Halyqtyń quqyqtyq mádenıetin qalaı qalyptastyramyz?

973
Adyrna.kz Telegram
ata zań
ata zań

Búgingi tańda memleketimizdegi eń ózekti máselelerdiń biri azamattardyń quqyqtyq mádenıeti men saýattylyǵyn arttyrý ekeni jasyryn emes. Jańa Qazaqstannyń basty ustanymdarynyń biri zań aldynda barlyq azamattardyń birdeı ekenin halyqqa uǵyndyrý bolyp otyr. Máselen, elimizde quqyqtyq mádenıet qalyptaspaǵandyǵy túrli oqıǵalar oryn alǵan sátte anyq baıqalyp qalady. Mysaly, qoǵamdyq tártipti buzǵan tanymal tulǵalar jazaǵa tartylǵan sátte olardy kúndeıtinderden góri qoldaıtyn azamattardyń kóp bolýy osy sózimizge aıqyn dálel. Qazaqstan zańy óz azamattaryn ánshi, akter, molda, tanymal tulǵa dep jik-jikke bólmeıtini, baı-baǵylan da, jarly da zań aldynda birdeı ekeni sanaǵa sińbeı qoǵamda ádilettilik ornatý múmkin emes.

Halyqtyń quqyqtyq mádenıeti men saýatyn arttyryp, zańdyq bilimin jetildirý qoǵamdy damytýdyń negizgi alǵyshartynyń biri sanalady. Demokratııalyq qundylyqtar saltanat qurǵan batys elderi men damyǵan memleketterde quqyqtyq saıasat bir júıege kelgen. Ár adam óz quqyn qorǵaı da, saqtaı da biledi. Zań aldynda ózgeniń jeke basyn qorlaýǵa jol berilmeıdi. Ár azamattyń jeke quqyǵynyń qorǵalýy, qoǵamdyq sananyń ádilet bıigine jetýi kez kelgen memlekettegi quqyqtyq kedergilerdi joıady. Mysaly, ár azamat óz quqyǵyn bilse, azamattardyń boıyndaǵy quqyqtyq mádenıeti tolyq qalyptassa, qoǵamnyń damýyna kedergi keltiretin paraqorlyq sekildi indetterdiń joly birjola kesileri anyq. Paraqor da, para berýshi de ádil jazaǵa tartylatynyn sezinetin júıe qurý úshin zańnyń qataldyǵy kerek. Búgingideı perzenthanadan bastap, o dúnıege attanǵanǵa deıingi ár qadamyńa para beretin júıeniń qabyrǵasyn qatal zań ǵana setinete alady. Ol úshin eń aldymen azamattarymyzdyń quqyqtyq bilimin, biligin arttyrýymyz kerek.

Azamattardy tolyqqandy teńdikke jetkizý quqyqtyq ıdeıa arqyly ǵana júzege asady. Quqyqtyq teńdik degenimiz – bostandyq qaǵıdasy. Ol bostandyq qaǵıdasynyń barar jeri - Ádilettilik. Sondyqtan da álem jurtshylyǵy árdaıym teńdik máselesin basty nazarda ustaıdy. Zań bárine ortaq bolmaı, kez kelgen problemalar, ákimshilik jáne qylmystyq áreketter, bári de zań sheńberinde sheshilmeı elimizdiń quqyq qorǵaý saıasatyn birizge túsire almaımyz. Sol úshin de memleket quqyqtyq saıasattyń naqty alǵa qoıǵan mindetterin anyqtap, azamattardyń quqyqtyq saýattylyǵy men quqyqtyq sanasyn jańǵyrtýǵa jaǵdaı jasap berýi kerek. Aqparat quraldary  túrli tanymdyq-aqparattyq materıaldar arqyly qazaqstandyqtardyń quqyqtaryn, zańmen qorǵalatyn múddelerin úzdiksiz nasıhattap otyrýy tıis!

Ár azamat óziniń zańdyq quqyǵyn qorǵaýdyń jolyn qalaı bilse, onyń belgili bir mejesi men shekarasynyń da  bar ekenin de umytpaýy kerek. Máselen "Qazaqstan Respýblıkasynyń 2030 jylǵa deıingi quqyqtyq saıasatynyń tujyrymdamasy" degen qujat bar. Ol qujatta elimizdiń 2030 jylǵa deıingi quqyqtyq saıasatynyń tolyq júıesi taıǵa tańba basqandaı jazylyp tur. Sondaı-aq tujyrymdamada memlekettik quqyqtyq saıasat  júıesiniń ulttyq sıpatyna da basa mán berilgen. Tujyrymdamada ár azamatty quqyqtyq turǵyda qorǵaý máselesi, sot júıelerin retteý, syrtqy saıası jáne syrtqy ekonomıkalyq qyzmetti damytý, sondaı-aq quqyqtyq bilim berý men quqyqtyq nasıhattyń basym baǵyttaryn aıqyndalǵan.

Bul qujat birinshiden, el azamattarynyń quqyqtyq saýattylyǵyn arttyrýdy basty nazarda ustaıdy. Ekinshiden, jalpy quqyqtyq sanany qalyptastyryp, buqaranyń quqyqtyq mádenıetiniń joǵary deńgeıge jetkizýge jol ashýǵa baǵyttalady. Úshinshiden, bul tujyrymdama halyqtyń zańdy, qoǵamdyq tártip pen sotty qurmetteýge úıretýdi basty mindeti sanaıdy. Tórtinshiden, atalǵan qujat qoǵamdaǵy áleýmettik minez-qulyq úlgisin anyqtap, quqyqtyq nıgılızmdi joıýǵa septesedi.

Elimizdegi quqyqtyq memleket prınıpteriniń nyǵaıýy úshin joǵaryda aıtylǵan tórt baǵyt ta óte ózekti bolyp sanalady. Bul tórt tin el azamattarynyń memlekettiń erteńine degen senimine úmit shyraǵyn jaǵary sózsiz. Iaǵnı, memlekettiń basty ıdeologııasy quqyqtyq qundylyqtardy qurmettep, azamattyq qoǵamnyń qalyptasýyna jol ashyp berýi kerek. Ár azamattyń konstıtýııalyq quqyǵy men bostandyqtary saqtalsa, qorǵalsa, ol eldiń saıasatyna oń kózqaras qalyptasady. Ol oń kózqaras elge ınvestıııa tartýdyń basty kózirine aınalary sózsiz. Sondyqtan da bizdiń memleket aldynda memlekettik basqarý júıesin tek quqyqtyq negizge súıený arqyly ǵana júzege asyrýy kerektigi baıqalady.

Bul oraıda azamattarymyzdyń quqyqtyq saýattylyǵy men quqyqtyq mádenıetiniń deńgeıin arttyrýdy tek memlekettiń ǵana moınyna artyp qoıýǵa bolmaıdy. Azamattardyń boıyndaǵy zańdy qurmetteý sezimin oıatý isi ulttyq ıdeologııa deńgeıinde jolǵa qoıylýy kerek. Máselen, balabaqshadaǵy balalardyń sanasyna laıyqtalǵan túrli baǵdarlamalar arqyly quqyqtyq mádenıetti sińire bastaýymyz kerek. Bastaýysh synyptardan bastap, on birinshi synypqa deıingi jetkinshekter mektepten quqyqtyq mádenıettiń álippesin úırenip shyǵýy qajet. Memlekettegi basty qundylyq - zań. Oǵan qurmet kórsetý azamattyq boryshymyzǵa aınalýy kerek.

Túıin

El turǵyndarynyń zań sheńberin aınalyp ótýge tyrysýy, memlekette ádiletsizdiktiń ornyǵýyna basty sebep bolyp otyr. Sondyqtan da, zań ústemdigi saltanat qurǵan elde azamattardyń tynysh ta, qaýipsiz ómir súretinin árdaıym nasıhattap otyrýǵa mindettimiz. Quqyqtyq memlekettiń basty sıpaty azamattardyń bılikke degen berik senimi arqyly ǵana aıqyn kórinedi. Iaǵnı, bılik ár azamattyń júregine senim dánegin sebýge baryn salýy tıis. Al, halyq sol senim negizinde óz quqyqtaryn qorǵaýǵa qabiletti bolýy kerek. Zaman, qoǵam talabyna saı zańdar da damyp, ózgerip otyrady. Tipti, Ata-Zań sanalatyn konstıtýııaǵa da túzetýler engizilip, ýaqyttyń yrqyna saı ózgertilýi múmkin. Sondyqtan da kez kelgen qazaqstandyń zaman talabyna saı zańmen birge quqyqtyq mádenıeti men saýattylyǵyn jańartyp otyrýy qajet.

Abaı Asyl

Adyrna ulttyq portaly

Pikirler