Apat aıtyp kelmeıdi. Adam ómirine qaýipti tótenshe jaǵdaılar kezinde arnaıy erejege baǵynǵan jón. Dese de, kópshilik tosynnan bolatyn jaıttarda emoııaǵa berilip, alǵashqy saqtyq sharalaryn esten shyǵaryp alady. Endeshe, eske túsirý úshin tómendegi materıalda birinshi saqtyq sharalarynyń algorıtmin usynamyz.
Órt bolǵan jaǵdaıda - baıbalam salmaı jáne qaýipsizdik erejelerin saqtaý mańyzdy. Áıeli órt sóndirý qyzmetine qońyraý shalyńyz, ǵımarattan alys ketip, qolda bar baǵyttaýshylardy qoldanyńyz, lıftterdi paıdalanbańyz, esikterdi shyǵarda jaýyp júrińiz, qalyń tútin týsa murnyńyzdy, aýzyńyzdy jabyńyz jáne tórt aıaqpen qozǵalyńyz. Órt joıylmaıynsha ǵımaratqa qaıta oralmańyz.
Jer silkinisi bolǵan jaǵdaıda - áýeli ózińizdi oılańyz. Úıde bolsańyz, ústeldiń, qabyrǵa jaqtaýynyń (beton nemese qatty qabyrǵa bolǵany abzal) nemese terezesiz qabyrǵanyń astyn panalańyz. Ashyq alańqaıda bolsa, ǵımarattardan, tirekterden jáne basqa qurylymdardan alys júrińiz. Kólikte bolsańyz, qaýipsiz jerge toqtańyz jáne shaıqalys aıaqtalǵansha sol jerde bolyńyz. Jer silkinisinen keıin zaqymdalǵan ǵımarattardan, qırandylardan saq bolyńyz jáne jergilikti bılik nemese qutqarýshylardyń qosymsha nusqaýlaryn kútińiz.
Sý tasqyny kezinde - dereý áreket etý mańyzdy:
1. Eń aldymen ózińizdi jáne basqalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etińiz: bıik jerlerden alys júrińiz, sý tez aǵyp jatqan jerlerge túspeńiz.
2. Múmkindiginshe úıdegi jaryqty, gazdy, sýdy óshirińiz.
3. Lıftterdi paıdalanbańyz jáne sý jınalýy múmkin jertólelerden nemese jabyq oryndardan aýlaq bolyńyz.
4. Jedel qyzmetterge qońyraý shalyńyz jáne olardyń nusqaýlaryn oryndańyz.
5. Sýda qozǵalýǵa týra kelse, flotaııalyq qurylǵylardy qoldanyńyz jáne sý aǵyndarynan aýlaq bolyńyz.
6. Sý tasqynynan keıin lastanǵan sýdan saq bolyńyz, zalal deńgeıin baǵalańyz jáne jergilikti qyzmetterden nemese eriktilerden kómek pen qoldaý surańyz.
Al qatty daýyl bolǵan jaǵdaıda kelesi sharalardy qabyldaý qajet:
1. Qırandylar men áınek synyqtarynan saqtaný úshin úı ishinde, terezeler men esikterden alys jerde bolyńyz.
2. Qajetti quraldardy daıyndańyz: tamaq, sý, shamdar, qolshamdar jáne elektr qýatynsyz kúneltýge qajet basqa da zattar.
3. Jergilikti qyzmetterge jáne jaqyndaryńyzben baılanysý úshin mobıldi qurylǵylaryńyzdyń zarıadtalǵanyn tekserińiz.
4. Kólikte bolsańyz, qaýipsiz jerge aparyńyz da, daýyl ótkenshe ishinde bolyńyz.
5. Daýyl týraly eskertýlerdi oryndańyz jáne jergilikti bılik nusqaýlaryna sáıkes áreket etińiz.
6. Daýyldan keıin zaqymdaný deńgeıin baǵalańyz jáne qaýipsizdikti qamtamasyz etý jáne qalpyna keltirý sharalaryn qoldanyńyz.
Qar kóshkini júrgende - tez jáne batyl áreket etý mańyzdy:
1. Eger siz qar kóshkini bolýy múmkin aımaqta bolsańyz, onyń jolynan múmkindiginshe tezirek ketýge tyrysyńyz.
2. Eger ketý múmkin bolmasa, ózińizdi qorǵaýǵa tyrysyńyz: jerge qulap, deneńizdi tolyq jabyńyz, qandaı da bir qatty qurylymǵa nemese zatqa jabysyp kórińiz.
3. Qutqarylý nemese qorǵaý múmkindikterin kórý úshin oı men baǵdardyń anyqtyǵyn saqtaýǵa tyrysyńyz.
4. Qaýipsiz jerde bolsańyz jáne bireýge qaýip tónip turǵanyn kórseńiz, jedel járdem shaqyryp, olarǵa jaǵdaı týraly habarlańyz.
5. Qar kóshkininen keıin qosymsha syrǵymalar nemese kóshkinder sııaqty yqtımal qaıtalama qaýipterden saq bolyńyz.
6. Qajet bolsa, medıınalyq kómekke júginińiz jáne zardap shekkenderge kómek kórsetińiz.
Qazaqstan ártúrli tabıǵı qaýipti aımaqta ornalasqan. Degenmen, Qazaqstan úkimeti jalpy alǵanda mundaı oqıǵalardyń aldyn alý jáne onyń saldaryn jeńildetý boıynsha sharalar qabyldaıdy, sondaı-aq tótenshe jaǵdaılarǵa daıyndyqty jaqsartý boıynsha jumys isteıdi.
