Qazir nege Shyńjańnyń gúldenýi týraly kóbirek aıtady, lagerde qýǵyn-súrgin kórgender qaıda ketti?
Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq (ShUAA) aýdany – Qytaıdyń «problemaly» aımaqtarynyń biri. Sońǵy jyldary bul aımaqtyń eleýli ekonomıkalyq ósimge ıe bolǵany aıtylady. Resmı Pekın jarııalaǵan derekterge qaraǵanda, ShUAA-nyń Ortalyq Azııa elderimen syrtqy saýda kólemi rekordtyq deńgeıge jetip, buryn jabyq bolǵan aımaqqa týrıster belsendi túrde kele bastaǵan. Aımaqta jergilikti turǵyndardyń ál-aýqaty turaqty túrde artyp keledi delinedi. Aımaqtaǵy ekonomıkalyq serpilistiń sebepteri qandaı, bul oǵan kórshiles elderge, ásirese Qazaqstanǵa qalaı áser etýi múmkin jáne nege Shyńjańdaǵy adam quqyqtarynyń buzylýy týraly pikirtalastar toqtady – osy máseleler Fergana agenttiginiń materıalynda qarastyrylady.
SANDAǴY ShYŃJAŃ JÁNE ÓNERKÁSIPTIŃ GÚLDENÝI
Qytaıda arasynda Shyńjań da kiretin batys aımaqtar árdaıym artta qalǵan nemese baıaý damıtyn aımaqtar bolyp sanalyp kelgen. Degenmen QHR bıligi bul aımaqtardy damytýǵa úlken kúsh salýda. Shyńjańǵa Pekın Ortalyq Azııa men Taıaý Shyǵyspen shektesetin jerde ornalasqanyn eskere otyryp erekshe nazar aýdaryp otyrǵany baıqalady. Qytaıdyń batys baǵytyndaǵy barlyq kólik ınfraqurylymy osy aımaq arqyly ótedi. Ol Uly Jibek jolynyń jańa ınkarnaııasy sanalatyn «Bir beldeý, bir jol» bastamasynyń bir bóligi bolyp tabylady. 21 qarashada «Sınhýa» agenttigi bıylǵy jyldyń qańtar-qazan aılarynda Shyńjańnyń jalpy syrtqy saýda kólemi rekordtyq deńgeıge — 362,79 mlrd ıýanǵa (49,7 mlrd dollar) jetkenin habarlady. Bul ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 28%-ǵa kóp. Bul kórsetkishtiń ósý qarqyny basqa aımaqtarǵa qaraǵanda Shyńjańda joǵary ekeni basa aıtyldy.
«Qytaı bıligi sońǵy onjyldyqta Shyńjańǵa qatysty jańa ekonomıkalyq saıasatyn qalyptastyrdy. Ol birneshe negizgi baǵyttarǵa negizdeldi. Birinshiden, ekonomıkany qoldaý úshin ortalyq bıýdjetten óte úlken transfertter bólindi. Bul transfertter jyl saıyn 12-18%-ǵa ósip otyryp, jańa óndiristerdi damytý úshin úlken kólemdegi qarajatty qamtamasyz etti. Ekinshiden, ártúrli sıpattaǵy, sonyń ishinde aýyl sharýashylyǵy, eksporttyq-ımporttyq arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar quryldy (olarǵa salyqtyq jeńildikter berip, sheteldik ınvestıııalardy tartýǵa múmkindik jasady). Úshinshi aspekt – Qytaıdan osy aımaqqa jańa tehnologııalyq óndiristerdi tartý boldy. Munyń bári kýmýlıatıvtik áser berdi», - deıdi «Ferǵanaǵa» bergen suhbatynda shyǵystanýshy, MMÝ Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýtynyń dırektory Alekseı Maslov.
Shyńjań ekonomıkasynyń qarqyndy ósýi COVID-19 pandemııasynan keıin birden bastaldy. Ótken jyly aımaqtyq JIÓ jyldyq esepteýde 6,8%-ǵa ósti, al ulttyq ekonomıka 5,2%-ǵa artty.
«Bıyl da ósý qarqyny eldegi ortasha kórsetkishten joǵary bolady dep boljanyp otyr. Jalpy, aımaq ekonomıkasy tar sheńberli mamandanýǵa negizdelgen. Bul onyń tıimdiligin arttyrady. Shyńjań mal sharýashylyǵy men aýyl sharýashylyǵyna mamandanǵan. Óndirilgen ónimniń basym bóligi el ishinde tutynylady. Al jergilikti ónimder ekologııalyq taza dep sanalady. Ekologııalyq taza ónimderge suranystyń artýyn eskere otyryp, Shyńjańda óndirilgen ónim Qytaı aýmaǵynda úlken qyzyǵýshylyqpen satyp alynady. Sonymen qatar, bul aımaq álemdegi eń iri vıskoza (jasandy jibek) óndirýshileriniń biri bolyp tabylady. Ony batys kompanııalary da paıdalanady. Osyǵan baılanysty olardy adam quqyqtarynyń buzylýyn qoldaıdy dep aıyptaıdy. Biraq ázirshe baǵa men sapa jaǵynan Shyńjań vıskozasyna básekeles tabylǵan joq» – dep jalǵastyrdy Alekseı Maslov.
Budan bólek, erekshe emes, biraq suranysqa ıe ónimder de bar. Mysaly, tomat ketchýbynyń negizgi massasy. Ony ShUAA-dan amerıkalyq jáne eýropalyq kompanııalar kóptep satyp alady.
Shyńjań ekonomıkasynyń ósýine áser etken taǵy bir mańyzdy faktor – týrıster aǵymynyń artýy. Ásirese, ishki týrısterdiń kelýi nazar aýdartady. Sońǵy bes jylda aımaqta kóptegen joldar, qonaqúıler, dámhanalar salynyp, týrıstik baǵyttar ázirlendi.
2023 jyly Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aımaǵyna 265,44 mıllıon týrıst kelgen. Týrıstik aǵym ótken jylmen salystyrǵanda 117%-ǵa artqan, dep habarlady qańtar aıynda Kazinform agenttigi. ShUAA mádenıet jáne týrızm basqarmasynyń málimetteri boıynsha, 2023 jyly týrızmnen túsken tabys 296,7 mıllıard ıýandi (shamamen 41,78 mıllıard AQSh dollary) quraǵan.
«Negizgi ıdeıa – ortalyq bıýdjetten túsetin qarjyny birtindep azaıtý. Biraq sóıtip otyryp Shyńjańnyń óz ishindegi kásiporyndardyń tabystylyǵyn arttyrý. Eger sandyq kórsetkishterge qarasaq, bıyl jáne ótken jyly biz halyqtyń tabysynyń aıtarlyqtaı óskenin baıqaımyz. Bul aımaq turǵyndarynyń shyn máninde baıyp kele jatqanyn kórsetedi», – dep atap ótti Alekseı Maslov.
ShUAA JÁNE QAZAQSTAN – JAŃA QATER, ÁLDE TIIMDILIK PE?
Shyńjań segiz elmen shekaralas, onyń ishinde Qazaqstan onyń negizgi saýda-ekonomıkalyq seriktesi bolyp tabylady. Ótken jyly osy avtonomııalyq aımaq Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy saýda aınalymynyń 60%-dan astamyn qurady. Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev sońǵy ret Qytaıǵa resmı saparmen barǵanda Úrimshige arnaıy baryp, óńiraralyq yntymaqtastyqty talqylady.
Qazaqstannan ShUAA-da negizgi eksporttyq taýarlar – metal rýdalary, túrli konentrattar, tabıǵı gaz, sondaı-aq zyǵyr tuqymy, bıdaı, arpa, kúnbaǵys maıy tasylady. Alekseı Maslov osy tizimdi keńeıtýge bolatynyna senimdi.
«Shyńjań tarapynan Qazaqstanmen shekarada kóptegen ótkizý pýnkteri quryldy. Shekaralarǵa astyq tasymaly úshin kóptegen temir joldar tartylǵan. Buǵan qosa, Shyńjań kómir, munaı, gaz sııaqty energetıkalyq resýrstarmen ózin-ózi qamtamasyz ete almaıdy. Sondyqtan ol arqyly Qytaıǵa kóp mólsherde kómir men munaı jetkizilýi múmkin. Osy turǵydan saýdanyń aıtarlyqtaı keńeıýi kútilýde», - dep atap ótti sarapshy.
«Jyldam damyp kele jatqan ShUAA kóbirek munaı, gaz jáne basqa resýrstardy qajet etedi. Onyń halqynyń satyp alý qabileti de artyp keledi. Bul bizdiń eksporttyq múmkindikterimizdi aıtarlyqtaı keńeıtedi. Shıkizattan bólek, biz ol jaqqa astyq jáne basqa aýyl sharýashylyǵy ónimderin de kóbirek jibere bastadyq» - deıdi ekonomıst, R-Finance qarjy keńesshisi Arman Baıǵanov.
Taǵy bir artyqshylyǵy – ShUAA-da ónerkásip jappaı ósip keledi, sonyń arqasynda Qazaqstan Qytaıdan taýarlardy burynǵydan da arzan baǵaǵa satyp ala alady. Óıtkeni buryn olardy Qytaıdyń shyǵys provınııalarynan ımporttaý qajet bolatyn. Bul úlken ýaqyttyq jáne logıstıkalyq shyǵyndarǵa ákeletin» - deıdi ekonomıst SPIK.kz resýrsyna bergen suhbatynda.
Birneshe jyl buryn «TALAP» qoldanbaly zertteý ortalyǵy men Konrad Adenaýer qorynyń birlesken zertteýinde Shyńjań-Uıǵyr avtonomııalyq aımaǵynyń aýqymdy ónerkásiptik damýy aımaq úshin eleýli ekologııalyq qaýip-qaterlerdi týdyratyny aıtylǵan. Zertteý avtorlary ónerkásiptik jáne aýyl sharýashylyǵy nysandaryn belsendi damytý kóp mólsherde sýdy talap etetinin atap kórsetken. Sáıkesinshe, transshekaralyq ózender men salalardan sý alý jáne olardy lastaý qaýpi týyndaıdy. Alekseı Maslov Shyńjańda sýarmaly jerler máselesi bar ekenin moıyndaıdy. Biraq onyń aıtýynsha, Qytaı bul máseleni «jaqsy sheshýde». «Mysaly, ShUAA-da úlken kólemde jerdi qalpyna keltirý jáne sýarý baǵdarlamasy engizilgen. Ony jergilikti adamdar óz kúshterimen júzege asyryp jatyr», - deıdi ol.
Sonymen qatar, Arman Baıǵanov Qytaıdyń kórshi aımaǵynyń qarqyndy damýyna baılanysty Astana úshin múmkin bolatyn qaýip-qaterler týraly aıtty.
«Bul – standartty jaǵdaı, odan eshkim saqtandyrylmaǵan. Sondyqtan shekara mańy ekonomıkasyn damytýǵa basa nazar aýdarǵan jón»,- dep qosty ol.
MÁJBÚRLI EŃBEK PEN QÝǴYN-SÚRGIN
Shyńjań – kópetnosty aımaq, onyń turǵyndarynyń úlken bóligin uıǵyrlar quraıdy. Pekınniń ShUAA-daǵy qatal áleýmettik saıasaty quqyq qorǵaýshylardyń birneshe ret synyna ushyraǵan. Birneshe jyl buryn uıǵyrlardy jappaı tutqyndaý jáne olardy lagerlerde eńbekke tartý búkil álemdik qaýymdastyqtyń alańdaýshylyǵyn týǵyzǵan. 2018 jyly Qytaı osy lagerlerdiń baryn moıyndap, olardy «kásibı oqytý jáne jumysqa ornalastyrý ortalyqtary» dep atap, ony aımaqtaǵy ekstremızmmen kúresý úshin qajet dep túsindirdi. Qytaıdyń ǵylymı ádebıetinde májbúrli eńbekke qatysty aıyptaýlar áli kúnge deıin talqylanyp jatyr. Biraq dástúr boıynsha olar osyndaı málimdemelerdiń Qytaıdyń taýarlaryna qarsy AQSh-tyń kúres sharasy retinde qarastyratynyn moıyndaıdy.
«Mundaı lagerler qazir jumys istep tur ma, joq pa – aıtý qıyn. Óıtkeni oǵan kirý múmkindigi joq. 2018 jyldyń sońynda Qytaı bıligi adamdardy lagerlerden shyǵarýa bastaǵan. 2019 jyldyń sońynda resmı túrde ''bári óz oqýlaryn aıaqtady'' dep málimdedi. Eger spýtnık sýretterinen lagerlerdi qarasaq, onda eshqandaı qorshaýlar men munaralar joq ekenin kórýge bolady. Olardy basqa nársege ózgertken. Múmkin, kópshiligi jabylǵan da shyǵar. Sol lagerlerde bolǵan adamdar qoǵamǵa qaıta oraldy. Biraq olardyń artynan baqylaý áli de júrgizilýde. Keıbir jaǵdaılarda adamdar lagerden shyqqanymen, olardy keıin qylmystyq is boıynsha tutqyndaıdy», - deıdi «Ferǵanaǵa» zertteýshi Evgenıı Býnın.
Evgenıı Býnın 2018 jyldan beri Shyńjańda qýǵyn-súrginge ushyraǵandar týraly derekter jınap keledi. Onyń Shahit.biz jobasy— álemdegi eń úlken derekqor. Qazir ol ShUAA turǵyndarynyń (negizinen uıǵyrlardyń) 83,6 myńnan astamynyń esimin qamtyǵan. Olar ózderiniń ulty jáne dini úshin bıliktiń qýǵyn-súrginine ushyraǵan.
«Maǵan medıada jıi qoldanylatyn mynandaı túsindirý tásili durys emes sııaqty kórinedi. Onda lagerlerge nazar aýdarylyp, barlyq tutqyndalǵandar sol jerge jiberilgendeı áser qaldyrady. Shyn máninde, 2017-2018 jyldary tutqyndalǵan adamdardyń jartysynan kóbi tikeleı túrmege jetkizilgen nemese olar birneshe aı lagerlerde bolǵannan keıin túrmege jiberilgen. Bular – saıası tutqyndar, dinı sebeptermen qýǵyndalǵan adamdar. Olardyń arasynda ótken ǵasyrda bala kezinde Quran tyńdaǵandar da bar. Bul qylmys retinde qarastyrylady. Olar buryn da túrmelerde otyrdy, qazir de otyr. Meniń tájirıbemde, buǵan qatysty BAQ kóp jazǵysy kelmeıdi», - deıdi zertteýshi.
Býnın óz qyzmetine baılanysty qýǵyn-súrginge de ushyraǵan. 2019 jyly oǵan Ózbekstanǵa kirýge tyıym salyndy. Al 2021 jyly eshqandaı túsindirmesiz oǵan Qazaqstanǵa da kirýge bes jylǵa deıin tyıym salynǵanyn habarlap, elge kirgizbedi.
«Ol jaqta meniń baılanystarym bar. Bir jaǵynan qaıtyp barǵanym jaqsy bolar edi. Biraq óz qaýipsizdigim úshin biraz alańdaımyn. Óıtkeni biz qazir ýaqyt, kúsh-jiger jáne jınaqtalǵan málimetter boıynsha Shyńjańdaǵy qýǵyn-súrgin taqyrybymen belsendi túrde aınalysyp jatyrmyz. Men ózime birdeńe bolǵanyn qalamaımyn jáne Ortalyq Azııada júrý men úshin qaýipsiz be, joq pa, bilmeımin», - dep atap ótti Býnın.
Shahit.biz saıtyn jabý áreketteri de jasalǵan. Qarasha aıynyń sońynda domen provaıder arqyly buǵattalyp, anonımdi shaǵymnan keıin birneshe kún boıy qoljetimsiz bolǵan. Shaǵym jazǵan adam saıtta zańsyz kontent bar ekenin jáne ony joıý kerektigin málimdegen. Býnın bul iske Qytaı bıliginiń qatysy bolýy múmkin dep boljaıdy. Kóptegen shaǵymdardan keıin provaıder saıtqa qoljetimdilikti qaıta qalpyna keltirdi.
