Zaıyrly memlekettiń butaǵy – halyq, tamyry – ádilettilik. Dińgegi myqty qaraǵash ǵana uzaq jyldar boıy japyraǵyn jaıyp turary «taıǵa tańba basqandaı» belgili. Memlekette sondaı, «ádildik» atty tamyry tereń ornalassa jáne bolattaı bekem bolsa, sol ǵurlym ondaǵy halyq ta baqytty hám baıypty ómir súreri aqıqat. Ásilinde, adam quqytary qorǵalǵan elde beıbitshilik saltanat qurary sózsiz.
1995 jyly qabyldanǵan Ata Zańda adam quqyqtary men bostandyqtary aıqyndalǵan. Konstıtýııanyń 1-babynda memlekettiń eń qymbat qazynasy-adam, dep kórsetilgen. Bul tujyrymnyń jany bar. Óıtkeni, eldi quraýshy halyq.
Adamzat balasy ómir esigen ashqan sátten bastap óz quqyǵyna ıe. Adamanyń quqyǵy eń aldymen óz múddesin zań sheńberinde júzege asyrý múmkindigimen astasyp jatyr. Eldiń ıgi murattary jolyndaǵy ister áýelde ádildik pen parasattan bastalsa kerek. Al, osy qos tarmaqtyń tıimdi iske asýy , álbette, halyq úshin ıgiliktiń izgi joly bolyp qalady.
Adam quqyqtary úshin arnaıy Deklaraııada qabyldanǵan. 30 baptan turatyn adamzat úshin asyl qujatta zań aıasynda halyqqa ruqsat etilgen áreketter men olardyń quqyqtary tizbektelip jazylǵan. Deklaraııanyń kirispesinde «adam balasy zorlyq-zombylyq pen qanaýǵa qarsy kóteriliske májbúr bolatyn jaǵdaıdy týdyrmaý úshin, adam quqyqtary zań bıligimen qorǵalýy kerek» delingen. Bul turǵysynan qarasaq, elimiz zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres nemese onyń aldyn alý boıynsha tıisti sharalardy qabyldaǵany jaǵynan jarap tur. 15 maýsymnan bastap atalmysh qylmystyq áreket úshin jaza kúsheıtilip, zańǵa ózgeris engizilgeni sonyń dáleli.
Deklaraııanyń 3 jáne 4 babynda «ár adam ómir súrýge, bostandyqta bolýǵa jáne onyń jeke basyna qol suǵylmaýyna quqyly ekendigi jáne eshkim de quldyqta nemese kiriptarlyqta ustalýy tıis emes. Quldyq pen qul saýdasyna, qandaı túrde bolsa da, tyıym salynatyny» jazylǵan. Mundaǵy aıtylǵan adam saýdasy úshin jaza qatań. QR Qylmystyq Kodeksi 128-baby boıynsha adamdy satyp alý-satý nemese oǵan qatysty ózge de mámileler jasasý, sol sııaqty, is-áreketterge barý – múlki tárkilenip, 4 jyldan 7 jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵynan aıyrýǵa jatady.
Joǵaryda ataǵan adamǵa kerektiniń biri jumyspen qamtý. Bul da Deklaraııada aıtylǵan. Onda «ár adamnyń eńbek etýge, jumys túrin erkin tańdaýǵa, ádil jáne qolaıly eńbek jaǵdaıyna, jumyssyzdyqtan qorǵalýyna quqyǵy bar», delingen. Zaıyrly memlekette halyqtyń eńbekpen qamtylýyna da basymdyq berilgeni bar. Búgingi kúnde jumyspen qamtýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalar adam quqyǵy jónindegi Deklaraııa aıasynda qurylǵandaı.
Ana men bala quqyǵyda zańda qorǵalǵan. Bas qujattaǵy 25 baptyń 2 tarmaǵynda «ana jáne náreste bolý jaǵdaıy aıryqsha qamqorlyq pen kómek alýǵa quqyq beredi. Balalardyń bári birdeı áleýmettik qorǵaýdy paıdalanady», dep kózdelgen.
Bul tusta, Qazaqstanda ana men balanyń quqyqtary men zańdy múddelerin qorǵaý – memleketimizdiń áleýmettik-quqyqtyq saıasatynyń basym baǵyttarynyń biri ekenin aıta ketken abzal. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev otbasylyq-demografııalyq ahýalǵa alańdaýshylyq týdyryp, otbasyndaǵy balalardyń qaýipsizdigi men quqyǵyn qorǵaý máselesi kún tártibinde ózektiligin saqtap turǵanyn aıtqan bolatyn. Sol sebepti analardyń quqyqtaryn qorǵaý nazardan tys qalǵan emes. Genderlik saıasat, turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúres, otbasyn qoldaý jáne daǵdarys ortalyqtarynyń jumysyn jandandyrý tilimizge tıek bolǵan ana men bala quqyqtaryn qorǵaýdaǵy alǵy sharttar desek artyq aıtqandyq emes.
Quqyq týraly sóz qaýzaǵanda áýelde adamnyń saýaty jaıly aıtylýy zańdylyq. Elimizde kez kelgen adamnyń bilim alýyna jaǵdaı jasalǵan. Tipti zańda orta bilim alý barlyǵyna mindettelgen. Sebebi, «bilimdiniń kúni jaryq, bilimsizdiń kúni ǵarip», dep beker aıtylmaǵan. Aqyldyń astynda, baılyqtyń qasynda meken etsede adam úshin eń basty qarýy bilimi bolýy shart. Sol sebepti elmizde mektep jasyndaǵy oqýshylarǵa sapaly bilim berýmen qatar, sheteldik alpaýyt joǵary oqý oryndarynyń fılıaldaryn ashyp, bilim berý isine jańashyldyq engizýge kúsh salynýda. Bul tek respýblıkadaǵy joǵary bilim men ǵylymdy damytyp qana qoımaı, eldiń jan-jaqty saýatyn arttyrýǵa yqpal eteri sózsiz.
Sondaı-aq, kez kelgen tulǵanyń erkin jáne tolyq kemeldenýine múmkindigi zańmen qorǵalǵan. Kemeline jetken adam ǵana keleshegin kórkem etedi. Bul óziniń ǵumyrnamasyna ǵana emes, eliniń bolashaǵynada áser etedi. Adam men memleket qoldyń salasyndaı, júrekke barar kúre tamyr sekildi. Bir-birinsiz jarqyn kún joq. Qos taraptyń arasyndaǵy kópir úzilse «Qorqyttyń kúni» týary haq. Sondyqtan, memleket meken etken eli úshin, adamy aryn qorǵaǵan jeri úshin janyn berýge daıar bolýy kerek. Óıtkeni, memleket - máýeli baǵyń halyq- saıa tapqan janyń!