Qazaqstan jurty men franýzdardyń ádetin salystyramyn. Franýzdar, kórshim ǵoı, turmysyn jaqsy bilemin.
Mysaly, úıge Aıaz ata shaqyrý ádeti franýz arasynda joq.
18 ǵasyrdyń baı-shonjarlarynda bolsa, bolar. Biraq osy býynnan eshkim de mal shashyp, Aıaz ata jaldap, jańa jyl qarsy almaıdy.
Orynsyz aqsha jumsaý, bosqa dúnıe shashý bolyp eseptelinedi, sondyqtan ol qylyǵymen maqtana da almaıdy.
Tamyry hrıstıandyq moraldan shyǵatyn áleýmettik-turmystyq jol.
Jalpy aıtsam, qazaq qoǵamynda, franýzǵa arhaıka bolyp kórinetin, ádetter az emes. Sonyń biri - osy, qoqılanýshylyqtan týǵan, Aıaz ata jaldaý ádeti.
Máshıneden shyqqanda qol berý de jasandy kórinedi. Kann festıvalin aıtpaımyn. Ártisterdiń óz ádeti bar. Dúnıe kórsetý de solardan shyǵady. Biraq onyń shartty ekendigin jurt biledi, sondyqtan eliktemeıdi de.
Ne shyqsa da, bizden shyǵady.
Eni bir metrlik bantpen máshıne orap, tartý jasasa da, jas sábı men balalardy ertegi personajdaryndaı kıindirse de, ony jasaıtyn - bizdiń qazaq.
Seitkassym Aouelbekov
