Búgin Májilistiń jalpy otyrysynda «Keıbir zańnamalyq aktilerine áıelderdiń quqyqtary men balalardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly» zań jobasy men ilespe qujat birinshi oqylymda maquldandy.Biraq depýtattardyń bári birdeı onymen kelisedi deý qıyn.
Bul zań Qýandyq Bıshimbaevtyń isi sekildi qoǵamda rezonans týdyrǵan oqıǵalardan keıin qabyldanaıyn dep otyr. Áıtse de keıbir azamattar atalǵan zań qabyldansa, erli-zaıyptylardyń arasynda ajyrasý kóbeıetinin alǵa tartyp otyr. Rasynda Ashat Aımaǵambetov, Elnur Beısenbaev, Danııa Espaeva, Juldyz Súleımenova sekildi depýtattar bastamashy bolǵan zań endigide er azamattardyń quqyǵyn taptamaı ma? Mysaly,keıbir zańgerler «Úkimet zańdy qatańdatqannan basqa eshteńe bitirip otyrǵan joq. Eger zań qatańdatylǵannan keıin ajyrasýlar kóbeıip ketedi» degen pikirde. Ondaı oı Májilis depýtattary tarapynan da aıtylyp qalady.
«OTBASY INSTITÝTYN NYǴAITÝ»
Májilis depýtaty Juldyz Súleımenova azamattardyń bul pikirmen kelispeıtinin aıtty.
– Jalpy biz jazany qatańdatýmen qatar ony aldyn alýǵa, probaııaǵa, psıhologııalyq kómek kórsetýge, otbasyny qoldaýǵa baılanysty arnaıy norma engizdik. Eń basynda jazany qatańdatý degen túsinik, pozıııa boldy. Biraq biz álemniń OESR memleketterin qaraıtyn bolsaq, ol memleketterde turmystyq vandalızmniń aldyn alý úshinprobaııaǵa qarajat bólý, psıhologııalyq kómek kórsetý jáne sol kómekti lıenzııalaý, kásibı deńgeıde tolyqqandy qalyptastyrýǵa qatysty norma bar eken. Sondyqtan biz bul zań jobasynda keshendi negizde osy normalardy engizip otyrmyz. Birinshi, qylmystyq quqyq buzýshylyqqa barǵan adamdy sot qajet dep tapqan jaǵdaıda medıınalyq, psıhologııalyq kómek beriledi. Bul buǵan deıin bolǵan joq. Bul qylmystyq Kodekste 98.3 baby dep arnaıy engizilip otyr. Munyń aıasynda Densaýlyq saqtaý mınıstrligi barlyq óńirlerde ózderiniń densaýlyq saqtaý uıymdarynda psıhologııalyq kómek kórsetýdiń kadrlyq qamtamasyz etý, sonymen qatar, qarjylyq qamtasyz etýge baılanysty arnaıy jumystar istep jatyr. Endi biz bul jerde naqty bir nársege kóńil aýdarýymyz qajet. Ol dári-dármeksiz júrgiziledi. Sonymen qatar, psıhatrııalyq kómekten bólek psıhologııalyq kómek kórsetý. Agressordyń janjalǵa, daýǵa qatysty ishki emoııasymen jumys isteýge arnalǵan arnaıy psıhologııalyq baǵdarlamalar qabyldandy.
Ekinshi másele, otbasyndaǵy daý-janjaldar oryn alǵan kezde balalarǵa qandaı kómek kórsetemiz degen suraqtar bolǵan. Sondyqtan balalarǵa da realıbıtaııalyq, psıhologııalyq kómek bolady. Bunyń barlyǵy óńirlerde, onyń ishinde, aýdan ortalyqtarynda, qalalarda otbasyn qoldaý ortalyqtary qurylady. Sonyń aıasynda júzege asyryladyBiraq, biz búgingi tańda otbasy ınstıtýtyn neǵurlym saqtaýǵa, ony nyǵaıtýǵa eńbek etýimiz qajet. Bizdiń zań soǵan baǵyttalýy qajet. Sondyqtan da, biz osy máselege mán berdik, – dedi ol.
«BOLAShAQ URPAQ BIZGE ALǴYSAITPAIDY»
Májilis depýtaty Ermurat Bapı áriptesteri usynǵan zań jobasyn asa qoldap otyrǵan joq.
– Zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizilmeı jatyp naqty bir nárse aıta almaımyn. Biraq qalaı bolǵanda da ol ózgerister men tolyqtyrýlar engizilgen kezde barlyq azamattardyń qatysy bar jalpy qazaqstandyq norma bolady ǵoı. Biraq ol qazaqtyń múddesi esebinen bolmaýy kerek. Bizde eldiń 70 paıyzynan astamy qazaqtar. Sondyqtan bizdiń dástúrli otbasylyq qundylyqtarymyzǵa nuqsan keltirmeýi kerek. Bul – meniń oıym. Al endi biz jalpy álemdegi órkenıettik kóshke eremiz dep óz qundylyqtarymyzdy joıyp alsaq, onyń ústine genderlik saıasattyń jeteginde ózimizdiń ulttyq, qazaqılyq qasıetterimizdi joıyp alsaq, bolashaq urpaq bizge alǵys aıtpaıdy. Qaýipti tustary bar. Sebebi qoǵamda er adamdardyń da quqyǵy taptalyp jatyr degen pikir bar. Al zań avtorlarynyń pikirinshe balans saqtalady deıdi. Ondaı qater joq dep aıtady. Biraq endi bul zań negizinde zorlyq-zombylyqqa qarsy áreket retinde qabyldanyp otyrǵandyqtan belgili bir mólsherde er azamattardyń quqyqtaryn shekteıdi. Qalaı bolǵanda da shekteıdi. Sondyqtan men bul jerde eń bastysy qoǵamda otbasylyq, azamattyq, ákelik mádenıetti nasıhattaý máselesi óris alý kerek dep oılaımyn. Eger zańda kemshilikter bolsa, bul bizdiń ulttyq qundylyǵymyzdy nasıhattaý arqyly ákelerdi, er azamattardy súmireıtip qoımaıtyndaı ózimiz azamattyq turǵydan daıyndalýymyz qajet, – dedi depýtat.
Cerik Joldasbaı
«Adyrna» ulttyq portaly