Kem degende 16 adam qaza tapqan Jańaózen oqıǵasy — Qazaqstannyń Mańǵystaý oblysyndaǵy Jańaózen qalasynda 2011 jylǵy 16 jeltoqsanda bolǵan tragedııa. Bıyl Jańaózen oqıǵasyna 13 jyl tolyp otyr.
Oqıǵalar munaı jáne gaz salasynda jumys isteıtin «Ózenmunaıgaz» jáne basqa da kásiporyndardyń jumysshylarynyń birneshe aıǵa sozylǵan (jarty jyldan asa) ereýilinen bastaldy. Sherýge shyqqan jumysshylar jalaqyny kóterý, eńbek jaǵdaılaryn jaqsartý, kásipodaqtyń táýelsizdigin talap etti.
2011 jyly Táýelsizdik kúni qarsańynda ereýilshiler qalanyń ortalyq alańynda jınalǵan. Onyń sońy kúshtik qurylymmen qaqtyǵysqa ulasty. Resmı derek boıynsha, qaqtyǵys kezinde 16 adam qaıtys bolyp, 100-den astam adam jaraqat alǵan. Jańaózendegi oqıǵanyń kýágeri bolǵan jýrnalıst Órken Joıamergen 2011 jyly 16 jeltoqsan kúni alańǵa ádildikti talap etip shyqqandarǵa polıııa oq atyp, kóp adam aýyr jaraqat alǵanyn aıtyp, baıandap bergen.
Jańaózen oqıǵasynan keıin bul týraly sanaýly BAQ turaqty aqparat taratty. Sonyń biri - "Jas Alash» gazeti. Osy oqıǵadan bılik qandaı sabaq alýy kerek edi, nege olaı bolmaı, bylaı boldy – osy týraly «Jas Alashtyń» keıbir maqalalaryna sholý jasap kórdik.
«BUL – ÓZ HALQYN SYILAMAÝShYLYQ»
«Jas Alash» gazetiniń 2011 jylǵy №104 sanynda 2012 jylǵy 6 qańtar – Jańaózen men Shetpedegi qandy qyrǵynda qaza tapqan bozdaqtardy búkil halyq bolyp eske alý kúni retinde bekitý talabyn bıliktiń jaýapsyz qaldyrǵanyn kórsetken.
«Mańǵystaý oblysyndaǵy 2011 jylǵy 16 jeltoqsan kúngi qandy oqıǵany tekserý úshin qurylǵan táýelsiz qoǵamdyq komıssııa osyndaı uıǵarym jasady. Jańaózen men Shetpede kúshtik qurylymdardyń beıbit halyqqa qarsy qarý qoldaný saldarynan resmı derek boıynsha 16 adam qaza taýyp, júzge jýyq adam jaraqattandy. Osy qasiretti oqıǵaǵa baılanysty qaraly kún jarııalaý jónindegi jurtshylyq talabyn Qazaqstan memleketiniń basshylyǵy eskerýsiz qaldyrdy. Bul – óz halqyn syılamaýshylyq, halyqtyń qaıǵysyna nemketti qaraýshylyq», - dep komıssııa músheleri muńyn halyqqa jetkizgen.
Al táýelsiz komıssııa músheliginde Bolat Ábilev, Ǵazız Aldamjarov, Murat Áýezov, Ermurat Bapı, Záýresh Battalova, Ǵabbas Qabyshev pen ózge de adamdardyń aty-jóni kórsetilgen.
«BILIK EShQANDAI SABAQ ALMADY»
«Jas Alashta» sol kezde jýrnalıst Merýert Hýsaınovanyń «Bılik óz halqyna avtomattyń qaraýyly arqyly qaraýǵa daǵdylanyp barady» degen taqryppen Bolat Ábilevpen suhbaty jarııalanǵan.
«Tarıhtyń ay tálkegi keıbir kezderi eriksiz tańǵaldyrady. Joǵary jaqta 25 jyl boıyna 1986 jylǵy jeltoqsan kóterilisi týraly shyndyqty búrkemelep, ondaǵan jyldar boıy erkin oıdy tunshyqtyrdy, gazetter jabyldy, ózgeshe oılaıtyndar qýadalanyp, keıbireýleri óltirildi. Qaısybir kezeńde bolmasyn, bılik ol isterden eshqandaı sabaq almady. Barlyq osy tizbektiń jalǵasy retinde – Jańaózende kezekti qaıǵyly oqıǵa boldy. Qazaqstanda jańa «Jeltoqsan kóterilisi» paıda boldy, 16 jeltoqsan merekelik kúnge emes, qaraly dataǵa aınaldy... Bizdiń memleketimiz barynsha tıimsiz kúıde tur! Bul bıliktiń negizderin sybaılas jemqorlyqtyń kemirip, ómir súrýi «túsinikter» boıynsha ótip jatyr. Óıtkeni iske degen kásipqoılyq pen adal qatynastar jaǵympazdyq pen ıtarshylyqpen aýystyryldy. Óıtkeni bul bılik halyqtyń muń-muqtajynan óte alys qashyqtyqta ómir súrip jatyr. Eger esterińizde bolsa, jaz aıynda polıııa qyzmetkerleri Atyraýda jas jigitti atyp óltirgende, men bizdiń bıliktiń qoly amandyq-saýlyq surasatyn qol qysýshylyqtan kóri, shúrippeni basýǵa daıyn turatynyn tilge tıek etip, óz halqyna avtomat qaraýylymen qaraı bastaǵanyna alańdaýshylyq bildirgen bolatynmyn. Men sol joly ózimniń qateleskenime qatty sengim kelse le, kóńilimniń túkpirinde jatqan kúdikterim shyndyqqa aınaldy: «ilýli turǵan myltyq báribir atyldy» - Jańaózen oqıǵasy boldy...» - dep saıasatker Bolat Ábilev pikir bildirgen.
«14 ADAM QAZA TAPTY»
Al QR Bas prokýratýrasy 2012 jyldyń 27 qańtarynda oqıǵaǵa qatysty málimdeme taratqan. «2011 jylǵy 16 jeltoqsanda Mańǵystaý oblysynyń Jańaózen qalasynda QR Táýelsizdik kúnin Ortalyq alańda merekeleý barysynda «Ózenmunaıgaz» munaı óndiretin kásiporynnyń burynǵy (jumystan bosatylǵan) jumysshylary buzaqy jastardyń qoldaýymen qıratý, tonaý, órteý jáne beıbit turǵyndar men polıııa qyzmetkerlerine kúsh qoldanýmen ushtasqan jappaı tártipsizdik jasady. Nátıjesinde 125 nysan órtelip, buzylyp, tonaldy. Qaqtyǵystardyń nátıjesinde 64 adam atys qarýynan jaraqat alyp, 14 adam qaza boldy. Budan ózge eki adamnyń ólimi jappaı tártipsizdiktermen baılanysty emes. 35 polıııa qyzmetkeri túrli dene jaraqattaryn aldy. Qazirgi kezde jappaı tártipsizdiktiń 6 uıymdastyrýshysy – Saqtaǵanov, Jarylǵasynov, Ermuqanov, Dosmaǵambetov, Ótkelov jáne Tóletaeva anyqtalyp, olarǵa Qylmystyq kodekstiń 241-inshi babynyń 1-inshi bóligi boıynsha aıyp taǵylyp, qamaýǵa alyndy», - dep kórsetilgen prokýratýra málimdemesinde. Bul resmı málimetti sol kezde kóptegen BAQ jarııalap, taratty.
«OQ ATÝ DÚNIELERDI TONAÝDAN BASTALDY DEGEN SÓZ MÚLDEM QISYNSYZ»
«Jas Alash» gazetiniń 2012 jylǵy 9 qazan kúngi №80 sanynda Jańaózendegi oqıǵanyń neden bastalǵany týraly berilgen túrli pikirde dáıekter múldem basqasha sóıleıdi.
«Jańaózendegi oqıǵa – qandy qyrǵyn neden bastaldy?» atty materıalda sol kezdegi QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń pikirinen bastap, saıasatker, advokat, jábirlenýshi men táýelsiz jýrnalısterdiń oıy jınaqtalǵan.
Eldiń birinshi prezıdenti Nursultan Nazarbaev bılikte otyrǵan kezde:
«Bul jumysshylar men jumys berýshilerdiń arasyndaǵy ádettegi eńbek daýy bolatyn. Alaıda ony óziniń qylmystyq maqsattaryn iske asyrǵysy kelgen aramza nıetti adamdar paıdalanyp ketti. Qarańyzdarshy, bul oqıǵa kezinde birden dúkenderdi, bankterdi tonaýdan bastalǵany nelikten?» - dep berilgen eks-prezıdent Nazarbaevtyń sózi.
Osy tusta materıalda jábirlenýshi retinde kórsetilgen Juldyz esimdi qala turǵyny:
«Mereke bolǵan soń, 16 jeltoqsan, túske taıaý bar jaqsymyzdy kıip, alańǵa bardyq. Qasymyzda qurbylarym boldy. Biz alańǵa jaqyndaı bergende tars-turs dybystar shyǵyp, ý-shý bolyp ketti. Bastapqyda esh nársege túsinbeı, abdyrap qaldyq. Bizge qaraı júgirgen jurtqa tańyrqap turǵanymda, janymdaǵy qurbymnyń jandaýsy shyqty. Sóıtsek, anadaı jerde onyń aǵasyn polıeıler aıaýsyz tepkilep jatyr eken. Janushyryp sol jaqqa qaraı júgirgen ony aıaǵan adam bolmady,» - dep pikir bildirgen.
Al taǵy bir turǵyn beıbit kúnde ulynan aıyrylǵan.
«Byltyrǵy (2011 jylǵy – red.) jeltoqsandaǵy qaraly oqıǵadan keıin de basymyzda úıirilgen bult áli ketpedi. Kúni búginge deıin aýzymyzdy ashsaq, túrli qysym jasalyp, qýǵynǵa túsýdemiz. Men - sol oqıǵanyń jábirlenýshisimin. Aıdyń amanynda atpaldaı azamatymnan aıyryldym. Tańǵy 11-lerde merekeni tamashalaýǵa otbasymyzben bardyq. Arada bir saǵattaı ýaqyt ótkende merekemizdiń topalańy shyqty. Qarýlanǵan polıeıler eshkimdi aıamastan, oq jaýdyra bastady. Údere qashqan jurtpen birge júgirip, úıimizge áreń jettik. Óıtkeni qalanyń ishi astań-kesteńi shyǵyp, dál bir soǵys bastalyp ketkendeı edi. Sol kúni tún aýǵansha balamnan habar bolmady. Ókinishke qaraı, erteńine máıithanadan qanjosa bolǵan ulymnyń denesin áreń tanyp, taýyp aldyq... Osydan keıin qalaısha halyqty urlyq jasap, úı órtedi dep kinálaýǵa bolady?» - dep Ertaı esimdi jábirlenýshi kúıinishin jetkizgen.
Advokat Abzal Quspanov máselege qatysty:
«Sol jerde 15 jeltoqsannan bastap, Aqtaý qalalyq IIB úsh qyzmetkeri oqıǵa barysyn túgel taspaǵa túsirgeni jáne munaıshylarǵa birinshi bolyp tıisken polıeıler ekendigi anyq jazylǵan. Beıbit turǵan munaıshylardy ıterip, alańnan shyǵaryp tastaýǵa áreket etkender polıeıler ekendigin beınejazba anyq dáleldeıdi. Meniń jeke pikirim, Jańaózendegi qaıǵyly oqıǵa – bul sózsiz polıeılerdiń tarapynan boldy. Kıiz úılerdi de polıeılerdiń jylyný úshin órtegeni sot proesinde anyqtaldy. Sonymen qatar, 15 jeltoqsannan bastap beıne-taspa túsirýdi bastaǵan polıııa ókilderiniń beınejazbasynda birde-bir munaıshynyń polıeıge qarsylyq kórsetip nemese úılerdi órtep jatqan sátteri túsirilmegen. Al olardyń negizgi maqsattary munaıshylardyń zańsyz áreketterin túsirý boldy emes pe? Qandy oqıǵa, ıaǵnı oq atý dúnıelerdi tonaýdan bastaldy degen sóz múlde qısynsyz», - dep oıyn qorytyndylaǵan.
«BILIKTIŃ ÓZ HALQYNA OQ ATQANY SUMDYQ»
Al «Jas Alash» gazetiniń 2012 jylǵy №101 sanynda «Qyrǵynǵa jol bergen – qazaqtyń óz kinási» aıdarynda Jeltoqsan men Jańaózen oqıǵasy týraly maqala shyqqan. «Jeltoqsan – qazaqtyń qasireti men qasıeti» atty materıalda zııaly qaýym «bıliktiń óz halqyna oq atqany sumdyq» dep baǵa bergen.
«Byltyr osy ýaqytta Astanada toı toılanyp, prezıdent sóz sóıledi. Dál sol ýaqytta Jańaózende qan tógilip jatty. Kádimgi olardyń bir-birimen baılanysy joq sııaqty kórindi bizge. Jeltoqsan kóterilisinde qazaq ımperııaǵa qarsy kóterildi. Imperııa qazaqty janyshtady. Bul – zańdy nárse. Imperııa óz ústemdigin qorǵaý úshin tyrp etkizbeýge tyrysady, árıne. Al maǵan eń sumdyq bop kóringeni – byltyrǵy Mańǵystaýdaǵy qyrǵyn. Táýelsizdik alǵanymyzǵa 20 jyl tolyp otyrǵanda bılik óz halqyna qarsy oq atqany sumdyq endi. Zańǵa da, qısynǵa da kelmeıtin dúnıe. Tógilgen qanǵa úkimet jaýap berýi kerek qoı. Kúresý kerek. Basqa amal joq», - degen Qabdesh Jumadilov.
Symbat Naýhan
«Adyrna» ulttyq portaly
