Aqparattyq tehnologııalar dáýirinde derekterge qol jetkizý burynǵydan da ońaı jáne jyldam. Alaıda, bul jalǵan aqparattyń kóp taralýyn týyndatady. Jalǵan aqparat jalǵan senim týdyryp, qoǵamdyq pikirge áser etpeı qoımaıdy. Tipti, el arasynda arazdyq týdyryp, qylmysqa ulasýy yqtımal. Al onyń aldyn alý úshin jalǵan aqparatpen qalaı kúresý kerek?
Aldymen, jalǵan aqparat túrlerine toqtalyp ótsek. Jalǵan aqparat ádeıi nemese baıqaýsyzda bolýy múmkin. Ádeıi jalǵan aqparat belgili bir maqsattarǵa jetý úshin adamdardy manıpýlıaııalaý maqsatynda jasalady. Mysaly, saıası paıda nemese qarjylyq paıda maqsatyna. Baıqaýsyz jalǵan aqparat bilmeý nemese qatelik arqyly taralady. Aqparattyń eki túri de áleýmettik medıa men basqa onlaın platformalardyń arqasynda tez taralady. Al jalǵan aqpartty boldyrmaý úshin ne isteý kerek?
Jalǵan aqparatpen kúresýdiń tıimdi ádisteriniń biri – halyqtyń medıa saýattylyǵyn arttyrý. Bul adamdardy synı turǵydan oılaýǵa, aqparat kózderin tekserýge, faktiler men pikirlerdi ajyrata bilýge úıretýdi qamtıdy. Medıa saýattylyq baǵdarlamalary mekteptegi bilim berý júıesine biriktirilip, qoǵamdyq naýqandar retinde júzege asyrylýy múmkin.
Jalǵan aqparatpen kúresýde, jańalyqtar men habarlardyń shynaıylyǵyn tekserýde faktchekıng uıymdary mańyzdy ról atqarady. PolitiFact, Snopes jáne FactCheck.org sııaqty uıymdar halyqty senimdi derektermen qamtamasyz etedi jáne jalǵan jańalyqtardy áshkereleıdi.
Facebook, Twitter jáne YouTube sııaqty onlaın platformalar jalǵan aqparatty anyqtaý jáne joıý úshin belsendi sharalar qoldana alady. Buǵan jalǵan jańalyqtardy anyqtaý úshin algorıtmderdi paıdalaný, faktilerdi tekseretin uıymdarmen birlesip jumys isteý jáne mazmundy moderaııalaýdyń móldir saıasattary kiredi.
JALǴAN AQPARAT TARATQAN JAZASYZ QALMAIDY
Keıbir elder jalǵan aqparat taratýmen kúresý úshin zańdar qabyldaýda. Bul jalǵan jańalyqtardy jasaǵany jáne taratqany úshin aıyppuldar men basqa da sankııalardy qamtýy múmkin. Biraq mundaı sharalar sóz bostandyǵyna nuqsan keltirmeý úshin abaı bolý kerek.
Qazaqstanda jalǵan aqparat taratqandarǵa zańnamaǵa sáıkes, ákimshilik jáne qylmystyq jaýapkershilik qarastyrylǵan. Iaǵnı, ákimshilk quqyq buzýshylyq kodeksine jáne Qylmystyq kodekske sáıkes jaýapqa tartylady. Jalǵan aqparat qoǵamda rezonans týdyrsa, halyqty jalǵan aqparatpen ılandyryp, halyqtyń biraz bóligi zııan shegetin bolsa, 20 AEK somasyndaǵy aıyppul tóleýden bastap, 7 jylǵa bas bostandyǵynan aıyrýǵa deıingi jaza kózdelgen.
Qoǵamdyq pikirdi manıpýlıaııalaý ártúrli ádistermen, sonyń ishinde úgit-nasıhat, emoıonaldy sózderdi qoldaný jáne jalǵan aqparat taratý arqyly júzege asyrylýy múmkin. Bul ádisterge qarsy turý úshin kelesi strategııalardy qoldanýǵa bolady:
Birinshiden, manıpýlıaııaǵa qarsy tura alatyn turaqty qoǵam qurýda bilim basty ról atqarady. Adamdar manıpýlıaııa úshin qoldanylatyn ádisterdi bilýi jáne aqparatty synı baǵalaı bilýi kerek.
Ekinshi, joǵary jýrnalıstik standarttar men etıkany ustanatyn táýelsiz BAQ manıpýlıaııamen kúrestiń mańyzdy elementi ekenin eskeri qajet. Mundaı BAQ-ty qoldaý qarjylyq kómekti de, olardyń táýelsizdiginiń zańnamalyq kepildikterin de qamtýy múmkin.
Úshinshiden, memlekettik organdar men kompanııalardyń is-áreketindegi ashyqtyq aqparatty manıpýlıaııalaý múmkindigin azaıtady. Úkimet sheshimderi men áreketteri týraly aqparatqa jurtshylyqtyń qol jetkizýi aqparattandyrylǵan qoǵam qurýǵa kómektesedi.
Tórtinshi, manıpýlıaııalardy anyqtaý jáne taldaý úshin zamanaýı tehnologııalardy qoldanýǵa bolady. Jasandy ıntellekt jáne mashınalyq oqytý jalǵan aqparattyń taralý zańdylyqtaryn anyqtaýǵa jáne yqtımal qaýipterdi boljaýǵa kómektesedi.
Jalǵan aqparatpen jáne qoǵamdyq pikirdi manıpýlıaııalaýmen kúresý – memlekettik organdardyń, jeke kompanııalar men halyqtyń kúsh-jigerin talap etetin kúrdeli mindet. Medıasaýattylyq, táýelsiz BAQ-ty qoldaý, zańnamalyq retteý jáne zamanaýı tehnologııalardy paıdalaný osy proestiń negizgi elementteri. Jalǵan aqparat pen aıla-sharǵy qoǵamnyń senimi men turaqtylyǵyna nuqsan keltire almaıtyn turaqty aqparattyq keńistikti birlesken kúsh-jiger arqyly ǵana jasaı alamyz.
“Adyrna” ulttyq portaly
