Qazaq ulttyq agrarlyq zertteý ýnıversıtetiniń professory Talǵat Kerteshev 2021 jyly bastalǵan Baým toǵaıy aýmaǵyndaǵy zertteý jumystarynyń barysy týraly aıtyp berdi. Zertteý qorytyndysy boıynsha jaramsyz jáne apatty aǵashtardyń 6560 danasy jáne qýraǵan aǵashtardyń 1713 danasy tirkeldi.
«Eger Baým toǵaıyndaǵy jasyl ekpelerdiń quramy týraly aıtatyn bolsaq, onda 95% -y japyraqty aǵashtar, 0,5% -y qylqan japyraqty aǵashtar, qalǵany-butalar. Zertteý barysynda jas ekpelerdiń úlesi 0,5%-dy, orta jastaǵylardyń 5%-dy, jetilip kele jatqan ósindilerdiń 35-38%-dy, jetilgen ekpelerdiń 54%-dy quraıtynyn anyqtadyq. Ekpelerdiń kópshiligi eski, álsiregen, keýip, qurǵap ketken ári tozyǵy jetken, apatty kúıde», - dep túsindirdi professor.
Ǵalymnyń aıtýynsha, tabıǵat eskertkishin basqarý isinde jasyl jelekterdi saýyqtyrýǵa baǵyttalǵan júıeli tásil qajet. Baým toǵaıynda dińgegi shirigen aǵashtardy kesý kerek, munda olar shamamen 3,5 myń birlikti quraıdy. Ekpelerge aýrý juqtyratyn da solar.Rekreaııalyq jáne estetıkalyq qundylyqty eskere otyryp, aýmaqty landshafttyq baǵalaý qajet: Baým toǵaıynda landshafttyń barlyq úsh túri bolýy kerek-jabyq, ashyq jáne jartylaı ashyq.
«Biz qazir Baým toǵaıyn saýyqtyrýymyz kerek. Buryn munda tabıǵat eskertkishi quryldy jáne eshteńe jasaı almadyq. Biraq 100 jyl nemese odan da kóp ýaqyt ótkende, biz tujyrymdamany ózgertýimiz kerek. Al tujyrymdamada qala turǵyndarynyń demalýy, toǵaıdy saýyqtyrý kórinis tabýy tıis. «Mine, saý orman kesilip jatyr» dep baıbalam salatyndar da bar. Eshkim saý ormandy kespeıdi. Mundaǵy saý aǵashtar nebári 48%-dy quraıdy, qalǵandary zaqymdalǵan, aýyrǵan, shirigen, qýraǵan. Olardy alyp tastaý kerek, óıtkeni aýrý qozdyratyndar -osylar. Kepken ári qýraǵan aǵashtar únemi nazarda bolýy tıis. Saıabaq qyzmetkerleri de, ǵylymı mekemeler de árbir aǵashtyń jaǵdaıyn baǵalaý úshin ýaqtyly is-sharalardy qadaǵalap, engizetin bolady», - dep túıindedi sózin Talǵat Kerteshev.
