Jahandyq jáne otandyq zamanaýı kınematograftyń damýy barysynda kınofestıvalder mańyzdy rólge ıe. Kınofestıval – kınogerlerdiń, kınotanýshylar men synshylardyń jáne kıno súıer kórermenderdiń nazaryn aýdara otyryp, jańa fılmderdi nasıhattaýǵa jáne taratýǵa múmkindik beredi.
Kıno óneriniń kórkemdik deńgeıin, kınogerlerdiń kásibı turǵydan izdený baǵytyn zerdelep, búgingi ekrannyń basty keıipkerin kórip, jańa shyǵarmashylyq esimderdi tanytýda kınofestıvalderdi uıymdastyrý ári oǵan qatysý – ýaqyt talaby. Sońǵy jyldary elimizdegi aýqymdy kınofestıvalder qozǵalysy dástúrli túrde ótkizilýin báseńdetti. Kóptegen festıvalder jabylyp ta qaldy. Búginde kınofestıvalder turaqtylyǵy – respýblıkalyq deńgeıdegi nazar aýdaratyn úlken másele. Dese de, sońǵy toǵyz jyl qatarynan úzdiksiz turaqty ótkizilip kele jatqan «Baiqonyr» qysqa metrli fılmder festıvalin erekshe atap ótýimiz shart. Respýblıka deńgeıinde óz jumysyn bastaǵan óner dodasy búginde Halyqaralyq deńgeıge kóterilip, festıval aıasynda kınotanýshylar men kınosynshylardyń Halyqaralyq forýmy uıymdastyrylýda. Forým aıasynda Qazaqstan jáne TMD elderiniń jetekshi kınotanýshylary men kınosynshylarynyń dóńgelek ústelderi, sheberlik saǵattary men avtorlyq dáristeri ótkiziledi.
Ánýar Kenjibaevtyń jetekshiligimen ótkizilip kele jatqan táýelsiz «Baiqonyr» Halyqaralyq qysqa metrli fılmder festıvali otandyq kıno ónerin ilgeriletý ári shet el kınogerleriniń el mádenıeti men ónerine qyzyǵýshylyǵyn arttyrý jolynda batyl qadamdarǵa baryp otyr. Máselen:
- kınoóndiristi damytý, ıaǵnı kınoóndiristiń kásibı mamandary – rejısser, prodıýser, operator, akter jáne basqa da qatysýshylar úshin kezdesý alańyn qamtamasyz etý;
- jas talanttar men táýelsiz fılmderdi qoldaý arqyly tyrnaqaldy týyndylardy keń aýdıtorııaǵa nasıhattap, kıno álemine alǵashqy qadam jasaıtyn tuǵyrǵa aınalý;
- mádenı ártúrlilikti ilgeriletý maqsatynda mádenıetaralyq dıalog pen túsinistikke yqpal ete otyryp, túrli elder men mádenıetterdi, qundylyqtar men saltty fılmder arqyly kórsetý;
- jańa fılmder arqyly tyń mádenı kózqarastar men tájirıbelerdi ashý;
- jańa baılanystar men bolashaq jobalarǵa múmkindikter qurýǵa jaǵdaı jasaý;
- kıno óneriniń synı refleksııasy jáne talqylanýyn júzege asyrý úshin kınosynshylar men kórermender fılmderdi taldaı otyryp, óz pikirlerin bildiretin jáne ómir men mádenıettiń mańyzdy aspektileri týraly qoǵamdyq pikirdi qalyptastyratyn ortaǵa aınaldy.
Ár jyl saıyn ótinim berýshiler qatary kóbeıip, sáıkesinshe festıval kórermenniń rýhanı jetilýi jolynda talǵam tarazysy men sana deńgeıin ósiretin, oı sala otyryp oılandyratyn, túrli taqyryptar arqyly tolǵandyratyn úzdik týyndylardy nazarǵa usynyp keledi.
Alataýdyń baýraıy Almaty shaharynda ústimizdegi jyldyń qyrkúıek aıynyń 3-8 kúnderi aralyǵynda kezekti IX «Baiqonyr» Halyqaralyq fılmder festıvali ótedi. Bul kıno súıer qaýym úshin qýanyshty shara, kınogerler úshin asyǵa kútetin mereke, uıymdastyrýshylar úshin respýblıkanyń mádenı ımmıdjin qalyptastyrýdaǵy jaýapty joba ekeni anyq. Bıylǵy festıval formaty ózgeshe. Halyqaralyq jáne ulttyq konkýrsqa qatysatyn qysqa metrli fılmderden tys tolyq metrli kórkemsýretti debıýttik fılmder kórermen nazaryna usynylady: «Qate 404» (T.Abylkasymov, Qyrǵyzstan), «Qarlyǵash» (M.Muhamedjan, Reseı-Qazaqstan), «Sý balasy» (F.Faız, Tájikstan), «Jaryq» (A.Kolomee, Reseı).
Festıvaldiń shymyldyǵy rejısser Kenjebek Shaıqaqovtyń «Aıqaı» týyndysymen túriledi.
Bıylǵy jyly festıvalge usynylǵan 570 fılmniń 34-i baıqaý baǵdarlamasyna qatysýǵa irikteldi. Onyń ishinde: ulttyq – 14, halyqaralyq – 16 týyndy. Iriktelgen úzdikterdiń kıno tili arqyly kótergen taqyryby, rejısserlik oı, ıdeıasy men mazmuny turǵysynynan sholý jasap ótelik.
Mahabbatsyz dúnıe bos...
Mahabbat – bul adam bolmysynyń ekzıstenıaly, mańyzdy quramdas bóligi. Adamnyń adamǵa degen ińkárligin, názik sezim ıirimderin jetkizý jolyndaǵy tazalyqty, sulýlyqty, qarapaıymdylyqty shynaıy kórsete bilý kez kelgen rejısserdiń qolynan kele bermeıdi. Kórermenniń keıipker bolmysymen bite qaınap, fılmniń sońǵy sekýndyna deıin onyń júrek dúrsilin sezdirtý – úlken sheberlik. Mahabbat ýaqytty, jasty, oryndy, adamdy, jaǵdaıdy talǵamaıdy hám tańdamaıdy. Túrli jaǵdaıǵa baılanysty mahabbat taqyrybyn ár túrli qyrlarynan kórsete bilgen «Romeo» (Tynystan Temyrjan, Qyrǵyzstan), «Galka» (Larısa Lıgaı, Ózbekstan), «Óshirý» (Gagık Madoıan, Armenııa), «Otyz mınýt» (Ivan Sosnın, Reseı), «Ymyrttaǵy qońyraý» (Saadat Kazakbaev, Qyrǵyzstan), «Meni jaqsy kór» (Eldor Kýdratılaev, Ózbekstan), «Kórimdik» (Álimjan Almuhan, Qazaqstan), «Áke, ul jáne jylqy» (Sharıfbek Zakır, Qazaqstan) syndy fılmder kórermendi beı-jaı qaldyrmaıdy. Bul týyndylarda mektep qabyrǵasyndaǵy mahabbat, egde jastaǵy mahabbat, ananyń balaǵa, balanyń anaǵa degen qamqorlyq mahabbaty, kóńili, qııaldaǵy mahabbat, mahabbatyna qol jetkizý úshin jasalǵan túrli kedergiler men tosyn jaǵdaılarǵa tótep berýdegi kúshi men jigeri, ishki rýhy baıandalady.
Tastama meni...
Búgingi qoǵamdaǵy basty másele, oryn alyp jatqan keleńsizdikterdiń biri – beıkúná baldyrǵandardyń baıansyz ǵumyry. Dúnıe esigin ashqan árbir sábı ata-ana mahabbatyn kórip, otbasy jylýyn sezinýge tolyq quqyly. Alaıda, zamannyń aǵymyna qaraı ma, joq adamnyń azǵyndalýyna oraı ma, qanshama sharanany jaryq dúnıe esigin ashpaı turyp zor baqytsyzdyq kútip turady. Ol baqytsyzdyq – ata-anasyn ańsap, ózin ómirge ákelgen adamdardy kórýge zar bolý. Tastandy taǵdyrlardyń júregi tasqa aınalmasyna kim kepil? Bul taqyryp ekran tórinde ár túrli formada, rejısserlik konepııada, alýan túrli janrda kóterilip-aq júr. Qashan da ózekti. Kúnniń shýaǵy, ómirdiń bulaǵy sanalatyn ananyń qursaǵynda bitken sábılerdiń jan-aıqaıyn, ishki muńyn, álsiz áreketteri men agressııasyn ár sýretker óz ár túrli kórkemdik sheshimdermen baıandaıdy. «Umytylǵandar» (Cholpon Janadyl, Qyrǵyzstan), «Ǵarysh» (Turar Tahır, Qazaqstan), «Keshigip soqqan jel» (Shuǵyla Serjan, Qazaqstan), «Men saǵan birdeńe aıtýym kerek» (Evgenıı Marıan, Reseı) syndy fılmderdi kórgen kórermen oıyna oı qosyp, qoǵamdaǵy áleýmettik máseleniń salmaǵyn bir adamdaı sezineri anyq. Fılm keıipkerleri ishteı ashýly, ata-ana tarapynan jasalǵan osaldyqty, nemquraılyqty sezedi. Súıikti jandardyń mahabbaty men qamqorlyǵyna óte muqtaj. Olardyń qaıǵysyn árqaısymyz sezinýimiz tıis. Bul barlyq ultqa tán tragedııa.
Úmit úzgim kelmeıdi...
Úmit – bolashaq týraly oı. Adamnyń dúnıege kelýi ózine qatysty emes, al es jıyp, sanasy tolǵan saıyn ony alǵa jeteleıtin – úmit. Ekrandaǵy úmit taqyryby, keıipkerlerdiń jaqsylyqtan úmittenýi – shabyttandyratyn jáne emoıonaldy túrde baı bolýy múmkin, bul kórermenderge keıipkerlermen ózara kózge kórinbes baılanys ornatýǵa hám ómirdegi qıyn jaǵdaılarda «mán» tabýǵa múmkindik beredi. Úmit taqyryby – kınodaǵy negizgi taqyryptardyń biri, ony rejısserler óz týyndylarynda ártúrli oqıǵalardy taqyrypqa arqaý ete otyryp, túrli aspektiler arqyly kórsetedi: qıyndyqtardy jeńý; ıdealızm jáne jarqyn bolashaqqa sený; úmitti joǵaltý jáne qalpyna keltirý; úmit motıvaııalyq faktor retinde. Bıylǵy «Baiqonyr» festıvaliniń konkýrsynda atalmysh taqyrypqa saı «Osy jerde jáne qazir» (Vlada Lavrenova, Reseı), «Eki kún» (Teımýr Gambarov, Ázirbaıjan), «Hat» (Ernat Sabıtov, Qazaqstan), «Jalǵyz jandar» (Tileýberdi Turarbek, Qazaqstan), «Tańdaý» (Gúlnur Qalmýhambetova, Qazaqstan), «Tórt munara» (Erdana Ábı, Qazaqstan), «Qorǵaljynda» (Araı Kárimova, Qazaqstan) fılmderi ár jan ózin kez kelgen kúıde qabyldaý qajet ekenin ańǵartady.
Festıval baǵdarlamasy joǵaryda atalǵan fılmderden ózge de mazmundy, derekti, túrli janrdaǵy fılmderdi synǵa túsiredi. «Úzdik fılm», «Úzdik rejısser», «Úzdik operatorlyq jumys, «Úzdik senarıı», «Úzdik áıel róli», «Úzdik er róli», «Arnaıy syılyq» jáne Synshylar alqasynyń dıplomy bıyl qaı muzbalaqtarǵa buıyratynyn birge tamashalaıyq. Kıno – ıdeologııalyq qural. Búgingi qoǵamnyń bet alysy, tehnıkalyq progresstiń úrdisi, áleýmettik suraqtardyń sheshimine shyǵarmashylyq turǵydan jaýap alǵymyz kelse, nazarymyzdy bir sátke ekranǵa burǵanymyz abzal.
Gúlim KÓPBAIQYZY,
kınotanýshy
