2024 jylǵy 25 qyrkúıekte Aqtaý qalasynda «Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty» KeAQ Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen «SARAP» eksperttik klýbynyń «Energetıkalyq saıasat jáne azamattyq jaýapkershiliktiń qoǵamdyq sanadaǵy kórinisi» taqyrybyndaǵy óńirlik otyrysyn ótkizdi.
Shara barysynda Memleket Basshysynyń 2024 jylǵy 2 qyrkúıekte jarııalaǵan «Ádiletti Qazaqstan: zań men tártip, ekonomıkalyq ósim, qoǵamdyq optımızm» atty Qazaqstan halqyna Joldaýynyń negizgi baǵyttary qarastyryldy.
Sondaı-aq, kún tártibine sáıkes atom elektr stanııasynyń qurylysy boıynsha aldaǵy referendým, energetıkalyq saıasat jáne Mańǵystaý oblysyndaǵy energetıka salasynyń aǵymdaǵy jaǵdaıy talqylandy.
Kezdesýge Mańǵystaý oblysy jáne qalalyq máslıhattardyń depýtattary, qoǵamdyq keńester, partııa ókilderi, ǵalymdar, atom energetıkasy salasyndaǵy mamandar, azamattyq belsendiler qatysty.
Energetıkalyq qaýipsizdik máselesi taqyrybynda Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýty Basqarma Tóraǵasynyń orynbasary Oljas Beısenbaev kelesi aspektilerdi atap ótti.
«Prezıdent bıylǵy Joldaýda Úkimetke Jańaózen, Qashaǵan jáne Qarashyǵanaqtaǵy gaz óńdeý kásiporyndarynyń qurylysyn tezdetýdi tapsyrdy. Sondaı-aq, 2025 jyldy «Jumysshy mamandyqtar» jyly dep jarııalady. Bul, árıne, adal eńbek, mańdaı terimen qyzmet etip júrgen azamattardyń mártebesin kóterýge jasalǵan qadam. Qazaqstanda AES salý jalǵyz ózi ekonomıkalyq jáne áleýmettik máselelerdiń jalǵyz sheshimi retinde qabyldanbaýy kerek. Alaıda ol ǵylym, tehnologııa, ınfraqurylym salalaryn damytýdyń qýatty katalızatory bola alady».
Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń sarapshysy Baýyrjan Serikbaev referendýmnyń mańyzdylyǵyna toqtaldy.
«Jalpy referendým ótkizý Memleket basshysy bastaǵan «Halyq únine qulaq asatyn memleket» konepııasynyń praktıkalyq turǵyda oryndalýynyń bir kórinisi desek bolady. Aýyl ákimderin saılaý, kelesi jyldan bastap aýdan jáne oblystyq mańyzy bar qala ákimderin saılaý proesiniń iske qosylatyny, eldi tolǵandyrǵan mańyzdy suraqtarǵa qatysty referendým ótkizý elimizde jańa saıası mádenıettiń qalyptasýyna yqpal etetin oń ózgerister. Aldaǵy referendým órkenıetti demokratııalyq proesterdiń ornyǵýyna, azamattyq jaýapkershiliktiń artýyna septigin tıgizedi dep esepteımin».
Mańǵystaý atom energetıkalyq kombınaty» JShS BN-350 reaktorlyq qondyrǵysynyń dırektory Marat Moldaǵulov óz baıandamasynda Qazaqstanda atom energetıkasyn damytýdyń mańyzdylyǵy týraly sóz qozǵady.
«Atom energetıkasy energııamen jabdyqtaýdy damytýǵa jáne ekonomıkanyń turaqty ósýine yqpal etetin negizgi faktorlardyń biri bolyp qala beredi. Ol senimdi, ekologııalyq taza jáne joǵary tıimdi elektr energııasyn óndirýdi qamtamasyz etkendikten qazir álemde taptyrmas energııa kózi bolyp otyr. Oǵan qosa, Qazaqstanda AES salý kompanııalardy damytý, biliktiligin arttyrý jáne jumys oryndaryn qurý esebinen jergilikti ónerkásipke paıda ákeledi. Jergilikti kompanııalar jumystyń edáýir bóligin oryndaıdy, bul olardyń áleýetin arttyrýǵa jáne óndiristiń ósýine yqpal etedi. Joǵary tehnologııalyq jobalarǵa qatysý jergilikti mamandarǵa tájirıbe jınaqtaýǵa jáne kásibı ósýge múmkindik beredi».
Sh.Esenov atyndaǵy Kaspıı tehnologııalar jáne ınjınırıng ýnıversıtetiniń gýmanıtarlyq ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń dırektory Kıikbaı Jaýlın bolashaq energııa tapshylyǵy problemasyn sheshý úshin atom elektr stanııasyn salýdyń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Otyrys qorytyndysy boıynsha basqa da sarapshylar naqty máselelerge toqtalyp, birqatar usynys jasady. «Mańǵystaý jergilikti bastama ortalyǵy» qoǵamdyq qorynyń dırektory Jaqsygúl Mahanbetova Joldaýda qoıylǵan mindetterdi iske asyrýdaǵy azamattyq qoǵamnyń rólin atap ótti, al «Amanat» Mańǵystaý oblystyq fılıaly atqarýshy hatshysynyń orynbasary Anar Shamshadınova saıası sheshim qabyldaýdaǵy jastar belsendiligi týraly oı aıtty. Pikirtalas qorytyndysy boıynsha qatysýshylar birqatar usynysty ortaǵa saldy.
«SARAP» ekspertter klýbynyń otyrysynda Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń taqyrypqa baılanysty ótkizgen telefon arqyly saýalnamasynyń nátıjesi jarııalandy.
Referendým aıasyndaǵy elektoraldy qatysý boıynsha saýalnamaǵa qatysqandardyń 64%-y qandaı da bir dárejede referendýmǵa barýǵa daıyn ekendigin bildirgen. Onyń ishinde, saýalnama ótkizip jatqan kezeńde respondentterdiń 45,4%-y AES salý jónindegi referendýmǵa naqty qatysatynyn aıtqan. Al, respondentterdiń 18,6%-y referendýmǵa qatysýǵa tyrysatynyn habarlaǵan.
Saýalnamaǵa qatysqandardyń 16,6%-y referendýmǵa qatyspaımyn degen kózqaras bildirgen.
Respondentterdiń 10,5%-y qatysý týraly áli sheshim qabyldamaǵan.
Qatysqandardyń bir bóligi (8%) aqparat almaǵan jáne referendým týraly «birinshi ret estigenin» málimdegen.
Aldaǵy referendýmǵa qatysý týraly suraqqa jaýap qaıtarýǵa qınalǵandardyń úlesi tek 0,9% quraıdy.
Referendýmǵa barýǵa daıyn azamattardyń ishindegi 67,4%-y AES qurylysyn qoldap, 22,8%-y qarsy daýys berýdi josparlap otyrǵanyn habarlaǵan. Al, respondentterdiń 9,8%-y osyǵan qatysty óz ustanymyn anyqtamaǵanyn aıtqan.
Jalpy, Qazaqstandyq qoǵamdyq damý ınstıtýtynyń telefon arqyly júrgizgen saýalnamasy jáne birqatar ınstıtýttar júrgizgen áleýmettanýlyq zertteýlerdiń nátıjeleri referendýmǵa kelýge daıyn azamattar sanynyń óskenin jáne Qazaqstanda AES salý ıdeıasyn qoldaıtyndardyń kóbeıip kele jatqanyn bildiredi. Osylaısha, referendýmda azamattardyń kópshiligi AES salý sheshimin qoldaıdy dep boljaýǵa bolady.
