Kúndelik jazý ̶ pýblııstıkalyq shyǵarmanyń bir túri. Avtordyń kórgen bilgenderin jadynda túıý maqsatynda jazylatyn derekter jınaqtamasynan týǵan ádebı janr. Álem ádebıetinde, alys-jaqyn elderdiń rýhanııat úlgilerine únilsek, kúndelik jazý tájirıbesi erteden qalyptasqan. Kúndelik jazý ádebi qazaq ádebıetinde HIH ǵasyrlarda bastaý aldy. Máselen, Sh. Ýálıhanovtyń «Qulja kúndelikteri», «Qashqarııa», «Ystyqkól kúndelikteri», M.Áýezov «Japon kúndeligi», M.Dúısenov, Á.Nurshaıyqovtardyń «Kúndelik» atty jınaqtamalary bar. Budan basqa, keıingi jyldary jaryq kórgen- Ó. Jánibekovtyń «Taǵdyr taǵylymy», Q. Sársekeevtiń «Portretter», S. Imanasovtyń «Qalamdastarym men zamandastarym», M. Qojahmetqyzynyń «Saǵynyshym-Sábıtim», Ǵ.Músirepovtiń «Kúndelik» syndy estelik kitaptarynyń da aıtary bar, taǵylymy mol.
Maqalama tıek bolǵaly otyrǵan qazaqtyń kemel jazýshysy Ǵabıt Músirepovtiń «Kúndeligi». Jazýshynyń júrek jazbalary ár jyldary-«Qazaq ádebıeti» (1989, 4 tamyz; 1 qyrkúıek), «Soıalıstik Qazaqstan» (1990, 24 qazan; 1992, 21 naýryz), «Parasat» (1991, №1) sekildi baspasóz betterinde, «Tutqyn qyz» syndy povester jınaǵynan («Balaýsa», 1993), keıinirek «Oı sezim sátteri» (Almaty: Jalyn, 1996), «Kúndelik» kitabynan keń oryn aldy (Almaty: Ana tili, 1997.-288 bet). Jazýshy kúndeligi aıtar oıǵa, berer keńeske toly. Qoıyn dápterinde jazýshy danalyq sózdermen qatar shyǵarmalaryna kerek detaldardy, keıipkerler harakterıstıkasyn jadynan umytpas úshin únemi jazyp otyrǵan. Ǵabıt Músirepov kúndelik jazýdy 1970-jyldardan bastaǵan. 1970 ̶ 1985 jyldar aralyǵynda elýge jýyq qoıyn dápter jınaqtaǵan. Bul qundy jádigerler Almaty qalasy, Tólebaev kóshesinde ornalasqan Ǵabıt Músirepovtiń memorıaldyq mýzeı-úıiniń qorynda saqtaýly tur. Qoıyn dápterdi bastap jazý týrasynda jazýshy: «Umytshaqtyq molaıyp keledi. Keıde tipti umytpasty umytasyń, tańerteńgini keshke deıin umytyp ketesiń. Jalǵyz umytpasyn jazý-syzý aınalasynda. Bir qyzyǵy ̶ keıbir umytqandaryń jazý ústinde áldenelerge jańǵyryp kelip qaıta esińe túsedi. Teginde, ár ónerdiń, ár kásiptiń «óz jańǵyryǵy» bar sııaqty. Sondyqtan naǵyz qartaıǵan da óz kásibin umytpaýǵa tıis, ıaǵnı «óz sheberligi» qoly qaltyraǵansha saqtalatyn bolar. Sonda da, keıbir kórnekti nárseler, oıǵa kelgender umytylmas úshin anda-sanda qaǵazǵa túsirip qoıýdy durys kórdim. ıanvar. 1970. Ǵ.M.» (337-dápter).
Eńbektegi jazbalardy mazmun jaǵynan birneshe taqyrypshalarǵa bólýge bolady. Máselen: kórkem minez; tarıh; qazaq ádebıeti; teatr jáne sahna; rýhanııat; dúnıejúzi mádenıeti; shyǵarma keıipkerleri; maqal-mátelder; ishki oı; tárbıe; áıel-ana. Kúndelikpen tanysa otyryp bolashaqta kádege jaraıtyn marjan sózderdi, saf altyn asyl aqyl-danalyq oılardy men de óz kúndeligime túrtip aldym. Oqyrman qaýymǵa birneshe ıtatalar tizbesimen bólissem:
«Usaq úshin kúnde qyrqysqa tórt taǵandasyp, siresip qalý ̶ úlken iste túkke turmaıtyndyqty da kórsetedi».
«Qısyq taıaqtyń kóleńkesi túzý bolmaıdy».
«Kórkem ádebıet degen eń áýeli jandy sóz, tek qana syrtqy emes, ishki sóz. Adam janyn qozǵaı alar qudireti bolmasa, tórt aıaǵyn teń basqan óleńnen de, saǵymdaı qulpyrǵan qara sózden de paıda joq. Kórkem sózdiń sulýlyǵy saǵymdaı qulpyrmasyn, ózendeı tolqysyn».
«Aqyl men minez eki nárse, jurt ekeýiniń qaısysyn artyq baǵalaıtyny ýaqytyna qaraı».
«Eń aýyr maıdan ̶ nadandyqpen kúresý maıdany: ári uzaq, ári yzasy kóp»!
«Úlken baqytsyzdyqty, ıa bolmasa úlken apatty kóterýden góri usaq jábir, kúl-kórine ádiletsizdikti kóterý qıyn».
«Qazaq eli óz muńyn ózi oılap, ózi izdenip, tirshilik degen keń maıdanda synalǵan el, ári baǵynyshtylyq qashan da osyǵan ákelip soǵady».
Kúndelik jazý janry qazirgi tańda da óshpek emes, kerisinshe túrlenip, zamanaýı sıpatqa engen suranysqa ıe, ózekti janr. Sebebi, qazir mektep jasyndaǵy baladan belgili bir sala ıeleri de kúndelik jazýdy ádetke aınaldyrǵan. Bul qýantatyn jaıt. Keıbir qoldanýshylar emoııalyq kúıimen bólisip, sher tarqatý maqsatynda jazsa, keıbiri mańyzdy derek, fakt nemese josparyn jazý úshin qoldanady. Qazirgi tańda psıholog mamandary da osy ádisti qup kórip kelýshilerine usynyp jatady. Máselen, shúkirshilik kúndeligi, ókpe-renish kúndeligi, maqsat kúndeligi, affırmaııa kúndeligi dep jik-jikke bólip, psıhologııalyq jaǵdaıdy jaqsartý úshin qoıyn dápter jazýǵa keńes beredi. Al, ádebı janr retinde ozyq oryn alǵan kúndelik jazý stıli de kúnnen kúnge damyp, ózindik sıpatqa ıe bolǵan. Kúndelik jazýdy ádetke aınaldyra almaı, ýaqyt tapshylyǵyn syltaý eter jan bolsa, qoıyn dápter jazýdy oıǵa alǵan árbir oqyrmanǵa Ǵabeńniń «Kúndeligin» oqýǵa keńes beremiz.
Móldir Saǵymbaeva,
S.Muqanov pen Ǵ.Músirepovtiń
ádebı-memorıaldyq mýzeı kesheniniń qyzmetkeri