný týraly suraý salýda (talapta) belgilegen mundaı qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usyný merzimi suraý salý (talap), jiberilgen tulǵanyń ýájdelgen ótinishiniń negizinde, onyń ishinde joǵalǵan qujattardy qalpyna keltirý úshin uzartylýy múmkin. Qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń uzartylatyn merzimi suraý salý jiberilgen tulǵanyń ótinishi negizinde aıqyndalady, biraq ol qujattardy jáne (nemese) málimetterdi usynýdyń keden organy belgilegen merzimi ótken kúnnen bastap eki aıdan aspaýǵa tıis.

      4. Kedendik baqylaýdy kedendik, ózge qujattardy jáne (nemese) málimetterdi tekserý nysanynda júrgizgen kezde, keden organy qujattardy jáne (nemese) málimetterdi osy bapqa sáıkes suratatyn osy Kodekstiń 411-babynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 410-babyna sáıkes qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratady.

      5. Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda qujattardyń túpnusqalaryn mindetti túrde usyný belgilenbese, keden organdary suratqan qujattardyń túpnusqalary nemese kóshirmeleri, onyń ishinde elektrondyq qujattardyń qaǵaz kóshirmeleri usynylady.

      Usynylǵan qujattardyń kóshirmelerin olardy usynǵan tulǵa kýálandyrýǵa tıis.

      Keden organdary usynylǵan qujattardyń kóshirmeleriniń olardyń túpnusqalarymen sáıkestigine tekserýge quqyly.

      Eger usynylǵan qujattar qazaq nemese orys tilinen basqa ózge tilde jasalǵan jaǵdaıda, olardy usynǵan tulǵalar keden organy laýazymdy adamynyń talap etýi boıynsha kórsetilgen qujattardyń aýdarmasyn qamtamasyz etýge mindetti.

      6. Deklarant, tasymaldaýshy, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar jáne ózge tulǵalar keden organdaryna kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi aýyzsha, jazbasha jáne (nemese) elektrondyq nysandarda usynýǵa mindetti.

      7. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń memlekettik organdarynan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń ózge de uıymdarynan kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti qujattardy jáne (nemese) málimetterdi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes suratýǵa jáne alýǵa quqyly.

      8. Kedendik baqylaýdy júrgizý úshin keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes bankterden jáne bank operaııalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdardan júzege asyrylatyn mámileler boıynsha aqsha operaııalary týraly qujattardy jáne (nemese) málimetterdi alýǵa quqyly.

427-bap. Taýarlardy, qujattardy, kólik quraldaryn, sondaı-aq úı-jaılardy jáne basqa oryndardy cáıkestendirý

      1. Kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jáne olarǵa qujattardy, kólik quraldarynyń júkjaılaryn (bólekjaılaryn), kedendik baqylaýǵa jatatyn taýarlar ornalasqan nemese ornalasýy múmkin úı-jaılardy, ydystardy jáne ózge oryndardy keden organdary cáıkestendirý quraldaryn qoldaný arqyly, sondaı-aq taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý, taýarlardy egjeı-tegjeıli sıpattaý, syzbalardy jasaý, aýqymdy beınelerdi, fotosýretterdi, bezendirýdi jasaý, taýarǵa ilespe qujattamany jáne ózge qujattamany paıdalaný arqyly, sondaı-aq ózge de tásildermen cáıkestendirýi múmkin.

      2. Sáıkestendirý quraldaryna plombalar, mórler, ıfrlyq, áriptik jáne ózge de tańbalaý, cáıkestendirý belgileri, mórtańbalar, seıfti-paketter jáne taýarlardyń cáıkestendirilýin qamtamasyz etetin ózge de quraldar jatady.

      Keden organdary paıdalanatyn cáıkestendirý quraldaryn qoldaný tártibin jáne daıyndaý boıynsha olarǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

      3. Keden organdary paıdalanatyn cáıkestendirý tásilderin qoldaný tártibin, onyń ishinde osy Kodekstiń 247, 260, 272, 286 jáne 295-baptarynda kózdelgen cáıkestendirý tásilderin qoldaný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      4. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń keden organdary, sondaı-aq taýarlardy jóneltýshiler nemese tasymaldaýshylar qoldanatyn plombalardy, mórlerdi nemese ózge de cáıkestendirý quraldaryn sáıkestendirý quraldary retinde tanýy múmkin.

      Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń keden organdary, taýarlardy jóneltýshiler jáne (nemese) tasymaldaýshylar qoldanatyn plombalardy, mórlerdi nemese ózge de cáıkestendirý quraldaryn taný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      5. Taýarlardyń joıylýynyń, qaıtarymsyz joǵalýynyń nemese eleýli túrde búlinýiniń naqty qateri bolǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, cáıkestendirý quraldary keden organdary arqyly nemese olardyń ruqsatymen ǵana ózgertilýi, alyp tastalýy, joıylýy nemese aýystyrylýy múmkin. Kórsetilgen jaǵdaılarda keden organyna cáıkestendirý quraldarynyń ózgertilgeni, alyp tastalǵany, joıylǵany nemese aýystyrylǵany týraly dereý habarlanady jáne atalǵan qaýiptiń bar ekendigine dáleldemeler usynylady.

      Keden organynyń cáıkestendirý quraldaryn ózgertýi, alyp tastaýy, joıýy nemese aýystyrýy nysanyn Komıssııa aıqyndaıtyn cáıkestendirý quraldaryn ózgertý, alyp tastaý, joıý nemese aýystyrý týraly aktini jasaý arqyly ne keden organyna usynylǵan kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq nemese kedendik qujattarda cáıkestendirý quraldarynyń ózgerýi, alyp tastalýy, joıylýy nemese aýystyrylýy týraly belgiler qoıýmen resimdeledi.

428-bap. Keden organdarynyń kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn, ózge de tehnıkalyq quraldaryn, sý jáne áýe kemelerin paıdalanýy

      1. Keden organdary kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn (jabdyq, aspaptar, ólsheý quraldary, qurylǵylar jáne kerek-jaraqtar) jáne ózge de tehnıkalyq quraldardy paıdalanýy múmkin.

      Kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldarynyń tizbesi men olardy qoldaný tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      2. Kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldary adamnyń, ómiri men densaýlyǵyna, janýarlar men ósimdikterge qaýipsiz bolýǵa tıis jáne adamdarǵa, taýarlarǵa jáne kólik quraldaryna zııan keltirmeýge tıis.

      3. Komıssııa keden organdary paıdalanatyn kedendik baqylaýdyń jekelegen tehnıkalyq quraldaryna qoıylatyn úlgilik tehnıkalyq talaptar boıynsha usynymdardy qabyldaýǵa quqyly.

      4. Kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdary júzege asyratyn memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) ózge túrlerin júrgizý kezinde paıdalanýy múmkin.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaý keden organdarynyń sý jáne áýe kemeleri paıdalanyla otyryp júrgizilýi múmkin.

      Kedendik baqylaýdy júrgizý maqsatynda keden organdarynyń sý jáne áýe kemelerin paıdalaný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

429-bap. Kedendik alyp júrý

      1 Keden organdary kedendik baqylaýdaǵy taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldanýyn qamtamasyz etý maqsatynda kedendik alyp júrýdi qoldanady.

      2. Kedendik alyp júrý kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy tasymaldaıtyn kólik quraldaryn nemese kedendik baqylaýdaǵy kólik quraldaryn alyp júrýdi bildiredi.

      3. Kedendik alyp júrýdi keden organdarynyń laýazymdy adamdary júzege asyrady.

      4. Keden organdary kedendik alyp júrýdi:

      1) kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlar mynadaı jaǵdaılarda:

      osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý usynylmaǵan ne mundaı mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 226-babyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherden kem mólsherde usynylǵan;

      tasymaldaýshy, eger ákimshilik jaýaptylyqqa tartý týraly zańdy kúshine engen qaýlylardyń keminde bireýi oryndalmasa, kórsetilgen qaýlylarda belgili bolǵan, kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý kezinde mindetterdi birneshe ret oryndamaǵan;

      tasymaldaýshy osy Kodekstiń 233-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti belgilengen merzimde oryndamaǵan;

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń quqyǵyn quraıtyn halyqaralyq sharttardy jáne aktilerdi jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyn saqtamaý belgileri anyqtalǵan kezdegi ózge de jaǵdaılarda tasymaldanǵan kezde;

      2) osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýdaǵy sheteldik taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylmaı tasymaldanýy múmkin bolǵanda osyndaı taýarlardy tasymaldaý kezinde qoldanýǵa quqyly.

      5. Eger birinshi nemese úshinshi úlgidegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty bolsa, osy baptyń 4-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasy besinshi abzaynyń erejeleri qoldanylmaıdy.

      6. Keden organy kedendik alyp júrýdi qoldaný týraly sheshim qabyldaǵan jaǵdaıda, keden organy tasymaldaýshyǵa mundaı sheshimniń qabyldanǵany týraly habarlaıdy jáne mundaı sheshim qabyldanǵan kezden bastap jıyrma tórt saǵattan keshiktirmeı kedendik alyp júrýdi uıymdastyrady.

      7. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly ǵana kólik quraldaryn kedendik alyp júrý kezinde kedendik alyp júrýdi uıymdastyrý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      8. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe eki jáne odan kóp memlekettiń aýmaqtary arqyly kólik quraldaryn kedendik alyp júrý kezinde kedendik alyp júrýdi uıymdastyrý tártibi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartta aıqyndalady.

      9. Osy baptyń 4-tarmaǵy 1) tarmaqshasynyń úshinshi abzayn qoldanýdyń maqsaty úshin kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý kezindegi tasymaldaýshynyń mindetterin oryndamaǵany úshin ákimshilik jaýaptylyqqa tartý jáne olardy oryndaý jóninde zańdy kúshine engen qaýlylartýraly aqparat almasý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq shartqa sáıkes júzege asyrylady.

430-bap. Taýarlardy tasymaldaý marshrýty

      1. Taýarlardy tasymaldaý marshrýtyn keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy tasymaldaýǵa baqylaýdy qamtamasyz etý maqsatynda belgileıdi.

      2. Taýarlardy tasymaldaý marshrýty kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty ne osy Kodekske sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylmaı tasymaldanýy múmkin bolatyn osyndaı taýarlarǵa qatysty belgilenedi.

      3. Taýarlardy tasymaldaý marshrýty sheteldik taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ishki sý joldaryna kirmeı, Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń teńiz porttary arasynda sý kemelerimen, onyń ishinde aralas júzý (ózen-teńiz) kemelerimen tasymaldaýdy qospaǵanda, taýarlardy avtomobıl jáne sý kóligimen tasymaldaý kezinde belgilenedi.

      4. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty belgilengen taýarlardy tasymaldaý marshrýtyn jóneltýshi keden organy kóliktik (tasymaldaý) qujattarda kórsetilgen málimetterdi negizge ala otyryp belgileıdi.

      5. Tasymaldaýshynyń kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty belgilengen taýarlardy tasymaldaý marshrýtyn ózgertýine jóneltýshi keden organynyń ne onyń júrý jolyndaǵy kez kelgen keden organynyń ruqsatymen jol beriledi, ol tasymaldaýshynyń nazaryna elektrondyq nemese jazbasha nysanda jetkiziledi.

      6. Taýarlardy tasymaldaý marshrýty Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵy arqyly tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty belgilengen jaǵdaıda, keden organdary kólik quraldarynyń oryn aýystyrýyna jáne taýarlardy tasymaldaýdyń belgilengen marshrýtyn saqtaýǵa qashyqtyqtan baqylaýdy qamtamasyz etetin aqparattyq júıelerdi jáne kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn paıdalanýy múmkin.

      7. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty belgilengen taýarlardy tasymaldaý marshrýtyn belgileýge, ózgertýge jáne saqtaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      Kedendik baqylaýdaǵy taýarlarǵa qatysty tasymaldaý marshrýtyn belgileýge jáne saqtaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin osy Kodekske sáıkes osyndaı taýarlar kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylmaı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly tasymaldanýy múmkin bolǵanda, ýákiletti organ aıqyndaıdy.

431-bap. Kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jáne olarmen jasalatyn kedendik operaııalardy esepke alý

      1. Keden organdary kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jáne olarmen jasalatyn kedendik operaııalardy esepke alýdy júrgizedi.

      Kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jáne olarmen jasalatyn kedendik operaııalardy esepke alýǵa aqparattyq júıeler men aqparattyq kommýnıkaııalyq tehnologııalar paıdalanyla otyryp, ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen jol beriledi.

      2. Kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy jáne olarmen jasalatyn kedendik operaııalardy esepke alýdy júrgizý tártibi men nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

432-bap. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde mamannyń qatysýy

      1. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organdary keden organdaryna járdem kórsetý úshin, qajet bolǵan jaǵdaıda jekelegen áreketterdi jasaý úshin mundaı áreketterdiń nátıjesine múddeli emes, onyń ishinde kedendik baqylaýdyń tehnıkalyq quraldaryn qoldaný kezinde qajet bolatyn arnaıy bilimderi men daǵdylary bar mamandy tartýy múmkin.

      2. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde maman retinde tulǵany tartý sharttyq negizde júzege asyrylady.

      3. Mamannyń:

      1) ózi qatysatyn áreketterdi júzege asyrýǵa baılanysty materıaldarmen tanysýǵa;

      2) ózi qatysqan áreketterdi jasaýdyń nátıjeleri boıynsha resimdeletin qujattarmen tanysýǵa jáne ózi jasaǵan áreketter boıynsha mundaı qujattarǵa engizilýge jatatyn ótinishter nemese eskertýler jasaýǵa quqyǵy bar.

      4. Maman:

      1) arnaıy bilimder men daǵdylardy talap etetin áreketter jasaýǵa qatysýǵa ne osyndaı áreketterdi jasaýǵa, ózi jasap jatqan áreketter boıynsha túsinik berýge;

      2) osy tarmaqtyń 1) tarmaqshasynda kórsetilgen áreketterdi jasaý faktisin, olardyń mazmuny men nátıjelerin óz qolymen kýálandyrýǵa mindetti.

      5. Maman Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, ózi alǵan memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq nemese zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq basqa da qupııa aqparatty jarııa etpeýge, ózge de maqsattarda paıdalanbaýǵa, úshinshi tulǵalarǵa bermeýge tıis.

      6. Eger kedendik baqylaýdy júrgizý barysynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buzýshylyqtar anyqtalsa, keden organdarynyń mamandy tartýǵa baılanysty týyndaǵan shyǵystary qyzmetine jáne (nemese) taýarlaryna qatysty kedendik baqylaý júrgiziletin tulǵanyń qarajaty esebinen óteledi. Ózge jaǵdaılarda mundaı kórsetiletin qyzmetterge aqy tóleý Qazaqstan Respýblıkasynyń bıýdjet zańnamasynda aıqyndalǵan tártippen bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrylady.

433-bap. Kedendik baqylaýdy júrgizýge járdem kórsetý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan mamandar men sarapshylardy tartý

      1. Keden organdary kedendik baqylaýdy júrgizýge járdem kórsetý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan mamandar men sarapshylardy tartýǵa quqyly.

      2. Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan tartylatyn mamandar men sarapshylar memlekettik, kommerııalyq, salyqtyq, banktik jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn málimetterdi, sondaı-aq syrtqy ekonomıkalyq jáne keden isi salasyndaǵy ózge de qyzmetke qatysýshylarǵa qatysty qupııa aqparatty jarııa etpeýge tıis.

      3. Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa memlekettik organdarynan mamandar men sarapshylardy tartýǵa baılanysty shyǵystar, eger keden organdarynyń tapsyrmasy boıynsha olar oryndaǵan jumys olardyń qyzmettik mindetteriniń aıasyna kirmese, osy Kodekstiń 432-babynyń 6-tarmaǵynda aıqyndalatyn tártippen óteledi.

434-bap. Kedendik baqylaýdy júrgizý úshin qajetti taýarlar men kólik quraldaryna qatysty júk jáne ózge de operaııalar

      1. Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde keden organynyń talap etýi boıynsha deklarant, ýaqytsha saqtaý qoımasynyń nemese keden qoımasynyń ıesi, keden ókili jáne (nemese) taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa kedendik baqylaýǵa jatatyn taýarlardy tasymaldaýdy (tasýdy), ólsheýdi júrgizýge nemese ózge tásilmen taýarlardyń sanyn anyqtaýdy qamtamasyz etýge, tıeýdi, túsirýdi, qaıta tıeýdi, olardyń zaqymdanǵan qaptamasyn jóndeýdi, qaptamasyn ashýdy, oraýdy ne qaıta oraýdy, sondaı-aq osyndaı taýarlar ornalasqan (ornalasýy múmkin) úı-jaılardy, ydystardy jáne ózge de oryndardy ashýdy júrgizýge mindetti.

      2. Tasymaldaýshy ózi tasymaldaıtyn (tasıtyn) taýarlarǵa jáne osyndaı taýarlardy tasymaldaý (tasý) júzege asyrylatyn kólik quraldaryna qatysty júk jáne ózge de operaııalardyń jasalýyna yqpal etýge mindetti.

      3. Taýarlar men kólik quraldaryna qatysty júk jáne ózge de operaııalar keden organy úshin qandaı da bir shyǵystarǵa alyp kelmeýge tıis.

435-bap. Kedendik baıqaý

      Keden organdarynyń laýazymdy adamdary taýarlarǵa, onyń ishinde kedendik baqylaý obektileri bolyp tabylatyn kólik quraldaryna jáne olarǵa qatysty júk jáne ózge de operaııalardyń jasalýyna, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótetin jáne halyqaralyq áýejaıdyń kedendik baqylaý aımaǵynda nemese tranzıttik aımaǵynda bolatyn jeke tulǵalarǵa tikeleı nemese janama túrde, onyń ishinde tehnıkalyq quraldardy paıdalana otyryp baıqaýdy júzege asyrýǵa quqyly.

436-bap. Taýarlardy esepke alý júıesiniń bolýyn jáne taýarlardyń esepke alynýyn júrgizýdi tekserý

      1. Keden organdary osy Kodekste jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen talaptardyń saqtalýyn qamtamasyz etý maqsatynda:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar tizilimine engizilýge úmitker tulǵalarda jáne osyndaı tizilimderge engizilgen tulǵalarda taýarlardy esepke alýdyń belgilengen talaptarǵa sáıkes keletin júıesiniń bolýyn;

      2) keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń jáne taýarlardyń esepke alynýyn júrgizýdi kózdeıtin kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan taýarlardy ıelenetin jáne (nemese) paıdalanatyn tulǵalardyń taýarlardy esepke alýdy júrgizýin tekseredi.

      2. Taýarlardy esepke alýdyń belgilengen talaptarǵa sáıkes keletin júıesiniń bolýyn tekserý jáne taýarlardy esepke alýdy júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

437-bap. Elektrondyq kedendik alyp júrý

      Spýtnıktik navıgaııanyń tehnıkalyq quraldaryn qoldana otyryp, janama túrde kózge kórinetindeı alyp júrýdi paıdalaný arqyly kedendik tranzıttiń kedendik rásiminiń saqtalýyn qamtamasyz etý maqsatynda júzege asyrylatyn, taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes tasymaldaıtyn kólik quraldaryn alyp júrý elektrondyq kedendik alyp júrý bolyp tabylady.

      Elektrondyq kedendik alyp júrý táýekelderdi basqarý júıesinde aıqyndalatyn jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      2. Elektrondyq kedendik alyp júrý:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna kelý ornyndaǵy keden organynan Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan ketý ornyndaǵy keden organyna deıin;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna kelý ornyndaǵy keden organynan Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy ishki keden organyna deıin;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy ishki keden organynan Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynan ketý ornyndaǵy keden organyna deıin;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyndaǵy bir ishki keden organynan ekinshi keden organyna deıin kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes ótkiziletin sheteldik taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

      3. Elektrondyq kedendik alyp júrý baılanys arnalary boıynsha dabyl berý arqyly kólik quralynyń ornalasqan jerin aıqyndaýǵa múmkindik beretin spýtnıktik navıgaııa júıesiniń tehnıkalyq jabdyǵy ornatylǵan kólik quralyn ótkizýdi baqylaý jolymen júzege asyrylady.

      4. Kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn (ornalastyrylǵan) sheteldik taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń týyndaýy men toqtatylýy osy Kodekstiń 233-babyna sáıkes aıqyndalady.

      5. Keden organy elektrondyq kedendik alyp júrýdi qoldaný týraly sheshimdi qabyldaǵan jaǵdaıda, keden organy tasymaldaýshyǵa mundaı sheshimniń qabyldanǵany týraly habarlaıdy jáne elektrondyq kedendik alyp júrýdi mundaı sheshim qabyldanǵan kezden bastap jıyrma tórt saǵattan keshiktirmeı qoldanady.

      6. Kólik quraldaryn elektrondyq kedendik alyp júrýdi qoldaný tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

49-taraý. KEDEN ORGANDARY PAIDALANATYN AQPARATTYQ JÚIELER MEN AQPARATTYQ-KOMMÝNIKAIIaLYQ TEHNOLOGIIaLAR

438-bap. Keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıeler men aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalar

      1. Kedendik operaııalar keden organdarynyń, deklaranttardyń jáne ózge de múddeli tulǵalardyń aqparattyq júıeleri men aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalary, sondaı-aq aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıeleri paıdalanyla otyryp jasalýy múmkin.

      2. Kedendik operaııalardy jasaý kezinde paıdalanylatyn aqparattyq júıelerdi, aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy jáne aqparatty qorǵaý quraldaryn ázirleý, jasaý jáne damytý, engizý, paıdalaný, qoldap otyrý, jańǵyrtý Qazaqstan Respýblıkasynyń aqparattandyrý týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      3. Keden organdary Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes keden organdary ázirleıtin, shyǵaratyn jáne (nemese) satyp alatyn aqparattyq júıeler men aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy qoldanady.

      4. Keden organdarynyń aqparattyq júıelerinde qamtylǵan aqparatqa tulǵalardyń qol jetkizý, ony alý jáne paıdalaný tártibin, sondaı-aq mundaı aqparattyń quramyn jáne ony berý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

439-bap. Deklaranttardyń jáne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń menshigindegi baǵdarlamalyq ónimder

      Osy Kodekste kózdelgen qujattar men málimetterdi usyný úshin deklaranttar nemese keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar paıdalanatyn baǵdarlamalyq ónimder sáıkes kelýge tıis talaptardy ýákiletti organ belgileıdi. Kórsetilgen talaptar ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda ornalastyrylady.

440-bap. Keden organdarynyń aqparattyq resýrstary

      1. Keden organdarynyń aqparattyq resýrstaryn qalyptastyrý maqsatynda keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar jáne olardy ótkizetin tulǵalar týraly málimetterdi jınaýdy jáne óńdeýdi júrgizedi.

      2. Keden organdarynyń aqparattyq resýrstary kedendik operaııalardy jasaý kezinde usynylatyn qujattar men málimetter bazasynda qalyptastyrylady jáne olarǵa qoljetimdilik shekteýli bolady.

      Keden organdarynyń aqparattyq resýrstaryn qalyptastyrý jáne olarǵa qol jetkizý tártibi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilenedi.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy týraly aqparatty qamtıtyn keden organdarynyń aqparattyq resýrstary ashyq jáne jalpyǵa qoljetimdi bolyp tabylady.

      Keden organdarynyń jalpyǵa qoljetimdi aqparattyq resýrstary ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrylady.

      4. Qoljetimdiligi shekteýli jáne keden organdarynyń ıeligindegi, keden organdarynyń aqparattyq resýrstarynda qamtylǵan aqparatty tulǵalardyń alý jáne paıdalaný tártibin, sondaı-aq mundaı aqparattyń quramy men ony berý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

441-bap. Aqparatty jáne aqparattyq proesterge jáne aqparattandyrýǵa qatysatyn tulǵalardyń quqyqtaryn qorǵaý

      1. Aqparatty qorǵaý, keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerdegi aqparatty qorǵaý quraldaryn qoldaný jáne keden organdary paıdalanatyn aqparattyq resýrstardaǵy jáne aqparattyq júıelerdegi aqparatty qorǵaý deńgeıin baǵalaý Qazaqstan Respýblıkasynyń aqparattandyrý týraly zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

      2. Osy Kodekske sáıkes keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerge aqparat usynatyn tulǵalardyń quqyqtaryn qorǵaý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes júzege asyrylady.

50-taraý. KEDEN ORGANDARYNYŃ BASQA MEMLEKETTERDIŃ KEDEN ORGANDARYMEN JÁNE HALYQARALYQ UIYMDARMEN AQPARATTYQ JÁNE ÓZGE DE ÓZARA IS-QIMYLY

442-bap. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdarymen ózara is-qımyly

      1. Keden organdary ózderine júktelgen mindetterdi oryndaý jáne fýnkııalardy júzege asyrý maqsatynda osy Kodekske, Odaq týraly shartqa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarǵa jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń basqa keden organdarymen, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń memlekettik organdarymen, ózge de organdarymen jáne uıymdarymen jáne Komıssııamen ózara is-qımyl jasaıdy.

      2. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdarymen ózara is-qımyly:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jalpy proesteri sheńberinde Odaq týraly shartqa sáıkes iske asyrylatyn aqparat almasý;

      2) osy Kodekstiń 444-babyna sáıkes turaqty negizde elektrondyq nysanda, sondaı-aq osy Kodekste jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi halyqaralyq sharttarda belgilengen ózge de jaǵdaılarda aqparat almasý;

      3) qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin usyný týraly suraý salýlardy oryndaý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna aqparat jiberýi;

      5) ózara ákimshilik kómekti júzege asyrý;

      6) esepke alý aspaptary ornatylǵan oryndarda qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde qatysý;

      7) ózge de tásilmen ózara is-qımyl arqyly júzege asyrylady.

      3. Kedendik retteý salasynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberindegi jalpy proester osy Kodekstiń erejeleriniń saqtalýyn qamtamasyz etý, onyń ishinde kedendik tranzıttiń kedendik rásimine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy arqyly ótkiziletin taýarlarǵa, halyqaralyq tasymaldyń ýaqytsha ákelingen kólik quraldaryna, jeke paıdalaný úshin ýaqytsha ákelingen kólik quraldaryna qatysty kedendik baqylaýdy qamtamasyz etý, sondaı-aq taýarlardyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan is júzinde áketilýin rastaý maqsatynda aıqyndalady.

      4. Komıssııa óz ókilettikterin júzege asyrý úshin keden organdarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasyna sáıkes memlekettik qupııaǵa (memlekettik qupııalarǵa) nemese taratylýy shekteýli málimetterge jatqyzylǵan málimetterdi qamtymaıtyn aqparatty elektrondyq nysanda suratýǵa jáne alýǵa quqyly.

443-bap. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń keden jáne ózge de organdarymen jáne halyqaralyq uıymdarmen ózara is-qımyly jáne yntymaqtastyǵy

      Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń keden jáne ózge de organdarymen, sondaı-aq halyqaralyq uıymdarmen ózara is-qımyl jasaıdy jáne yntymaqtasady.

444-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary arasynda turaqty negizde aqparat almasý

      1. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdarymen turaqty negizde osy Kodekstiń 83-babynyń 4-tarmaǵynda jáne 360-baptyń 4-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kórsetilgen taýarlarǵa arnalǵan deklaraııalardan, kedendik qujattardan, taýarlardy synyptaý týraly aldyn ala sheshimderden alynatyn málimettermen, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń aqparattyq resýrstarynda qamtylatyn jáne memlekettik qupııany (memlekettik qupııalardy) quraıtyn málimetterge jatpaıtyn, mundaı kedendik qujattardaǵy málimetterdi ózgertetin (tolyqtyratyn) málimettermen almasady.

      Turaqty negizde aqparat almasý úshin málimetter Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine № 2 qosymshaǵa sáıkes tizbe boıynsha aıqyndalady.

      2. Turaqty negizde aqparat almasý mundaı aqparat almasýdy júzege asyratyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary, almasý úshin málimetterdiń qurylymy jáne formaty, osyndaı almasý reglamenti, merzimderi jáne tásilderi aıqyndalatyn tehnıkalyq sharttarǵa sáıkes elektrondyq nysanda júzege asyrylady.

      Turaqty negizde elektrondyq nysanda aqparat almasýdyń tehnıkalyq sharttaryn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary aıqyndaıdy.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary turaqty negizde aqparatty daıyndaýǵa, berýge jáne alýǵa jaýapty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń laýazymdy adamdary týraly bir-birine resmı túrde habarlaıdy.

445-bap. Keden organdarynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdaryna qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin usyný týraly suraý salýlardy jiberý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynan alynǵan osyndaı suraý salýlardy oryndaý tártibi

      1. Keden organdaryna júktelgen mindetterdi oryndaý maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdarynyń suraý salýlary negizinde olarǵa ózinde bar nemese osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes alynǵan qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin usynady.

      2. Qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin usyný týraly suraý salýdy (budan ári osy bapta – suraý salý) jiberý úshin mynalar:

      1) aqparat almasý nátıjesinde alynǵan aqparatty taldaý kezinde taýarlar, halyqaralyq tasymaldyń kólik quraldary jáne (nemese) taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar tulǵalar týraly málimetterdiń sáıkes kelmeýin anyqtaý;

      2) keden organy suraý salýdy jiberý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparattyń bolýy;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 3), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen osyndaı tizilimge engizilý sharttaryn saqtaýyn tekserý negiz bolyp tabylady.

      3. Suraý salý elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde hatpen resimdeledi, oǵan suraý salýdy jiberetin keden organynyń basshysy, ol ýákilettik bergen keden organy basshysynyń orynbasary nemese olardy almastyratyn adamdar qol qoıady.

      4. Suraý salýda:

      1) suraý salýdy jiberetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organynyń jáne suraý salý jiberiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organynyń ataýy;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksiniń 371-babyna silteme;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń saqtalýy tekseriletin erejeleri kórsetile otyryp, ózderine baılanysty suraý salý jiberilip otyrǵan mán-jaılardy jazý;

      4) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksi 371-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes suraý salýdy jiberý úshin negizder;

      5) kóshirmeleri suratylatyn qujattardyń jáne (nemese) suratylatyn málimetterdiń tizbesi;

      6) suraý salýdy jiberetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organynyń pikirinshe suraý salýdy oryndaý úshin talap etiletin ózge de aqparat qamtylýǵa tıis.

      5. Suraý salýdyń mátininde siltemeler bar qujattardyń jáne ózderine baılanysty suraý salý jiberilip otyrǵan mán-jaılarǵa qatysy bar ózge de qujattardyń kóshirmeleri suraý salýǵa qosa berilýi múmkin.

      6. Suraý salý, osy baptyń 8 jáne 9-tarmaqtarynda kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, suraý salý kelip túsken keden organy tirkegen kúnnen bastap bir aı ishinde oryndalady.

      7. Eger keden organynda suraý salynatyn qujattar jáne (nemese) málimetter bolmaǵan jaǵdaıda, onda ol Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdary men uıymdarynan Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes suraý salýdy oryndaý úshin qajetti qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin suratady.

      8. Suraý salýdy oryndaý kezinde keden organy:

      1) suraý salýdy jibergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organynan suraý salýdy oryndaý úshin qajetti qosymsha aqparatty suratýǵa;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge memlekettik organdary men uıymdarynan suraý salýdy oryndaý úshin qajetti qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin alý qajet bolǵan kezde osy baptyń 6-tarmaǵynda kórsetilgen suraý salýdy oryndaý merzimin, suraý salýdy jibergen keden organyn osyndaı uzartýdyń sebepteri týraly jazbasha habardar ete otyryp, bir aıǵa uzartýǵa quqyly.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes suraý salýdy jiberý kezinde suraý salýdy oryndaý merzimi suraý salý jiberilgen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne suratylǵan qosymsha aqparat kelip túsken kúnnen bastap qaıta bastalady.

      10. Keden organy mynadaı jaǵdaılarda:

      1) suraý salý osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      2) osy baptyń 8-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes suratylǵan qosymsha aqparat mundaı suraý salý jiberilgen kúnnen bastap eki aı ishinde kelip túspese;

      3) suraý salýdy oryndaý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdigine nuqsan keltirýi múmkin bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna qaıshy kelse;

      4) suraý salý kelip túsken keden organyna baılanysty emes sebepter boıynsha suraý salýdy oryndaý múmkin bolmasa, suraý salýdy oryndaýdan bas tartady.

      11. Keden organy suraý salýdy jibergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyn suraý salýdy oryndaýdan bas tartýdyń sebepteri týraly habardar etedi.

      12. Osy bapqa sáıkes suraý salýlardy jiberýdi jáne oryndaýdy Komıssııa aıqyndaıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary júzege asyrady.

446-bap. Keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna aqparat jiberýi

      1. Keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna aqparatty mynadaı jaǵdaılarda:

      1) osy Kodekstiń 534-baby 1-tarmaǵynyń 6) jáne 11) tarmaqshalarynda kózdelgen ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tizilimine engizý týraly kýáliktiń qoldanysyn toqtata turý úshin negizder anyqtalsa;

      2) osy Kodekstiń 358-babynyń talaptary buzyla otyryp, halyqaralyq tasymaldyń kólik quraldaryn paıdalaný faktileri anyqtalsa;

      3) osy Kodekske sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń ózara is-qımyly kózdelgen ózge de jaǵdaılarda, jiberedi.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵyna sáıkes aqparatty jiberý tártibi men merzimin, sondaı-aq jiberiletin málimetterdiń quramyn jáne (nemese) jiberiletin qujattardy Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna aqparatty óz bastamasymen mynadaı jaǵdaılarda:

      1) aqparat Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń jáne (nemese) keden organyna aqparat jiberiletin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń kedendik retteý týraly zańnamasyn buzýshylyqtar ne yqtımal buzýshylyq táýekelderi týraly kýálandyrýy múmkin bolsa;

      2) aqparat jiberiletin keden organy úshin atalǵan aqparat qyzyǵýshylyq týdyrady dep paıymdaýǵa negizder bolsa, jiberýge quqyly.

447-bap. Ózara ákimshilik kómek

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń saqtalýyn qamtamasyz etý, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyn buzýshylyqtardyń aldyn alý jáne jolyn kesý maqsatynda keden organynyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organynyń tapsyrmasy boıynsha nemese onymen birlesip jasaǵan áreketteri ózara ákimshilik kómek dep túsiniledi.

      2. Keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna kedendik baqylaýdy júrgizý týraly tapsyrmany (budan ári osy bapta – tapsyrma) jiberýge quqyly.

      3. Tapsyrmany jiberý úshin:

      1) tekseriletin tulǵa kóshpeli kedendik tekserýdi júrgizetin keden organyna usynǵan, mundaı tekseriletin tulǵamen taýarlarmen jasalatyn mámileler (operaııalar) boıynsha baılanysty tulǵalardan usynylǵan málimetterdiń anyqtyǵyn tekserý qajettiligi, eger mundaı tulǵalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń zańnamasyna sáıkes qurylǵan nemese tirkelgen bolsa;

      2) taýarlardy shyǵarý júrgizilgen Qazaqstan Respýblıkasyna qaraǵanda, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń aýmaǵyndaǵy taýarlarǵa qatysty osy Kodekstiń 395-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizý qajettiligi;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń yqtımal buzylýyn kýálandyratyn aqparattyń bolýy negiz bolyp tabylady.

      4. Tapsyrma hat túrinde resimdeledi, oǵan tapsyrmany jiberetin keden organynyń basshysy, ol ýákilettik bergen keden organy basshysynyń orynbasary nemese olardy almastyratyn adamdar qol qoıady.

      5. Tapsyrmada:

      1) tapsyrmany jiberetin keden organynyń jáne tapsyrma jiberilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organynyń ataýy;

      2) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksiniń 373-babyna silteme;

      3) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń erejeleri kórsetile otyryp, ózderine baılanysty tapsyrma jiberilip otyrǵan mán-jaılardy jazý;

      4) osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes tapsyrmany jiberý úshin negizder;

      5) kedendik baqylaý nysandaryna jáne (nemese) qoldanylýy qajet kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalarǵa, kedendik baqylaýdy júrgizý maqsattaryna, al kedendik tekserýdi júrgizý týraly tapsyrma jiberilgen kezde – onyń osy Kodekstiń 416-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes nysanasyna jáne ony júrgizý barysynda qaralýy qajetti máselelerdiń tizbesine nusqaý;

      6) kedendik baqylaýdy júrgizý talap etiletin taýarlar, tulǵalar, qujattar jáne (nemese) málimetter týraly aqparat jáne (nemese) olar týraly málimetter, sondaı-aq tapsyrmany oryndaý úshin qajetti ózge de aqparat qamtylýǵa tıis.

      6. Tapsyrmaǵa ózderine baılanysty tapsyrma jiberilip otyrǵan mán-jaılarǵa qatysy bar materıaldar, onyń ishinde tapsyrma mátininde siltemeler bar qujattardyń jáne kórsetilgen mán-jaılarǵa qatysy bar ózge de qujattardyń kóshirmeleri qosa beriledi.

      7. Osy bapta kórsetilgen jaǵdaılardy qospaǵanda, tapsyrma keden organyna kelip túsken kúninen bastap eki aı ishinde oryndalýǵa jatady.

      8. Tapsyrmany oryndaý kezinde keden organy:

      1) tapsyrmany jibergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organynan ony oryndaý úshin qajetti qosymsha aqparatty suratýǵa;

      2) tapsyrmada kórsetilgen kedendik baqylaý nysandaryna jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalarǵa qosymsha kedendik baqylaýdy ózge de nysandarda júrgizýge nemese kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin ózge de sharalardy qoldanýǵa;

      3) eger tapsyrmada kórsetilgen kedendik baqylaý nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy tapsyrma jiberilgen keden organyna baılanysty emes sebepter boıynsha qoldaný múmkin bolmasa, tapsyrmada kórsetilgennen basqa kedendik baqylaýdyń ózge de nysandaryn jáne (nemese) kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalardy qoldanýǵa;

      4) osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaýdyń jekelegen nysandaryn júrgizý merzimi sheginde tapsyrmany oryndaý merzimin tapsyrmajibergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna mundaı uzartýdyń sebepteri týraly jazbasha habardar ete otyryp, uzartýǵa quqyly.

      9. Osy baptyń 8-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes suraý salýdy jiberý kezinde tapsyrmany oryndaý merzimi suraý salý jiberilgen kúnnen bastap toqtatyla turady jáne suratylǵan aqparat kelip túsken kúnnen bastap qaıta bastalady.

      10. Tapsyrmany oryndaý qorytyndylary boıynsha keden organy kedendik baqylaý nátıjeleri boıynsha resimdelgen kedendik qujattardyń ózi kýálandyrǵan kóshirmelerin jáne tapsyrmany oryndaý barysynda alynǵan ózge de qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmelerin qosa bere otyryp, júrgizilgen kedendik baqylaýdyń nátıjeleri týraly aqparatty jiberedi.

      11. Keden organy tapsyrmany oryndaýdan mynadaı jaǵdaılarda:

      1) tapsyrma osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkes kelmese;

      2) osy baptyń 8-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes suratylǵan aqparat suraý salý jiberilgen kúnnen bastap eki aı ishinde kelip túspese;

      3) tapsyrmany oryndaý Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq qaýipsizdigine nuqsan keltirýi múmkin bolsa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna qaıshy kelse;

      4) tapsyrma jiberilgen keden organyna baılanysty emes sebepter boıynsha tapsyrmanyń oryndalýy múmkin bolmasa, bas tartady.

      12. Keden organy tapsyrma jibergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyn tapsyrmany oryndaýdan bas tartý sebepteri týraly habardar etedi.

      13. Osy bapqa sáıkes tapsyrmalardy jiberýdi jáne olardyń oryndalýyn qamtamasyz etýdi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń Komıssııa aıqyndaıtyn keden organdary júzege asyrady.

448-bap. Qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptaryn ornatý oryndaryna kirý

      1. Keden organdarynyń ýákiletti laýazymdy adamdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń shektes aýmaqtaryndaǵy qubyrjol kóligimen nemese elektr berý jelileri arqyly ótkiziletin taýarlardy esepke alý aspaptaryn ornatý oryndarynda, eger mundaı esepke alý aspaptarynyń kórsetkishterin kedendik baqylaý sheńberinde osyndaı keden organdary paıdalansa, aýmaǵynda osyndaı esepke alý aspaptary ornalasqan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organdarynyń ýákiletti laýazymdy adamdarymen birlese otyryp, kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde qatysýǵa quqyly.

      2. Esepke alý aspaptaryn ornatý oryndaryna kirý tártibin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń ózara is-qımyl tártibin, kedendik baqylaýdyń qoldanylatyn nysandaryn, sondaı-aq osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen esepke alý aspaptaryn ornatý oryndarynyń tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

449-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń ózara is-qımyly sheńberinde alynǵan aqparatty paıdalaný

      1. Osy taraýǵa sáıkes keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organynan alǵan aqparatty keden organdary keden organdaryna júktelgen mindetterdi oryndaý jáne fýnkııalardy júzege asyrý úshin ǵana paıdalanady jáne ol osyndaı aqparatty usynǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organynyń jazbasha kelisiminsiz ózge tulǵalarǵa berilýge jáne ózge maqsattarda paıdalanylýǵa jatpaıdy.

      2. Keden organdary osy taraýǵa sáıkes alynǵan aqparattyń quqyqqa syıymsyz taratylýynan qorǵaý jónindegi qajetti sharalardy qabyldaıdy jáne alynǵan aqparatqa ruqsaty bar tulǵalar aıasyn shekteýdi, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes onyń qorǵalýyn qamtamasyz etedi.

51-taraý. KEDEN ORGANDARY QOLDANATYN TÁÝEKELDERDI BASQARÝ JÚIESI

450-bap. Jalpy erejeler

      1. Osy taraýda aıqyndalǵan maqsattardy iske asyrý úshin keden organdary júrgizetin is-sharalar kesheni táýekelderdi basqarý júıesi dep túsiniledi.

      2. Osy taraýdyń maqsattary úshin mynadaı negizgi uǵymdar paıdalanylady:

      1) táýekel – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn saqtamaý yqtımaldyǵy;

      2) táýekel beıini – táýekel salasy, táýekel ındıkatorlary jáne táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalar týraly málimetterdiń jıyntyǵy;

      3) táýekel deńgeıi – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn saqtamaýǵa baılanysty oqıǵalardyń bastalý jıiliginiń jáne kórsetilgen oqıǵanyń bastalýynan bolatyn yqtımal saldardyń (zalaldyń) araqatynasyn sıpattaıtyn shama;

      4) táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalar – osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaý nysandary, kedendik baqylaýdyń júrgizilýin qamtamasyz etetin sharalar, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen, táýekelderdi baǵalaý negizinde qoldanylatyn ózge de sharalar;

      5) táýekelderdi basqarý – Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn saqtamaýǵa baılanysty oqıǵalardyń bastalýyn jáne olardyń bastalýynan bolatyn yqtımal saldardy (zalaldy) barynsha azaıtý jónindegi keden organdarynyń júıege keltirilgen qyzmeti;

      6) táýekeldi baǵalaý – táýekeldi sáıkestendirý, taldaý jáne táýekel deńgeıin aıqyndaý boıynsha áreketter;

      7) táýekeldi sáıkestendirý – táýekeldi anyqtaýǵa, tanýǵa jáne sıpattaýǵa baǵyttalǵan áreketter;

      8) táýekeldi taldaý – táýekel salasyn jáne ındıkatorlaryn aıqyndaý úshin keden organdaryndaǵy aqparatty paıdalaný;

      9) táýekel ındıkatory – kedendik baqylaý obektisin tańdaýǵa múmkindik beretin belgilerdiń belgisi nemese jıyntyǵy;

      10) táýekel salasy – táýekeldi jáne ol týyndaıtyn jaǵdaılardy sıpattaý.

451-bap. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý júıesin paıdalanýy

      1. Keden organdary kedendik baqylaý obektilerin jáne táýekelderdi basqarý jónindegi sharalardy tańdaý úshin táýekelderdi basqarý júıesin paıdalanady.

      Keden organdary taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý kezeńinde jáne osy Kodekstiń 393-babynyń 8-tarmaǵyna belgilengen merzimderde kedendik baqylaý júrgizý úshin, sondaı-aq osy Kodekstiń 393-babynyń 9-tarmaǵyna sáıkes kedendik baqylaýdy júrgizý úshin táýekelderdi basqarý júıesin paıdalanady.

      2. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý júıesin paıdalanýynyń negizgi maqsattary:

      1) kedendik baqylaýdyń tıimdiligin qamtamasyz etý;

      2) deńgeıi joǵary táýekel salalaryna nazardy shoǵyrlandyrý jáne keden organdarynyń resýrstaryn tıimdi paıdalanýdy qamtamasyz etý;

      3) táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy qoldaný qajettiligi anyqtalmaǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýdi jedeldetý jáne ońaılatý úshin jaǵdaılar jasaý bolyp tabylady.

      3. Keden organdary ózderine Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynda jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda júktelgen memlekettik baqylaýdyń (qadaǵalaýdyń) ózge de túrlerin júrgizý kezinde táýekelderdi basqarý júıesin qoldanýy múmkin.

      4. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý júıelerin qoldaný strategııasy men taktıkasyn, sondaı-aq onyń jumys isteý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

452-bap. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý proesin uıymdastyrýy

      1. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý proesi:

      1) kedendik baqylaý obektileri, jasalǵan kedendik operaııalar jáne taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin jáne shyǵarylǵannan keıin júrgizilgen kedendik baqylaý nátıjeleri týraly aqparatty jınaýdy jáne óńdeýdi;

      2) táýekeldi baǵalaýdy;

      3) táýekel ındıkatorynyń sıpattamasyn;

      4) táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy jáne olardy qoldaný tártibin aıqyndaýdy;

      5) táýekelder beıinderin ázirleýdi jáne bekitýdi;

      6) kedendik baqylaý obektilerin tańdaýdy;

      7) táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy qoldanýdy;

      8) táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy qoldaný nátıjelerin taldaýdy jáne baqylaýdy;

      9) osy tarmaqta kórsetilgen is-sharalardyń tıimdiligin baǵalaýdy qamtıdy.

      2. Táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy saralap qoldaný maqsatynda keden organdary kedendik operaııalardy jasaıtyn tulǵalardy táýekeldiń tómen, orta nemese joǵary deńgeıi sanattaryna jatqyzý arqyly olardy sanatqa bólýdi júzege asyrýy múmkin.

      3. Táýekelderdi basqarý boıynsha qyzmetti júzege asyrý kezinde keden organdary aqparattyq júıelerdi jáne aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy artyqshylyqpen paıdalanady.

      4. Keden organdarynyń táýekelderdi basqarý proesin iske asyrýy ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      5. Táýekelder beıinderi men ındıkatorlarynda qamtylǵan aqparat Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilenetin jaǵdaılardy qospaǵanda, sondaı-aq mynadaı:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyńkeden zańnamasyn buzǵany úshin qylmystyq jáne (nemese) ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktisi;

      2) kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha bereshektiń bolýy ındıkatorlaryn qospaǵanda, qupııa bolyp tabylady.

      6. Komıssııa keden organdaryna táýekelder beıinin bekitý jáne táýekelderdi barynsha azaıtý jónindegi sharalardy qoldanýdy usynatyn táýekelder salasyn aıqyndaýǵa quqyly.

52-taraý. KEDEN ORGANDARYNYŃ TAÝARLARDY JÁNE OLARǴA ARNALǴAN QUJATTARDY KIDIRTÝI

453-bap. Keden organdarynyń taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy kidirtýi jáne saqtaýy

      1. Ákimshilik nemese qylmystyq quqyq buzýshylyqtar nysanasy bolyp tabylmaıtyn ne sondaı nysanasy bolyp tabylatyn, biraq qylmystyq quqyq buzýshylyq týraly habarlardy tekserý barysynda, qylmystyq is nemese ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha is júrgizý barysynda alynbaǵan ne tyıym salynbaǵan taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy keden organdary osy Kodekstiń 32-babynyń 4 jáne 5-tarmaqtarynda, 154-babynyń 11-tarmaǵynda, 164-babynyń 5-tarmaǵynda, 172-babynyń 3-tarmaǵynda, 184-babynyń 3-tarmaǵynda, 213-babynyń 5-tarmaǵynda, 219-babynyń 5-tarmaǵynda, 232-babynyń 6-tarmaǵynda, 241-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda, 285-babynyń 11-tarmaǵynda, 287-babynyń 3 jáne 4-tarmaqtarynda, 296-babynyń 3-tarmaǵynda, 321-babynyń 4-tarmaǵynda, 327-babynyń 6-tarmaǵynda, 341-babynyń 5-tarmaǵynda, 342-babynyń 6-tarmaǵynda, 347-babynyń 5 jáne 12-tarmaqtarynda, 369-babynyń 7-tarmaǵynda jáne 471-babynyń 9-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda kidirtedi.

      2. Taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy kidirtý taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy kidirtý týraly hattamany jasaý arqyly resimdeledi, onyń nysanyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy keden organdary osy Kodekste belgilengen merzim ishinde alyp qoıady jáne saqtaıdy.

      Kidirtilgen taýarlar keden organy aıqyndaıtyn jáne osyndaı taýarlardy saqtaý úshin jabdyqtalǵan ýaqytsha saqtaý qoımalarynda nemese ózge oryndarda saqtaý úshin ornalastyrylady.

      4. Keden organdary taýarlardy kidirtken kezde osy baptyń 3-tarmaǵyna sáıkes kidirtilgen taýarlardy saqtaý boıynsha shyǵystardy is júzinde taýarlar qaıtarylatyn osy Kodekstiń 456-babynda kórsetilgen tulǵalar óteıdi. Osy Kodekstiń 454-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelgen merzimderde mundaı tulǵalar talap etpegen kidirtilgen taýarlardy saqtaý boıynsha shyǵystar osy Kodekstiń 457-baby 1-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, kórsetilgen taýarlardy ótkizýden alynǵan soma esebinen óteledi.

      5. Kidirtilgen taýarlardy saqtaý boıynsha shyǵystardy óteý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

454-bap. Kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy saqtaý merzimi

      1. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy qospaǵanda, kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy keden organdary kúntizbelik otyz kún boıy, al tez buzylatyn taýarlardy – jıyrma tórt saǵat boıy saqtaıdy.

      2. Keden organy osy Kodekstiń 32-babynyń 4 jáne 5-tarmaqtaryna sáıkes kidirtken taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy keden organdary kúntizbelik úsh kún boıy saqtaıdy.

      3. Kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy saqtaý merzimi olar kidirtilgen kúnnen bastap esepteledi.

      4. Tez buzylatyn taýarlardyń tizbesi osy Kodekstiń 147-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalady.

455-bap. Kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy qaıtarý

      1. Kidirtilgen taýarlardy jáne olarǵa arnalǵan qujattardy deklaranttarǵa, al eger taýarlardyń kedendik deklaraııalanýy júzege asyrylmasa – taýardyń menshik ıelerine, al eger menshik ıesi sheteldik tulǵa bolsa ne taýardyń menshik ıesi týraly málimetter keden organynda bolmasa, – kidirtý kezinde taýarlar ıeliginde bolǵan tulǵalarǵa (budan ári osy taraýda – deklarant nemese ózge de tulǵalar) qaıtarý osy bapta belgilengen erekshelikter eskerile otyryp, júrgiziledi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kelý kezinde kidirtilgen, osy Kodekstiń 32-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýge tyıym salý týraly sheshim qabyldaǵan taýarlar jáne olarǵa arnalǵan qujattar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan keri áketý úshin ne osy Kodekske sáıkes taýarlar shyǵarylǵannan keıin deklarantqa nemese ózge de tulǵalarǵa qaıtarylady.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan ketý kezinde kidirtilgen, osy Kodekstiń 32-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes keden organy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge tyıym salý týraly sheshim qabyldaǵan taýarlar jáne olarǵa arnalǵan qujattar, eger bul taýarlardy ıelenýge Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda ruqsat etilgen bolsa, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda paıdalaný úshin deklarantqa nemese ózge de tulǵalarǵa qaıtarylady.

      4. Osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilmegen jaǵdaılarda, kidirtilgen taýarlar deklaranttarǵa olardy keden organy shyǵarǵannan keıin qaıtarylady.

      5. Taýarlardy kedendik deklaraııalaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý qajet bolǵan kezde mundaı kedendik operaııalardy jasaýǵa quqyly tulǵanyń suraý salýy boıynsha taýarmen birge kidirtilgen qujattardy keden organy mundaı tulǵaǵa taýarlar shyǵarylǵanǵa deıin qaıtarady.

      6. Kidirtilgen taýarlardy tasymaldaý (tasý), qaıta tıeý (tıeý, túsirý) jáne saqtaý boıynsha shyǵystardy osy bapta kórsetilgen, taýarlar is júzinde qaıtarylatyn tulǵalar ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen óteıdi.

456-bap. Saqtaý merzimi ótken kidirtilgen taýarlarmen jasalatyn áreketter

      1. Keden organdary kidirtken jáne osy Kodekstiń 455-babynda atalǵan tulǵalar osy Kodekstiń 454-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelgen merzimde talap etpegen taýarlar ýákiletti zańdy tulǵanyń ótkizýine jatady, al osy baptyń 2-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılarda, osyndaı taýarlar paıdalanylýǵa nemese joıylýǵa jatady.

      2. Eger osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen kidirtilgen taýarlardy tasymaldaý (tasý), qaıta tıeý (tıeý, túsirý), saqtaý boıynsha shyǵystar, olardy ótkizýge daıyndaýǵa jáne ótkizýge baılanysty ózge de shyǵystar olardyń qunynan asyp ketse, sondaı-aq ýákiletti organ aıqyndaıtyn basqa da jaǵdaılarda osyndaı taýarlar ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen paıdalanylýǵa nemese joıylýǵa jatady.

      Osyndaı taýarlardy joıý, sondaı-aq olardy saqtaýǵa jáne tasymaldaýǵa baılanysty shyǵystardy óteý deklaranttyń nemese ózge tulǵanyń, al atalǵan tulǵalar bolmaǵan kezde – eger taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty ózgeshe kózdelmese, Qazaqstan Respýblıkasynyń bıýdjet zańnamasynda belgilengen tártippen bıýdjet qarajaty esebinen júzege asyrylady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy ótkizý, paıdalaný nemese joıý, onyń ishinde osyndaı taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa), qaıta tıeýge (tıeýge, túsirýge), saqtaýǵa baılanysty shyǵystardy, olardy ótkizýge daıyndaýǵa, ótkizýge nemese joıýǵa baılanysty ózge de shyǵystardy esepteý osy Kodekste aıqyndalǵan erekshelikter eskerile otyryp, ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

      4. Osy Kodekstiń 454-babynyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kózdelgen merzimde deklaranttar nemese ózge tulǵalar talap etpegen, kidirtilgen taýarlardy tasymaldaý (tasý), qaıta tıeý (tıeý, túsirý) jáne saqtaý boıynsha shyǵystar, olardy ótkizýge daıyndaýǵa jáne ótkizýge baılanysty ózge de shyǵystar osy Kodekstiń 457-babynyń 1-tarmaǵy eskerile otyryp, kórsetilgen taýarlardy ótkizýden alynǵan somalar esebinen ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen óteledi.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen jaǵdaılarda, taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa), qaıta tıeýge (tıeýge, túsirýge), saqtaýǵa baılanysty shyǵystardy, olardy paıdalanýǵa nemese joıýǵa baılanysty ózge de shyǵystardy deklarant nemese ózge tulǵalar óteıdi. Atalǵan tulǵalar bolmaǵan kezde kórsetilgen shyǵystar Qazaqstan Respýblıkasynyń bıýdjet zańnamasynda belgilengen tártippen bıýdjet qarajaty esebinen óteledi.

      6. Kidirtilgen taýarlar ótkizilgennen nemese ózge paıdalaný úshin berilgennen keıin, sondaı-aq osyndaı taýarlardy joıý nátıjesinde paıda bolǵan qaldyqtar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary mártebesin alady.

457-bap. Saqtaý merzimi ótken, kidirtilgen taýarlardy ótkizýden túsken somalarǵa bılik etý

      1. Osy Kodekstiń 456-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardy ótkizýden alynǵan somalardan, birinshi kezekte, osy taýarlardy kidirtken kúnge kidirtilgen taýarlardy ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde tólenýge jatatyn, eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń mólsherindegi soma, ekinshi kezekte – kidirtilgen taýarlardy tasymaldaýǵa (tasýǵa), qaıta tıeýge (tıeýge, túsirýge), saqtaýǵa jáne ótkizýge baılanysty shyǵystar ustalyp qalady.

      2. Kidirtilgen taýarlardy ótkizýden alynǵan, osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen ustap qalýlar eskerile otyryp eseptelgen somalar deklaranttarǵa, al eger taýarlardy deklaraııalaý júzege asyrylmasa – keden organynda taýarlardyń menshik ıeleri týraly málimetten bolǵan kezde olarǵa jáne bul tulǵalar osyndaı taýarlardy ótkizýden aqsha túsken kúnnen keıingi kúnnen bastap úsh jyl ishinde keden organyna ótinish jasaǵan jaǵdaıda ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen qaıtarylady.

      3. Keden organdary atalǵan tulǵalardy taýarlardy ótkizýden alynǵan, qaıtarylýǵa jatatyn somalardyń bolýy týraly habardar etedi.

53-taraý. KEDEN ORGANDARY QABYLDAITYN, ZIIaTKERLIK MENShIK OBEKTILERINE QUQYQ IELENÝShILERDIŃ QUQYQTARYN QORǴAÝ JÓNINDEGI ShARALAR

458-bap. Keden organdary qabyldaıtyn, zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn quqyqtaryn qorǵaý jónindegi sharalar týraly jalpy erejeler

      1. Taýarlardy kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen, kedendik joıý rásimimen, sondaı-aq osy baptyń 2-tarmaǵy eskerile otyryp, arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrýdy qospaǵanda, keden organdary taýarlardy kedendik rásimmen ornalastyrý kezinde osy Kodekstiń 198, 199-baptarynda kózdelgen zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jónindegi sharalardy qabyldaıdy.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń ótinishteri negizinde Komıssııa arnaıy kedendik rásim qoldanylatyn taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi sharalar qabyldaýdyń jaǵdaılary men tártibin aıqyndaýǵa quqyly.

      3. Keden organdary zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jónindegi sharalardy Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ornalasqan dıplomatııalyq ókildikterdiń, konsýldyq mekemelerdiń, halyqaralyq uıymdar janyndaǵy memleketter ókildikteriniń, halyqaralyq uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń, ózge de uıymdardyń nemese olardyń ókildikteriniń resmı paıdalanýyna arnalǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde qabyldamaıdy.

      Keden organdary zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý jónindegi sharalardyjeke tulǵalar jeke paıdalaný úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizetin, onyń ishinde olardyń atyna halyqaralyq poshta jóneltilimderimen jiberiletin taýarlarǵa qatysty da qoldanbaıdy.

      4. Keden organdary qabyldaıtyn zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi sharalar quqyq ıelenýshiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes kez kelgen basqa qorǵaý quraldaryn qoldaný quqyqtaryn joqqa shyǵarmaıdy.

      5. Keden organdary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimine engizilgen, sondaı-aq osyndaı tizilimderge engizilmegen zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi sharalardy qabyldaıdy.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine engizilgen taýarlardyń shyǵarylǵan jeriniń ataýy sııaqty zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlarǵa qatysty zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaý jónindegi sharalar Komıssııa aıqyndaıtyn tártipke sáıkes qabyldanady.

459-bap. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimi

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimin Komıssııa júrgizedi.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine quqyq ıelenýshiniń nemese onyń múddelerin nemese birneshe quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin tulǵanyń ótinishi negizinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe árbir memlekette qorǵalatyn zııatkerlik menshik obektileri engiziledi.

      Basqa quqyq ıelenýshilermen ýaǵdalastyq boıynsha zııatkerlik menshiktiń uqsas obektileriniń quqyq ıelenýshisiniń biri birneshe quqyq ıelenýshiniń múddesin bildiretin tulǵa retinde áreket etýi múmkin.

      3. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine engizilýi múmkin zııatkerlik menshik obektilerine avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar obektileri, taýar belgileri, qyzmet kórsetý belgileri jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jerleriniń ataýlary jatady.

      4. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizýge baılanysty nemese kedendik baqylaýdaǵy taýarlarmen ózge de áreketter jasalǵan kezde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń ózge de zańnamasynda kózdelgen zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtarynyń buzylýy oryn alýy múmkin dep paıymdaýǵa jetkilikti negizderi bar quqyq ıelenýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine zııatkerlik menshik obektisin engizý týraly ótinish (budan ári osy bapta – ótinish) berýge quqyly.

      5. Komıssııaǵa ótinish zııatkerlik menshik obektileriniń bir túri boıynsha beriledi.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda turaqty ókildigi joq quqyq ıelenýshiniń atynan ótinish Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń biriniń aýmaǵynda turaqty turatyn jeri bar (tirkelgen) tulǵalar arqyly berilýi múmkin.

      6. Ótinishke Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe árbir memlekette zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtarynyń bolýyn rastaıtyn qujattar (kýálikter, sharttar, onyń ishinde quqyqtardy berý týraly jáne lıenzııalyq sharttar, quqyq ıelenýshi ne quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildiretin tulǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe árbir memlekette Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osyndaı memlekettiń zańnamasyna sáıkes zııatkerlik menshik obektilerine ózderiniń quqyqtaryn rastaýǵa usyna alatyn basqa da qujattar), sondaı-aq ótinishte kórsetilýge tıis málimetterdi rastaıtyn qujattar qosa beriledi.

      Ótinishke quqyq ıelenýshiniń ne quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildiretin tulǵanyń pikiri boıynsha zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtarynyń buzylý faktisin rastaýy múmkin taýarlardyń úlgileri qosa berilýi múmkin.

      7. Eger ótinishti quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildiretin tulǵa berse, ótinishke quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) mundaı tulǵaǵa bergen senimhaty (senimhattary) da qosa beriledi. Senimhat (senimhattar) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń búkil aýmaǵynda qoldanylýǵa tıis.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtarynda zııatkerlik menshiktiń uqsas obektilerine quqyqtar ártúrli quqyq ıelenýshilerge tıesili bolǵan jaǵdaıda, ótinishke árbir quqyq ıelenýshiden senimhattar qosa berilýge tıis.

      8. Ótinish jáne oǵan qosa beriletin qujattar orys tilinde nemese ózge tilde usynylady. Qujattar ózge tilde usynylǵan jaǵdaıda, ótinishke olardyń orys tilindegi aýdarmasy qosa beriledi.

      9. Ótinishpen bir mezgilde quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) taýarlardyń shyǵarylýynyń toqtatyla turýyna baılanysty deklarantqa, menshik ıesine, taýarlardy alýshyǵa nemese ózge tulǵalarǵa keltirilýi múmkin múliktik zııandy óteý týraly mindettemesi usynylady.

      Eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń aýmaqtarynda zııatkerlik menshiktiń uqsas obektilerine quqyqtar ártúrli quqyq ıelenýshilerge tıesili bolǵan jaǵdaıda, árbir quqyq ıelenýshiniń múliktik zııanyn óteý týraly mindettemesi berilýge tıis.

      10. Komıssııa ótinishti resimdeýge jáne qaraýǵa, usynylatyn málimetter men qujattardyń quramyna qoıylatyn talaptardy, ótinishti qaraý merzimi men tártibin, sondaı-aq osyndaı tizilimge zııatkerlik menshik obektilerin engizý, odan mundaı obektilerdi alyp tastaý, oǵan ózgeristerdi (tolyqtyrýlardy) engizý, zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaýdyń belgilengen merzimin uzartý tártibin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine zııatkerlik menshik obektisin engizý kezinde keden organdary men Komıssııanyń ózara is-qımyl jasaý jáne osyndaı tizilimdi júrgizý tártibin qamtıtyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimin júrgizý reglamentin (budan ári osy bapta – reglament) aıqyndaıdy.

      11. Quqyq ıelenýshi osy baptyń 9-tarmaǵynda kózdelgen mindettemeni oryndaý kepildigi maqsatynda oǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine zııatkerlik menshik obektilerin engizý múmkindigi týraly habarlama jiberilgen kúnnen bastap bir aı ishinde Komıssııaǵa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe barlyq memlekette zańdyq kúshi bar, taýarlardyń shyǵarylýynyń toqtatyla turýyna baılanysty tulǵalarǵa múliktik zııan keltirgeni úshin jaýapkershilikti saqtandyrý shartyn (sharttaryn) nemese kórsetilgen mindettemeniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi rastaıtyn ózge de shartty (sharttardy) usynýǵa mindetti.

      Bul rette saqtandyrý somasy nemese mindettemeniń oryndalýyn qamtamasyz etý somasy jaýapkershilikti saqtandyrý sharty (sharttary) nemese ózge de shart (sharttar) jasalǵan ne osyndaı sharttarǵa ózgerister engizilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha keminde on myń eýroǵa balama somany quraýǵa tıis.

      Keden organdarynda quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildirýge tıisti túrde resimdelgen senimhat (senimhattar) ne mundaı ókilettikterdi rastaıtyn ózge de qujat bolǵan kezde osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen mindettemeni jáne osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen sharttardy quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildiretin tulǵa resimdep, usynýy múmkin.

      12. Osy baptyń 11-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kózdelgen shart (sharttar) usynylmaǵan jaǵdaıda zııatkerlik menshik obektileri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine engizilýge jatpaıdy, bul týraly ótinish ıesi reglamentte kózdelgen tártippen jáne merzimderde habardar etiledi.

      13. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine zııatkerlik menshik obektileriniń engizilgeni úshin tólemaqy alynbaıdy.

      14. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tiziliminde qamtylǵan málimetter Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdarynyń resmı saıtynda jáne Internet jelisinde ornalastyrylady.

460-bap. Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimi

      1. Ýákiletti organ zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshilerdiń quqyqtaryn qorǵaý boıynsha sharalar qabyldaý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń zııatkerlik menshik obektileriniń kedendik tizilimin (budan ári osy taraýda – kedendik tizilim) júrgizedi jáne onyń jarııalanýyn, onyń ishinde ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda jarııalanýyn qamtamasyz etedi.

      2. Kedendik tizilim nysanyn jáne ony júrgizý tártibin ýákiletti organ bekitedi.

461-bap. Zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimge engizý tártibi

      1. Ýákiletti organ avtorlyq quqyqtar men sabaqtas quqyqtar obektilerin, taýar belgilerin, qyzmet kórsetý belgilerin jáne taýarlardyń shyǵarylǵan jerleriniń ataýlaryn (budan ári – zııatkerlik menshik obektileri) kedendik tizilimge engizýdi quqyq ıelenýshiniń nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵanyń ótinishi boıynsha júzege asyrady.

      2. Zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardy kedendik rásimdermen ornalastyrý kezinde zııatkerlik menshik obektilerine ózderiniń quqyqtary buzyldy nemese buzylýy múmkin dep paıymdaýǵa jetkilikti negizderi bar quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý týraly ótinishti ýákiletti organǵa usynýǵa quqyly.

      3. Ótinishte mynadaı málimetter:

      1) quqyq ıelenýshi týraly, al eger ótinishti quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa bergen jaǵdaıda, sondaı-aq osyndaı tulǵa týraly málimetter;

      2) tıisti zııatkerlik menshik obektileri týraly, quqyq ıelenýshige onyń quqyqtaryn qorǵaýda keden organdarynyń járdemdesýi qajet bolatyn merzim týraly, onyń ishinde elektrondyq túrde aqparat, sondaı-aq Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń biryńǵaı taýar nomenklatýrasyna sáıkes birinshi alty belgi deńgeıinde taýarlar kody kórsetile otyryp, zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardyń sıpattamasy, keden organdaryna zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlardy anyqtaýǵa múmkindik beretin, quqyq ıelenýshiniń taýarlar týraly egjeı-tegjeıli málimetteri;

      3) zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzyla otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý faktisin rastaıtyn qujat;

      4) quqyq ıelenýshi zııatkerlik menshik obektilerin paıdalanýǵa kelisim bergen adamdar týraly málimetter qamtylýǵa tıis.

      4. Ótinishke:

      zııatkerlik menshik quqyǵynyń bar ekendigin jáne tıesililigin rastaıtyn qujattar (túpnusqalar ne olardyń notarıat kýálandyrǵan kóshirmeleri) (kýálik nemese quqyq berý týraly, onyń ishinde lıenzııalyq shart ne Qazaqstan Respýblıkasy zııatkerlik menshik obektileriniń memlekettik tiziliminen úzindi kóshirme nemese halyqaralyq tirkeý boıynsha taýar belgisiniń quqyqtyq mártebesi týraly anyqtama (úzindi kóshirme) nemese quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa zııatkerlik menshik obektilerine óziniń quqyqtaryn rastaýǵa usyna alatyn basqa da qujattar);

      quqyq ıelenýshi óziniń múddelerin bildiretin tulǵaǵa bergen senimhat;

      zııatkerlik menshik obektileri bar biregeı taýarlardyń jáne zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy buzýshylyq belgileri bar taýarlardyń aıyrym belgileriniń beıneleri;

      zııatkerlik menshik obektilerin qamtıtyn taýarlardy shyǵarýdy toqtata turýǵa baılanysty týyndaýy múmkin, olarǵa qatysty olardyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan bolyp tabylatyn taýarlar degen boljam jasalǵan – eger taýarlardyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlar bolyp tabylmaıtyny anyqtalsa, quqyq ıelenýshiniń nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵanyń deklarantqa jáne ózge tulǵalarǵa múliktik zııandy óteý týraly mindettemesi,

      ótinish ıesiniń basqa tulǵalarǵa zııan keltirgeni úshin jaýapkershilikti saqtandyrý sharty qosa beriledi.

      Bul rette saqtandyrý somasy respýblıkalyq bıýdjet týraly zańda tıisti qarjy jylyna belgilengen aılyq eseptik kórsetkishtiń 1000 eselengen mólsherinen kem bolmaýǵa tıis.

      5. Quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa memlekettik kirister organdaryna zııatkerlik menshik obektileri bar taýarlardyń jáne zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtar buzylǵan taýarlardy anyqtaýǵa múmkindik beretin zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy buzýshylyq belgileri bar taýarlardyń úlgilerin de ótinishke qosa berýge quqyly.

      6. Ótinish jáne oǵan qosa beriletin qujattar ýákiletti organǵa jazbasha jáne (nemese) elektrondyq nysandarda beriledi.

      7. Ýákiletti organ ótinishti kelip túsken kúninen bastap jıyrma jumys kúninen aspaıtyn merzimde qaraıdy jáne zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimge engizý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Ýákiletti organ quqyq ıelenýshi nemese onyń ókili usynǵan qujattar men málimetterdiń anyqtyǵyn tekserý maqsatynda úshinshi tulǵalardan, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń tıisti memlekettik organdarynan quqyq ıelenýshi nemese onyń ókili usynǵan qujattardy jáne (nemese) málimetterdi rastaıtyn qujattardy jáne (nemese) málimetterdi suratýǵa quqyly. Atalǵan tulǵalar men Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdary suraý salýdy alǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde ýákiletti organǵa ózi suratqan qujattardy usynýǵa mindetti.

      Kórsetilgen jaǵdaıda, ýákiletti organ ótinishti qaraý merzimin uzartady, biraq jıyrma jumys kúninen aspaıtyn merzimge uzartady.

      Ýákiletti organnyń zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimge engizý týraly sheshimi ýákiletti organ basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń buıryǵymen resimdeledi.

      Ýákiletti organnyń zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimge engizýden bas tartý týraly sheshimi quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa tolyq emes nemese anyq emes málimetter usynǵan jaǵdaıda, quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardy usynbaǵan kezde, sondaı-aq zııatkerlik menshik obektileri bar biregeı taýarlardyń jáne zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy buzýshylyq belgileri bar taýarlardyń aıyrym belgileriniń sıpattamalary men beıneleri usynylmaǵan kezde qabyldanady.

      Quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa ýákiletti organnyń tıisti sheshimi týraly jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etiledi. Bul rette ótinishke qosa beriletin qujattar quqyq ıelenýshige nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵaǵa qaıtarylady.

      8. Zııatkerlik menshik obektileri kedendik tizilimge engizilgennen keıin, buryn berilgen ótinishte ne oǵan qosa beriletin qujattarda kórsetilgen málimetter ózgertilgen jaǵdaılarda quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa bul týraly ýákiletti organǵa málimetter ózgertilgen kúnnen bastap kúntizbelik on bes kúnnen keshiktirmeı habarlaýǵa mindetti.

      Quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa usynǵan aqparattyń negizinde ýákiletti organ ózgertilgen málimetterdi kedendik tizilimge keıinnen quqyq ıelenýshige nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵaǵa engizilgen ózgerister týraly habarlamany jazbasha nemese elektrondyq nysanda jibere otyryp engizedi.

462-bap. Zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý merzimin uzartý tártibi

      1. Kedendik tizilimge engizilgen zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý merzimi (budan ári – qorǵaý merzimi) osy Kodekstiń 461-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujattardyń jáne qorǵaý merzimin uzartý týraly ótinishke qosa beriletin qujattardyń qoldanylý merzimderi eskerile otyryp, quqyq ıelenýshiniń nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵanyń ótinishi negizinde uzartylady.

      Qorǵaý merzimin uzartý týraly ótinish buryn ýákiletti organ belgilegen qorǵaý merzimi ótkenge deıin kúntizbelik on bes kún buryn berilýge tıis.

      2. Quqyq ıelenýshi nemese onyń múddelerin bildiretin ózge tulǵa tıisti zııatkerlik menshik obektisine quqyq ıelenýshiniń quqyqtarynyń qoldanylý merzimin uzartýyn rastaıtyn qujatty usynbaı, qorǵaý merzimin uzartý týraly ótinish bergen kezde qorǵaý merzimi tıisti zııatkerlik menshik obektisine quqyqtar toqtatylǵan kúnnen bastap eki aıdan aspaıtyn merzimge toqtatyla turady jáne tıisti zııatkerlik menshik obektisine quqyq ıelenýshiniń quqyqtarynyń qoldanylý merzimin uzartýdy rastaıtyn qujat keıinnen usynylǵan kezde uzartylady.

      3. Qorǵaý merzimin uzartý týraly málimetterdi ýákiletti organ kedendik tizilimge keıinnen quqyq ıelenýshige nemese onyń múddelerin bildiretin ózge tulǵaǵa qorǵaý merzimin uzartý týraly habarlamany jazbasha nemese elektrondyq nysanda jibere otyryp engizedi.

463-bap. Zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tiziliminen alyp tastaý úshin negizder jáne osyndaı alyp tastaý týraly habarlama

      1. Zııatkerlik menshik obektileri kedendik tiziliminen:

      1) quqyq ıelenýshiniń nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵanyń ótinishhaty boıynsha;

      2) 464-baptyń 2-tarmaǵynyń erejeleri eskerile otyryp, qorǵaý merziminiń aıaqtalýy boıynsha;

      3) quqyqtardy qorǵaýdy toqtata turý merziminiń aıaqtalýy boıynsha jáne quqyq ıelenýshiniń tıisti zııatkerlik menshik obektisine quqyqtarynyń qoldanylý merzimin uzartýdy rastaıtyn qujat (halyqaralyq kýálik) usynylmaǵan kezde;

      4) ýákiletti organ zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimge engizý týraly ótinishti berý kezinde usynylǵan anyq emes málimetterdi anyqtaǵan kezde;

      5) tıisti zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń qoldanysy toqtatylǵan kezde alyp tastalýy múmkin.

      Zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardyń qoldanysy toqtatylǵan jaǵdaıda, quqyq ıelenýshi nemese onyń ókili bul týraly ýákiletti organdy kúntizbelik bes kún ishinde jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etýge mindetti;

      6) quqyq ıelenýshi nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵa osy taraýdyń erejelerin saqtamaǵan kezde alyp tastalýy múmkin.

      2. Ýákiletti organnyń zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimnen alyp tastaý týraly sheshimi ýákiletti organ basshysynyń nemese ony almastyratyn adamnyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Ýákiletti organ zııatkerlik menshik obektilerin kedendik tizilimnen alyp tastaý týraly ýákiletti organnyń sheshimi qabyldanǵan kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde quqyq ıelenýshini nemese quqyq ıelenýshiniń múddelerin bildiretin ózge tulǵany jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

464-bap. Keden organdarynyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý merzimi

      1. Keden organdary qorǵaý merzimin zııatkerlik menshik obektileri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine ne kedendik tizilimge engizilgen kezde, quqyq ıelenýshi ótinishinde kórsetken merzimdi, sondaı-aq ótinishke qosa beriletin qujattardyń qoldanylý merzimderin eskere otyryp belgileıdi, biraq ol osyndaı tizilimderge engizilgen kúnnen bastap eki jyldan aspaıdy.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen merzim quqyq ıelenýshiniń nemese quqyq ıelenýshiniń (birneshe quqyq ıelenýshiniń) múddelerin bildiretin tulǵanyń ótinishi negizinde shekteýsiz birneshe ret, biraq árbir rette osy taraýda kózdelgen talaptar saqtalǵan jaǵdaıda, eki jyldan aspaıtyn merzimge uzartylady.

      3. Keden organdarynyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshiniń quqyqtaryn qorǵaý merzimi quqyq ıelenýshiniń tıisti zııatkerlik menshik obektilerine aıryqsha quqyǵynyń qoldanylý merziminen aspaýǵa tıis.

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine engizý kezinde belgilenetin keden organdarynyń zııatkerlik menshik obektilerine quqyq ıelenýshiniń quqyqtaryn qorǵaý merzimi, osy merzim buryn ótip ketetin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe sol memlekette zııatkerlik menshik obektisin quqyqtyq qorǵaý merziminen aspaýǵa tıis.

54-taraý. KEDEN ORGANDARY TAǴAIYNDAITYN KEDENDIK SARAPTAMA

465-bap. Osy taraýda paıdalanylatyn uǵymdar

      Osy taraýdyń maqsattary úshin mynany bildiretin uǵymdar paıdalanylady:

      1) kedendik saraptama – kedendik sarapshylar (sarapshylar)keden organdaryna júktelgen mindetterdi sheshý úshin arnaıy jáne (nemese) ǵylymı bilimderdi paıdalana otyryp júrgizetin zertteýler men synaqtar;

      2) kedendik sarapshy – kedendik saraptama júrgizýge ýákilettik berilgen jáne qajetti arnaıy jáne (nemese) ǵylymı bilimderi bar keden organynyń laýazymdy adamy;

      3) kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysy – júrgizilgen zertteýlerdiń jáne (nemese) synaqtardyń nátıjelerin jáne qoıylǵan suraqtarǵa jaýaptar túrindegi kedendik saraptamanyń túıinderin qamtıtyn kedendik qujat;

      4) synama – iriktep alynýy belgilengen tártippen júrgiziletin, usynylatyn jáne zertteletin taýardyń búkil kóleminiń quramy men qasıetin sıpattaıtyn taýardyń bir bóligi;

      5) ýákiletti keden organy – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kedendik saraptama júrgizýge ýákilettik berilgen mamandandyrylǵan memlekettik mekeme (onyń aýmaqtyq bólimsheleri);

      6) úlgi – taýardyń búkil partııasynyń qurylymyna, quramyna jáne qasıetterine sáıkes keletin taýar birligi ne odan ári zertteý maqsatynda iriktep alynýy belgilengen tártippen tirkeletin jalǵyz dara obekt (taýar – taýar partııasy bolmaǵan kezde).

466-bap. Kedendik saraptamany taǵaıyndaý jáne júrgizý

      1. Keden organy kedendik saraptamany, eger keden organdary kedendik operaııalardy jasaý jáne (nemese) kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde týyndaıtyn máselelerdi túsindirý úshin arnaıy jáne (nemese) ǵylymı bilimder talap etiletin jaǵdaıda taǵaıyndaıdy.

      2. Kedendik saraptamany ýákiletti keden organy júrgizedi.

      Kedendik saraptamany júrgizý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, ýákiletti keden organy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes ózge ýákiletti saraptama uıymdaryn (sarapshylardy) óz betinshe tartady.

      Ýákiletti keden organy ózge ýákiletti saraptama uıymdaryn (sarapshylardy) tartýǵa múmkindigi bolmaǵan jaǵdaıda, kedendik saraptama ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen ózge ýákiletti saraptama uıymy (sarapshy) júrgizý úshin taǵaıyndalýy múmkin.

      3. Kedendik saraptama taýarlarǵa, kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattarǵa, sondaı-aq osyndaı taýarlar men qujattardy sáıkestendirý quraldaryna qatysty taǵaıyndalady.

      4. Ýákiletti keden organy taýartanýshylyq, materıaltanýshylyq, tehnologııalyq, krımınalıstik, hımııalyq jáne júrgizilýine qajettilik týyndaıtyn saraptamanyń ózge de túrlerin júrgizedi.

      5. Tartylatyn kedendik sarapshylardyń (sarapshylardyń) sanyna qaraı jeke-dara, komıssııalyq nemese keshendi kedendik saraptamalar taǵaıyndalady.

      Jeke-dara kedendik saraptamany kedendik sarapshy (sarapshy) jeke-dara júrgizedi.

      Komıssııalyq kedendik saraptamany bir mamandyqtaǵy kedendik sarapshylar (sarapshylar) komıssııasy júrgizedi. Kedendik sarapshylar (sarapshylar) arasynda kelispeýshilikter bolǵan kezde olardyń árqaısysy nemese sarapshylardyń bir bóligi kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) bólek qorytyndysyn usynýǵa quqyly.

      Keshendi kedendik saraptamany is úshin mańyzy bar mán-jaılardy anyqtaý úshin kedendik sarapshylardyń (sarapshylardyń) quzyreti sheginde ártúrli mamandyq bilimderin paıdalaný negizinde zertteýler qajet bolǵan jaǵdaıda, kedendik sarapshylar (sarapshylar) komıssııasy júrgizedi. Árbir kedendik sarapshy (sarapshy) kedendik sarapshy (sarapshy) qorytyndysynyń ózi júrgizgen kedendik saraptama bóligine qol qoıady.

      6. Keden organynyń ýákiletti laýazymdy adamy kedendik saraptama taǵaıyndaý týraly sheshimdi jazbasha nysanda qabyldaıdy, onda ony júrgizý negizderi, sarapshynyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) nemese kedendik saraptama júrgiziletin uıymnyń ne keden organynyń ataýy, kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) aldyna qoıylǵan máseleler, kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) ıeligine usynylatyn materıaldar men qujattardyń tizbesi kórsetiledi.

      Sheshimde kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) kórineý jalǵan qorytyndy bergeni úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyǵy jóninde kedendik sarapshyǵa (sarapshyǵa) eskertilgeni týraly da kórsetiledi.

      Keden organynyń kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshiminiń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Keden organynyń kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshimine taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri, alyp qoıylǵan qujattar jáne (nemese) sáıkestendirý quraldary, kedendik saraptamany júrgizý úshin qajetti ózge de materıaldar men qujattar qosa beriledi.

      7. Kedendik saraptamany júrgizýden mynadaı negizder boıynsha:

      1) kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshim, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý týraly akt, kedendik saraptamany júrgizý úshin usynylǵan qujattardy, sáıkestendirý quraldaryn alyp qoıý týraly akt tıisinshe resimdelmegende;

      2) taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri, olardyń sany taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý aktisinde kórsetilgen málimetterge sáıkes kelmegende;

      3) qaptama buzylǵanda, qaptama taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý aktisinde kórsetilgen sıpattamaǵa sáıkes kelmegende;

      4) ýákiletti keden organynda kedendik saraptamany júrgizý úshin qajetti materıaldyq-tehnıkalyq baza, arnaıy jaǵdaılar nemese talap etiletin biliktiligi bar kedendik sarapshy bolmaǵanda;

      5) qoıylǵan máseleler boıynsha kedendik saraptamany júrgizýge múmkindik beretin aqparat, qujattar bolmaǵanda;

      6) kedendik saraptamany júrgizý úshin taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri bolmaǵanda nemese jetkiliksiz bolǵanda;

      7) kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organynyń taýarlardyń synamalaryna jáne (nemese) úlgilerine, qujattarǵa, sáıkestendirý quraldaryna kedendik saraptama júrgizý barysynda ishinara nemese tolyq joıýǵa, olardy buzýǵa tyıym salýy bolǵan, al zertteýlerdi jáne (nemese) synaqtardy buzý ádisterin paıdalaný arqyly ǵana júrgizý múmkin bolǵanda, bas tartylýy múmkin.

      8. Ýákiletti keden organy kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly keden organynyń kelip túsken sheshimi tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı kedendik saraptamany júrgizý nemese osy baptyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen negizder boıynsha ony júrgizýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Kedendik saraptamany júrgizýden bas tartý týraly sheshimde mundaı bas tartýdyń sebepteri kórsetiledi.

      Kedendik saraptamany júrgizýden bas tartý týraly sheshim usynylǵan materıaldar, qujattar, taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri qosa berile otyryp, kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organyna jiberiledi.

      9. Kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen keshiktirmeı deklarantty nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵany kedendik saraptamany taǵaıyndaý týraly sheshimniń kóshirmesin oǵan tabys etý (jiberý) arqyly kedendik saraptamanyń taǵaıyndalǵany týraly habardar etedi.

      10. Kedendik saraptamany júrgizýge jumsalatyn shyǵystar osy tarmaqtyń ekinshi bóligin qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń bıýdjet zańnamasyna sáıkes bıýdjet qarajaty esebinen óteledi.

      Osy baptyń 2-tarmaǵynyń ekinshi jáne úshinshi bólikterine sáıkes kedendik saraptama taǵaıyndalǵan jaǵdaıda, mundaı kedendik saraptamany júrgizýge baılanysty týyndaǵan shyǵystar, eger kedendik saraptamany júrgizý nátıjeleri boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyn buzýshylyqtar anyqtalsa, kedendik saraptama júrgiziletin taýarlarǵa jáne (nemese) qujattarǵa qatysty tulǵanyń qarajaty esebinen óteledi.

467-bap. Kedendik saraptama júrgizý úshin keden organdarynyń laýazymdy adamy bolyp tabylmaıtyn sarapshyny (mamandy) tartý tártibi

      1. Kedendik saraptama júrgizý úshin keden organdarynyń laýazymdy adamy bolyp tabylmaıtyn sarapshyny (mamandy) tartý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      2. Keden organdarynyń laýazymdy adamy bolyp tabylmaıtyn sarapshy (maman) kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organyna sarapshyda (mamanda) qajetti arnaıy jáne (nemese) ǵylymı bilimderdiń bolýyn rastaıtyn qujattardy usynýǵa mindetti.

468-bap. Kedendik saraptamany júrgizý merzimi men tártibi

      1. Eger osy Kodekste ózgeshe kózdelmese, kedendik saraptama júrgizý úshin materıaldar men qujattardy kedendik sarapshy (sarapshy) qabyldaǵan kúnnen bastap jıyrma jumys kúninen aspaıtyn merzimde kedendik saraptama júrgiziledi.

      Zertteýdiń salystyrý (salystyrmaly) ádisterin qoldanýdy jáne ártúrli ǵylymı-tehnıkalyq quraldardy paıdalanýdy talap etetin, uzaq ýaqytty alatyn kedendik saraptamanyń eki jáne odan kóp obektisine zertteý júrgizý kezinde kedendik saraptama merzimi, eger kedendik saraptama nátıjeleri alynǵanǵa deıin taýarlardy shyǵarý júzege asyrylmaıtyn bolsa, taýarlardy ýaqytsha saqtaý merziminen aspaıtyn merzimge osyndaı uzartý merziminiń sebepteri kórsetilip, ýákiletti keden organy basshysynyń nemese ony almastyratyn adamnyń jazbasha ruqsatymen uzartylady.

      2. Kedendik saraptamany júrgizý merzimi:

      kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy aldynda oǵan qosymsha materıaldardy, sondaı-aq synamalardy jáne (nemese) úlgilerdi berý týraly ótinishhaty bolǵan;

      kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organynyń laýazymdy adamynan zertteýler nemese synaqtar júrgizý barysynda kedendik saraptamaǵa usynylǵan, kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organyna qaıtarylýǵa jatatyn taýarlardy, qujattardy, synamalardy nemese úlgilerdi eleýli zaqymdaýǵa nemese joıýǵa jazbasha ruqsat alý qajet bolǵan;

      kedendik saraptama júrgizýge kirisken kedendik sarapshy (sarapshy) dáleldi sebeppen bolmaǵan (eńbekke ýaqytsha jaramsyzdyq, issapar);

      ýákiletti keden organy ózge ýákiletti saraptama uıymdaryna (sarapshylarǵa) júgingen;

      keden organdarynyń laýazymdy adamy bolyp tabylmaıtyn sarapshyny (mamandy) kedendik saraptama júrgizý úshin tartqan jaǵdaılarda toqtatyla turady.

      Kedendik saraptama júrgizý toqtatyla turǵan merzimdi, sondaı-aq osyndaı toqtata turýdyń tártibin ýákiletti organ bekitedi.

      3. Ýákiletti keden organdarynyń kedendik saraptama júrgizý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

469-bap. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysy

      1. Kedendik saraptama júrgizýdiń nátıjeleri kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysymen resimdeledi.

      2. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysynda:

      1) kedendik saraptama júrgizý orny, onyń bastalǵan jáne aıaqtalǵan kúni;

      2) kedendik saraptama júrgizý úshin negiz;

      3) kedendik saraptamany júrgizgen kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) tegi, aty jáne ákesiniń aty (eger ol jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) jáne onyń biliktiligi;

      4) kedendik saraptama júrgizý kezinde kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) kórineý jalǵan qorytyndysyn bergeni úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyǵy jóninde eskertilgeni týraly kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qoltańbasymen kýálandyrylǵan málimetter, ýákiletti keden organynyń jáne (nemese) kedendik saraptama júrgizgen ýákiletti saraptama uıymynyń mór bederimen kýálandyrylǵan;

      5) kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) aldyna qoıylǵan máseleler;

      6) kedendik saraptama júrgizý úshin kedendik sarapshyǵa (sarapshyǵa) usynylǵan qujattardyń, materıaldardyń, taýarlar synamalarynyń jáne (nemese) úlgileriniń, alyp qoıylǵan qujattardyń nemese sáıkestendirý quraldarynyń tizbesi;

      7) qoldanylǵan ádister, paıdalanylǵan aspaptar men jabdyqtar kórsetile otyryp, zertteýlerdiń mazmuny men nátıjeleri, zertteýlerdiń nátıjelerin baǵalaý, qoıylǵan máseleler boıynsha túıinder jáne olardyń negizdemesi kórsetiledi.

      3. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyna kedendik sarapshy (sarapshy) qol qoıady. Eger kedendik saraptama birneshe kedendik sarapshynyń (sarapshylardyń) qatysýymen júrgizilgen bolsa, kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyna kedendik sarapshylardyń (sarapshylardyń) barlyǵy qol qoıady. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qaǵaz jetkizgishte resimdelgen qorytyndysy da ýákiletti keden organynyń jáne (nemese) saraptama uıymynyń mór bederimen kýálandyrylady.

      Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyn kórnekileıtin materıaldar men qujattar osyndaı qorytyndyǵa qosa beriledi, kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qoltańbasymen, al eger kedendik saraptama birneshe kedendik sarapshylardyń (sarapshylardyń) qatysýymen júrgizilgen bolsa, birneshe kedendik sarapshylardyń (sarapshylardyń) qoltańbasymen kýálandyrylady. Qaǵaz jetkizgishte resimdelgen materıaldar men qujattar da ýákiletti keden organynyń jáne (nemese) saraptama uıymynyń mór bederimen kýálandyrylady jáne osyndaı qorytyndynyń quraýysh bóligi bolyp tabylady.

      4. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysy kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organyna jiberiledi.

      Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysy qaǵaz jetkizgishte qujat túrinde resimdelgen jaǵdaıda, mundaı qorytyndy úsh danada resimdeledi, onyń biri ýákiletti keden organynda qalady, al basqalary kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organyna jiberiledi.

      5. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekette Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organdary júrgizgen kedendik saraptama nátıjelerin taný jaǵdaılary men tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

470-bap. Qosymsha jáne qaıtalama kedendik saraptamalar

      1. Buryn zerttelgen taýarlarǵa, kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattarǵa, taýarlar men qujattardy sáıkestendirý quraldaryna qatysty jańa máseleler týyndaǵan kezde keden organy qosymsha kedendik saraptama taǵaıyndaýy múmkin.

      Qosymsha kedendik saraptama kedendik saraptama júrgizgen Qazaqstan Respýblıkasynyń ýákiletti keden organyna ne saraptama uıymyna (sarapshysyna) taǵaıyndalady.

      2. Deklarant kedendik, onyń ishinde qosymsha saraptama nátıjelerimen kelispegen jaǵdaıda, keden organy qaıtalama kedendik saraptama taǵaıyndaýy múmkin.

      Qaıtalama kedendik saraptama buryn júrgizilgen kedendik saraptama kezinde zerttelgen sol taýarlardy, kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattardy, taýarlar men qujattardy sáıkestendirý quraldaryn zertteý úshin jáne sol máselelerdi sheshý úshin taǵaıyndalady.

      Qaıtalama kedendik saraptama kedendik saraptama júrgizgen ýákiletti keden organyna nemese saraptama uıymyna, sol sııaqty ózge de saraptama uıymyna da taǵaıyndalýy múmkin.

      Qaıtalama kedendik saraptama júrgizý kedendik, onyń ishinde qosymsha saraptamany júrgizgen kedendik sarapshyny (sarapshyny) qospaǵanda, eki jáne odan kóp kedendik sarapshydan (sarapshylardan) turatyn komıssııaǵa tapsyrylady. Kedendik, onyń ishinde qosymsha saraptamany júrgizgen kedendik sarapshylar (sarapshylar) qaıtalama kedendik saraptama júrgizgen kezde oǵan qatysýy jáne komıssııaǵa qajetti túsindirmeler berýi múmkin.

      3. Qosymsha jáne qaıtalama kedendik saraptamalardy júrgizý kezinde kedendik sarapshyǵa (sarapshyǵa) mindetti túrde buryn júrgizilgen kedendik saraptamanyń nátıjeleri usynylady.

471-bap. Kedendik saraptamany júrgizý úshin taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý, kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattardy, osyndaı taýarlar men qujattardy sáıkestendirý quraldaryn alyp qoıý

      1. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary kedendik saraptamany júrgizý úshin taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alady.

      2. Arnaıy bilimderdi paıdalaný jáne tehnıkalyq quraldardy qoldaný qajet bolǵan kezde taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qatysýymen júrgizilýi múmkin. Taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýǵa kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qatysýy úshin keden organynyń laýazymdy adamynyń ýákiletti keden organyna ótinishhaty negiz bolyp tabylady.

      3. Taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri olardy zertteý múmkindigin jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes standarttaý jónindegi qujattarǵa sáıkes talaptardyń saqtalýyn qamtamasyz etetin eń az mólsherde iriktep alynady.

      4. Taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýdy júrgizý nátıjeleri boıynsha taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý aktisi jasalady, onyń nysanyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      Taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý aktisi úsh danada jasalady, onyń bireýi deklarantqa, ol bolmaǵan jaǵdaıda – eger taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa anyqtalsa, oǵan, al halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ótkiziletin taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kezinde taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatoryna tabys etilýge (jiberilýge) jatady.

      5. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýdy deklaranttyń qatysýymen, ol bolmaǵan jaǵdaıda – eger taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa anyqtalsa, onyń qatysýymen, al halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ótkiziletin taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kezinde taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory ókiliniń qatysýymen iriktep alady.

      Keden organynyń talap etýi boıynsha atalǵan tulǵalar keden organdarynyń laýazymdy adamdaryna taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kezinde járdemdesýge, onyń ishinde qajetti júk jáne ózge de operaııalardy óz esebinen jasaýǵa mindetti.

      6. Keden organdarynyń laýazymdy adamdary taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin deklarant nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa bolmaǵan kezde, osy Kodekstiń 413-baby 6-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda, eki kýágerdiń qatysýymen, al osy Kodekstiń 413-baby 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen jaǵdaıda – taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatory ókiliniń qatysýymen, al ol bolmaǵan kezde eki kýágerdiń qatysýymen iriktep alýy múmkin.

      7. Keden organy deklarantta nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵada taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý nátıjesinde týyndaǵan shyǵystardy ótemeıdi.

      8. Kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy kedendik saraptama aıaqtalǵannan keıin ony júrgizý barysynda jumsalmaǵan taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes osyndaı taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri kómilýge, joıylýǵa nemese kádege jaratylýǵa jatatyn jaǵdaılardy qospaǵanda, deklarantqa nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵaǵa, al halyqaralyq poshta jóneltilimderimen ótkiziletin taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alý kezinde – taǵaıyndalǵan poshta baılanysy operatoryna qaıtarady.

      Kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy kedendik saraptamany júrgizgen ýákiletti keden organynan taýarlardyń synamalary jáne (nemese) úlgileri alynǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı deklarantqa nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵaǵa osyndaı taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin qaıtarý týraly habarlaıdy.

      9. Deklarant nemese taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa kórsetilgen aqparatty alǵan kúnnen bastap on bes jumys kúni ishinde almaǵan taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin osy Kodekstiń 52-taraýyna sáıkes keden organdary kidirtedi.

      10. Kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattarǵa, sáıkestendirý quraldaryna qatysty kedendik saraptamany júrgizý úshin mundaı qujattar men sáıkestendirý quraldaryn keden organdary ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen alyp qoıady. Kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattardy, sáıkestendirý quraldaryn alyp qoıý týraly qujattardy, sáıkestendirý quraldary men taýarlardy alyp qoıý týraly akt jasalady, onyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      11. Kedendik saraptama aıaqtalǵannan keıin kedendik, kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq jáne ózge de qujattardy, sondaı-aq osyndaı taýarlar men qujattardy sáıkestendirý quraldaryn kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy mundaı qujattary alyp qoıylǵan tulǵaǵa qaıtarady.

      Kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy kedendik saraptamany júrgizgen ýákiletti keden organynan alyp qoıylǵan qujattardy alǵan kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı mundaı qujattar alyp qoıylǵan tulǵaǵa olardy qaıtarý týraly habarlaıdy.

      Eskertý. 471-bapqa ózgeris engizildi - QR 05.10.2018 № 184-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

472-bap. Kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) kedendik saraptamany júrgizý kezindegi quqyqtary men mindetteri

      1. Kedendik sarapshy (sarapshy) kedendik saraptamany júrgizý kezinde:

      1) kedendik saraptamany júrgizýge qatysty materıaldarmen tanysýǵa;

      2) ýákiletti keden organy basshysynyń kelisimimen kedendik saraptamany júrgizýge basqa da kedendik sarapshylardy tartýǵa;

      3) eger qoıylǵan máseleler onyń quzyretinen tys bolsa, materıaldardy jáne qujattardy, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin alǵan kúnnen bastap bir jumys kúni ishinde kedendik saraptama júrgizýden nemese óziniń quzyretine kirmeıtin máselelerge jaýaptar berýden bas tartýǵa;

      4) kedendik saraptama júrgizý úshin materıaldardy alǵan kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde kedendik saraptama júrgizý úshin qajetti qosymsha materıaldar men qujattardy, onyń ishinde taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin jazbasha nysanda suratýǵa;

      5) óziniń arnaıy jáne (nemese) ǵylymı bilimderi men quzyretine sáıkes aldyna qoıylǵan máselelerdi naqtylaýǵa;

      6) kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyna keden organdary úshin mańyzy bar jáne olar boıynsha máseleler qoıylmaǵan mán-jaılar týraly tujyrymdar qosýǵa;

      7) jarııalanǵan arnaıy jáne ózge de derekkózderden ǵylymı-tehnıkalyq aqparatty paıdalanýǵa;

      8) taýarlardyń synamalaryna jáne (nemese) úlgilerine óziniń synaqtary men zertteýleriniń nátıjelerin jáne (nemese) taýarlardyń synamalaryna jáne (nemese) úlgilerine basqa zertteý uıymdary nemese saraptama uıymdary júrgizgen zertteý nátıjelerin paıdalanýǵa quqyly.

      2. Kedendik sarapshy (sarapshy) kedendik saraptamany júrgizý kezinde:

      1) kedendik saraptamaǵa qatysty materıaldarmen tanysýǵa;

      2) eger taýarlar synamalarynyń jáne (nemese) úlgileriniń sany ony júrgizýge jetkiliksiz bolsa, materıaldardy, qujattardy, taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin alǵan kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde kedendik saraptama júrgizýden bas tartýǵa;

      3) zertteýlerdiń nátıjelerin tolyq, jan-jaqty jáne obektıvti túrde baǵalaý negizinde kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyn daıyndaýǵa;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik saraptamany júrgizý nátıjesinde alynǵan málimetterdi jarııa etpeýge jáne ony úshinshi tulǵalarǵa bermeýge;

      5) kedendik saraptama júrgizýdiń belgilengen merzimderin saqtaýǵa mindetti.

      3. Kedendik sarapshy (sarapshy) óz mindetterin oryndamaǵan nemese tıisinshe oryndamaǵan jaǵdaıda, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

473-bap. Kedendik saraptamany taǵaıyndaý jáne júrgizý kezinde deklaranttyń, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵanyń quqyqtary

      1. Kedendik saraptamany taǵaıyndaý jáne júrgizý kezinde deklarant, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵa:

      1) kedendik sarapshyǵa (sarapshyǵa) qosymsha suraqtar qoıý týraly ótinishhatty olar boıynsha kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyn alý úshin málimdeýge;

      2) kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organynda kedendik sarapshynyń (sarapshynyń) qorytyndysyn alýǵa;

      3) kedendik saraptama júrgizý úshin keden organdarynyń taýarlardyń synamalaryn jáne (nemese) úlgilerin iriktep alýy kezinde qatysýǵa;

      4) qaıtalama kedendik saraptama júrgizý týraly ótinishhatty málimdeýge;

      5) kedendik saraptama júrgizý úshin qajetti aqparatty jáne (nemese) qujattardy usynýǵa quqyly.

      2. Deklaranttyń, taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar ózge tulǵanyń ótinishhaty qanaǵattandyrylǵan jaǵdaıda, kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy tıisti sheshim qabyldaıdy.

      Ótinishhatty qanaǵattandyrýdan bas tartylǵan kezde kedendik saraptamany taǵaıyndaǵan keden organy ótinishhat bergen tulǵaǵa bul týraly bas tartýdyń sebepterin kórsete otyryp habarlaıdy.

474-bap. Sarapshylyq qyzmet salasyndaǵy yntymaqtastyq

      Kedendik saraptamalar júrgizetin ýákiletti keden organdary birlesken zertteýler júrgizý, ǵylymı jáne ádistemelik aqparat almasý, kedendik sarapshylardy kásibı daıarlaý jáne olardyń biliktiligin arttyrý maqsatynda sarapshylyq qyzmetti júzege asyratyn uıymdarmen jáne mekemelermen yntymaqtasýǵa quqyly.

55-taraý. TEKSERÝ NÁTIJELERI TÝRALY HABARLAMAǴA JÁNE (NEMESE) BUZÝShYLYQTARDY JOIý TÝRALY HABARLAMAǴA ShAǴYM JASAÝ TÁRTIBI

475-bap. Shaǵym jasaý quqyǵy

      1. Tekserý nátıjeleri týraly habarlamaǵa jáne (nemese) buzýshylyqtardy joıý týraly habarlamaǵa (budan ári osy taraýdyń maqsatynda – habarlama) shaǵym jasaý osy taraýda kózdelgen erekshelikter eskerile otyryp, Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen júzege asyrylady.

      2. Habarlamaǵa:

      1) ózine qatysty habarlama shyǵarylǵan deklaranttyń ne onyń ókiliniń;

      2) ózine qatysty habarlama shyǵarylǵan, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵanyń ne onyń ókiliniń shaǵym jasaý quqyǵy bar.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵalar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes habarlamaǵa sot tártibimen shaǵym jasaýǵa quqyly.

476-bap. Shaǵym berý tártibi men merzimderi

      1. Shaǵym habarlama tabys etilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap otyz jumys kúni ishinde ýákiletti organǵa beriledi.

      Bul rette shaǵymnyń kóshirmesi habarlamany shyǵarǵan keden organyna jiberilýge tıis.

      Shaǵymdy berý tásiline qaraı:

      1) ózi kelý tártibimen – ýákiletti organnyń shaǵymdy alǵan kúni;

      2) poshta arqyly – poshta operatorynyń qabyldaý týraly belgisi qoıylǵan kún ýákiletti organǵa shaǵym bergen kún bolyp tabylady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen merzimdi dáleldi sebeppen ótkizip alǵan jaǵdaıda, ýákiletti organ shaǵym berýshi tulǵanyń ótinishhaty boıynsha bul merzimdi qalpyna keltirýi múmkin.

      3. Ýákiletti organ shaǵym berýdiń ótkizip alynǵan merzimin qalpyna keltirý maqsatynda ózine qatysty kedendik tekserý júrgizilgen jeke tulǵanyń, sondaı-aq shaǵym bergen tulǵa basshysynyń jáne (nemese) bas býhgalteriniń (ol bolǵan jaǵdaıda) eńbekke ýaqytsha jaramsyzdyǵyn dáleldi sebep retinde tanıdy.

      Osy tarmaqtyń erejeleri ózderine qatysty kedendik tekserý júrgizilgen jeke tulǵalarǵa, sondaı-aq uıymdyq qurylymynda joǵaryda atalǵan tulǵalar bolmaǵan kezde olardy almastyratyn adamdardyń bolýy kózdelmeıtin, osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen tulǵalarǵa qoldanylady.

      Bul rette shaǵym berýdiń ótkizip alynǵan merzimin qalpyna keltirý týraly ótinishhatqa osy tarmaqtyń birinshi bóliginde atalǵan tulǵalardyń eńbekke ýaqytsha qabiletsizdigi kezeńin rastaıtyn qujat jáne shaǵym bergen tulǵanyń uıymdyq qurylymyn belgileıtin qujat qosa berilýge tıis.

      4. Ýákiletti organ shaǵym berýdiń ótkizip alynǵan merzimin qalpyna keltirý týraly ótinishhatty osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵa shaǵym men ótinishhatty osy baptyń 3-tarmaǵynda atalǵan tulǵalardyń eńbekke ýaqytsha jaramsyzdyǵy kezeńi aıaqtalǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı bergen jaǵdaıda ǵana qanaǵattandyrady.

      5. Ýákiletti organǵa shaǵym bergen adam osy shaǵym boıynsha sheshim qabyldanǵanǵa deıin ony óziniń jazbasha ótinishi negizinde keri qaıtaryp ala alady.

      Shaǵymdy keri qaıtaryp alý osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen merzim saqtalǵan jaǵdaıda ony qaıtadan shaǵym berý quqyǵynan aıyrmaıdy.

      Osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵa kóshpeli kedendik tekserý taǵaıyndalǵan kúnnen bastap ol aıaqtalǵan kúnge deıingi kezeńde shaǵymdy keri qaıtaryp alýdy júrgizýge quqyly emes.

477-bap. Shaǵymnyń nysany men mazmuny

      1. Shaǵym jazbasha nysanda beriledi.

      2. Shaǵymda mynalar kórsetilýge tıis:

      1) shaǵymǵa qol qoıylǵan kún;

      2) shaǵym beriletin ýákiletti organnyń ataýy;

      3) shaǵym berýshi tulǵanyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger bul jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) ne tolyq ataýy, onyń turǵylyqty jeri (turǵan jeri);

      4) sáıkestendirý nómiri;

      5) habarlama usynǵan keden organynyń ataýy;

      6) shaǵym berýshi tulǵa óz talaptaryn negizdeıtin mán-jaılar, sondaı-aq osy mán-jaılardy rastaıtyn málimetter;

      7) qosa berilip otyrǵan qujattardyń tizbesi.

      3. Shaǵymdy qaraý úshin mańyzy bar ózge de málimetter shaǵymda kórsetilýi múmkin.

      4. Shaǵym bergen tulǵa ne onyń ókili shaǵymǵa qol qoıady.

      5. Shaǵymǵa mynalar qosa beriledi:

      1) shaǵym jasalyp otyrǵan habarlamanyń jáne kedendik tekserý aktisiniń kóshirmesi;

      2) shaǵym bergen tulǵa óz talaptaryn negizdegen mán-jaılardy rastaıtyn qujattar;

      3) iske qatysy bar ózge de qujattar.

478-bap. Shaǵymdy qaraýdan bas tartý

      1. Ýákiletti organ:

      1) eger shaǵym berý merzimin qalpyna keltirý týraly ótinishhat shaǵymǵa qosa berilmese, osy Kodekstiń 476-babynda belgilengen shaǵym jasaý merzimin buza otyryp shaǵym berilgen;

      2) shaǵym osy Kodekstiń 477-babynda belgilengen talaptarǵa sáıkes kelmegen;

      3) shaǵymdy osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalmaǵan adam shaǵym bergen;

      4) osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan adamnyń shaǵymda baıandalǵan máseleler boıynsha sotqa talap qoıý aryzyn bergen jaǵdaılarda shaǵymdy qaraýdan bas tartady.

      2. Ýákiletti organ osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda shaǵym tirkelgen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde shaǵym bergen tulǵaǵa shaǵymdy qaraýdan bas tartý týraly jazbasha nysanda habarlaıdy.

      Ýákiletti organ osy baptyń 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda tulǵanyń sotqa júginý faktisi anyqtalǵan kúnnen bastap on jumys kúni ishinde shaǵym bergen tulǵaǵa shaǵymdy qaraýdan bas tartý týraly mundaı bas tartýdyń sebebin kórsete otyryp, jazbasha nysanda habarlaıdy.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) jáne 3) tarmaqshalarynda kózdelgen jaǵdaılarda ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraýdan bas tartýy tulǵanyń osy Kodekstiń 476-babynda belgilengen merzim sheginde shaǵymdy qaıta berý quqyǵyn joımaıdy.

479-bap. Shaǵymdy qaraý tártibi

      1. Osy Kodekstiń 481-babyna sáıkes shaǵymdy qaraý merzimderin uzartý jáne toqtata turý jaǵdaılaryn qospaǵanda, shaǵym boıynsha – shaǵym tirkelgen kúnnen bastap otyz jumys kúninen aspaıtyn merzimde, al Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes monıtorıngke jatatyn iri salyq tóleýshilerdiń shaǵymdary boıynsha shaǵym tirkelgen kúnnen bastap qyryq bes jumys kúninen aspaıtyn merzimde ýájdi sheshim shyǵarylady.

      2. Ýákiletti organ shaǵymdy qaraý kezinde osy Kodekstiń 418-babynda belgilengen tártippen jospardan tys kóshpeli kedendik tekserý taǵaıyndaýǵa quqyly.

      Shaǵymdy qaraý merzimi osy Kodekstiń 481-babynda aıqyndalǵan tártippen uzartylýy jáne (nemese) toqtatyla turýy múmkin.

      Shaǵym jasalyp otyrǵan máseleler sheginde shaǵym qaralady.

      Osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵalar shaǵymdy qaraýǵa ózderi tekserý barysynda usynbaǵan qujattardy bergen jaǵdaıda, ýákiletti organ mundaı qujattardy qaraý kezinde taǵaıyndalǵan kóshpeli kedendik tekserý barysynda olardyń anyqtyǵyn anyqtaýǵa quqyly.

      Ýákiletti organ shaǵymdy qaraý kezinde:

      1) shaǵym bergen tulǵaǵa jáne (nemese) keden organyna shaǵymda baıandalǵan máseleler boıynsha qosymsha aqparatty ne túsindirmelerdi jazbasha nysanda usyný týraly suraý salýlar jiberý;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, sondaı-aq shet memleketterdiń tıisti organdaryna jáne ózge de uıymdarǵa mundaı organdar men uıymdardyń quzyretindegi máseleler boıynsha suraý salýlar jiberýge;

      3) shaǵymda baıandalǵan máseleler boıynsha shaǵym bergen tulǵamen kezdesýler ótkizýge;

      4) keden organdarynyń tekserý júrgizýge qatysqan laýazymdy adamdarynan týyndaǵan máseleler boıynsha túsindirmeler suratýǵa quqyly.

      Ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý jónindegi óz ókilettikterin júzege asyrýy kezinde onyń qyzmetine aralasýǵa jáne shaǵymdy qaraýǵa qatysy bar tulǵalarǵa qandaı da bir yqpal etýge tyıym salynady.

480-bap. Shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha sheshim shyǵarý

      1. Habarlamaǵa shaǵymdardy qaraý úshin ýákiletti organ Apellıaııalyq komıssııa qurady.

      Apellıaııalyq komıssııanyń quramyn jáne ol týraly erejeni ýákiletti organ bekitedi.

      Shaǵymdy qaraý aıaqtalǵan soń ýákiletti organ Apellıaııalyq komıssııanyń sheshimin eskere otyryp, jazbasha nysanda sheshim shyǵarady.

      2. Habarlamaǵa shaǵymdardy qaraý kezinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń barlyq ekiushty jaılary jáne rettelmegen máseleleri shaǵym bergen tulǵanyń paıdasyna sheshilip qabyldanady.

      3. Shaǵymdy qaraý qorytyndysy boıynsha ýákiletti organ mynadaı sheshimderdiń birin shyǵarady:

      shaǵym jasalyp otyrǵan habarlamany ózgerissiz, al shaǵymdy qanaǵattandyrýsyz qaldyrý;

      shaǵym jasalyp otyrǵan habarlamanyń tolyq nemese bir bóliginde kúshin joıý.

      4. Shaǵym boıynsha sheshim – shaǵym bergen tulǵaǵa, al kóshirmesi habarlama shyǵarǵan keden organyna jazbasha nysanda jiberiledi nemese tabys etiledi.

      5. Shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shaǵym jasalyp otyrǵan habarlamanyń bir bóliginde kúshi joıylǵan jaǵdaıda, habarlama usynǵan keden organy habarlamaǵa shaǵymdy qaraý qorytyndysy týraly habarlama shyǵarady jáne ony shaǵym bergen tulǵaǵa shaǵym boıynsha sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúninen keshiktirmeı jiberedi. Habarlamaǵa shaǵymdy qaraý nátıjeleri týraly habarlamanyń nysanyn ýákiletti organ bekitedi.

      Ýákiletti organnyń osy Kodekste belgilengen negizde jáne tártippen shyǵarylǵan sheshimi keden organdarynyń oryndaýy úshin mindetti.

481-bap. Shaǵymdy qaraý merzimin toqtata turý jáne (nemese) uzartý

      1. Shaǵymdy qaraý merzimi mynadaı:

      1) shaǵymdy qaraý barysynda taǵaıyndalǵan jospardan tys kóshpeli kedendik tekserý júrgizilgen jaǵdaıda – osy Kodekstiń 418-babynda belgilengen tártippen osyndaı tekserý taǵaıyndalǵan kúnnen bastap ýákiletti organ tekserý aktisin alǵannan keıin on bes jumys kúni ótken kúnge deıingi ýaqyt kezeńine;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik organdaryna, sondaı-aq shet memleketterdiń tıisti organdaryna jáne ózge de uıymdarǵa mundaı organdar men uıymdardyń quzyretindegi máseleler boıynsha suraý salýlar jiberilgen jaǵdaıda – osyndaı suraý salý jiberilgen kúnnen bastap jaýap alynǵan kúnge deıingi ýaqyt kezeńine toqtatyla turady.

      2. Shaǵymdy qaraý merzimin toqtata turý týraly ýákiletti organ shaǵym bergen tulǵaǵa kórsetilgen merzimniń toqtatyla turý sebepterin kórsete otyryp, suraý salý jiberilgen kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde jazbasha nysanda habarlaıdy.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen shaǵymdy qaraý merzimi mynadaı:

      1) osy Kodekstiń 475-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵa shaǵymǵa tolyqtyrýlar usynǵan jaǵdaıda – on bes jumys kúnine uzartylady.

      Bul rette osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen merzim shaǵymǵa tolyqtyrýlardy keıinnen berýdiń árbir jaǵdaıynda osy tarmaqshada kórsetilgen merzimge uzartylady;

      2) shaǵym jasalyp otyrǵan máseleni qosymsha zerdeleý qajet bolǵan jaǵdaıda ýákiletti organ toqsan jumys kúnine deıin uzartady.

      Ýákiletti organ shaǵymdy qaraý merzimin uzartqan jaǵdaıda, shaǵym bergen tulǵaǵa shaǵymdy qaraý merzimi uzartylǵan kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde habarlama jiberiledi.

482-bap. Ýákiletti organ sheshiminiń nysany men mazmuny

      Ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha sheshiminde mynalar kórsetilýge tıis:

      1) sheshim qabyldanǵan kún;

      2) shaǵym jiberilgen ýákiletti organnyń ataýy;

      3) shaǵym bergen tulǵanyń tegi, aty, ákesiniń aty (eger bul jeke basty kýálandyratyn qujatta kórsetilse) ne tolyq ataýy;

      4) sáıkestendirý nómiri;

      5) shaǵym jasalyp otyrǵan habarlamanyń qysqasha mazmuny;

      6) shaǵymnyń máni;

      7) ýákiletti organ shaǵym boıynsha sheshim shyǵarý kezinde basshylyqqa alǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasynyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasy zańnamasynyń normalaryna silteme jasalǵan negizdeme.

483-bap. Ýákiletti organǵa nemese sotqa shaǵym (aryz) berýdiń saldary

      1. Ýákiletti organǵa nemese sotqa shaǵym (aryz) berý shaǵym jasalyp otyrǵan bólikte habarlamany oryndaý merzimin toqtata turady.

      2. Ýákiletti organǵa shaǵym berilgen kezde shaǵym jasalyp otyrǵan bólikte habarlamany oryndaý shaǵym boıynsha sheshim shyǵarylǵanǵa deıin toqtatyla turady.

      Sotqa aryz berilgen jaǵdaıda, shaǵym jasalyp otyrǵan bólikte habarlamany oryndaý sot aryzdy is júrgizýge qabyldaǵan kúnnen bastap sot aktisi zańdy kúshine engenge deıin toqtatyla turady.

7-BÓLIM. KEDEN ISI SALASYNDAǴY TULǴALAR QYZMETINIŃ EREKShELIKTERI. ÝÁKILETTI EKONOMIKALYQ OPERATOR

56-taraý. KEDEN ISI SALASYNDAǴY TULǴALAR QYZMETINIŃ EREKShELIKTERI TÝRALY JALPY EREJELER

484-bap. Keden isi salasyndaǵy tulǵalar qyzmetiniń erekshelikteri

      1. Keden organdary baqylaıtyn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasymen retteletin, tulǵalardyń keden ókilderi, kedendik tasymaldaýshylar, ýaqytsha saqtaý qoımalarynyń ıeleri, keden qoımalarynyń ıeleri, erkin qoımalardyń ıeleri jáne bajsyz saýda dúkenderiniń ıeleri retinde qyzmetter kórsetýge baılanysty qyzmeti keden isi salasyndaǵy tulǵalar qyzmetiniń (budan ári osy taraýda - keden isi salasyndaǵy qyzmet) erekshelikteri bolyp tabylady.

      2. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan jáne keden organy tıisinshe keden ókilderiniń tizilimine, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine, ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine, keden qoımalary ıeleriniń tizilimine, erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine, bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine (budan ári osy taraýda – keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderi) engizgen zańdy tulǵalar júzege asyrýǵa quqyly.

      3. Keden organynyń keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵalardy keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine engizý sharttary men tártibi, olarǵa engizilgen zańdy tulǵalardy bul tizilimderden alyp tastaý negizderi, osyndaı tizilimderge ózgerister engizý tártibi, olarǵa engizilgen zańdy tulǵalardy bul tizilimderden alyp tastaý tártibi, sondaı-aq mundaı tulǵalardyń qyzmetin toqtata turý jáne qaıta bastaý negizderi men tártibi keden isi salasyndaǵy árbir qyzmet túrine qatysty osy Kodekste aıqyndalady.

      4. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine engizýge úmitker zańdy tulǵalarǵa qatysty olarǵa engizý sharttarynyń saqtalýyn tekserý kezinde, sondaı-aq keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine engizilgen zańdy tulǵalardyń qyzmetin baqylaý kezinde osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaý nysandary jáne kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalar qoldanylýy múmkin.

485-bap. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderi

      1. Keden organdary osy Kodekste belgilengen tártippen keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderin júrgizedi.

      Keden organynyń zańdy tulǵalardy keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine engizýi týraly, olarǵa engizilgen zańdy tulǵalardy bul tizilimderden alyp tastaý týraly, tizilimge engizilgen kezde zańdy tulǵa málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat, sondaı-aq keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń qyzmetin toqtata turý, qaıta bastaý týraly aqparat tıisti buıryq qabyldanǵan kúnnen keıingi eki jumys kúninen keshiktirilmeı ýákiletti organnyń ınternet-resýrsynda ornalastyrylady.

      2. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary júrgizetin keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderi negizinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń jalpy tizilimderin qalyptastyrady jáne olardy aıyna bir retten sıretpeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrýdy qamtamasyz etedi.

      Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń jalpy tizilimderiniń nysandaryn, olardy qalyptastyrý jáne júrgizý tártibin, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary júrgizetin keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderinde qamtylatyn derekterdi usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

486-bap. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý mundaı qamtamasyz etý keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimderine engizýdiń sharty bolyp tabylatyn jaǵdaılarda beriledi.

      2. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekske sáıkes mundaı tulǵanyń kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý mindeti týyndaǵan ne onyń kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, tóleýshimen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha ortaq mindeti bolǵan jaǵdaılarda, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵanyń mundaı kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý mindetiniń oryndalýyn qamtamasyz etedi.

      3. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵa keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tıisti tizilimin júrgizýge ýákilettik berilgen, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen keden organyna ne osy Kodekske sáıkes aıqyndalatyn ózge de keden organyna beredi.

      4. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetiniń oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderimen qamtamasyz etiledi.

      5. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin mundaı tulǵa osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderdiń kez kelgenin tańdaýǵa quqyly.

      6. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýy osy baptyń 5-tarmaǵy eskerile otyryp, osyndaı qamtamasyz etýdi beretin zańdy tulǵanyń tańdaýy boıynsha birneshe tásilmen qamtamasyz etilýi múmkin.

      7. Eger keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń aýystyrylatynyna osy Kodekstiń 12-taraýyna, 142 jáne 353-baptaryna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa jáne (nemese) keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý týraly talap jibermese jáne (nemese) kepil nysanasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi bergen zańdy tulǵa osy baptyń 5-tarmaǵyn eskere otyryp, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqa tásilge aýystyrýdy júzege asyrýǵa quqyly.

      8. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýy – osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrý kezeńi ishinde úzdiksiz, al kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha, onyń ishinde ortaq mindettiń oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet toqtatylǵanǵa deıin qamtamasyz etilýge tıis.

      9. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderin qoldaný tártibin, qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqaǵa aýystyrý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      10. Eger keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý úshin mundaı qamtamasyz etý mólsheri belgilengen shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý kepilgerlik sharty nemese múlik kepili týraly shart nemese saqtandyrý sharty jasalǵan kúnge (mundaı sharttarǵa ózgerister engizilgen kezde – kepilgerlik shartyna nemese múlik kepili týraly shartqa nemese saqtandyrý shartyna ózgerister engizý týraly shart jasalǵan kúnge) qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha, al keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen kezde ózge tásildermen:

      1) tıisti tizilimge engizý maqsatynda keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý berilgen kezde – keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵaǵa jiberiletin, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizýdiń ózge de sharttaryn saqtaý týraly habarlama keden organynda tirkelgen kúnge;

      2) zańdy tulǵany keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizý shartyn saqtaý maqsatynda keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵanyń qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrý týraly ótinishin keden organy tirkegen kúnge ne keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń basqasy berilgen kezde júrgiziledi.

      11. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi qaıtarý mundaı tulǵanyń kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindeti bolmaǵan kezde mynadaı:

      1) keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizýden bas tartylǵan;

      2) osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrylǵaný;

      3) zańdy tulǵa keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaılarda júzege asyrylady.

      12. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylǵan aqshany esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) mundaı qamtamasyz etý berilgen keden organy osy Kodekstiń 113 jáne 114-baptaryna sáıkes júzege asyrady.

      13. Eger keden ókili jáne (nemese) kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyratyn (qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker) zańdy tulǵa bir mezgilde ýákiletti ekonomıkalyq operator bolyp tabylsa (ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýge úmitker bolsa), keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý jáne (nemese) ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý zańdy tulǵa:

      1) keden ókilderiniń tizilimi men kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine;

      2) keden ókilderiniń tizilimi men ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine;

      3) kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimi men ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine;

      4) keden ókilderiniń tizilimine, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimi men ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kezde osy Kodekstiń 489-babynyń 2) tarmaqshasyna, 496-babynyń 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasyna jáne 535-babynyń 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20 jáne 21-tarmaqtaryna sáıkes aıqyndalǵan qamtamasyz etýlerdiń biriniń eń joǵary somasy mólsherinde beriledi.

      14. Osy baptyń 13-tarmaǵyna sáıkes berilgen, keden ókili jáne (nemese) kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy baptyń 2-tarmaǵyna jáne osy Kodekstiń 535-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etedi.

      15. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy ekinshi deńgeıdegi bankke jáne (nemese) kepilgerge kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý týraly talapty bank kepildiginde jáne (nemese) kepilgerlik shartynda kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempınge qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵannan keıin bes jumys kúni ishinde jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpul esepke jazylady.

      Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý jónindegi talabyn:

      mundaı talapty alǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde – ekinshi deńgeıdegi banktiń;

      mundaı talapty alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde kepilgerdiń bujytpaı jáne mindetti oryndaýyna jatady.

      Ekinshi deńgeıdegi bank kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan kezde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Kepilger kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrǵany nemese bólip tólegeni úshin mundaı paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda, ósimpuldar, paıyzdar tóleýdi qosa alǵanda, tóleýshi sııaqty kólemde keden organy aldynda jaýapty bolady.

      Kepil nysanasyna óndirip alýdy qoldaný Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

487-bap. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵalardyń jaýaptylyǵy

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń talaptaryn saqtamaǵany úshin keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵalar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

57-taraý. KEDEN ÓKILI

488-bap. Keden ókiliniń qyzmeti

      1. Keden ókilderiniń tizilimin ýákiletti organ júrgizedi.

      2. Keden ókiliniń deklaranttarmen nemese ózge de múddeli tulǵalarmen qatynasy sharttyq negizde týyndaıdy.

      3. Kedendik operaııalar jasalǵan kezde keden ókili úshin osy Kodekske sáıkes deklarant nemese ózge de múddeli tulǵalar kedendik operaııalar jasaǵan kezde belgilengenge jáne qoıylǵanǵa qaraǵanda neǵurlym qolaısyz jaǵdaılar belgilenbeýge nemese anaǵurlym qatań talaptar qoıylmaýǵa tıis.

489-bap. Keden ókilderiniń tizilimine engizý sharttary

      Keden ókili retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany keden ókilderiniń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) ókili bolyp otyrǵan tulǵalardyń múlkine zııan keltirý nemese osy tulǵalarmen jasalǵan sharttardy buzý saldarynan bastalýy múmkin keden ókiliniń azamattyq jaýapkershiliginiń táýekelin, saqtandyrý shartynda belgilenetin saqtandyrý somasyna saqtandyrý shartynyń bolýy;

      2) Komıssııa aıqyndaıtyn mólsherde, al keden ókili retindegi qyzmet aıasy kedendik áketý bajdary salynbaıtyn jáne eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalar jasaýmen shekteletin zańdy tulǵaǵa qatysty valıýta baǵamy qoldanyla otyryp, bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      3) ýákiletti organǵa keden ókilderiniń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      4) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

490-bap. Keden ókilderiniń tizilimine engizý tártibi

      1. Keden ókilderiniń tizilimine engizý týraly ótinish ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Keden ókilderiniń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Ótinishke málimdelgen málimetterdi rastaıtyn mynadaı qujattar qosa beriledi:

      1) osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý týraly málimetter;

      2) azamattyq-quqyqtyq jaýapkershilikti saqtandyrý sharty.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen qujattardy usyný olarda qamtylǵan aqparatty memlekettik aqparattyq júıelerden jáne (nemese) málimetter nysanynan alý múmkin bolǵan jaǵdaıda talap etilmeıdi.

      4. Ýákiletti organ qosa berilgen qujattary bar ótinishti ýákiletti organǵa kelip túsken kúnnen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      5. Tizilimge engizý týraly sheshim ýákiletti organ basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne ýákiletti organ basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      6. Keden ókilderiniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 489-babynda belgilengen sharttarǵa saı kelmegen jaǵdaıda qabyldanady. Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      7. Tulǵa keden ókilderiniń tizilimine engizilgen nemese engizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, ýákiletti organ ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

491-bap. Keden ókilderiniń tizilimine engizilgen tulǵalardyń qyzmetin toqtata turý men qaıta bastaý negizderi jáne tártibi

      1. Mynalar keden ókilderiniń tizilimine engizilgen tulǵalardyń qyzmetin toqtata turý negizderi bolyp tabylady:

      1) keden ókili retinde qyzmetin toqtata turý týraly keden ókiliniń jazbasha ótinishi;

      2) keden organy osy Kodekstiń 489-babynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen, keden ókilderiniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 494-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndamalǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 494-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen mindetter oryndalmaǵan jaǵdaıda;

      5) keden ókili retindegi qyzmet sheńberinde keden ókilderiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha keden ókiliniń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha keden ókiliniń qyzmeti keden ókilderiniń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha keden ókiliniń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Keden ókiliniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim ýákiletti organ basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne ýákiletti organ basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Keden ókiliniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap zańdy tulǵanyń keden ókili retinde qyzmetti júzege asyrýyna jol berilmeıdi.

      5. Keden ókili óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin ýákiletti organǵa keden ókiliniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish usynady.

      Keden ókili retindegi qyzmet keden ókiliniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi ýákiletti organda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde ýákiletti organ basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne ýákiletti organ basshysy orynbasarynyń buıryǵymen qaıta bastalady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen keden ókiliniń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, keden ókiliniń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen keden ókili retinde qyzmetti qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi keden ókiliniń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      6. Keden ókiliniń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshim keden ókiline tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

492-bap. Keden ókilderiniń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Keden ókilderiniń tiziliminen keden ókilin alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) osy Kodekstiń 494-baby 1-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 353-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndamaý ne tıisinshe oryndamaý;

      2) keden ókilderiniń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly keden ókiliniń ótinishi;

      3) keden ókilderiniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) zańdy tulǵanyń qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, keden ókilderiniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) keden ókiliniń qyzmetin qaıta bastaý týraly keden ókiliniń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 491-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, keden ókiliniń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) keden ókiliniń qyzmetin osy Kodekstiń 491-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtata turǵan sebepterdi osy Kodekstiń 491-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzimde joımaý;

      7) keden ókilin kúntizbelik bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 551-babyna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtary úshin eki retten kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý;

      8) keden ókili retindegi qyzmet sheńberinde keden ókiliniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi.

      2. Keden ókilderiniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim alyp tastaý sebepteri kórsetile otyryp, ýákiletti organ basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne ýákiletti organ basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Keden ókilin keden ókilderiniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim keden ókiline tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

      4. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha keden ókilderiniń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, atalǵan tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıta bergen ótinishin ýákiletti organ tulǵany osyndaı tizilimnen alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

493-bap. Keden ókiliniń quqyqtary

      1. Keden ókili kedendik operaııalardy jasaǵan kezde keden organdarymen ózara qarym-qatynastarda óziniń múddelerin bildirýge ýákilettik beretin tulǵamen birdeı quqyqtarǵa ıe bolady.

      2. Óz qyzmetin júzege asyrǵan kezde keden ókili:

      ózi ókili bolyp otyrǵan tulǵadan kedendik operaııalardy jasaýǵa qajet, onyń ishinde kommerııalyq, banktik jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany quraıtyn aqparatty ne basqa da qupııa aqparatty qamtıtyn qujattar men málimetterdi talap etýge jáne mundaı qujattar men málimetterdi osy Kodekste belgilengen talaptardyń saqtalýyn qamtamasyz etetin merzimderde alýǵa;

      osy Kodekstiń 49-taraýynda belgilengen tártippen keden organdary aqparatty avtomattandyrylǵan óńdeý, kedendik maqsattar úshin qajet derekterdi elektrondyq jolmen berý úshin paıdalanatyn olardyń aqparattyń júıeleri men aqparattyq resýrstaryna qol jetkizýge quqyly.

      3. Keden ókili óziniń qyzmet aıasyn taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty kedendik operaııalardy jasaýmen, jekelegen kedendik operaııalardy jasaýmen nemese jekelegen qyzmet óńirinde kedendik operaııalardy jasaýmen shekteýge quqyly.

      Eger keden ókili retindegi óziniń qyzmet aıasyn keden ókili kedendik áketý bajdary salynbaıtyn jáne eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaýmen shektese jáne keden ókilderiniń tizilimine engizilgen kezde ol keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etse, onda mundaı keden ókili ózge taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jáne ózge kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa baılanysty kedendik operaııalardy júzege asyrýǵa quqyly emes.

      4. Jekelegen keden ókilderine aıryqsha (eksklıýzıvti) quqyqtar men jeke-dara sıpattaǵy ózge de artyqshylyqtardy berýge tyıym salynady.

494-bap. Keden ókiliniń mindetteri

      1. Keden ókili:

      1) keden ókilderiniń tizilimine engizýdiń osy Kodekstiń 489-babynda belgilengen sharttaryn saqtaýǵa;

      2) keden organdaryna ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen eseptilikti, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp usynýǵa;

      3) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, ózi ókili bolyp otyrǵan tulǵalardan alǵan memlekettik, kommerııalyq, banktik jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq basqa da qupııa aqparatty ózi jáne (nemese) jumyskerleri óz maqsattarynda jarııa etpeýge, paıdalanbaýǵa jáne ózge tulǵalarǵa bermeýge;

      4) osy baptyń 4-tarmaǵynda kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn osy baptyń 5-tarmaǵyna sáıkes tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna, 137-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 353-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      5) ózin keden ókilderiniń tizilimine engizgen keden organyna keden ókilderiniń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap nemese ózine bulardyń ózgergeni belgili bolǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynýǵa;

      6) osy Kodekste belgilengen ózge de mindetterdi saqtaýǵa mindetti.

      2. Keden ókiliniń kedendik operaııalardy jasaý kezindegi mindetteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynda belgilengen talaptar men sharttarǵa negizdeledi.

      3. Keden ókiliniń mindetine kedendik rásimderge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasyna sáıkes ózi ókili bolyp otyrǵan tulǵalarǵa ǵana júkteletin ózge de mindetterdi saqtaý kirmeıdi.

      4. Keden ókili kedendik operaııalardy deklaranttyń atynan jasaǵan jaǵdaıda, keden ókili mundaı deklarantpen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha ortaq mindetti kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaýǵa jatatyn tolyq mólsherde kóteredi.

      5. Osy Kodekske sáıkes kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet oryndaýǵa jatatyn kezdegi mán-jaılar bastalǵan kezde, mundaı mindetti oryndaý:

      1) taýarlar ornalastyrylǵan kedendik rásimge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttarynyń saqtalmaýyna;

      2) osy Kodekstiń 9-taraýyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimderiniń ózgerýine;

      3) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha jeńildikter berýdiń maqsattary men sharttaryn jáne (nemese) osyndaı jeńildikterdi qoldanýǵa baılanysty taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlerdi buza otyryp áreketter jasaýǵa;

      4) deklaranttan ne múddeli tulǵadan alynǵan, solardyń negizinde kedendik deklaraııa berilgen kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi jáne (nemese) qoldan jasalǵan qujattardy paıdalanýǵa baılanysty jaǵdaılardy qospaǵanda, keden ókili mundaı mindetti ózi ókili bolyp otyrǵan tulǵamen ortaq oryndaıdy. Deklaranttan ne múddeli tulǵadan kórineý anyq emes (jalǵan) málimetterdi jáne (nemese) qoldan jasalǵan qujattardy alý faktisi, sondaı-aq mundaı jaǵdaılarda keden ókili kinásiniń bolmaýy sottyń, Qazaqstan Respýblıkasy ýákiletti memlekettik organynyń (laýazymdy adamynyń) sheshimimen ne "Medıaııa týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańynda belgilengen tártippen rastalady.

      6. Keden ókiliniń keden organdary aldyndaǵy mindetteri ókili bolyp otyrǵan tulǵamen jasalatyn shartpen shektelmeıdi.

      7. Mindetter barlyq keden ókilderi úshin birdeı bolyp tabylady.

58-taraý. KEDENDIK TASYMALDAÝShY

495-bap. Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti

      1. Osy Kodekstiń 496-babynda aıqyndalǵan sharttarǵa saı keletin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy kedendik tasymaldaýshy bolyp tabylady.

      Zańdy tulǵa kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgennen keıin kedendik tasymaldaýshy dep tanylady.

      Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimin ýákiletti organ júrgizedi.

      2. Kedendik tasymaldaýshy kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵy boıynsha tasymaldaýdy (tasýdy) júzege asyrady.

      3. Aýmaqtyq keden organdary kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý týraly aqparatty, sondaı-aq tıisti qyzmetti toqtata turý, qaıta bastaý nemese atalǵan tulǵalardy tizilimnen alyp tastaý týraly derekterdi ýákiletti organǵa jiberedi.

      4. Kedendik tasymaldaýshynyń mártebesi Komıssııa nysanyn aıqyndaıtyn qujatpen rastalady. Kórsetilgen qujatty aýmaqtyq keden organy zańdy tulǵa kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgennen keıin beredi.

      5. Taýarlar kedendik tranzıttiń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan kezde kedendik tasymaldaýshynyń mártebesin osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen qujatty, eger mundaı qujat týraly málimetterdi keden organy osy Kodekstiń 146-babynyń 2-tarmaǵyna sáıkes keden organdarynyń aqparattyq júıelerinen alýy múmkin bolsa, usynbaı rastaýǵa bolady.

496-bap. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý sharttary

      1. Kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) keden organyna ótinish berilgen kúnge keminde eki jyl boıy júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmetti júzege asyrý;

      2) keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn mundaı qamtamasyz etý engizilgen kúnge valıýta baǵamyn qoldana otyryp, eki júz myń eýroǵa balamaly mólsherde, al eger Komıssııa qamtamasyz etýdiń ózge mólsherin aıqyndasa, Komıssııa aıqyndaǵan mólsherde qamtamasyz etý;

      3) eger júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmet Qazaqstan Respýblıkasynyń ruqsattar jáne habarlamalar týraly zańnamasyna sáıkes ruqsattyń bolýyn talap etse, mundaı qyzmet túrin júzege asyrýǵa ruqsattyń bolýy;

      4) taýarlardy tasymaldaýǵa paıdalanylatyn kólik quraldarynyń, onyń ishinde kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaýǵa jaramdy kólik quraldarynyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy;

      5) keden organyna ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      6) keden organyna ótinish berilgen kúnge deıingi bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 523, 524, 525, 526, 527, 528, 529, 530,533, 534, 549, 550, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      7) kólik quralynda keden organyna baılanys arnalary boıynsha sıgnal berý arqyly osy kólik quralynyń turǵan jerin aıqyndaýǵa múmkindik beretin derekterdi úzdiksiz berý fýnkııasy bar spýtnıktik navıgaııa júıesiniń tehnıkalyq quralynyń nemese shuǵyl qımyldaıtyn jedel qyzmetterdi shaqyrý qurylǵysynyń bolýy.

      Osy tarmaqshanyń talaby tirkemelerge, jartylaı tirkemelerge, vagondarǵa, konteınerlerge jáne ózdiginen júzbeıtin kemelerge qoldanylmaıdy.

      Derekterdi úzdiksiz berý fýnkııasy bar spýtnıktik navıgaııa júıesiniń tehnıkalyq quralyn nemese shuǵyl qımyldaıtyn jedel qyzmetterdi shaqyrý qurylǵysyn Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qoldaný jáne onyń bar ekenin rastaý tártibin ýákiletti organmen kelisý boıynsha kólik salasyndaǵy ýákiletti memlekettik organ aıqyndaıdy;

      8) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Komıssııa keden is salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgennen ózge mólsherin aıqyndaýǵa quqyly.

497-bap. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý tártibi

      1. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý týraly ótinish ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Ótinishke málimdelgen málimetterdi rastaıtyn mynadaı qujattar qosa beriledi:

      1) osy Kodekstiń 10-taraýyna sáıkes keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi tirkeý týraly málimetter;

      2) kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyrý kezinde paıdalanylýy kózdeletin, taýarlardy tasymaldaý úshin paıdalanylatyn kólik quraldarynyń, onyń ishinde kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaýǵa jaramdy kólik quraldarynyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýyn rastaıtyn qujattardyń notarıat kýálandyrǵan kóshirmeleri;

      3) halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik plombalary jáne mórleri bar taýarlardy tasymaldaýǵa jiberý týraly kýálikterdiń kóshirmeleri;

      4) eger júkterdi tasymaldaý jónindegi qyzmet Qazaqstan Respýblıkasynyń ruqsattar jáne habarlamalar týraly zańnamasyna sáıkes ruqsattyń bolýyn talap etse, mundaı qyzmet túrin júzege asyrýǵa arnalǵan ruqsattyń kóshirmesi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kózdelgen qujattardy usyný olarda qamtylǵan aqparatty memlekettik aqparattyq júıelerden jáne (nemese) málimetter nysanynan alýǵa múmkin bolǵan jaǵdaıda talap etilmeıdi.

      3. Aýmaqtyq keden organy qosa berilgen qujattary bar ótinishti aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      4. Tizilimge engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 496-babynda belgilengen sharttarǵa saı kelmegen jaǵdaıda qabyldanady. Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      6. Tulǵany kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen nemese engizýden bas tartqan jaǵdaıda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

498-bap. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen tulǵalardyń qyzmetin toqtata turý men qaıta bastaý negizderi jáne tártibi

      1. Kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turýdyń negizderi mynalar bolyp tabylady:

      1) kedendik tasymaldaýshynyń kedendik tasymaldaýshy retindegi óziniń qyzmetin toqtata turý týraly ótinishi;

      2) aýmaqtyq keden organy osy Kodekstiń 496-baby 1-tarmaǵynyń 2, 3), 4), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 500-babynyń 5) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 84-babynyń 3-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 500-babynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen mindet oryndalmaǵan jaǵdaıda;

      5) kedendik tasymaldaýshy retindegi qyzmet sheńberinde kedendik tasymaldaýshylardyń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Kazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turý týraly sheshimdi zańdy tulǵany kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qabyldaıdy jáne ol aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap zańdy tulǵanyń kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti júzege asyrýyna jol berilmeıdi.

      5. Kedendik tasymaldaýshy óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin zańdy tulǵany kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish usynady.

      Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵy negizinde zańdy tulǵany kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qaıta bastaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, kedendik tasymaldaýshynyń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      6. Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetti qaıta bastaý týraly ótinishin qaraý kezinde aýmaqtyq keden organy kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy tekseredi, sondaı-aq kedendik tasymaldaýshynyń qyzmeti osy Kodekstiń 496-baby 1-tarmaǵynyń 7) tarmaqshasynda kózdelgen, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý sharttarynyń buzylýyna baılanysty toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, mundaı qyzmetti toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaý maqsatynda ótinish ıesiniń kólik quraldaryn kedendik qarap-tekserýdi júrgizedi.

      7. Kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshim kedendik tasymaldaýshyǵa tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jetkiziledi.

499-bap. Kedendik tasymaldaýshylar tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Kedendik tasymaldaýshylardyń tiziliminen kedendik tasymaldaýshyny alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) kedendik tasymaldaýshynyń osy Kodekstiń 500-babynyń 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      2) kedendik tasymaldaýshylardyń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly kedendik tasymaldaýshynyń ótinishi;

      3) kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýdy qospaǵanda, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin qaıta bastaý týraly kedendik tasymaldaýshynyń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 498-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) osy Kodekstiń 498-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha kedendik tasymaldaýshynyń qyzmetin toqtata turǵan sebepterdi osy Kodekstiń 498-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkennen keıin joımaý;

      7) kedendik tasymaldaýshyny kúntizbelik bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 523, 524, 525, 526, 527, 528, 529, 530, 533, 534, 549, 550, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtar úshin eki ret kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý;

      8) kedendik tasymaldaýshy retindegi qyzmet sheńberinde kedendik tasymaldaýshylardyń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi.

      2. Kedendik tasymaldaýshylardyń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim alyp tastaý sebebi kórsetile otyryp, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Kedendik tasymaldaýshyny kedendik tasymaldaýshylardyń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim kedendik tasymaldaýshyǵa tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

      4. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha kedendik tasymaldaýshylardyń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, atalǵan tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıta bergen ótinishin aýmaqtyq keden organy alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

500-bap. Kedendik tasymaldaýshynyń mindetteri

      1. Kedendik tasymaldaýshy:

      1) osy Kodekstiń 496-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda belgilengen, kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa;

      2) kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý kezinde osy Kodekste belgilengen sharttardy saqtaýǵa jáne talaptardy oryndaýǵa;

      3) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlardyń esebin júrgizýge jáne keden organdaryna osyndaı taýarlardy tasymaldaý (tasý) týraly eseptilikti, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp usynýǵa;

      4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, taýarlardy jóneltýshiden, olardy alýshydan nemese ekspedıtordan alǵan memlekettik, kommerııalyq, banktik, salyqtyq jáne zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany (qupııalardy) quraıtyn aqparatty, sondaı-aq basqa da qupııa aqparatty jarııa etpeýge, óz maqsattarynda paıdalanbaýǵa jáne ózge tulǵalarǵa bermeýge;

      5) osy Kodekstiń 233 jáne 392-baptaryna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna, 137-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 353-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      6) ózin kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap nemese ózine bulardyń ózgergeni belgili bolǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynýǵa mindetti.

59-taraý. ÝAQYTShA SAQTAÝ QOIMASYNYŃ IESI

501-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda qurylǵan, osy Kodekstiń 503-babynda aıqyndalǵan sharttarǵa saı keletin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi bolyp tabylady.

      Zańdy tulǵa ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgennen keıin ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi dep tanylady.

      2. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda jáne sharttarda kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasynda saqtaýdy júzege asyrady.

      3. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń deklaranttarmen nemese ózge de múddeli tulǵalarmen qatynasy sharttyq negizde týyndaıdy.

      4. Aýmaqtyq keden organdary ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly aqparatty, sondaı-aq tıisti qyzmetti toqtata turý, qaıta bastaý nemese atalǵan tulǵalardy tizilimnen alyp tastaý týraly derekterdi ýákiletti organǵa jiberedi.

502-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımalary

      1. Taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa arnalyp, arnaıy aıqyndalǵan jáne jaılastyrylǵan qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar ýaqytsha saqtaý qoımalary bolyp tabylady.

      2. Ýaqytsha saqtaý qoımasy zańdy tulǵa ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap quryldy dep esepteledi.

      3. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń jumys isteýi ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap toqtatylady.

      4. Ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn qurylysjaılardy, úı-jaılardy (úı-jaılardyń bólikterin) jáne (nemese) ashyq alańdardy ornalastyrýǵa, jaılastyrýǵa jáne jabdyqtaýǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

503-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttary

      1. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan jáne mynadaı talaptarǵa sáıkes keletin qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy:

      táýlik boıy rejıminde jumys isteıtin, qoıma aýmaǵynda kúntizbelik otyz kún ishinde bolǵan oqıǵalar týraly beıneaqparatty qaraýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin beınebaqylaý quraldarymen jabdyqtalǵan, kólik quraldarynyń (kedendik baqylaýǵa jatatyn qujattar, taýarlar men kólik quraldary turǵan) aýmaqqa kirýin jáne aýmaqtan shyǵýyn, adamdardyń aýmaqqa jáne (nemese) úı-jaıǵa kirýin jáne aýmaqtan jáne (nemese) úı-jaıdan shyǵýyn baqylaý júıeleriniń bolýy;

      qajetti tıeý-túsirý mehanızmderin ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaý ne tıeý-túsirý mehanızmderin paıdalanýmen baılanysty kórsetiletin qyzmetterdi usynatyn tulǵamen sharttyń bolýy;

      ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) oǵan bılik etý quqyǵyn rastaý, al arnaýly saqtaý oryndaryna gaz ornalastyrylǵan jaǵdaıda – tıisti esepke alý aspaptarynyń bolýy;

      tehnıkalyq jaramdy kireberis joldarynyń bolýy;

      elektr jaryǵymen jaraqtandyrylǵan jáne táýlik boıy rejımde jumys isteıtin, kúntizbelik otyz kún ishindegi beıneaqparatty qaraýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin beınebaqylaý quraldarymen jabdyqtalǵan, taýarlardy jete tekserýge arnalǵan oryndardyń, onyń ishinde jabyq alańdardyń bolýy. Bul rette jete tekserý orny perımetri boıynsha sary tústi boıaýmen nemese jabysqaq taspamen belgilenýge jáne beınebaqylaý quraldaryna kórinbeı qalatyn aımaqtar (ýchaskeler) bolmaýǵa tıis;

      aýmaqta qoıma qyzmetine qatysy joq ǵımarattar (qurylystar) men qurylysjaılar ornalaspaýǵa tıis;

      tabıǵı jolmen shyqqan aǵashty-butaly jáne shóptesin ósimdikter ósken aýmaq ýchaskelerin qospaǵanda, japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaq osy Kodekstiń 404-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes belgilenýge jáne onyń beton, asfalt ne ózge de qatty tósemi bolýǵa tıis;

      2) basqa tulǵalardyń saqtaýda turǵan taýarlaryna zııan keltirý nemese basqa tulǵalarmen jasalǵan saqtaý sharttarynyń ózge talaptaryn buzý saldarynan bastalýy múmkin ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń azamattyq jaýapkershiliginiń táýekelin shartta belgilenetin saqtandyrý somasyna saqtandyrý shartynyń bolýy;

      3) aýmaqtyq keden organyna ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      4) aýmaqtyq keden organyna ótinish berilgen kúnge deıingi bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 539, 540, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      5) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Eger ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen kúnge qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar jalǵa alynǵan bolsa, mundaı qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa qatysty jalǵa alý sharty keminde bir jyl merzimge jasalýǵa tıis.

504-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý tártibi

      1. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty qosa berile otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Qyzmet aımaǵynda ýaqytsha saqtaý qoımasy qurylatyn aýmaqtyq keden organy ótinishti aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      3. Aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamy osy Kodekstiń 415-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń osy Kodekstiń 503-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserýdi júrgizedi.

      Úı-jaılar men aýmaqtarǵa kedendik qarap-tekserýdi júrgizý kezinde ótinish ıesi aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı:

      1) ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýyn rastaıtyn qujattardyń;

      2) mynalardyń:

      tıeý-túsirý mehanızmderiniń ne tıeý-túsirý mehanızmderin paıdalanýmen baılanysty kórsetiletin qyzmetterdi usynatyn tulǵamen sharttyń;

      ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵynyń, al arnaýly saqtaý oryndaryna gaz ornalastyrylǵan jaǵdaıda – tıisti esepke alý aspaptarynyń bolýyn rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin beredi.

      Bul rette usynylǵan qujattardyń kóshirmeleri aýmaqtyq keden organynda qalatyn, úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisine qosa beriledi.

      Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aıaqtalǵannan keıin úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisiniń bir danasy zańdy tulǵaǵa tabys etiledi.

      4. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 503-babynda belgilengen sharttarǵa sáıkes kelmegen jaǵdaıda qabyldanady.

      6. Tulǵa ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen nemese ony engizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

505-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý jáne qaıta bastaý

      1. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmeti:

      1) ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń ýaqytsha saqtaý qoımasynyń qyzmetin toqtata turý sebepterin kórsetken jazbasha ótinishi boıynsha;

      2) aýmaqtyq keden organy osy Kodekstiń 503-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesin tizilimge engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 507-baby 1-tarmaǵynyń 9) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 507-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2), 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen mindet oryndamalmaǵan;

      5) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵalǵan jaǵdaılarda toqtatyla turady.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshimdi zańdy tulǵany ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qabyldaıdy jáne ol aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasyna ornalastyrýǵa jol berilmeıdi.

      5. Osy Kodekske sáıkes osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik alpys kún ishinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalar, al olar bolmaǵan kezde ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlardy jáne halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ózge ýaqytsha saqtaý oryndaryna ornalastyrýǵa jáne (nemese) olar kedendik rásimmen ornalastyrýǵa málimdelýge tıis.

      6. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin zańdy tulǵany ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen keden organyna ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish usynady.

      Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retindegi qyzmetti ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵy negizinde zańdy tulǵany ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qaıta bastaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retinde qyzmetti qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      7. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetti qaıta bastaý týraly ótinishin qaraý kezinde aýmaqtyq keden organy ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy tekseredi, sondaı-aq ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 503-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen, ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylýyna baılanysty toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, mundaı qyzmetti toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaý maqsatynda ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtaryn kedendik qarap-tekserýdi júrgizedi.

      8. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshim ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jetkiziledi.

506-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesin ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń osy Kodekstiń 507-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      2) ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń ótinishi;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasy ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, mundaı tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń qyzmetin qaıta bastaý týraly ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 505-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń qyzmetin osy Kodekstiń 505-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtata turǵan sebepterdi osy Kodekstiń 505-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkennen keıin joımaý;

      7) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesin kúntizbelik bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 539, 540, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtar úshin eki retten kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý;

      8) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi.

      2. Ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim alyp tastaý sebebi kórsetile otyryp, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesin tizilimnen alyp tastaý týraly sheshim ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

      4. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, atalǵan tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıta bergen ótinishin aýmaqtyq keden organy tulǵany osyndaı tizilimnen alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

      5. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik alpys kún ishinde osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalar, al olar bolmaǵan kezde ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi ýaqytsha saqtaýda turǵan taýarlardy jáne halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn ózge ýaqytsha saqtaý oryndaryna ornalastyrýǵa jáne (nemese) olar kedendik rásimmen ornalastyrýǵa málimdelýge tıis.

507-bap. Ýaqytsha saqtaý qoımasy ıesiniń mindetteri

      1. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesi:

      1) osy Kodekstiń 503-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 5) tarmaqshalarynda belgilengen, ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa;

      2) taýarlardy saqtaýǵa jáne ýaqytsha saqtaý qoımalarynda operaııalardy jasaýǵa qatysty osy Kodekste belgilengen sharttardy saqtaýǵa jáne talaptardy oryndaýǵa;

      3) ýaqytsha saqtaý qoımasyndaǵy taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge;

      4) kedendik baqylaý júrgizý múmkindigin qamtamasyz etýge;

      5) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organdaryna ýaqytsha saqtaý qoımasyndaǵy taýarlardyń esebin júrgizýge jáne osyndaı taýarlar týraly eseptilikti, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp usynýǵa;

      6) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń jumyskerleri bolyp tabylmaıtyn nemese ýaqytsha saqtaý qoımasyndaǵy taýarlarǵa qatysty ókilettikteri joq bógde adamdardy keden organdarynyń ruqsatynsyz ýaqytsha saqtaý qoımasyna jibermeýge;

      7) ýaqytsha saqtaý qoımasyndaǵy taýarlarǵa keden organdary laýazymdy adamdarynyń qoljetimdiligine qatysty keden organdarynyń talaptaryn oryndaýǵa;

      8) ýaqytsha saqtaý qoımasynyń jumys isteýi toqtatylǵan jaǵdaıda, bul qoımanyń jumys isteýiniń toqtatylýy týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde ýaqytsha saqtaý qoımasyna taýarlardy ornalastyrǵan tulǵalarǵa mundaı sheshim týraly habarlaýǵa;

      9) osy Kodekstiń 174-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna, 137-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 353-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      10) ózin ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynýǵa;

      11) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden organdarynyń beıneaqparatqa qol jetkizýin qamtamasyz etýge;

      12) ýaqytsha saqtaý qoımasyna ornalastyrý úshin taýarlardy kólik quraldarynan túsirý qajet bolǵan kezde qoımaǵa ornalastyrý maqsatynda tasymaldaýshy taýarlardyń ilespe qujattaryn tabys etken kezden bastap tórt saǵattan keshiktirilmeıtin merzimde túsirý jumystarynyń bastalýyn qamtamasyz etýge mindetti.

      2. Ýaqytsha saqtaý qoımasynyń aýmaǵy tek ǵana osy Kodekste belgilengen talaptarǵa sáıkes paıdalanylýǵa tıis. Kórsetilgen oryndardy ózge maqsattarda paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

60-taraý. KEDEN QOIMASYNYŃ IESI

508-bap. Keden qoımasy ıesiniń qyzmeti

      1. Osy Kodekstiń 510-babynda aıqyndalǵan sharttarǵa sáıkes keletin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy keden qoımasynyń ıesi bolyp tabylady.

      Zańdy tulǵa keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgennen keıin keden qoımasynyń ıesi dep tanylady.

      2. Keden qoımasynyń ıesi osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda jáne sharttarda keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy ne ózge de taýarlardy keden qoımasynda saqtaýdy júzege asyrady.

      3. Keden qoımasy ıesiniń deklaranttarmen nemese ózge de múddeli tulǵalarmen qatynasy sharttyq negizde týyndaıdy.

      4. Aýmaqtyq keden organdary keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly aqparatty, sondaı-aq tıisti qyzmetti toqtata turý, qaıta bastaý nemese atalǵan tulǵalardy tiziliminen alyp tastaý týraly derekterdi ýákiletti organǵa jiberedi.

509-bap. Keden qoımalary jáne olardyń tıpteri

      1. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy saqtaýǵa arnalyp arnaıy aıqyndalǵan jáne jaılastyrylǵan qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar keden qoımalary bolyp tabylady.

      Osy taraýdyń talaptary saqtalǵan jaǵdaıda eksport kedendik rásimimen ornalastyrylǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq taýarlaryn saqtaýǵa jol beriledi.

      2. Keden qoımasy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap quryldy dep esepteledi.

      3. Keden qoımasynyń jumys isteýi keden qoımasynyń ıesi keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap toqtatylady.

      4. Keden qoımalary ashyq nemese jabyq tıpte bolýy múmkin.

      Keden qoımalary, eger olar kez kelgen taýarlardy saqtaý jáne taýarlarǵa qatysty ókilettikteri bar kez kelgen tulǵalardyń paıdalanýy úshin qoljetimdi bolsa, ashyq tıptegi qoımalar bolyp tabylady.

      Keden qoımalary, eger olar osy keden qoımasy ıesiniń taýarlaryn saqtaýǵa arnalsa, jabyq tıptegi qoımalar bolyp tabylady.

      Ashyq tıptegi keden qoımasy úı-jaıynyń bir bóligi ýaqytsha saqtaý qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilmeı, taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanylýy múmkin. Keden qoımasy úı-jaıynyń bir bóligi taýarlardy ýaqytsha saqtaý qoımasy retinde paıdalanylǵan jaǵdaıda, ol úı-jaıdyń qalǵan bóliginen tutas qorshaýmen oqshaýlanýǵa tıis.

      4. Keden qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn qurylysjaılardy, úı-jaılardy (úı-jaılardyń bólikterin) jáne (nemese) ashyq alańdardy ornalastyrýǵa, jaılastyrýǵa jáne jabdyqtaýǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

510-bap. Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttary

      1. Keden qoımasynyń ıesi retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) keden qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan jáne mynadaı talaptarǵa sáıkes keletin qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy:

      ashyq tıptegi qoımalar úshin – táýlik boıy rejımde jumys isteıtin, qoıma aýmaǵynda kúntizbelik otyz kún ishinde bolǵan oqıǵalar týraly beıneaqparatty qaraýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin beınebaqylaý quraldarymen jabdyqtalǵan, kólik quraldarynyń (kedendik baqylaýǵa jatatyn qujattar, taýarlar men kólik quraldary turǵan) aýmaqqa kirýin jáne aýmaqtan shyǵýyn, adamdardyń aýmaqqa jáne (nemese) úı-jaıǵa kirýin jáne aýmaqtan jáne (nemese) úı-jaıdan shyǵýyn baqylaý júıeleriniń bolýy;

      ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) oǵan bılik etý quqyǵyn rastaý, al arnaýly saqtaý oryndaryna gaz ornalastyrylǵan jaǵdaıda – tıisti esepke alý aspaptarynyń bolýy;

      tehnıkalyq jaramdy kireberis joldarynyń bolýy;

      elektr jaryǵymen jaraqtandyrylǵan jáne táýlik boıy rejımde jumys isteıtin, kúntizbelik otyz kún ishinde bolǵan oqıǵalar týraly beıneaqparatty qaraýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin beınebaqylaý quraldarymen jabdyqtalǵan, taýarlardy jete tekserýge arnalǵan oryndardyń, onyń ishinde jabyq alańdardyń bolýy. Bul rette jete tekserý orny sary tústi boıaýmen nemese jabysqaq taspamen belgilenýge jáne beınebaqylaý quraldary úshin kórinbeı qalatyn aımaqtar (ýchaskeler) bolmaýǵa tıis;

      zańdy tulǵa keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen kezde:

      tabıǵı jolmen aǵashty-butaly jáne shóptesin ósimdikter ósken aýmaq ýchaskelerin qospaǵanda, japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaq osy Kodekstiń 404-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes belgilenýge jáne onyń beton, asfalt ne ózge de qatty tósemi bolýǵa tıis;

      aýmaqta qoıma qyzmetine qatysy joq ǵımarattar (qurylystar) men qurylysjaılar ornalaspaýǵa tıis;

      japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaq (bir nemese birneshe qoıma úı-jaılary men alańdar) birtutas jáne bólinbeıtin keshen bolýǵa, bir poshta mekenjaıy boıynsha ornalasýǵa jáne búkil perımetri boıynsha tutas qorshaýy bolýǵa tıis;

      2) ashyq tıptegi keden qoımalarynyń ıeleri retinde keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵalar úshin – basqa tulǵalardyń saqtaýda turǵan taýarlaryna zııan keltirý nemese basqa tulǵalarmen jasalǵan saqtaý sharttarynyń ózge talaptaryn buzý saldarynan bastalýy múmkin keden qoımasy ıesiniń azamattyq jaýapkershiliginiń táýekelin shartta belgilenetin saqtandyrý somasyna saqtandyrý shartynyń bolýy;

      3) aýmaqtyq keden organyna ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      4) aýmaqtyq keden organyna ótinish berilgen kúnge deıin bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 539, 540, 544, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      5) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Eger keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen kúnge qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar jalǵa alynǵan bolsa, mundaı qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa qatysty jalǵa alý sharty keminde úsh jyl merzimge jasalýǵa tıis.

511-bap. Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý tártibi

      1. Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish keden qoımasy ıesiniń azamattyq-quqyqtyq jaýapkershiligin saqtandyrý sharty qosa berile otyryp, ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Qyzmet aımaǵynda keden qoımasy qurylatyn aýmaqtyq keden organy ótinishti aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni kún ishinde qaraıdy.

      3. Aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamy osy Kodekstiń 415-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń osy Kodekstiń 510-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserý júrgizedi.

      Úı-jaılar men aýmaqtarǵa kedendik karap-tekserýdi júrgizý kezinde ótinish ıesi aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı:

      1) keden qoımasy retinde paıdalanýǵa arnalǵan qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýyn rastaıtyn qujattardyń;

      2) ornalastyrylatyn taýarlar men kólik quraldarynyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵyn, al arnaýly saqtaý oryndaryna gaz ornalastyrylǵan jaǵdaıda – tıisti esepke alý aspaptaryn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) oǵan bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin usynady.

      Bul rette usynylǵan qujattardyń kóshirmeleri aýmaqtyq keden organynda qalatyn, úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisine qosa beriledi.

      Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aıaqtalǵannan keıin úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisiniń bir danasy zańdy tulǵaǵa tabys etiledi.

      4. Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 1 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 510-babynda belgilengen sharttarǵa saı kelmegen jaǵdaılarda qabyldanady.

      Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      6. Tulǵa keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen nemese ony engizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

512-bap. Keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý jáne qaıta bastaý

      1. Keden qoımasynyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmeti mynadaı jaǵdaılarda toqtatyla turady:

      1) keden qoımasy ıesiniń keden qoımasynyń qyzmetin toqtata turý sebepterin kórsetken jazbasha ótinishi boıynsha;

      2) aýmaqtyq keden organy osy Kodekstiń 510-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda;

      3) osy Kodekstiń 514-baby 1-tarmaǵynyń 9) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda;

      4) osy Kodekstiń 514-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2), 4), 5), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndalmaý;

      5) keden qoımasynyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde keden qoımasy ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha keden qoımasy ıesiniń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha keden qoımasy ıesiniń qyzmeti keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negizder boıynsha keden qoımasy ıesiniń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshimdi zańdy tulǵany keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qabyldaıdy jáne ol aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 2-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap taýarlardy keden qoımasyna ornalastyrýǵa jol berilmeıdi.

      5. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osyndaı keden qoımasyndaǵy taýarlardy keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirmeı osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalar, al olar bolmaǵan kezde keden qoımasynyń ıesi basqa keden qoımasyna ornalastyrýǵa ne osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa ne osy Kodekstiń 41-taraýyna jáne 237-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kerek-jaraqtar retinde shyǵarylýǵa tıis.

      6. Keden qoımasynyń ıesi óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin zańdy tulǵany keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish beredi.

      Keden qoımasynyń ıesi retindegi qyzmetti keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵy negizinde zańdy tulǵany keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qaıta bastaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen keden qoımasy ıesiniń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, keden qoımasy ıesiniń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen óziniń keden qoımasynyń ıesi retinde qyzmetti qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi keden qoımasy ıesiniń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      Keden qoımasy ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 514-baby 1-tarmaǵynyń 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaý saldarynan toqtatyla turǵan jaǵdaıda, keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keıin keden qoımasy ıesiniń qyzmeti qaıta bastalady.

      7. Keden qoımasy ıesiniń qyzmetti qaıta bastaý týraly ótinishin qaraý kezinde aýmaqtyq keden organy keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy tekseredi, sondaı-aq keden qoımasy ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 510-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen, keden qoımasy ıesiniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylýyna baılanysty toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, mundaı qyzmetti toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaý maqsatynda ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtaryna kedendik qarap-tekserý júrgizedi.

      8. Keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshimi keden qoımasynyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jetkiziledi, sondaı-aq ýákiletti organǵa jiberiledi.

513-bap. Keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Keden qoımasynyń ıesin keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) keden qoımasy ıesiniń osy Kodekstiń 514-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      2) keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly keden qoımasy ıesiniń ótinishi;

      3) keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta qurý nysanynda qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, mundaı tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) keden qoımasynyń qyzmetin qaıta bastaý týraly keden qoımasy ıesiniń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 512-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, keden qoımasy ıesiniń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) osy Kodekstiń 512-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkennen keıin keden qoımasy ıesiniń qyzmetin osy Kodekstiń 512-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtata turǵan sebepterdi joımaý;

      7) keden qoımasynyń ıesin kúntizbelik bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 539, 540, 544, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtary úshin eki retten kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý;

      8) keden qoımasynyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde keden qoımasy ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi.

      2. Keden qoımasynyń ıesin keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim ýaqytsha saqtaý qoımasynyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi, sondaı-aq ýákiletti organǵa jiberiledi.

      3. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, atalǵan tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıta ótinishin aýmaqtyq keden organy tulǵany osyndaı tizilimnen alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

      4. Keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne osyndaı keden qoımasyndaǵy taýarlardy keden qoımasynyń ıesin keden qoımalary ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap kúntizbelik alpys kúnnen keshiktirmeı osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda atalǵan tulǵalar, al olar bolmaǵan kezde keden qoımasynyń ıesi basqa keden qoımasyna ornalastyrýǵa ne osy Kodekste kózdelgen kedendik rásimdermen ornalastyrylýǵa ne osy Kodekstiń 41-taraýyna jáne 237-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes kerek-jaraqtar retinde shyǵarylýǵa tıis.

514-bap. Keden qoımasy ıesiniń mindetteri

      1. Keden qoımasynyń ıesi:

      1) osy Kodekstiń 510-babynyń 1) jáne 2) tarmaqshalarynda belgilengen, keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa;

      2) keden qoımasynda taýarlardyń bolýy jáne keden qoımasy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarmen operaııalar jasaý bóliginde osy Kodekstiń 236-babynyń 2-tarmaǵynda belgilengen keden qoımasy kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaýǵa;

      3) keden qoımasyndaǵy taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge;

      4) kedendik baqylaý júrgizý múmkindigin qamtamasyz etýge;

      5) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen keden qoımasynda saqtaýdaǵy taýarlardyń esebin júrgizýge jáne keden organdaryna osyndaı taýarlar týraly eseptilikti, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp usynýǵa;

      6) keden qoımasynyń jumyskerleri bolyp tabylmaıtyn nemese keden qoımasynda saqtaýdaǵy taýarlarǵa qatysty ókilettikteri joq bógde adamdardy keden organdarynyń ruqsatynsyz keden qoımasyna jibermeýge;

      7) keden qoımasynda saqtaýdaǵy taýarlarǵa keden organdary laýazymdy adamdarynyń qoljetimdiligine qatysty keden organdarynyń talaptaryn oryndaýǵa;

      8) keden qoımasynyń jumys isteýi toqtatylǵan jaǵdaıda, osy qoımanyń jumys isteýiniń toqtatylýy týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap úsh jumys kúni ishinde keden qoımasyna taýarlardy ornalastyrǵan tulǵalarǵa mundaı sheshim týraly habarlaýǵa;

      9) osy Kodekstiń 242-babynda kózdelgen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna, 137-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 353-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      10) ózin keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna keden qoımalary ıeleriniń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynýǵa mindetti.

      2. Keden qoımasynyń aýmaǵy tek ǵana osy Kodekste belgilengen talaptarǵa sáıkes paıdalanylýǵa tıis. Kórsetilgen oryndardy ózge maqsattarda paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

61-taraý. ERKIN QOIMANYŃ IESI

515-bap. Erkin qoıma ıesiniń qyzmeti

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen tirkelgen jáne osy Kodekstiń 517-babynda aıqyndalǵan sharttarǵa saı keletin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy erkin qoımanyń ıesi bolyp tabylady.

      Zańdy tulǵa ózin aýmaqtyq keden organy erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgennen keıin erkin qoımanyń ıesi dep tanylady.

      2. Erkin qoımanyń ıesi osy Kodekske sáıkes erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy erkin qoımada ornalastyrý men paıdalanýdy júzege asyrady.

      Erkin qoıma aýmaǵynda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes kásipkerlik jáne ózge de qyzmet júzege asyrylýy múmkin.

      3. Aýmaqtyq keden organdary erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly aqparatty, sondaı-aq tıisti qyzmetti toqtata turý, qaıta bastaý nemese atalǵan tulǵalardy tiziliminen alyp tastaý týraly derekterdi ýákiletti organǵa jiberedi.

516-bap. Erkin qoımalar

      1. Kúzetiletin ne jeke tulǵalardyń kirýin baqylaý rejımi bar jáne solardyń sheginde osy Kodekske sáıkes erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar, sondaı-aq osy Kodekske sáıkes ózge de taýarlar ornalastyrylýy jáne paıdalanylýy múmkin ǵımarattar (ǵımarattardyń bólikteri), ǵımarattar kesheni, jaılastyrylǵan jáne jabdyqtalǵan aýmaqtar jáne (nemese) ashyq alańdar (budan ári osy taraýda – qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar) erkin qoımalar bolyp tabylady.

      2. Erkin qoıma zańdy tulǵa erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap quryldy dep esepteledi.

      3. Erkin qoımanyń jumys isteýi erkin qoımanyń ıesi erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap toqtatylady.

      4. Erkin qoıma aýmaǵynyń perımetrin qorshaýǵa jáne beınebaqylaý júıesimen jaraqtandyrýǵa qoıylatyn talaptardy qosa alǵanda, erkin qoıma retinde paıdalanýǵa arnalǵan nemese paıdalanylatyn qurylysjaılardy, úı-jaılardy (úı-jaılardyń bólikterin) jáne (nemese) ashyq alańdardy jaılastyrýǵa jáne jabdyqtaýǵa qoıylatyn talaptardy ýákiletti organ bekitedi.

      5. Erkin qoıma aýmaǵyna adamdardyń kirý tártibin aıqyndaýdy qosa alǵanda, mundaı aýmaqta baqylaý-ótkizý rejımin qamtamasyz etý ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen júzege asyrylady.

517-bap. Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý sharttary

      1. Erkin qoımanyń ıesi retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) erkin qoıma retinde paıdalanýǵa arnalǵan jáne mynadaı talaptarǵa sáıkes keletin qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy:

      erkin qoıma retinde paıdalanýǵa arnalǵan aýmaq zańdy tulǵanyń erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinishinde kórsetilgen maqsatqa sáıkes taýarlardy óndirý jáne qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy júzege asyrý úshin jabdyqtalǵan jáne jaılastyrylǵan bolýǵa tıis;

      japsarlas tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaqtyń (bir nemese birneshe qoıma úı-jaılary men alańdar) bógde adamdardyń kirýin bolǵyzbaýdy qamtamasyz etetin búkil perımetri boıynsha tutas qorshaýy bolýǵa tıis;

      tıeý-túsirý alańdaryn qosa alǵanda, aýmaqtyń osy Kodekstiń 404-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes belgilenýi;

      elektr jaryǵymen jaraqtandyrylǵan jáne keden organdarynyń baǵdarlamalyq ónimderimen úılesetin táýlik boıy rejımde jumys isteıtin, kúntizbelik otyz kún ishinde bolǵan oqıǵalar týraly beıneaqparatty qaraýdy júzege asyrýǵa múmkindik beretin beınebaqylaý quraldarymen jabdyqtalǵan, jete tekserý pýnktterinde ornalasqan taýarlardy jete tekserý úshin oryndardyń, onyń ishinde jabyq alańdardyń bolýy. Bul rette jete tekserý orny belgilenýge jáne beınebaqylaý quraldary úshin kórinbeı qalatyn aımaqtar (ýchaskeler) bolmaýǵa tıis;

      ornalastyrylatyn taýarlardyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵynyń bolýy, al arnaýly saqtaý ornyna gaz ornalastyrylǵan jaǵdaıda – tıisti esepke alý aspaptarynyń bolýy;

      2) keden organyna ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      3) ýákiletti organ bekitken talaptarǵa sáıkes keletin, kedendik operaııalardy jasaý kezinde aýmaqtyq keden organdaryna usynylǵan málimetterdi sharýashylyq operaııalaryn júrgizý týraly málimettermen salystyryp qaraýǵa múmkindik beretin taýarlardy esepke alý júıesiniń bolýy;

      4) aýmaqtyq keden organdaryna ótinish berilgen kúnge Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 538, 539, 540, 544, 551, 552, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy keden zańnamasynyń normalaryn ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha zańdy kúshine engen jáne oryndalmaǵan qaýlynyń bolmaýy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń kórsetilgen buzýshylyqtaryna alyp kelgen sebepterdiń joıylmaý faktileriniń bolmaýy;

      RQAO-nyń eskertpesi!
      1-tarmaqtyń 5) tarmaqshasynyń erejeleri 01.01.2019 bastap qoldanysqa engiziledi - QR 26.12.2017 № 123-VI Kodeksimen (qoldanysqa engizilý tártibin 569-baptyń 6-t. qarańyz).

5) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Eger erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen kúnge qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar jalǵa alynǵan bolsa, mundaı qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa qatysty jalǵa alý sharty keminde úsh jyl merzimge jasalýǵa tıis.

518-bap. Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý tártibi

      1. Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Qyzmet aımaǵynda erkin qoıma qurylatyn aýmaqtyq keden organy ótinishti aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      3. Aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamy ótinish tirkelgen kúnnen bastap úsh jumys kúninen keshiktirmeı osy Kodekstiń 415-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish ıesiniń málimdelgen qoımasynyń úı-jaılary men aýmaqtarynyń osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserý júrgizedi jáne úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserýdiń tıisti aktisin resimdeıdi. Kedendik qarap-tekserýdi júrgizý kezinde ótinish ıesi aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı:

      1) erkin qoıma retinde paıdalanýǵa arnalǵan qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýyn rastaıtyn qujattardyń;

2) ornalastyrylatyn taýarlardyń sıpatyna sáıkes keletin sertıfıkattalǵan tarazy jabdyǵyn ıelený, paıdalaný jáne (nemese) oǵan bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń kóshirmelerin usynady.

Bul rette usynylǵan qujattardyń kóshirmeleri aýmaqtyq keden organynda qalatyn, úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisine qosa beriledi.

Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aıaqtalǵannan keıin úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisiniń bir danasy zańdy tulǵaǵa tabys etiledi.

      4. Erkin qoımalar ıeleriniń tilimine engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne mundaı buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 517-babynda belgilengen sharttarǵa saı kelmegen jaǵdaılarda qabyldanady.

      Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      6. Tulǵa erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen nemese engizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

519-bap. Erkin qoımanyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmetin toqtata turý jáne qaıta bastaý

      1. Erkin qoımanyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmeti mynadaı jaǵdaılarda toqtatyla turady:

      1) erkin qoıma ıesiniń erkin qoımanyń qyzmetin toqtata turý sebepterin kórsetken jazbasha ótinishi boıynsha;

      2) aýmaqtyq keden organy osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵynyń 1), 3) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen, erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan jaǵdaıda;

      3) osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 7) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan jaǵdaıda;

      4) osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaý;

      5) erkin qoımanyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde erkin qoıma ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha erkin qoıma ıesiniń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha erkin qoıma ıesiniń qyzmeti erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik bir júz jıyrma kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha erkin qoıma ıesiniń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshimdi zańdy tulǵany erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qabyldaıdy jáne ol aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap erkin qoıma kedendik rásimimen taýarlardy erkin qoımaǵa ornalastyrýǵa jol berilmeıdi.

      5. Bul rette erkin qoımanyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmetin toqtata turý kezinde mynadaı operaııalardy jasaýǵa ruqsat beriledi:

      1) taýarlardy qaıta óńdeý jónindegi operaııalardy jasaý maqsatynda, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jabdyqty, mashınalar men agregattardy, olardyń qosalqy bólshekterin qoldaný (paıdalaný);

      2) qaıta óńdeý (montajdaý, qurastyrý) proesinde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardy (shıkizat pen materıaldardy) paıdalaný. Bul rette erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne qaıta óńdeý (montajdaý, qurastyrý) proesinde paıdalanylatyn sheteldik taýarlar erkin qoımanyń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap tórt aıdan keshiktirilmeıtin merzimde ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrýǵa jatady.

      3) osy tarmaqtyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen taýarlarǵa qatysty – osy Kodekstiń 294-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen operaııalardy jasaý.

      6. Osy baptyń 5-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty kedendik baqylaýdy keden organdary erkin qoıma kedendik rásimi jáne taýarlardy erkin qoımanyń aýmaǵynan áketý aıaqtalǵan kezde júzege asyrady.

      7. Erkin qoımanyń ıesi óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin zańdy tulǵany erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish usynady.

      Erkin qoımanyń ıesi retindegi qyzmetti erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵy negizinde zańdy tulǵany erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qaıta bastaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen erkin qoıma ıesiniń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, erkin qoıma ıesiniń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen erkin qoımanyń ıesi retinde qyzmetti qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi erkin qoıma ıesiniń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      Erkin qoıma ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaý saldarynan toqtatyla turǵan jaǵdaıda, erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keıin erkin qoıma ıesiniń qyzmeti qaıta bastalady.

      8. Erkin qoıma ıesiniń qyzmetti qaıta bastaý týraly ótinishin qaraý kezinde aýmaqtyq keden organy erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy tekseredi, sondaı-aq erkin qoıma ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen negizder boıynsha toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, mundaı qyzmetti toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaý maqsatynda ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtaryna kedendik qarap-tekserý júrgizedi.

      9. Erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshimi erkin qoımanyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

520-bap. Erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Erkin qoımanyń ıesin erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly erkin qoıma ıesiniń ótinishi;

      2) erkin qoıma ıesiniń osy Kodekstiń 521-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      3) erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń:

      qaıta qurý;

      eger erkin qoımanyń ıesi retinde áreket etetin zańdy tulǵa erkin qoımanyń ıesi mundaı tulǵa mártebesin saqtaı otyryp jáne mundaı tulǵa osy Kodekstiń 517-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý sharttaryn saqtaǵan kezde óz quramynan bir nemese birneshe zańdy tulǵany bólip shyǵarsa, bólip shyǵarý;

      eger erkin qoımanyń ıesi retinde áreket etetin zańdy tulǵa erkin qoımanyń ıesi mártebesin mundaı tulǵa saqtaı otyryp jáne mundaı tulǵa osy Kodekstiń 517-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes erkin qoımalardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaǵan kezde bir nemese birneshe zańdy tulǵany qossa, qosylý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, mundaı tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) erkin qoıma ıesiniń qyzmetin qaıta bastaý týraly erkin qoıma ıesiniń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 519-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, erkin qoıma ıesiniń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) erkin qoımanyń qyzmetin osy Kodekstiń 519-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtata turǵan sebepterdi osy Kodekstiń 519-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkennen keıin joımaý;

      7) erkin qoımanyń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde erkin qoıma ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi;

      8) Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 521, 528, 532, 533, 534, 538, 539, 540, 544, 551, 552, 555 jáne 558-baptaryna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasy keden zańnamasynyń normalaryn ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly is boıynsha oryndalmaǵan qaýlynyń bolýy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń kórsetilgen buzýshylyqtaryna alyp kelgen sebepterdiń joıylmaýy.

      2. Erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim alyp tastaý sebepteri kórsetile otyryp, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Erkin qoıma ıesin erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim erkin qoımanyń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi.

      4. Erkin qoımanyń ıesin osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, erikn qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý týraly qaıta ótinish aýmaqtyq keden organyna tulǵany osyndaı tizilimnen alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótkennen keıin beriledi.

      5. Erkin qoımanyń ıesi erkin qoımalar ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan kezde erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan, taýarlarǵa erkin qoıma aýmaǵyndaǵy jáne erkin qoımanyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlarǵa qatysty erkin qoıma kedendik rásiminiń qoldanylýy osy Kodekstiń 296-babyna sáıkes aıaqtalýǵa tıis.

521-bap. Erkin qoıma ıesiniń mindetteri

      1. Erkin qoımanyń ıesi:

      1) osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 5) tarmaqshalarynda belgilengen, erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa, onyń ishinde erkin qoımanyń osy Kodekstiń 516-babynyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen talaptarǵa sáıkestigin qamtamasyz etýge;

      2) erkin qoıma kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaýǵa;

      3) kedendik baqylaý júrgizý múmkindigin qamtamasyz etýge;

      4) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardyń esebin júrgizýge jáne keden organdaryna, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp osyndaı taýarlar jáne olarmen jasalǵan operaııalar týraly, sondaı-aq erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlar týraly eseptilikti usynýǵa;

      5) erkin qoımanyń jumyskerleri bolyp tabylmaıtyn nemese erkin qoımadaǵy taýarlarǵa qatysty ókilettikteri joq bógde adamdardy keden organdarynyń ruqsatynsyz erkin qoımaǵa jibermeýge;

      6) erkin qoımadaǵy taýarlarǵa keden organdary laýazymdy adamdarynyń qoljetimdiligine qatysty keden organdarynyń talaptaryn oryndaýǵa;

      7) osy Kodekstiń 297-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      8) ózin erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap on jumys kúni ishinde usynýǵa mindetti.

      2. Erkin qoımanyń alańy ózgergen kezde erkin qoıma ıesi mundaı ózgergen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde aýmaqtyq keden organyna mundaı ózgerister týraly tıisti qujattardy usyna otyryp, jazbasha nysanda ótinish jiberedi.

      Aýmaqtyq keden organy mundaı ótinishti aýmaqtyq keden organyna kelip túsken kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      Erkin qoımanyń alańyn ózgertý týraly ótinishti qaraý kezindeaýmaqtyq keden organy erkin qoıma ıesiniń osy Kodekstiń 517-babynda kózdelgen sharttarǵa saı kelýin tekseredi, sondaı-aq osy Kodekstiń 415-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserýdi osy Kodekstiń 518-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen qujattardy osyndaı qarap-tekserý barysynda talap etip aldyra otyryp júrgizedi.

62-taraý. BAJSYZ SAÝDA DÚKENINIŃ IESI

522-bap. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti

      1. Osy Kodekstiń 524-babynda aıqyndalǵan sharttarǵa saı keletin Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdy tulǵasy bajsyz saýda dúkeniniń ıesi bolyp tabylady.

      Zańdy tulǵa bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgennen keıin bajsyz saýda dúkeniniń ıesi dep tanylady.

      2. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesi bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlardy bajsyz saýda dúkeninde saqtaýdy jáne osy Kodekstiń 324-babynyń 2-tarmaǵynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizýdi júzege asyrady.

      3. Aýmaqtyq keden organdary bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminde qamtylǵan aqparatty, sondaı-aq tıisti qyzmetti toqtata turý, qaıta bastaý nemese atalǵan tulǵalardy tizilimnen alyp tastaý týraly derekterdi ýákiletti organǵa jiberedi.

523-bap. Bajsyz saýda dúkenderi

      1. Saýda zaldary men qoımalardan, sondaı-aq qosalqy úı-jaılardan (bolǵan kezde) turatyn arnaıy aıqyndalǵan jáne jaılastyrylǵan qurylysjaılar jáne (nemese) úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) bajsyz saýda dúkenderi bolyp tabylady.

      2. Bajsyz saýda dúkeni onyń ıesi bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgen kúnnen keıingi kúnnen bastap quryldy dep esepteledi.

      3. Bajsyz saýda dúkeniniń jumys isteýi bajsyz saýda dúkeniniń ıesi bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap toqtatylady.

      4. Bajsyz saýda dúkenderin ornalastyrýǵa, jaılastyrýǵa jáne jabdyqtaýǵa, onyń ishinde beınebaqylaý júıesimen jaraqtandyrýǵa qoıylatyn talaptardy, olardyń qurylý men jumys isteý tártibin, sondaı-aq bajsyz saýda dúkenderinde taýarlardy ótkizý qaǵıdalaryn ýákiletti organ bekitedi.

524-bap. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý sharttary

      1. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleri retindegi qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) bajsyz saýda dúkeni retinde paıdalanýǵa arnalǵan jáne mynadaı talaptarǵa sáıkes keletin qurylysjaılardyń jáne (nemese) úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy:

      saýda zaly taýarlardy kedendik deklaraııalaýdy júrgizý úshin aıqyndalǵan oryn sheginen tys jerde bolýǵa tıis;

      bajsyz saýda dúkeniniń aýmaǵynda saýda operaııalaryn júzege asyrýǵa arnalǵan oryndar, sondaı-aq taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etý jáne taýarlardy satýǵa daıyndaý (oramasyn ashý, ydysynan bosatý jáne basqalar) jónindegi operaııalardy júzege asyrýǵa arnalǵan jeke qorshalǵan oryndar bolýǵa tıis;

      2) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda kózdelgen jaǵdaılarda bólshek saýdaǵa arnalǵan tirkeý qujattarynyń nemese ruqsattardyń bolýy;

      3) aýmaqtyq keden organyna ótinish berilgen kúnge kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      4) keden organyna ótinish berilgen kúnge deıin bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 528, 532, 535, 538, 544, 551 jáne 555-baptaryna sáıkes ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      5) taýarlardy osy Kodekstiń 324-baby 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda atalǵan tulǵalarǵa ótkizý úshin kózdelgen bajsyz saýda dúkenderi úshin tıisti tizilimge engizýdiń qosymsha sharttaryn syrtqy saıasat salasyndaǵy ýákiletti organmen kelisý boıynsha keden isi salasyndaǵy ýákiletti organ belgileıdi;

      RQAO-nyń eskertpesi!
      1-tarmaqtyń 6) tarmaqshasynyń erejeleri 01.01.2019 bastap qoldanysqa engiziledi - QR 26.12.2017 № 123-VI Kodeksimen (qoldanysqa engizilý tártibin 569-baptyń 6-t. qarańyz).

6) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Eger bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish berilgen kúnge qurylysjaılar jáne (nemese) úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jalǵa alynǵan bolsa, mundaı qurylysjaılarǵa jáne (nemese) úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) qatysty jalǵa alý sharty keminde alty aı merzimge jasalýǵa tıis.

525-bap. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý tártibi

      1. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinish ýákiletti organ bekitken nysan boıynsha usynylady.

      Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý týraly ótinishti zańdy tulǵa elektrondyq qujat túrinde berýge quqyly.

      2. Qyzmet aımaǵynda bajsyz saýda dúkeni qurylatyn aýmaqtyq keden organy ótinishti aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúninen bastap on jumys kúni ishinde qaraıdy.

      3. Aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamy osy Kodekstiń 415-babynyń 3-tarmaǵyna sáıkes ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtarynyń osy Kodekstiń 524-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda aıqyndalǵan talaptarǵa sáıkestigine kedendik qarap-tekserý júrgizedi.

      Úı-jaılar men aýmaqtarǵa kedendik karap-tekserýdi júrgizý kezinde ótinish ıesi aýmaqtyq keden organynyń laýazymdy adamyna túpnusqalaryn kórsete otyryp, mynadaı:

      1) bajsyz saýda dúkeni retinde paıdalanýǵa jaramdy qurylysjaılardy jáne (nemese) úı-jaılardy (úı-jaılardyń bólikterin) ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵyn rastaıtyn qujattardyń;

      2) eger Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda alý mindeti kózdelse, bólshek saýdaǵa arnalǵan tirkeý qujattarynyń nemese ruqsattardyń kóshirmelerin usynady.

      Bul rette usynylǵan qujattardyń kóshirmeleri aýmaqtyq keden organynda qalatyn, úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisine qosa beriledi.

      Úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aıaqtalǵannan keıin úı-jaılar men aýmaqtardy kedendik qarap-tekserý aktisiniń bir danasy zańdy tulǵaǵa tabys etiledi.

      4. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý týraly sheshim aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi jáne buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      5. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen qujattar usynylmaǵan nemese ótinish ıesi osy Kodekstiń 524-babynda belgilengen sharttarǵa saı kelmegen jaǵdaılarda qabyldanady.

      Ótinish ıesi osy buzýshylyqtardy joıǵannan keıin ótinish osy Kodekste belgilengen tártippen qaralady.

      6. Tulǵa bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgen nemese engizýden bas tartylǵan jaǵdaıda, aýmaqtyq keden organy ótinish ıesin tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habardar etedi.

526-bap. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turý

      1. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesi retindegi zańdy tulǵanyń qyzmeti mynadaı jaǵdaılarda toqtatyla turady:

      1) bajsyz saýda dúkeni ıesiniń bajsyz saýda dúkeniniń qyzmetin toqtata turý sebepterin kórsetken jazbasha ótinishi boıynsha;

      2) aýmaqtyq keden organy osy Kodekstiń 524-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylǵanyn anyqtaǵan kezde;

      3) osy Kodekstiń 528-baby 1-tarmaǵynyń 6) tarmaqshasynda kózdelgen mindet osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndalmaǵan ne tıisinshe oryndalmaǵan kezde;

      4) osy Kodekstiń 528-baby 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaý;

      5) bajsyz saýda dúkeniniń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde bajsyz saýda dúkeniniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalarǵa qatysty 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti alty aıǵa deıingi merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen negiz boıynsha bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgen tulǵanyń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdi joıý úshin qajet, biraq kúntizbelik alpys kúnnen aspaıtyn merzimge toqtatyla turady.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda belgilengen negiz boıynsha bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti:

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      sottyń qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sheshimi;

      sottyń nemese ýákiletti memlekettik organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq is boıynsha is júrgizýdi toqtatý týraly sheshimi zańdy kúshine engenge deıingi merzimge toqtatyla turady.

      3. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshimdi zańdy tulǵany bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qabyldaıdy jáne aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen:

      osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasyna sáıkes ótinish keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde;

      keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynyń 2), 3), 4) jáne 5) tarmaqshalaryna sáıkes mán-jaılardy anyqtaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde resimdeledi.

      Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turý týraly sheshim buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúshine enedi.

      4. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap taýarlardy bajsyz saýda dúkenine ornalastyrýǵa jol berilmeıdi.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap kúntizbelik alpys kún ishinde bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar – sheteldik taýarlarǵa qoldanylatyn kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa, al Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary eksport kedendik rásimimen ornalastyrýǵa nemese bajsyz saýda dúkeninen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna áketýge jatady.

      6. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesi óziniń qyzmetin qaıta bastaý úshin zańdy tulǵany bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy qosa bere otyryp, jazbasha ótinish usynady.

      Bajsyz saýda dúkeniniń ıesi retindegi qyzmetti bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepter joıylǵan kezde atalǵan tulǵanyń ótinishi aýmaqtyq keden organynda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵy negizinde zańdy tulǵany bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organy qaıta bastaıdy.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti toqtatyla turǵan jaǵdaıda, bajsyz saýda dúkeni ıesiniń osy baptyń 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde belgilengen merzim ótkenge deıin bergen bajsyz saýda dúkeniniń ıesi retinde qyzmetti qaıta bastaý týraly jazbasha ótinishi bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin qaıta bastaý úshin negiz bolyp tabylady.

      7. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetti qaıta bastaý týraly ótinishin qaraý kezinde aýmaqtyq keden organy bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaıtyn qujattardy tekseredi, sondaı-aq bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmeti osy Kodekstiń 524-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda kózdelgen, bajsyz saýda dúkeni ıesiniń tizilimine engizý sharttarynyń buzylýyna baılanysty toqtatyla turǵan jaǵdaılarda, mundaı qyzmetti toqtata turýǵa alyp kelgen sebepterdiń joıylǵanyn rastaý maqsatynda ótinish ıesiniń úı-jaılary men aýmaqtaryn kedendik qarap-tekserýdi júrgizedi.

      8. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turý nemese atalǵan tulǵanyń mundaı qyzmetti qaıta bastaýy týraly sheshim bajsyz saýda dúkeniniń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jetkiziledi, sondaı-aq ýákiletti organǵa jiberiledi.

527-bap. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesin bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) bajsyz saýda dúkeni ıesiniń osy Kodekstiń 528-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      2) bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly bajsyz saýda dúkeni ıesiniń ótinishi;

      3) bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      4) bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, mundaı tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      5) bajsyz saýda dúkeniniń qyzmetin qaıta bastaý týraly bajsyz saýda dúkeni ıesiniń ótinishi bolmaǵan kezde osy Kodekstiń 526-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen, bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin toqtata turý merziminiń ótýi;

      6) bajsyz saýda dúkeni ıesiniń qyzmetin osy Kodekstiń 526-baby 1-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtata turǵan sebepterdi osy Kodekstiń 526-baby 2-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen merzim ótkennen keıin joımaý;

      7) bajsyz saýda dúkeniniń ıesin kúntizbelik bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 522, 528, 531, 532, 535, 538, 544, 551 jáne 555-baptaryna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtary úshin eki retten kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý;

      8) bajsyz saýda dúkeniniń ıesi retindegi qyzmet sheńberinde bajsyz saýda dúkeni ıesiniń basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 209 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236, 258 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý týraly sot sheshiminiń zańdy kúshine enýi.

      2. Bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim alyp tastaý sebepteri kórsetile otyryp, aýmaqtyq keden organy basshysynyń ne ony almastyratyn adamnyń ne aýmaqtyq keden organy basshysy orynbasarynyń buıryǵymen resimdeledi.

      3. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesin bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim bajsyz saýda dúkeniniń ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirilmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkiziledi, sondaı-aq ýákiletti organǵa jiberiledi.

      4. Tulǵa osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, atalǵan tulǵanyń tıisti tizilimge engizý týraly qaıta bergen ótinishin aýmaqtyq keden organy tulǵany osyndaı tizilimnen alyp tastaý týraly buıryq qabyldanǵan kúnnen bastap bir jyl ótken soń qaraıdy.

528-bap. Bajsyz saýda dúkeni ıesiniń mindetteri

      1. Bajsyz saýda dúkeniniń ıesi:

      1) osy Kodekstiń 524-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 3) tarmaqshalarynda belgilengen, bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizý sharttaryn, al osy Kodekstiń 324-baby 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kózdelgen bajsyz saýda dúkenderi úshin qosymsha osy Kodekstiń 524-baby 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kózdelgen shartty saqtaýǵa;

      2) osy Kodekstiń 325-baby 3-tarmaǵynda belgilengen bajsyz saýda kedendik rásimine sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttaryn saqtaýǵa;

      3) bajsyz saýda kedendik rásimimen ornalastyrylǵan jáne bajsyz saýda dúkeninde ótkizilmegen taýarlardyń saqtalýyn qamtamasyz etýge;

      4) kedendik baqylaý júrgizý múmkindigin qamtamasyz etýge;

      5) ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen bajsyz saýda dúkenine taýarlardyń túsý jáne osy dúkende olardy ótkizý esebin júrgizýge, sondaı-aq keden organdaryna osyndaı taýarlar týraly eseptilikti, onyń ishinde aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalana otyryp usynýǵa;

      6) osy Kodekstiń 328-babynda kózdelgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna,137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      7) ózin bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizgen aýmaqtyq keden organyna bajsyz saýda dúkenderi ıeleriniń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne mundaı ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde usynýǵa mindetti.

      2. Bajsyz saýda dúkeniniń aýmaǵy tek ǵana osy Kodekste belgilengen talaptarǵa sáıkes paıdalanylýǵa tıis. Kórsetilgen oryndardy ózge maqsattarǵa paıdalanýǵa jol berilmeıdi.

63-taraý. ÝÁKILETTI EKONOMIKALYQ OPERATOR

529-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operator

      1. Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes qurylǵan jáne osy taraýda belgilengen tártippen jáne sharttar saqtalǵan kezde ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operator bolyp tabylady.

      2. Zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik beriledi.

      3. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik kúshine engen kúnnen bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator táýekel deńgeıi tómen sanatqa jatady.

      4. Zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý jáne ony osyndaı tizilimnen alyp tastaý tártibi, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálikti berý, onyń qoldanylýyn toqtata turý jáne qaıta bastaý tártibi osy taraýda belgilenedi.

      5. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń osyndaı tizilimge engizý sharttaryn saqtaýyn tekserý kezinde, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ony osyndaı tizilimge engizý sharttaryn saqtaýyn baqylaý kezinde osy Kodekste kózdelgen kedendik baqylaý nysandary jáne kedendik baqylaý júrgizýdi qamtamasyz etetin sharalar qoldanylýy múmkin.

      6. Ýákiletti ekonomıkalyq operator osy Kodekstiń erejelerin eskere otyryp, osy Kodekstiń 536-babynda kózdelgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyndaǵy arnaýly ońaılatýlardy paıdalanýǵa quqyly.

      7. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń úshinshi tarappen halyqaralyq sharttaryna sáıkes, osy Kodekstiń 536-babynda kózdelgen jekelegen arnaýly ońaılatýlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlaryna ózara negizde berilýi múmkin.

      8. Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes osy Kodekstiń 536-babynda kózdelgen jekelegen arnaýly ońaılatýlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bolyp tabylmaıtyn memleketterdiń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlaryna ózara negizde berilýi múmkin. Bul rette mundaı arnaýly ońaılatýlar Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda ǵana qoldanylýy múmkin.

530-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimi

      1. Ýákiletti organ Komıssııa aıqyndaıtyn nysan boıynsha ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimin júrgizedi, ony ýákiletti organnyń ınternet resýrsynda ornalastyrady jáne ony aıyna bir retten sıretpeı jańartýdy qamtamasyz etedi.

      2. Komıssııa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary júrgizetin ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimderi negizinde ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń jalpy tizilimin qalyptastyrady, ony Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda ornalastyrady jáne ony aıyna bir retten sıretpeı jańartýdy qamtamasyz etedi.

      Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń jalpy tiziliminiń nysanyn, ony qalyptastyrý jáne júrgizý tártibin, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden organdary júrgizetin ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimderinde qamtylatyn derekterdi usynýdyń tehnıkalyq sharttaryn Komıssııa aıqyndaıdy.

531-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik jáne onyń tıpteri

      1. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýáliktiń (budan ári osy taraýda - kýálik) úsh tıpi bolady.

      2. Birinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa osy Kodekstiń 536-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen arnaýly ońaılatýlardy paıdalaný quqyǵyn beredi.

      3. Ekinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa osy Kodekstiń 536-babynyń 3-tarmaǵynda kózdelgen arnaýly ońaılatýlardy paıdalaný quqyǵyn beredi.

      4. Úshinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa osy Kodekstiń 536-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen arnaýly ońaılatýlardy paıdalaný quqyǵyn beredi.

      5. Kýáliktiń nysany men ony toltyrý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy.

      6. Kýálik zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap kúntizbelik on kún ótkennen keıin kúshine enedi jáne onyń qoldanylý merzimi shektelmeıdi.

      7. Ýákiletti ekonomıkalyq operator kýálik kúshine engen kúnnen bastap osy Kodekstiń 536-babynda kózdelgen arnaýly ońaılatýlardy paıdalanýǵa quqyly.

      8. Ýákiletti organ zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap kúntizbelik bes kúnnen keshiktirmeı, osyndaı tulǵaǵa jáne aýmaqtyq keden organdaryna, sondaı-aq osy Kodekstiń 442-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdaryna zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý kúni jáne kýáliktiń kúshine ený kúni týraly aqparatty jetkizedi.

      Ýákiletti organ zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly aqparatty osyndaı tulǵaǵa tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkizedi.

532-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttary

      1. Birinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinish (budan ári osy taraýda – ótinish) ýákiletti organda tirkelgen kúnge deıin osy zańdy tulǵanyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti, keden ókili, ýaqytsha saqtaý qoımasynyń, keden qoımasynyń ıesi retinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti keminde úsh jyl júzege asyrýy ne kedendik tasymaldaýshy retinde qyzmetti keminde eki jyl júzege asyrýy, bul aralyqta:

      taýarlardy tasymaldaý jónindegi qyzmetterdi kórsetý boıynsha qyzmetti qospaǵanda, syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar árbir jyl úshin sany keminde on taýarǵa deklaraııa beredi nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizilgen taýarlardyń jıyntyq quny árbir jyl úshin, ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha bes júz myń eýroǵa balamaly somadan kem bolmaıtyn shamany quraıdy;

      taýarlardy tasymaldaý jónindegi qyzmetterdi kórsetý boıynsha syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar árbir jyl úshin keminde eki júz elý tranzıttik deklaraııa beredi;

      keden ókili retinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar árbir jyl úshin sany keminde eki júz kedendik deklaraııa beredi nemese ózderi bergen kedendik deklaraııalarda málimdelgen taýarlardyń jıyntyq quny árbir jyl úshin, ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha bes júz myń eýroǵa balamaly somadan kem bolmaıtyn shamany quraıdy;

      ýaqytsha saqtaý qoımalarynyń, keden qoımalarynyń ıeleri retinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar jıyntyq somasy árbir jyl úshin, ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha bes júz myń eýroǵa balamaly somadan kem bolmaıtyn shamany quraıtyn taýarlardy saqtaýdy júzege asyrdy;

      kedendik tasymaldaýshy retinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalar árbir jyl úshin keminde eki júz elý tranzıttik deklaraııa beredi;

      2) osy Kodekstiń 535-babyna sáıkes berilgen ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý;

      3) ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe barlyq memleketterde kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindettiń bolmaýy;

      4) ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge zańdy tulǵanyń Qazaqstan Respýblıkasynyń salyq zańnamasyna sáıkes beresheginiń (beresiniń) bolmaýy;

      5) ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge deıin bir jyl ishinde osy zańdy tulǵany:

      Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 527, 534, 548, 549, 550, 551, 552 jáne 558-baptaryna sáıkes ákimshilik quqyq buzýshylyqtary úshin;

      jasaǵany úshin jaýaptylyqqa tartý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasynda ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýden bas tartý úshin negiz retinde aıqyndalǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy ákimshilik quqyq buzýshylyqtary úshin ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      6) osy zańdy tulǵanyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵa akııalarynyń on jáne odan kóp paıyzy bar akıonerleri, onyń quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń jeke tulǵalaryn:

      1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý faktileriniń jáne osyndaı baptar boıynsha joıylmaǵan sottalǵandyǵynyń bolmaýy;

      istiń júrgizilýi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń keden jáne ózge de memlekettik organdarynyń júrgizýine jatqyzylǵan jáne jasaǵany úshin jaýaptylyqqa tartý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zańnamasynda ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýden bas tartý úshin negiz retinde aıqyndalǵan, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy qylmystyq quqyq buzýshylyqtary úshin qylmystyq jaýaptylyqqa tartý faktileriniń bolmaýy;

      7) ýákiletti organ belgilegen talaptarǵa sáıkes keletin, kedendik operaııalar jasaý kezinde keden organdaryna usynylǵan málimetterdi sharýashylyq operaııalardy júrgizý týraly málimettermen salystyryp qaraýǵa múmkindik beretin jáne keden organdarynyń osyndaı málimetterge qol jetkizýin (onyń ishinde qashyqtyqtan) qamtamasyz etetin taýarlardy esepke alý júıesiniń bolýy. Komıssııa taýarlardy esepke alý júıesine qoıylatyn úlgilik talaptardy aıqyndaýǵa quqyly;

      8) elektrondyq shot-faktýralardyń aqparattyq júıesin paıdalaný týraly sharttyń (kelisimniń) bolýy.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń osy baptyń 1-tarmaǵynyń 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen ákimshilik jáne qylmystyq quqyq buzýshylyqtar úshin ákimshilik jáne qylmystyq jaýaptylyqty kózdeıtin ákimshilik jáne qylmystyq zańnamasynyń baptary týraly aqparatty osyndaı ákimshilik jáne qylmystyq quqyq buzýshylyqtardyń quramy men sankııasyn kórsete otyryp, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden organdary osyndaı baptardyń jalpy tizbesin qalyptastyrý jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń resmı saıtynda olardy ornalastyrý úshin Komıssııaǵa jiberedi.

      Kórsetilgen baptardyń jalpy tizbesiniń formatyn, ony qalyptastyrý, júrgizý jáne odan málimetterdi paıdalaný tártibin, sondaı-aq baptar týraly aqparat usynýdyń tártibi men tehnıkalyq sharttaryn, onyń ishinde qurylymy men formatyn Komıssııa aıqyndaıdy.

      3. Ekinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) osy baptyń 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 5), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda kórsetilgen sharttar;

      2) osy zańdy tulǵanyń qarjylyq ornyqtylyǵynyń osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mánge sáıkestigi;

      3) taýarlardy ýaqytsha saqtaýǵa arnalǵan qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń (ashyq alańdar bólikteriniń) menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jalǵa alynǵan bolýy. Eger ótinish berilgen kúnge qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar (ashyq alańdardyń bólikteri) jalǵa alynǵan bolsa, mundaı qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa (ashyq alańdardyń bólikterine) qatysty jalǵa alý sharty keminde bir jyl merzimge jasalýǵa tıis;

      4) aýmaǵynda taýarlardy ýaqytsha saqtaý, kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý júzege asyrylatyn jáne (nemese) kedendik baqylaý júrgiziletin qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa (ashyq alańdardyń bólikterine) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń kólik quraldary men jumyskerlerine Komıssııa aıqyndaıtyn talaptardy saqtaýy.

      4. Eger taýarlardy óndirý boıynsha qyzmetti júzege asyratyn jáne (nemese) taýarlardy eksporttaıtyn zańdy tulǵanyń qarjylyq ornyqtylyǵy osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mánge sáıkes kelmegen jaǵdaıda, ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha keminde bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý ekinshi tıptegi kýálik bere otyryp, mundaı zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylady.

      5. Úshinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttary mynalar bolyp tabylady:

      1) ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnge deıin keminde eki jyl ishinde birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, zańdy tulǵanyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýi. Kórsetilgen merzimge kýáliktiń qoldanylýy osy Kodekstiń 534-baby 1-tarmaǵynyń 11) jáne 12) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha toqtatyla turǵan jaǵdaılardy qospaǵanda, osy Kodekstiń 534-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezeń engizilmeıdi;

      2) osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen sharttar.

      6. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń qarjylyq ornyqtylyǵyn jáne qarjylyq ornyqtylyqty sıpattaıtyn jáne osy tizilimge engizý úshin qajet mánderdi aıqyndaý tártibin Komıssııa aıqyndaıdy jáne Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda aıqyndalady.

533-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý tártibi

      1. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý úshin zańdy tulǵa (budan ári osy bapta – ótinish ıesi) ýákiletti organǵa ótinish beredi.

      Kórsetilgen ótinishtiń nysanyn, ony toltyrý tártibin jáne onda málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattardyń tizbesin Komıssııa aıqyndaıdy.

      2. Ýákiletti organ birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti berý týraly ótinishti jáne oǵan qosa beriletin qujattardy qaraý kezinde olardaǵy málimetterdi tekseredi jáne ótinish ıesiniń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyrǵan, biraq birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti berý týraly ótinish tirkelgen kúnge deıingi osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderinen aspaıtyn kezeń úshin osy Kodekstiń 416-baby 6-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen talaptardy saqtaý turǵysynan, sondaı-aq osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen birinshi tıptegi nemese osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalarynda, 3-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen ekinshi tıptegi kýálik berile otyryp, zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttaryna ótinish ıesiniń sáıkestigine osy Kodekstiń 47-taraýynda kózdelgen kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdi aýmaqtyq keden organyna tapsyrady.

      Eger buryn kóshpeli kedendik tekserý júrgizilse jáne osy Kodekstiń 416-baby 6-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen talaptardyń saqtalýy tekserilse, birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti berýge ótinishke sáıkes mundaı talaptardyń saqtalýyn tekserý aldyńǵy kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵan kúnnen bastap birinshi nemese ekinshi tıptegi berýge ótinish tirkelgen kúnge deıin qamtylatyn ýaqyt kezeńi úshin ǵana kóshpeli kedendik tekserý sheńberinde júzege asyrylady.

      Ótinishti jáne oǵan qosa beriletin qujattardy qaraý, sondaı-aq kóshpeli kedendik tekserý júrgizý nátıjeleri boıynsha ýákiletti organ ótinish jáne kórsetilgen qujattar tirkelgen kúnnen bastap kúntizbelik toqsan kúnnen keshiktirmeı birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti berý ne bas tartý sebepterin kórsete otyryp, mundaı kýálikti berýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      3. Ýákiletti organ úshinshi tıptegi kýálikti berý týraly ótinishti jáne oǵan qosa beriletin qujattardy qaraý kezinde ondaǵy málimetterdi tekseredi jáne birinshi nemese ekinshi tıptegi ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti júzege asyrǵan, biraq úshinshi tıptegi kýálikti berý týraly ótinish tirkelgen kúnge deıingi osy Kodekstiń 89 jáne 143-baptarynda belgilengen talap qoıýdyń eskirý merzimderinen aspaıtyn kezeń úshin osy Kodekstiń 416-baby 6-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen talaptardy saqtaý turǵysynan, sondaı-aq osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 1) jáne 7) tarmaqshalarynda, 3-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen, úshinshi tıptegi kýálik berile otyryp, zańdy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttaryna ótinish ıesiniń sáıkestigine osy Kodekstiń 47-taraýynda kózdelgen kóshpeli kedendik tekserý júrgizýdi aýmaqtyq keden organyna tapsyrady.

      Eger buryn kóshpeli kedendik tekserý júrgizilse jáne osy Kodekstiń 416-baby 6-tarmaǵynyń 1), 2), 3), 4), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen talaptardyń saqtalýy tekserilse, úshinshi tıptegi kýálikti berýge ótinishke sáıkes mundaı talaptardyń saqtalýyn tekserý aldyńǵy kóshpeli kedendik tekserý aıaqtalǵan kúnnen bastap úshinshi tıptegi kýálikti berýge ótinish tirkelgen kúnge deıin qamtylatyn ýaqyt kezeńi úshin ǵana kóshpeli kedendik tekserý sheńberinde júzege asyrylady.

      Ótinishti jáne oǵan qosa beriletin qujattardy qaraý, sondaı-aq kóshpeli kedendik tekserý júrgizý nátıjeleri boıynsha ýákiletti organ ótinish jáne kórsetilgen qujattar tirkelgen kúnnen bastap kúntizbelik toqsan kúnnen keshiktirmeı úshinshi tıptegi kýálik berý ne bas tartý sebepterin kórsete otyryp, mundaı kýálikti berýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      4. Birinshi, ekinshi jáne úshinshi tıptegi kýálikterdi berý týraly sheshim kýáliktiń tıpine sáıkes beriletin arnaýly ońaılatýlar kórsetile otyryp, ýákiletti organ basshysynyń, ol ýákilettik bergen ýákiletti organ basshysy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń buıryǵymen resimdeledi.

      5. Ótinishke onda málimdelgen málimetterdi rastaıtyn qujattar qosa beriledi.

      Ótinishpen birge ýákiletti organǵa qujattar, eger mundaı qujattar týraly málimetterdi jáne (nemese) olardaǵy málimetterdi ýákiletti organnyń keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerden, sondaı-aq aqparattyq ózara is-qımyl sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń memlekettik organdarynyń (uıymdarynyń) aqparattyq júıelerinen alýy múmkin bolsa, usynylmaýy múmkin.

      6. Birinshi jáne ekinshi tıptegi kýálikterdi ala otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý úshin ótinish ıesi bir ótinish berýge quqyly.

      7. Ýákiletti organ ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde ótinishti qaraý týraly ne ony qaraýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Ótinishti qaraýdan bas tartý úshin negizder bolǵan jaǵdaıda, ýákiletti organ bul týraly ótinish ıesine tıisti sheshim qabyldanǵan kúnnen keıingi bir jumys kúninen keshiktirmeı jazbasha nemese elektrondyq nysanda habarlaıdy.

      8. Ýákiletti organ mynadaı jaǵdaılarda ótinishti qaraýdan bas tartady:

      1) ótinishti belgilengen nysanǵa sáıkes toltyrylmaý ne elektrondyq qujat túrindegi ótinishtiń qurylymy men formaty mundaı ótinishtiń belgilengen qurylymy men formatyna sáıkes kelmeıdi;

      2) ótinishte kórsetilýge tıis málimetterdi ótinishte kórsetpeý;

      3) ótinishti osy Kodekstiń 534-baby 7-tarmaǵynyń 4), 5), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen bastap bir jyl ótkenge deıin berý.

      9. Ýákiletti organ ótinishti ýákiletti organda tirkelgen kúninen bastap kúntizbelik toqsan kúnnen aspaıtyn merzimde qaraıdy.

      10. Osy baptyń 5-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, eger ótinishti bergen kezde ótinishti qaraýdan bas tartý úshin negiz bolmasa, al onda kórsetilgen málimetterdi ótinish ıesi qujatpen rastamasa, ýákiletti organ ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde mundaı qujattardy bir aı ishinde usyný qajettigi týraly ótinish ıesine habarlaıdy.

      11. Ótinishti qaraý merziminiń ótýi osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes suratylǵan qujattar usynylǵan kúnge deıin ne olardy usyný merzimi ótkenge deıin toqtatyla turady.

      12. Ótinish ıesi osy baptyń 10-tarmaǵynda kórsetilgen merzim ishinde qujattardy usynbaǵan kezde ýákiletti organ ótinishti qaraýdan bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      13. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵanyń osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 3), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen, osyndaı tizilimge engizý sharttaryn saqtaýyn tekserý maqsatynda osy Kodekstiń 445-babyna sáıkes keden organy jiberetin, qujattardyń jáne (nemese) málimetterdiń kóshirmesin usyný týraly suraý salý ótinish ýákiletti organda tirkelgen kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde jiberiledi.

      Eger osy Kodekstiń 445-babynda kózdelgen merzimder ishinde osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 3), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kórsetilgen sharttardyń saqtalmaǵany týraly málimetter qamtylmaǵan jaýap alynsa ne mundaı jaýap alynbasa, keden organyna suraý salý jiberilgen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekette ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýdiń mundaı sharttary saqtaldy dep esepteledi.

      14. Birinshi nemese ekinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinishti qaraý nátıjeleri boıynsha, eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý mundaı tizilimge engizýdiń sharty bolyp tabylsa, ýákiletti organ tulǵany osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 1), 3), 4), 5), 6), 7) jáne 8) tarmaqshalarynda nemese 3-tarmaǵynyń 1), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen sharttardy saqtaý týraly habardar etedi ne osyndaı tizilimge engizýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      15. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilýin rastaıtyn qujattar ýákiletti organ kórsetilgen habarlamany jibergen kúnnen bastap eki aıdan keshiktirilmeı usynylady.

      Bul rette ýákiletti organ kórsetilgen habarlamany jibergen kúnnen bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilýin rastaıtyn qujattar usynylǵan kúnge deıingi kezeńge ótinishti qaraý merzimi toqtatyla turady.

      16. Ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilýin tıisinshe rastaıtyn qujattar usynylǵan kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirmeı ótinish ıesin ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly sheshim qabyldaıdy.

      17. Eger osy baptyń 15-tarmaǵynyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzim ótkenge deıin ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilýin rastaıtyn qujattar usynylmasa ne usynylǵan qujattar ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń berilýin tıisinshe rastamasa, ýákiletti organ kórsetilgen merzim ótken kúnnen bastap kúntizbelik on kúnnen keshiktirmeı ótinish ıesin ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      18. Ekinshi tıptegi kýálikti, eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osyndaı tizilimge engizýdiń sharty bolyp tabylmasa ne úshinshi tıptegi kýálikti bere otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinishti qaraý nátıjeleri boıynsha ýákiletti organ osy baptyń 9-tarmaǵynda kórsetilgen merzimnen keshiktirmeı ótinish ıesin ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ne osyndaı tizilimge engizýden bas tartý týraly sheshim qabyldaıdy.

      Osy Kodekstiń 532-babynda belgilengen sharttardyń saqtalmaýy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýden bas tartý úshin negiz bolyp tabylady.

534-bap. Kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý, qaıta bastaý jáne ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastaý úshin negizder

      1. Kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ótinishi;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa qatysty bankrottyq rásimdi qozǵaý;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń osy Kodekstiń 541-babynda kózdelgen mindetterdi oryndamaýy;

      4) eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bolýy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýdiń sharty bolyp tabylsa, mundaı qamtamasyz etýdiń osy Kodekstiń 535-babynda kózdelgen mólsherde bolmaýy;

      5) kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimde oryndamaý ne tıisinshe oryndamaý, sondaı-aq ósimpuldardy, paıyzdardy belgilengen merzimde tólemeý;

      6) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń Qazaqstan Respýblıkasynan basqa Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memleketterde kedendik tólemderdi, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindetiniń bar ekendigi týraly aqparat;

      7) osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 7) tarmaqshasyna sáıkes taýarlardy esepke alý júıesiniń bolmaýy nemese osyndaı taýarlardy esepke alý júıesiniń ýákiletti organ belgilegen talaptarǵa sáıkes kelmeýi;

      8) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qarjylaı ornyqtylyǵynyń osy Kodekstiń 532-babynyń 6-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mánderge sáıkes kelmeýi, eger ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qarjylaı ornyqtylyǵynyń osy mánderge sáıkes kelmeýi ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylsa;

      9) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń taýarlardy ýaqytsha saqtaýyna arnalǵan qurylysjaılardyń, úı-jaılardyń (úı-jaılar bólikteriniń) jáne (nemese) ashyq alańdardyń (ashyq alańdar bólikteriniń) menshikte, sharýashylyq júrgizýde, jedel basqarýda nemese jaldaýda bolmaýy, eger mundaı talaptardy saqtaý ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylsa;

      10) qurylysjaılarǵa, úı-jaılarǵa (úı-jaılardyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdarǵa (ashyq alańdardyń bólikterine), ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń kólik quraldaryna, jumyskerlerine osy Kodekstiń 532-baby 3-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan talaptardy saqtamaý, eger mundaı talaptardy saqtamaý ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylsa;

      11) mundaı zańdy tulǵalardyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵalar akııalarynyń on jáne odan kóp paıyzy bar akıonerleri, quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalaryna qatysty Qazaqstan Respýblıkasynda 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq is qozǵaý;

      mundaı zańdy tulǵalardyń ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵalar akııalarynyń on jáne odan kóp paıyzy bar akıonerleri, quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń jeke tulǵalaryna qatysty, is júrgizý keden jáne ózge de memlekettik organdardyń qaramaǵyna jatqyzylǵan jáne jasaǵany úshin jaýaptylyqqa tartý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memleketterdiń zańnamasynda kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý úshin negizder retinde aıqyndalǵan qylmys (qylmystyq quqyq buzýshylyq) jasaý belgileri boıynsha Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe kez kelgen ózge memlekette qylmystyq is qozǵaý;

      12) osy Kodekstiń 532-baby 3-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda belgilengen talaptardy oryndamaý;

      13) osy Kodekstiń 541-baby 1-tarmaǵynyń 3), 5) jáne 6) tarmaqshalarynda kózdelgen mindetterdi oryndamaý.

      2. Keden organy osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen negizderdiń bar ekendigi týraly aqparatty alǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly sheshim qabyldaıdy.

      3. Kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly sheshim qabyldaǵan keden organy ony qabyldaǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde ýákiletti ekonomıkalyq operatordy toqtata turý negizderin kórsete otyryp, mundaı sheshim týraly habardar etedi, sondaı-aq bul týraly aqparatty aýmaqtyq keden organdaryna jáne osy Kodekstiń 442-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdaryna jetkizedi.

      Ýákiletti organ kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly aqparatty ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkizedi.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵy 3), 4), 5), 6), 7), 8), 9) jáne 10) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵan jaǵdaıda, ýákiletti ekonomıkalyq operator keden organyna kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly habarlamany alǵan kúnnen bastap kúntizbelik bir júz jıyrma kún ishinde kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turýmen baılanysty sebepterdiń joıylǵanyn rastaýǵa mindetti.

      5. Eger ýákiletti ekonomıkalyq operator kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly habarlamany alǵan kúnnen bastap kúntizbelik bir júz jıyrma kún ishinde kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turýmen baılanysty sebepterdiń joıylǵanyn rastasa, ýákiletti organ mundaı rastaýdy alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde kýáliktiń qoldanylýyn qaıta bastaıdy jáne bul týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa, aýmaqtyq keden organdaryna jáne osy Kodekstiń 442-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdaryna aqparat beredi.

      Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýáliktiń qoldanylýyn qaıta bastaý týraly sheshim ýákiletti organ basshysynyń, ol ýákilettik bergen basshy orynbasarynyń ne olardy almastyratyn adamdardyń buıryǵymen resimdeledi.

      6. Osy baptyń 1-tarmaǵy 11) tarmaqshasynda kózdelgen negizder boıynsha toqtatyla turǵan kýáliktiń qoldanylýy:

      1) sottyń nemese ózge de ýákiletti organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq jaýaptylyqtan bosatý týraly sheshimi;

      2) sottyń nemese ózge de ýákiletti organnyń (laýazymdy adamnyń) qylmystyq isti toqtatý týraly sheshimi kúshine engen kúnnen bastap bes jumys kún ishinde qaıta bastalady.

      7. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastaý úshin mynalar negizder bolyp tabylady:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen ózin alyp tastaý týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ótinishi;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń taratylýy;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵanyń qaıta qurý nysanyndaǵy qaıta uıymdastyrylýyn qospaǵanda, mundaı zańdy tulǵanyń qaıta uıymdastyrylýy;

      4) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turý týraly habarlamany alǵan kúnnen bastap kúntizbelik bir júz jıyrma kún ishinde kýáliktiń qoldanylýyn toqtata turýmen baılanysty sebepterdiń joıylǵanyn rastamaýy;

      5) sottyń nemese ózge de ýákiletti organnyń (laýazymdy adamnyń) zańdy tulǵany bir jyl ishinde Qazaqstan Respýblıkasy Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly kodeksiniń 527, 534, 543, 548, 549, 550, 551, 552 jáne 558-baptaryna sáıkes eki retten kóp ákimshilik jaýaptylyqqa tartý faktisin rastaıtyn sheshiminiń kúshine enýi;

      6) osy zańdy tulǵanyń kýálik bar zańdy tulǵa akııalarynyń on jáne odan kóp paıyzy bar akıonerleri, onyń quryltaıshylary (qatysýshylary), basshylary, bas býhgalterleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy 1997 jylǵy 16 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 209, 214 jáne 250-baptaryna, sondaı-aq 2014 jylǵy 3 shildedegi Qazaqstan Respýblıkasy Qylmystyq kodeksiniń 234, 236 jáne 286-baptaryna sáıkes qylmystyq jaýaptylyqqa tartý faktisin rastaıtyn, qylmystyq quqyq buzýshylyq jasaǵany úshin sot úkiminiń kúshine enýi;

      osy zańdy tulǵanyń kýálik bar zańdy tulǵa akııalarynyń on jáne odan kóp paıyzy bar akıonerleri bolyp tabylatyn jeke tulǵalardy, onyń quryltaıshylaryn (qatysýshylaryn), basshylaryn, bas býhgalterlerin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ózge memleketterdiń zańnamasynda ýákiletti ekonomıkalyq operatordy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar tiziliminen alyp tastaý úshin negiz retinde aıqyndalǵan qylmys (qylmystyq quqyq buzýshylyq) jasaǵany úshin jaýaptylyqqa tartý faktisin rastaıtyn sot úkiminiń kúshine enýi;

      7) osy Kodekstiń 541-babynda kózdelgen, ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetterin kúntizbelik jyl ishinde eki jáne odan kóp oryndamaýy.

      8. Ýákiletti organ osy baptyń 7-tarmaǵynda kózdelgen negizder týyndaǵan nemese olar týraly aqparatty alǵan kúnnen bastap on jumys kúninen keshiktirmeı ýákiletti ekonomıkalyq operatordy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim qabyldaıdy.

      9. Ýákiletti ekonomıkalyq operator osy baptyń 7-tarmaǵynyń 4), 5), 6) jáne 7) tarmaqshalarynda kózdelgen negizder boıynsha ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinish mundaı tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastalǵan kúnnen bastap bir jyl ótkennen keıin berilýi múmkin.

      10. Ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operatordy ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastaý týraly sheshim qabyldanǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde alyp tastaý negizderin kórsete otyryp, bul týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatordy habardar etedi, sondaı-aq aýmaqtyq keden organdaryna jáne osy Kodekstiń 442-babyna sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memleketterdiń keden organdaryna bul týraly aqparatty jetkizedi.

      Ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastaý týraly aqparatty ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa jazbasha nemese elektrondyq nysanda jetkizedi.

535-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý

      1. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý mundaı qamtamasyz etý ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylǵan jaǵdaılarda beriledi.

      2. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý mindetiniń oryndalýyn osy Kodekske sáıkes mundaı ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń osyndaı kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý mindeti týyndaǵan ne onyń kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleýshimen kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha ortaq mindeti bolǵan jaǵdaılarda qamtamasyz etedi.

      3. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵa ne osyndaı tizilimge engizilgen zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin tómendetý nemese qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrý úshin ýákiletti organǵa beredi.

      4. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetin oryndaý osy Kodekstiń 97-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen tásildermen qamtamasyz etiledi jáne osy Kodekstiń 103-babynda aıqyndalǵan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etý túrinde usynylady.

      Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetiniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń osy Kodekstiń 97-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kórsetilgen tásili qoldanylǵan kezde kepilger mundaı mindettiń oryndalýyn osy Kodekstiń 97-baby 1-tarmaǵynyń 1), 2) jáne 4) tarmaqshalarynda kórsetilgen tásildermen qamtamasyz etedi.

      5. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy baptyń 3-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý úshin osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen tásilderiniń kez kelgenin tańdaýǵa quqyly.

      Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, osy baptyń 3-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵanyń tańdaýy boıynsha osy Kodekstiń 97-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen birneshe tásilmen qamtamasyz etilýi múmkin.

      6. Eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń aýystyrylatynyna osy Kodekstiń 12-taraýyna, 142 jáne 353-baptaryna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa jáne (nemese) keden organy osy taraýǵa sáıkes kedendik bajdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý týraly talapty jibermese jáne (nemese) kepil nysanasyna Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes óndirip alý qoldanylmasa, ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi bergen zańdy tulǵa osy baptyń 4-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrýdy júzege asyrýǵa quqyly.

      7. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy – zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kezeńi ishinde, al osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýy kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet toqtatylǵanǵa deıin úzdiksiz qamtamasyz etilýge tıis.

      8. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderin qoldaný tártibin, qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrý tártibin, osy baptyń 11, 12, 13 jáne 14-tarmaqtaryna sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý mólsherin tómendetý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

      9. Eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý úshin mundaı qamtamasyz etý mólsheri belgilengen shetel valıýtasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń ulttyq valıýtasyna qaıta esepteýdi júrgizý talap etilse, mundaı qaıta esepteý kepilgerlik sharty nemese múlik kepili týraly shart jasalǵan kúnge (mundaı sharttarǵa ózgerister engizilgen kezde – kepilgerlik shartyna nemese múlik kepili týraly shartqa ózgerister engizý týraly shart jasalǵan kúnge), al ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý ózge tásildermen berilgen kezde:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý zańdy tulǵany osyndaı tizilimge engizý maqsatynda berilgen kezde – ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizýdiń sharttaryn saqtaý týraly habarlamany tirkegen kúnge;

      2) ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý somalaryn tómendetý týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ótinishin tirkegen kúnge;

      3) ýákiletti organ qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrý týraly ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń ótinishin tirkegen kúnge ne ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń basqasy tulǵany ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaý maqsatynda berilgen kezde qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha júrgiziledi.

      10. Birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine zańdy tulǵa engizilgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý keminde bir mıllıon eýroǵa balamaly mólsherde beriledi.

      11. Eger birinshi tıptegi kýálik zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap eki jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda úshinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde jeti júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      12. Eger birinshi tıptegi kýálik tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap tórt jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda besinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bes júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      13. Eger birinshi tıptegi kýálik zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap bes jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda altynshy jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde úsh júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      14. Eger birinshi tıptegi kýálik zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap alty jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda jetinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      15. Birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine keden organy ótinishti tirkegen kúnge ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator bolyp tabylatyn zańdy tulǵa engizilgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy baptyń 10-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde ne osy baptyń 16, 17, 18 jáne 19-tarmaqtaryna sáıkes aıqyndalǵan mólsherde beriledi.

      16. Eger ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálik tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap eki jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda úshinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde jeti júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      17. Eger ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálik tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap tórt jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda besinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bes júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      18. Eger ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálik tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap bes jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda altynshy jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde úsh júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      19. Eger ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálik tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap alty jyl ishinde toqtatyla turmaǵan bolsa, onda jetinshi jyldan bastap ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      20. Tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine, keden ókilderiniń tizilimine jáne (nemese) kedendik tasymaldaýshylardyń tizilimine engizilgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý jáne keden ókili nemese kedendik tasymaldaýshy retinde keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 486-babynyń 13-tarmaǵy eskerile otyryp beriledi.

      21. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi qaıtarý mundaı zańdy tulǵanyń mynadaı jaǵdaılarda kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha belgilengen merzimde oryndalmaǵan mindet bolmaǵan kezde júzege asyrylady:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilýge úmitker zańdy tulǵaǵa osy tizilimge engizýden bas tartý;

      2) osy baptyń 6-tarmaǵyna sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń bir tásilin basqasyna aýystyrý;

      3) osy bapta kózdelgen jaǵdaılarda ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń qajetti mólsherin azaıtý;

      4) eger ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharty bolyp tabylsa, osyndaı tizilimnen ýákiletti ekonomıkalyq operatordy alyp tastaý;

      5) zańdy tulǵany úshinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý.

      22. Ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde paıdalanylǵan aqshany esepke jatqyzýdy (qaıtarýdy) ýákiletti organ osy baptyń 23-tarmaǵynyń erejelerin eskere otyryp, osy Kodekstiń 113 jáne 114-baptaryna sáıkes júzege asyrady.

      23. Eger ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa qatysty kedendik tekserý nysanynda kedendik baqylaý júrgizilse, ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdi qaıtarý mundaı tekserý aıaqtalǵannan keıin júzege asyrylady.

      24. Osy Kodekstiń 486-baby 13-tarmaǵyna sáıkes berilgen ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy Kodekstiń 486-babynyń 2-tarmaǵyna jáne osy baptyń 2-tarmaǵyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindetterdiń oryndalýyn qamtamasyz etýge tıis.

      25. Ýákiletti ekonomıkalyq operator kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndamaǵan jaǵdaıda, keden organy ekinshi deńgeıdegi bankke jáne (nemese) kepilgerge kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý týraly talapty banktiń kepildiginde jáne (nemese) kepilgerlik shartynda kózdelgen, kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵannan keıingi bes jumys kún ishinde jiberedi. Bul rette kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti oryndaý merzimderi aıaqtalǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap ósimpuldar esepke jazylady.

      Keden organynyń kedendik bajdardyń, salyqtardyń, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń tıesili somalaryn tóleý týraly talabyn:

      ekinshi deńgeıdegi bank – osyndaı talapty alǵan kúnnen bastap eki jumys kúni ishinde;

      kepilger – osyndaı talapty alǵan kúnnen bastap bes jumys kúni ishinde buljytpaı jáne mindetti túrde oryndaýǵa tıis.

      Ekinshi deńgeıdegi bank kórsetilgen talapty oryndamaǵan nemese oryndaý merzimderin buzǵan kezde Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      Kepilger kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrǵany nemese bólip tólegeni úshin paıyzdar esepke jazylǵan jaǵdaıda ósimpuldardy, paıyzdardy tóleýdi qosa alǵanda, tóleýshi sııaqty kólemde keden organy aldynda jaýapty bolady.

      Kepil nysanasyna óndirip alýdy qoldaný Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattyq zańnamasyna sáıkes júrgiziledi.

536-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa beriletin arnaýly ońaılatýlar

      1. Arnaýly ońaılatýlar dep ýákiletti ekonomıkalyq operator kýáliginiń tıpine qaraı qoldanylatyn jekelegen kedendik operaııalardy jasaý men kedendik baqylaý júrgizý erekshelikteri jáne osy Kodekstiń erejelerin qoldanýdyń ózge de erekshelikteri túsiniledi.

      2. Birinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa mynadaı arnaýly ońaılatýlardy paıdalanýǵa quqyq beredi:

      1) birinshi kezektegi tártippen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardyń kelýimen, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlardyń ketýimen, kedendik deklaraııalaýmen jáne taýarlardy shyǵarýmen baılanysty kedendik operaııalar jasaý;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolatyn taýarlardy kedendik tranzıt kedendik rásimimen ornalastyrý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi, mundaı qamtamasyz etýdi berý osy Kodekstiń 223-babyna sáıkes belgilengen jaǵdaılarda bermeý;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolatyn taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen ereksheliktermen usynbaý;

      4) osy Kodekstiń 194 jáne 540-baptaryna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý;

      5) birinshi kezektegi tártippen kedendik qarap-tekserý nemese kedendik jete tekserý nysanynda taǵaıyndalǵan jaǵdaıda kedendik baqylaý júrgizý;

      6) keden organdarynyń kólik quraldarynyń júkjaılaryna (bólikjaılaryna) nemese olardyń bólikterine ýákiletti ekonomıkalyq operator salǵan plombalardy sáıkestendirý quraldary retinde tanýy. Mundaı plombalarǵa qoıylatyn talaptardy Komıssııa aıqyndaıdy;

      7) ýákiletti ekonomıkalyq operator tasymaldaıtyn taýarlarǵa qatysty taýarlardy tasymaldaý marshrýtynyń belgilenbeýi;

      8) kedendik operaııalardy jasaýdyń ýaqytyn qysqartýǵa jáne tártibin ońtaılandyrýǵa baǵyttalǵan keden organdary júrgizetin pılottyq jobalar men tájirıbelerge basym túrde qatysý;

      9) ýákiletti ekonomıkalyq operator bolyp tabylatyn tasymaldaýshynyń, kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn (tasylatyn) taýarlardy qospaǵanda, kedendik baqylaýdaǵy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketiletin taýarlardy tıeýdi, qaıta tıeýdi (aýystyryp tıeýdi) jáne olarmen ózge de júk operaııalaryn, sondaı-aq osyndaı taýarlardy tasymaldaıtyn halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn basqa kólik quraldaryna, onyń ishinde qyzmet aımaǵynda (óńirinde) tıisti operaııa júzege asyrylatyn keden organynyń ruqsatynsyz nemese ony habardar etpeı, salynǵan plombalar men mórlerdi alyp tastap aýystyrýdy júzege asyrý.

      3. Ekinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa mynadaı arnaýly ońaılatýlardy paıdalanýǵa quqyq beredi:

      1) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń taýarlaryn ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) ýaqytsha saqtaý;

      2) ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar bolyp tabylmaıtyn tulǵalardyń taýarlaryn ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) ýaqytsha saqtaý;

      3) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) qurylǵan kedendik baqylaý aımaǵyna taýarlardy jetkizý, olardy mundaı kedendik baqylaý aımaǵynda ornalastyrý, mundaı qurylysjaılarda, úı-jaılarda (úı-jaılardyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarda (ashyq alańdardyń bólikterinde) kedendik baqylaýdy júrgizý jáne kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýy aıaqtalýyna baılanysty kedendik operaııalardy jasaý;

      4) ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) kedendik baqylaý júrgizý;

      5) qyzmet aımaǵynda taýarlar ornalasqan keden organynan basqa keden organynda kedendik deklaraııalaýmen jáne taýarlardy shyǵarýmen baılanysty kedendik operaııalardy jasaý. Osy arnaýly ońaılatýdy qoldanǵan kezde kórsetilgen kedendik operaııalardy jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy;

      6) birinshi kezektegi tártippen kedendik qarap-tekserý nemese kedendik jete tekserý nysanynda taǵaıyndalǵan jaǵdaıda kedendik baqylaý júrgizý;

      7) osy baptyń 7-tarmaǵyna sáıkes aıqyndalǵan tártippen ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń keden organdary paıdalanatyn sáıkestendirý quraldaryn qoldanýy;

      8) ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolatyn taýarlardy shyǵarý kezinde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi osy Kodekstiń 195 jáne 196-baptarynda kózdelgen ereksheliktermen bermeý;

      9) osy Kodekstiń 194 jáne 540-baptaryna sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý;

      10) eger ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlardyń deklaranty bolsa, osy Kodekstiń 92-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleý keıinge qaldyrylǵan kezde kedendik ákelý bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi bermeý.

      4. Úshinshi tıptegi kýálik ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynda kórsetilgen arnaýly ońaılatýlardy paıdalanýǵa quqyq beredi.

      5. Komıssııa osy bapta kózdelmegen, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarǵa beriletin ózge de arnaýly ońaılatýlardy aıqyndaýǵa quqyly.

      6. Komıssııa jaǵdaılardy jáne (nemese) taýarlardyń sanattaryn aıqyndaýǵa quqyly, ol kezde jáne (nemese) olara qatysty osy bapta kózdelgen jekelegen arnaýly ońaılatýlar qoldanylmaıdy.

      7. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń keden organdary paıdalanylatyn sáıkestendirý quraldaryn qoldaný tártibin, sondaı-aq olarǵa qoıylatyn talaptardy Komıssııa aıqyndaıdy.

      8. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń halyqaralyq tasymaldaý kólik quralyn belgileý maqsatynda mundaı kólik quralynda ýákiletti organ bekitetin tanymdyq belgisi paıdalanylady.

537-bap. Birinshi kezektegi tártippen kedendik operaııalardy jasaý

      1. Birinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator jasaıtyn, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna taýarlardyń kelýimen nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlardyń ketýimen baılanysty kedendik operaııalar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda tehnıkalyq jáne ınfraqurylymdyq múmkindikter bolǵan kezde birinshi kezektegi tártippen jasalady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly taýarlardy ótkizý oryndarynda tehnıkalyq jáne ınfraqurylymdyq múmkindikter bolǵan kezde keden organdary kedendik operaııalardy birinshi kezektegi tártipen jasaýdy uıymdastyrý úshin:

      1) mundaı operaııalardy jasaý úshin laýazymdy adamdardy aıqyndaıdy;

      2) birinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar úshin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly avtomobıl ótkizý pýnktterinde jekelegen jol júrý jolaqtaryn kózdeıdi jáne mundaı ótkizý pýnktteriniń tizbesin ózderiniń ınternet-resýrstarynda ornalastyrady.

      3. Taýarlardy kedendik deklaraııalaýmen jáne shyǵarýmen baılanysty kedendik operaııalardy keden organy, eger:

      1) birinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlardyń deklaranty bolyp tabylsa;

      2) kedendik deklaraııalaýmen baılanysty kedendik operaııalardy birinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operator bolyp tabylatyn keden ókili jasasa, birinshi kezektegi tártippen júzege asyrady.

538-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) taýarlardy ýaqytsha saqtaý erekshelikteri

      1. Taýarlardy ýaqytsha saqtaý osy Kodekstiń 532-baby 3-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes kózdelgen talaptarǵa sáıkes keletin, ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýáligi bar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) júzege asyrylýy múmkin.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qurylysjaılar, úı-jaılar (úı-jaılardyń bólikteri) jáne (nemese) ashyq alańdar (ashyq alańdardyń bólikteri) kedendik baqylaý aımaǵy bolyp tabylady.

      3. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) ýákiletti organ aıqyndaıtyn tártippen ýaqytsha saqtaýdaǵy taýarlarmen birge ózge de taýarlardy saqtaýǵa jol beriledi.

      4. Kýáliktiń qoldanylýy osy Kodekstiń 534-babynyń 1-tarmaǵynda kózdelgen negizder boıynsha toqtatyla turǵan jaǵdaıda, osy Kodekstiń 534-babynyń 5 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes kýáliktiń qoldanylýy qaıta bastalǵanǵa deıin ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) ýaqytsha saqtaýǵa taýarlardy ornalastyrýǵa jol berilmeıdi.

539-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) qurylǵan kedendik baqylaý aımaǵyna taýarlardy jetkizý kezinde kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý erekshelikteri

      1. Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý úshin tasymaldaýshy ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) qurylǵan kedendik baqylaý aımaǵyna taýarlardy jetkizgennen keıin ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa tranzıttik deklaraııanyń nómiri týraly málimetterdi, sondaı-aq óziniń qolda bar kóliktik (tasymaldaý) jáne kommerııalyq qujattaryn usynýǵa mindetti.

      2. Ýákiletti ekonomıkalyq operator:

      1) sáıkestendirý quraldarynyń ózgertilgenin, alyp tastalǵanyn, joıylǵanyn nemese aýystyrylǵanyn jáne (nemese) mundaı kólik quralynyń bútin júkjaılarynyń (bólikjaılarynyń) zaqymdanǵanyn kórsetetin faktilerdiń bar nemese joq ekendigin anyqtaý maqsatynda taýarlar jetkizilgen kólik quralyna qarap-tekserý júrgizýge;

      2) mejeli keden organyna tranzıttik deklaraııanyń nómiri, sáıkestendirý quraldarynyń bar (joq) ekendigi, nómirlerin qosa alǵanda, sáıkestendirý quraldary týraly, sondaı-aq sáıkestendirý quraldaryn ózgertý, alyp tastaý, joıý nemese aýystyrý jáne (nemese) kólik quraldarynyń bútin júkjaılaryn (bólikjaılaryn) zaqymdaý belgileriniń bar (joq) ekendigi týraly málimetterdi osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen málimetter men qujattardy tasymaldaýshydan alǵan kezden bastap bir saǵattan keshiktirmeı, al olar mejeli keden organynyń jumys ýaqytynan tys alynǵan jaǵdaıda – osy keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap bir saǵattan keshiktirmeı jiberýge;

      3) taýarlardy saqtaýdy jáne (nemese) olardyń jaı-kúıin ózgertetin jáne oramalarynyń buzylýyna alyp keletin taýarlarmen operaııalar jasaýǵa jol bermeýdi, mejeli keden organynan sáıkestendirý quraldaryn alýǵa ruqsat alǵanǵa deıin olardy paıdalanýǵa jáne bılik etýge jol bermeýdi qamtamasyz etýge mindetti.

      3. Eger sáıkestendirý quraldary qoldanylsa, mejeli keden organy osy baptyń 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen málimetterdi alǵan kezden bastap úsh saǵattan keshiktirmeı, al olardy mejeli keden organy jumys ýaqytynyń aıaqtalýyna úsh saǵattan az qalǵanda alǵan jaǵdaıda, osy keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap úsh saǵattan keshiktirmeı olardy alyp tastaýǵa ruqsat beredi ne sáıkestendirý quraldaryn alyp tastaýǵa tyıym salý týraly aqparat beredi, al sáıkestendirý quraldary qoldanylmaǵan taýarlarǵa qatysty – taýarlarmen odan ári áreketter jasaýǵa ruqsat etedi nemese tyıym salady.

      4. Eger sáıkestendirý quraldary qoldanylsa, mejeli keden organy ýákiletti ekonomıkalyq operatorǵa olardy alyp tastaýǵa ruqsat etken jaǵdaıda, ýákiletti ekonomıkalyq operator tasymaldaýshynyń qatysýymen sáıkestendirý quraldaryn alyp tastaýdy júzege asyrady jáne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tasymaldaýshydan taýarlardy qabyldaıdy.

      Eger sáıkestendirý quraldary qoldanylmasa jáne mejeli keden organy taýarlarmen odan ári áreketter júrgizýge ruqsat etse, ýákiletti ekonomıkalyq operator ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen tasymaldaýshydan taýarlardy qabyldaıdy.

      Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń tasymaldaýshydan taýarlardy qabyldaý faktisi tasymaldaýshynyń kóliktik (tasymaldaý), kommerııalyq qujattaryna taýarlardy tasymaldaýshydan qabyldaý kúni men ýaqyty týraly belgi qoıý arqyly rastalady.

      Kórsetilgen belgiler qoıylǵannan keıin ýákiletti ekonomıkalyq operator tranzıttik deklaraııanyń nómiri, taýarlardy tasymaldaýshydan qabyldaý kúni men ýaqyty týraly málimetterdi qamtıtyn habarlamany mejeli keden organyna dereý jiberedi.

      5. Mejeli keden organy ýákiletti ekonomıkalyq operatordan osy baptyń 4-tarmaǵynyń tórtinshi bóliginde kórsetilgen habarlamany alǵannan keıin mundaı habarlamany alǵan kezden bastap tórt saǵattan keshiktirmeı, al ony mejeli keden organy jumys ýaqytynyń aıaqtalýyna tórt saǵat qalǵanda alǵan jaǵdaıda, osy keden organynyń jumys ýaqyty bastalǵan kezden bastap tórt saǵattan keshiktirmeı kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaıdy.

      Kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý osy Kodekstiń 231-babynyń 9-tarmaǵynda kózdelgen belgiler qoıylmaı, keden organynyń aqparattyq júıesi paıdalanyla otyryp resimdeledi.

      Mejeli keden organy ýákiletti ekonomıkalyq operatordy kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý týraly habardar etedi.

      Tasymaldaýshy mejeli keden organyna osy Kodekstiń 231-babynyń /9-tarmaǵyna sáıkes belgiler qoıý arqyly kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaýdy rásimdeý úshin kelýi múmkin.

      6. Osy baptyń 4-tarmaǵynyń úshinshi bóligine sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operator tasymaldaýshydan taýarlardy qabyldaýdy resimdegennen keıin, osyndaı taýarlar ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılarynda, úı-jaılarynda (úı-jaılarynyń bólikterinde) jáne (nemese) ashyq alańdarynda (ashyq alańdarynyń bólikterinde) ýaqytsha saqtaýǵa ornalastyryldy dep esepteledi.

      7. Eger mejeli keden organy ýákiletti ekonomıkalyq operatordy kedendik jete tekserý nemese kedendik qarap-tekserý júrgizý nıetine baılanysty sáıkestendirý quraldaryn alýǵa tyıym salý týraly habardar etse, kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý osy Kodekstiń 231-babynyń 7 jáne 8-tarmaqtaryna sáıkes júzege asyrylady.

      8. Osy baptyń erejeleri ýákiletti ekonomıkalyq operator alýshysy bolyp tabylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik tranzıt kedendik rásiminiń qoldanylýyn aıaqtaý kezinde qoldanylady.

540-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolatyn taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin kedendik operaııalardy jasaý jáne taýarlardy shyǵarý erekshelikteri

      1. Ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolyp tabylatyn taýarlar mynadaı kedendik rásimderge sáıkes taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarýǵa málimdelýi múmkin:

      1) ishki tutyný úshin shyǵarý;

      2) kedendik aýmaqta qaıta óńdeý;

      3) ishki tutyný úshin qaıta óńdeý;

      4) erkin kedendik aımaq;

      5) erkin qoıma;

      6) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tólemeı ýaqytsha ákelý (ruqsat berý).

      2. Taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa taýarlar málimdelgen ótinish berilgen kezde taýarlardyń deklaranty bolatyn ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti elektrondyq qujat túrinde beredi.

      3. Osy baptyń 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlar shyǵarý týraly ótinish, eger keden organynyń baılanys quraldarynyń (telekommýnıkaııa jelileriniń jáne Internettiń) jumysynda tehnıkalyq isten shyǵýdan, buzylýdan, elektr energııasynyń óshirilýinen týyndaǵan, keden organdary paıdalanatyn aqparattyq júıelerdiń jaramsyzdyǵyna baılanysty, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna belgilengen ózge de jaǵdaılarda tulǵanyń mundaı ótinishti elektrondyq qujat túrinde berý múmkindigin iske asyrýdy qamtamasyz etýge múmkindigi bolmasa, qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde berilýi múmkin.

      Mundaı jaǵdaıda taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin taýarlardy shyǵarý týraly ótinish osy Kodekstiń 194-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes beriledi.

      4. Shyǵarylýy taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin júrgizilgen taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany taýarlardy shyǵarý týraly ótinishti bergen ýákiletti ekonomıkalyq operator taýarlar shyǵarylǵan aıdan keıingi aıdyń 15-kúninen keshiktirmeı berýge tıis.

      Kórsetilgen merzimdi esepteý osy Kodekstiń 6-babynyń 6-tarmaǵy eskerile otyryp júrgiziledi.

      5. Ýákiletti ekonomıkalyq operator deklaranty bolatyn taýarlarǵa qatysty taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa berilgenge deıin shyǵarýǵa taýarlar málimdelgen kezde kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi berý talap etilmeıdi.

541-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń mindetteri

      1. Ýákiletti ekonomıkalyq operator:

      1) osy Kodekstiń 532-baby 1-tarmaǵynyń 7) tarmaqshasynda kózdelgen ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa;

      2) osy Kodekstiń 535-babyna sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýge;

      3) ýákiletti organǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparat berýge jáne osy ózgeristerdi rastaıtyn qujattardy mundaı málimetter ózgergen kúnnen nemese mundaı ózgerister týraly ózine belgili bolǵan kúnnen bastap kúntizbelik on tórt kún ishinde usynýǵa;

      4) osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindetti osy Kodekstiń 86-babynyń 4-tarmaǵyna jáne 137-babynyń 4-tarmaǵyna sáıkes keden organy jibergen habarlamada kórsetilgen merzimniń sońǵy kúninen keshiktirmeı oryndaýǵa;

      5) keden organdarynyń talap etýi boıynsha kedendik baqylaýdy júzege asyrý maqsatynda qajet aqparatty jáne ýákiletti organ aıqyndaǵan tártippen eseptilikti usynýǵa;

      6) kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn bas qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimi aıaqtalǵan kezde mundaı merzim aıaqtalatyn kúnge deıin kúntizbelik otyz kúnnen keshiktirmeı ýákiletti organǵa kórsetilgen bas qamtamasyz etýdiń qoldanylý merzimin uzartý týraly qujattardy ne kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn jańa bas qamtamasyz etýdi usynýǵa mindetti.

      2. Birinshi nemese úshinshi tıptegi kýálikter berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi saqtaýmen qatar, plombalarǵa osy Kodekstiń 536-baby 2-tarmaǵynyń 6) tarmaqshasyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan talaptardy saqtaýǵa da mindetti.

      3. Ekinshi nemese úshinshi tıptegi kýálikter berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar osy baptyń 1-tarmaǵynda kózdelgen mindetterdi saqtaýmen qatar:

      1) osy Kodekstiń 532-baby 3-tarmaǵynyń 2), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda kózdelgen ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaýǵa;

      2) osy Kodekstiń 536-babynyń 7-tarmaǵyna sáıkes Komıssııa aıqyndaǵan, keden organdary paıdalanatyn sáıkestendirý quraldaryn qoldaný tártibin saqtaýǵa;

      3) keden organdarynyń kedendik baqylaýdaǵy taýarlardy saqtaý júzege asyrylatyn ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń qurylysjaılaryna, úı-jaılaryna (úı-jaılarynyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdaryna (ashyq alańdarynyń bólikterin), sondaı-aq osyndaı taýarlardy esepke alý júıesine keden organdary laýazymdy adamdarynyń kedergisiz qol jetkizýin usyný týraly talaptaryn oryndaýǵa mindetti.

      4. Keden organyna ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ózi málimdegen málimetterdiń ózgergeni týraly aqparatty osy baptyń 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda aıqyndalǵan merzim ishinde usynbaǵan kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

      5. Zańdy tulǵaǵa berilgen kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵan nemese zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastalǵan jaǵdaıda, osy tulǵa kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes taýarlardy tasymaldaý (tasý) kezinde, taýarlardy ýaqytsha saqtaý kezinde jáne ózge de jaǵdaılarda, jasaý jónindegi mindet kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵanǵa deıin ne zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminen alyp tastalǵanǵa deıin týyndaǵan kedendik operaııalardy ne ózge de áreketterdi jasaýǵa mindetti.

542-bap. Keden organdary men ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń ózara is-qımyly

      1. Keden organy men ýákiletti ekonomıkalyq operator arasyndaǵy ózara is-qımyldy uıymdastyrý maqsatynda kelisim (memorandým nemese ózge de qujat) jasaýǵa jol beriledi.

      2. Ýákiletti ekonomıkalyq operator arnaýly ońaılatýlardy qoldana otyryp kedendik operaııalar jasaýǵa jaýapty basshylar men shtatyndaǵy adamdar arasynan keden organymen jalpy ózara is-qımyl jasaýǵa jaýapty tulǵany aıqyndaýy múmkin.

      3. Keden organdary arnaýly ońaılatýlardy qoldaný kezinde, onyń ishinde shtattan tys jaǵdaılar týyndaǵan jaǵdaıda ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarmen ózara is-qımyldy úılestirý maqsatynda keden organdarynyń mundaı ózara is-qımyldy uıymdastyrýǵa jaýapty laýazymdy adamdaryn aıqyndaýy múmkin.

      4. Keden organdary men ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń ózara is-qımyl jasaý tártibin ýákiletti organ aıqyndaıdy.

543-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatordyń jaýaptylyǵy

      Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne (nemese) Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasynyń talaptaryn saqtamaǵany úshin ýákiletti ekonomıkalyq operator Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen jaýaptylyqta bolady.

8-BÓLIM. QORYTYNDY JÁNE ÓTPELI EREJELER

544-bap.Osy Kodeksti qoldanysqa engizý tártibi

      1. Osy Kodeks 2018 jylǵy 1 qańtardan bastap qoldanysqa engiziledi.

      2. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap:

      1) osy Kodekstiń 553-babynyń 9-tarmaǵynda, 560-baby 3-tarmaǵynyń ekinshi bóliginde, 570-babynyń 1-tarmaǵynda jáne 2-tarmaǵynyń úshinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń (Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Jarshysy, 2010 j., № 14, 70-qujat; № 24, 145-qujat; 2011 j., № 1, 3-qujat; № 11, 102-qujat; № 19, 145-qujat; 2012 j., № 2, 15-qujat; № 13, 91-qujat; № 15, 97-qujat; № 21-22, 124-qujat; № 23-24, 125-qujat; 2013 j., № 1,3-qujat; № 2, 13-qujat; № 7, 36-qujat; № 10-11, 56-qujat; № 14, 72-qujat; № 15, 81-qujat; № 16, 83-qujat; 2014 j., № 4-5, 24-qujat; № 10, 52-qujat; № 11, 61-qujat; № 12, 82-qujat; № 14, 84-qujat; № 16, 90-qujat; № 19-I, 19-II, 94, 96-qujattar; № 21, 122, 123-qujattar; № 23, 143-qujat; 2015 j., № 8,42-qujat; № 11, 52-qujat; № 15, 78-qujat; № 20-IV, 113-qujat; № 20-VII,115-qujat; № 22-II, 144, 145-qujattar; № 22-V, 156-qujat; № 23-I, 169-qujat; 2016 j., № 6, 45-qujat; № 8-I, 65-qujat; № 12, 87-qujat; № 22, 116-qujat; № 24, 124-qujat; 2017 j., № 13, 45-qujat);

      2) "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksin qoldanysqa engizý týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Zańynyń (Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Jarshysy, 2010 j., № 15, 72-qujat; 2011 j., № 11, 102-qujat; 2012 j., № 2, 14-qujat) kúshi joıyldy dep tanylsyn.

545-bap. Jalpy ótpeli erejeler

      1. Osy Kodeks Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasymen retteletin jáne qoldanysqa engizilgen kúninen bastap týyndaıtyn qatynastarǵa qoldanylady.

      2. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasymen retteletin, osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan qatynastar boıynsha osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúninen bastap týyndaıtyn quqyqtar men mindetterge osy Kodekstiń 552 – 570-baptarynda kózdelgen erejeler eskerile otyryp qoldanylady.

      3. Komıssııanyń kedendik quqyqtyq qatynastardy retteıtin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksi kúshine engen kúnge qoldanysta bolatyn sheshimderi óziniń zańdyq kúshin saqtaıdy jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine qaıshy kelmeıtin bóliginde qoldanylady.

      4. Eger osy bapta ózgeshe belgilenbese, eger Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń Keden kodeksine sáıkes qabyldanatyn kedendik retteý salasyndaǵy halyqaralyq sharttar men aktiler ol kúshine engen kezge kúshine enbese, onda olar kúshine engenge deıin Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy qoldanylady.

      5. Komıssııanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatpaıtyn taýarlar sanattaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Komıssııanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar sanatyna qaraı kedendik bajdardyń, salyqtardyń biryńǵaı mólsherlemelerin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelýdiń qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalary men tásilderin aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Komıssııanyń jıyntyq kedendik tólem túrinde alynatyn kedendik bajdar, salyqtar tóleýge jatatyn jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlar sanattaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Komıssııanyń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelý tásilderine qaraı kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı mundaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelýdiń qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Komıssııanyń sheteldik jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń qunyna jáne (nemese) salmaǵyna qaramastan, kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda óziniń bolý kezeńine ákelýi múmkin, buryn tutynýda bolǵan osyndaı taýarlardyń tizbesi men sanyn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardyń sanattaryna, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna osyndaı taýarlardy ákeletin adamdarǵa jáne (nemese) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna mundaı jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy ákelý tásilderine qaraı kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp, jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelý jaǵdaılary men sharttaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      Komıssııanyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldary bolyp tabylatyn avto- jáne motokólik quraldarynyń shyǵarylý kezin jáne qozǵaltqyshynyń jumys kólemin anyqtaý tártibin aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      6. Komıssııanyń osy Kodekstiń 227-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kózdelgen sheshimi kúshine engenge deıin jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde osy Kodekstiń 227-baby 9-tarmaǵynyń oryndalýyn qamtamasyz etetin jalpy proestiń iske asyrylýy bastalǵanǵa deıin 2010 jylǵy 21 mamyrdaǵy kedendik tranzıt kedendik rásimine sáıkes tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi qamtamasyz etýdi usynýdyń keıbir máseleleri, kedendik bajdardy, salyqtardy óndirip alýdyń erekshelikteri jáne osyndaı taýarlarǵa qatysty óndirip alynǵan somalardy aýdarý tártibi týraly kelisim qoldanylady.

      7. Osy baptyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda jáne osy Kodekstiń 552-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen halyqaralyq sharttar osy baptyń 5 jáne 6-tarmaqtarynda jáne osy Kodekstiń 552-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen, Komıssııanyń quzyretine jatqyzylǵan máseleler boıynsha ǵana jáne osy Kodekstiń 555-baby eskerile otyryp, osy Kodekske qaıshy kelmeıtin bóliginde qoldanylady.

      8. Komıssııanyń osy Kodekstiń 289-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna jáne 298-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes kózdelgen sheshimi kúshine engenge deıin osy Kodekstiń 289-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda – erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń kedendik quny, al osy Kodekstiń 298-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen jaǵdaıda erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń kedendik quny advalorlyq mólsherleme boıynsha kedendik ákelý bajdaryn esepteý úshin baza bolyp tabylady.

      9. Komıssııanyń osy Kodekstiń 469-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes kózdelgen sheshimi kúshine engenge deıin Keden odaǵy Komısııasynyń "Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik saraptama júrgizý tártibi týraly" 2010 jylǵy 20 mamyrdaǵy sheshimimen bekitilgen Kedendik baqylaýdy júrgizý kezinde kedendik saraptama júrgizý tártibiniń 24-tarmaǵynyń erejeleri qoldanylady.

      10. Keden odaǵy Komıssııasynyń "Arnaıy kedendik rásim jáne osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrý sharttary belgilenýi múmkin taýarlar sanattarynyń tizbesi týraly" 2010 jylǵy 20 mamyrdaǵy Sheshiminde jáne Keden odaǵy Komıssııasynyń "Azamattyq jolaýshylar ushaqtaryn ákelý kezinde tarıftik jeńildikterdi, kedendik bajdardan, salyqtardan tolyq bosatýdy qoldaný, sondaı-aq ýaqytsha ákelý merzimderin uzartý jáne jekelegen kedendik rásimderdi qoldaný týraly" 2010 jylǵy 16 shildedegi sheshiminiń 6-tarmaǵynda aıqyndalǵan taýarlardyń sanattaryna qatysty Komıssııanyń osy Kodekstiń 337-babyna sáıkes osyndaı taýarlardy arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn jáne taýarlardyń mundaı sanattaryna qatysty ony qoldaný tártibin retteıtin sheshimderi kúshine engenge deıin osyndaı taýarlarǵa arnaıy kedendik rásim Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń "Arnaıy kedendik rásimdi qoldaný qaǵıdalaryn, ony qoldaný erekshelikterin, taýarlardy arnaıy kedendik rásimmen ornalastyrý sharttaryn, taýarlardy paıdalaný jáne olarǵa bılik etý jónindegi shekteýlerdi, arnaıy kedendik rásimniń qoldanylýynyń aıaqtalý tásilderi men tártibin, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵyna ákelinetin taýarlardy osyndaı kedendik rásimmen ornalastyrýǵa quqyly tulǵalardyń tizbesin bekitý týraly" 2015 jylǵy 15 shildedegi № 522 qaýlysyna sáıkes Komıssııanyń taýarlardyń sanattaryn aıqyndaǵan, kórsetilgen sheshimderinde aıqyndalǵan sharttarda qoldanylady.

546-bap. Keden organdaryna aldyn ala aqparatty usyný týraly ótpeli erejeler

      1. Komıssııanyń osy Kodekstiń 31-babynyń 16-tarmaǵyna sáıkes kózdelgen sheshimderi kúshine engenge deıin aldyn ala aqparat keden organdaryna 2010 jylǵy 21 mamyrdaǵy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlar men kólik quraldary týraly aldyn ala aqparatty usyný týraly jáne almasý týraly kelisimge sáıkes qabyldanǵan Komıssııa aktilerinde kózdelgen jaǵdaılarda jáne tártippen usynylady.

      2. Komıssııanyń osy Kodekstiń 31-babynyń 16-tarmaǵyna sáıkes qabyldanǵan jáne aldyn ala aqparattyń quramyn, mundaı aqparattyń qurylymy men formatyn, ony usynýdyń tártibi men merzimderin, kóliktiń bir túrimen tasymaldanatyn taýarlarǵa qatysty usynylatyn aldyn ala aqparatty keden organdaryna usynýǵa mindetti ne quqyly tulǵalardy aıqyndaıtyn sheshimderiniń kúshine enýine qaraı aldyn ala aqparat osyndaı sheshimderge sáıkes usynylady.

      3. Kedendik deklaraııalanýy osy Kodekstiń 185-babynda aıqyndalǵan ereksheliktermen júzege asyrylatyn taýarlarǵa qatysty berilgen elektrondyq qujat túrindegi kedendik deklaraııada málimdelgen málimetterdi paıdalaný tártibin aıqyndaý jónindegi ýákiletti organnyń quzyretin belgileý bóliginde osy Kodekstiń 31-baby 17-tarmaǵynyń erejeleri Komıssııanyń osy Kodekstiń 31-babynyń 17-tarmaǵynda kórsetilgen aktisi kúshine engenge deıin qoldanylady.

547-bap. Ákelinetin taýarlardyń shyǵarylǵan jerin aıqyndaý qaǵıdalaryn qoldaný týraly ótpeli erejeler

      1. Osy Kodekstiń 55, 56, 57, 58-baptarynyń, 63-baby 6-tarmaǵynyń, 79-baby 7-tarmaǵynyń, 180-baby 7 men 10-tarmaqtarynyń jáne 397-babynyń erejeleri Odaq týraly sharttyń 102-babynyń 1, 3 – 5-tarmaqtary eskerile otyryp qoldanylady.

      2. Komıssııanyń osy Kodekstiń 79-babynyń 7-tarmaǵynda kórsetilgen, tarıftik preferenııalardy qalpyna keltirý jaǵdaılary men sharttaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin tarıftik preferenııalar kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnnen bastap bir jyl ótkenge deıin taýarlardyń shyǵarylǵan jeri rastalǵan jáne tarıftik preferenııalar berýdiń ózge de sharttary saqtalǵan kezde qalpyna keltiriledi. Bul jaǵdaıda kedendik ákelý bajdarynyń tólengen somalary osy Kodekstiń 11-taraýyna sáıkes esepke jatqyzýǵa (qaıtarýǵa) jatady.

548-bap. Osy Kodekstiń 65-babyna ótpeli erejeler

      Ákelinetin taýarlardyń kedendik qunyn aıqyndaý ádisterin qoldaný máseleleri boıynsha aldyn ala sheshimderdi berý tártibi men sharttaryn, sondaı-aq osyndaı aldyn ala sheshimdi qoldaný tártibi men merzimderin aıqyndaý jónindegi ýákiletti organnyń quzyretin belgileý bóliginde osy Kodekstiń 65-baby 19-tarmaǵynyń erejeleri 2019 jylǵy 1 shildeden bastap qoldanysqa engiziledi.

549-bap. Osy Kodekstiń 78-babyna ótpeli erejeler

      Aldaǵy kedendik ákelý bajdaryn, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine engizilgen aqshany avanstyq tólemder dep taný múmkindigi bóliginde osy Kodekstiń 78-baby 1-tarmaǵynyń erejeleri kedendik ákelý bajdaryn, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý esebine avanstyq tólemderdi esepke jatqyzý múmkindigi bóliginde Odaq týraly shartqa ózgerister engizýdi kózdeıtin halyqaralyq shart kúshine engen kúnnen bastap qoldanylady.

550-bap. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi boıynsha ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 89-babynyń qoldanysy 2020 jylǵy 1 qańtarǵa deıin toqtatyla tursyn, toqtatyla turý kezeńinde osy bap mynadaı redakııada qoldanylady dep belgilensin:

"89-bap. Kedendik bajdar, kedendik alymdar, salyqtar, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

      2) tóleýshi keden organdarynan kedendik bajdardy, salyqtardy, kedendik alymdardy, ósimpuldardy, paıyzdardy, avanstyq tólemderdi, onyń ishinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somasyn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

      3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

      4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha kedendik bajdardyń, kedendik alymdardyń, salyqtardyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

      5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

      2) kedendik bajdardy, salyqtardy aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap;

      3) keden organy osy Kodekste kózdelgen aldyn ala sheshimderdi qabyldaǵan kúnnen bastap;

      4) keden organy kedendik qoldaý týraly sheshim qabyldaǵan kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn kedendik tólemderdi, salyqtardy, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń kedendik tólemder, salyqtar, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

      2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.".

551-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi boıynsha ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 143-babynyń qoldanysy 2020 jylǵy 1 qańtarǵa deıin toqtatyla tursyn, toqtatyla turý kezeńinde osy bap mynadaı redakııada qoldanylady dep belgilensin:

"143-bap. Arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi

      1. Keden organdarynyń talaptary nemese tóleýshiniń talaby boıynsha:

      1) keden organy tóleýshige arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn esepteýge (esepke jazýǵa) nemese tóleýshi eseptegen olardyń somasyn, sondaı-aq esepke jazylǵan ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn qaıta qaraýǵa quqyly;

      2) tóleýshi keden organdarynan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq týraly sharttyń erejelerin eskere otyryp, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń, onyń ishinde arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde engizilgen avanstyq tólemderdiń somalaryn esepke jatqyzýdy júrgizýdi jáne (nemese) qaıtarýdy talap etýge quqyly;

      3) tóleýshi keden organdarynan keden organynyń aqshany ýaqytsha ornalastyrý shotyna engizilgen aqshany qaıtarýdy jáne (nemese) aldaǵy kedendik bajdardy, kedendik alymdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý esebinde bıýdjetke aýdarýdy talap etýge quqyly;

      4) tóleýshi keden organdarynyń talap etýi boıynsha arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdarynyń, ósimpuldardyń, paıyzdardyń somasyn tóleýge mindetti;

      5) tóleýshi Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń keden zańnamasyna sáıkes kedendik deklaraııaǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly ótinish jasaýǵa quqyly bolatyn ýaqyt kezeńi talap qoıýdyń eskirý merzimi bolyp tabylady.

      2. Keden organdarynyń jáne tóleýshilerdiń talaptary boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi:

      1) osy baptyń 3-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, kedendik deklaraııalaý men taýarlar shyǵarý aıaqtalǵan kúnnen bastap;

      2) arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn aqshamen, onyń ishinde avanstyq tólemder esebinen tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý keden organynda tirkelgen kúnnen bastap esepteletin bes jyldy quraıdy.

      3. Tańdap alynǵan kedendik rásimge sáıkes kedendik baqylaýdaǵy taýarlar boıynsha keden organy tóleýge jatatyn arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy taýarlar kedendik baqylaýda bolatyn merzim ishinde jáne taýarlardyń kedendik baqylaýda bolý merzimi aıaqtalǵannan keıin bes jyl ishinde esepteýge nemese olardyń somalaryn qaıta qaraýǵa quqyly.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda belgilengen talaptar boıynsha talap qoıýdyń eskirý merzimi ótken jaǵdaıda:

      1) kedendik baqylaý júrgizý kezeńinde, onyń ishinde taýarlar shyǵarylǵannan keıin – talap qoıýdyń eskirý merzimi osyndaı kedendik baqylaý júrgizý, keden organynyń arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdary, ósimpuldar, paıyzdar boıynsha bereshekti ótegenge deıin kedendik baqylaý júrgizý nátıjeleri boıynsha qabyldaǵan sheshimin oryndaý merzimine uzartylady.

      2) tóleýshi Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen kedendik tekserý nátıjelerine jáne (nemese) ýákiletti organnyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimine, sondaı-aq keden organynyń jáne (nemese) keden organy laýazymdy adamynyń sheshimine, áreketine (áreketsizdigine) shaǵym jasaǵanda – talap qoıýdyń eskirý merzimi shaǵymdy qaraý jáne keden organynyń shaǵymdy qaraý nátıjeleri boıynsha shyǵarǵan sheshimin oryndaý merzimine, al sot tártibimen shaǵym jasalǵan jaǵdaıda, sot talqylaýyn júrgizý jáne sot aktisiniń zańdy kúshine ený merzimine uzartylady.".

552-bap. Osy Kodekstiń 92-babyna ótpeli erejeler

      1. Komıssııa osy Kodekstiń 92-baby 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasynda kórsetilgen, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý belgilenýi múmkin taýarlardyń tizbesin aıqyndaǵanǵa deıin:

      1) osy Kodekstiń 92-baby 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyn qoldaný maqsatynda aýyl sharýashylyǵy tehnıkasyna Syrtqy ekonomıkalyq qyzmettiń taýar nomenklatýrasynyń 8424 81, 8433 51 jáne 8433 59 sýbpozıııalarynda synyptalatyn aýyl sharýashylyǵy tehnıkasy jatady;

      2) osy Kodekstiń 92-baby 2-tarmaǵynyń 4) tarmaqshasyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin ózge de taýarlardyń tizbesin ýákiletti organmen kelisý boıynsha aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy ýákiletti organ bekitedi.

      2. Komıssııa osy Kodekstiń 92-babynyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý berilýi múmkin taýarlardyń tizbesin aıqyndaǵanǵa deıin osy Kodekstiń 93-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý úshin paıyzdar tóleı otyryp, kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý 2010 jylǵy 21 mamyrdaǵy Kedendik bajdardy tóleý merzimderin ózgertý negizdemeleri, sharttary jáne tártibi týraly kelisimniń 6-baby 1-tarmaǵy birinshi bóliginiń 7) tarmaqshasynda kózdelgen negiz bolǵan kezde jáne kórsetilgen tarmaqtyń ekinshi jáne úshinshi bólikteri eskerile otyryp, ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimine sáıkes taýarlar shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap alty aıdan aspaıtyn merzimge beriledi.

      Kórsetilgen negiz boıynsha kedendik ákelý bajdaryn tóleýdi keıinge qaldyrý nemese bólip tóleý osy Kodekstiń 9-taraýyna sáıkes beriledi.

553-bap. Kedendik operaııalardy jasaý erekshelikteri týraly ótpeli erejeler

      1. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda kez kelgen keden organyna taýarlarǵa arnalǵan deklaraııany berýge ruqsat etetin, Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaq sheńberinde halyqaralyq shart kúshine engenge deıingi taýarlarǵa arnalǵan deklaraııa:

      1) eger osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda atalǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy, sondaı-aq osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń ekinshi abzaynda atalǵan sheteldik tulǵa taýarlardyń deklaranty bolsa, taýarlardyń deklaranty bolyp tabylatyn tulǵa múshe memlekettiń zańnamasyna sáıkes qurylǵan, tirkelgen ne aýmaǵynda turaqty turatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna;

      2) eger osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 2) tarmaqshasynyń úshinshi nemese tórtinshi abzaynda ne osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda atalǵan sheteldik tulǵa taýarlardyń deklaranty bolsa, aýmaǵynda deklaraııalanatyn taýarlar turǵan Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna;

      3) eger osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda atalǵan tulǵa taýarlardyń deklaranty bolsa, aýmaǵynda deklaraııalanatyn taýarlar jáne osyndaı tulǵa turatyn Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń keden organyna beriledi.

      2. Osy Kodekstiń 149-baby 1-tarmaǵy 1) tarmaqshasy tórtinshi abzaynyń erejelerin qoldaný maqsatynda taýarlardy ıelený, paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý quqyǵy bar, onyń ishinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe ártúrli memlekettiń tulǵalary arasynda jasalǵan, taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkizýge negiz bolǵan mámile sheńberinde Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń tulǵasy kedendik rásimdermen ornalastyrylatyn taýarlardyń deklaranty bolýy múmkin.

      3. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge ýaqytsha saqtaýdaǵy taýarlardyń ýaqytsha saqtaý merzimi osy Kodekstiń 172-babyna sáıkes esepteledi.

      4. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin keden organy kedendik deklaraııasyn tirkegen taýarlar keden organy osy kedendik deklaraııany tirkegen kúnge Keden odaǵynyń keden zańnamasynda jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasynda belgilengen tártippen jáne sharttarda málimdelgen kedendik rásimmen ornalastyrýǵa jatady.

      5. Taýarlar shyǵarylymyn toqtatýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibin ýákiletti organnyń aıqyndaýy bóliginde osy Kodekstiń 192-baby 5-tarmaǵynyń tórtinshi bóligi Komıssııanyń osy Kodekstiń 192-baby 5-tarmaǵynyń tórtinshi bóliginde kózdelgen aktisi kúshine engen kezge deıin qoldanylady.

      6. Osy Kodekstiń 195-baby 3-tarmaǵy 1) jáne 2) tarmaqshalarynyń erejeleri Komıssııanyń osy Kodekstiń 195-baby 3-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen aktisi kúshine engen kezge deıin qoldanylady.

      7. Osy kodekstiń 196-baby 3-tarmaǵy 1) jáne 2) tarmaqshalarynyń erejeleri Komıssııanyń osy Kodekstiń 196-baby 3-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda kózdelgen aktisi kúshine engen kezge deıin qoldanylady.

      8. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin Keden odaǵynyń Keden kodeksiniń 197-babyna sáıkes shyǵarylǵan taýarlardy kedendik deklaraııalaý jáne osyndaı shyǵarýǵa baılanysty týyndaǵan deklaranttyń ózge de mindetteri osyndaı taýarlardy shyǵarý kúnine Keden odaǵynyń keden zańnamasynda kózdelgen tártippen jáne sharttarda júzege asyrylady jáne merziminde oryndaýǵa jatady.

      9. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin kedendik deklaraııalaý "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 292, 293, 294 jáne 295-baptaryna sáıkes belgilengen erekshelikter eskerile otyryp júzege asyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgennen keıin olardy shyǵarýǵa, kedendik rásimdermen ornalastyrýǵa jáne (nemese) kedendik rásimderdiń qoldanylýyn aıaqtaýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý Keden odaǵynyń keden zańnamasyna jáne "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksine sáıkes belgilengen tártippen jáne sharttarda júzege asyrylady.

554-bap. Shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardyń jekelegen sanattaryna qatysty ótpeli erejeler

      Osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge Keden odaǵy Keden kodeksiniń 211-baby 2-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda belgilengen jáne erkin aınalym úshin taýarlardy shyǵarýdyń jáne ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rejımderine sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynda erkin aınalym úshin taýarlar shyǵarylǵan kúnnen bastap eseptelgen merzimi ótken jáne Keden odaǵy Keden kodeksiniń 211-baby 3-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalmaǵan osy taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý boıynsha shekteýlermen ushtasqan, kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi jeńildikterdi qoldana otyryp, 2010 jylǵy 1 shildege deıin osyndaı taýarlardy shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý jónindegi mindeti 2015 jylǵy 2 shildede toqtatylǵan.

555-bap. Qamtamasyz etý sertıfıkatyn resimdeý týraly ótpeli erejeler

      Eger kedendik tranzıt kedendik rásimimen taýarlar ornalastyrýdy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe bir memlekettiń keden organy júzege asyrsa, al kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń oryndalýyn qamtamasyz etý mejeli keden organy bar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe basqa memlekettiń keden organyna berilse, osy Kodekstiń 227-baby 2-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, qamtamasyz etý sertıfıkaty 2018 jylǵy 1 qańtarǵa deıin elektrondyq qujat nemese qaǵaz jetkizgishtegi qujat túrinde resimdelýi múmkin.

556-bap. Kedendik rásimderdi qoldaný týraly ótpeli erejeler

      1. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge qoldanylýy aıaqtalmaǵan kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap osy Kodekste kózdelgen osyndaı kedendik rásimderge sáıkes taýarlardy paıdalaný sharttary saqtalýǵa tıis.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlarǵa qatysty týyndaǵan, oryndaý merzimi (tóleý merzimi) osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin bastalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet mán-jaılar bastalǵan kezde osy Kodekste kózdelgen tártippen, merzimderde jáne mólsherlerde oryndaýǵa jatady jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes toqtatylady.

      3. Osy baptyń erejeleri:

      1) Keden odaǵy Keden kodeksiniń 370-babynyń 4 jáne 6-tarmaqtaryna sáıkes kedendik rásimdermen ornalastyrylǵan dep tanylǵan taýarlarǵa;

      2) 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Erkin qoımalar jáne erkin qoımanyń kedendik rásimi týraly kelisimniń 19-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyryldy dep esepteletin taýarlarǵa;

      3) 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Keden odaǵynyń kedendik aýmaǵyndaǵy erkin (arnaıy, erekshe) ekonomıkalyq aımaqtar jáne erkin kedendik aımaq kedendik rásimi máseleleri jónindegi kelisimniń 23-babynyń 1-tarmaǵyna sáıkes erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyryldy dep esepteletin taýarlarǵa qatysty da qoldanylady.

557-bap. Ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimin qoldaný týraly ótpeli erejeler

      1. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleýden tolyq nemese ishinara shartty túrde bosatyla otyryp, ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap osy Kodekstiń tıisinshe kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tólemesten nemese ishinara tólep, ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy esepteý men tóleý erekshelikterin retteıtin erejeleri qoldanylady.

      2. Ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kórsetilgen kedendik rásimniń qoldanylýy aıaqtalmaýyna baılanysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan jáne oryndaýǵa jatatyn, osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tolyq mólsherde oryndalmaǵan kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalǵan kúnnen bastap taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin, eger osyndaı taýarlarǵa qatysty Keden odaǵy Keden kodeksiniń 282-babyna sáıkes kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleýden ishinara bosatý qoldanylǵanda, tóleýge jatatyn kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somalary mólsherinde, biraq eger ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlar ishki tutyný úshin shyǵarýdyń kedendik rásimimen ornalastyrylǵanda tóleýge jatatyn, taýarlardy ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrý úshin berilgen kedendik deklaraııany keden organy tirkegen kúnge eseptelgen kedendik ákelý bajdarynyń, salyqtardyń somasynan aspaıtyn mólsherde oryndaýǵa jatady.

      Osy tarmaqtyń erejeleri ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásiminiń qoldanylý merzimi ótken soń Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen taýarlarǵa qatysty qoldanylady.

558-bap. Erkin kedendik aımaq kedendik rásimin qoldanýdyń erekshelikteri týraly ótpeli erejeler

      1. Komıssııanyń osy Kodekstiń 290-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen jáne erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesin aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlar paıdalanyla otyryp daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Armenııa Respýblıkasynda, Belarýs Respýblıkasynda, Qazaqstan Respýblıkasynda jáne Qyrǵyz Respýblıkasynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný maqsatynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe osy memleketterdiń zańnamasyna sáıkes belgilengen jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary qoldanylady.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen, shyǵarylǵan jeri Armenııa Respýblıkasy, Belarýs Respýblıkasy jáne Qyrǵyz Respýblıkasy úshin ST-1 nysanyndaǵy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatpen, Qazaqstan Respýblıkasy úshin ST-KZ nysanyndaǵy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatpen rastalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylady.

      2. Osy Kodekstiń 288-baby 7-tarmaǵynyń 5) tarmaqshasynda kórsetilgen mán-jaılar bastalǵan kezde osy Kodekstiń 288-babynyń 10-tarmaǵy osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge deıin erkin kedendik aımaq kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty qoldanylmaıdy.

      3. Shekteri Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasynyń ýchaskelerimen tolyq nemese ishinara tuspa-tus keletin AEA qurylǵanǵa deıin onyń aýmaǵyndaǵy sheteldik taýarlar osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap erkin keden aımaǵy kedendik rásimimen ornalastyrylǵan dep esepteledi.

      Osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen taýarlar osy Kodekstiń 291-baby 6-tarmaǵynyń 3) tarmaqshasynda jáne 281-babynyń 10-tarmaǵynda kózdelgen jaǵdaılarda 2019 jylǵy 1 shildege deıin kedendik deklaraııalaýǵa jatady jáne keden organdary mundaı taýarlar AEA-nyń aýmaǵyna kedendik rásimmen ornalastyrý aldyndaǵy aldyn ala kedendik operaııalardy júrgizbeı kedendik deklaraııa berý kúni ákelingendeı etip qaraıdy.

      Eskertý. 558-bapqa ózgeris engizildi - QR 03.04.2019 № 243-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

559-bap. Erkin qoıma kedendik rásimin qoldaný erekshelikteri týraly ótpeli erejeler

      1. Iesi 2012 jylǵy 1 qańtarǵa deıin Qazaqstan Respýblıkasynda erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen erkin qoımada erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardyń mártebesi, eger osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmese, osy baptyń 2 jáne 3-tarmaqtarynyń erejeleri eskerile otyryp, osy Kodekstiń 299-babyna sáıkes 2017 jylǵy 1 qańtarǵa deıin aıqyndalady.

      2. Ieleri 2010 jylǵy 1 mamyrǵa deıin erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine engizilgen erkin qoımalar úshin Komıssııa osy Kodekstiń 299-babyna sáıkes aıqyndalǵan jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttarynyń oryndalýyna qaramastan, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) jáne sheteldik taýarlar mártebesin alatyn taýarlar tizbesin aıqyndaýǵa quqyly. Kórsetilgen taýarlardyń tizbesi, eger osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmese qoldanylady.

      3. Erkin qoımalar ıeleriniń tizilimine 2010 jylǵy 1 mamyrǵa deıin engizilgen jekelegen erkin qoıma ıelerine qatysty Komıssııa erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan), Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylýy múmkin, taýarlar sany boıynsha, eger osyndaı taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna shyǵarý Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń ekonomıka salalaryna eleýli ekonomıkalyq zalal keltiretindeı nemese mundaı zalaldy keltirý qaterin týǵyzatyndaı sandarda jáne jaǵdaılarda júrgiziletin bolsa, shekteýler aıqyndaýǵa quqyly. Kórsetilgen shekteýlerdi belgileý týraly sheshim Komıssııa aıqyndaıtyn tártippen qabyldanady jáne osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilmese, qoldanylady.

      4. Komıssııanyń osy Kodekstiń 299-babynyń 4-tarmaǵynda kózdelgen, erkin qoıma kedendik rásimimen ornalastyrylǵan sheteldik taýarlardan daıyndalǵan (alynǵan) taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný úshin jetkilikti sharttardyń, óndiristik jáne tehnologııalyq operaııalardyń tizbesin aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin kórsetilgen taýarlardy Qazaqstan Respýblıkasynda Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep taný maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna sáıkes jetkilikti qaıta óńdeý ólshemsharttary qoldanylady.

      5. Osy baptyń 4-tarmaǵynda kórsetilgen, shyǵarylǵan jeri Qazaqstan Respýblıkasy úshin – ST-KZ nysanyndaǵy taýardyń shyǵarylǵan jeri týraly sertıfıkatpen rastalǵan taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylady.

560-bap. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jáne kerek-jaraqtarǵa qatysty ótpeli erejeler

      1. Kedendik deklaraııalaýy jáne (nemese) shyǵarylýy osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin kedendik rásimdermen ornalastyrylmaı júzege asyrylǵan jáne osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge kedendik baqylaýdaǵy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jáne kerek-jaraqtarǵa qatysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap osy Kodekste kózdelgen taýarlardyń mundaı sanattaryn paıdalaný úshin belgilengen sharttar saqtalýǵa tıis.

      2. Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen taýarlardyń sanattaryna qatysty týyndaǵan, oryndaý merzimi (tóleý merzimi) osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin bastalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet mán-jaılar bastalǵan kezde osy Kodekste kózdelgen tártippen, merzimderde jáne mólsherlerde oryndaýǵa jatady jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes toqtatylady.

      3. Osy Kodekstiń 339-baby 4 jáne 5-tarmaqtarynyń erejeleri Komıssııanyń osy Kodekstiń 339-babynyń 5-tarmaǵyna sáıkes qabyldanǵan jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin taýarlardy jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa jatqyzý ólshemsharttarynyń sandyq sıpattamalaryn aıqyndaıtyn sheshimi kúshine engenge deıin qoldanylmaıdy.

      Komıssııanyń kórsetilgen sheshimi kúshine engenge deıin tıisti quqyqtyq qatynastardy retteý 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisimniń 3-baby 1-tarmaǵynyń erejelerine sáıkes jáne "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 464-baby 3-tarmaǵy ekinshi bóliginiń erejelerine sáıkes júzege asyrylady.

      4. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty sheteldik jeke tulǵa ákelgen mundaı kólik quraldaryn keden organynyń ruqsatynsyz ózge sheteldik jeke tulǵaǵa berýge nemese Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń jeke tulǵasy ákelgen mundaı kólik quraldaryn ata-anasyna, balalaryna, tirkelgen nekede turǵan jubaıyna (zaıybyna) berýge baılanysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan jáne oryndaýǵa jatatyn, osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge oryndalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik bajdardyń, salyqtardyń osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tólenbegen (óndirip alynbaǵan) somalary mólsherinde toqtatylady.

      5. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryna qatysty jeke paıdalanýǵa arnalyp ýaqytsha ákelingen kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótkenge deıin jeke paıdalanýǵa arnalǵan kólik quraldaryn áketpeýge baılanysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan jáne oryndaýǵa jatatyn, osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge oryndalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet bir mezgilde mynadaı:

      1) Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketý maqsatynda mundaı kólik quraldaryn kedendik deklaraııalaý jeke paıdalanýǵa arnalyp ýaqytsha ákelingen kólik quraldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda ýaqytsha bolýy múmkin merzim ótken kúnnen bastap alty aıdan keshiktirmeı júzege asyryldy;

      2) jeke paıdalanýǵa arnalǵan mundaı kólik quraldaryna qatysty, olardy osy baptyń 4-tarmaǵynda atalǵan jeke tulǵalarǵa berýdi qospaǵanda, 2010 jylǵy 18 maýsymdaǵy Jeke tulǵalardyń jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Keden odaǵynyń kedendik shekarasy arqyly ótkizý jáne olardy shyǵarýǵa baılanysty kedendik operaııalardy jasaý tártibi týraly kelisimniń erejelerin buza otyryp, olardy berýge baılanysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý merzimi bastalmady degen sharttar saqtalǵan kezde kedendik bajdardyń, salyqtardyń osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tólenbegen (óndirip alynbaǵan) somalary mólsherinde toqtatylady.

      6. Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik shekarasy arqyly ótkiziletin jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa ne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ýaqytsha ákelingen jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaý, osyndaı taýarlardy shyǵarý jáne olardy kedendik baqylaýda emes dep taný faktin kórsetý tártibin aıqyndaý jónindegi ýákiletti organnyń quzyretin Komıssııa kózdegen jaǵdaılarda nemese nemese Komıssııa rettemegen bólikte belgileý bóliginde osy Kodekstiń 341-baby 6-tarmaǵynyń birinshi bóligi Komıssııanyń kórsetilgen aktisi qabyldanǵannan keıin kúshine enedi.

      7. Jeke paıdalanýǵa arnalǵan taýarlardy Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna kedendik bajdardy, salyqtardy tólemeı ákelýdiń Komıssııa aıqyndaǵanǵa qaraǵanda anaǵurlym qatań qundyq, salmaqtyq jáne (nemese) sandyq normalaryn bekitýge ýákiletti organnyń quzyretin belgileý bóliginde osy Kodekstiń 349-babynyń 3-tarmaǵy úshinshi bóliginiń erejeleri Komıssııanyń kórsetilgen aktisi qabyldanǵannan keıin kúshine enedi.

561-bap. Halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty ótpeli erejeler

      1. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary osy Kodekstiń 40-taraýynyń erejelerine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynda bolady jáne paıdalanylady jáne Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketýge jatady.

      2. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan áketilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary osy Kodekstiń 40-taraýynyń erejelerine sáıkes Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynyń sheginen tys jerde bolady jáne paıdalanylady, sondaı-aq Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵyna keri ákelinedi.

      3. Osy baptyń 1 jáne 2-tarmaqtarynda kórsetilgen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty týyndaǵan, oryndaý merzimi (tóleý merzimi) osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin bastalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn tóleý boıynsha mindet mán-jaılar bastalǵan kezde osy Kodekste kózdelgen tártippen, merzimderde jáne mólsherlerde oryndaýǵa jatady jáne (nemese) osy Kodekske sáıkes toqtatylady.

      4. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryn kedendik rásimdermen ornalastyrmaı Keden odaǵy Keden kodeksiniń 344-babynyń 2-tarmaǵynda kórsetilgen áreketterdi jasaýǵa baılanysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan jáne oryndaýǵa jatatyn, osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tolyq mólsherde oryndalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldary retinde shyǵarylǵan kúnnen keıingi kúnnen bastap Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń kedendik aýmaǵynan taýarlar áketilgen kún aralyǵyndaǵy kezeń úshin halyqaralyq tasymaldaý kedendik quraldary Keden odaǵy Keden kodeksiniń 282-babyna sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden ishinara bosatyla otyryp ýaqytsha ákelý (jiberý) kedendik rásimimen ornalastyrylǵanda tóleýge jatatyn kedendik bajdardyń, salyqtardyń somalary mólsherinde oryndaýǵa jatady.

      5. Ýaqytsha ákelingen halyqaralyq tasymaldaý kólik quraldaryna qatysty Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleket tulǵasynyń Keden odaǵy Keden kodeksiniń 342-baby 1-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kórsetilgen sharttardy saqtamaýyna baılanysty osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin týyndaǵan jáne oryndaýǵa jatatyn, osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tolyq mólsherde oryndalmaǵan kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik bajdardyń, salyqtardyń osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnge tólenbegen (óndirip alynbaǵan) somalary mólsherinde toqtatylady.

562-bap. Qubyrjol kóligimen nemese elektr taratý jelileri boıynsha taýarlardy ótkizý kezinde kedendik operaııalardy jasaý týraly ótpeli erejeler

      Keden organdary laýazymdy adamdarynyń osy Kodekstiń 375-babynyń 1, 2, 3 jáne 4-tarmaqtarynda kózdelgen qubyrjol kóligimen nemese elektr taratý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý quraldaryna qol jetkizý tártibin aıqyndaıtyn, shektes memleketpen Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttary kúshine engenge deıin tasymaldaýshy usynatyn shektes memlekettiń aýmaǵynda ornalasqan qubyrjol kóligimen nemese elektr taratý jelileri boıynsha ótkiziletin taýarlardy esepke alý quraldarynyń kórsetkishterin paıdalanýǵa jol beriledi.

563-bap. Jer qoınaýyn paıdalaný (otyn-energetıkalyq sektor) salasynda týyndaǵan quqyqtyq qatynastar boıynsha ótpeli erejeler

      1. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin Qazaqstan Respýblıkasynda jer qoınaýyn paıdalaný (otyn-energetıkalyq sektor) salasynda týyndaǵan jáne ol qoldanysqa engizilgennen keıin týyndaıtyn quqyqtyq qatynastarǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy qoldanylady, oǵan sáıkes mynadaı erekshelikter eskerile otyryp, tıisti kelisimsharttar qoldanylady:

      1) Qazaqstan Respýblıkasynyń osyndaı keden zańnamasynda rettelmegen bóliginde osy Kodekstiń erejeleri qoldanylady;

      2) kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý boıynsha mindettiń, onyń ishinde jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp erkin aınalym úshin taýarlar shyǵarýdyń kedendik rejımimen nemese ishki tutyný úshin shyǵarý kedendik rásimimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty týyndaý jáne toqtatý bóliginde osy Kodekstiń erejeleri qoldanylady;

      3) jeńildikterdi berý sharttaryna sáıkes keletin maqsattarda shartty túrde shyǵarylǵan taýarlardy paıdalaný jáne (nemese) olarǵa bılik etý bóliginde Qazaqstan Respýblıkasynyń keden zańnamasy qoldanylady.

      2. 2010 jylǵy 1 shildege deıin Qazaqstan Respýblıkasyna ákelingen jáne jer qoınaýyn paıdalanýǵa arnalǵan kelisimsharttar sheńberinde kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden bosatyla otyryp erkin aınalym úshin taýarlar shyǵarýdyń kedendik rejımimen ornalastyrylǵan taýarlarǵa qatysty kedendik bajdardy, salyqtardy tóleý boıynsha mindet kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýden osyndaı taýarlardy bosatý sharttarynyń buzylýyna baılanysty osyndaı taýarlarǵa qatysty kedendik ákelý bajdaryn, salyqtardy tóleý merzimi bastalmaǵan jáne osyndaı taýarlar Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqtyń taýarlary dep tanylǵan kezde osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap toqtatylady.

564-bap. Osy Kodekstiń 125-baby 2-tarmaǵynyń birinshi bóligi 2) tarmaqshasynyń úshinshi abzayna ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 125-baby 2-tarmaǵy birinshi bóliginiń 2) tarmaqshasy úshinshi abzaynyń qoldanysy 2020 jylǵy 1 qańtarǵa deıin toqtatyla tursyn, toqtatyla turý kezeńinde osy abza mynadaı redakııada qoldanylady dep belgilensin:

      "eńbek sharty boıynsha jumys isteıtin adamdarmen jumystan shyǵý járdemaqylaryn tóleý jáne eńbegine aqy tóleý, avtorlyq shart boıynsha syıaqylar tóleý, klıenttiń biryńǵaı jınaqtaýshy zeınetaqy qoryna mindetti zeınetaqy jarnalaryn, mindetti kásiptik zeınetaqy jarnalaryn aýdarý jáne Memlekettik áleýmettik saqtandyrý qoryna áleýmettik aýdarymdardy, áleýmettik medıınalyq saqtandyrý qoryna mindetti áleýmettik medıınalyq saqtandyrýǵa aýdarymdardy jáne (nemese) jarnalardy tóleý jónindegi mindettemeleri boıynsha esep aıyrysý úshin aqshany alyp qoıýdy kózdeıtin atqarý qujattary boıynsha;".

565-bap. Osy Kodekstiń 437-babyna ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 437-babynyń erejeleri spýtnıktik navıgaııanyń tehnıkalyq quraldaryn qoldana otyryp, janama túrde vızýaldy súıemeldeýdi júzege asyrýǵa múmkindik beretin aqparattyq júıe engizilgen kezden bastap qoldanylady.

566-bap. Osy Kodekstiń 444-babyna ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 444-babynyń 2-tarmaǵynda kózdelgen turaqty negizde aqparat almasýdyń tehnıkalyq sharttary qabyldanǵanǵa deıin 2011 jylǵy 19 qazandaǵy Keden odaǵyna múshe memleketterdiń keden organdary taldaý jáne baqylaý fýnkııalaryn iske asyrý úshin aqparat almasýdy uıymdastyrý týraly kelisimniń 4-babyna sáıkes bekitilgen aqparat almasýdyń tehnıkalyq sharttary qoldanylady.

567-bap. Osy Kodekstiń 445 jáne 447-baptaryna ótpeli erejeler

      Eskertý. 567-bap alyp tastaldy - QR 03.04.2019 № 243-VI Zańymen (alǵashqy resmı jarııalanǵan kúninen keıin kúntizbelik on kún ótken soń qoldanysqa engiziledi).

568-bap. Osy Kodekstiń 459-babyn qoldanýǵa qatysty ótpeli erejeler

      Osy Kodekstiń 459-baby 3-tarmaǵynyń erejelerine qaramastan, taýarlardyń shyǵarylǵan jerleriniń ataýlary sııaqty mundaı zııatkerlik menshik obektileri osy Kodekstiń 458-babynyń 6-tarmaǵynda kózdelgen keden organdarynyń taýarlardyń shyǵarylǵan jerleriniń ataýlary sııaqty mundaı zııatkerlik menshik obektilerin qamtıtyn taýarlarǵa qatysty zııatkerlik menshik obektilerine quqyqtardy qorǵaý sharalarynqoldaný tártibin aıqyndaıtyn Komıssııanyń sheshimi kúshine engennen keıin Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memleketterdiń zııatkerlik menshik obektileriniń biryńǵaı kedendik tizilimine engiziledi.

569-bap. Keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵalarǵa qatysty ótpeli erejeler

      1. Keden odaǵynyń Keden kodeksine sáıkes keden isi salasynda qyzmetti júzege asyratyn, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizilgen tulǵalar osy Kodeks qoldanysqa engizilgennen keıin osy baptyń erejelerin eskere otyryp, osy Kodekske sáıkes keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyrady.

      2. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin, keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn tulǵalardyń tizilimine engizý sharttaryn saqtaý maqsatynda berilgen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi qamtamasyz etý osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde tanylady jáne keden isi salasynda qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵanyń osy Kodekske sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy, arnaıy, dempıngke qarsy, ótemaqy bajdaryn, ósimpuldardy, paıyzdardy tóleý boıynsha mindetiniń oryndalýyn qamtamasyz etedi.

      3. Komıssııanyń osy Kodekstiń 489-babynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen sheshimi kúshine engenge deıin, berilýi keden ókili retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany keden ókilderiniń tizilimine engizý sharty bolyp tabylatyn keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý bir mıllıon eýroǵa balamaly mólsherde beriledi.

      4. Eger Komıssııa keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etýdiń osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgennen ózge mólsherin aıqyndasa, Komıssııanyń tıisti sheshimi kúshine engenge deıin keden ókilderiniń tizilimine engizilgen tulǵalar osy sheshim kúshine engen kúnnen bastap alty aıdan keshiktirmeı kórsetilgen qamtamasyz etýdi Komıssııa aıqyndaǵan mólsherde berýge mindetti.

      5. Osy baptyń 3-tarmaǵynyń erejeleri, eger keden isi salasyndaǵy qyzmetti júzege asyratyn zańdy tulǵa mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý keden ókili retindegi qyzmet aıasy kedendik áketý bajdary salynbaıtyn jáne eksporttyń kedendik rásimimen ornalastyrylatyn taýarlarǵa qatysty kedendik operaııalardy jasaýmen shekteletin, keden ókili retinde qyzmetti júzege asyrýǵa úmitker zańdy tulǵany keden ókilderiniń tizilimine engizý úshin berilse, qoldanylmaıdy.

      6. Osy Kodekstiń 517-baby 1-tarmaǵy 5) tarmaqshasynyń jáne 524-baby 1-tarmaǵy 6) tarmaqshasynyń erejeleri 2019 jylǵy 1 qańtardan bastap qoldanylady.

570-bap. Ýákiletti ekonomıkalyq operatorlarǵa qatysty ótpeli erejeler

      1. Keden odaǵynyń Keden kodeksine jáne "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksine sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operator mártebesi berilgen zańdy tulǵalar osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap eki jyl boıy ýákiletti ekonomıkalyq operator mártebesin saqtaıdy.

      Kórsetilgen merzim ishinde ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálikterge ózgerister engizý, mundaı kýálikterdiń qoldanylýyn toqtata turý jáne keri qaıtarý, sondaı-aq ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimin júrgizý "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksine sáıkes júzege asyrylady.

      2. Osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap eki jyl ishinde osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵalar keden organy ýákiletti ekonomıkalyq operator mártebesin bergen Eýrazııalyq ekonomıkalyq odaqqa múshe memlekettiń aýmaǵynda osy Kodekstiń 536-baby 2-tarmaǵynyń 2) jáne 4) tarmaqshalarynda jáne 3-tarmaǵynyń 1), 3) jáne 4) tarmaqshalarynda belgilengen arnaýly ońaılatýlardy osy tarmaqtyń ekinshi bóligin eskere otyryp, osy Kodekste belgilengen tártippen jáne sharttarda paıdalanýǵa quqyly.

      Osy Kodeks qoldanysqa engizilgenge deıin Qazaqstan Respýblıkasynda ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen zańdy tulǵalar osy Kodeks qoldanysqa engizilgen kúnnen bastap eki jyl ishinde kórsetilgen arnaýly ońaılatýlarmen qatar, osy Kodekstiń 536-baby 2-tarmaǵynyń 1) tarmaqshasynda belgilengen arnaýly ońaılatýlardy osy Kodekste belgilengen tártippen jáne sharttarda paıdalanýǵa quqyly.

      Osy tarmaqtyń birinshi jáne ekinshi bólikterinde kózdelgen arnaýly ońaılatýlardy qoldaný maqsattary úshin osy baptyń 1-tarmaǵynyń birinshi bóliginde atalǵan ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń qurylysjaılaryna, úı-jaılaryna (úı-jaılarynyń bólikterine) jáne (nemese) ashyq alańdaryna (ashyq alańdarynyń bólikterine) "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasynyń Kodeksinde kózdelgen talaptar qoıylady.

      3. Osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan ýákiletti ekonomıkalyq operatorlar osy Kodekstiń 532-baby 5-tarmaǵynyń 2) tarmaqshasynda kózdelgen shart saqtalǵan kezde, sondaı-aq ol ýákiletti organ ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinishti tirkegen kúnge deıin keminde eki jyl ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tiziliminde bolǵan kezde úshinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly ótinish bere alady.

      Eger "Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy keden isi týraly" 2010 jylǵy 30 maýsymdaǵy Qazaqstan Respýblıkasy Kodeksiniń 63-babyna sáıkes ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵan bolsa, onda osy tarmaqtyń birinshi bóliginde kórsetilgen merzimdi eseptegen kezde oǵan kýáliktiń qoldanylýy toqtatyla turǵan kezeń kirmeıdi.

      4. Osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý osy tarmaq eskerile otyryp beriledi.

      Eger ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap eki jyl ishinde toqtatyla turmasa, mundaı zańdy tulǵany birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde jeti júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      Eger ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap tórt jyl ishinde toqtatyla turmasa, mundaı zańdy tulǵany birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bes júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      Eger ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap bes jyl ishinde toqtatyla turmasa, mundaı zańdy tulǵany birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde úsh júz myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      Eger ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizý týraly kýálik osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan zańdy tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kúnnen bastap alty jyl ishinde toqtatyla turmasa, mundaı zańdy tulǵany birinshi tıptegi kýálik berile otyryp, ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizgen kezde ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýy keminde bir júz elý myń eýroǵa balamaly mólsherde qamtamasyz etiledi.

      Osy baptyń 1-tarmaǵynda atalǵan ýákiletti ekonomıkalyq operator bergen kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi qamtamasyz etý osy Kodekske sáıkes mundaı tulǵa ýákiletti ekonomıkalyq operatorlardyń tizilimine engizilgen kezde Keden odaǵynyń Keden kodeksine sáıkes kedendik bajdardy, salyqtardy tóleýdi qamtamasyz etý berilgen kúnge qoldanysta bolatyn valıýta baǵamy boıynsha ýákiletti ekonomıkalyq operator mindetteriniń oryndalýyn qamtamasyz etý retinde tanylady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń
Prezıdenti	N. NAZARBAEV

Басқалармен бөлісе отырыңыз

Facebook

Twitter

Google+

VKontakte

WhatsApp

Telegram

Одноклассники

LinkedIn

Email

Copy link

Print