Sońǵy jyldary Qazaqstan Respýblıkasynyń Bilim jáne ǵylym júıesi úshin aýqymdy reformalar kezeńi boldy. Buǵan áser etýshi Prezıdent bekitken Qazaqstan Respýblıkasynda bilim berýdi jáne ǵylymdy damytýdyń 2020-2025 Memlekettik baǵdarlamasy», jańa redakııadaǵy QR "Bilim týraly", "Pedagog mártebesi týraly" Zańdar. Bul qujattardyń barlyǵy bilim berý júıesin jetildirýge, onyń sapasyn arttyrýǵa jáne bilim alýǵa qoljetimdilikti keńeıtýge baǵyttalǵan.
Jańa Qazaqstandy qurýdyń basty strategııalyq baǵyttarynyń biri adamı kapıtaldy damytý, bilim, ǵylym, ınnovaııa sııaqty úsh bazalyq aspektten turatyn zııatkerlik ultty qalyptastyrý bolyp tabylady.
Bilim berý júıesine osyndaı eleýli jańalyqtar engizý, eń aldymen, ekonomıkanyń baǵyttylyǵy men qurylymyn túbegeıli ózgertetin jáne barlyq deńgeıdegi jańadan daıarlanǵan kadrlardy talap etetin eldiń údemeli «Indýstrııalyq-ınnovaııalyq damýynyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń» shyǵýymen baılanysty, óıtkeni qazirgi zamanǵy jahandyq ekonomıkalyq daǵdarystar men kataklızmder qazirgi ýaqytta barlyq elderdiń ekonomıkalyq jáne tehnologııalyq damý modelderiniń eleýli qaıshylyqtary men shekteýlerin kórsetti. Osyǵan baılanysty álemniń kóptegen elderinde ekonomıkalyq ósýdiń jańa sapasyna kóshý úshin jańa paradıgma men strategııalyq resýrstardy izdestirý júrgizilýde. Olardyń ishinde Qazaqstanda damýdyń jańa deńgeıine serpilis jasaýdyń biregeı múmkindigin paıdalanýǵa baǵyttalǵan, onda búgingi kúni elimizdiń tehnologııalyq bolashaǵyna ıntellektýaldyq pladarm bolýǵa qabiletti múldem jańa básekege qabiletti bilim berý júıesine eleýli oryn bólingen. Bizdiń kolledj bul proesterden tys qala almaıdy jáne qalmaýy kerek.
Satyly bilim júıesin iske asyrý maqsatynda Q.Jubanov atyndaǵy Aqtóbe óńirlik ýnıversıetiniń Joǵary kolledji, ýnıversıtet rektory B.A.Erdembekovtyń bastamasyn ashylǵan. Eki jyl ishinde kóptegen jetistikterge qol jetkizdi. Kolledjde 22 mamandyq boıynsha 900-ge jýyq bilim alýshy bilim alýda. «Jubanov jylýy» akııasy aıasynda kolledj stýdentterine bilim granttaryn usyný dástúrli jolǵa qoıyldy. Áleýmettik toptyń iri ókilderi meenat taǵaıyndaǵan granttar kómegimen 30-ǵa jýyq stýdent bilim alýda.
Jańa ýaqyt, Qazaqstandyq bilim berý júıesine qoıylǵan jańa talaptar bizdi abdyratqan joq, sebebi biz bilim berý qyzmetiniń anaǵurlym joǵary satysyna kóshýine daıynbyz. Jańa oqý jylyna kolledjge jańa tyń serpilis beretin «Jańa bastama: Ózgeriske 5 qadam» baǵdarlamasyn bastama etip alyp otyrmyz.
- Baǵyt -Tárbıe
Bul baǵyttyń negizgi maqsaty Joǵary kolledjdiń jańa modelin jasaqtaý, ıaǵnı kolledjdiń barlyq jumys baǵyttary tárbıelik fýnkııalardy atqarýǵa tıis.
Osy jańa modeldi qurý úshin tárbıe jeke táýelsiz baǵyt bolmaýy kerek, ol oqytýshylar men stýdentterdiń oqýyna, óndiristik jáne praktıkalyq qyzmetine tyǵyz baılanysty bolýy kerek jáne tárbıe men oqytýdyń birligi tezısine tolyq jaýap berýi tıis. Qazirgi ýaqytta bul jumys negizinen demalys pen demalystyń ártúrli túrlerin júzege asyrýǵa arnalǵan tárbıelik is-sharalarmen shektelip tur.
Ózgeriske alyp keler 10 qadam meniń oıymsha eń ózekti baǵyttar bolmaq, iske asyrylý merzimi aldaǵy 2 jyl dep josparlaımyn.
Nelikten ózgeriske alyp keletin jańa bastamaǵa alǵashqy kadam Tárbıe baǵyty dep alǵanymdy aıtar bolsam. Aqan seriniń sózimen bastar edim.
«Men úsh qasıettimdi maqtan tutam», — depti Aqan seri. Olar: jalǵan aıtpadym, jaqsylyqty satpadym hám eshkimnen eshteńeni qyzǵanbadym.
Bul úsh qasıet árkimniń óz qudaıy. «Óz qudaıynan aıyrylǵan adam bos keýde, ólgenmen teń» degen eken. Shyndyǵynda bul aqıqat. Olaı bolsa, jeke tulǵany qalyptastyrýda, olardyń jan dúnıesine sezimmen qarap, árbir is-áreketine maqsat qoıýǵa, josparlaýǵa, ony oryndaýǵa, ózine-ózi talap qoıa bilýge tárbıeleý - adamgershilik tárbıeniń basty maqsaty. Maqsatqa jetý úshin san alýan kedergiler bolýy múmkin. Ómir degen uly arnada jaqsy, mándi maǵynaly ómir súrý daǵdysyn stýdentke qalyptastyramyz dep urandaý qatelik,ony eń aldymen ózimizden bastaýymyz kerek.
Úsh akademııalyq qabiletti stýdentten talap etpes buryn, oqytýshy óz boıynda sol qabiletti tolyq qalyptastyrýy kerek. Olar: 1) Kıim kıis mádenıeti 2) Júris-turys mádenıeti 3) Kásibı tilde sóıleý mádenıeti.
Tárbıeni qalyptastyrýshy oqytýshyda etıkalyq normalardy saqtamaı júrgenderi bar. Osyǵan baılanysty tárbıe jumysyndaǵy tyń ózgerister, tárbıe jumysynyń nátıjesin iri úlken «Startap» jobalarmen aıaqtaý:
- «Jas aqyndar» telestýdııasyn qurý;
- Kásipkerlikke baýlý baǵytynda ǴZJ-na baǵyttalǵan kolledjdiń shaǵyn kásiporyndaryn qurý;
- QR Prezıdentiniń «Jańa jaǵdaıdaǵy qazaqstan: is-qımyl kezeńi» Halyqqa Joldaýyndaǵy Ekologııa jáne bıoalýantúrlilikti qorǵaý baǵytyn iske asyrý maqsatynda kolledj kabınetteri men mańyn abattandyrý úshin «Jasyl jelek» aıdarymen eriktiler tobyn qurý.
- Baǵyt - Bolon proesi boıynsha jumysqa kóshý jaǵdaıynda kolledjdi basqarýdyń negizgi erejeleri men prınıpteri
Kolledjdiń tabysty jumysy, eń aldymen, bilim berý, ǵylymı, aqparattyq jáne basqa da qyzmetterdiń sapasyn jaqsartýǵa baǵyttalǵan qyzmetin únemi jetildirýsiz múmkin emes. Ózgeriske bastar usynylǵan baǵyttar kolledj qyzmetinde ınnovaııalyq jumysty júzege asyrý qabileti men sapasyn qamtamasyz etýdiń mańyzdy aspektilerin qamtıdy.
Bul qoǵamdyq pikirdegi kolledjdiń ımıdjin, onyń básekege qabilettiligin, zııatkerlik jáne materıaldyq resýrstardy tartý múmkindigin aıqyndaıdy, demek kolledjdegi bilim berýdiń tıimdiligi men sapasyn odan ári arttyrý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý bul taǵy bir úlken qadam. Tıimdilik ekonomıkalyq jáne basqarýshylyq kategorııa retinde qarastyrylady. Al sapa - ekonomıkalyq aspektilermen qatar bilim berýdiń áleýmettik, tanymdyq jáne mádenı aspektilerin de qamtıdy. Barlyǵy birge bilim berý qyzmetine, onyń nátıjelerine jan-jaqty ıntegraldy sıpattama beredi.
Qazirgi ýaqytta bilim berý sapasy uǵymy úshin jalpyǵa birdeı qabyldanǵan anyqtama áli aıqyndalmaǵany belgili, óıtkeni bul uǵym birkelki emes, árdaıym formaldy ıdeıalarǵa berilmeıdi, bilim berý qyzmetterin tutynatyn halyqtyń ártúrli toptary bilim sapasy týraly ártúrli túsinikterge ıe.
Biz tehnıkalyq qyzmetkerlerden bastap kolledj dırektoryna deıin búkil ujymnyń, stýdentterdiń, Oqytýshylardyń jáne kolledjdiń barlyq qyzmetkerleriniń jeke ıgiligi úshin bizdiń elimizdiń ıgiligi úshin damýymyzdyń vektorlaryn aıqyndaıtyn sheshim qabyldaýymyz kerek.
Osyǵan baılanysty birinshi kezektegi mindet aǵymdaǵy oqý jylynyń sońyna deıin Eýropalyq úlgi boıynsha bilim berý sapasynyń krıterııleri týraly Erejeni ázirleý bolyp tabylady, óıtkeni sapany qamtamasyz etý boıynsha birinshi kezektegi jaýapkershilik árbir jeke kolledjde jatyr, bul akademııalyq dárejeniń naqty jaýapkershiliginiń negizin qamtamasyz etedi. Eń aldymen Joǵary kolledjde bilim berý sapasyn baǵalaý jónindegi talaptar, standarttar, rásimder men nusqaýlyqtar paketin ázirleýdi jáne kelisýdi kózdeıdi, ıaǵnı: birinshiden, oblystyq deńgeıde óz qyzmetiniń bilim berý sapasyn kórsetý, ekinshiden, Joǵary kolledjdiń bilim berý qyzmetteriniń sapasyn baǵalaý proesinde ashyqtyqqa qol jetkizý.
Kolledjdiń bilim berý qyzmetiniń sapasyn baǵalaýdyń negizgi quraldary, bilim berý standarttary, oqý proesin kadrlyq, oqý-ádistemelik jáne materıaldyq-tehnıkalyq qamtamasyz etýge, praktıkany uıymdastyrýǵa qoıylatyn talaptardy reglamentteıtin lıenzııalaý jáne memlekettik akkredıtteý qaǵıdalary, sondaı-aq kolledjdiń ózin-ózi baǵalaýy, stýdentter men oqytýshylardyń pikirlerin jáne barlyq basqa múddeli taraptardyń (jumys berýshilerdiń) pikirlerin eskerý jáne osy qubylys bizdiń kolledj júıesi úshin salystyrmaly túrde jańa bolǵandyqtan, ózin-ózi baǵalaý proestik jáne ǵylymı-ádistemelik negizdi egjeı-tegjeıli pysyqtaýdy qajet etedi. Sonymen qatar bul rette bilim berý sapasy uǵymyna mynalar kiretinin eskerý qajet:
- Bilim berý baǵdarlamalary men kadrdyń sapasy
- Stýdentterdi daıarlaý sapasy
- Infraqurylym men oqý ortasynyń sapasy
Osynyń barlyǵy bilim berý sapasynyń kórsetkishterin turaqty monıtorıngileýdi talap etedi, bul týyndaıtyn úrdisterdi turaqty aıqyndaýǵa, kolledjde bilim berý sapasyn arttyrý boıynsha ǵylymı-negizdelgen is-sharalardy ázirleýge jáne júzege asyrýǵa, olardy qoldanýdyń tıimdiligin aıqyndaýǵa jáne saldaryn qadaǵalaýǵa múmkindik beredi.
Osy proestiń eń basty kórsetkishteri - bilim berý proesiniń nátıjesi retinde, ol túlekterdiń quzyrettiligi, oqýy (obýchennost) jáne bilimi.
Bul baǵyt kolledjdi jańa basqarýdyń negizgi erejeleri men prınıpteriniń negizgi kózi bolyp tabylady.
Qazirgi jaǵdaıda kolledjdi basqarýdyń jańa júıesin qurý boıynsha bizdiń mindetterimiz:
- Oqytýshylar quramynyń joǵary biliktiligi
- Sapaly oqytý
- Talantty stýdentter men oqytýshylardyń salmaǵynyń artýy
- Akademııalyq erkindik
- Basqarýshylyq qurylymdardyń fýnkııalaryn naqty bólý jáne derbestigi, ınnovaııa
men strategııalyq kózqarasqa baǵyttalǵan sheshim qabyldaýdaǵy ıkemdilik
- Stýdentterdiń oqýy, ǵylymı zertteýler júrgizýine qolaıly aýdıtorıalardyń jabdyqtalýy.
Osylaısha, kolledjdi basqarý qurylymy qala jáne oblys ákimdikteriniń mindetterimen bir-eki jylǵa perspektıvalarmen sáıkestendirilýi tıis.
Bizdiń kolledjdi basqarý qurylymymyz bıznes-qurylymdarmen uqsas bolýy kerek, ıaǵnı maqsattary men kelisim-sharttary boıynsha tutynýshyǵa baǵyttalǵan. Tek formasy boıynsha ǵana emes, mazmuny boıynsha da kásipkerlik tásildermen jumys berýshilerdiń pikirine negizdeletinin jáne akkredıtteý kezinde túlekterdiń kásibı jaramdylyǵy boıynsha jumys berýshilerdiń pikirine negizdeletininde umytpaýymyz kerek.
Bul rette bizge óz perspektıvalarymyzda kolledj qandaı da bir kezeńderde berik ustanymdar alýdy jáne osy baǵyttarda mamandanýdy qalaıtyn aspektilerdi de eskerýimiz qajet.
Osylaısha, kolledjdi basqarý qurylymynda jańa bólimder qalyptastyrýdyń barlyq aspektileri, basqarýdyń durys qalyptasqan saıasatynyń nátıjesinde eń bastysy kolledj qyzmetiniń barlyq nysandary men mazmunyna enýi kerek.
- Baǵyt – Kadrlyq áleýetti arttyrý
Kolledj ákimshiligi kelesi baǵyttar boıynsha júıeli túrde qujattar paketin ázirleýi qajet:
- Kolledj saıasatyn dáıekti júrgizetin jáne ujymdy jigerlendirýge qabiletti, kolledjdiń damý strategııasyn túsinetin, tabys atmosferasyn quratyn jáne turaqty oılar men ózgerister mádenıetin jetildiretin kóshbasshylardy kolledj ákimshiligi quramyna tańdaý.
- Iri memlekettik jáne jeke kompanııalardyń basshylaryn kolledjdiń Qamqorshylyq Keńesiniń quramyna shaqyrý. Negizgi maqsat osy kompanııalar úshin kadrlar daıarlaýda biryńǵaı saıasatty qalyptastyrý, meenattyqty damytý. Bul tıisti oqý baǵdarlamalaryn tańdaý, osy kásiporyndardyń qajettilikterine tolyq jaýap beretin oqý josparlaryn, qoldanbaly oqý baǵdarlamalaryn ázirleý kezinde tikeleı baılanystar jasaýǵa múmkindik beredi.
- 2022jylǵa qaraı jyl saıynǵy kórsetkishter boıynsha mamandandyrylǵan akkredıtteý talaptaryn oryndaý úshin oqytýshylar quramyna qoıylatyn talaptardy normaǵa deıin ulǵaıta otyryp ázirleý (olardyń óz ázirlemelerin patentter men lıenzııalaý arqyly jańa tehnologııalardy damytýǵa qosqan úlesi, jarııalanymdar sany t.b.
- Daryndy oqytýshylardy joǵary jalaqymen kótermeleý jóninde sharalar ázirleý. Ózge kolledjder men joǵary oqý oryndarynan oqytýshylar qoryn quryp kolledjde jumys isteýge tartý.
- Aıalǵan baǵyttar osy ýaqytqa deıin júzege asyrylmady, eger olar júzege asyrylsada, júıesiz jáne sáıkes emes.
- Baǵyt - Kredıttik tehnologııa boıynsha oqý-tárbıe proesin uıymdastyrý
Kolledj qyzmetiniń ózegi - oqý-tárbıe proesin uıymdastyrý. Bul ásirese qazir ózekti mindet bolyp tabylady. Qazaqstandyq qoǵamdy transformaııalaý jaǵdaıynda oqý proesin uıymdastyrý birqatar baǵyttar boıynsha birqatar iri ózgeristerge ushyraýy tıis, onda erekshe nazar aýdaratyn baǵyttar:
- Bilim berý baǵdarlamalaryn iske asyrýdy júzege asyratyn pánder men oqytýshylardy tańdaý kezinde stýdentterdiń múddeleri men qajettilikterin esepke alý;
- Jumys josparlaryn ázirleý jáne bekitý barysynda qajettilikterdi qanaǵattandyrý;
- Oqytýshylardyń bilim berýin generaııalaýdyń jańa modelderin jasaý úshin jaǵdaılar jasaý;
- Daıyndyq sapasyn arttyrý úshin qajetti jaǵdaılar jasaý:
a) oqý proesin oqý-ádistemelik bazamen, beıne dárister qorymen tolyq qamtamasyz etý, kýrs-prezentaııalar jasaý, qolda bar dıdaktıkalyq materıaldardy jetildirý;
b) Mýltımedııalyq jabdyqtardy paıdalana otyryp, aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy, oqytýdyń ınteraktıvti ádisterin paıdalaný;
v) biliktilikti arttyrýdyń tıisti kýrstarynan ótý arqyly oqytýshylardyń kásibı deńgeıin jetildirý.
5) Mektep túlekteriniń tehnıkalyq jáne kásiptik oqytý júıesine jetkiliksiz beıimdelýine, birinshi kýrs stýdentteriniń óz betinshe jumysty tıimdi uıymdastyrýǵa jáne oryndaýǵa daıyn bolmaýyna, óz betinshe bilim alý daǵdylarynyń jetkiliksizdigine, mektepter men kolledjderde bilim alýshylardyń oqý jetistikterin esepke alý aıyrmashylyǵyna baılanysty tómendegideı baǵytta jumystaný kerek:
a) Stýdentterdi kolledjde oqýǵa beıimdeý júıesin jasaý. Birinshi kýrs stýdentterin kredıttik júıe boıynsha oqýǵa oqytý;
b) Barlyq akademııalyq kezeń ishinde stýdentterdiń oqý jetistikterin aǵymdyq, úı aralyq baqylaý negizinde júıeli jáne qadamdyq baqylaýdy júzege asyrý;
v) Stýdentterdiń shyǵarmashylyq qabiletterin damytý;
6) Tárbıe men bilim berý proesiniń róline, tárbıe men oqytýdyń ózara baılanysyna basa nazar aýdarý, munda tárbıe oqytýdyń ajyramas proesi retinde júzege asyrylýyn eskerý.
7) 2025 jylǵa qaraı kolledjdiń barlyq daıarlanatyn mamandyqtary boıynsha oqý zerthanalaryn qurýdy aıaqtaý boljanyp otyr.
8) Oqý - óndiristik ortalyq ashý
- Baǵyt - Materıaldyq tehnıkalyq bazany damytý
Oqý-materıaldyq bazany qosymsha keńeıtý talap etiledi. 2025 jylǵa deıin jańa oqý korpýsyn satyp alý qajet. Q.Jubanov atyndaǵy Joǵary kolledj árqashan sapaly bilim berýge daıyn.
Takısheva Gýlbaný Aqylbekqyzy,
Q.Jubanov atyndaǵy Joǵarǵy kolledj dırektory
