2024 jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstanda ınflıaııa deńgeıi aıtarlyqtaı joǵarylaǵan. Astanada jyldyq ınflıaııa 10,7%-dy qurasa, Qaraǵandy oblysynda bul kórsetkish 9,6%-ǵa jetken. Jalpy el boıynsha ınflıaııa deńgeıiniń ósýi 10 óńirde baıqaldy, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.
2023 jyldyń sońynda Qazaqstanda jyldyq ınflıaııa 8,6%-dy qurady. Bul kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda jedeldegenin kórsetedi. Azyq-túlik baǵasy jyldyq mánde 5,5%-ǵa qymbattady, ásirese, Jetisý men Túrkistan oblystarynda baǵanyń edáýir ósýi tirkeldi.
Túrkistan oblysynda azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar da qymbattap, aıtarlyqtaı ósim baıqaldy. Eń tómengi ınflıaııa Pavlodar oblysynda tirkelip, 5,3%-dy qurady.
2024 jyldyń jeltoqsanynda aılyq ınflıaııa 0,9%-ǵa ósti. Bul buǵan deıingi ortasha mánderden joǵary. Baǵanyń ósýi ásirese azyq-túlik jáne turmystyq qajetti taýarlarda aıqyn baıqaldy.
Bul týraly depýtat Dáýlet Muqaev óz paraqshasynda jazdy.
"Qymbatshylyq betimen ketip barady. Mynaý Astanadaǵy kartop baǵasy. Al antımonopolııalyq komıtet jumysy 0. Arzan dep júrgen Magným ózinde osyndaı baǵa. Osy kezge deıin kelisi 150-180 teńgeden edi. Qymbattaǵany kartop qana emes. Óspeı jatqany aılyq qana...
Bizdiń elde onsyz da ortasha jalaqynyń 52-56% tek qana azyq-túlikke ketýde. Ekonomıkasy nashar Afrıka elderimen para-par: Nıgerııa eli 59%, Mıanma (56,6%), Kenııa 56,1%, Bangladesh (52,7%), Laos (50,6%) al Angola 49,7% jumsaıdy. 105 eldiń ishinde sońǵy qatardamyz.
Al AQSh ortasha aılyqtyń 6,7%, Sıngapýr halqy bolsa 8,4%, Brıtandyqtar 8,7% aqshasyn tamaqqa jumsaıdy. Soǵys bolyp jatqan Reseıdiń ózinde 29%, al Ýkraınada 41,6% eken. Sonymen qatar Belarýs halqy — 32,1%, Týrkmenstan bolsa 36,9%, al ózbekter 46,5% aqshasyn azyq-túlikke jaratady", - dep jazdy ol.
