Ajyrasý kórsetkishimen kósh bastaǵan Qazaqstan. Onyń yqtımal sebepteri qandaı?

1941
Adyrna.kz Telegram

Qazaqstan World Population Review saıtynyń deregi boıynsha álemde ajyrasý reıtınginde ekinshi tur. Atalmysh statıstıka qoǵamdy dúr silkindirdi. Kóp belsendiler atalmysh kórsetkish áleýmettik másele retinde dabyl qaǵatyn jaıt dese, endi biri ózindik zertteýlerin usynýda. Maman pikiri qandaı?

Kúndelikti túrli otbasylyq taǵdyrmen kese kóldeneń jolyǵyp, ajyrasýdyń aldynda turǵan erli-zaıyptylardy raıynan qaıtaryp, kóp januıaǵa kómegin tıgizip júrgen otbasylyq psıhologtar, mamandar barshylyq. «Adyrna» tilshisine One-Stop-Service “Bir qadam”ortalyǵynyń koordınatory, «Human Rights Lawyers» qoǵamdyq qorynyń prezıdenti, otbasylyq zańger Lázzat Raqysheva ózine kúndelikti túrli taǵdyr kórinisterin baıandaıtyn hattar tolassyz kelip túsetinin aıtty. Joǵaryda atalǵan statıstıka mamandy beı-jaı qaldyrmady.

QAIShYLYQQA TOLY KÓRSETKISh

2024 jyldyń 4 naýryzynda jańartylǵan Petrelli Previtera málimeti boıynsha, Qazaqstan ajyrasý deńgeıi boıynsha dúnıe júzinde Maldıv araldarynan keıingi ekinshi orynda tur. Eldegi kórsetkish 1000 adamǵa shaqqanda 4,6 koefııentti kórsetti. Mamandar elimizdegi ajyrasýdyń negizgi sebebi týystarynyń aralasýy (61%), moraldyq shekteýlerdiń joqtyǵy (41%), ajyrasý proesiniń jeńil bolýy (25%) ekenin atap ótti.

Qazirgi qazaq erleri men áıelderine sáıkes kelmeıtin qatal genderlik rólderdiń saqtalýy jáne turmystyq zorlyq-zombylyq qazaq januıalarynyń shańyraǵynyń shaıqalýyna ákep soǵyp otyr. Bul erekshe nazar aýdartady.

Bir qyzyǵy, ajyrasý kórsetkishi joǵary bolǵanymen, qazaqstandyqtar neke ınstıtýtyn qurý boıynsha da joǵary orynda. Zertteýler kórsetkendeı, Qazaqstan jastarynyń 82,5%-y (18-29 jas) balalaryn zańdy nekedegi otbasynda tárbıelep otyr.

«Ajyrasqan» elderdiń alǵashqy ondyǵyna Gýam, Reseı, Moldova, Belarýs, Qytaı, Arýba, Lıtva jáne Domınıkan kirdi.

2023 jyldyń qańtar-jeltoqsan aılarynda Qazaqstanda 120,9 myń jup neke qıǵan. Bul –bir jyl burynǵy kórsetkishten 6%-ǵa az.

TMD elderiniń ishinde ajyrasý kórsetkishi Qazaqstannan keıin bylaı tizbekteledi. Moldovada (6-oryn, 1000 adamǵa 3) jáne Ýkraınada (7-oryn, 1000 adamǵa 2,9) tirkelgen. Reıtıngtiń ortasynda Qyrǵyzstan (55-oryn), Ázerbaıjan (67-oryn), Tájikstan (68-oryn) ornalasqan. Biraq Ózbekstanda ajyrasý kórsetkishi 1000 adamǵa 1,1-di ǵana quraǵan, bul 80-oryn. Al ajyrasýlardyń eń tómengi kórsetkishi Úndistan, Mozambık jáne Kenııa sııaqty elderde tirkelgen.

«KERI KETIP BARAMYZ»

 - Ókinishke qaraı, ajyrasý bizdiń elde óte úlken dertke aınalyp otyr. Bunyń sebepterin jan jaqty qaraǵan durys. Eń birinshi másele otbasylyq zorlyq-zombylyq  jatady. Bul máselede otbasynda bolyp jatqan túrli jaıttar kiredi. Máselen, sonyń biri – qaryzǵa toı jasaý. Bunyń arty otbasyn quryp úlgermegen eki jasqa qaryzdan shyǵý úlken problema týǵyzady, soǵan shydamaı ajyrasady. Bir-birin túsinip úlgermegen eki jastyń ortasyna týystary aralasady osydan da kóp jastar ajyrasady. Qoǵamda bolyp jatqan turaqsyzdyqtyń saldarynan da jumys tappaı úıi joq, kúıi joq, áleýmettik qıyndyqqa shydamaı ajyrasyp jatady. «Qoljetimdi» deıdi, biraq qol jetimsiz paıyzy joǵary memleket tarapynan bolyp jatqan baǵdarlamalardyń da jastarǵa esh paıdasy joq. Materıaldyq turǵydan qınalyp ajyrasyp jatqan jas otbasylardyń kóp bolatyny sondyqtan. Otbasynda da zorlyq-zombylyqtyń kesirinen ajyrasyp jatqandar da jeterlik. Araqqa salynýdyń kesirinen ajyrasyp jatqan otbasylar bar. Buǵan oıyn qumarlyq kelip úlken dert bop qosyldy. Qazirgi kezde ajyrasyp jatqan kóp otbasynyń kóbi osy oıynqumarlyqqa salynǵannyń kesirinen bolyp tur. Mádenıet turǵysynan alyp qarasaq ta  jastarymyzdyń kóbisiniń mádenıeti óte tómen. Osyndaı jan-jaqty keleńsiz jaǵdaılardyń kesirinen ajyrasý óte kóp. Áıeliniń ústinen zańsyz taǵy bir toqal (kóńildes) alyp óz nápsisin tyıa almaı júrgen er azamattar da bar,sonyń saldarynan talaı otbasynyń shyrqy ketip jatyr. Bul bizdiń qoǵamǵa keri áseri kóp. Aldyǵa jyljýdyń ornyna keri ketip baramyz. Jetimi men jesiri kóp memleket qalaı aldyǵa damıdy? Sondyqtan memleketimizge naqta sharalar qoldanyp, qoǵamǵa paıdaly zańdar qabyldaýymyz qajet, - deıdi Lázzat Raqysheva.

«ÚILENÝ OŃAI – ÚI BOLÝ QIYN»

Lázzat Raqysheva otbasylyq zańger retinde túrli otbasylardyń máselelerimen tanys ekenin aıtty. Oǵan kúndelikti ajyrasýǵa bekingen taǵdyr joly baıandalǵan hattar keledi. Hat ıeleriniń kezikken máselesi alýan túrli. «Biri kúıeýim urdy-soqty dese, endi biri 30 jyl otasqan jarymen aıyrylysýǵa bekingenin jetkizedi» deıdi ol. Al kelgen sońǵy hattarynyń biri tipten janshoshyrlyq jaıt. 12 jyl otaý quryp, eki balaly bolyp, úshinshisine aıaǵy aýyr kelinshek kúıeýiniń «geı» ekenin bilgen. Mundaı jaıttarda «ajyras» degennen basqa amalym bolmaıdy deıdi Lázzat hanym.

- Qazaqta «úılený ońaı – úı bolý qıyn» degen sóz bar. Maǵan «ajyrasamyn» dep jazǵan kóp azamattarǵa áýeli psıhologııalyq kómek alýdy usynamyn. Olardy Prezıdent janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııasy jáne “Samuryq qazyna Trasst- qorynyń qoldaýymen ashylǵan One Stop  service -“Bir qadam”  ortalyǵyna jiberemin. Erli-zaıyptylardyń kóbi psıholgııalyq kómekten keıin ekige ketemiz degen oılarynan aınyp, otbasyn saqtap qalyp jatqan jaıttar da kezikti. Al zorlyq-zombylyq qurbany bolǵan áıelderge birden daǵdarys ortalyǵyna habarlasý kerektigin aıtamyz. Al jaǵa ustatarlyq jaǵdaılarda, máselen kúıeýiniń jynystyq orıentaııasy basqa bolǵan áıelge «ajyras» degennen basqa aıtarym bolmaıdy. Ondaı adammen qalaı ómir súrýge bolady? - deıdi Lázzat Raqysheva.

SOQQYDAN KEIIN – TAǴY SOQQY...

Lázzat Raqysheva ózine hat, habarlama jazatyn áıelderdiń kópshiligi tún kezinde muńyn shaǵatyn kórinedi. Aıtýynsha, olardyń keıbiri óz-ózine qol jumsaý jaıynda jazatyndary da bar.

- Olardy barynsha ómirin saqtap qalyp, máseleni sheshýge shaqyramyn. Biraq bizdiń elde jemqorlyq ta, mıǵa qonbaıtyn sanasyz azamattar da jetedi. Kúıeýiniń tepkisine zorǵa tózip, aryz jazyp, ajyrasýǵa shyqqanda, tıran kúıeýi polıeılerdi aqshamen satyp alady. Sosyn artynan «nege aryz jazasyń» dep taǵy uryp-soǵady. Sonda ádildik qaıda? Mysaly ótkende alty balasymen qanshama jyl kúıeýiniń qorlyǵyna tózip kelip, zar eńiregen áıeldi efırge shyǵarǵan mıǵa qonbaıtyn baǵdarlama shyqty. Ol áıel sýııdtiń aldynda turǵan adam. Ony ákelip bala úshin qosqyzbaq boldy. Bul taza sumdyq jaıt,- deıdi Lázzat hanym osydan birer ýaqyt buryn turmystyq zorlyq-zombylyq qurbany bolǵan áıeldi kúıeýimen qospaq bolǵan Habar arnasyndaǵy «Biraq» baǵdarlamasyn tilge tıek etip.

«Biraq» baǵdarlamasy qoǵamdyq iri rezonans týdyryp, mınıstr Aıda Balaevanyń sheshimimen sol kúni jabylyp qalǵan bolatyn.

«TIRANDARDY TÁRBIELEÝ KEREK»

Aqpan aıynda Májilis turmystyq zorlyq-zombylyq kórsetkenderge jáne pedofılderge qatysty jańa qatań zań jobasyn maquldaǵan bolatyn. Onda otbasyndaǵy turmystyq zorlyq-zombylyq qatań zańmen qadaǵalanyp, 5 baǵyt boıynsha erejeniń júıelenetini aıtyldy. Al Lázzat Raqysheva áıelin uryp-soǵatyn adamdardy tek zańmen jazalap qana qoımaı, tárbıeleý qajettigin de aıtady.

-  Ondaı adamdardy tárbıeleý kerek. Sebebi, olar jazasyn ótep shyqqannan keıin qaıtadan áıel alyp, ony da uryp-soǵatyny anyq. Olarmen jumys jasaý, derttiń aldyn alýymyz kerek. Óıtkeni, otbasy – úlken ómir, úlken ózgeris. Qyz ben jigit kezinde baıqamaǵan minez otbasylyq ómirde paıda bolýy múmkin. Bir-biriniń qyńyr minezin kótere almaǵan jastar bolmashy dúnıelerge bola keıde shańyraǵyn shaıqaltyp jatady. Bul, árıne, ókinishti, - dep qosty ol.

 

Dına LITPIN,

«Adyrna» ulttyq portaly

 

 

 

 

 

Pikirler