Aýyl – týǵan jer kindigi! (aýyl balasynyń áńgimesi)

4351
Adyrna.kz Telegram

Avtor: Úkilimaı Úsenqyzy Isabek

Baılanys telefondary: 87753388654, 87014498396

      Jazdyń shilińgir shildesi. Ájem esik aldyndaǵy qosa jabysqan eki oshaqtyń birine kesilip daıyn bolǵan baýyrsaǵyn shyjyp turǵan maıǵa bir ýysqa laıyqtalǵan mólsherde salyp kep jiberdi. Záıtúnniń qyzýyna balqyǵan aq qamyr amalsyzdan reńi qubylyp, pisýge taıaý. Oshaq aldynda júzimnen shabylyp alynǵan shybyqtardy shytyrlata tizemmen syndyryp otty barynsha qyzdyrýdamyn. Ýaqyt bolsa asyrdan ótip, aqshamǵa jaqyndap qalǵan sát. Óristen sıyr qaıtady, adyrdan qoı qaıtady. Árqaısysyn oryndaryna jaılastyrý  meniń kúndegi daǵdyma aınalyp ketkeli qashan?! Osyndaı qym-qýyt tirshiliktiń arqasynda eńbekke erte sińisip, barlyq nárseniń mıhnatpen keletinine kóz jetkizdik. «Bir tarshylyqtyń da, bir molshylyǵy bolady», - dep otyrady kópti kórgen ájem. Sirá, oshaq aldynda tereń oıǵa batyp ketsem kerek, kenet baýyrsaqtyń pisip bolǵanyn da ańdamaı qalyppyn. Sary sharanyń ishindegi tańdaı qaqtyrarlyq dámi baryn sezgennen keıin be, álgi toqashqa bas salyp kirise ketkim keldi. Qolymnyń ushymen endi bireýin ala bergende Ájem:

  • Áı, júgermek! Maqsat qoılardy aıdap kele jatyr. Seniń ersil-dertińniń bári nan soǵý, - dep baı-baıǵa salyp úıden qýa jóneldi.

Kóshege atyp shyǵa salysymen óristi betke alyp bar pármenimmen júgire jóneldim. Bizdiń aýylda qoı kezekpen baǵylady. Búgin Saqılanyń uly Maqsattyń kezegi edi. Kóshe ý-da shý. Shańnyń kóterilgeni sonshalyq topyraq ıisi murynyńdy jaryp, qolqańdy qabady. Á, shirkin! - dedim ishimnen. Osy topyraqqa sál ǵana jańbyr sebelese ǵoı, tabıǵattyń bar bolmysy sonda ashylar edi. Maqsat aýyldyń qora-qora qoıyn aldyna salyp aıdap kele jatty. Balalarmen qorshalap júrip ázer degende on jeti bas qoıymdy bóle sala quıryqtaryn bylqyldatyp, úıge qaraı tyrqyrata qýa jóneldim. Men de es joq. Ózimshe mázbin. Sylqyldap kúlip kelgen kúıi qoılardy aýladaǵy qotanǵa qamap, óristen qaıtyp kele jatqan Sıyrdy aıdap ákelýge qaıta shyqtym. Kóshede taıaǵyn taqyldatyp, Keńes aqsaqal anadaı jerde mań-mań basyp kele jatqan. Bala kórse átpish ber, túshkireıin dep qıqańdaıtyn. Aqsaqal óriske barǵanda jas balalarǵa búıideı tıgisi kelip, ózi de balasha oınaı jóneletin. Onyń kúndegi ádetin jaqsy biletin Muqash manaǵy atanyń tóbesin kórgennen izim qaıym turǵan jerinen joq bolatyn. Móńirep kele jatqan sıyr ishinen ala qunajyn men qara sıyrymdy jáne endi ǵana kibirtiktep shyǵyp kele jatqan kishkene múıizdi buqamdy izdedim. Qarasam meni kórgennen úsheýi de maǵan qaraı daýys shyǵaryp, úıge aparar soqpaqpen aıańdap bara jatty. Buqamnyń quıryǵyn tas qylyp ustaǵan kúıi úsheýin de aldyma salyp qoraǵa aıdap kire sala oryndaryna aparyp baılap, qara sıyrymnyń buzaýyn sál ǵana emizip, anama saýdyryp aldym. Saýǵannan keıin buzaýyn qoıa berip jibergenim sol edi, baıǵus anasyn sylqyldata emýge kiristi. Qasyna buzaýyn baılap, malymnyń keshki jem-shóbin aldaryna salyp, kóshege shyǵyp Badam ózenine qaraı aıańdadym. Ózen jaǵasynda óristen mal kelgennen keıin, mindetti túrde aýyl aqsaqaldary jınalyp, keshki salqynda áńgime dúken qurady. Omash pen Eleý atalardyń ónege-ósıetterin tyńdap, sol kisilerdiń batasyn alýǵa tyrysamyn. Óz basym tańerteń baqtashynyń aldyna aqsaqaldardyń maldaryn ózimdikimen qosa salyp berem. Qarııalar bizdi razy qylsań, Qudaı saǵan razy bolsyn, Zeńgi baba qoldasyn, - dep qos qoldaryn jaıyp, yrzashylyqtaryn bildirgende, ózimde balalyq baqyttyń ne ekenin uǵynǵandaı bolam! Eh, aýylym! Burqyraǵan shań, peıili keń adamdar, bulbuldyń ásem úni, tabıǵattaǵy túngi tynyshtyq aıta bersem taýsylmaıdy, bári-bári sende ǵoı ǵajabym. Týǵan jerim!

Pikirler